31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/90

(1)

Käesolevas määruses täpsustatakse veelgi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaseid likviidse turu kindlakstegemise kriteeriume. Selleks tuleb kindlaks määrata kriteeriumid, mida kohaldatakse avalikkusele kuuluvate aktsiate, päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu ja eelkõige aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide ja sertifikaatide keskmise päevakäibe suhtes, et võtta arvesse iga sellise finantsinstrumendi eripära. Selleks et tagada kogu liidus ühtne ja ühetaoline kohaldamine, on vaja eeskirju selle kohta, kuidas tuleks likviidsust arvutada algetapis pärast finantsinstrumendi kauplemisele lubamist.

(2)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad mõisteid ja nendega täpsustatakse nõudeid seoses ühelt poolt kliendi korralduste süsteemsete täitjate kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse ning kauplemiskohtade ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolse andmete avaldamisega ning teiselt poolt seoses ESMA õigusega sekkuda toodetesse ja juhtida positsioone. Selleks et tagada kooskõla nende sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda sidusrühmadele ja eelkõige isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist, on vaja koondada need sätted ühte määrusesse.

(3)

Selleks et igal pool liidus oleks vähemalt miinimumarv likviidseid kapitaliinstrumente, peaks selle liikmesriigi pädev asutus, kus kaubeldakse vähema kui viie likviidse finantsinstrumendiga nii aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide kui ka sertifikaatide osas, suutma määrata ühe täiendava likviidse finantsinstrumendi või rohkem, tingimusel et selliste finantsinstrumentide koguarv, mida käsitatakse omavat likviidset turgu, ei ületa igas sellises finantsinstrumentide kategoorias viit.

(4)

Selleks et tagada turuandmete mõistlikul ärilisel alusel esitamine kogu liidus ühtsel viisil, täpsustatakse käesolevas määruses tingimused, mida kauplemiskohti korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad peavad täitma. Kõnealused tingimused täidavad eesmärki, et kohustus esitada turuandmeid mõistlikul ärilisel alusel oleks selle tõhusaks ja ühetaoliseks kohaldamiseks piisavalt selge, võttes samas arvesse kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate ja investeerimisühingute ning kliendi korralduste süsteemsete täitjate erinevaid tegevusmudeleid ja kulustruktuure.

(5)

Selleks et tagada turuandmete tasude kehtestamine mõistlikul tasemel, peavad turuandmete mõistlikel ärilistel alustel esitamise kohustuse täitmiseks tasud põhinema mõistlikul seosel selle teabe koostamise ja levitamise kuluga. Seepärast peaksid andmete esitajad, ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist, määrama oma tasud kindlaks enda kulude põhjal ning neil on lubatud saada mõistlikku marginaali selliste tegurite alusel nagu tegevuskasumi marginaal, kulude tootlus, käibevara tootlus ja kapitalitootlus. Kui andmete esitajad kannavad andmete esitamisel või muude teenuste osutamisel kulusid ühiselt, siis võivad turuandmete esitamise kulud hõlmata asjakohast osa mis tahes muudest asjaomastest teenustest tulenevatest ühistest kuludest. Kuna täpse kulu kindlaksmääramine on väga keeruline, tuleks selle asemel määratleda kulude jaotamise või jagunemise metoodika ning jätta nende kulude kindlaksmääramine turuandmete esitajatele, võttes arvesse eesmärki tagada liidus turuandmete tasude määramine mõistlikul tasemel.

(6)

Turuandmed tuleks esitada mittediskrimineerival viisil, milleks on vaja, et samu hindu ja muid tingimusi tuleks pakkuda kõigile klientidele, kes kuuluvad avaldatud objektiivsete kriteeriumide kohaselt samasse kategooriasse.

(7)

Et andmete kasutajad saaksid turuandmed, pidamata selleks ostma muid teenuseid, tuleks turuandmeid pakkuda muudest teenustest eraldi. Et vältida andmete kasutajatelt samade turuandmete eest tasu korduvat võtmist, kui andmekogum ostetakse kauplemiskohtadelt ja teistelt turuandmete turustajatelt, tuleks turuandmeid pakkuda kasutajapõhiselt, välja arvatud juhul, kui see oleks ebaproportsionaalne, pidades silmas sellisel viisil kõnealuste andmete pakkumise kulusid ja kauplemiskohta korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu või kliendi korralduste süsteemse täitja poolse turuandmete esitamise mahtu ja ulatust.

(8)

Et andmete kasutajad ja pädevad asutused saaksid tõhusalt hinnata, kas turuandmeid pakutakse mõistlikul ärilisel alusel, tuleb andmete pakkumise olulised tingimused avalikustada. Andmete esitajad peaksid seega avalikustama andmed oma turuandmete tasude ja sisu, samuti oma kulude kindlaksmääramisel kasutatava kuluarvestusmetoodika kohta, pidamata seejuures avaldama oma tegelikke kulusid.

(9)

Lisaks täpsustatakse käesolevas määruses tingimusi, mida kliendi korralduste süsteemsed täitjad peavad täitma, et järgida kohustust avaldada hinnapakkumised tavalisel kauplemisajal regulaarselt ja pidevalt ning teha need teistele turuosalistele kergesti kättesaadavaks, tagamaks, et hinnapakkumistele juurdepääsu soovivad turuosalised juurdepääsu ka tegelikult saavad.

(10)

Kui kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad hinnapakkumised rohkem kui ühel viisil, peaksid nad seda tegema kõigis kohtades samal ajal, et tagada avaldatud hinnapakkumiste ühtsus ja turuosaliste samaaegne juurdepääs teabele. Kui kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad hinnapakkumised reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi või andmearuandlusteenuste osutajate kaudu, peaksid nad hinnapakkumises avalikustama oma andmed, et turuosalised saaksid suunata oma korraldused neile.

(11)

Käesoleva määrusega täpsustatakse täiendavalt kliendi korralduste süsteemsete täitjate läbipaistvuskohustuste ulatuse erinevaid tehnilisi aspekte, et tagada selle ühtne ja ühetaoline kohaldamine kogu liidus. On tähtis, et kliendi korralduste süsteemsete täitjate vabastamine kohustusest avaldada oma hinnapakkumised regulaarselt ja pidevalt piirduks rangelt olukordadega, kus siduvate hindade jätkuv klientidele esitamine võib olla vastuolus nende riskide usaldusväärse juhtimisega, millele investeerimisühing kliendi korralduste süsteemse täitjana on avatud, võttes arvesse muid mehhanisme, mis võivad anda selliste riskide vastu täiendavat kaitset.

(12)

Tagamaks, et erand kliendi korralduste süsteemse täitja määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 2 kohasest kohustusest täita korraldusi korralduse vastuvõtmise ajal pakutud hindadega on piiratud tehingutega, mis oma laadi tõttu ei mõjuta hindade kujunemise protsessi, sätestatakse käesolevas määruses ammendavalt tingimused seoses tehingutega, mille puhul täitmine mitme väärtpaberiga on osa ühest tehingust, ja seoses korraldustega, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

(13)

Kriteeriumiga, mille alusel peab hind langema turutingimustele lähedasse avalikustatud vahemikku, võetakse arvesse eesmärki tagada, et kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolne korralduste täitmine mõjutab hindade kujunemist, kusjuures kliendi korralduste süsteemse täitja võimalused pakkuda põhjendatud juhtudel hindade parendamist ei ole piiratud.

(14)

Selleks et tagada, et klientidel on juurdepääs kliendi korralduste süsteemsete täitjate hinnapakkumistele mittediskrimineerival viisil, kuid samas tagades nõuetekohase riskijuhtimise, milles võetakse arvesse üksikute ühingute tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, on vaja täiendavalt kindlaks määrata, et sama kliendi korralduste arvu või mahtu käsitataks tunduvalt normi ületavana, kui kliendi korralduste süsteemne täitja ei suuda kõnealuseid korraldusi täita, võtmata endale liigset riski; selline olukord tuleks eelnevalt määratleda investeerimisühingu riskijuhtimiskorra osana ja see peaks põhinema objektiivsetel teguritel ja olema kirjalikult fikseeritud ja tehtud klientidele või võimalikele klientidele kättesaadavaks.

(15)

Kuna nii likviidsuse pakkujad kui ka kliendi korralduste süsteemsed täitjad kauplevad oma arvel ning nende riskitase on võrreldaval tasemel, on asjakohane määrata finantsinstrumendile omane maht kindlaks nende kategooriate jaoks ühiselt. Seepärast peaks määruse (EL) nr 600/2014 artikli 18 lõike 6 kohane finantsinstrumendile omane maht olema finantsinstrumendile omane maht, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 5 punktile d ning mida on vastavalt kõnealusele sättele täiendavalt täpsustatud regulatiivsetes tehnilistes standardites.

(16)

Selleks et täpsustada portfelli tihendamise elemente, et eristada seda kauplemis- ja kliirimisteenustest, on vaja määrata kindlaks protsess, mille käigus tuletisinstrumendid täielikult või osaliselt lõpetatakse ja asendatakse uue tuletisinstrumendiga, eelkõige kõnealuse protsessi etapid, lepingu sisu ja portfelli tihendamist toetav õiguslik dokumentatsioon.

(17)

Et tagada vastaspoolte portfelli tihendamise sobiv läbipaistvus, on vaja kindlaks määrata, milline teave avalikustatakse.

(18)

Vaja on täpsustada nii asjaomaste pädevate asutuste kui ka erandjuhtudel ESMA (mis on asutatud ja tegutseb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1095/2010 (2)) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) (mis on asutatud ja tegutseb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1093/2010 (3)) õigusi sekkuda toodetesse investorikaitsega seonduva märkimisväärse probleemi korral või kui on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või vähemalt ühe liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusele. Et sekkumisõiguse kasutamiseks leiaks kinnitust „ohu“ olemasolu, mis on sekkumise üks eeltingimus seoses finants- või kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusvääruse või finantssüsteemi stabiilsusega, peab esinema suurem probleem kui investorikaitse eeltingimuseks olev „märkimisväärne probleem“.

(19)

Et tagada ühtne lähenemisviis, mis võimaldaks võtta asjakohaseid meetmeid ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral, tuleks koostada kriteeriumide ja tegurite loetelu, millest pädevad asutused, ESMA ja EBA peaksid lähtuma otsustamisel, kas selline probleem või oht on olemas,. Vajadus hinnata kõiki selliseid kriteeriume ja tegureid, mis võivad esineda reaalses olukorras, ei tohiks siiski takistada pädevaid asutusi, ESMAt ja EBAt kasutamast ajutise sekkumise õigusi, kui ainult üks tegur või kriteerium on sellise kahtluse või ohu aluseks.

(20)

Vaja on täpsustada asjaolusid, mille korral ESMA saab kasutada määruse (EL) nr 600/2014 kohaseid positsioonide juhtimise õigusi, et tagada ühtne lähenemisviis, võimaldades samas ettenägematute ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral võtta asjakohaseid meetmeid.

(21)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Samas, et tagada uue läbipaistvust käsitleva õiguskorra tõhus toimimine, tuleks teatavaid käesoleva määruse sätted hakata kohaldama selle jõustumise kuupäevast,

a)

avalikkusele kuuluvate aktsiate väärtus on:

b)

aktsiatega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 250 tehingut;

c)

aktsia keskmine päevakäive on vähemalt 1 miljon eurot.

a)

avalikkusele kuuluvate hoidmistunnistuste väärtus on vähemalt 100 miljonit eurot;

b)

hoidmistunnistustega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 250 tehingut;

c)

hoidmistunnistuse keskmine päevakäive on vähemalt 1 miljon eurot.

a)

avalikkusele kuulub vähemalt 100 osakut;

b)

börsil kaubeldavate fondidega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 10 tehingut;

c)

börsil kaubeldava fondi keskmine päevakäive on vähemalt 500 000 eurot.

a)

avalikkusele kuuluvate sertifikaatide väärtus on vähemalt 1 miljon eurot;

b)

sertifikaatidega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 20 tehingut;

c)

sertifikaadi keskmine päevakäive on vähemalt 500 000 eurot.

a)

enne finantsinstrumendiga kauplemiskohas esmakordset kauplemist, nagu täpsustatud artikli 1 lõikes 5, artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 4;

b)

finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala lõpust kuni finantsinstrumendiga kauplemise esimese kuue nädala lõpuni. Selle stsenaariumi puhul põhineb hindamine avalikkusele kuuluvatel instrumentidelkauplemise esimese nelja nädala viimase kauplemispäeva seisuga, tehingute keskmisel arvul päevas ja keskmisel päevakäibel, võttes arvesse selle finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala jooksul liidus täidetud kõiki tehinguid;

c)

iga kalendriaasta lõpust kuni sellele järgneva aasta 1. märtsini finantsinstrumentide puhul, millega kaubeldakse kauplemiskohas enne asjaomase kalendriaasta 1. detsembrit. Selle stsenaariumi puhul põhineb hindamine avalikkusele kuuluvatel instrumentidel asjaomase kalendriaasta viimase kauplemispäeva seisuga, tehingute keskmisel arvul päevas ja keskmisel päevakäibel, võttes arvesse selle finantsinstrumendiga kõnealusel aastal liidus täidetud kõiki tehinguid;

d)

kohe pärast seda, kui korporatiivsete sündmuste tõttu on muudetud mis tahes varasemat hinnangut.

a)

kuuenädalase perioodi puhul, mis algab finantsinstrumendiga kauplemise esimesel päeval, kui hindamine tehakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a;

b)

perioodi puhul, mis algab kuus nädalat pärast kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise esimest päeva ja mis lõpeb 31. märtsil käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt teabe avaldamise aastal, kui hindamine tehakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile b;

c)

üheaastase perioodi puhul, mis algab 1. aprillil pärast avaldamise päeva, kui hindamine tehakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile c.

a)

finantsinstrumentide puhul, mis on kauplemisele lubatud esmakordselt, enne kuupäeva, mil sellega kaubeldakse esimest korda;

b)

juba kauplemisele lubatud finantsinstrumentide puhul järgmisteks tähtaegadeks:

a)

turuandmete sisu ja ulatus, sealhulgas hõlmatud finantsinstrumentide arv ja nende kauplemismaht;

b)

kuidas klient turuandmeid kasutab, sealhulgas kas neid kasutatakse kliendi enda kauplemistegevuseks, edasimüügiks või andmete koondamiseks.

a)

kehtivad hinnakirjad, sealhulgas:

b)

tulevase hinnamuutuse avalikustamine vähemalt 90 päeva enne hinna muutmist;

c)

teave turuandmete sisu kohta, sealhulgas:

d)

turuandmete avaldamiselt teenitud tulu ja selle tulu osakaal turukorraldaja ning kauplemiskohta korraldava investeerimisühingu või kliendi korralduste süsteemse täitja kogutulus;

e)

teave hinnakujunduse kohta, sealhulgas kasutatud kuluarvestusmeetodid ja mis tahes konkreetsed põhimõtted, mille alusel otsekulud ja ühised muutuvkulud jaotatakse ning ühised püsikulud jagatakse turuandmete koostamise ja levitamise ning muude kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate ja investeerimisühingute ning kliendi korralduste süsteemsete täitjate muude teenuste vahel.

a)

hinnapakkumise sisu on vormis, millest saab aru keskmine lugeja;

b)

hinnapakkumine on avaldatud kliendi korralduste süsteemse täitja veebisaidil ja kodulehel on selged juhised hinnapakkumiste leidmiseks.

a)

kauplemiskoht, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati, või likviidsuse seisukohast kõige olulisem turg peatab kauplemise kõnealuse finantsinstrumendiga vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõikele 5;

b)

kauplemiskoht, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati, või likviidsuse poolest kõige olulisem turg lubab turutegemise kohustusi peatada;

c)

börsil kaubeldava fondi puhul ei ole usaldusväärne turuhind kättesaadav märkimisväärse arvu selliste instrumentide kohta, mis on börsil kaubeldava fondi või indeksi aluseks;

d)

pädev asutus keelab selle finantsinstrumendi puhul lühikeseks müügi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 (8) artiklile 20.

a)

hind on kliendi korralduste süsteemse täitja ostupakkumiste ja müügipakkumiste vahel;

b)

punktis a osutatud hinnapakkumised peegeldavad asjaomase finantsinstrumendi puhul turul valitsevaid tingimusi vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõikele 7.

a)

nõuavad igalt portfelli tihendamises osalejalt riskitaluvuse kindlaksmääramist, sealhulgas vastaspoole riski ja tururiski piirmäära ning sularahamaksete taluvuse kindlaksmääramist. Investeerimisühingud ja turukorraldajad peavad võtma arvesse portfelli tihendamises osalejate kindlaks määratud riskitaluvust;

b)

siduma portfelli tihendamiseks esitatud tuletisinstrumendid ja esitama igale osalisele portfelli tihendamise ettepaneku, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

portfelli tihendamiseks ette pandud tuletisinstrumentide loetelu;

b)

lõpetatud tuletisinstrumente asendavate tuletisinstrumentide loetelu;

c)

portfelli tihendamise tulemusena muudetud või lõpetatud tuletisinstrumentide loetelu;

d)

tuletisinstrumentide arv ja nende väärtus tingliku väärtusena.

a)

finantsinstrumendi või finantstegevuse või -tavade liigi keerukuse tase seoses klientide liigiga, kes hinnatuna vastavalt punktile c on seotud finantstegevuse või -tavaga või kellele seda turustatakse ja müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud klientide liik või selliste klientide liik, kellele finantsinstrumenti turustatakse või müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

d)

finantsinstrumendi läbipaistvuse tase või finantstegevuse või -tava liik, võttes eelkõige arvesse järgmist:

e)

finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja finantsinstrumendi, -tegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

g)

investori kulud, millega ta saab asjaomast finantsinstrumenti müüa või vahetada muu finantsinstrumendi vastu, ja see, kui lihtne on seda müüa või vahetada, võttes eelkõige arvesse järgmist:

h)

finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

i)

finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

j)

finantsinstrumendi või investeerimishoiusega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

k)

finantsinstrumendi emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

l)

kas instrumendi koostaja või turustajate esitatud teave finantsinstrumendi kohta on ebapiisav või ebausaldusväärne, et turuosalised, kellele see on suunatud, saaksid teha teadliku otsuse, võttes arvesse finantsinstrumendi laadi ja liiki;

m)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava kujutab endast suurt riski nende tehingute tulemustele, mille on sõlminud asjaomase turu osalised või investorid;

n)

kas finantstegevus või -tava seaks vaatlusalusel turul märkimisväärselt ohtu hinnakujundusprotsessi usaldusväärsuse, nii et kõnealuse finantsinstrumendi hinda või väärtust ei määrata enam vastavalt pakkumisele ja nõudlusele turul, või et turuosalised ei saa investeerimisotsustes enam tugineda sellel turul tekkinud hindadele või kauplemismahtudele;

o)

kas finantsinstrumendi tunnused muudavad selle finantskuritegudele eriti vastuvõtlikuks, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama finantsinstrumenti järgmiseks:

p)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt riski turgude ja nende taristute vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

q)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava võiks viia tuletisinstrumentide ja alusturgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

r)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse liidu finantssüsteemi jaoks olulisteks;

s)

finantsinstrumendi turustamise olulisus emitendi rahastamisallikana;

t)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava kujutab endast erilist riski turu- või maksesüsteemide taristule, sealhulgas kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemid või

u)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava võib ohustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu.

a)

investeerimishoiuse või finantstegevuse või -tava liigi keerukuse tase seoses klientide liigiga, kes hinnatuna vastavalt punktile c on seotud finantstegevuse või -tavaga, võttes eelkõige arvesse järgmist:

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud klientide liik või selliste klientide liik, kellele investeerimishoiust turustatakse või müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

d)

investeerimishoiuse läbipaistvuse tase või finantstegevuse või -tava liik, võttes eelkõige arvesse järgmist:

e)

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

g)

investori kulud, millega investorid suudavad investeerimishoiuse positsioonist väljuda, ja see, kui lihtne väljumine on, võttes eelkõige arvesse järgmist:

h)

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

i)

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

j)

investeerimishoiusega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

k)

investeerimishoiuse emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

l)

kas instrumendi koostaja või turustajate esitatud teave investeerimishoiuse kohta on ebapiisav või ebausaldusväärne, et turuosalised, kellele see on suunatud, saaksid teha teadliku otsuse, võttes arvesse investeerimishoiuse laadi ja liiki;

m)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast suurt riski nende tehingute tulemustele, mille on sõlminud asjaomase turu osalised või investorid;

n)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava jätaks liidu majanduse riskidele avatuks;

o)

kas investeerimishoiuse tunnused muudavad selle finantskuritegudele eriti vastuvõtlikuks, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama investeerimishoiust järgmiseks:

p)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt riski turgude ja nende taristute vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

q)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava võiks viia tuletisinstrumentide ja alusturgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

r)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse liidu finantssüsteemi jaoks oluliseks, võttes eelkõige arvesse finantseerimisasutuste riskimaandusstrateegiat seoses investeerimishoiuste emiteerimisega, sealhulgas lõpptähtajal kapitaligarantii valesti hindamist või maineriske, mille tekitab finantseerimisasutusele investeerimishoius või -tava või -tegevus;

s)

investeerimishoiuse turustamise olulisus finantseerimisasutuse rahastamisallikana;

t)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast erilist riski turu- või maksesüsteemide taristule või

u)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava võib ohustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu.

a)

finantsinstrumendi või finantstegevuse või -tava liigi keerukuse tase seoses klientide liigiga, kes hinnatuna vastavalt punktile c on seotud finantstegevuse või -tavaga või kellele finantsinstrumenti või investeerimishoiust turustatakse ja müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud klientide liik või selliste klientide liik, kellele finantsinstrumenti või investeerimishoiust turustatakse või müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

d)

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse või finantstegevuse või -tava liigi läbipaistvuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

e)

investeerimishoiuse, finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

g)

investori kulud, millega ta saab asjaomast finantsinstrumenti müüa või vahetada muu finantsinstrumendi vastu või väljuda investeerimishoiuse positsioonist, ja see, kui lihtne müümine, vahetamine või väljumine on, võttes sõltuvalt sellest, kas toode on finantsinstrument või investeerimishoius, arvesse eelkõige järgmist:

h)

investeerimishoiuse, finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

i)

finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

j)

finantsinstrumendi või investeerimishoiusega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

k)

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

l)

kas instrumendi koostaja või turustajate esitatud teave finantsinstrumendi või investeerimishoiuse kohta on ebapiisav või ebausaldusväärne, et turuosalised, kellele see on suunatud, saaksid teha teadliku otsuse, võttes arvesse finantsinstrumendi või investeerimishoiuse laadi ja liiki;

m)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast suurt riski nende tehingute tulemustele, mille on sõlminud asjaomase turu osalised või investorid;

n)

kas finantstegevus või -tava seaks vaatlusalusel turul märkimisväärselt ohtu hinnakujundusprotsessi usaldusväärsuse, nii et kõnealuse finantsinstrumendi või investeerimishoiuse hinda või väärtust ei määrata enam vastavalt pakkumisele ja nõudlusele turul, või et turuosalised ei saa investeerimisotsustes enam tugineda sellel turul tekkinud hindadele või kauplemismahtudele;

o)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava jätaks riigi majanduse riskidele avatuks;

p)

kas finantsinstrumendi või investeerimishoiuse tunnused muudavad selle finantskuritegudele eriti vastuvõtlikuks, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama finantsinstrumenti või investeerimishoiust järgmiseks:

q)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt riski turgude ja nende taristute vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

r)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava võib viia tuletisinstrumentide ja alusturgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

s)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse asjaomase pädeva asutuse liikmesriigi finantssüsteemi jaoks oluliseks, võttes eelkõige arvesse finantseerimisasutuste riskimaandusstrateegiat seoses investeerimishoiuste emiteerimisega, sealhulgas lõpptähtajal kapitaligarantii valesti hindamist või maineriske, mille tekitab investeerimishoius või finantstava või -tegevus finantseerimisasutusele;

t)

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse turustamise olulisus emitendi või finantseerimisasutuse rahastamisallikana;

u)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast erilist riski turu- või maksesüsteemide taristule, sealhulgas kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemidele või

v)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava võib ohustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu.

a)

on olemas tõsised finants-, rahandus- või eelarvestabiilsuse probleemid, mis võivad häirida liikmesriigi või finantseerimisasutuse finantsstabiilsust, mida peetakse globaalse finantssüsteemi jaoks oluliseks, sealhulgas liidus tegutsevad krediidiasutused, kindlustusandjad, turutaristu pakkujad või varahaldusettevõtjad, tingimusel et need probleemid võivad ohustada liidus finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või finantssüsteemi stabiilsust;

b)

krediidireitingu läbivaatamine või mõne liikmesriigi või liidus tegutseva globaalse finantssüsteemi jaoks olulise krediidiasutuse või muu finantseerimisasutuse, näiteks kindlustusandja, turutaristu pakkuja või varahaldusettevõtja kohustuste täitmata jätmine, kui see põhjustab või võib põhjustada tõsiseid kahtlusi kõnealuste asutuste maksevõime suhtes;

c)

oluline müügisurve või ebatavaline volatiilsus, mistõttu võib sattuda langusspiraali mõne liidus tegutseva globaalse finantssüsteemi jaoks olulise krediidi- või muu finantseerimisasutuse, näiteks kindlustusandja, turutaristu pakkuja või varahaldusettevõtja või riigist emitendiga seotud mis tahes finantsinstrument;

d)

mis tahes kahju oluliste finantsemitentide, turutaristuste, kliiring- ja arveldussüsteemide või pädevate asutuste füüsilistele struktuuridele, mis võib turge ebasoodsalt mõjutada, eelkõige juhul, kui kahju on põhjustanud loodusõnnetus või terrorirünnak;

e)

tõrge mis tahes maksesüsteemis või arveldusprotsessis, eelkõige kui see on seotud pankadevaheliste toimingutega, mis põhjustab või võib põhjustada tõsiseid makse- või arveldushäireid või viivitusi liidu maksesüsteemide töös, eriti juhul, kui see võib soodustada stressiolukorra levikut krediidiasutuses või muudes finantseerimisasutustes, mida loetakse globaalse finantssüsteemi jaoks oluliseks, näiteks kindlustusandjas, turutaristu pakkujas või varahaldusettevõtjas, või mõnes liikmesriigis;

f)

märkimisväärne ja järsk kauba pakkumise vähenemine või nõudluse suurenemine, mis häirib pakkumise ja nõudluse tasakaalu;

g)

märkimisväärne positsioon teatavas kaubas, mida hoiab üks isik või kooskõlastatult tegutsevad isikud, ühes või mitmes kauplemiskohas läbi ühe või mitme turuliikme;

h)

kauplemiskoha suutmatus rakendada oma positsiooni juhtimise õigusi talitluspidevust häiriva sündmuse tõttu.

a)

positsiooniomaniku liik (sealhulgas tootjad, tarbijad või finantseerimisasutused);

b)

finantsinstrumendi lõpptähtaeg;

c)

positsiooni suurus võrreldes asjaomase kaubatuletisinstrumendi turu suurusega;

d)

positsiooni suurus võrreldes turu suurusega alusvaraks oleva kauba puhul;

e)

positsiooni suund (lühike või pikk positsioon) ja delta või delta vahemikud;

f)

positsiooni eesmärk, eelkõige kas positsiooni eesmärk on riskide maandamine või on see finantseesmärgiga riskipositsioon;

g)

positsiooniomaniku kogemus sellise suurusega positsioonide hoidmisel või asjaomase kauba saatmisel või saamisel;

h)

muud positsioonid, mis isikul on aluseks oleval turul või samas eri lõpptähtaegadega tuletisinstrumendis;

i)

turu likviidsus ja meetme mõju teistele turuosalistele;

j)

kättetoimetamise meetod.

a)

kas sama lepinguga kaubeldakse eri kauplemiskohtades või börsiväliselt;

b)

kas sisuliselt samaväärse lepinguga kaubeldakse eri kauplemiskohtades või börsiväliselt (sarnane ja omavahel seotud, kuid mida ei käsitata sama asendatava avatud kogupositsiooni osana);

c)

otsuse mõju alusvaraks oleva kauba turule;

d)

otsuse mõju sellistele turgudele ja osalistele, kelle suhtes ei kohaldata ESMA positsiooni juhtimise õigusi ja

e)

tõenäoline mõju turgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele ilma ESMA-poolsete meetmeteta.

a)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev ei ole vähem kui kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, avaldavad pädevad asutused hindamiste tulemused mitte hiljem kui neli nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb päeval, mis eelneb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale, avaldavad pädevad asutused hindamiste tulemuse mitte hiljem kui määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeval.

a)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev ei ole vähem kui 16 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, põhinevad hindamised andmetel, mis on kättesaadavad 40-nädalase perioodi kohta, mis algab 52 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab 16 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb 10 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, põhinevad hindamised andmetel, mis on kättesaadavad finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala kohta;

c)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb päeval, mis eelneb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale, põhinevad hindamised finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel või selliste muude finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel, mille tunnuseid peetakse kõnealuste finantsinstrumentide omade sarnasteks.

a)

lõike 1 kohaselt avaldatud teave jääb määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel asjakohaseks;

b)

lõike 1 kohaselt avaldatud teavet ajakohastatakse vajaduse korral pikema kauplemisperioodi ja põhjalikumate varasemate kauplemisandmete alusel.