milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 763/2008 (rahva ja eluruumide loenduste kohta) kohaldamiseks teemade ja nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonide osas

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 4,

Komisjonile vaatlusaasta 2021 kohta edastatavate andmete puhul kasutatavate loenduse teemade ja nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid on loetletud lisas.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

Loenduse teemade ja nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid

Tehnilised spetsifikatsioonid esitatakse järgmisel viisil.

—	Iga teema on tähistatud pealkirjaga.

—	Teema pealkirjale võivad järgneda tehnilised spetsifikatsioonid, milles osutatakse sellele teemale üldiselt.

—

Seejärel määratakse kindlaks teema jaotus(ed). Mõnel teemal on rohkem kui üks jaotus, kusjuures igal jaotusel on erinev detailsuse aste. Sel juhul tähistab „H“ kõrgeima detailsusastmega jaotusi, „M“ keskmise detailsusastmega jaotusi ning „L“ madalaima detailsusastmega jaotusi, „N“ aga riigi tasandit näitavat jaotust.

—	Määratakse kindlaks kogusummad, mille puhul jaotusi kasutatakse. Igale jaotusele võib järgneda tehniline spetsifikatsioon, mis on konkreetselt seotud kõnealuse jaotusega.

Teema: Alaline elukoht

Määruse EÜ) nr 763/2008 artikli 2 punktis d esitatud „alalise elukoha“ määratluse kohaldamisel käsitlevad liikmesriigid erijuhtusid järgmisel viisil.

Kui isik elab aasta jooksul tavaliselt rohkem kui ühes elukohas, on tema alaliseks elukohaks see, kus ta veedab enamiku aja aastast, olenemata sellest, kas see asub mujal samas riigis või välismaal. Ent isiku jaoks, kes töötab nädala sees kodukohast eemal ja naaseb nädalavahetusel perekonna elukohta, on alaliseks elukohaks tema perekonna elukoht, olenemata sellest, kas tema töökoht asub mujal samas riigis või välismaal.

b)	Esimese ja teise taseme haridust andvate koolide õppurite puhul, kes kooliaasta vältel viibivad kodunt eemal, olenemata sellest, kui sageli nad perekonna elukohta naasevad, on alaliseks elukohaks perekonna elukoht, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal.

Kolmanda taseme haridust omandavate õppurite puhul, kes viibivad oma kõrgkooliõpingute vältel kodunt eemal, on alaliseks elukohaks õppeaasta vältel kehtiv aadress, olenemata sellest, kas tegemist on asutuse (näiteks ühiselamu) või eramajutusega, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal. Kui haridust omandatakse samas riigis, võib erandjuhul pidada alaliseks elukohaks perekonna elukohta.

d)	Asutust peetakse kõigi selliste sealsete elanike alaliseks elukohaks, kes on loenduse ajaks seal elanud või tõenäoliselt elavad seal 12 kuud või kauem.

e)	Ajateenijate ning sõjaväekasarmutes või -laagrites elavate sõjaväelaste suhtes kehtib üldreegel selle kohta, kus veedetakse enamik ööpäevasest puhkeajast.

f)	Kodutute või peavarjuta isikute, rändrahva liikmete, hulkurite ning püsiva elukohata isikute alaliseks elukohaks peetakse loenduspaika.

Lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes elukohas (näiteks kui vanemad on lahutatud), peetakse alaliseks elukohaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast. Kui mõlema vanema juures veedetakse võrdne aeg, on alaliseks elukohaks see, kus laps loenduse hetkel ööbib, või alternatiivina see leibkond, kus on lapse seaduslik või registrijärgne elukoht.

h)	Loendatakse ka meremehed ja kalurid, kelle alaline elukoht on riigis, kuid kes rahvaloenduse ajal on merel (kaasa arvatud need, kellel puudub muu elukoht peale laeva pardal ette nähtud ööbimiskoha).

Loendatakse ka isikud, kes viibivad riigis ebaseaduslikult või dokumentideta, samuti varjupaigataotlejad ja isikud, kes on taotlenud pagulase staatust või muud samalaadset rahvusvahelist kaitset või sellise staatuse või kaitse saanud, tingimusel, et nad vastavad alaliselt riigis elamise kriteeriumidele. Eesmärgiks ei ole neid isikuid teistest eristada, vaid tagada, et nad ei jääks loendusest välja.

j)	Loendatakse lapsed, kes on sündinud kaheteistkümne kuu jooksul enne loenduse vaatlusaega ja kelle pereliikmed elavad vaatlusajal alaliselt riigis.

k)	Loendatakse ka isikud, kelle riigis viibimise kestus (tegelik ja/või kavatsetud) on täpselt üks aasta. Sõjaväelased, mereväelased ja diplomaatiline personal ning nende pereliikmed

l)	Riigis viibivad välisriigi sõjaväelased, mereväelased ja diplomaatiline personal ning nende pereliikmed jäetakse riigi alalise elanikkonna hulgast välja, olenemata nende viibimise kestusest.

Kui väljaspool riiki viibivate riigi sõjaväelaste, mereväelaste ja diplomaatilise personali ning nende pereliikmete väljaspool riiki viibimise kestust on võimalik kindlaks teha, kehtivad järgmised reeglid.

—

Kui nad elavad välismaal vähem kui 12 kuud ja kavatsevad naasta oma lähtekohta, jaotatakse nad riigi piires vastavalt alalise elukoha reeglitele. Eelkõige võib neid jaotada järgmiselt (kahanevas tähtsusjärjekorras):

i)	nende perekonna elukoha aadress riigis, kui see on olemas, või

ii)	riigi piires asuv teenistuskoht, kuhu nad olid enne riigist lahkumist määratud.

—	Kui nad elavad välismaal vähemalt 12 kuud või kui nad ei kavatse pöörduda tagasi oma lähtekohta (isegi kui nad pöörduvad 12 kuu jooksul riiki tagasi), omistatakse neile lähteriigis „virtuaalne koht“ (ekstra-region).

Alalise elukoha määratluse põhjal peetakse ajutiselt eemalviibivaks ja seega kogurahvastiku hulka kuuluvaks isikuid, kes muidu elavad loenduskohas, kuid parajasti ei viibi seal või eeldatavasti ei viibi seal loendamise ajal vähem kui ühe aasta jooksul. Ent ajutiselt eemalviibivaks ei peeta isikuid, kes elavad või eeldatavasti elavad väljaspool loenduspaika ühe aasta või kauem, ning seepärast arvatakse nad kogurahvastikust välja. See ei sõltu sellest, kui kaua nad viibivad aeg-ajalt oma perekonnal külas.

Isikuid, keda loendatakse, kuid kelle puhul ei ole loenduskohas täidetud alalise elukoha kriteeriumid, st nad ei ela või eeldatavasti ei ela katkematu 12 kuulise ajavahemiku vältel loenduspaigas, peetakse ajutiselt kohalviibivaks ning seepärast ei arvestata neid alalise elanikkonna hulka.

Geograafiline piirkond (1)					GEO.N.	GEO.L.	GEO.M.	GEO.H.
0.	Kokku (liikmesriigi territooriumil)				0.	0.	0.	0.
x.	Kõik NUTS 1 piirkonnad liikmesriigis					x.	x.	x.
	x.x.	Kõik NUTS 2 piirkonnad liikmesriigis				x.x.	x.x.	x.x.
		x.x.x.	Kõik NUTS 3 piirkonnad liikmesriigis				x.x.x.	x.x.x.
			x.x.x.x.	Kõik LAU 2 piirkonnad liikmesriigis				x.x.x.x.

„Geograafilise piirkonna“ jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks (alaline elukoht). Neid saab kasutada ka kõikide selliste kogusummade piirkondlikuks liigendamiseks, mille puhul ei kehti teema „alaline elukoht“ ega „töökoha asukoht“.

„Geograafilise piirkonna“ jaotus moodustatakse, kasutades statistiliste territoriaalüksuste (NUTS) (2) ja haldusüksuste klassifikaatori (LAU) 1. jaanuaril 2021 kehtivaid versioone.

Teema: Töökoha asukoht

Töökoha asukoht on geograafiline piirkond, kus praegu hõivatud isik töötab.

Peamiselt kodus töötavate isikute töökoht on sama kui nende alaline elukoht. Mõiste „töötama“ osutab „hõivatud isiku“ tehtavale tööle, nagu on määratletud teema „Hõiveseisund“ all. „Peamiselt“ kodus töötamine tähendab, et isik veedab kogu või enamiku oma tööajast kodus ning veedab oma tööajast väiksema osa või ei veeda üldse oma tööaega töökohas, mis asub mujal kui kodus.

„Töökoha asukoha“ jaotuste puhul kasutatakse 1. jaanuaril 2021 kehtivat statistiliste territoriaalüksuste klassifikaatori (NUTS) versiooni.

Teave isikute kohta, kellel ei ole kindlat töökohta, kuid kes oma tööaja algul peavad ilmuma mingil püsiaadressil asuvasse kohta (nt bussijuhid, lennumeeskonnad, selliste välimüügikioskite müüjad, mida tööpäeva lõpul minema ei viida), peaks viitama sellele aadressile. Siia rühma võivad kuuluda ka isikud, kes reisivad korrapäraselt üle piiri naaberriiki tööle. Jaotus „Puudub kindel töökoha asukoht (liikmesriigi piires või väljaspool)“ hõlmab kõiki inimesi, kellel puudub kindel töökoha asukoht, kuid siia kuuluvad ka sellised isikud nagu meremehed, kalurid ja avamerel töötajad, kelle puhul ei pruugi olla võimalik töökoha asukohta kindlaks määrata.

Töökoha asukoht (3)				LPW.N.	LPW.L.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Liikmesriigi territooriumil			1.	1.
	1.x.	Kõik NUTS 1 piirkonnad liikmesriigis			1.x.
		1.x.x.	Kõik NUTS 2 piirkonnad liikmesriigis		1.x.x.
	1.y.	Töökoha asukoht liikmesriigis teadmata			1.y.
2.	Ei asu liikmesriigi territooriumil			2.	2.
3.	Puudub kindel töökoha asukoht (liikmesriigi piires või väljaspool)			3.	3.
4.	Töökoha asukoht teadmata (teadmata, kas liikmesriigi piires või väljaspool)			4.	4.
5.	Ei kohaldata (ei tööta)			5.	5.

„Töökoha asukoha“ jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Paikkond

Paikkond on selgesti eristatav ala, milles inimesed elavad naaberhoonetes või üksteisega külgnevates hoonetes. Sellised hooned

a)	võivad moodustada pideva hoonestatud ala koos selgelt äratuntava tänavate struktuuriga või

b)	ei ole küll sellise hoonestatud ala osa, kuid moodustavad hoonete rühma, millel on kohalikul tasandil tunnustatud ainuomane kohanimi, või

c)	ei vasta küll kummalegi eespool nimetatud kriteeriumile, kuid moodustavad hoonete rühma, millest ükski ei asetse oma lähimast naabrist kaugemal kui 200 meetrit.

Selle määratluse kohaldamisel ei peeta teatavaid maakasutuskategooriaid hoonestatud ala pidevat tervikut katkestavaks. Need kategooriad on: tööstus- ja kaubandushooned ja -rajatised, avalikud pargid, mänguväljakud ja aiad, jalgpalliväljakud ja muud spordirajatised, sillaga jõed, raudteeliinid, kanalid, parkimisplatsid ja muu transpordi infrastruktuur, kirikuaiad ja kalmistud.

Vähem kui 2 000 elanikuga LAU 2 piirkondi võib pidada üheks paikkonnaks.

Paikkonna elanikkonnaks peetakse isikuid, kelle alaline elukoht on selles paikkonnas.

Üksikult paiknev hoone tuleb määrata kategooriasse, mis esindab nende isikute arvu, kelle alaline elukoht on selles hoones.

Paikkonna suurus		LOC.
0.	Kokku	0.
1.	vähemalt 1 000 000 elanikku	1.
2.	500 000 – 999 999 elanikku	2.
3.	200 000 – 499 999 elanikku	3.
4.	100 000 – 199 999 elanikku	4.
5.	50 000 – 99 999 elanikku	5.
6.	20 000 – 49 999 elanikku	6.
7.	10 000 – 19 999 elanikku	7.
8.	5 000 – 9 999 elanikku	8.
9.	2 000 – 4 999 elanikku	9.
10.	1 000 – 1 999 elanikku	10.
11.	500–999 elanikku	11.
12.	200–499 elanikku	12.
13.	vähem kui 200 elanikku	13.

„Paikkonna suuruse“ jaotus on ette nähtud kõikide selliste üksuste kogusummade või vahesummade liigendamiseks, mida on võimalik liigitada „paikkonnas“ asuvaks, sealhulgas kõikide isikutele viitavate kogu- või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Sugu

Sugu		SEX.
0.	Kokku	0.
1.	Mees	1.
2.	Naine	2.

Jaotus „Sugu“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Vanus

Esitatakse vaatluskuupäeval täitunud vanus täisaastates.

Vanus				AGE.L.	AGE.M.	AGE.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	alla 15 aasta			1.	1.	1.
	1.1.	alla 5 aasta			1.1.	1.1.
		1.1.1.	alla 1 aasta			1.1.1.
		1.1.2.	1 aasta			1.1.2.
		1.1.3.	2 aastat			1.1.3.
		1.1.4.	3 aastat			1.1.4.
		1.1.5.	4 aastat			1.1.5.
	1.2.	5–9 aastat			1.2.	1.2.
		1.2.1.	5 aastat			1.2.1.
		1.2.2.	6 aastat			1.2.2.
		1.2.3.	7 aastat			1.2.3.
		1.2.4.	8 aastat			1.2.4.
		1.2.5.	9 aastat			1.2.5.
	1.3.	10–14 aastat			1.3.	1.3.
		1.3.1.	10 aastat			1.3.1.
		1.3.2.	11 aastat			1.3.2.
		1.3.3.	12 aastat			1.3.3.
		1.3.4.	13 aastat			1.3.4.
		1.3.5.	14 aastat			1.3.5.
2.	15–29 aastat			2.	2.	2.
	2.1.	15–19 aastat			2.1.	2.1.
		2.1.1.	15 aastat			2.1.1.
		2.1.2.	16 aastat			2.1.2.
		2.1.3.	17 aastat			2.1.3.
		2.1.4.	18 aastat			2.1.4.
		2.1.5.	19 aastat			2.1.5.
	2.2.	20–24 aastat			2.2.	2.2.
		2.2.1.	20 aastat			2.2.1.
		2.2.2.	21 aastat			2.2.2.
		2.2.3.	22 aastat			2.2.3.
		2.2.4.	23 aastat			2.2.4.
		2.2.5.	24 aastat			2.2.5.
	2.3.	25–29 aastat			2.3.	2.3.
		2.3.1.	25 aastat			2.3.1.
		2.3.2.	26 aastat			2.3.2.
		2.3.3.	27 aastat			2.3.3.
		2.3.4.	28 aastat			2.3.4.
		2.3.5.	29 aastat			2.3.5.
3.	30–49 aastat			3.	3.	3.
	3.1.	30–34 aastat			3.1.	3.1.
		3.1.1.	30 aastat			3.1.1.
		3.1.2.	31 aastat			3.1.2.
		3.1.3.	32 aastat			3.1.3.
		3.1.4.	33 aastat			3.1.4.
		3.1.5.	34 aastat			3.1.5.
	3.2.	35–39 aastat			3.2.	3.2.
		3.2.1.	35 aastat			3.2.1.
		3.2.2.	36 aastat			3.2.2.
		3.2.3.	37 aastat			3.2.3.
		3.2.4.	38 aastat			3.2.4.
		3.2.5.	39 aastat			3.2.5.
	3.3.	40–44 aastat			3.3.	3.3.
		3.3.1.	40 aastat			3.3.1.
		3.3.2.	41 aastat			3.3.2.
		3.3.3.	42 aastat			3.3.3.
		3.3.4.	43 aastat			3.3.4.
		3.3.5.	44 aastat			3.3.5.
	3.4.	45–49 aastat			3.4.	3.4.
		3.4.1.	45 aastat			3.4.1.
		3.4.2.	46 aastat			3.4.2.
		3.4.3.	47 aastat			3.4.3.
		3.4.4.	48 aastat			3.4.4.
		3.4.5.	49 aastat			3.4.5.
4.	50–64 aastat			4.	4.	4.
	4.1.	50–54 aastat			4.1.	4.1.
		4.1.1.	50 aastat			4.1.1.
		4.1.2.	51 aastat			4.1.2.
		4.1.3.	52 aastat			4.1.3.
		4.1.4.	53 aastat			4.1.4.
		4.1.5.	54 aastat			4.1.5.
	4.2.	55–59 aastat			4.2.	4.2.
		4.2.1.	55 aastat			4.2.1.
		4.2.2.	56 aastat			4.2.2.
		4.2.3.	57 aastat			4.2.3.
		4.2.4.	58 aastat			4.2.4.
		4.2.5.	59 aastat			4.2.5.
	4.3.	60–64 aastat			4.3.	4.3.
		4.3.1.	60 aastat			4.3.1.
		4.3.2.	61 aastat			4.3.2.
		4.3.3.	62 aastat			4.3.3.
		4.3.4.	63 aastat			4.3.4.
		4.3.5.	64 aastat			4.3.5.
5.	65–84 aastat			5.	5.	5.
	5.1.	65–69 aastat			5.1.	5.1.
		5.1.1.	65 aastat			5.1.1.
		5.1.2.	66 aastat			5.1.2.
		5.1.3.	67 aastat			5.1.3.
		5.1.4.	68 aastat			5.1.4.
		5.1.5.	69 aastat			5.1.5.
	5.2.	70–74 aastat			5.2.	5.2.
		5.2.1.	70 aastat			5.2.1.
		5.2.2.	71 aastat			5.2.2.
		5.2.3.	72 aastat			5.2.3.
		5.2.4.	73 aastat			5.2.4.
		5.2.5.	74 aastat			5.2.5.
	5.3.	75–79 aastat			5.3.	5.3.
		5.3.1.	75 aastat			5.3.1.
		5.3.2.	76 aastat			5.3.2.
		5.3.3.	77 aastat			5.3.3.
		5.3.4.	78 aastat			5.3.4.
		5.3.5.	79 aastat			5.3.5.
	5.4.	80–84 aastat			5.4.	5.4.
		5.4.1.	80 aastat			5.4.1.
		5.4.2.	81 aastat			5.4.2.
		5.4.3.	82 aastat			5.4.3.
		5.4.4.	83 aastat			5.4.4.
		5.4.5.	84 aastat			5.4.5.
6.	85 aastat ja rohkem			6.	6.	6.
	6.1.	85–89 aastat			6.1.	6.1.
		6.1.1.	85 aastat			6.1.1.
		6.1.2.	86 aastat			6.1.2.
		6.1.3.	87 aastat			6.1.3.
		6.1.4.	88 aastat			6.1.4.
		6.1.5.	89 aastat			6.1.5.
	6.2.	90–94 aastat			6.2.	6.2.
		6.2.1.	90 aastat			6.2.1.
		6.2.2.	91 aastat			6.2.2.
		6.2.3.	92 aastat			6.2.3.
		6.2.4.	93 aastat			6.2.4.
		6.2.5.	94 aastat			6.2.5.
	6.3.	95–99 aastat			6.3.	6.3.
		6.3.1.	95 aastat			6.3.1.
		6.3.2.	96 aastat			6.3.2.
		6.3.3.	97 aastat			6.3.3.
		6.3.4.	98 aastat			6.3.4.
		6.3.5.	99 aastat			6.3.5.
	6.4.	100 aastat ja rohkem			6.4.	6.4.

„Vanuse“ jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Seaduslik perekonnaseis

Perekonnaseisu määratletakse isiku (seadusliku) perekonnaseisuna riigi abieluseaduste (või -tavade) kohaselt (s.o de jure perekonnaseis).

Isik liigitatakse vaatluskuupäeval kehtiva kõige uuema perekonnaseisu järgi.

Liikmesriikides, kus seadused sisaldavad sätteid abielus või registreeritud kooselus olevate partnerite kohta, kes elavad seaduslikult lahus, liigitatakse sellised seaduslikult lahus elavad isikud kategooriasse „Abielus või registreeritud kooselus“ (LMS.L. 2. ja LMS.H. 2.).

Seaduslik perekonnaseis			LMS.L.	LMS.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Ei ole kunagi olnud abielus ega registreeritud kooselus		1.	1.
2.	Abielus või registreeritud kooselus		2.	2.
	2.1.	Abielus või registreeritud kooselus vastassoo esindajaga		2.1.
	2.2.	Abielus või registreeritud kooselus samasoolisega		2.2.
3.	Lesk või registreeritud kooselu lõppes partneri surmaga (ning ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud uut kooselu)		3.	3.
4.	Lahutatud või registreeritud kooselu lõpetati õiguslikult (ning ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud uut kooselu)		4.	4.
5.	Täpsustamata		5.	5.

Jaotus „Seaduslik perekonnaseis“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Hõiveseisund

„Hõiveseisund“ näitab, milline on isiku praegune suhe majandustegevusse, ning see põhineb ühenädalasel vaatlusperioodil, mis võib olla kas teatav hiljutine täpselt kindlaks määratud kalendrinädal või viimane kalendri täisnädal või viimased seitse päeva enne loendust.

„Tööjõud“ koosneb kõikidest isikutest, kes vastavad hõivatute ja töötute hulka arvamise kriteeriumidele.

„Hõivatud“ on kõik isikud, kes on vähemalt 15aastased ja kes vaatlusnädala jooksul:

a)	tegid vähemalt ühe tunni tööd kas tasu eest või rahalise või mitterahalise kasumi saamise nimel või

b)	puudusid ajutiselt töökohalt, millel nad olid juba töötanud ning millega neil säilis ametlik töösuhe või millel nad tegutsesid ettevõtjana.

Palgatöötajaid, kes ei ole ajutiselt tööl, peetakse palgatööd tegevaks tingimusel, et neil on ametlik töösuhe. Sellise ajutise puudumise võimalikud põhjused on järgmised:

a)	haigus või vigastus või

b)	puhkus või

c)	streik või töösulg või

d)	õppe- või koolituspuhkus või

e)	sünnitus- või lapsehoolduspuhkus või

f)	üldise majandustegevuse vähenemine või

g)	ajutine tööseisak halva ilma, mehaanilise või elektrikatkestuse või tooraine või kütuse nappuse vms tõttu või

h)	muu ajutine puudumine kas loaga või ilma.

Ametlik töösuhe määratakse kindlaks ühe või enama järgmise kriteeriumi alusel:

a)	töötasu maksmise jätkumine või

b)	kinnitus tööle tagasituleku kohta pärast juhuslike asjaolude lõppemist või kokkulepe tagasituleku tähtaja kohta või

c)	töölt puudutud aeg, mis (kui see on asjakohane) vastab ajale, mille jooksul töötajatel on võimalik saada hüvitist, ilma et nad oleks kohustatud muud tööd vastu võtma.

Ettevõtjaid peetakse „hõivatuteks“, kui nad on töötanud ettevõtjana vaatlusnädala jooksul või on ajutiselt puudunud töölt, kuid nende ettevõte on endiselt olemas.

Palgata töötajaid pereettevõttes peetakse „hõivatuteks“ samadel alustel kui teisi hõivatud isikuid, st olenemata vaatlusperioodi jooksul tehtud töötundide arvust. Samuti liigitatakse hõivatuteks isikud, kes täidavad samas või teises leibkonnas elava pereliikme palgatööst tulenevaid ülesandeid või kohustusi.

„Töötute“ hulka kuuluvad kõik vähemalt 15aastased isikud, kes olid:

a)	„ilma tööta“ ehk ei teinud vaatlusnädala jooksul palgatööd ega tegutsenud ettevõtjana ning

b)	„valmis kohe tööd alustama“ ehk olid vaatlusnädala jooksul ja kaks nädalat pärast seda valmis asuma palgatööle või tegutsema ettevõtjana ning

c)	„tööotsijad“ ehk olid vaatlusnädalaga lõppeva neljanädalase ajavahemiku jooksul astunud konkreetseid samme palgatöö otsimiseks või ettevõtjana tegutsemiseks.

„Muud“ hõlmab isikuid, kes ei kuulu tööjõu hulka ning saavad riiklikku või eratoetust, samuti kõik muud isikud, kes ei kuulu ühessegi ülalnimetatud kategooriasse.

Iga isiku hõiveseisundi kindlaksmääramisel eelistatakse seisundit „hõivatu“ seisundile „töötu“ ning seisundit „töötu“ seisundile „majanduslikult mitteaktiivne“.

Iga majanduslikult mitteaktiivse isiku jaoks üheainsa hõiveseisundi kindlaksmääramisel eelistatakse seisundit „Isikud, kes on majanduslikuks tegevuseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad“ seisundile „Pensioni või kapitalitulu saaja“, seisundit „Pensioni või kapitalitulu saajad“ seisundile „Õppurid“ ja seisundit „Õppurid“ seisundile „Muud“.

Seega hõlmab kategooria „Õppurid“ (CAS.H.2.3.) teise ja kolmanda haridustaseme õppureid, kes:

—	on saavutanud majanduslikuks tegevuseks riiklikult lubatud miinimumvanuse ja

—	on majanduslikult mitteaktiivsed ja

—	ei saa pensioni ega kapitalitulu.

Hõiveseisund			CAS.L.	CAS.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Tööjõud		1.	1.
	1.1.	Hõivatud	1.1.	1.1.
	1.2.	Töötud	1.2.	1.2.
2.	Majanduslikult mitteaktiivsed		2.	2.
	2.1.	Isikud, kes on majanduslikuks tegevuseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad		2.1.
	2.2.	Pensioni või kapitalitulu saajad		2.2.
	2.3.	Õppurid		2.3.
	2.4.	Muud		2.4.
3.	Täpsustamata		3.	3.

„Hõiveseisundi“ jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Amet

„Amet“ viitab töökohal tehtava töö laadile. „Töö laadi“ kirjeldatakse peamiste tööülesannete ja -kohustuste abil.

Isiku liigitamine teemade „Amet“, „Majandustegevusala“ ja „Tööalane seisund“ jaotustes põhineb samal tööl. Isikute puhul, kellel on rohkem kui üks töö, määratakse amet nende põhitöökoha järgi, mis määratakse kindlaks järgmisel viisil:

1)	töö tegemiseks kulutatava aja põhjal, või kui see ei ole teada,

2)	saadud sissetuleku põhjal.

Vähemalt 15aastased isikud, kes olid vaatlusnädala jooksul tööga hõivatud (st kelle „Hõiveseisund“ – CAS oli „hõivatu“ (CAS.L. ja CAS.H. 1.1)), liigitatakse ainult ühe kategooria alla vahemikus OCC.1 kuni OCC.11.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	olid vaatlusnädala jooksul töötud (st kelle „Hõiveseisund“ oli „töötu“ (CAS.L. 1.2)) või kes

—	olid majanduslikult mitteaktiivsed (st kelle „Hõiveseisund“ oli „majanduslikult mitteaktiivne“ (CAS.L. ja CAS.H.2.)), liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata“ (OCC.12.).

Kui 1. jaanuaril 2021 kehtiva ISCO klassifikaatori kategooriate nimetused erinevad kategooriates OCC.2 kuni OCC.11 nimetatutest, kasutatakse 1. jaanuaril 2021 kehtiva ISCO klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Amet		OCC.
0.	Kokku	0.
1.	Juhtivtöötajad	1.
2.	Tippspetsialistid	2.
3.	Tehnikud ja keskastme spetsialistid	3.
4.	Abiteenistujad	4.
5.	Teenindus- ja müügitöötajad	5.
6.	Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised	6.
7.	Oskus- ja käsitöölised	7.
8.	Seadme- ja masinaoperaatorid ja montöörid	8.
9.	Lihttöölised	9.
10.	Relvajõud	10.
11.	Täpsustamata	11.
12.	Ei kohaldata	12.

Jaotus „Amet“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Majandustegevusala

„Majandustegevusala“ osutab sellise asutuse/ettevõtte või sarnase üksuse tootmise või tegevuse laadile, milles asub praegu hõivatud isiku töökoht. Isikute puhul, kelle värbab ja võtab tööle üks ettevõte, kuid kellel on tegelikult töökoht teises ettevõttes (renditööjõud, lähetatud tööjõud), märgitakse selle ettevõtte/asutuse või sarnase üksuse majandustegevusala, kus töökoht tegelikult asub.

Isiku liigitamine teemade „Amet“, „Majandustegevusala“ ja „Tööalane seisund“ jaotustes põhineb samal tööl. Isikute puhul, kellel on rohkem kui üks töö, määratakse majandustegevusala nende põhitöökoha järgi, mis määratakse kindlaks järgmisel viisil:

—	töö tegemiseks kulutatava aja põhjal, või kui see ei ole teada,

—	saadud sissetuleku põhjal.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	olid vaatlusnädala jooksul töötud (st kelle „Hõiveseisund“ oli „töötu“ (CAS.L. ja CAS.H.1.2)) või kes

—	olid majanduslikult mitteaktiivsed (st kelle „Hõiveseisund“ oli „majanduslikult mitteaktiivne“ (CAS.L. ja CAS.H.2.)), liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata“ (IND.12.).

Majandustegevusala			IND.L.	IND.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük		1.	1.
2.	Töötlev tööstus, mäetööstus ning muu tööstus		2.	2.
	2.1.	Mäetööstus		2.1.
	2.2.	Töötlev tööstus		2.2.
	2.3.	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine		2.3.
	2.4.	Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus		2.4.
3.	Ehitus		3.	3.
4.	Hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus		4.	4.
	4.1.	Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont		4.1.
	4.2.	Veondus ja laondus		4.2.
	4.3.	Majutus ja toitlustus		4.3.
5.	Info ja side		5.	5.
6.	Finants- ja kindlustustegevus		6.	6.
7.	Kinnisvaraalane tegevus		7.	7.
8.	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused		8.	8.
	8.1.	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus		8.1.
	8.2.	Haldus- ja abitegevused		8.2.
9.	Avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne		9.	9.
	9.1.	Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus		9.1.
	9.2.	Haridus		9.2.
	9.3.	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne		9.3.
10.	Muud teenused		10.	10.
	10.1.	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg		10.1.
	10.2.	Muud teenindavad tegevused		10.2.
	10.3.	Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine		10.3.
	10.4.	Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus		10.4.
11.	Täpsustamata		11.	11.
12.	Ei kohaldata		12.	12.

Kui 1. jaanuaril 2021 kehtiva NACE klassifikaatori kategooriate nimetused erinevad kategooriates IND.1 kuni IND.10 nimetatutest, kasutatakse 1. jaanuaril 2021 kehtiva NACE klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Jaotus „Majandustegevusala“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tööalane seisund

„Palgatöötaja“ on isik, kes teeb „palgatööd“, st tööd, mille puhul tööleping sisaldab töövõtja jaoks sõnaselgelt või loogilise järeldusena põhihüvitist, mis ei sõltu selle üksuse tulust, kus ta töötab (kõnealune üksus võib olla äriühing, kasumitaotluseta institutsioon, valitsusüksus või kodumajapidamine). „Palgatööd“ tegevatele isikutele makstakse hüvitisena tavaliselt palka, kuid neile võidakse maksta müügi alusel provisjoni, tükitöö tasu, lisatasusid või loonuspalka näiteks toidu, eluaseme või koolituse kujul. Mõned või kõik töövõtja kasutatavad tööriistad, tootmisvahendid, teabesüsteemid ja/või ruumid võivad kuuluda kellelegi teisele ning töövõtja võib töötada omaniku/omanike või omaniku/omanike palgatud isikute otsese järelevalve all või nende kehtestatud suuniste kohaselt.

„Palgatöötajatega ettevõtja“ on isik, kes oma kulul või koos mõne partneriga tegutseb „ettevõtjana“ ning on selle raames püsivalt (vaatlusnädal kaasa arvatud) palganud ühe või mitu isikut töötama tema heaks „palgatöötajana“. Tööandja teeb ettevõtlusega seotud otsused ise või delegeerib otsustusõiguse teistele, jäädes siiski ise vastutavaks ettevõtluse õnnestumise eest.

Kui isik on ühtaegu nii palgatöötajatega ettevõtja kui ka palgatöötaja, liigitatakse ta ainult ühte rühma järgmiselt:

—	töö tegemiseks kulutatava aja põhjal, või kui see ei ole teada,

—	saadud sissetuleku põhjal.

„Üksikettevõtja“ on isik, kes, töötades üksi või koos ühe või mõne partneriga, tegutseb „ettevõtjana“ ning ei ole palganud püsivalt (kaasa arvatud vaatlusnädalal) ühtki „palgatöötajat“.

„Muud hõivatud“ hõlmab isikuid, kes on „palgata töötajad pereettevõttes“ või „tootmisühistute liikmed“.

„Palgata töötaja pereettevõttes“ on isik, kes

—	tegutseb „ettevõtjana“ turusuunitlusega ettevõttes, mida juhib temaga seotud isik, kes elab samas leibkonnas, ning

—	keda ei saa pidada partneriks (st palgatöötajatega ettevõtjaks ega üksikettevõtjaks), sest tööaja või muude tegurite põhjal, mis määratakse kindlaks riigisiseste tingimuste alusel, ei ole tema panus ettevõtte tegevusse võrreldav ettevõtte juhi panusega.

„Tootmisühistu liige“ on isik, kes tegutseb „ettevõtjana“ ettevõttes, mis on korraldatud ühistuna, milles iga liige osaleb teiste liikmetega võrdsel alusel tootmise korralduse, müügi ja/või muu töö, investeeringute ja liikmete vahel tulu jagamise kindlaksmääramises.

Isiku liigitamine teemade „Amet“, „Majandustegevusala“ ja „Tööalane seisund“ jaotustes põhineb samal tööl. Isikute puhul, kellel on rohkem kui üks töö, määratakse tööalane seisund nende põhitöökoha järgi, mis määratakse kindlaks järgmisel viisil:

—	töö tegemiseks kulutatava aja põhjal, või kui see ei ole teada,

—	saadud sissetuleku põhjal.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	olid vaatlusnädala jooksul töötud (st kelle „Hõiveseisund“ oli „töötu“ (CAS.L. 1.2 ja CAS.H. 1.2)) või kes

—	olid majanduslikult mitteaktiivsed (st kelle „Hõiveseisund“ oli „majanduslikult mitteaktiivne“ (CAS.L.2 ja CAS.H.2.)), liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata“ (SIE.6.).

Tööalane seisund		SIE.
0.	Kokku	0.
1.	Palgatöötajad	1.
2.	Palgatöötajatega ettevõtjad	2.
3.	Üksikettevõtjad	3.
4.	Muud hõivatud	4.
5.	Täpsustamata	5.
6.	Ei kohaldata	6.

Jaotus „Tööalane seisund“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Haridustase

Haridustase on selle riigi haridussüsteemis, kus haridus on omandatud, kõrgeim edukalt lõpetatud tase. Arvesse võetakse kogu haridust, mis on vajalik ühe taseme omandamiseks, isegi kui seda on antud väljaspool koole ja ülikoole.

Vähemalt 15aastased isikud liigitatakse vastavalt nende haridustasemele (kõrgeim lõpetatud tase) ainult ühte kategooriasse vahemikus EDU.1. kuni EDU.10. Alla 15aastased isikud liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata“ (EDU.11.).

EDU.1. viitab isikutele, kes ei ole edukalt lõpetanud ISCEDi 1. taset. Siia kuuluvad isikud, kes ei ole kunagi osalenud üheski haridusprogrammis või kes on saanud alusharidust (haridusprogrammide klassifikaatori kohaselt ISCEDi tase 0) või kes on saanud mingil määral algharidust, kuid ei ole edukalt lõpetanud ISCEDi 1. taset.

Kui 1. jaanuaril 2021 kehtiva ISCEDi klassifikaatori kategooriate nimetused erinevad kategooriates EDU.2. kuni EDU.9. nimetatutest, kasutatakse 1. jaanuaril 2021 kehtiva ISCEDi klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Haridustase (kõrgeim lõpetatud tase)		EDU.
0.	Kokku	0.
1.	ISCEDi tase 0: alghariduseta	1.
2.	ISCEDi 1. tase: algharidus	2.
3.	ISCEDi 2. tase: põhiharidus	3.
4.	ISCEDi 3. tase: keskharidus	4.
5.	ISCEDi 4. tase: kutsekeskharidus keskhariduse baasil	5.
6.	ISCEDi 5. tase: keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil	6.
7.	ISCEDi 6. tase: bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus	7.
8.	ISCEDi 7. tase: magister või sellega võrdsustatud haridus	8.
9.	ISCEDi 8. tase: doktor või sellega võrdsustatud haridus	9.
10.	Täpsustamata (vähemalt 15aastaste isikute puhul)	10.
11.	Ei kohaldata (alla 15aastased isikud)	11.

Jaotus „Haridustase (kõrgeim lõpetatud tase)“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Sünniriik/-koht

„Sünnikoha“ andmete kogumisel võetakse aluseks ema alaline elukoht sünni ajal, või kui see ei ole võimalik, siis koht, kus sünd toimus.

Sünniriigi kohta kogutakse andmed 1. jaanuaril 2021 kehtivate rahvusvaheliste piiride alusel.

„ELi liikmesriik“ tähendab riiki, mis on Euroopa Liidu liige 1. jaanuaril 2021.

Sünniriik/-koht					POB.L.	POB.M.	POB.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Sünnikoht andmeid esitavas riigis				1.	1.	1.
2.	Sünnikoht ei ole andmeid esitavas riigis				2.	2.	2.
	2.1.	Muu ELi liikmesriik			2.1.	2.1.	2.1.
		2.1.01.	Belgia				2.1.01.
		2.1.02.	Bulgaaria				2.1.02.
		2.1.03.	Tšehhi				2.1.03.
		2.1.04.	Taani				2.1.04.
		2.1.05.	Saksamaa				2.1.05.
		2.1.06.	Eesti				2.1.06.
		2.1.07.	Iirimaa				2.1.07.
		2.1.08.	Kreeka				2.1.08.
		2.1.09.	Hispaania				2.1.09.
		2.1.10.	Prantsusmaa				2.1.10.
		2.1.11.	Horvaatia				2.1.11.
		2.1.12.	Itaalia				2.1.12.
		2.1.13.	Küpros				2.1.13.
		2.1.14.	Läti				2.1.14.
		2.1.15.	Leedu				2.1.15.
		2.1.16.	Luksemburg				2.1.16.
		2.1.17.	Ungari				2.1.17.
		2.1.18.	Malta				2.1.18.
		2.1.19.	Madalmaad				2.1.19.
		2.1.20.	Austria				2.1.20.
		2.1.21.	Poola				2.1.21.
		2.1.22.	Portugal				2.1.22.
		2.1.23.	Rumeenia				2.1.23.
		2.1.24.	Sloveenia				2.1.24.
		2.1.25.	Slovakkia				2.1.25.
		2.1.26.	Soome				2.1.26.
		2.1.27.	Rootsi				2.1.27.
		2.1.28.	Ühendkuningriik				2.1.28.
	2.2.	Mujal			2.2.	2.2.	2.2.
		2.2.1.	Mujal Euroopa piires			2.2.1.	2.2.1.
			2.2.1.01.	Albaania			2.2.1.01.
			2.2.1.02.	Andorra			2.2.1.02.
			2.2.1.03.	Valgevene			2.2.1.03.
			2.2.1.04.	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik			2.2.1.04.
			2.2.1.05.	Island			2.2.1.05.
			2.2.1.06.	Kosovo (*1)			2.2.1.06.
			2.2.1.07.	Liechtenstein			2.2.1.07.
			2.2.1.08.	Moldova			2.2.1.08.
			2.2.1.09.	Monaco			2.2.1.09.
			2.2.1.10..	Montenegro			2.2.1.10..
			2.2.1.11.	Norra			2.2.1.11.
			2.2.1.12.	Bosnia ja Hertsegoviina			2.2.1.12.
			2.2.1.13.	Venemaa			2.2.1.13.
			2.2.1.14.	San Marino			2.2.1.14.
			2.2.1.15.	Serbia			2.2.1.15.
			2.2.1.16.	Šveits			2.2.1.16.
			2.2.1.17.	Türgi			2.2.1.17.
			2.2.1.18.	Ukraina			2.2.1.18.
			2.2.1.19.	Vatikan			2.2.1.19.
			2.2.1.20.	Fääri saared			2.2.1.20.
			2.2.1.21.	Gibraltar			2.2.1.21.
			2.2.1.22.	Guernesey			2.2.1.22.
			2.2.1.23.	Mani saar			2.2.1.23.
			2.2.1.24.	Jersey			2.2.1.24.
			2.2.1.25.	Sark			2.2.1.25.
			2.2.1.26.	Muu Euroopa riik			2.2.1.26.
		2.2.2.	Aafrika			2.2.2.	2.2.2.
			2.2.2.01.	Alžeeria			2.2.2.01.
			2.2.2.02.	Angola			2.2.2.02.
			2.2.2.03.	Benin			2.2.2.03.
			2.2.2.04.	Botswana			2.2.2.04.
			2.2.2.05.	Burkina Faso			2.2.2.05.
			2.2.2.06.	Burundi			2.2.2.06.
			2.2.2.07.	Kamerun			2.2.2.07.
			2.2.2.08.	Cabo Verde			2.2.2.08.
			2.2.2.09.	Kesk-Aafrika Vabariik			2.2.2.09.
			2.2.2.10.	Tšaad			2.2.2.10.
			2.2.2.11.	Komoorid			2.2.2.11.
			2.2.2.12.	Kongo			2.2.2.12.
			2.2.2.13.	Côte d'Ivoire			2.2.2.13.
			2.2.2.14.	Kongo Demokraatlik Vabariik			2.2.2.14.
			2.2.2.15.	Djibouti			2.2.2.15.
			2.2.2.16.	Egiptus			2.2.2.16.
			2.2.2.17.	Ekvatoriaal-Guinea			2.2.2.17.
			2.2.2.18.	Eritrea			2.2.2.18.
			2.2.2.19.	Etioopia			2.2.2.19.
			2.2.2.20.	Gabon			2.2.2.20.
			2.2.2.21.	Gambia			2.2.2.21.
			2.2.2.22.	Ghana			2.2.2.22.
			2.2.2.23.	Guinea			2.2.2.23.
			2.2.2.24.	Guinea-Bissau			2.2.2.24.
			2.2.2.25.	Keenia			2.2.2.25.
			2.2.2.26.	Lesotho			2.2.2.26.
			2.2.2.27.	Libeeria			2.2.2.27.
			2.2.2.28.	Liibüa			2.2.2.28.
			2.2.2.29.	Madagaskar			2.2.2.29.
			2.2.2.30.	Malawi			2.2.2.30.
			2.2.2.31.	Mali			2.2.2.31.
			2.2.2.32.	Mauritaania			2.2.2.32.
			2.2.2.33.	Mauritius			2.2.2.33.
			2.2.2.34.	Maroko			2.2.2.34.
			2.2.2.35.	Mosambiik			2.2.2.35.
			2.2.2.36.	Namiibia			2.2.2.36.
			2.2.2.37.	Niger			2.2.2.37.
			2.2.2.38.	Nigeeria			2.2.2.38.
			2.2.2.39.	Rwanda			2.2.2.39.
			2.2.2.40.	Saint Helena			2.2.2.40.
			2.2.2.41.	São Tomé ja Príncipe			2.2.2.41.
			2.2.2.42.	Senegal			2.2.2.42.
			2.2.2.43.	Seišellid			2.2.2.43.
			2.2.2.44.	Sierra Leone			2.2.2.44.
			2.2.2.45.	Somaalia			2.2.2.45.
			2.2.2.46.	Lõuna-Aafrika Vabariik			2.2.2.46.
			2.2.2.47.	Sudaan			2.2.2.47.
			2.2.2.48.	Lõuna-Sudaan			2.2.2.48.
			2.2.2.49.	Svaasimaa			2.2.2.49.
			2.2.2.50.	Togo			2.2.2.50.
			2.2.2.51.	Tuneesia			2.2.2.51.
			2.2.2.52.	Uganda			2.2.2.52.
			2.2.2.53.	Tansaania			2.2.2.53.
			2.2.2.54.	Lääne-Sahara			2.2.2.54.
			2.2.2.55.	Sambia			2.2.2.55.
			2.2.2.56.	Zimbabwe			2.2.2.56.
			2.2.2.57.	Muu Aafrika riik			2.2.2.57.
		2.2.3.	Kariibi mere piirkond, Lõuna- või Kesk-Ameerika			2.2.3.	2.2.3.
			2.2.3.01.	Anguilla			2.2.3.01.
			2.2.3.02.	Antigua ja Barbuda			2.2.3.02.
			2.2.3.03.	Argentina			2.2.3.03.
			2.2.3.04.	Aruba			2.2.3.04.
			2.2.3.05.	Bahama			2.2.3.05.
			2.2.3.06.	Barbados			2.2.3.06.
			2.2.3.07.	Belize			2.2.3.07.
			2.2.3.08.	Boliivia			2.2.3.08.
			2.2.3.09.	Brasiilia			2.2.3.09.
			2.2.3.10.	Briti Neitsisaared			2.2.3.10.
			2.2.3.11.	Kaimanisaared			2.2.3.11.
			2.2.3.12.	Tšiili			2.2.3.12.
			2.2.3.13.	Colombia			2.2.3.13.
			2.2.3.14.	Costa Rica			2.2.3.14.
			2.2.3.15.	Kuuba			2.2.3.15.
			2.2.3.16.	Curaçao			2.2.3.16.
			2.2.3.17.	Dominica			2.2.3.17.
			2.2.3.18.	Dominikaani Vabariik			2.2.3.18.
			2.2.3.19.	Ecuador			2.2.3.19.
			2.2.3.20.	El Salvador			2.2.3.20.
			2.2.3.21.	Falklandi (Malviini) saared			2.2.3.21.
			2.2.3.22.	Grenada			2.2.3.22.
			2.2.3.23.	Guatemala			2.2.3.23.
			2.2.3.24.	Guyana			2.2.3.24.
			2.2.3.25.	Haiti			2.2.3.25.
			2.2.3.26.	Honduras			2.2.3.26.
			2.2.3.27.	Jamaica			2.2.3.27.
			2.2.3.28.	Mehhiko			2.2.3.28.
			2.2.3.29.	Montserrat			2.2.3.29.
			2.2.3.30.	Nicaragua			2.2.3.30.
			2.2.3.31.	Panama			2.2.3.31.
			2.2.3.32.	Paraguay			2.2.3.32.
			2.2.3.33.	Peruu			2.2.3.33.
			2.2.3.34.	Saint-Barthélemy			2.2.3.34.
			2.2.3.35.	Saint Kitts ja Nevis			2.2.3.35.
			2.2.3.36.	Saint Lucia			2.2.3.36.
			2.2.3.37.	Saint Martin (FR)			2.2.3.37.
			2.2.3.38.	Sint Maarten (NL)			2.2.3.38.
			2.2.3.39.	Saint Vincent ja Grenadiinid			2.2.3.39.
			2.2.3.40.	Suriname			2.2.3.40.
			2.2.3.41.	Trinidad ja Tobago			2.2.3.41.
			2.2.3.42.	Turks ja Caicos			2.2.3.42.
			2.2.3.43.	Uruguay			2.2.3.43.
			2.2.3.44.	Venezuela			2.2.3.44.
			2.2.3.45.	Muu Kariibi mere piirkonna, Lõuna- või Kesk-Ameerika riik			2.2.3.45.
		2.2.4.	Põhja-Ameerika			2.2.4.	2.2.4.
			2.2.4.01.	Kanada			2.2.4.01.
			2.2.4.02.	Gröönimaa			2.2.4.02.
			2.2.4.03.	Ameerika Ühendriigid			2.2.4.03.
			2.2.4.04.	Bermuda			2.2.4.04.
			2.2.4.05.	Saint-Pierre ja Miquelon			2.2.4.05.
			2.2.4.06.	Muu Põhja-Ameerika riik			2.2.4.06.
		2.2.5.	Aasia			2.2.5.	2.2.5.
			2.2.5.01.	Afganistan			2.2.5.01.
			2.2.5.02.	Armeenia			2.2.5.02.
			2.2.5.03.	Aserbaidžaan			2.2.5.03.
			2.2.5.04.	Bahrein			2.2.5.04.
			2.2.5.05.	Bangladesh			2.2.5.05.
			2.2.5.06.	Bhutan			2.2.5.06.
			2.2.5.07.	Brunei			2.2.5.07.
			2.2.5.08.	Kambodža			2.2.5.08.
			2.2.5.09.	Hiina			2.2.5.09.
			2.2.5.10.	Gruusia			2.2.5.10.
			2.2.5.11.	India			2.2.5.11.
			2.2.5.12.	Indoneesia			2.2.5.12.
			2.2.5.13.	Iraak			2.2.5.13.
			2.2.5.14.	Iraan			2.2.5.14.
			2.2.5.15.	Iisrael			2.2.5.15.
			2.2.5.16.	Jaapan			2.2.5.16.
			2.2.5.17.	Jordaania			2.2.5.17.
			2.2.5.18.	Kasahstan			2.2.5.18.
			2.2.5.19.	Põhja-Korea			2.2.5.19.
			2.2.5.20.	Lõuna-Korea			2.2.5.20.
			2.2.5.21.	Kuveit			2.2.5.21.
			2.2.5.22.	Kõrgõzstan			2.2.5.22.
			2.2.5.23.	Laos			2.2.5.23.
			2.2.5.24.	Liibanon			2.2.5.24.
			2.2.5.25.	Malaisia			2.2.5.25.
			2.2.5.26.	Maldiivid			2.2.5.26.
			2.2.5.27.	Mongoolia			2.2.5.27.
			2.2.5.28.	Myanmar			2.2.5.28.
			2.2.5.29.	Nepal			2.2.5.29.
			2.2.5.30.	Omaan			2.2.5.30.
			2.2.5.31.	Pakistan			2.2.5.31.
			2.2.5.32.	Filipiinid			2.2.5.32.
			2.2.5.33.	Katar			2.2.5.33.
			2.2.5.34.	Saudi Araabia			2.2.5.34.
			2.2.5.35.	Singapur			2.2.5.35.
			2.2.5.36.	Sri Lanka			2.2.5.36.
			2.2.5.37.	Süüria			2.2.5.37.
			2.2.5.38.	Taiwan			2.2.5.38.
			2.2.5.39.	Tadžikistan			2.2.5.39.
			2.2.5.40.	Tai			2.2.5.40.
			2.2.5.41.	Ida-Timor			2.2.5.41.
			2.2.5.42.	Türkmenistan			2.2.5.42.
			2.2.5.43.	Araabia Ühendemiraadid			2.2.5.43.
			2.2.5.44.	Usbekistan			2.2.5.44.
			2.2.5.45.	Vietnam			2.2.5.45.
			2.2.5.46.	Palestiina			2.2.5.46.
			2.2.5.47.	Jeemen			2.2.5.47.
			2.2.5.48.	Muu Aasia riik			2.2.5.48.
		2.2.6.	Okeaania			2.2.6.	2.2.6.
			2.2.6.01.	Austraalia			2.2.6.01.
			2.2.6.02.	Mikroneesia Liiduriigid			2.2.6.02.
			2.2.6.03.	Cooki saared (NZ)			2.2.6.03.
			2.2.6.04.	Fidži			2.2.6.04.
			2.2.6.05.	Prantsuse Polüneesia			2.2.6.05.
			2.2.6.06.	Prantsuse Lõunaalad			2.2.6.06.
			2.2.6.07.	Kiribati			2.2.6.07.
			2.2.6.08.	Marshalli Saared			2.2.6.08.
			2.2.6.09.	Nauru			2.2.6.09.
			2.2.6.10.	Uus-Kaledoonia			2.2.6.10.
			2.2.6.11.	Uus-Meremaa			2.2.6.11.
			2.2.6.12.	Belau			2.2.6.12.
			2.2.6.13.	Paapua Uus-Guinea			2.2.6.13.
			2.2.6.14.	Samoa			2.2.6.14.
			2.2.6.15.	Saalomoni Saared			2.2.6.15.
			2.2.6.16.	Tonga			2.2.6.16.
			2.2.6.17.	Tuvalu			2.2.6.17.
			2.2.6.18.	Pitcairn			2.2.6.18.
			2.2.6.19.	Vanuatu			2.2.6.19.
			2.2.6.20.	Wallis ja Futuna			2.2.6.20.
			2.2.6.21.	Muu Okeaania riik			2.2.6.21.
3.	Muu				3.	3.	3.
4.	Täpsustamata				4.	4.	4.

„Sünniriigi/-koha“ jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Jaotuse „Sünniriik/-koht“ all esitatud riikide nimekirja kasutatakse üksnes statistika otstarbel.

Teema: Kodakondsus

Kodakondsust määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel, mis on omandatud sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil vastavalt riiklikele õigusnormidele.

Isik, kellel on kaks või enam kodakondsust, liigitatakse ainult ühe kodakondsuse alusel, mis määratakse kindlaks järgmises tähtsuse järjekorras:

1.	andmeid esitav riik või

2.	kui isikul ei ole andmeid esitava riigi kodakondsust: muu ELi liikmesriik või

3.	kui isikul ei ole muu ELi liikmesriigi kodakondsust: muu riik väljaspool Euroopa Liitu.

Topeltkodakondsuse juhtude puhul, kui mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed, ent kumbki ei ole andmeid esitav riik, otsustavad liikmesriigid, millise kodakondsuse alusel isik liigitada.

„ELi liikmesriik“ tähendab riiki, mis on Euroopa Liidu liige 1. jaanuaril 2021.

Andmeid esitavate riikide puhul, mis on ELi liikmesriigid, ei kasutata kategooria „Mitte andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus“ (COC.H.2.1.) seda alamkategooriat, mis osutab nende liikmesriigile. Andmeid esitavate riikide puhul, mis ei ole ELi liikmesriigid, muudetakse kategooria „Mitte andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus“ (COC.L.2.1., COC.M.2.1., COC.H.2.1.) kategooriaks „ELi liikmesriigi kodakondsus“.

Isikud, kes ei ole ühegi riigi kodanikud ega kodakondsusetud ning kellel on mõned, kuid mitte kõik kodakondsusega seotud õigused ja kohustused, liigitatakse „Tunnustatud mittekodanikeks“ (COC.H. 2.2.1.20.).

Kodakondsus					COC.L.	COC.M.	COC.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Andmeid esitava riigi kodakondsus				1.	1.	1.
2.	Mitte andmeid esitava riigi kodakondsus				2.	2.	2.
	2.1.	Mitte andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus			2.1.	2.1.	2.1.
		2.1.01.	Belgia				2.1.01.
		2.1.02.	Bulgaaria				2.1.02.
		2.1.03.	Tšehhi				2.1.03.
		2.1.04.	Taani				2.1.04.
		2.1.05.	Saksamaa				2.1.05.
		2.1.06.	Eesti				2.1.06.
		2.1.07.	Iirimaa				2.1.07.
		2.1.08.	Kreeka				2.1.08.
		2.1.09.	Hispaania				2.1.09.
		2.1.10.	Prantsusmaa				2.1.10.
		2.1.11.	Horvaatia				2.1.11.
		2.1.12.	Itaalia				2.1.12.
		2.1.13.	Küpros				2.1.13.
		2.1.14.	Läti				2.1.14.
		2.1.15.	Leedu				2.1.15.
		2.1.16.	Luksemburg				2.1.16.
		2.1.17.	Ungari				2.1.17.
		2.1.18.	Malta				2.1.18.
		2.1.19.	Madalmaad				2.1.19.
		2.1.20.	Austria				2.1.20.
		2.1.21.	Poola				2.1.21.
		2.1.22.	Portugal				2.1.22.
		2.1.23.	Rumeenia				2.1.23.
		2.1.24.	Sloveenia				2.1.24.
		2.1.25.	Slovakkia				2.1.25.
		2.1.26.	Soome				2.1.26.
		2.1.27.	Rootsi				2.1.27.
		2.1.28.	Ühendkuningriik				2.1.28.
	2.2.	ELi-välise riigi kodakondsus			2.2.	2.2.	2.2.
		2.2.1.	Muu Euroopa riik			2.2.1.	2.2.1.
			2.2.1.01.	Albaania			2.2.1.01.
			2.2.1.02.	Andorra			2.2.1.02.
			2.2.1.03.	Valgevene			2.2.1.03.
			2.2.1.04.	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik			2.2.1.04.
			2.2.1.05.	Island			2.2.1.05.
			2.2.1.06.	Kosovo (*2)			2.2.1.06.
			2.2.1.07.	Liechtenstein			2.2.1.07.
			2.2.1.08.	Moldova			2.2.1.08.
			2.2.1.09.	Monaco			2.2.1.09.
			2.2.1.10.	Montenegro			2.2.1.10.
			2.2.1.11.	Norra			2.2.1.11.
			2.2.1.12.	Bosnia ja Hertsegoviina			2.2.1.12.
			2.2.1.13.	Venemaa			2.2.1.13.
			2.2.1.14.	San Marino			2.2.1.14.
			2.2.1.15.	Serbia			2.2.1.15.
			2.2.1.16.	Šveits			2.2.1.16.
			2.2.1.17.	Türgi			2.2.1.17.
			2.2.1.18.	Ukraina			2.2.1.18.
			2.2.1.19.	Vatikan			2.2.1.19.
			2.2.1.20.	Tunnustatud mittekodanikud			2.2.1.20.
			2.2.1.21.	Muu Euroopa riik			2.2.1.21.
		2.2.2.	Aafrika riik			2.2.2.	2.2.2.
			2.2.2.01.	Alžeeria			2.2.2.01.
			2.2.2.02.	Angola			2.2.2.02.
			2.2.2.03.	Benin			2.2.2.03.
			2.2.2.04.	Botswana			2.2.2.04.
			2.2.2.05.	Burkina Faso			2.2.2.05.
			2.2.2.06.	Burundi			2.2.2.06.
			2.2.2.07.	Kamerun			2.2.2.07.
			2.2.2.08.	Cabo Verde			2.2.2.08.
			2.2.2.09.	Kesk-Aafrika Vabariik			2.2.2.09.
			2.2.2.10.	Tšaad			2.2.2.10.
			2.2.2.11.	Komoorid			2.2.2.11.
			2.2.2.12.	Kongo			2.2.2.12.
			2.2.2.13.	Côte d'Ivoire			2.2.2.13.
			2.2.2.14.	Kongo Demokraatlik Vabariik			2.2.2.14.
			2.2.2.15.	Djibouti			2.2.2.15.
			2.2.2.16.	Egiptus			2.2.2.16.
			2.2.2.17.	Ekvatoriaal-Guinea			2.2.2.17.
			2.2.2.18.	Eritrea			2.2.2.18.
			2.2.2.19.	Etioopia			2.2.2.19.
			2.2.2.20.	Gabon			2.2.2.20.
			2.2.2.21.	Gambia			2.2.2.21.
			2.2.2.22.	Ghana			2.2.2.22.
			2.2.2.23.	Guinea			2.2.2.23.
			2.2.2.24.	Guinea-Bissau			2.2.2.24.
			2.2.2.25.	Keenia			2.2.2.25.
			2.2.2.26.	Lesotho			2.2.2.26.
			2.2.2.27.	Libeeria			2.2.2.27.
			2.2.2.28.	Liibüa			2.2.2.28.
			2.2.2.29.	Madagaskar			2.2.2.29.
			2.2.2.30.	Malawi			2.2.2.30.
			2.2.2.31.	Mali			2.2.2.31.
			2.2.2.32.	Mauritaania			2.2.2.32.
			2.2.2.33.	Mauritius			2.2.2.33.
			2.2.2.34.	Maroko			2.2.2.34.
			2.2.2.35.	Mosambiik			2.2.2.35.
			2.2.2.36.	Namiibia			2.2.2.36.
			2.2.2.37.	Niger			2.2.2.37.
			2.2.2.38.	Nigeeria			2.2.2.38.
			2.2.2.39.	Rwanda			2.2.2.39.
			2.2.2.40.	São Tomé ja Príncipe			2.2.2.40.
			2.2.2.41.	Senegal			2.2.2.41.
			2.2.2.42.	Seišellid			2.2.2.42.
			2.2.2.43.	Sierra Leone			2.2.2.43.
			2.2.2.44.	Somaalia			2.2.2.44.
			2.2.2.45.	Lõuna-Aafrika Vabariik			2.2.2.45.
			2.2.2.46.	Sudaan			2.2.2.46.
			2.2.2.47.	Lõuna-Sudaan			2.2.2.47.
			2.2.2.48.	Svaasimaa			2.2.2.48.
			2.2.2.49.	Togo			2.2.2.49.
			2.2.2.50.	Tuneesia			2.2.2.50.
			2.2.2.51.	Uganda			2.2.2.51.
			2.2.2.52.	Tansaania			2.2.2.52.
			2.2.2.53.	Lääne-Sahara			2.2.2.53.
			2.2.2.54.	Sambia			2.2.2.54.
			2.2.2.55.	Zimbabwe			2.2.2.55.
			2.2.2.56.	Muu Aafrika riik			2.2.2.56.
		2.2.3.	Kariibi piirkonna, Lõuna- või Kesk-Ameerika riik			2.2.3.	2.2.3.
			2.2.3.01.	Antigua ja Barbuda			2.2.3.01.
			2.2.3.02.	Argentina			2.2.3.02.
			2.2.3.03.	Aruba			2.2.3.03.
			2.2.3.04.	Bahama			2.2.3.04.
			2.2.3.05.	Barbados			2.2.3.05.
			2.2.3.06.	Belize			2.2.3.06.
			2.2.3.07.	Boliivia			2.2.3.07.
			2.2.3.08.	Brasiilia			2.2.3.08.
			2.2.3.09.	Tšiili			2.2.3.09.
			2.2.3.10.	Colombia			2.2.3.10.
			2.2.3.11.	Costa Rica			2.2.3.11.
			2.2.3.12.	Kuuba			2.2.3.12.
			2.2.3.13.	Curaçao			2.2.3.13.
			2.2.3.14.	Dominica			2.2.3.14.
			2.2.3.15.	Dominikaani Vabariik			2.2.3.15.
			2.2.3.16.	Ecuador			2.2.3.16.
			2.2.3.17.	El Salvador			2.2.3.17.
			2.2.3.18.	Grenada			2.2.3.18.
			2.2.3.19.	Guatemala			2.2.3.19.
			2.2.3.20.	Guyana			2.2.3.20.
			2.2.3.21.	Haiti			2.2.3.21.
			2.2.3.22.	Honduras			2.2.3.22.
			2.2.3.23.	Jamaica			2.2.3.23.
			2.2.3.24.	Mehhiko			2.2.3.24.
			2.2.3.25.	Nicaragua			2.2.3.25.
			2.2.3.26.	Panama			2.2.3.26.
			2.2.3.27.	Paraguay			2.2.3.27.
			2.2.3.28.	Peruu			2.2.3.28.
			2.2.3.29.	Saint Kitts ja Nevis			2.2.3.29.
			2.2.3.30.	Saint Lucia			2.2.3.30.
			2.2.3.31.	Sint Maarten (NL)			2.2.3.31.
			2.2.3.32.	Saint Vincent ja Grenadiinid			2.2.3.32.
			2.2.3.33.	Suriname			2.2.3.33.
			2.2.3.34.	Trinidad ja Tobago			2.2.3.34.
			2.2.3.35.	Uruguay			2.2.3.35.
			2.2.3.36.	Venezuela			2.2.3.36.
			2.2.3.37.	Muu Kariibi mere piirkonna, Lõuna- või Kesk-Ameerika riik			2.2.3.37.
		2.2.4.	Põhja-Ameerika riik			2.2.4.	2.2.4.
			2.2.4.01.	Kanada			2.2.4.01.
			2.2.4.02.	Ameerika Ühendriigid			2.2.4.02.
			2.2.4.03.	Muu Põhja-Ameerika riik			2.2.4.03.
		2.2.5.	Aasia riik			2.2.5.	2.2.5.
			2.2.5.01.	Afganistan			2.2.5.01.
			2.2.5.02.	Armeenia			2.2.5.02.
			2.2.5.03.	Aserbaidžaan			2.2.5.03.
			2.2.5.04.	Bahrein			2.2.5.04.
			2.2.5.05.	Bangladesh			2.2.5.05.
			2.2.5.06.	Bhutan			2.2.5.06.
			2.2.5.07.	Brunei			2.2.5.07.
			2.2.5.08.	Kambodža			2.2.5.08.
			2.2.5.09.	Hiina			2.2.5.09.
			2.2.5.10.	Gruusia			2.2.5.10.
			2.2.5.11.	India			2.2.5.11.
			2.2.5.12.	Indoneesia			2.2.5.12.
			2.2.5.13.	Iraak			2.2.5.13.
			2.2.5.14.	Iraan			2.2.5.14.
			2.2.5.15.	Iisrael			2.2.5.15.
			2.2.5.16.	Jaapan			2.2.5.16.
			2.2.5.17.	Jordaania			2.2.5.17.
			2.2.5.18.	Kasahstan			2.2.5.18.
			2.2.5.19.	Põhja-Korea			2.2.5.19.
			2.2.5.20.	Lõuna-Korea			2.2.5.20.
			2.2.5.21.	Kuveit			2.2.5.21.
			2.2.5.22.	Kõrgõzstan			2.2.5.22.
			2.2.5.23.	Laos			2.2.5.23.
			2.2.5.24.	Liibanon			2.2.5.24.
			2.2.5.25.	Malaisia			2.2.5.25.
			2.2.5.26.	Maldiivid			2.2.5.26.
			2.2.5.27.	Mongoolia			2.2.5.27.
			2.2.5.28.	Myanmar/Birma			2.2.5.28.
			2.2.5.29.	Nepal			2.2.5.29.
			2.2.5.30.	Omaan			2.2.5.30.
			2.2.5.31.	Pakistan			2.2.5.31.
			2.2.5.32.	Filipiinid			2.2.5.32.
			2.2.5.33.	Katar			2.2.5.33.
			2.2.5.34.	Saudi Araabia			2.2.5.34.
			2.2.5.35.	Singapur			2.2.5.35.
			2.2.5.36.	Sri Lanka			2.2.5.36.
			2.2.5.37.	Süüria			2.2.5.37.
			2.2.5.38.	Taiwan			2.2.5.38.
			2.2.5.39.	Tadžikistan			2.2.5.39.
			2.2.5.40.	Tai			2.2.5.40.
			2.2.5.41.	Ida-Timor			2.2.5.41.
			2.2.5.42.	Türkmenistan			2.2.5.42.
			2.2.5.43.	Araabia Ühendemiraadid			2.2.5.43.
			2.2.5.44.	Usbekistan			2.2.5.44.
			2.2.5.45.	Vietnam			2.2.5.45.
			2.2.5.46.	Palestiina			2.2.5.46.
			2.2.5.47.	Jeemen			2.2.5.47.
			2.2.5.48.	Muu Aasia riik			2.2.5.48.
		2.2.6.	Okeaania riik			2.2.6.	2.2.6.
			2.2.6.01.	Austraalia			2.2.6.01.
			2.2.6.02.	Mikroneesia Liiduriigid			2.2.6.02.
			2.2.6.03.	Fidži			2.2.6.03.
			2.2.6.04.	Kiribati			2.2.6.04.
			2.2.6.05.	Marshalli Saared			2.2.6.05.
			2.2.6.06.	Nauru			2.2.6.06.
			2.2.6.07.	Uus-Meremaa			2.2.6.07.
			2.2.6.08.	Belau			2.2.6.08.
			2.2.6.09.	Paapua Uus-Guinea			2.2.6.09.
			2.2.6.10.	Samoa			2.2.6.10.
			2.2.6.11.	Saalomoni Saared			2.2.6.11.
			2.2.6.12.	Tonga			2.2.6.12.
			2.2.6.13.	Tuvalu			2.2.6.13.
			2.2.6.14.	Vanuatu			2.2.6.14.
			2.2.6.15.	Muu Okeaania riik			2.2.6.15.
3.	Kodakondsuseta				3.	3.	3.
4.	Täpsustamata				4.	4.	4.

„Kodakondsust“ käsitlevad jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Jaotuse „Kodakondsus“ all esitatud riikide nimekirja kasutatakse üksnes statistika otstarbel.

Teema: Kunagi välismaal elanud ja riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)

Saabumisaasta on kalendriaasta, mille jooksul isik asus viimati alaliselt riiki elama. Teatatakse kõige hilisem riiki saabumise aasta, mitte esimese saabumise aasta (st teema „Riiki saabumise aasta“ ei anna teavet katkestatud riigisviibimiste kohta).

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 2010. aastast)“ keskendub uuemale, alates 2010. aastast toimunud rahvusvahelisele rändele.

Riiki saabumise aasta (alates 2010. aastast)		YAT.
0.	Kokku	0.
1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 2010 või hiljem	1.
2.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 2009 või varem või ei ole kunagi elanud välismaal	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 2010. aastast)“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)“ keskendub alates 1980. aastast toimunud rahvusvahelisele rändele.

Aastat 2021 käsitlevad andmed osutavad ajavahemikule 1. jaanuarist 2021 vaatluskuupäevani.

Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)				YAE.L.	YAE.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1980 või hiljem			1.	1.
	1.1.	2020–2021		1.1.	1.1.
		1.1.1.	2021		1.1.1.
		1.1.2.	2020		1.1.2.
	1.2.	2015–2019		1.2.	1.2.
		1.2.1.	2019		1.2.1.
		1.2.2.	2018		1.2.2.
		1.2.3.	2017		1.2.3.
		1.2.4.	2016		1.2.4.
		1.2.5.	2015		1.2.5.
	1.3.	2010–2014		1.3.	1.3.
		1.3.1.	2014		1.3.1.
		1.3.2.	2013		1.3.2.
		1.3.3.	2012		1.3.3.
		1.3.4.	2011		1.3.4.
		1.3.5.	2010		1.3.5.
	1.4.	2005–2009		1.4.	1.4.
		1.4.1.	2009		1.4.1.
		1.4.2.	2008		1.4.2.
		1.4.3.	2007		1.4.3.
		1.4.4.	2006		1.4.4.
		1.4.5.	2005		1.4.5.
	1.5.	2000–2004		1.5.	1.5.
	1.6.	1995–1999		1.6.	1.6.
	1.7.	1990–1994		1.7.	1.7.
	1.8.	1985–1989		1.8.	1.8.
	1.9.	1980–1984		1.9.	1.9.
2.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1979 või varem või ei ole kunagi elanud välismaal			2.	2.
3.	Täpsustamata			3.	3.

„Riiki saabumise aastat (alates 1980. aastast)“ käsitlevad jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eelmine alaline elukoht ja praegusesse elukohta saabumise kuupäev; või alaline elukoht aasta enne loendust

Esitatakse andmed praeguse alalise elukoha ja üks aasta enne loendust olnud alalise elukoha vahelise seose kohta.

Kõik alalise elukoha muutused jaotuses „Alaline elukoht aasta enne loendust“ osutavad ajavahemikule üks aasta enne vaatluskuupäeva kuni vaatluskuupäevani. Elukohamuutust sama LAU2 üksuse piires peetakse ühtlasi elukohamuutuseks sama NUTS3 üksuse piires.

Alla ühe aasta vanused lapsed liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata“ (ROY.4.).

Riigid, kes koguvad andmeid „Eelmise alalise elukoha ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäeva“ kohta, liigitavad kõik isikud, kes on muutnud oma alalist elukohta rohkem kui ühe korra aasta jooksul enne vaatluskuupäeva, nende eelmise alalise elukoha järgi, st selle alalise elukoha järgi, kust nad kolisid oma praegusse alalisse elukohta.

Alaline elukoht aasta enne loendust				ROY.
0.	Kokku			0.
1.	Alaline elukoht ei ole muutunud			1.
2.	Alaline elukoht on muutunud			2.
	2.1.	Elukohamuutus andmeid esitava riigi piires		2.1.
		2.1.1.	Alaline elukoht oli aasta enne loendust samas NUTS 3 alas, kus asub praegune alaline elukoht	2.1.1.
		2.1.2.	Alaline elukoht oli aasta enne loendust väljaspool seda NUTS 3 ala, kus asub praegune alaline elukoht	2.1.2.
	2.2.	Immigreerunud väljastpoolt andmeid esitavat riiki		2.2.
3.	Täpsustamata			3.
4.	Ei kohaldata			4.

Jaotus „Alaline elukoht aasta enne loendust“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Seisund perekonnas

Tuumperekond on määratletud väga kitsas tähenduses, st kaks või enam inimest, kes kuuluvad ühte leibkonda ja on üksteisega seotud abikaasadena, partneritena registreeritud kooselus, partneritena registreerimata kooselus või vanema ja lapsena. Seega koosneb perekond lasteta paarist või ühe või enama lapsega paarist või ühe või enama lapsega üksikvanemast. Niisuguse perekonnakäsituse puhul piirdub laste ja täiskasvanute suhe otsese (esimese astme) sugulusega ehk vanemate ja laste vahelise suhtega.

Laps (poeg/tütar) tähendab lihast, kasu- või lapsendatud poega või tütart (olenemata vanusest või perekonnaseisust), kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema leibkonnas ja kellel ei ole samas leibkonnas partnerit ega oma lapsi. Ajutise eeskoste all olevaid lapsi arvesse ei võeta. Poega või tütart, kes elab abikaasaga, registreeritud partneriga, partneriga registreerimata kooselus või ühe või enama lapsega koos, ei peeta lapseks. Lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes leibkonnas (näiteks kui vanemad on lahutatud), peetakse tema leibkonnaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast. Kui mõlema vanema juures veedetakse võrdne aeg, on tema leibkonnaks see, kus laps loenduse hetkel ööbib, või alternatiivina see leibkond, kus on lapse seaduslik või registrijärgne elukoht.

„Partnerite“ all mõistetakse abielupaare, registreeritud kooselus elavaid paare ja registreerimata kooselus elavaid paare. „Registreeritud kooselu“ määratletakse nii, nagu teema „Seaduslik perekonnaseis“ tehnilistes spetsifikatsioonides.

Kaht isikut peetakse registreerimata kooselus olevateks partneriteks, kui nad

—	kuuluvad ühte leibkonda ja

—	neil on abielusarnane suhe ja

—	nad ei ole teineteisega abielus ega registreeritud kooselus.

„Vanavanemate ja lastelaste leibkonnad“ (leibkonnad, mis koosnevad vanavanemast või vanavanematest ja ühest või enamast lapselapsest, kuid mitte nende lapselaste vanematest) ei kuulu perekonna määratluse alla.

Seisund perekonnas				FST.L.	FST.M.	FST.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	Partnerid			1.	1.	1.
	1.1.	Abielus või registreeritud kooselus			1.1.	1.1.
		1.1.1.	Abielus või registreeritud kooselus vastassoo esindajaga			1.1.1.
		1.1.2.	Abielus või registreeritud kooselus samasoolisega			1.1.2.
	1.2.	Partnerid registreerimata kooselus			1.2.	1.2.
2.	Üksikvanemad			2.	2.	2.
3.	Pojad/tütred			3.	3.	3.
	3.1.	Mitte üksikvanema lapsed			3.1.	3.1.
	3.2.	Üksikvanema lapsed			3.2.	3.2.
4.	Täpsustamata			4.	4.	4.
5.	Ei kohaldata – isikud ei kuulu tuumperekonda			5.	5.	5.

Jaotused „Seisund perekonnas“ on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tuumperekonna tüüp

Perekonna mõistete spetsifikatsioonid ja mõistete „tuumperekond“, „laps“, „paar“ ja „registreerimata kooselu“ määratlused, mis on esitatud teema „Seisund perekonnas“ all, kehtivad ka teema „Tuumperekonna tüüp“ puhul.

Tuumperekonna tüüp				TFN.L.	TFN.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast paarist			1.	1.
	1.1.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast paarist, kellel ei ole kodus elavaid lapsi			1.1.
		1.1.1.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast mehest ja naisest		1.1.1.
		1.1.2.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast samasoolisest paarist		1.1.2.
	1.2.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast paarist, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps			1.2.
		1.2.1.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast mehest ja naisest		1.2.1.
		1.2.2.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast samasoolisest paarist		1.2.2.
	1.3.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast paarist, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			1.3.
		1.3.1.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast mehest ja naisest		1.3.1.
		1.3.2.	Perekonnad, mis koosnevad abielus või registreeritud kooselus elavast samasoolisest paarist		1.3.2.
2.	Perekonnad, mis koosnevad registreerimata kooselus elavast paarist			2.	2.
	2.1.	Registreerimata kooselus elavad paarid kodus elavate lasteta			2.1.
	2.2.	Registreerimata kooselus elavad paarid, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps			2.2.
	2.3.	Registreerimata kooselus elavad paarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.3.
3.	Üksikisaperekonnad			3.	3.
	3.1.	Üksikisaperekonnad, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps			3.1.
	3.2.	Üksikisaperekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			3.2.
4.	Üksikemaperekonnad			4.	4.
	4.1.	Üksikemaperekonnad, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps			4.1.
	4.2.	Üksikemaperekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			4.2.

Jaotused „Tuumperekonna tüüp“ on ette nähtud „tuumperekonna“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tuumperekonna suurus

Mõiste „tuumperekond“ määratlus, mis on esitatud teema „Seisund perekonnas“ all, kehtib ka teema „Tuumperekonna suurus“ puhul.

Tuumperekonna suurus			SFN.
0.	Kokku		0.
1.	2 inimest		1.
2.	3–5 inimest		2.
	2.1.	3 inimest	2.1.
	2.2.	4 inimest	2.2.
	2.3.	5 inimest	2.3.
3.	vähemalt 6 inimest		3.
	3.1.	6–10 inimest	3.1.
	3.2.	vähemalt 11 inimest	3.2.

„Tuumperekonna suurust“ käsitlevad jaotused on ette nähtud „tuumperekonna“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Seisund leibkonnas

Liikmesriigid kohaldavad tavaleibkondade kindlaksmääramiseks „majapidamisüksuse“ mõistet, või kui see ei ole võimalik, siis „aadressipõhise leibkonna“ mõistet.

1. Majapidamisüksuse mõiste

Majapidamisüksuse mõiste kohaselt on tavaleibkond kas

a)	üheliikmeline leibkond, st isik, kes elab üksinda eraldi elamuüksuses või elab üürilisena mõne elamuüksuse eraldi ruumis (või ruumides) ja ei ole ühinenud ühegi teise elanikuga selles elamuüksuses, et kuuluda allpool määratletud mitmeliikmelisse leibkonda; või

b)	mitmeliikmeline leibkond, st kaks või enam inimest, kes elavad üheskoos terves elamuüksuses või selle ühes osas ning varustavad endid toidu ja vajaduse korral muu eluks vajalikuga. Selle rühma liikmed võivad väiksemal või suuremal määral oma sissetulekuid ühiselt kasutada.

2. Aadressipõhise leibkonna mõiste

Aadressipõhise leibkonna mõiste kohaselt on kõik ühes elamuüksuses elavad isikud sama leibkonna liikmed, nii et iga asustatud elamuüksuse kohta on üks leibkond. Seega on aadressipõhise leibkonna mõiste puhul asustatud elamuüksuste arv ja neis elavate leibkondade arv teineteisega võrdsed ning elamuüksuste ja leibkondade asupaik on identsed.

Kategooria „Tavaleibkonnas elavad isikud“ hõlmab „Tuumperekonda kuuluvaid isikuid“ (HST.M. ja HST.H.1.1.) ja „Isikuid, kes ei kuulu tuumperekonda“ (HST.M. ja HST.H.1.2.). Kategooria „Tuumperekonda kuuluvad isikud“ hõlmab kõiki isikuid, kes kuuluvad tavaleibkonda, mis koosneb tuumperekonnast, mille liikmed nad on. „Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda“ hõlmab kõiki isikuid, kes kuuluvad mittepereleibkonda või kuuluvad pereleibkonda, olemata seejuures selle leibkonna tuumperekonna liikmed.

Mittepereleibkond võib olla üheliikmeline leibkond (isik „Elab üksinda“ (HST.H.1.2.1.)) või mitmeliikmeline leibkond, milles ei ole tuumperekonda. Kategooria „Ei ela üksinda“ (HST.H.1.2.2.) hõlmab isikuid, kes elavad kas mitmeliikmelises leibkonnas, milles ei ole tuumperekonda, või pereleibkonnas, olemata selles leibkonnas ühegi tuumperekonna liige.

Asutusleibkond koosneb isikutest, kes saavad oma eluruumi ja ülalpidamise sellest asutusest. Asutuseks peetakse juriidilist isikut, mille otstarve on pakkuda pikaajalist eluaset ja teenuseid isikute rühmale. Asutusel on harilikult ühised ruumid ja sisseseaded, mida võivad kasutada kõik sealsed elanikud (vannitoad, puhketoad, toitlustusruumid, magamistoad jne).

„Kodutud“ (HST.M. 2.2. ja HST.H.2.2.) on isikud, kes elavad tänaval ja kellel ei ole peavarju, mida saaks liigitada eluruumiks (esmane kodutus), või isikud, kes vahetavad sageli ajutisi majutuskohti (teisene kodutus).

Seisund leibkonnas				HST.L.	HST.M.	HST.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	Tavaleibkonnas elavad isikud			1.	1.	1.
	1.1.	Tuumperekonda kuuluvad isikud			1.1.	1.1.
	1.2.	Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda			1.2.	1.2.
		1.2.1.	Üksinda elavad			1.2.1.
		1.2.2.	Ei ela üksinda			1.2.2.
	1.3.	Isikud, kes elavad tavaleibkonnas, kuid kategooria on täpsustamata			1.3.	1.3.
2.	Isikud, kes ei ela tavaleibkonnas			2.	2.	2.
	2.1.	Asutusleibkonnas elavad isikud			2.1.	2.1.
	2.2.	Isikud, kes ei ela tavaleibkonnas (sh kodutud), kuid kategooria on täpsustamata			2.2.	2.2.

„Seisundit leibkonnas“ käsitlevad jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tavaleibkonna tüüp

Teema „Seisund leibkonnas“ all esitatud leibkonna mõistete spetsifikatsioonid kehtivad ka teema „Tavaleibkonna suurus“ suhtes.

„Paarleibkonnad“ on abielupaari, registreeritud kooselus elava paari või registreerimata kooselus elava paari leibkonnad.

Tavaleibkonna tüüp				TPH.L.	TPH.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Mittepereleibkonnad			1.	1.
	1.1.	Üheliikmelised leibkonnad		1.1.	1.1.
	1.2.	Mitmeliikmelised leibkonnad		1.2.	1.2.
2.	Ühepereleibkonnad			2.	2.
	2.1.	Paarileibkonnad			2.1.
		2.1.1.	Paarid, kellel ei ole kodus elavaid lapsi		2.1.1.
		2.1.2.	Paarid, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps		2.1.2.
		2.1.3.	Paarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane		2.1.3.
	2.2.	Üksikisaleibkonnad			2.2.
		2.2.1.	Üksikisaleibkonnad, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps		2.2.1.
		2.2.2.	Üksikisaleibkonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane		2.2.2.
	2.3.	Üksikemaleibkonnad			2.3.
		2.3.1.	Üksikemaleibkonnad, kellel on vähemalt üks alla 25aastane kodus elav laps		2.3.1.
		2.3.2.	Üksikemaleibkonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane		2.3.2.
3.	Kahe- või mitmepereleibkonnad			3.	3.

Jaotused „Tavaleibkonna tüüp“ on ette nähtud „tavaleibkondade“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tavaleibkonna suurus

Teema „Seisund leibkonnas“ all esitatud leibkonna mõistete spetsifikatsioonid kehtivad ka teema „Tavaleibkonna suurus“ suhtes.

Tavaleibkonna suurus			SPH.
0.	Kokku		0.
1.	1 inimene		1.
2.	2 inimest		2.
3.	3–5 inimest		3.
	3.1.	3 inimest	3.1.
	3.2.	4 inimest	3.2.
	3.3.	5 inimest	3.3.
4.	6–10 inimest		4.
5.	vähemalt 11 inimest		5.

Jaotused „Tavaleibkonna suurus“ on ette nähtud „tavaleibkondade“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Elamistingimused

Teema „Elamistingimused“ hõlmab kogu elanikkonda ja osutab selle elamu tüübile, milles isik loenduse ajal alaliselt elab. See hõlmab kõiki isikuid, kes on loenduse ajal eri tüüpi eluruumide alalised elanikud või kellel puudub alaline elukoht ja kes elavad ajutiselt teatavat tüüpi eluruumides või kes on peavarjuta, ööbivad tänaval või kodutute varjupaigas.

Elanikud on isikud, kelle alaline elukoht on loetletud asjaomases kategoorias.

„Tavaeluruumid“ on oma ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning on vaatluskuupäeva seisuga

a)	kasutusel alalise elukohana või

vabad või

c)	ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.

„Eraldatud“ tähendab ümbritsevate seinte ja katuse või lae olemasolu, nii et vähemalt üks isik saab sinna eralduda. „Iseseisev“ tähendab otsest juurdepääsu tänavalt, trepikojast, koridorist, käigust või krundilt.

„Muud elamuüksused“ on hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse loenduse ajal elamiseks, olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte.

„Ühiseluruumid“ on ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või mitmele leibkonnale ning mida vähemalt üks isik kasutab loenduse ajal alalise elukohana.

„Asustatud tavaeluruumid“, muud elamuüksused ja ühiseluruumid moodustavad üheskoos „eluruumid“. Iga „eluruum“ peab elama vähemalt ühe isiku alaliseks elukohaks.

Asustatud tavaeluruumid ja muud elamuüksused moodustavad üheskoos „elamuüksused“

Kodutud (isikud, kes ei ela alaliselt üheski eluruumikategoorias) on isikud, kes elavad tänaval ja kellel ei ole peavarju, mida saaks liigitada eluruumiks (esmane kodutus), või isikud, kes vahetavad sageli ajutisi majutuskohti (teisene kodutus).

Elamistingimused			HAR.
0.	Kokku		0.
1.	Tavaeluruumide või ühiseluruumi elanikud		1.
	1.1.	Tavaeluruumide elanikud	1.1.
	1.2.	Ühiseluruumi elanikud	1.2.
2.	Muu elamuüksuse elanikud ja kodutud		2.
3.	Täpsustamata		3.

„Elamistingimuste“ jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eluruumi kasutamise alus

Teema „Eluruumi kasutamise alus“ viitab korraldusele, mille alusel tavaleibkond elab kas terves elamuüksuses või selle osas.

Leibkonnad, kes maksavad parajasti tagasi hüpoteeklaenu oma elamuüksuse eest, milles nad elavad, või kes ostavad oma elamuüksuse teatava aja vältel muu rahastamiskorra alusel, liigitatakse kategooriasse „Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse või selle osa omanik“ (TSH.1.).

Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik ja vähemalt üks liige on kogu elamuüksuse või selle osa üürnik, liigitatakse kategooriasse „Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse või selle osa omanik“ (TSH.1.).

Eluruumi kasutamise alus		TSH.
0.	Kokku	0.
1.	Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse või selle osa omanik	1.
2.	Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse või selle osa üürnik (ja ükski muu liige ei ole selle omanik)	2.
3.	Leibkonnad, kes elavad terves elamuüksuses või selle osas mõne muu valdusvormi alusel	3.
4.	Täpsustamata	4.

Jaotused „Eluruumi kasutamise alus“ on ette nähtud „tavaleibkonna“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eluruumi tüüp

Eluruum on eluase, mis on ühe või enama inimese alaline elukoht. Mõisted „tavaeluruumid“, „muud elamuüksused“ ja „ühiseluruumid“ on määratletud teema „Elamistingimused“ all.

Eluruumi tüüp		TLQ.
0.	Kokku	0.
1.	Asustatud tavaeluruumid	1.
2.	Muud elamuüksused	2.
3.	Ühiseluruumid	3.
4.	Täpsustamata	4.

„Eluruumi tüübi“ jaotused on ette nähtud „eluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tavaeluruumide asustatus

„Asustatud tavaeluruumid“ on tavaeluruumid, milles elab loenduse ajal alaliselt vähemalt üks isik. „Asustamata tavaeluruumid“ on tavaeluruumid, milles loenduse ajal keegi alaliselt ei ela.

Eluruumid, mis on ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks, vabad eluruumid ja tavaeluruumid, kus elavad inimesed, keda loendusel ei arvestata, liigitatakse kategooriasse „Asustamata tavaeluruumid“ (OCS.2.).

Tavaeluruumide asustatus		OCS.
0.	Kokku	0.
1.	Asustatud tavaeluruumid	1.
2.	Asustamata tavaeluruumid	2.
3.	Täpsustamata	3.

„Tavaeluruumide asustatuse“ jaotused on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Omandisuhe (valdussuhte tüüp, mille alusel eluruumid on asustatud)

Teema „Omandisuhe“ osutab omatavatele eluruumidele ja mitte maale, millel eluruumid paiknevad. See näitab valdussuhte tüüpi, mille alusel eluruumid on asustatud.

„Omaniku kasutuses olevad eluruumid“ on need, mille vähemalt üks elanik on kogu eluruumi või selle osa omanik.

„Üüritud eluruumide“ puhul maksab vähemalt üks elanik eluruumides elamise eest üüri ja ükski elanik ei ole kogu eluruumi või selle osa omanik.

Asustamata tavaeluruumid liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata“ (OWS.5.).

Omandisuhe		OWS.
0.	Kokku	0.
1.	Omaniku kasutuses olevad eluruumid	1.
2.	Üüritud eluruumid	2.
3.	Eluruumid, mis on muud liiki omandis	3.
4.	Täpsustamata	4.
5.	Ei kohaldata	5.

Jaotus „Omandisuhe“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eluruumi elanike arv

Elamuüksuse elanike arv on nende inimeste arv, kelle alaline elukoht on elamuüksuses.

Eluruumi elanike arv				NOC.
0.	Kokku			0.
1.	1 inimene			1.
2.	2 inimest			2.
3.	3–5 inimest			3.
	3.1.	3 inimest		3.1.
	3.2.	4 inimest		3.2.
	3.3.	5 inimest		3.3.
4.	vähemalt 6 inimest			4.
	4.1.	6–10 inimest		4.1.
		4.1.1.	6 inimest	4.1.1.
		4.1.2.	7 inimest	4.1.2.
		4.1.3.	8 inimest	4.1.3.
		4.1.4.	9 inimest	4.1.4.
		4.1.5.	10 inimest	4.1.5.
	4.2.	vähemalt 11 inimest		4.2.

Jaotused „Eluruumi elanike arv“ on ette nähtud „asustatud tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Elamuüksuse kasulik põrandapind ja/või tubade arv

Kasulik põrandapind on määratluse kohaselt:

—	seespool välisseinu mõõdetud põrandapind, millest on välja jäetud elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluruumiga hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid; või

—	„toa“ mõiste alla kuuluvate ruumide kogupõrandapind.

„Tuba“ on elamuüksuses ruum, mida ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad ja mis on piisavalt suur (vähemalt neli ruutmeetrit), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodit, ja mis on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune.

Liikmesriigid esitavad andmed „kasuliku põrandapinna“ kohta, või kui see ei ole võimalik, siis „tubade arvu“ kohta.

Kasulik põrandapind		UFS.
0.	Kokku	0.
1.	Alla 30 ruutmeetri	1.
2.	30 kuni alla 40 ruutmeetri	2.
3.	40 kuni alla 50 ruutmeetri	3.
4.	50 kuni alla 60 ruutmeetri	4.
5.	60 kuni alla 80 ruutmeetri	5.
6.	80 kuni alla 100 ruutmeetri	6.
7.	100 kuni alla 120 ruutmeetri	7.
8.	120 kuni alla 150 ruutmeetri	8.
9.	vähemalt 150 ruutmeetrit	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Kasulik põrandapind“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Tubade arv		NOR.
0.	Kokku	0.
1.	1 tuba	1.
2.	2 tuba	2.
3.	3 tuba	3.
4.	4 tuba	4.
5.	5 tuba	5.
6.	6 tuba	6.
7.	7 tuba	7.
8.	8 tuba	8.
9.	vähemalt 9 tuba	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Tubade arv“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eluruumi asustustihedus

Teema „Eluruumi asustustihedus“ on ruutmeetrites mõõdetud kasuliku põrandapinna või tubade arvu suhe elanike arvu, mis on esitatud teema „Eluruumi elanike arv“ all. Liikmesriigid esitavad andmed eluruumi asustustiheduse kohta, mis on mõõdetud „kasuliku põrandapinna“, või kui see ei ole võimalik, siis „tubade arvu“ põhjal.

Eluruumi asustustihedus (pind)		DFS.
0.	Kokku	0.
1.	Vähem kui 10 ruutmeetrit elaniku kohta	1.
2.	10 kuni vähem kui 15 ruutmeetrit elaniku kohta	2.
3.	15 kuni vähem kui 20 ruutmeetrit elaniku kohta	3.
4.	20 kuni vähem kui 30 ruutmeetrit elaniku kohta	4.
5.	30 kuni vähem kui 40 ruutmeetrit elaniku kohta	5.
6.	40 kuni vähem kui 60 ruutmeetrit elaniku kohta	6.
7.	60 kuni vähem kui 80 ruutmeetrit elaniku kohta	7.
8.	vähemalt 80 ruutmeetrit elaniku kohta	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumi asustustihedus (pind)“ on ette nähtud „asustatud tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Eluruumi asustustihedus (tubade arv)		DRM.
0.	Kokku	0.
1.	Vähem kui 0,5 tuba elaniku kohta	1.
2.	0,5 kuni vähem kui 1,0 tuba elaniku kohta	2.
3.	1,0 kuni vähem kui 1,25 tuba elaniku kohta	3.
4.	1,25 kuni vähem kui 1,5 tuba elaniku kohta	4.
5.	1,5 kuni vähem kui 2,0 tuba elaniku kohta	5.
6.	2,0 kuni vähem kui 2,5 tuba elaniku kohta	6.
7.	2,5 kuni vähem kui 3,0 tuba elaniku kohta	7.
8.	vähemalt 3,0 tuba elaniku kohta	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumi asustustihedus (tubade arv)“ on ette nähtud „asustatud tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Veevarustussüsteem

Tunnistatakse, et mõnede liikmesriikide puhul, kus see on varasemate loenduste, haldusandmeallikate või valikuuringute andmete põhjal kinnitust leidnud, võib eeldada, et praktiliselt kõik tavaeluruumid vastavad näitajale „Tavaeluruumis on kraanivesi“. Seega võib nendes liikmesriikides kõikide tavaeluruumide puhul kasutada koodi WSS.1 „Tavaeluruumis on kraanivesi“. Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, peavad nad seda eeldust tõendama ja metaandmetes selgitama.

Veevarustussüsteem		WSS.
0.	Kokku	0.
1.	Tavaeluruumis on kraanivesi	1.
2.	Tavaeluruumis ei ole kraanivett	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Veevarustussüsteem“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Tualettruum

Tunnistatakse, et mõnede liikmesriikide puhul, kus see on varasemate loenduste, haldusandmeallikate või valikuuringute andmete põhjal kinnitust leidnud, võib eeldada, et praktiliselt kõikides tavaeluruumides „on tualettruum“. Seega võib nendes liikmesriikides kõikide tavaeluruumide puhul kasutada koodi TOI.1 „Tavaeluruumis on veeklosett“. Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, peavad nad seda eeldust tõendama ja metaandmetes selgitama.

Tualettruum		TOI.
0.	Kokku	0.
1.	Tavaeluruumis on veeklosett	1.
2.	Tavaeluruumis ei ole veeklosetti	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Tualettruum“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Pesemisvõimalus

Pesemisvõimalus tähendab mis tahes ruumi või seadet, mis on ette nähtud terve keha pesemiseks; see hõlmab ka dušši.

Tunnistatakse, et mõnede liikmesriikide puhul, kus see on varasemate loenduste, haldusandmeallikate või valikuuringute andmete põhjal kinnitust leidnud, võib eeldada, et praktiliselt kõikides tavaeluruumides „on pesemisvõimalus“. Seega võib nendes liikmesriikides kõikide tavaeluruumide puhul kasutada koodi BAT.1 „Tavaeluruumis on sisseehitatud vann või dušš“. Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, peavad nad seda eeldust tõendama ja metaandmetes selgitama.

Pesemisvõimalus		BAT.
0.	Kokku	0.
1.	Tavaeluruumis on sisseehitatud vann või dušš	1.
2.	Tavaeluruumis ei ole sisseehitatud vanni ega dušši	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Pesemisvõimalus“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Kütte tüüp

Tavaeluruum on keskküttega, kui kütmine toimub ühise küttekeskuse või hoonesse või tavaeluruumi paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast.

Tunnistatakse, et mõnede liikmesriikide puhul, kus see on varasemate loenduste, haldusandmeallikate või valikuuringute andmete põhjal kinnitust leidnud, võib eeldada, et praktiliselt kõikides tavaeluruumides „on keskküte“. Seega võib nendes liikmesriikides kõikide tavaeluruumide puhul kasutada koodi TOH.1 „Keskküte“. Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, peavad nad seda eeldust tõendama ja metaandmetes selgitama.

Kütte tüüp		TOH.
0.	Kokku	0.
1.	Keskküte	1.
2.	Keskküte puudub	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Kütte tüüp“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eluruumid hoone tüübi järgi

Teema „Eluruumid hoone tüübi järgi“ osutab eluruumide arvule hoones, milles eluruumid paiknevad.

Hoonet peetakse mitteeluhooneks, kui see on ette nähtud kasutamiseks peamiselt mitteeluruumidena (ärihoone, kontorihoone, tehas), kuid seal leiduvad väga vähesed eluruumid, mis on ette nähtud nt hoone komandandi või töötajate jaoks.

Eluruumid hoone tüübi järgi			TOB.
0.	Kokku		0.
1.	Tavaeluruumid elamutes		1.
	1.1.	Tavaeluruumid ühekorterilistes elamutes	1.1.
	1.2.	Tavaeluruumid kahekorterilistes elamutes	1.2.
	1.3.	Tavaeluruumid vähemalt kolmekorterilistes elamutes	1.3.
2.	Tavaeluruumid mitteeluhoonetes		2.
3.	Täpsustamata		3.

Jaotus „Eluruumid hoone tüübi järgi“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

Teema: Eluruumid ehitusaja järgi

Teema „Eluruumid ehitusaja järgi“ osutab selle hoone valmimisaastale, milles eluruumid asuvad.

Eluruumid ehitusaja järgi		POC.
0.	Kokku	0.
1.	Enne 1919. aastat	1.
2.	1919–1945	2.
3.	1946–1960	3.
4.	1961–1980	4.
5.	1981–2000	5.
6.	2001–2010	6.
7.	2011–2015	7.
8.	2016 või hilisem	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumid ehitusaja järgi“ on ette nähtud „tavaeluruumide“ kogusumma ja vahesummade liigendamiseks.

(1) Koodid „x.“, „x.x.“ ja „x.x.x.“ sõltuvad NUTS klassifikatsioonist, kood „x.x.x.x.“ sõltub LAU klassifikatsioonist, mis kehtib liikmesriigi suhtes 1. jaanuaril 2021. Märge „N“ tähistab jaotust, mis osutab riiklikule tasandile.

(2) Määruse (EÜ) nr 1059/2003 kohaselt tuleks kõigi liikmesriikide statistikate puhul, mis edastatakse komisjonile ja mis tuleb jaotada territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi liigitust. Sellest tulenevalt tuleks võrreldava piirkondliku statistika koostamiseks esitada territoriaalüksuste andmed vastavalt NUTSile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(3) Koodid „1.x.“ ja „1.x.x.“ sõltuvad NUTS klassifikaatorist, mis kehtib liikmesriigi suhtes 1. jaanuaril 2021. Märge „N“ tähistab jaotust, mis osutab riiklikule tasandile.

(*1) See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(*2) See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.