24.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 18/1

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 964/2010 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit teatavate alumiiniumrataste impordi suhtes.

(2)

Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli Hiina RVst pärit impordile 22,3 %.

(3)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (4) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste Hiina RV vastaste meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)

Taotluse esitas Euroopa rattatootjate liit (EUWA, edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab enam kui 25 % ELi teatavate alumiiniumrataste kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(6)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 27. oktoobril 2015Euroopa Liidu Teatajas  (5) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele, kes on uurimise algatamisega teadaolevalt seotud, liidu tootjaid ja kasutajaid esindavatele teadaolevatele ühendustele ning eksportivate riikide esindajatele

(9)

Huvitatud isikutele, kaasa arvatud Türgi tootjatele, anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(10)

Euroopa autotootjate ühendus (edaspidi „ACEA“) taotles ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“). Ärakuulamine toimus 5. detsembril 2016.

(11)

Taotlejad ja koostööd tegevad Türgi tootjad võrdlusriigis palusid oma nimede konfidentsiaalsena hoidmist, kuna kartsid võimalikku survet klientidelt või konkurentidelt. Komisjon oli arvamusel, et survestamine on tõepoolest võimalik ning nõustus taotlejate ja koostööd tegevate Türgi tootjate nimede mitteavaldamisega. Anonüümsuse tõhusaks tagamiseks hoiti konfidentsiaalsena ka muude liidu tootjate nimed, et vältida võimalust, et taotlejate nimesid oleks võimalik välja selgitada tuletamise teel.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval Hiina RV esindusel teha kindlaks ülejäänud eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta.

(14)

Nõutud teabe esitasid kakskümmend üks asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides neli suurima deklareeritud toodangu- ja müügimahuga eksportivate tootjate rühma, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Sellele tuginedes on nelja valimisse kuuluva Hiina eksportivate tootjate rühma aastane toodangumaht 80 miljonit ratast, mis moodustab umbes 70 % kõikide koostööd tegevate äriühingute/kontsernide kogu deklareeritavast toodangust ja müügist. Neli valimi rühma hõlmasid uurimisperioodi jooksul Eurostati andmetel umbes 40 % Hiina koguekspordist liitu.

(15)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Kaks eksportivat tootjat esitasid oma kommentaarid ja taotlesid valimisse kaasamist. Nad väitsid, et välja pakutud valim ei ole piisavalt representatiivne, kuna nad ekspordivad liitu suuremaid koguseid kui kaks valitud rühma ning valikul ei võetud arvesse erinevusi algseadmete valmistajate (peamiselt autotootjad) ja järelturu (näiteks edasimüüjad, jaemüüjad, remonditöökojad jms) jaoks ette nähtud alumiiniumrataste erinevusi (vt põhjendus 28).

(16)

Komisjon leidis, et valim on ülal põhjenduses 14 loetletud põhjustel representatiivne. Algseadmete valmistajate ja järelturu müük ei kuulunud valimi kriteeriumide hulka, kuid nii või teisiti müüb kolm neljast valitud rühmast liitu nii algseadmetele kui ka järelturule mõeldud rattaid. Põhinedes ülaltoodule, jäeti kavandatav valim muutmata ning kahe Hiina eksportiva tootja nõuded lükati tagasi. Muid märkusi ei laekunud.

(17)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel, võttes arvesse ka geograafilist paiknemist. Valim koosnes seitsmest liidu tootjast, kes olid samas ka taotlejad. Valimisse kuulunud liidu tootjate arvele langes enam kui 30 % liidu kogutoodangust ning nende hulgas oli nii algseadmete valmistajaid kui ka järelturu tootjaid. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(18)

Üks isik väitis, et liidu tootjate anonüümsus takistab tema menetlusõigust esialgse valimi kohta tõhusalt märkusi esitada. Nagu põhjenduses 11 märgitud, loeti liidu tootjate palvet tagada nende anonüümsus klientide või konkurentide poolse survestamise riski tõttu põhjendatuks. Nimetatud isik ei esitanud ühtegi väidet ega teavet, mis oleks vastuolus olemasoleva teabega ning seetõttu lükati see nõue tagasi.

(19)

27. jaanuaril 2016 teavitas üks valimisse kuuluvatest liidu tootjatest komisjoni, et tal ei ole enam küsimustikule vastamiseks nõutavat positsiooni. Seega koosnes liidu tootjate lõplik valim kuuest liidu tootjast. Sellest hoolimata langes nende arvele üle 30 % liidu kogutootmisest. Lõplikku valimit peeti seega liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(20)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valimi, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(21)

Algatamisel võeti ühendust kaheksakümne teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev väljavõttelise uuringu vorm.

(22)

Täidetud väljavõttelise uuringu vormi esitas üksteist äriühingut. Kuus neist märkisid, et impordivad Hiina Rahvavabariigist alumiiniumrattaid ja müüvad need liidus edasi. Seetõttu loeti neid esialgu sõltumatuteks importijateks. Äriühingute piiratud arvu tõttu ei peetud valimit põhjendatuks.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(24)

Komisjon saatis küsimustikud neljale valimisse kuuluvale Hiina eksportivale tootjale / eksportivate tootjate rühmale, kahele võrdlusriigi tootjale, seitsmele valimisse kuuluvale liidu tootjale, kuuele väljavõttelises uuringus osalenud sõltumatule importijale, umbes 70-le kasutajale liidus ja 28-le liidu tootmisharu jaoks tooraine/seadmete tarnijale liidus.

(25)

Küsimustikele vastas neli valimisse kuuluvat eksportivat tootjat / eksportivate tootjate rühma, kaks võrdlusriigi tootjat, kuus valimisse kuuluvat liidu tootjat, neli sõltumatut importijat, kuus kasutajat ja kaks tarnijat liidus.

(26)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(27)

Vaatlusalune toode on CN-rubriikidesse 8701–8705 kuuluvad mootorsõidukite alumiiniumrattad (tarvikutega või mitte, varustatud Hiina Rahvavabariigist pärit ratastega või mitte) – (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuulub CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 (TARICi koodid 8708701010 ja 8708705010) alla.

(28)

Vaatlusalust toodet müüakse ELis kahe turustuskanali kaudu: algseadmete valmistaja ja järelturu segmentidele. Algseadmete valmistajate turul korraldavad autotootjad alumiiniumratastele hankemenetlusi ja osalevad sageli oma brändiga seotud uute rataste väljatöötamisel. Nii ELi tootjad kui ka Hiina eksportijad saavad konkureerida samadel pakkumistel. Järelturu sektoris kujundavad ja arendavad tavaliselt alumiiniumrattaid ning tähistavad neid kaubamärkidega alumiiniumrataste tootjad ning need müüakse hulgimüüjatele, jaemüüjatele, tuuningufirmadele, autoparandustöökodadele jne.

(29)

Nagu ka esialgses uurimises, leiti, et kuigi algseadmete valmistajate ja järelturu alumiiniumratastel on erinevad turustuskanalid, on neil samad füüsilised ja tehnilised omadused ning need on vastastikku asendatavad. Seetõttu loetakse, et need moodustavad ühe toote.

(30)

Vaatlusalusel tootel ning Hiina RV ja võrdlusriigiks määratud Türgi siseturul toodetavatel ja müüdavatel alumiiniumratastel ning ELi tootmisharu toodetud ja ELis müüdavatel alumiiniumratastel leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune kasutusotstarve.

(31)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(32)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon esmalt, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda Hiina RV poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(33)

Väljavõttelise uuringu vormile andis vastuse kakskümmend üks äriühingut/kontserni. Koostööd tegevate äriühingute deklareeritud ekspordimaht liitu oli uurimisperioodi jooksul 1 601 591 ühikut (17 473 tonni), (7) mis vastas 72 %-le samal perioodil Eurostati poolt registreeritud asjaomase toote impordi kogumahust Hiinast. Koostööd tegevate äriühingute/kontsernide kogu deklareeritud tootmismaht oli 91,8 miljonit ühikut (1 001 538 tonni), mis on umbes 43 % Hiina kogu vaatlusaluse toote arvestuslikust tootmisvõimsusest (212 miljonit ühikut). Täpsem teave Hiina RV tootmisvõimsuse kohta on esitatud allpool jaotises 3.1.

(34)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli normaalväärtus määrata kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(35)

Esialgses uurimises kasutati Türgit võrdlusriigina normaalväärtuse määramiseks Hiina RV puhul. Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud sobivaks võrdlusriigiks Türgi, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Algatamisteates lisati, et vaatluse alla võetakse ka teised riigid, eelkõige Tai Kuningriik ja Indoneesia.

(36)

Üks huvitatud isik avaldas muret seoses Türgi kasutamisega võrdlusriigina, eelduse tõttu, et Türgil on teatavate Lähis-Ida riikidega kahepoolsed lepingud, mille alusel ta saab neist riikidest alumiiniumi importida tollimakse tasumata, samas kui Euroopa riigid peavad alumiiniumi eest tasuma 7 % tollimaksu.

(37)

Normaalväärtust, mis selgitatakse välja omamaiste hindade ja/või võrdlusriigi tootjate kulude alusel, tuleb võrrelda Hiina tootjate ekspordihindade, mitte Euroopa Liidu tööstusharu kuludega. Seega ei ole potentsiaalne erinevus võrdlusriigi ja Euroopa Liidu suhtes kohaldatavates toorainelt tasutavates tollimaksudes oluline. Igal juhul leidis komisjon, et Türgi ja Hiina RV alumiiniumilt tasutavates impordimaksudes puudub märkimisväärne erinevus. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(38)

Et uurida sobiva võrdlusriigi valimisel kõiki võimalusi, teavitas komisjon Türgi, Tai Kuningriigi, Indoneesia, Taiwani, Korea ja Malaisia (8) ametlikke esindusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning palus neil komisjonile teada anda oma riigi teadaolevatest alumiiniumrataste tootjatest. Koostöötaotlused saadeti nimetatud riikide kõikidele teadaolevatele tootjatele. Ent peale kahe Türgi eksportiva tootja ei pakkunud koostööd keegi.

(39)

Olemasoleva teabe alusel on Türgi potentsiaalsete võrdlusriikide seas alumiiniumrataste tootmismahult teisel kohal ja tema omamaisel turul valitseb rahuldaval tasemel konkurents (9). Kaks Türgi koostööd teinud tootjat kasutasid Hiina RV eksportivate tootjatega sarnast tootmismeetodit Lisaks sellele oli toodete valik Türgi omamaisel turul võrreldav Hiina eksportivate tootjate poolt liidule müüdava tootevalikuga.

(40)

Eelpool esitatut silmas pidades ja täiendavate märkuste puudumisel jõudis komisjon järeldusele, et Türgi on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(41)

Kahelt koostööd teinud võrdlusriigi tootjalt saadud teave võeti aluseks normaalväärtuse määramisel.

(42)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud võrdlusriigi tootjate samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline. Selleks võrreldi nende müügi kogumahtu valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogumahuga. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi Türgi omamaisel turul tüüpilises koguses.

(43)

Teiseks tegi komisjon kindlaks võrdlusriigi tootjate poolt omamaisel turul müüdavate toodete liigid, mis on samasugused või otseselt võrreldavad toodetega, mida müüvad valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad Euroopa Liitu eksportimiseks. Komisjon võrdles tooteliigi kaupa kõikide Hiina eksportivate tootjate müügimahtu Türgi turul Euroopa Liitu suunatud ekspordimahtudega. See võrdlus näitas, et valdavat enamikku tooteliike müüdi Türgis tüüpilises koguses (10).

(44)

Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootjate puhul seda, kas samasuguse toote iga liigi omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustab üle 80 % seda liiki toodete müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on tootmiskuludega võrdne või neist suurem. Test näitas, et peaaegu kõik müügid olid kasumlikud, välja arvatud kuus tooteliiki, mis moodustasid vähem kui 0,01 % Türgi kogumüügimahust.

(45)

Viimaks tegi komisjon kindlaks Hiina RVst liitu eksporditud tooteliigid, mida Türgi omamaisel turul ei müüdud, ning arvutas normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6. Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks nende tooteliikide puhul liitis komisjon võrdlusriigi tootja toodetud lähimate tooteliikide keskmisele tootmiskulule mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, võttes aluseks võrdlusriigi tootja kaalutud keskmised väärtused seoses tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaise müügiga uurimisperioodil.

(46)

Neli valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühma eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või kauplejatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(47)

Kui eksportivad tootjad (11) eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihinnaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(48)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liidu seotud äriühingute (12) kaudu, määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellest tulenevalt kohandati hinda, lahutades asjaomase kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumimarginaali.

(49)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(50)

Võrdlusriigi tootjate omamaiste hindade puhul tehti kohandused seoses riigisiseste transpordi-, krediidi-, käitlemis- ja pakendamiskulude ning komisjonitasudega. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihindade puhul tehti kohandused seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja krediidikulude, pangatasude, pakendamiskulude, imporditasude, tollimaksude ja komisjonitasudega.

(51)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga valimis osalevas igas koostööd tegevas rühmas.

(52)

Sellest tulenevalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(53)

Komisjon leidis, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alumiiniumrataste dumpinguhinnaga liitu eksportimist (kuigi väiksemas mahus, kui esialgsest uurimisest selgus).

(54)

Komisjon analüüsis täiendavalt, kas dumpingu jätkumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Sealjuures analüüsiti järgmisi näitajaid: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportijate käitumine teistel turgudel, Hiina omamaise turu olukord ja liidu turu atraktiivsus.

(55)

Aruandes „Global China Automotive Wheel Industry Report 2012/2013“ hinnati Hiina alumiiniumrataste olemasolevaks koguvõimsuseks 180 miljonit ühikut, millest müüakse vaid 120 miljonit ühikut, andes 2012. aasta lõpuks kasutamata tootmisvõimsuseks 60 miljonit ratast (13).

(56)

21 koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja tootmisvõimsus kokku on 91 804 845 ühikut ning nende keskmine deklareeritud tootmisvõimsuse rakendamise määr on 87 %, mis tähendab, et kasutamata tootmisvõimsuseks jääb umbes 12 miljonit ühikut.

(57)

Siiski esindavad need arvud vaid osa Hiina RV kogutootmisvõimsusest ja kasutamata tootmisvõimsusest. Lisaks 21 koostööd tegevale äriettevõttele leiti uurimise käigus vähemalt 67 (14) – kuid mõne allika kohaselt pigem paarsada (15) – täiendavat Hiinas tegutsevat alumiiniumrataste tootjat. 28 puhul nendest äriettevõtetest leidis komisjon mõningat avalikult kättesaadavat teavet nende tootmisvõimsuse kohta (16). Ülejäänud 39 äriettevõtte puhul avalikult kättesaadav teave puudub, kuid uurimise tulemused viitavad, et nende aastane tootmisvõimsus jääb vahemikku 300 000 kuni 6 miljonit ühikut (17).

(58)

21 koostööd tegeva tootja keskmine aastane tootmisvõimsus on enam kui 4,3 miljonit ühikut. Täiendava 28 äriühingu keskmine tootmisvõimsus on avalikult kättesaadava teabe alusel 1,8 miljonit ühikut aastas. Laiendades seda keskmist tulemust 1,8 miljonit ka ülejäänud 39 äriühingule, sai komisjon tulemuseks 121 miljonit ühikut täiendavat tootmisvõimsust. Kuna need ettevõtted ei teinud uurimise käigus koostööd, on nende kasutamata tootmisvõimsused teadmata. Kasutades parimaid olemasolevaid fakte ja arvestades aruandes „Global and China Automotive Wheel Industry Report 2012/2013“ (18) märgitud 70 %-list tootmisvõimsuse rakendusastet, sai komisjon täiendavaks kasutamata tootmisvõimsuseks 36 miljonit. Liites kokku 12 miljonit ja 36 miljonit ühikut, leidis komisjon, et Hiina RV aastane alumiiniumrataste kasutamata tootmisvõimsus on vähemalt 48 miljonit ühikut.

(59)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiina tootmisvõimsused kasutatakse täies mahus ära. Esitamisel viitasid isikud kolme valimisse kuuluva kontserni küsimustiku vastustele ja CCCME tehtud ettekandele. Huvitatud osapoolte sõnul tõendavad need, et Hiina RVs puudub kasutamata tootmisvõimsus.

(60)

Vastusena sellele väitele märgitakse, et küsimustikus esitatud vastuseid (muudetud kujul pärast kinnitamist) võeti kasutamata tootmisvõimsuse väljaselgitamisel nõuetekohaselt arvesse. Ent nagu juba põhjenduses 57 selgitatud, esindavad valimis osalenud rühmade andmed vaid osa üleriigilisest tootmisvõimsusest. Seetõttu selgitati Hiina RV tootmisvõimsuse kogumaht ja tootmisvõimsuse rakendusastmed välja olemasolevate faktide alusel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 57. CCCME esitluses esitatud arvud ei ole põhjendatud, kuna allikana viidatakse vaid Hiina Autotootjate Ühingule, tegemata ühtegi konkreetset viidet avalikult kättesaadavale teabele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(61)

Pärast avaldamist väitis nimetatud huvitatud osapool, et komisjon näitas Hiina alumiiniumrataste tootmisvõimsust tunduvalt suuremana, alahinnates samas võimsuse kasutamise määra. Eriti rõhutas huvitatud osapool, et arvestades Hiina tootmisharu tihedat koostööd ja koostööd tegevate eksportivate tootjate seast tehtud valimit, oleks komisjon pidanud Hiina RV tootmisvõimsuste ja kasutamata tootmisvõimsuse väljaselgitamisel tuginema vaid koostööd tegevate eksportivate tootjate ja CCCME esitatud andmetele. Peale selle oleks komisjon pidanud valimis osalenud äriettevõtetega seotud leiud ekstrapoleerima ja seega kasutama algseadmete valmistaja segmendis 99 %-list tootmisvõimsuse rakendusastet ja Hiina alumiiniumrataste tootmisharu kohta üldiselt 90 %-list tootmisvõimsuse rakendusastet. Lisaks soovis üks teine huvitatud osapool komisjonilt selgitust, kuidas täpselt see algseadmete valmistajate segmendi kasutamata tootmisvõimsust hindas.

(62)

Lisaks väitis üks huvitatud osapool, et Hiina üleriigilise alumiiniumrataste tootmismahu väljaselgitamisel oleks komisjon pidanud tuginema CCCME esitatud andmetele (175 miljonit ühikut), mis on kooskõlas hinnangulise 180 miljoni ühikuga, millele on viidatud põhjenduses 55. Huvitatud osapool väitis veel, et komisjon ei ole kunagi palunud CCCME-l esitada täiendavaid selgitusi tootmisvõimsust ja selle rakendusastmeid puudutava esitatud teabe kohta.

(63)

Sama huvitatud osapool väitis lisaks, et komisjoni tuvastatud avalikult kättesaadav teave koostööd mittetegevate äriühingute tootmisvõimsuse kohta ei olnud usaldusväärne. Peale selle vaidlustas huvitatud osapool ka põhjendused, mille alusel eeldati, et nimetatud koostööd mittetegevate äriühingute tootmisvõimsus on 1,8 miljonit ühikut, kuigi selle kohta puudus teave. Lõpetuseks väitis huvitatud osapool ka seda, et 70 %-line tootmisvõimsuse rakendusaste, mida kasutati nende tootmisvõimsuse hindamiseks, on põhjendamatu ja liiga üldine, et liidu turul tähtsust omada.

(64)

Vastusena neile väidetele märkis komisjon, et tugines valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid käsitlevatele kinnitatud andmetele ja koostööd tegevate äriühingute esitatud andmetele. Nagu on märgitud põhjenduses 56, arvutas komisjon koostööd tegevate äriühingute kasutamata tootmisvõimsuse välja nimetatud äriühingute esitatud andmete alusel ning sai tulemuseks 12 miljonit ühikut kasutamata tootmisvõimsust ja 87 %-lise tootmisvõimsuse rakendusastme (19). Samamoodi kasutati koostööd tegevate äriühingute esitatud tootmismahtu, milleks oli 91 804 845 ühikut.

(65)

Samas on põhjenduses 57 märgitud, et need arvud moodustavad vaid osa Hiina RV kogutoodangust ja kasutamata tootmisvõimsusest. Nelja valimisse kaasatud rühma tootmise kogumaht moodustab vaid 33 % Hiina RV kogu hinnangulisest tootmismahust (20). Sellel põhjusel ja tervikliku pildi saamiseks pidi komisjon vaatlema kättesaadavat teavet kogu Hiina RV kohta. Sellega seoses märgiti, et vastupidiselt huvitatud osapoole väitele teavitati CCCMEd, et nimetatud andmeid Hiina tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme kohta ei ole võimalik arvesse võtta, kuna nende kinnituseks ei olnud esitatud ühtegi tõendit. CCCME-le anti võimalus esitada täiendavaid tõendeid, mida see ei kasutanud. Seetõttu jäädakse järelduse juurde, et CCCME esitatud andmeid Hiina tootmisvõimsuse ja rakendusastmete kohta ei ole võimalik kasutada.

(66)

Samuti ei saa aktsepteerida väidet, et arvukate koostööd mittetegevate äriühingute puhul tuleks kasutada neljas valimisse kaasatud rühmas leitud tootmisvõimsuse rakendusastmeid. Esiteks on mõistlik eeldada, et suuremad tootjarühmad (millest valim koosneb) tegutsevad märkimisväärselt kõrgemate tootmisvõimsuse rakendusastmetega kui väiksemad tootjad, kes moodustavad suurema osa koostööd mittetegevatest äriühingutest (21). Teiseks ületasid 2012. aastal neljas valimisse kaasatud rühmas leitud tootmisvõimsuse rakendusastmed (89 %) märkimisväärselt aruandes „Global and China Automotive Wheel Industry Report 2012/2013“ esitatud üleriigilist hinnangut sama perioodi kohta (s.o 70 %). Lahknevus kahe arvu vahel näitab, et nelja valimisse kaasatud rühma andmeid ei saa lugeda ülejäänud Hiina RV suhtes representatiivseteks, kuigi neid aktsepteeritakse ja kasutatakse äriühingu tasandil järelduste tegemiseks.

(67)

Vastusena põhjenduses 61 esitatud väitele selgitatakse, et tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastmeid ei ole võimalik algseadmete valmistaja ja järelturu segmentide kohta eraldi kindlaks määrata. Algseadmete valmistajate ja järelturu rattaid toodavad sageli samad tootjad ja neid on võimalik valmistada samadel seadmetel, muutes asjaomaste arvandmete eraldamise võimatuks. See leidis kinnitust ka esialgses uurimises, mille käigus selgitati välja nii tootmisvõimsus kui ka tootmisvõimsuse rakendusaste ilma turgu kaheks segmendiks jagamata (22).

(68)

Komisjon analüüsis hoolikalt väiteid ja tõendusmaterjali, mis esitati seoses avalikult kättesaadava teabega koostööd mittetegevate kindlakstehtud äriühingute tootmisvõimsuse kohta. Selle tulemusel nõustuti huvitatud osapoole väitega 11 äriettevõtte puhul (23). Seetõttu on nüüdseks 31 avalikult kättesaadava teabega äriühingu aastane tootmisvõimsus 1,67 miljonit ühikut. Selle keskmise tulemuse ekstrapoleerimisel ülejäänud 28 äriühingule ulatus koostööd mittetegevate kindlakstehtud äriühingute hinnanguline koguvõimsus 98,4 miljoni ühikuni. Kui see lisada koostööd tegevate äriühingute tootmisvõimsusele (91,8 miljonit), on Hiina aastane tootmine vähemalt 190 miljonit ühikut. Tulemused on esitatud järgmises tabelis:

Tabel 1

(69)

Siiski on oluline märkida, et koostööd mittetegevate kindlakstehtud äriühingute loendit ei saa lugeda ammendavaks. Nagu on märgitud põhjenduses 57, on avalikult kättesaadavate allikate kohaselt umbes 110 VKEst ekspordile orienteeritud rattatootjat, mis tähendab, et lisaks on ka neid, kes varustavad vaid omamaist turgu. Mõned neist on eeldatavasti väikesed piiratud kogustes tootjad, keda on raske välja selgitada. Kuid isegi nii on selge, et 190,2 miljonit ühikut on hetkel madalaim hinnang Hiina RV aastase tootmisvõimsuse kohta.

(70)

Põhjenduses 63 esitatud teise väite osas märgib komisjon, et huvitatud isiku esitatud teabe alusel keskmist tootmistaset muutes on märkus komisjoni poolt eelnevalt kasutatud allika usaldusväärsuse kohta alusetu. Lisaks sellele on oluline märkida, et komisjon võttis kasutusele konservatiivse lähenemise, kohaldades 31 äriühingu keskmist tootmisvõimsuse taset, et hinnata nende äriühingute tõenäolist tootmisvõimsust, mille kohta avalikult kättesaadav teave puudub, selle asemel, et ekstrapoleerida 21 koostööd tegeva äriühingu keskmist tootmisvõimsust (4,3 miljonit) või nelja valimisse kaasatud rühma keskmist tootmisvõimsust (üle 15 miljoni).

(71)

Lõpetuseks on huvitatud osapoole märkust koostööd mittetegevate äriühingute hinnangulise 70 %-lise tootmisvõimsuse rakendusastme usaldusväärsuse kohta juba käsitletud ülal põhjendustes 66 ja 67. Lisaks tuleb märkida, et mis puudutab aruannet „Global and China Automotive Industry Report 2012/2013“ ja allikat, millest pärineb 70 %-line tootmisvõimsuse rakendusaste, siis ei ole komisjonil küll juurdepääsu kogu aruandele, kuid selle kommenteeritud kokkuvõte vajaliku teabega on avalikult kättesaadav. Aruande avaldas teadusasutus nimega Research in China (24). Poole väide on tagasi lükatud.

(72)

Seetõttu on Hiina aastane kasutamata tootmisvõimsus põhjenduses 58 kirjeldatud metoodikat järgides hinnanguliselt umbes 42 miljonit ühikut.

(73)

Teist lähenemisviisi kasutades saab tulemuseks veelgi suurema hinnangulise kasutamata tootmisvõimsuse. Lahutades Hiina hinnangulisest kogutootmisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul (190 miljonit) (25) 2015. aasta omamaise müügi hinnangulise mahu (umbes 57 miljonit ühikut) (26) ja Hiina RV koguekspordi (hinnanguliselt 73,5 miljonit ühikut) (27) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, jääb kasutamata tootmisvõimsuseks ja varudeks umbes 60 miljonit ühikut (28).

(74)

Täiendavate kommentaaride puudumisel järeldas komisjon, et Hiina RV aastane kasutamata tootmisvõimsus jääb vahemikku 42 kuni 60 miljonit ühikut. Isegi madalam hinnang vastab 84 %-le kogu liidu toodangust (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50,5 miljonit ühikut) ja 60 %-le liidu tarbimisest (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 70 miljonit ühikut), mida loetakse märkimisväärseks.

(75)

Hiina RV ekspordib suures koguses alumiiniumrattaid kolmandatesse riikidesse, mis ei kuulu liitu (eriti USAsse, Jaapanisse, Mehhikosse, Kanadasse ja Indiasse) (29). Sama kehtib ka nelja koostööd teinud kontserni puhul. Nende ekspordimahud nimetatud turgudele hõlmavad uurimisperioodil peaaegu 89 % koguekspordist kolmandatesse riikidesse.

(76)

Komisjon võrdles tooteliigi kaupa nelja koostööd teinud kontserni keskmist hinda kolmandate riikide turgudele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sama perioodi ekspordihindadega liidu turule, lahutades hindadest tasumisele kuuluvad dumpinguvastased tollimaksud. Võrdlusel ilmnes kirju pilt, mis sõltus vaadeldavast turust.

(77)

Olukord USA turul (mis hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 51 % nelja valimisse kaasatud kontserni ekspordist kolmandatesse riikidesse) näitas, et umbes pooled tooteliigid, mis moodustavad umbes 25 % nende müügist USAs, olid kallimad USA turul ning teine pool toodetest oli kallim liidu turul (30). See näitab, et hetkel USA turule suunatud teatavate ekspordimahtude (31) (nende, mille hinnad on liidu turu omadest madalamad) ümbersuunamine on tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda.

(78)

Hiina RVst Kanadasse, Indiasse, Jaapanisse ja Mehhikosse eksporditavate toodete (mis moodustavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul üheskoos umbes 40 % nelja valimisse kaasatud Hiina kontserni koguekspordist) keskmised müügihinnad olid tooteliikide puhul, mis moodustasid umbes 22 % nendesse riikidesse eksporditavast kogusest, madalamad kui nende müügihinnad liidus (32). See viitab ka Hiina ekspordi võimalikule ümbersuunamisele Euroopa Liitu, kui meetmetel lastakse aeguda. Eriti tõenäoline on ümbersuunamine Indiast, kuna see riik võttis 2015. aasta mais, st uurimisperioodi keskel vastu lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(79)

Huvitatud osapool väitis, et liidu turu piiratud atraktiivsus ei toeta tõenäosust, et Hiina import meetmete aegumise korral ümber suunatakse. Huvitatud osapool esitas võrdluse kahe valimisse kaasatud kontserni liitu eksporditavate toodete keskmiste hindade ja ülejäänud maailma eksporditavate toodete keskmiste hindade kohta, näidates, et ülejäänud maailmas on hinnad kõrgemad. Lisaks esitas huvitatud osapool ühe valimisse kaasatud kontserni puhul 15 tooteliigi hinnavõrdluse, vaadeldes eksporti Euroopa Liitu ja ülejäänud maailma.

(80)

Sellele väitele vastates on oluline märkida, et keskmiste hinnatasemete võrdluses ei võeta arvesse hinnaerinevusi tooteliikide kaupa. Hiina RV ekspordib suuremaid rattaid oma suurimasse ekspordi sihtkohta USAsse. Peale selle ei ole õige ka ülejäänud maailma müügi liitmine, kuna see segab omavahel kokku erinevate ekspordi sihtkohtade tulemused. See kehtib ka konkreetsete tooteliikide võrdlemise kohta ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul.

(81)

Teisest küljest põhineb komisjoni võrdlus kõigi nelja valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühma kinnitatud andmetel. Võrdlused on tehtud tooteliigi tasandil ja eraldi turusihtkohtade kaupa. Nendel põhjustel loetakse põhjendustes 76 kuni 78 selgitatud ja komisjoni rakendatud metoodikat usaldusväärsemaks ja täpsemaks. Selle tulemusel lükati huvitatud osapoole väide tagasi.

(82)

Pärast andmete avaldamist väitis huvitatud osapool, et komisjon rõhutas ebamõistlikult liidu turu atraktiivsust võrrelduna muude ekspordi sihtkohtadega. Eriti rõhutas huvitatud osapool, et komisjoni läbiviidud liigiti võrdlus varjab asjaolu, et tegelikult on vaid umbes 25 % valimisse kaasatud kontsernide müügist USAsse odavam kui samade tooteliikide müük liitu. Huvitatud osapool väitis, et eksportmüüki USAsse (või mis tahes muusse riiki) tuleks analüüsida tervikuna, st kõiki tooteliike kokku grupeerides. Seda seetõttu, et Hiina tootjad pakuvad klientide ustavuse tagamiseks mitmesuguseid eri liiki alumiiniumrattaid. Huvitatud osapoole põhjenduste kohaselt tähendaks see, et asjaolu, et teatud liiki alumiiniumratas saadetakse Hiinast USAsse odavama hinna eest kui liitu, ei tähenda, et see ümber suunataks, kuna Hiina tarnijad peavad esitama „täieliku tooteportfelli kõikide oma ekspordi sihtkohtade kohta“ ning seetõttu katkestaks niisugune ümbersuunamine usaldusväärsed tarneahelad.

(83)

Lisaks esitas huvitatud osapool hinnavõrdlused, grupeerides kogu müügi sihtkoha alusel ja näidates negatiivseid summasid (st hinnad muude kolmandate riikide turgudele olid kõrgemad kui liidu turule) kõikide turgude kohta peale Jaapani oma. Lõpetuseks väitis huvitatud osapool, et Kanada, India, Jaapani ja Mehhiko turgude analüüsimisel rakendas komisjon teistsugust lähenemist, liites ilma selgitusteta kõigi nelja sihtkoha müügimahud. Selle tulemusel väitis huvitatud osapool, et nende faktide ja kaalutluste avaldamine, mille alusel komisjon kavatses dumpinguvastaseid meetmeid rakendada, ei võimaldanud huvitatud osapooltel mõista komisjoni põhjendusi seoses liitu suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade võrdlusega, rikkudes seega alusmääruse artiklit 20.

(84)

Vastusena nendele väidetele märgib komisjon, et kohaldatud liigipõhine võrdlus ei varjanud sooritatud tehingute mahtu. Lisaks sellele avaldati pooltele asjaomaste USA müügimahtude protsent, mida kasutati ka Hiina USAsse suunatud koguekspordi võimaliku ümbersuunamise mahu arvutamiseks. Seetõttu lükati tagasi huvitatud osapoole väide, nagu varjaks liigipõhine võrdlus müügi mahumõju ja/või ei võtaks seda arvesse. Huvitatud osapoole järgmine väide, nimelt see, et otsustav on kõikidest eksporditurule suunatud tehingutest saadav üldine kasum, mitte hinnavõrdlus tooteliikide kaupa, ei olnud põhjendatud ning seda ei tõendanud ka uurimise käigus saadud leiud. Uurimise käigus leidis komisjon, et nii Hiina eksportivate tootjate kui ka liidu tootjate puhul koostatakse hanked ja sõlmitakse lepingud reeglina konkreetsete tooteliikide kaupa, mitte tooterühmade kohta. Ülaltoodule tuginedes jääb komisjon seisukohale, et kolmandate riikide eksporditurgudele suunatud Hiina müügihindade tooteliigipõhine võrdlus liidu turule suunatutega on liidu turu atraktiivsuse usaldusväärne näitaja.

(85)

Vastupidiselt huvitatud osapoole väitele ei liitnud komisjon nelja ekspordi sihtkoha, nimelt Kanada, India, Jaapani ja Mehhiko analüüse üheks. Kõiki ekspordi sihtkohti analüüsiti eraldi ning kokku liideti vaid igast riigist tõenäoliselt ümbersuunamiseks vabad mahud (33). Seepärast lükatakse huvitatud isiku väide tagasi.

(86)

Üks huvitatud osapool väitis, et algseadmete valmistajate rattad on oluliselt kallimad kui järelturu rattad ning seetõttu tegi komisjon vea, kui tugines järelturu hindadele, näitamaks et Hiina eksportivad tootjad suunaksid alumiiniumrattad ümber liidu turule.

(87)

Tuleb selgitada, et erinevalt osapoole väitest ei tuginenud komisjon hinnavõrdluse tegemisel vaid järelturu müügile, vaid kogu teadaolevale müügile, millest järelturu osakaal moodustas vaid umbes 20 %. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(88)

Edasiste märkuste puudumisel jääb komisjon nelja valimisse kaasatud kontserni kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi analüüsimisel saadud järelduste juurde, mida on selgitatud põhjendustes 75 kuni 78. Selle tulemusena leiab kinnitust hetkel USAsse, Kanadasse, Mehhikosse, Jaapanisse ja Indiasse suunatud Hiina ekspordi tõenäoline osaline ümbersuunamine liidu turule (hinnanguliselt 13,7 miljonit ühikut) (34).

(89)

Arvestades märkimisväärset omaturule müügi osakaalu, analüüsiti ka Hiina omaturu olukorda. Olemasolevad andmed näitavad, et Hiina autoturg on kasvanud ja selle jätkumist ennustatakse kuni aastani 2020 keskmiselt 8 % võrra aastas (35). Arvestades auto- ja autorataste turgude tihedaid sidemeid, võib sarnast kasvu eeldada ka rataste sektorile. See kasv suurendab Hiina omaturu kasutussuutlikkust. Siiski ei ole tõenäoline, et taoline nõudluse kasv vaba tootmisvõimsuse absorbeeriks. Viimastel aastatel on Hiina RV tugevalt rattatootmisse investeerinud. Ainuüksi neli valimis osalevat kontserni on vaadeldaval perioodil oma üldist tootmisvõimsust kasvatanud umbes 16 miljoni ühiku võrra, mis on kooskõlas kasvava nõudlusega.

(90)

Nelja valimis osalenud kontserni keskmine hinnatase Hiina omaturul (umbes 35 eurot) on oluliselt madalam kui keskmine müügihind liidus (46,2 eurot). Kuigi osa hinnaerinevusest võib selgitada erinevate tooteliikide ja -nõuetega, viitab see märkimisväärne hinnavahe, et Euroopa Liidu turg muutuks Hiina omariikliku turuga võrreldes veelgi atraktiivsemaks, kui meetmed tühistada. Samuti on oluline märkida, et peamised eksportijad on liiduga juba ärisidemed loonud, mis tähendab, et kehtivate maksumäärade muutumise korral on võimalik ekspordimahte kiiresti suurendada.

(91)

Seetõttu järeldub Hiina RV omamaise turu ja turutingimuste analüüsist, et esiteks ei suuda omamaine turg kasutamata tootmisvõimsust ära kasutada ja teiseks on oluliste hinnaerinevuste tõttu tõenäoline omamaise müügi liitu ümbersuunamine.

(92)

Kõige eespool mainitu alusel järeldas komisjon, et kui meetmetel lubatakse aeguda, valitseb reaalne risk, et märkimisväärsed kogused ekspordi- ja omamaise müügi mahtu suunatakse dumpinguhinnaga liidu turule.

(93)

Pärast andmete avaldamist väitis üks huvitatud osapool, et kuna hinnangulised tootmisvõimsused ja tootmisvõimsuse rakendusastmed on ekslikud, ei ole korrektne ka järeldus, et Hiina omamaise turu alumiiniumrataste nõudluse ennustatav kasv ei suuda tõenäoliselt ära kasutada olemasolevat kasutamata tootmisvõimsust. Samuti vaidlustas huvitatud osapool keskmise hinna võrdluse usaldusväärsuse, arvestades, et komisjon ise leidis, et keskmiste hindade võrdlemisel ei võeta arvesse erinevate tooteliikide hinnaerinevusi.

(94)

Tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet puudutavaid märkusi käsitleti eespool jaotistes 3.1 ja 3.2. Näitajaid ei muudetud pärast märkuste analüüsi määral, mis võiks mõjutada eespool põhjenduses 89 esitatud järelduse sisu.

(95)

Asjaolu, et keskmiste hindade võrdlemine on vähem usaldusväärne kui võrdlus tooteliigi tasandil, ei muuda järeldust, et lõhe hinnatasemete vahel on sellegipoolest märkimisväärne. See koos omamaise turu märkimisväärse suurusega viitab tõepoolest võimalusele, et teatud osa müügist suunatakse meetmete kehtivuse lõppemise korral ümber liidu turule, isegi kui olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik seda võimalust täpselt kvantifitseerida. Selle tulemusel ei ole esitatud märkused vastuolus järeldustega, mis leiavad seetõttu kinnitust.

(96)

Kõigi nelja valimisse kuuluva Hiina eksportiva tootja puhul ilmnes uurimisperioodi jooksul tõendeid dumpinguga tegelemisest. Arvestades Hiina RVs leitud märkimisväärset kasutamata tootmisvõimsust ja Euroopa Liidu turu atraktiivsust võrrelduna mõne kolmanda turu ja Hiina RV kodumaise turuga, peetakse lisaks tõenäoliseks, et Hiina eksportivad tootjad (taas)siseneksid meetmete kehtivuse lõppedes ELi turule olulise koguse dumpinguhindadega alumiiniumratastega.

(97)

Liidu tootmisharus ei ole pärast esialgset uurimist toimunud olulisi struktuurseid muutusi. Samasugust toodet tootsid liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 50 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse Euroopa Liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(98)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnanguliselt 50,5 miljonit ühikut. Läbivaatamistaotlust toetanud ettevõtjate arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 85 % Euroopa Liidu kogutoodangust. Nagu on märgitud põhjenduses 17, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang üle 30 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(99)

Liidu kogutoodang on välja selgitatud kogu olemasolevat teavet arvestades, võttes arvesse ka läbivaatamistaotluses esitatud andmeid, kõikidelt teadaolevatelt liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimis osalevatelt tootjatelt saadud teavet. Kõnealuse teabe alusel oli võimalik kinnitada ka uurimises mitteosalenud tootjate toodangu olemasolu ja selle määr.

(100)

Nagu esialgses uurimises ja põhjenduses 28 märgitud, müüdi toodet kahe turustuskanali kaudu, milleks on algseadmete valmistaja ja järelmüügi segmendid.

(101)

Mõned huvitatud osapooled kordasid esialgses uurimises esitatud väiteid, et kahju analüüsil tuleks eristada ühelt poolt alumiiniumrattaid algseadmete valmistajate segmendile ja teiselt poolt järelturule. Need väited põhinesid asjaolul, et esialgse uurimise ajal importis Hiina peamiselt järelturu segmenti, samas kui liidu tööstusharu oli peamiselt valitsev algseadmete valmistajate segmendis.

(102)

Uurimisel leiti, et nagu on selgitatud põhjendustes 113 ja 114, näivad Hiina eksportivad tootjad olevat pärast esialgset uurimist liikunud järelturu segmendilt algseadmete valmistajate segmenti. Seetõttu ei olnud enam vajalik teostada eraldi analüüsi Hiina impordi mõju kohta liidu tööstusharu olukorrale segmentide kaupa.

(103)

Siiski analüüsiti esialgse uurimisega kooskõlas ja liidu tööstusharust uurimisperioodil võimalikult ulatusliku pildi saamiseks olemasoleva teabe alusel ka teatud kahjunäitajaid; samuti võeti erinevaid segmente arvesse kahjude kordumise tõenäosuse analüüsil.

(104)

Viidates põhjenduses 101 viidatud väitele, lisas üks huvitatud osapool, et nimetatud segmente tuleks eristada klienditüübi alusel, väites, et algseadmete valmistajate segmendi kliendid ostavad teistsugust liiki tooteid, nn „automärgiga rattaid“ kui järelturu segmendi kliendid, kes eelistavad nn „rattamärgiga rattaid“. Kõnealuse isiku hinnangul ei ole asjaolu, kas rattaid kasutatakse uute sõidukite kokkupanemisel (algseadmete valmistajate turg) või müüakse neid eraldi originaalrataste asendajatena (järelturg) sedavõrd oluline.

(105)

Nimetatud isiku väide põhines ebatäpsel oletusel, et komisjon klassifitseerib autotootjate jaotuskanalite või nende volitatud edasimüüjate kaudu müüdud „ratta märgiga rattaid“ järelturu müügiks. Siiski luges komisjon kõiki „auto märgiga rattaid“ hoolimata sellest, kas neid kasutati uute autode kokku panemiseks või müüdi neid eraldi, müügiks algseadmete segmendis, mis oli samuti kooskõlas isiku väitega.

(106)

ELi tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 2

Liidu tarbimine

(107)

Tarbimine liidus selgitati välja, lisades Eurostati Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi andmed ELi turul toimunud ELi tootmisharu müügi andmetele. ELi turul toimunud ELi tootmisharu kogumüük saadi läbivaatamistaotlusest ning andmeid kohandati valimis osalevate liidu tootjate käest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud vastuste alusel.

(108)

Tarbimine liidus kasvas vaatlusalusel perioodil pidevalt ning kokku oli kasv 18 %, st 59,3 miljonilt ühikult 2012. aastal 70,0 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See tarbimiskasv peegeldab liidu autotootmise suurenemist ja alumiiniumrataste ulatuslikumat kasutamist uutel autodel. Tarbimise kasv kujutab endast esialgse uurimise käigus märgitud suundumusega võrreldes märkimisväärset muutust, kui tarbimine kahanes 2006. aastast kuni esialgse uurimisperioodini (UP) 16 % võrra, st 58,6 miljonilt ühikult 49,5 miljonile ühikule.

(109)

Samuti analüüsiti liidu tarbimist, eristades algseadmete valmistajate ja järelturu segmente. Mahte ja turuolukorda hinnati valimisse kuuluvate eksportivate tootjate, koostööd tegevate võrdlusriigi tootjate, valimisse kaasatud liidu tootjate ja taotluses esitatud teabe alusel. Allpool esitatud tabel kujutab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud tarbimise arengut segmendi kaupa võrrelduna esialgse uurimisperioodiga.

Tabel 3

Tarbimine järelturu ja algseadmete valmistajate segmentide kaupa

(110)

Alates esialgsest uurimisperioodist kasvas tarbimine algseadmete valmistajate segmendis 88 % võrra, st umbes 35 miljonilt ühikult umbes 65 miljonile ühikule, samas kui tarbimine järelturu segmendis langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 70 % võrra umbes 15 miljonilt ühikult umbes 5 miljonile ühikule. See näitab, et üldine tarbimiskasv pärast esialgset uurimisperioodi on täielikult tulenenud tarbimise kasvust algseadmete valmistajate segmendis, samas kui järelturu segmendis langes tarbimine pärast esialgset uurimisperioodi märkimisväärselt. Seega on algseadmete valmistajate segment veelgi oma tähtsust kasvatanud, kuigi oli valitsev juba esialgsel uurimisperioodil, ning moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 93 % kogutarbimisest, samas kui järelturu segment moodustas 7 % kogutarbimisest võrreldes 29 %-ga esialgsel uurimisperioodil.

(111)

Lisaks märgitakse, et algseadmete valmistajate segmendis valitseb üldiselt tihedam konkurents, kuna müük toimub suuremal turul, kus on rohkem üksteisega võistlevaid osalisi ja tarnijaid. Samuti on selles segmendis tegutsemine püsivamat laadi. Uurimisel on ilmnenud, et algseadmete valmistajate segmenti liikunud ettevõtjad jäävad tavaliselt sellesse segmenti püsima ega lähe kuigi kergelt järelturu segmenti üle. See tuleneb klientide täpsetest ja rangetest nõuetest algseadmete valmistamise segmendis – seda mitte ainult alumiiniumrataste kvaliteedile ja disainile, vaid ka protsesside kvaliteedile ja kvalifikatsioonile, mis aitavad tegutseda usaldusväärse tarnijana. Tooteid ostetakse üldjuhul vaid pärast testimise ja protsesside auditeerimise faasi ning siis võib lepinguline suhe ostja ja müüja vahel kesta mitmeid aastaid. Samas tuleks märkida, et tavaliselt on igal algseadmete valmistajate segmendi kasutajal mitmeid tarnijaid, kelle ta on heaks kiitnud, ning seetõttu saab ta nende vahel võrdlemisi lihtsalt ümber lülituda, kui üks tarnijatest hinnastamisel konkureerivamaks muutub.

(112)

Vaatlusalusel perioodil vähenes Hiina RV impordi maht 3,3 miljonilt ühikult 2012. aastal 2,2 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 34 %, ning vastav turuosa 5,7 %-lt 3,2 %-ni, mis on 2,5-protsendiline vähenemine. Kuigi Hiinast tulenevad impordimahud ja turuosa kahanesid, suutsid Hiina eksportivad tootjad sellest ja kohaldatud meetmetest hoolimata säilitada olulise turuosa. Komisjon märgib, et osa Hiina impordi puhul (vaatlusaluse perioodi jooksul varieerus see 21 % ja 28 % vahel) kasutati ära seestöötlemise korda ning dumpinguvastaseid tollimakse sellel puhul ei tasutud.

(113)

Lisaks hinnati Hiina impordimahu ja turuosa arengut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järelturu ja algseadmete valmistaja turu segmentide puhul eraldi ning võrreldi seda esialgse investeeringuga, nagu on esitatud allpool tabelis:

Tabel 5

Import Hiinast ja turuosad algseadmete tootjate ja järelturu segmentide alusel

(114)

Hiinast pärinevate impordimahtude areng segmendi alusel järgis üldist olulise tarbimiskasvu suunda algseadmete tootjate segmendis, mida on näidatud põhjendustes 109 kuni 111. Hoolimata Hiina alumiiniumrataste üldise impordi langusest (vt tabel 3) on Hiina eksportivad tootjad oma impordimahte suurendanud algseadmete tootjate segmendis. Täpsemalt öeldes kasvasid impordimahud algseadmete tootjate segmendis 1,183 miljonilt ühikult esialgsel uurimisperioodil 1,606 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st Hiina eksportivad tootjad suutsid oma importi suurendada 0,4 miljoni ühiku võrra, mis vastab esialgse uurimisperioodiga võrreldes 63 %-lisele kasvule.

(115)

Üldiselt moodustas Hiina import algseadmete tootjate segmenti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 72 % kogu impordist, samas kui esialgsel uurimisperioodil oli olukord vastupidine ja Hiina import algseadmete tootjate segmenti moodustas vaid 19 % kogu liitu suunatud impordist.

(116)

Hoolimata müügimahu suurenemisest algseadmete tootjate segmendis kahanes turuosa nimetatud segmendis 0,9 protsendipunkti võrra, mis tulenes kõrgemast tarbimise kasvust. Hiina impordi turuosa kogutarbimises jäi stabiilseks, mis tuleneb samuti üldise tarbimise suuremast kasvust.

(117)

Ülaltoodust saab järeldada, et Hiina impordimahtude üldine langus tuleneb eranditult impordi langusest järelturu segmendis. Selles segmendis kahanes Hiina import tõesti märkimisväärselt, peaaegu 90 %, mis teisaldub turuosa languseks järelturu segmendi tarbimises – 34 %-lt esialgsel uurimisperioodil 13 %-le käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üldiselt langes impordi osakaal järelturu segmenti kogutarbimises 10,0 %-lt esialgsel uurimisperioodil 0,9 %-le käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(118)

Niisugune Hiina eksportivate tootjate liikumine järelturu segmendist algseadmete valmistajate segmenti algas juba esialgse uurimise esimesel kahel aastal (2008. aastal ja esialgsel uurimisperioodil, vt rakendusmääruse (EL) nr 964/2010 põhjendust 89). Hoolimata turuosa vähenemisest on Hiina eksportivad tootjad algseadmete valmistajate segmendis esialgsest uurimisest saadik oma müügimahud ja kliendibaasi säilitanud.

(119)

Keskmised impordihinnad Hiina RVst kahanesid esmalt 40,68 eurolt ühiku kohta 2012. aastal 36,16 eurole ühiku kohta 2013. aastal, kuid läksid 2014. aastal tagasi 39,74 eurole ühiku kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvas see veelgi, jõudes 46,24 euroni ühiku kohta. Kogukasv 2012. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel oli 14 %. See üldine hinnatõus on kooskõlas globaalsete hinnasuundumuste ja üldise suundumusega suuremate ja keerukamate rataste eelistamise poole.

(120)

Müügihindade võrdlemisel ELi turul võrreldi valimis olevate ELi tootjate ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate vaatlusalusest riigist importimise hindu. Valimisse kuuluva ELi tootmisharu asjaomaste müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral kohandati tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud ELis ning allahindlused ja soodustused.

(121)

Neid hindu võrreldi valimis osalevate Hiina eksportivate tootjate müügihindadega, millest on maha arvatud allahindlused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ELi piiril koos nõuetekohase impordijärgsete kulude korrigeerimisega.

(122)

Kohaldatavate tollimaksude ja dumpinguvastaste tollimaksude lisamisel CIF-impordihindadele leiti, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate hinnad olid keskmiselt kõrgemad kui liidu tegevusharu müügihinnad liidu turul. Sama tulemus oli kohaldatav ka valimisse mittekaasatud eksportivate tootjate impordile.

(123)

Kui valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordihindu vaadelda ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta, jääksid need liidu tootmisharu müügihindadele keskmiselt 8 % võrra alla Tulemus on veelgi märgatavam, kui analüüsida algseadmete valmistajate ja järelturu segmente eraldi – sellisel juhul olid allalöömismarginaalid valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul algseadmete valmistajate segmendis 8,7 % ja järelturu segmendis 12,4 %. Valimisse mittekaasatud eksportivate tootjate puhul oleks tulemuseks Eurostati andmete põhjal keskmiselt 7,5 %-line allalöömismarginaal. See võrdlus on arvutatud keskmiste näitajate alusel, kuna Eurostat tooteliike ei erista.

(124)

Lõpetuseks viidi läbi hinnavõrdlus seoses Hiina impordiga seestöötlemise korras, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 20,6 % Hiina koguimpordist. See hinnavõrdlus toimus seestöötlemise korra alusel keskmiste Hiina impordihindade (Eurostati andmete alusel, kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei esitanud andmeid ühegi seestöötlemise korra alusel liitu toimunud müügi kohta) ja valimisse kaasatud liidu tootjate keskmiste müügihindade vahel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tulemuseks oli keskmiselt 7,6 % suurune allalöömismarginaal. Võrdlus viidi läbi keskmiste näitajate alusel, kuna, nagu põhjenduses 123 mainitud, ei erista Eurostat erinevaid tooteliike. Peale selle oli seestöötlemise alusel imporditud kogumaht väga väike, moodustades vaid 0,6 % liidu kogutarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Üks huvitatud osapool väitis, et järelturu segmendile müüdavate alumiiniumrataste hinnad olid üldiselt oluliselt madalamad kui need, mida küsiti algseadmete valmistajate segmendile müüdavate alumiiniumrataste eest. Lisaks väitis nimetatud osapool, et algseadmete valmistajate segmendis saab korraliku hinnavõrdluse teha vaid „hanke tasandil“, mille kohta osapool väitis, et seal ei lööda üldjuhul hindu alla ka pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvestamist.

(126)

Individuaalsetelt hangetelt saadud andmevalim ei saa asendada komisjoni poolt täielike andmete alusel, nt tehingute ja müükide väljavõtete ja tooteliikide hinnavõrdlusel, tehtud analüüsi. Niisugune võrdlus peegeldab suurimat võimalikku andmehulka reaalselt aset leidnud tehingute kohta. Nagu põhjenduses 123 selgitatud, näitas valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja liidu tootjate esitatud täielike andmete alusel tehtud analüüs algseadmete valmistajate segmendis 8,7 %-list ja järelturu segmendis 12,4 %-list hindade allalöömist, mis kinnitas hindade allalöömise olemasolu mõlemas segmendis, kui hindu vaadeldakse ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(127)

Pärast andmete avaldamist palus sama osapool ka täpsustust, kuidas tagas komisjon Hiina omamaise müügi, liitu toimuva ekspordi ja kolmandatesse riikidesse tehtava ekspordi hindade võrreldavuse. Seda metoodikat on selgitatud eespool põhjendustes 123 ja 126.

(128)

Vaatlusalusel perioodil kasvas import muudest kolmandatest riikidest ELi pidevalt, 13,2 miljonilt ühikult 2012. aastal umbes 17,9 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 35 %. Kuna ELi tarbimine kasvas samal perioodil vaid 18 % võrra (vt põhjendus 107, tabel 1), tõusis muude kolmandate riikide vastav turuosa vähemal määral, st 22,4 %-lt 2012. aastal 25,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ehk 3,2 protsendi võrra.

(129)

Keskmiselt olid muude kolmandate riikide kui Hiina impordihinnad kõrgemad kui Hiina impordihinnad ning need tõusid vaatlusealusel perioodil 10 %.

(130)

Hiina RV järel on suurim ELi importija Türgi. Türgi impordimaht kasvas umbes 6,1 miljonilt ühikult 2012. aastal umbes 9,2 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 49 %. See kasv avaldus turuosa suurenemises 10,4 %-lt 2012. aastal 13,2 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 2,8 % võrra. Keskmised impordihinnad Türgist olid kogu vaatlusaluse perioodi vältel kõrgemad kui keskmised impordihinnad Hiinast. Need kasvasid 45,57 eurolt ühiku kohta 2012. aastal 48,50 eurole ühiku kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis vastas 6 %-lisele tõusule.

(131)

Kolmandatest riikidest (v.a Türgi) pärit impordi turuosa kasvas vaid pisut, 12,0 %-lt 2012. aastal 12,4 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kolmandate riikide impordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi käigus kõrgemad kui Hiina RV impordihinnad.

(132)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid.

(133)

Nagu on märgitud põhjenduses 17, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(134)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid, tuginedes taotleja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmetel ja valimis osalevate ELi tootjate andmetel, mida korrigeeriti valimis osalevate ELi tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud andmete alusel. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(135)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(136)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(137)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(138)

Vaatlusalusel perioodil tootmine kasvas. Kokku suurenes tootmismaht 44,1 miljonilt ühikult 2012. aastal 50,5 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil 15 %. See kasv peegeldab liidu autotootmise suurenemist ja alumiiniumrataste ulatuslikumat kasutamist uutel autodel.

(139)

Kokku suurenes tootmismaht 49,8 miljonilt ühikult 2012. aastal umbes 55,1 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil 11 %.

(140)

Kuna tootmismaht kasvas tootmisvõimsusest pisut rohkem, kasvas tootmisvõimsuse rakendamine 89 %-lt 2012. aastal 92 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st vaatlusaluse perioodi jooksul 3 % võrra.

(141)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(142)

Müügimaht suurenes vaatusalusel perioodil 42,6 miljonilt ühikult 2012. aastal umbes 49,8 miljonile ühikule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 17 %, mis jääb pisut alla põhjenduses 107 käsitletud 18 %-lisele tarbimiskasvule. Seetõttu viis müügimahu suurenemine, võttes arvesse ka paralleelset tarbimise suurenemist muudest kolmandatest riikidest, mida on kirjeldatud põhjenduses 128, liidu tootmisharu turuosa teatud vähenemiseni 71,9 %-lt 2012. aastal 71,2 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 0,7 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul.

(143)

Lisaks hinnati müügimahtude ja turuosade arengut, vaadeldes algseadmete valmistaja segmenti ja järelturu segmenti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldi ja võrreldes neid esialgse uurimisperioodiga allpool tabelis näidatud viisil:

Tabel 10

Müügimahud ja turuosad algseadmete valmistaja ja järelturu segmentide põhjal

(144)

Müügimaht algseadmete tootja segmenti suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes esialgse uurimisperioodiga 62 % võrra, samas kui müük järelturu segmenti vähenes samas võrdluses enam kui kaks korda. ELi tootjate turuosa oli algseadmete valmistaja segmendis tarbimise järsema kasvu tõttu kahanenud 10,9 % võrra 82,3 %-lt 71,6 %-le. Järelturu segmendis oli turuosa segmendi kahaneva turu tõttu suurenenud 48,5 %-lt 67,0 %-le. Kokku langes järelturu segmendi turuosa ELi tööstusharu kogutarbimises 14,3 %-lt esialgsel vaatlusperioodil 4,7 %-le praegusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, samas kui liidu tööstuse turuosa algseadmete tootja segmendi kogutarbimisest kasvas samal perioodil 58,0 %-lt 66,6 %-le. Nende kahe segmendi areng vastab laiemale suundumusele liidu turul, mis peegeldab autotootmise kasvu ELis ja tänu uutele autodele alumiiniumrataste turule sisenemise suurenenud määra, nagu on märgitud ka põhjenduses 108.

(145)

Kui liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 18 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kasvas pisut vähem, st 17 %, mis tähendas teatavat turuosa vähenemist 0,7 % võrra.

(146)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Tööhõive ja tootlikkus

(147)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu tööhõive üldiselt 17 %. See on kooskõlas vaatlusaluse perioodi 15 %-lise tootmismahu kasvuga.

(148)

Vaatlusalusel perioodil jäi töötaja kohta toodetud ühikute arvu alusel arvestatav tootlikkus stabiilseks – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus vaid väga väike 2 %-line kasv.

(149)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid valimisse kaasatud koostööd tegevate kontsernide individuaalsed dumpingumarginaalid siiski märkimisväärsed ja jäid vahemikku 8,9 % kuni 25,9 % (vt põhjendust 52). Sellest hoolimata kahanesid Hiinast tulevad impordimahud 44 %, mis tõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaasa ka Hiina turuosa 3,2 %-lise languse. Nagu põhjenduses 122 kirjeldatud, ei löönud Hiina impordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla liidu tööstusharu müügihindu ning seega oli Hiina impordist tulenev hinnasurve piiratud. Seega oli näha, et kohaldatavad dumpinguvastased meetmed avaldavad ELi tööstusharu olukorrale positiivset mõju.

(150)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

(151)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad müügi puhul sõltumatutele tarbijatele liidu turul tõusid vaatlusalusel perioodil 12 %. See kasv kajastas trendi suuremate ja arenenumate rataste suunas, mida on lähemalt kirjeldatud põhjenduses 153.

(152)

Vaatlusaluse perioodi jooksul on ühiku tootmiskulu tõusnud 9 %.

(153)

Uurimine on näidanud, et kulude suurenemine tulenes peamiselt alumiiniumrataste tehnilisest arengust ja asjaolust, et kasvav trend oli toota suuri ja niinimetatud „läikivaid rattaid“, milleks on tarvis täiendavaid tootmisetappe. Uurimine on ka näidanud, et kuigi peamise tooraine (alumiiniumi) hindade kõikumine võib ühiku hindu mõjutada, on nende mõju kasumlikkusele leebem, kuna alumiiniumihinnad olid algseadmete valmistajatega sõlmitud lepingutes enamasti indekseeritud.

(154)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Tööjõukulud

(155)

Ajavahemikus 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas valimisse kaasatud ELi tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 3 % võrra.

(156)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Laovaru

(157)

Varude taset ei saa lugeda asjaomaseks kahjunäitajaks, kuna alumiiniumrataste tootmine toimub suurel määral tellimuse alusel; teatud ajahetke varud on kõige tõenäolisemalt mõjutatud asjaolust, et kaup on müüdud, kuid veel kohale toimetamata. Seetõttu on laovarude muutused esitatud ainult informatsiooniks.

(158)

Kokkuvõttes suurenes laoseis vaatlusalusel perioodil 2 %. Lõppvarud protsendina toodangust vähenesid pisut: 4,5 %-lt 2012. aastal 3,9 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 0,6 %.

(159)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tööstusharu kasumlikkus kindlalt, peegeldades tootmiskuludest suuremat hinnakasvu, nagu on näidatud tabelis 12 ja põhjenduses 150. Seega suurenes see 6,8 %-lt 2012. aastal 9,9 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st vaatlusaluse perioodi jooksul 3,1 % võrra.

(160)

Lisaks analüüsiti kasumlikkust algseadmete valmistaja ja järelturu segmentide puhul eraldi. Selle alusel oli järelturu segmendis müügi kasumlikkus hinnanguliselt 13,6 % ja algseadmete valmistaja segmendis hinnanguliselt 9,6 %. Tasub märkida, et järelturu segmendi müügimaht on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil algseadmete valmistaja segmendiga võrreldes väga madal ning seetõttu oli sellel üldisele kasumlikkusele vaid väike mõju.

(161)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Rahavoog suurenes kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Kogu netorahavoo suurenemine vaatlusalusel perioodil oli 52 % ning see oli kooskõlas kasvanud kasumitega.

(162)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 11 %. Ajavahemikus 2012–2013 investeeringute kogumaht langes – see oli seotud 2012. aastal tehtud teatud investeeringute lõpuleviimisega. Pärast seda kasvas investeeringute kogumaht ajavahemikus 2013–2014 43 % ning hiljem veel 8 % alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Mõnel juhul kujutasid investeeringud endast aegunud masinate osalist väljavahetamist. Siiski tehti ka märkimisväärseid investeeringuid uude tootmisvõimsusse, et see oleks kooskõlas kasvanud nõudluse ning järgmisteks aastateks prognoositud nõudluse kasvuga. Viimasena tehti investeeringuid ka kasvanud nõudluse rahuldamiseks tehniliselt keerukamate „läikivate rataste“ järele, milleks oli tarvis täiendavaid seadmeid ja värvimisvõimekust.

(163)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides materiaalse vara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus positiivne, kajastades kasumlikkuse suundumusi. Üldiselt suurenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 13 % võrra.

(164)

Mis puudutab kapitali kaasamise võimet, siis valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkus varasemast dumpingust toibuda parandas tootjate võimet sarnaselt tootelt raha teenida ja seega tugevdas nende finantsolukorda, kasvatades ettevõttesiseselt loodud vahendeid. Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kapitali kaasamise võime kokkuvõttes paranes. See omakorda on võimaldanud ettevõtetel teha asendusinvesteeringuid ja investeerida tootmisvõimsuse suurendamisse, nagu on selgitatud põhjenduses 162.

(165)

Kasvava tarbimise kontekstis suutis liidu tootmisharu varasemast dumpingust toibuda tänu kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele ning näitas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilset majandusolukorda. Tuleb meenutada, et esialgsel uurimisperioodil kandis liidu tootmisharu materiaalset kahju tootmis- ja müügimahtude vähenemise näol, mida põhjustas Hiina impordist tulenev hinnasurve, mida kõige märgatavamalt peegeldas kahanev kasumlikkus.

(166)

Käesoleval vaatlusalusel perioodil ilmutasid peaaegu kõik kahjunäitajad positiivset trendi. Liidu tootmisharu kasvatas müügi- ja tootmismahte. Samuti tõstis ta kooskõlas liidu turu üldise hinnatõusuga müügihindu ning see ületas kulude suurenemise määra. Mõlema mahu (müügi ja tootmise) ja hindade positiivsed arengud avaldasid positiivset mõju ka liidu tootmisharu kasumlikkusele. See leidis aset peaaegu stabiilsete turuosade juures, kuna kasvanud tarbimisest sai kasu ka muudest kolmandatest riikidest, peamiselt Türgist pärit import, seda hindade juures, mis ületasid Hiina impordihindu. Lisaks kasvatas liidu tootmisharu oma investeeringuid, kaasa arvatud uude võimsusse suunatud ja „läikivate rataste“ kasvavale nõudlusele reageerivaid investeeringuid.

(167)

Kasumlikkus kahanes 6,8 %-lt 2012. aastal 9,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil kasvasid müügihinnad 12 %, samas kui ühikuhind suurenes vähemal määral, st 9 %, ning jäi kogu vaatlusaluseks perioodiks alla keskmise müügihinna. Tootmismaht suurenes 15 %, tootmisvõimsus 11 % ja müügimaht 17 %. Kuna tarbimiskasv oli suurem, nimelt vaatlusaluse perioodi jooksul 18 %, kahanes aga vaatlusalusel perioodil mõnevõrra liidu tootmisharu turuosa – 0,7 % võrra. Turuosa muutus 71,9 %-lt 2012. aastal 71,2 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 11 % ning investeeringutasuvus 18,6 %-lt 2012. aastal 31,6 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuigi tootlikkus püsis ühtlasel tasemel, kasvas tööhõive tootmis- ja müügimahuga samas tempos, nimelt 17 % vaatlusaluse perioodi jooksul.

(168)

Mõnda kahjunäitajat on algseadmete valmistaja ja järelturu segmendi puhul eraldi analüüsitud. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu kasvatas kooskõlas üldiste arengutega liidu turul oluliselt müüki algseadmete valmistaja segmendis ja kahandas seda järelturu segmendis. Kasumlikkust loeti positiivseks nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu segmentides, hoolimata viimase segmendi müügimahu kahanemisest.

(169)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(170)

Uurimine on näidanud, et Hiina import toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(171)

Kuna liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju, hinnati, kas kahju kordumine oleks tõenäoline, kui Hiina vastu võetud meetmetel lastakse vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 aeguda.

(172)

Kahju kordumise tõenäosuse välja selgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: Hiina tootmisvõimsust ja kasutamata tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust, Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumist muudes kolmandates riikides, võttes arvesse alumiiniumrattaid puudutavate dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides, müüki Hiina omamaisel turul, Hiina impordimahte ja hindu liidu turul, kaasa arvatud seestöötlemiskorra raames. Analüüsil võeti arvesse ka tarbimiskasvu liidus ja liidu tootmisharu kasumlikku olukorda vaatlusalusel perioodil.

(173)

Põhjendustes (55) kuni (74) esitatud analüüs näitas, et kasutamata tootmisvõimsus Hiinas on märkimisväärne. Kasutamata tootmisvõimsust hinnati 42 kuni 60 miljonile ühikule. Ainuüksi niisuguse kasutamata tootmisvõimsuse madalam vahemik hõlmab enam kui 80 % liidu tootmisest, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50,5 miljonit ühikut. Lisaks esindab see umbes 60 % kogu liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, milleks oli 70 miljonit ühikut.

(174)

Nagu on näidatud põhjendustes 77 kuni 78, eksporditi Hiinast muu hulgas märkimisväärseid koguseid ka USAsse, Kanadasse, Indiasse, Jaapanisse ja Mehhikosse. Koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnatasemed peamistel eksporditurgudel olid osaliselt madalamad kui samade eksportivate tootjate hinnatasemed liidu turul. Seetõttu on liidu turg selle võrdluse alusel atraktiivne, kuna pakub Hiina eksportivatele tootjatele võimalust saada suuremat kasumit. Selle alusel oli motivatsioon nimetatud eksport meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule ümber suunata kõrge. Asjakohased kogused vastasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 14 miljonile ühikule (36) või 20 %-le liidu tarbimisest ning umbes 28 %-le liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahtudest.

(175)

Lisaks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 89 kuni 92 seoses Hiina omamaise turu müügiga, leiti, et esiteks ei suuda Hiina omamaine turg olemasolevat kasutamata tootmisvõimsust ära kasutada ning teiseks on leitud märkimisväärsete hinnaerinevuste tõttu tõenäoline, et omamaine müük suunatakse ümber liitu.

(176)

Liidu autotööstus hankis juba läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina eksportivatelt tootjatelt ning oli loonud tihedad ärisidemed. Nagu on mainitud põhjenduses 111, peab Hiina tarnijate toodang vastama kindlatele tehnilistele standarditele, mida nõuavad liidu kliendid. Neli valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat eksportisid peaaegu täielikult vaid algseadmete valmistaja segmendile ja olid end seetõttu nimetatud segmendis juba hästi sisse seadnud kui täielikult sertifitseeritud tarnijad.

(177)

Nagu on näidatud põhjenduses 113, oli Hiina eksportivate tootjate kogueksport algseadmete valmistaja segmendile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 1,6 miljonit ühikut. Arvestades põhjenduses 14 märgitud asjaolu, et valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 40 % Hiina koguimpordist (st umbes 880 000 ühikut) ja ka seda, et nimetatud eksportijad olid sertifitseeritud tootma algseadmete valmistaja segmendile, võib järeldada, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad vastutasid vaid poole eest kogu algseadmete valmistaja segmendi impordist, samas kui teine pool pärines valmisse mittekaasatud või koostööd mittetegevatelt eksportivatelt tootjatelt. Seega on suur osa muudest Hiina eksportivatest tootjatest, kelle kohta andmed puuduvad, sertifitseeritud tootjad, kes ekspordivad hetkel liidu algseadmete valmistaja segmenti.

(178)

Selle alusel saab mõistlikult järeldada, et vähemalt osa Hiina kasutamata tootmisvõimsusest muutub juba õige pea liitu eksportimiseks kättesaadavaks.

(179)

Samuti analüüsiti Hiina ekspordi hinnataset muude kolmandate riikide turgudel, et saada aimu võimalikest hinnatasemetest liidu turul, kui meetmed peaksid kehtetuks muutuma Hinnakäitumist muude kolmandate riikide turgudel loeti mõistlikuks näitajaks, mis annab aimu tulevasest hinnakäitumisest liidu turul, arvestades suuri ja representatiivseid koguseid, mida eksporditi turgudele, kuhu pääs oli käesoleva läbivaatamisega seotud perioodil piiramatu. Lisaks jagasid koostööd tegevad eksportivad tootjad andmeid tooteliigi kaupa. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihindu muude kolmandate riikide turgudele võrreldi vastavate tooteliikide müügihindadega liidu tootmisharus. See üksikasjalik hinnavõrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast eksporditud 7,4 miljoni ühiku hinnad olid muudel kolmandate riikide turgudel keskmiselt umbes 30 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ELi turul. See märkimisväärne hinnaerinevus kombineerituna Hiina suure kasutamata tootmisvõimsusega kujutab endast Hiina eksportivatele tootjatele tugevat ajendit suunata oma eksport kiiresti (ümber) liidu turule, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

(180)

Kaubanduse kaitsemeetmed Hiina alumiiniumrataste impordi eest olid juba kehtestatud muudel olulistel turgudel, nimelt Austraalias (dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed) ja hiljuti ka Indias (dumpinguvastased meetmed), mis tähendab ka, et Hiina eksportivatele tootjatele on pääs nendele turgudele piiratud. Lisaks selgitati käesoleva uurimise käigus välja, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus dumping märkimisväärses mahus. Arvestades sarnast hinnakäitumist muudel kolmandate riikide turgudel puudub seega põhjus arvata, et Hiina hinnakujundus muutuks, kui liidu meetmed kehtivuse kaotaksid.

(181)

Vastavalt läbivaatamistaotluses esitatud teabele võib liidu turuolukorra tõenäolisi arenguid meetmete kehtivuse kaotamisel demonstreerida ka olukord USAs, kus dumpinguvastased meetmed puuduvad. USAs haarasid Hiina eksportivad tootjad üle 50 % turuosast, mille tulemusel lõpetas tegevuse üle 20 omamaise tootja. Märgitakse, et peamistel autotootjatel on USAs ja ELis tootmisplaanid ja ostuasutused, st samad kontsernid tegutsevad mõlemal turul ning on tõenäoline, et need rakendavad samu strateegiaid, kui peavad seisma silmitsi Hiinast tuleva suuremahulise ja odava impordiga.

(182)

Üks huvitatud osapool väitis, et Hiina olemasolev kasutamata tootmisvõimsus puudutab vaid järelturu segmendi alumiiniumrattaid ning algseadmete tootja segmendis, kus nõudlus on kasvanud, kasutamata tootmisvõimsus puudub. Seega oleks Hiina algseadmete tootja segmendi rataste maht piiratud ja ei ole tõenäoline, et neid oleks võimalik suures koguses müüa liidu turul, mida domineerib algseadmete tootja segment. Nimetatud osapool küsis ka, kuidas on Hiina kasutamata tootmisvõimsus algseadmete tootja segmendis välja selgitatud ja missuguseid Hiina tootjaid loeti sertifitseerituiks.

(183)

Nagu on selgitatud põhjenduses 177, pärines umbes 50 % Hiina ekspordist liitu algseadmete tootja segmendis valimisse mittekaasatud või koostööd mittetegevatelt eksportivatelt tootjatelt. Seega on suur osa Hiina eksportivatest tootjatest, kelle kohta teave puudus, sertifitseeritud tootjad, kes ekspordivad hetkel liidu turu algseadmete tootja segmenti. Selle alusel järeldati, et vähemalt osa Hiina kasutamata tootmisvõimsusest on juba lühiajalises plaanis liidu algseadmete tootja segmenti eksportimiseks valmis.

(184)

Mitmed Hiina eksportivad tootjad väitsid, et asjaolu, et teatud tooteliigid on muudel eksporditurgudel madamala hinnaga, ei saa vaadelda kui ajendit Hiina eksportivatele tootjatele nimetatud eksport liidu turule (ümber) suunata, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama. Nad väitsid, et Hiina hinnakäitumise analüüsimisel jättis komisjon ekslikult tähelepanuta tooteliigid, mille puhul olid Hiina eksportijate hinnad kolmandate riikide turgudel kõrgemad kui sama tüüpi toodetel, mida liidu tootmisharu müüb ELi turul, ning selle tagajärjeks oli potentsiaalse hindade allalöömise oluline ülehindamine, mis tegelikkuses küündiks vaid 0,45 %-ni. Lisaks väitsid nimetatud osapooled, et muud eksporditurud annaksid suuremat kasumit kui eksport liidu turule ning Hiina eksportijad peavad säilitama oma ärisuhteid Hiina omamaisel turul ja muudel kolmandate riikide eksporditurgudel. Samuti väitsid nad, et Hiina eksportijad peavad suutma oma nimetatud turgude klientidele pakkuda täieliku tooteportfelli ja seetõttu puuduks neil ajend teatud tooteliikide eksporti liitu ümber suunata vaid seetõttu, et liidu turul on hinnad kõrgemad. Seetõttu väitsid nad, et Hiinast pärineva impordi olulise kasvu risk puudub, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

(185)

Esiteks oli komisjoni analüüsi eesmärk, mida kirjeldati ka põhjenduses 179, selgitada välja sobivate tooteliikide hinnaerinevused ELi turul ja muude kolmandate riikide turgudel, et saada aimu Hiina impordi võimalikust hinnatasemest liidu turul, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama, mitte leida hinna allalöömise marginaale. See hinnaerinevus näitab samuti, et Hiina eksportivad tootjad saaksid liidu turule siseneda liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamate hindadega, mis jääksid sellest hoolimata kõrgemaks kui muudel kolmandate riikide turgudel. See kujutab endast Hiina eksportivatele tootjatele tugevat ajendit hakata eksportima ELi turule, eriti kui võtta arvesse Hiina suurt kasutamata tootmisvõimsust. Teiseks ei olnud põhjendatud väidet, et eksportivad tootjad peavad muude turgude klientidele tagama täieliku tooteportfelli. Uurimisel ilmnes hoopis vastupidine – tavaliselt toimub hankemenetlus eraldi konkreetse tooteliigi kohta ja kliendid hangivad samu tooteliike eri tarnijatelt. See ei toeta väiteid, nagu peaks samale kliendile pakkuma laialdast tooteliikide portfelli. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(186)

Samad osapooled väitsid ka, et kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu Austraalias ja Indias Hiina alumiiniumrataste tootjate impordi suhtes on tähtsusetu ning kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu konkreetsetel turgudel ei võimalda teha järeldusi hinnakujunduse kohta muudel turgudel, mida on võimalik välja selgitada vaid pärast asjaomaste uurimisasutuste poolset uurimist. Nimetatud osapooled väitsid veel, et kaubanduse kaitsemeetmeid kehtestatakse andmete põhjal, mis viitavad minevikus toimunud uurimisperioodile, samas kui aegumise läbivaatamine peaks põhinema ettepoole suunatud analüüsil. Lõpetuseks väitsid nimetatud osapooled, et India ja Austraalia oleksid Hiina eksportivate tootjate jaoks väikesed eksporditurud ning hoolimata meetmete kehtestamisest oleks eksport nimetatud sihtkohtadesse jäänud vastavate omamaiste tootmisharude piisavast tootmisvõimsuse puudumisest tulenevalt stabiilseks. Seega väitsid osapooled, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine nimetatud riikides ei viita ekspordi võimalikule ümbersuunamisele nendelt turgudelt ELi.

(187)

Vastupidiselt esitatud väitele ei ole komisjon kasutanud Austraalia ega India uuringuid, et demonstreerida dumpingu jätkumise tõenäosust Euroopa Liidu turul. Siiski näitab kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu neil turgudel, et pääs nimetatud turgudele on piiratud. Mis puudutab ekspordi võimalikku ümbersuunamist liidu turule, ei ole Austraaliat hinnangulistesse mahtudesse sisse arvestatud. Kuna Indias kehtestati dumpinguvastased meetmed alles 2015. aastal, oli nende täpse mõju kohta veel vara järeldusi teha. Siiski, nagu eespool mainitud, on tõenäoline, et vähemalt osa nendest kogustest suunatakse ümber liidu turule. Lisaks sellele oli India läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina eksportivatele tootjatele üheks suurimaks ekspordituruks, olles samal tasemel kui Hiina kogueksport ELi sama perioodi jooksul, ning seetõttu ei ole see tähtsusetu. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(188)

Samad osapooled kinnitasid lisaks, et dumpinguvastaste meetmete puudumine USAs näitab, et Hiina eksportivad tootjad ei tegele nimetatud turul ebaõiglase kaubandustegevusega. Lisaks väitsid osapooled, et Hiina ja ka muudest riikidest pärit impordi kasv USAs tulenes pelgalt USA omamaise tootmisharu poolsest tarne puudujäägist. Nimetatud osapooled kinnitasid, et teatavate suurte USA tootjate pankrotistumine 2009. aastal tulenes ülemaailmsest finantskriisist, mitte Hiina impordist. Lõpetuseks väitsid osapooled, et hoolimata asjaolust, et USA peamiste autotootjate tootmisüksused ja ostuettevõtted asuvad USAs ja ELis, st samad kontsernid tegutsevad mõlemal turul, ei ole tõenäoline, et nad rakendaksid Hiina impordi suhtes mõlemal turul samu strateegiaid.

(189)

Esiteks ei olnud komisjonil kavatsust välja selgitada, kas USAs leidub Hiina eksportivatelt tootjatelt pärinevaid ebaõiglaselt hinnastatud kaupu. Siiski näitab olukord USAs, et Hiina odava impordiga kokku puutudes vahetasid kasutajad tarnijaid ja omamaine tootmisharu vastaval turul suures osas kadus. Uurimise käigus tuvastati, et Hiina impordi eeldatav hinnatase liidus, kui meetmed kehtivuse kaotaksid, oleks 8–30 % madalam kui liidu tootmisharu praegune hinnatase. Lisaks sellele leiti, et liidu turule suunatud eksport toimuks tõenäoliselt oluliste dumpinguhindadega. Väited, et USA omamaiste tootjate sulgemine ja USA tootmisharu turuosa kaotamine ei olnud seotud mitte Hiina impordi pealetungi, vaid finantskriisiga, olid põhjendamata ja lükati seetõttu tagasi. Õigupoolest õnnestus Hiina eksportivatel tootjatel isegi majanduslanguse olukorras suurendada oma turuosa USAs. Seega, isegi kui finants- ja majanduskriis avaldas USA omamaiste tootjate olukorrale mõju, muutis selle oluliselt raskemaks Hiina odav import. Samuti ei olnud põhjendatud väidet, et samad autotootjad kasutavad liidus ja USAs erinevaid hankestrateegiaid, ning seetõttu lükati see tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses 181, tegutsevad ja ostavad peamised autotootjad oma tootmisüksuste tarbeks rattaid nii USA kui ka ELi turul ning puuduvad objektiivsed põhjused, miks nad peaksid Hiinast pärineva impordi suhtes rakendama erinevaid strateegiaid, kui tollimaksud tühistatakse ja hinnad kasutajale on mõlemal turul samal tasemel. Seetõttu jääb komisjon seisukoha juurde, et areng USA turul näitab tõenäolist arengut ka liidu turul, kui meetmed kehtetuks muutuksid.

(190)

Nagu on märgitud põhjenduses 123, oleksid valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordihinnad, millest on maha arvestatud dumpinguvastased meetmed, löönud ELi tootmisharu müügihinnad alla 8,0 % võrra. Järelturu ja algseadmete tootja segmentide eraldi vaatlemisel olid tulemused selgepiirilisemad, st 12,4 % järelturu segmendi ja 8,7 % algseadmete tootja segmendi puhul. Võttes Eurostati andmete alusel arvesse ka valimisse mittekaasatud eksportivad tootjad, oleks allalöömise marginaal 7,5 %. Mis puudutab importi seestöötlemise korras, nagu on mainitud põhjenduses 124, siis keskmine allalöömise marginaal jäi hinnanguliselt samasse vahemikku (7,6 %). Siiski tasub meelde tuletada, et nagu ka põhjenduses 124 märgitud, põhineb viimane keskmistel hindadel, ei tee vahet erinevatel tooteliikidel ning vastab väga väikesele kogusele – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selleks 0,6 % liidu tarbimisest. Seevastu, nagu märgitud põhjenduses 179, põhines erinevus Hiinast USA, Jaapani ja India turgudele eksporditava kauba ja liidu tootmisharu hindade vahel koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate andmetel ning arvutustes on võetud arvesse erinevaid tooteliike. Seetõttu olid arvutused täpsemad ning neid loetakse paremaks näitajaks Hiina eksportivate tootjate võimalike tulevaste valitsevate hinnatasemete kohta meetmete kaotamisel, kui arvutusi seestöötlemismenetluse korras imporditud toodete hindade kohta, mis põhinesid keskmistel näitajatel.

(191)

Eespool toodud asjaolude põhjal saab järeldada, et meetmete kehtetuks muutumise korral on tõenäoline, et Hiinast pärit import taastub märkimisväärses mahus ning dumpinguhindadega, mis lööksid liidu tootmisharu hinnad tugevalt (8 % kuni 30 % võrra) alla, avaldades turule survet hindade alandamiseks. Tõenäoline on Hiina eksportivate tootjate strateegia müüa liidu turul hindadega, mis jäävad 8–30 % võrra alla liidu tootmisharu müügihindadele, kuna see võimaldaks neil võita turuosa Euroopa Liidus, mis on atraktiivne turg, võimaldades samal ajal endiselt müüa kõrgemate hindadega kui USA turul (ja muudes kolmandates riikides).

(192)

Selle tulemusena kaotaks liidu tootmisharu tõenäoliselt tootmis- ja müügimahtu ja ka turuosa ELi turul. Niisugusel arengul oleks tõenäoliselt kahjulik mõju ELi tootmisharu olukorrale, kuna tootmisharu puhul, millel on paindumatu kulude struktuur ja kõrged fikseeritud kulud, avaldab tootmis- ja müügimahtude kahanemine koos müügihindade langusega kasumlikkusele selgelt negatiivset mõju. See leidis aset ka esialgse uurimise käigus, mil Hiina hinnatasemed langesid 8 % võrra ja tõid kaasa Hiina impordimahu kasvu 3,7 miljonilt 6,1 miljonile ühikule (vastates turuosa kasvule 6,3 %-lt 12,4 %-le) ja tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Toona reageeris liidu tootmisharu langusega tootmises (– 24 %), müügis (– 21 %) ja hindades (– 6 %), mis sundis kasumlikkust kukkuma 3,2 %-lt – 5,4 %-le. Hiina hindade langus esialgsel uurimisperioodil vastab hinna allalöömismarginaalile, mis leiti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate impordi puhul, kui dumpinguvastased tollimaksud maha arvestati. Arvestades USA turule (ja muude kolmandate riikide turgudele) eksporditava kauba oluliselt madalamat hinnataset, on tõenäoline, et Hiina impordi hinnalangus oleks meetmete tühistamise korral ilmselt suurem. Konservatiivse stsenaariumi kohaselt, mille alusel langeksid Hiina impordi hinnatasemed 15 % võrra, oleks mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele tõenäoliselt oluliselt suurem kui see, mida sai vaadelda esialgsel uurimisperioodil, ning see võib tähendada langust umbes 16 % võrra.

(193)

Mõned huvitatud osapooled väitsid, et viide liidu tootmisharu olukorrale esialgse uurimisperioodi ajal ei ole asjakohane, arvestades oluliselt muutunud turuolukorda ja praegust vajadust impordi järele, et katta liidu nõudlust. Väideti, et liidu nõudlus kasvab jätkuvalt ning ületab üha enam liidu tootmisharu tootmisvõimsust. Seega ei oleks impordi suurenemise võimalikud mõjud samad kui esialgse uurimise perioodil.

(194)

Uurimine näitas tõepoolest, et olukord ELi turul on pärast esialgset uurimist muutunud. Eriti näitas käesoleva uurimise käigus vaadeldud perioodil kasvutrendi tarbimine, samas kui esialgse uurimise perioodil tarbimine kahanes. Teisalt ilmnes uurimisel ka, et liidu tootmisharu kasvatas tootmisvõimsust ja jätkab sellega, et tulla toime suureneva tarbimisega ja ennetada seega liidu tarbimise ja tootmisvõimsuse vahelise lõhe süvenemist. Hoolimata teatud huvitatud osapoolte väidetest, et alumiiniumrataste turgu suunab klientide nõudlus teatud tehniliste omaduste järele, ilmnes uurimisel veel, et turul tegutsevate tarnijate vahel valitseb ka karm hinnakonkurents. Seda kinnitab ka asjaolu, et liidu tootmisharu ei saanud tarbimiskasvust täit kasu ja suutis vaid oma turuosa, mis vaatlusperioodil pisut vähenes, võrdlemisi stabiilsena hoida. See näitab, et isegi kasvava tarbimise tingimustes on väär eeldada, et liidu tootmisharu saab sellest automaatselt täit kasu ja suudab täismahus toota. Esialgse uurimise ajal sisenesid liidu turule madala dumpinguhinnaga importtooted ja võtsid üle liidu tootmisharu turuosad. Võttes arvesse tõenäolisi hinna allalöömise marginaale (vahemikus 8–30 %) ja Hiina suurt kasutamata tootmisvõimsust, võib eeldada, et madala hinnaga import võtab tarbimiskasvust hoolimata suure tõenäosusega üle liidu tootmisharu kliendid ja turuosa. Seega kujutab esialgsele uurimisele viitamine endast kaalukat võrdlusalust ning osapoolte vastavad väited lükati tagasi.

(195)

Seetõttu on tõenäolise stsenaariumi korral, mil tollimaksude tühistamisel siseneb liidu turule suures koguses Hiina madalate dumpinguhindadega importkaupa, mõistlik eeldada, et liidu tootmisharu reageerib sarnaselt kui esialgse uurimise ajal, st viisil, mis mõjutab nii mahtusid kui ka hindasid. Käesoleva uurimise asjaolude alusel võib järeldada, et tõenäoline hinnalangus (vahemikus 8–30 %), tootmiskulude tõus (tootmismahtude vähenemise tõttu) ja müügimahtude vähenemine (kuna Hiina tootjad võtavad taas turuosa üle) viib kasumlikkuse paigalseisu või muudab selle negatiivseks ning igal juhul jääks see alla esialgse uurimise kasumieesmärgile (3,2 %).

(196)

Täiendav kaalutlus põhines liidu tootmisharu mittekahjustava hinna arvutustel, milles võeti aluseks tootmisharu keskmised tootmiskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja eespool märgitud esialgse uurimise kasumieesmärk ning asetati need konservatiivse stsenaariumi olukorda, mis tagaks veel mõistliku kasumlikkuse taseme. Sellega seoses aga väitsid liidu tootmisharu esindajad, et 3,2 %-line kasumlikkuse tase ei tagaks tootmisharu pikaajalist ellujäämist ning kinnitasid, et mõistlik kasumlikkuse tase niisuguse kapitalimahuka tootmisharu puhul oleks pigem 10 %. 3,2 %-lise kasumlikkuse eesmärgi puhul oli arvutuslik mittekahjustav hind keskmiselt 48,26 eurot ühiku kohta. Siinkohal tuleb meenutada, et valitseb võimalus, et Hiina eksportivad tootjad saaksid tollimaksude puudumisel liidule müüa ELi tootmisharu hindadest vähemalt 8 %, kui mitte 30 % madalamate hindadega. Isegi kui Hiina impordihinnad väheneksid vaid 8 % võrra, peaks liidu tootmisharu impordi hinnakonkurentsile vastamiseks oma müügihindu langetama alla eespool märgitud mittekahjustava hinna piiri, mis seega kinnitab tõenäoliste impordihindade kahjulikku taset. Olukord oleks veelgi dramaatilisem, kui impordihinnad veelgi enam langeksid. Ülaltoodud Hiina kolmandatele turgudele suunatud hindade analüüs näitab, et see on äärmiselt tõenäoline.

(197)

Selle tulemusel vähenevad tõenäoliselt investeeringud ELi tööstusharusse, mõjutades mitte ainult tootmisvõimsust, vaid ka kahjustades ELi tööstusharu tehnoloogilist arengut. Selle tagajärjeks võib olla tehaste sulgemine ja töökohtade kadu liidus. Tasub märkida, et nimetatud olukorra muudaks ilmselt raskemaks ka asjaolu, et nagu põhjenduses 162 mainitud, on liidu tootmisharu juba vaatlusaluseks perioodiks tootmisvõimsuse suurenemisse investeerinud. Igasugusel paigaldatud tootmismahu ja -võimsuse kaotusel oleks ELi tööstusharu majanduslikule olukorrale veelgi kahjulikum mõju.

(198)

Huvitatud osapooled väitsid, et kuna liidu turg ei oleks Hiina eksportivatele tootjatele piisavalt atraktiivne, et oma ekspordimüüki meetmete kehtivuse kaotamisel muudest kolmandatest riikidest liidu turule suunata, suudaks ELi tootmisharu isegi meetmete puudumisel oma müügimahte ja turuosi säilitada. Sellele väitele tuginedes vaidlustasid osapooled Hiina impordi kasvu kirjeldatud mõjud liidu tootmisharu olukorrale, eriti seoses investeeringute ja töökohtade kaotusega. Nad kinnitasid, et liidu tootmisharu suudab oma väidetavaid tootmisvõimsuse piiranguid arvestades müügimahud ja kasumitasemed säilitada.

(199)

Nimetatud väide põhines oletusel, et Hiina eksportivad tootjad saaksid kolmandate riikide turgudel suuremat kasumit ning nende majanduslikes huvides oleks nimetatud kolmandate riikide turgude kliente säilitada. Nimetatud väidete kinnitamiseks ei esitatud tõendeid ning neid ei kinnitanud ka uurimistulemused. Vastupidiselt väidetule näitasid uurimistulemused selgelt, et meetmete puudumisel Hiina import tõenäoliselt taastub põhjendustes 75 kuni 96 üksikasjalikult kirjeldatud viisil. Nimetatud import toimub ilmselt liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamate hindadega ning võtab tõenäoliselt olulisel määral üle tootmisharu müügimahu, nagu on täiendavalt kirjeldatud allpool põhjendustes 200 kuni 242. Nende asjaolude taustal lükati asjaomaste huvitatud osapoolte vastavad väited tagasi.

(200)

Olukord ei muutu oluliselt ka siis, kui analüüsida kahju kordumise tõenäosust seoses algseadmete valmistaja ja järelturu segmentidega eraldi vaadelduna, arvestades Hiina eksportivate tootjate suurenevat kaldumist algseadmete valmistaja segmendi poole. Eeldatavasti jätkub algseadmete valmistaja segmendi eelistamine ka edaspidi. Seetõttu võib ka eeldada, et Hiina impordi kasvav trend algseadmete valmistaja segmendis jätkub ja seetõttu leiab ka peamine Hiina impordist tulenev hinnasurve aset selles segmendis. See avaldab tõenäoliselt olulist mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele ja olukorrale tervikuna, nagu on kirjeldatud põhjendustes 191 kuni 197.

(201)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et Hiina alumiiniumrataste ekspordi liidu turule ümbersuunamise oht puudub, kuna nõudlus alumiiniumrataste järele on prognoosi kohaselt tõusuteel nii Hiinas kui ka kogu maailmas. Need isikud väitsid, et Hiina omamaise turu nõudlus kasvab ajavahemikus 2016–2020 prognoositavalt umbes 14 miljoni ühiku võrra ning ülemaailmne nõudlus 23 miljoni ühiku võrra. Sellele tuginedes väideti, et nimetatud turud tarbivad ära Hiina kogu kasutamata tootmisvõimsuse.

(202)

Need kinnitused põhinesid oletusel, et ülemaailmne ja Hiina tootmisvõimsus jääb muutumatuks. Siiski on viiteid sellele, et Hiina ja muudel kolmandate riikide turgudel tegutsevad ettevõtjad on kasvava nõudluse rahuldamiseks oma tootmisvõimsust suurendanud. Nagu põhjenduses 89 selgitatud, on ainuüksi neli valimisse kaasatud kontserni samuti vaatlusaluse perioodi jooksul oma üldist tootmismahtu umbes 16 miljoni ühiku võrra suurendanud. Peale selle on uurimise käigus põhjendustes 75 kuni 82 selgitatud viisil kindlaks tehtud, et liidu turg on Hiina eksportijatele hinnataseme poolest atraktiivne, võrreldes muude Hiina peamiste eksporditurgudega. Samuti kehtib see Hiina omamaise turu kohta, kus hinnatase on üldiselt oluliselt madalam kui liidus. Seetõttu on Hiina eksportijatel tugev ajend oma eksport muudelt eksporditurgudelt või omamaiselt turult liidu turule (ümber) suunata. Peale selle mainitakse põhjenduses 78, et üks Hiina peamine eksporditurg India kehtestas 2015. aasta mais dumpinguvastased tollimaksud ning seetõttu on väga tõenäoline ekspordi ümbersuunamine liidu turule, kui meetmed kehtetuks muutuksid. Dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud on Hiina suhtes kehtestatud ka Austraalias.

(203)

Igal juhul ületavad praegused olulisemad kasutamata tootmismahud Hiinas, nagu põhjenduses 74 kirjeldatud, kindlalt ülemaailmse nõudluse prognoositud kasvu. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(204)

Samad isikud väitsid ka, et Hiina import ei löö alla ELi tööstusharu hindu. Samuti kinnitasid nad, et Hiina alumiiniumrataste hinnad muudele eksporditurgudele on kõrgemad kui ELile müüdavate rataste hinnad, ning seetõttu ei ole liidu turg Hiina ekspordi seisukohalt atraktiivne.

(205)

Nagu põhjenduses 123 kirjeldatud, vaadeldi valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordihindu ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta ning keskmiseks hinna allalöömise marginaaliks saadi 8,0 %. Valimisse mittekaasatud Hiina eksportivate tootjate keskmiseks hinna allalöömise marginaaliks Eurostati andmetele tuginedes oli 7,5 %. Nagu ka selgitatud põhjendustes 75 kuni 92 ja põhjenduses 202, tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu turg on Hiina ekspordi jaoks atraktiivne. Seega lükati see väide tagasi.

(206)

Mitmed isikud väitsid, et asjaomase toote import Hiinast toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid piiratud kogustes ning oli liidu turul esindatud vähesel määral. Sellele tuginedes seadsid pooled kahtluse alla komisjoni leiu, et Hiina eksportivad tootjad olid esialgsest uurimisest saati säilitanud oma kliendibaasi algseadmete valmistaja segmendis. Lõpetuseks rõhutasid nad, et järelturu segmendis ja üldiselt kaotasid Hiina eksportivad tootjad müügimahtu ja turuosa.

(207)

Ülaltoodud väited ei ole komisjoni turuosa puudutavate leidudega iseenesest vastuolus. Tuleb märkida, et huvitatud isikud ei eitanud uurimise käigus leitud tulemust, et algseadmete valmistaja segmendis oli pärast esialgset uurimisperioodi toimunud müügimahu kasv. Nimetatud huvitatud isikud ei ole esitanud ühtegi mõistlikku selgitust ega tõendit, mis kinnitaks väidet, et Hiina eksportivad tootjad on pärast esialgset uurimisperioodi oma algseadmete valmistaja segmendi kliendibaasi kaotanud. Olukorda liidu tootmisharus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on kirjeldatud põhjendustes 132 kuni 169. Kuna on juba kinnitust leidnud, et liidu tootmisharu ei kannatanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, on väide, et Hiina import ei pannud liidu turgu surve alla, vananenud. Hiina impordi tõenäolist arengut ELi turul, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama, on analüüsitud põhjendustes 54 kuni 96, ning nimetatud impordi tõenäolist mõju põhjendustes 191 kuni 200. Asjaomased isikud ei täpsustanud oma üldist väidet ega seda, missuguse konkreetse osaga (või osadega) komisjoni analüüsist nad ei nõustunud. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi. Väite osas, et alumiiniumrataste prognoositav nõudlus ületab liidu tootmisharu tootmisvõimsuse, märgitakse, et meetmete eesmärk ei ole tagada liidu tootmisharu 100 %list turuosa ega ühelgi muul moel importi takistada. Seega lükatakse ka see väide tagasi.

(208)

Samad isikud väitsid, et lõhe tõttu liidu tootmisharu tootmisvõimsuse ja ELi turu nõudluse vahel toimub Hiina impordi mis tahes suurenemine peamiselt muude impordiallikate, eelkõige Türgi kaudu, eriti kuna liidu tootjad on hakanud ühe enam kalduma tehnoloogiliselt arenenud toodete poole, mida väidetavalt ei toodeta Hiinas ega üheski muus kolmandas riigis.

(209)

See väide ei leidnud kinnitust. Uurimise käigus saadi vastupidine tulemus – nii Hiina kui ka kolmandate riikide tootjad valmistavad ka tehnoloogiliselt arenenud tooteid. Peale selle, nagu on näidatud põhjendustes 130 ja 150, jäi Türgist pärit impordi keskmine hind liidu tootmisharu hindadele alla ja seetõttu on ELi tootmisharu klientidel tunduvalt mõjuvam põhjus minna üle Hiina kui Türgi tarnijatele. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(210)

Samad isikud väitsid ka, et Hiina impordihinnad Saksamaale (mis on väidetavalt liidu suurim alumiiniumrataste turg) olid kõrgemad kui impordihinnad Türgist ning Eurostati andmete kohaselt olid need kõrgemad ka mitme ELi liikmesriigi müügihindadest. Hinnateave esitati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, milleks oli aasta 2015 ja 2016. aasta esimene kvartal. Selle alusel väitsid isikud, et Hiina import ei seadnud liidu tootmisharu hinnasurve alla. Isikud kinnitasid veel, et Hiina impordi hindade allalöömise marginaalid on langusteel ning sellele tuginedes võib järeldada, et 2016. aastal ei toimu mingit hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist, isegi kui müügihindadest arvutatakse maha dumpinguvastased tollimaksud.

(211)

Esiteks põhinetakse alusmääruse artikli 3 ja artikli 4 lõike 1 alusel ELi tootmisharu müügihindade, kahju üldpildi ja kahju taastekkimise tõenäosuse analüüsimisel liidu turu ja liidu tootmisharu vaatlemisel tervikuna. Liidu teatavate piirkondade müügihindu ei saa seega eraldi vaadelda. Asjaomased isikud ei ole väitnud ega tõendanud, et alusmääruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud.

(212)

Teiseks põhines nimetatud väide keskmiste kilohindade võrdlusel, võtmata arvesse tooteliikide erinevusi. Nagu on selgitatud põhjenduses 123, saadi valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja liidu tootjate esitatud täielike ja kinnitatud andmete analüüsil keskmiseks hinna allalöömismarginaaliks 8,0 %.

(213)

Kolmandaks põhines väide, et hindade allalöömismarginaalid ja turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalid muutuvad 2016. aastal negatiivseks, pelgalt oletustel ega olnud põhjendatud ühegi tõendiga. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(214)

Samad isikud väitsid ka, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine ei too kaasa negatiivset hinnasurvet, kuna liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemine tuleneks selle kõrgetest kuludest, olemata korrelatsioonis toorainehindadega. Lisaks pakkusid nad, et tootmiskulude kärpimine aitaks liidu tootmisharul säilitada kasumimarginaali, mis ületaks kasumieesmärgi. Nimetatud isikud lisasid veel, et hindade ja tootmiskulude tõusu ei saa seostada alumiiniumrataste, eriti suuremate ja nn „läikivate rataste“ tehnilise arendusega.

(215)

Esiteks näitas uurimine põhjendustes 151 ja 153 kirjeldatud viisil, et liidu tootmisharu müügihinna ja tootmiskulude kasv oli peamiselt seotud suuremate rataste ja nn „läikivate rataste“ osakaalu märkimisväärse kasvuga. Nimetatud järeldus põhines valimisse kaasatud liidu tootjate kinnitatud teabel. Kõnealused isikud ei esitanud tõendeid, mis oleks nimetatud kinnitatud näitajad ümber lükanud või need kahtluse alla seadnud. Seetõttu lükati väited selles küsimuses tagasi. Teiseks oli väide, et tootmiskulude kärpimine aitaks liidu tootmisharul säilitada kasumieesmärki ületavat kasumimarginaali, pelgalt oletus, mida ei kinnitanud ükski tõend. Uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu tegutses tõhusalt, mida tõendas asjaolu, et hoolimata alumiiniumrataste suurenenud suurusest ja keerukusest jäi liidu tootmisharu nimitootlikkus vaatlusalusel perioodil stabiilseks, nagu on näidatud ka tabelis 10. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(216)

Samad isikud väitsid ka, et suuremate rataste ja „läikivate rataste“ turul oleksid Hiina alumiiniumrataste tootjad vähem konkurentsivõimelised kui liidu tootmisharu, kuna peaksid taoliste rataste suures koguses tootmiseks investeerima spetsiaalsetesse masinatesse ja seadmetesse. Seetõttu leidsid isikud, et dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine nende spetsiifiliste, tehnoloogiliselt arenenumate toodete osas liidu tootjate kasumlikkust ei mõjutaks.

(217)

Esiteks on uurimine näidanud, et Hiina eksportivad tootjad valmistasid suuri ja nn „läikivaid“ rattaid juba läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Teiseks tõendas uurimine, et hoolimata taoliste rataste müügi kasvust esindavad need vaid väikest osa liidu tootmisharu tootmismahust. Viimasena ei ole võimalik tooteliigi alusel vaadelda Hiina impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu olukorrale, kuna niisugune analüüs ei peegeldaks tootmisharu olukorda seoses vastava tootega piisavalt täpselt. Kahju ei ole tarvis iga tooteliigi kaupa eraldi näidata. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(218)

Samad isikud väitsid veel, et isegi dumpinguvastaste meetmete puudumisel määraksid Hiina eksportivad tootjad oma ekspordihinnad vastavalt hindadele, mis kohaliku turu olukorraga kokku sobiksid. Isikute kinnitusel oleks seega tõenäoline, et taolistel hindadel oleks liidu tootmisharule vaid piiratud mõju, kui sedagi.

(219)

Nimetatud väidet ei toeta ükski tõend ning see ei võta arvesse komisjoni järeldusi Hiina eksportivate tootjate võimalike hinnaarengute kohta, kui meetmed kehtivuse kaotaksid, nagu on välja toodud põhjendustes 190 ja 191. Uurimisel leiti, et tõenäolised hinnatasemed pärast dumpinguvastaste meetmete kaotamist oleksid 8–30 % madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. Sellepärast lükatakse selle kohta esitatud väited tagasi.

(220)

Samad isikud väitsid, et dumpinguvastased meetmed annaksid ebaõiglase konkurentsieelise liidu tootmisharule, mis oli väidetavalt odavama tootevaliku valmistamise andnud allhanke korras välismaistele tootmisüksustele, mis ei oleks kooskõlas dumpinguvastaste meetmete eesmärkidega.

(221)

Nagu põhjenduses 258 selgitatud, ilmnes uurimisel, et liidu tootjad olid alumiiniumrattaid importinud tühistes kogustes ning mitte kogu import ei toimunud seotud tootmisüksustest. Sellele tuginedes ei olnud võimalik tõendada, et liidu tootmisharul oli seoses välismaiste tootmisüksustega ebaõige konkurentsieelis ning seetõttu lükati väide tagasi.

(222)

Samad isikud leidsid ka, et oleks ebatõenäoline, et meetmetest loobumine tooks kaasa kahjude kordumise, kuna turuosa suurenemine ja Türgi impordi madalam hinnatase võrreldes liidu tootjate müügihindadega ei olnud liidu tootmisharule niisugust mõju avaldanud.

(223)

Siinkohal märgitakse, et Türgi impordi keskmine hind, mis on esitatud ka tabelis 6, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 48,50 eurot, mis on kõrgem kui põhjenduses 196 mainitud mittekahjustav hind 48,25 eurot. Samuti selgitati samas põhjenduses, et valitseb võimalus, et Hiina eksportivad tootjad saavad liidule müüa hindadega, mis oleksid tollimaksude puudumise korral liidu tootmisharu hindadest vähemalt 8 %, kuid võimalik, et isegi kuni 30 % madalamad, st kahjustaval tasemel, mis oleks märkimisväärselt madalam kui Türgi praegused impordihinnad. Seetõttu ei saa Türgi impordi mõju liidu tootmisharule lugeda oluliseks näitajaks, mis viitaks Hiina impordi mõjudele pärast meetmete võimalikku kaotamist ning seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(224)

Samad isikud leidsid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi Hiina keskmised impordihinnad (jättes välja dumpinguvastased tollimaksud ja lisades impordijärgsed kulud) näitavad, et ei ole esinenud turuhinnast madalama hinnaga müüki, mis viitaks, et meetmete kehtetuks muutumise korral oleksid Hiina impordihinnad kahjulikul tasemel.

(225)

See väide põhines ebaõigel analüüsil. Esiteks ei põhjendanud isikud oma arvutustes kasutatud impordijärgsete kulude määra (5,7 %) ega esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Teiseks põhineb väide keskmiste hindade võrdlusel, võtmata arvesse erinevaid tooteliike. Nagu on selgitatud põhjenduses 123, lööksid valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate tooteliigi tasandil võrreldud impordihinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta liidu tootmisharu müügihinnad keskmiselt 8,0 % võrra alla. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(226)

Veel üks huvitatud isik väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude tühistamine ei tooks tõenäoliselt kaasa kahjude kordumist, tuginedes oletusele, et liidu turul müüakse peamiselt algseadmete valmistaja segmenti, kus nõudlust juhib hinna asemel tarnijate suutlikkus vastata autotootjate rangetele nõuetele. Sellega seoses väitis isik, et Hiina eksportivate tootjate ülemäärane tootmisvõimsus selles segmendis puuduks. Tema sõnul on ELi autotootjatel tarnijate valimisel ranged nõuded nii tehnilise kvalifikatsiooni, kvaliteedi, järjekindluse, usaldusväärsuse kui ka läheduse osas. Seetõttu väideti, et Hiina turu kasutamata tootmisvõimsust ei ole võimalik lihtsalt odavalt liitu saata, kui meetmed kaotatakse.

(227)

Ka teised isikud esitasid sarnaseid väiteid, kinnitades, et liidu tootmisharu suudaks alles hoida suurema osa turust, kuna seda tuntakse kui tehnoloogiliselt arenenud toodete, nt „läikivate rataste“ kvaliteetset tarnijat. Nende sõnul oleks liidu tootmisharu jätkuvalt kolmandate riikide impordiga võrreldes eelistatud, seda eriti algseadmete valmistaja segmendi kallimas otsas.

(228)

Uurimine näitas, et mitmed Hiina eksportijad juba toodavad suuri ja „läikivaid rattaid“, vastavad kvalifikatsiooni, kvaliteedi, ühtluse ja töökindluse osas samasugustele standarditele kui liidu tootjad ning on saanud liidu algseadmete valmistaja segmenti kuuluvatelt klientidelt vastava heakskiidu. Tegelikult tarnivad Hiina eksportivad tootjad, kaasa arvatud need, kes ei kuulunud valimisse või ei teinud koostööd, juba nii liidu kui ka Hiina autotootjatele. Seega ei ole vahemaa takistuseks ka sertifitseerimise, hangete ega tehnilise poole osas. Teisalt on vahemaa probleem seoses tarneaegadega lihtsasti lahendatav logistiliste lahenduste, näiteks ladustamisega, ega ole seetõttu otsustav tegur, mis takistaks Hiina impordil kasvamist ja kahjude kordumist. Seega lükatakse see väide tagasi.

(229)

Sama isik väitis ka, et Hiina algseadmete valmistamise segmendis puudub kasutamata tootmisvõimsus ning vastavad andmed viitavad vaid järelturule mõeldud alumiiniumratastele. Seda väidet aga ei põhjendatud. Uurimine näitas vastupidiselt, et alumiiniumrattaid toodeti nii algseadmete valmistaja kui ka järelturu segmentidele, kasutades samu tootmisüksuseid, mistõttu oli kasutamata tootmisvõimsust võimalik võrdselt rakendada mõlema segmendi puhul. Seda kinnitab ka asjaolu, et nagu on selgitatud põhjenduses 113, on Hiina eksportivad tootjad esialgse uurimisperioodi ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal läinud järelturu segmendilt üle algseadmete valmistaja segmendile. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(230)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et liidu tööstusharus toodetavate alumiiniumrataste tehnilised omadused erinevad Hiina eksportijate toodetavate ja müüdavate rataste omadest. See tagaks ELi tööstusharu suured lepingud liidu klientidega sõltumata sellest, kas meetmed tühistatakse või mitte. Peale selle väitis nimetatud isik, et ELi tootjate pikaajalised lepingud algseadmete kasutajatega tagaks, et liidu tööstusharu ei kaotaks ilmselt lähiajal Hiinast pärineva impordi tõttu müügimahtu ega turuosa, ning seetõttu meetmete kaotamisel Hiina impordi kiiret kasvu ei toimuks.

(231)

Uurimisel selgus, et erinevatest allikatest (sh Hiinast) pärit alumiiniumrataste vahel puuduvad sisulised erinevused või on need väikesed, ning kõikide tootjate alumiiniumrattad on sisuliselt omavahel asendatavad. On tavaline, et alumiiniumrattaid ostetakse erinevatest allikatest, ning uurimise käigus leiti, et samad kliendid hangivad tooteid nii liidu tootmisharult kui ka Hiina eksportivatelt tootjatelt.

(232)

Mis puudutab väidet, et liidu tööstusharus sõlmitud pikaajalised lepingud ei laseks Hiina impordil järsult kasvada, siis näitas uuring, et üldjuhul ei sisaldu liidu tootjate ja asjaomaste kasutajate vahelistes lepingutes siduvaid pikaajalisi koguseid käsitlevaid kohustusi. Seetõttu ei ole olemasolevad lepingud iseenesest garantiiks, et müügimahud jäävad samaks.

(233)

Seega lükati kaebuse esitaja väited selles küsimuses tagasi.

(234)

Teine huvitatud isik väitis, et nõudluse nihe algseadmete valmistaja segmendis on andnud liidu tootmisharule juhtpositsiooni ning selle tootmisvõimsuse piirangud tooksid nüüd liidu turul kaasa märkimisväärse tarnedefitsiidi. Tema hinnangul prognoositakse niisuguse olukorra jätkumist vähemalt järgmise aastakümneni. Lisaks väitis isik koos mitme teise isikuga, et liidu tootmisharu on ise tunnistanud, et ta tellimismaht on aastateni 2019–2022 juba täis, öeldes, et eelseisva viie aasta lepingud on juba suletud ning seetõttu on tootmisvõimsuse täielik kasutamine ja kasumlikud hinnad tagatud vähemalt aastani 2022. Nende isikute sõnul on nihe algseadmete valmistaja segmendi suunas võimaldanud liidu tootmisharul jõuda ka 5 %-lisest kahjumist 2009. aastal 10 %-lise kasumini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellele tuginedes väitsid isikud, et dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks muutumine ei too tõenäoliselt kaasa kahju kordumist.

(235)

Eelpoolmainitud väide põhines liidu tootmisharu avaldusel, milles selgitati, et tellimuste hulka kuuluvad tarned ajavahemikul 2019–2022, ning selle ebaõigel lugemisel. Eespooltoodu ei tähenda aga ei seda, et nimetatud tellimusmahud olid täis, ega ka seda, et järgneva viie aasta lepingud on juba suletud, vaid ainult seda, et tellimuste maht hõlmab tarneid vahemikus 2019–2022. Seega, nagu on selgitatud põhjenduses 232, ei hõlma liidu tootjate ja asjaomaste klientide vahelised lepingud siduvaid pikaajalisi koguseid puudutavaid kohustusi. Samuti kuuluvad isegi pooleliolevates lepingutes sätestatud hinnad perioodiliselt läbivaatamisele. Seetõttu on alusetud ja tagasi lükatud väited, nagu oleks tootmisvõimsus täies mahus ära kasutatud ja kasumlikud hinnad tagatud vähemalt aastani 2022. Lõpetuseks ei olnud õige ka väide, nagu tuleneks liidu tootmisharu kasumlikkuse kasv nihkest algseadmete valmistaja segmendis. Nagu on selgitatud põhjenduses 143, oli algseadmete valmistaja segment liidu tootmisharu peamine segment juba esialgsel uurimisperioodil, mil liit kandis märkimisväärseid kahjusid ka algseadmete valmistaja segmendis, nagu on mainitud rakendusmääruse (EL) nr 964/2010 põhjenduses 106. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(236)

Huvitatud isik väitis ka, et algseadmete valmistaja segmenti kuuluvad Hiina eksportivad tootjad on tootmisvõimsuse peaaegu täielikult ära kasutanud ega suurendaks seetõttu olulisel määral oma müüki liitu, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks muutuksid. Lisaks väitis sama isik, et liidusisese kasvava tarbimise kontekstis ei põhjustaks isegi Hiina impordi suurenemine liidu tööstusharule olulist kahju, eriti arvestades, et ELi tööstusharu tootmisvõimsus ei suudaks liidu nõudlusega sammu pidada.

(237)

Nimetatud isiku poolt väidete toetamiseks esitatud hinnangud Hiina tootmisvõimsuse kohta ei vastanud aga käimasoleva uurimise tulemustele, mida on tutvustatud põhjendustes 55 kuni 74. Seetõttu lükati tagasi väited, nagu puuduks Hiinal oluline kasutamata tootmisvõimsus ning ELi tarbimise areng leevendaks selle mõju, kui meetmed kaotataks.

(238)

Samuti väitis isik, et kolmeteistkümnenda viisaastakuplaani kohaselt kasvab Hiina autotootmine ajavahemikul 2015–2020 eelduste kohaselt 24,5 miljonilt ühikult 30 miljonile ühikule. Isik oli seisukohal, et niisugune autotootmise kasv toob kaasa seotud nõudluse suurenemise alumiiniumrataste järele ning Hiina tootjad suurendaksid seetõttu omamaist müüki, selle asemel, et oma eksport liitu ümber suunata, kui dumpinguvastased meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

(239)

Põhjendustes 89 kuni 91 selgitatu kohaselt ja hoolimata sellest, et autotööstuse ja alumiiniumrataste turgude vahel on tõepoolest tihe side, ei kata alumiiniumrataste nõudluse kasv Hiina omamaisel turul tõenäoliselt Hiina kasutamata tootmisvõimsust, võttes arvesse ka märkimisväärseid hinnaerinevusi Hiina omamaise turu ja liidu turu vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(240)

Mitmed isikud väitsid, et kahju kordumine ei ole tõenäoline, kuna liidu tööstus saab kasu nii alumiiniumrataste tarbimise globaalsest kui ka liidusisesest kasvust, sõltumata Hiina impordi kasvust liitu. Peale selle väideti, et prognoositud tarbimise kasv võimaldab Hiina eksportivatel tootjatel suurendada eksporti liidu turule, rakendamata mingit hinnasurvet.

(241)

Uurimise käigus selgus, et arvestades liidu turu atraktiivsust, suunatakse sinna tõenäoliselt ümber märkimisväärses koguses Hiina eksporti (põhjendused 75 kuni 88). Peale selle on Hiinal kasutamata tootmisvõimsust, mis võidakse samuti liidu turule suunata. Seega suudaksid Hiina eksportivad tootjad üle võtta mitte ainult suurenenud tarbimismahu, vaid ka liidu tootjate müügimahud. Sellest tulenevalt valitseb isegi suurenenud tarbimise stsenaariumi korral suur tõenäosus, et Hiina eksport võtab liidu tootmisharu kahjuks üle nii müügimahud kui ka turuosa. Peale selle oleksid hinnad tõenäoliselt liidu tootmisharu hindadest 8–30 % võrra madalamad, nagu on kirjeldatud põhjenduses 191, ning koos põhjenduses 192 kirjeldatud mõjudega tooks see ilmselt kaasa liidu tootmisharule olulise kahju kordumise. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(242)

Eelpoolmainitust lähtuvalt järeldas komisjon, et meetmete tühistamine tingiks suure tõenäosusega ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(243)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja tooraine tarnijate (varustav tööstus) huvide hindamisel.

(244)

Uurimisel leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli EL taastunud kahjudest, mille oli põhjustanud dumpinguhindadega import Hiinast. Kui aga Hiina-vastased meetmed kehtetuks tunnistataks, on kahju taasteke tõenäoline, kuna liidu tööstusharu puutuks potentsiaalselt kokku suuremahulise dumpinguhindadega impordiga Hiinast, mis tooks kaasa olulise hinnasurve. Selle tagajärjel kahjustuks majandusolukord ELis ülalkirjeldatud põhjustel tõenäoliselt oluliselt. Teisest küljest meetmete säilitamine tooks turule kindlustunde, võimaldaks ELi tööstusharul säilitada positiivset majandusolukorda ning jätkata oma investeerimisplaane, et suurendada kasvava nõudluse rahuldamiseks ja arenevatele tehnoloogilistele nõuetele vastamiseks oma tootmisvõimsust.

(245)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(246)

Uurimise algatamisel võeti ühendust kaheksakümne teadaoleva importija/kasutajaga. Uuringu vormile vastas üksteist äriühingut, millest kuus importisid Hiinast alumiiniumrattaid.

(247)

Uurimine näitas, et kolm nimetatud kuuest äriühingust olid autotootjad, kes kasutasid tootmisel alumiiniumrattaid, ning seetõttu loeti neid kasutajateks, kelle olukorda analüüsitakse põhjendustes 250 kuni 268. Ülejäänud kolme sõltumatu importija import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 2 % Hiinast tulevast impordist.

(248)

Vaid üks ülalmainitud kolmelt sõltumatult importijalt saadud küsimustikuvastusest oli piisavalt täielik, et seda analüüsis kasutada. See importija hankis alumiiniumrattaid ka muude kolmandate riikide turgudelt ning asjaomase toote käibeosa ta tegevuses oli vaid üks osa. Sellele tuginedes võib arvestada, et selle alumiiniumratastega seotud importija üldisele tegevusele ei avaldanud tollimaksud olulist mõju. Alumiiniumratastega seotud tegevus oli kasumlik.

(249)

Sellele tuginedes puudusid viited, et meetmete säilitamisel oleks olnud importijatele oluline negatiivne mõju, mis kaalub üles liidu tööstusharule avaldatava positiivse mõju.

(250)

Küsimustikud saadeti umbes 70 teadaolevale kasutajale. Seitse autotootjat saatsid oma vastused. Koostööd tegi ka üks algseadmete valmistajate turul alumiiniumrataste kasutajaid ja importijaid esindav ühendus. Rohkem kasutajaid uurimise käigus koostööd ei teinud.

(251)

Koostööd tegevate kasutajate import moodustas 50,4 % Hiina RV koguimpordist ELi.

(252)

Uuring näitas, et üldiselt tuginevad autotootjad vaid Hiina tarnele vähesel määral ning suurem osa alumiiniumratastest osteti liidu tööstusharult. Mõni koostööd tegev kasutaja ei importinud Hiinast üldse, mõni importis sealt vähem kui 5 % oma vajadustest, ning mõned osalejad importisid Hiinast kuni 10 % vajaminevast toodangust. Uurimise käigus leiti ka, et teatud kasutajad said Hiina impordi seestöötlemise korrast teatud määral kasu, müües lõpptoote eksporditurgudel taas maha.

(253)

Kõik koostööd tegevad kasutajad olid meetmete vastu, väites, et nende huvides on tagada mitmekesised tarneallikad. Need kasutajad väitsid, et meetmed muudavad nad sõltuvaks piiratud arvust ELi tootjatest. Siiski näitas uuring impordi olemasolu muudest kolmandatest riikidest, eriti Türgist, mis vaatlusalusel perioodil ka kasvas. Vaatlusalusel perioodil toimunud import muudest kolmandatest riikidest liitu suurenes vaatlusalusel perioodil 35 %, mis on kiirem kui liidu tarbimise areng.

(254)

Nende tulemuste valguses lükatakse tagasi väide tarnete mitmekesisuse puudumise kohta.

(255)

Euroopa autotootjad väitsid, et meetmete jätkamine oleks liidu huvide vastane, sest dumpinguvastased meetmed mõjutasid kahjulikult liidu autotootjate konkurentsivõimet. Samuti väitsid nad, et liidu tööstusharul ei oleks liidu nõudlusele vastamiseks piisavat tootmisvõimsust.

(256)

Lisaks väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu impordib alumiiniumrattaid Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest, et rahuldada oma klientide kasvavat nõudlust, mida liidu tootmisharu tootmisvõimsus katta ei suuda.

(257)

Nagu põhjenduse 137 tabelist 7 näha, oli liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste asjaomasel perioodil vahemikus 88–93 %. Siiski näitas uuring ka seda, et liidu tööstusharu on investeerinud tootmisvõimsuse suurendamisse, mis vastaks liidu kasvanud nõudlusele ning peaks leevendama võimalikku väidetavat defitsiiti. Investeeringuid kavatsetakse tulevikus jätkata.

(258)

Viimasena näitas uurimine väidetavalt liidu tööstuse poolt Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest importimise osas, et valimisse kaasatud liidu tootjad olid importinud alumiiniumrattaid tähtsusetus koguses ning import toimus Šveitsist ja Türgist, mitte Hiinast. Sama kehtib ka ülejäänud liidu tootjate kohta, kes importisid taotluses sisalduva teabe kohaselt alumiiniumrattaid väga väikestes kogustes, st vähem kui 500 000 ühikut, mis vastab vähem kui 1 %-le liidu tootmisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(259)

Peale selle märgitakse, et import muudest kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil kasvas ning seetõttu ei tohiks dumpinguvastsed meetmed takistada kasutajatel Hiina RVst alumiiniumrattaid importida, vaid peaks pelgalt moonutused kõrvaldama ning tagama Hiina ja ELi tööstusharudele võrdsed võimalused. Sellepärast lükati selle kohta esitatud väited tagasi.

(260)

Mis puudutab autotootmistööstuse konkurentsivõimet, siis on uurimine näidanud, et seestöötlemise korra rakendamise kaudu oli autotootjatel võimalik vältida dumpinguvastase tollimaksu tasumist eksporditurgudele müüdavate autode alumiiniumrataste eest. Vaatlusalusel perioodil moodustas Hiina seestöötlemismenetluse korras imporditud toodang 21–28 % Hiina koguimpordist.

(261)

Samad isikud väitsid veel, et autotootjate mitmetele sisenditele (lisaks alumiiniumratastele kinnitusdetailid, roostevaba teras, armatuurivardad, orgaanilise kattega terastooted, polüesterlõng ja molübdeentraat) kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude kumulatiivsel mõjul on tootjate olukorrale negatiivne mõju.

(262)

Uurimisel leiti, et alumiiniumratastele kohaldatavate meetmete kulude mõju on piiratud ja ulatub maksimaalselt 0,2 %-ni. See järeldus tuleneb käesoleva uurimise leiust, et alumiiniumrattad moodustavad auto maksumusest vaid umbes 1 %. Seetõttu ei loeta olulise negatiivse kulude mõju puudutavat väidet oluliseks ning see lükatakse tagasi.

(263)

Mis puudutab muude dumpinguvastaste meetmete kumulatiivset negatiivset mõju, ei esitanud vastavad isikud selle kohta ühtegi konkreetset tõendit. Seetõttu ei olnud uurimise käigus võimalik väiteid kinnitada ning need tuli tagasi lükata.

(264)

Pärast avaldamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu ja kolmandate riikide tarnijate kasutamata tootmisvõimsuse puudumine algseadmete valmistaja sektoris avaldas liidu autotootjatele olulist mõju. Nende sõnul ei olnud neil muud valikut kui importida Hiina alumiiniumrattaid ning hetkel kehtival dumpinguvastasel tollimaksul on niisugusele impordile otsene mõju. Lisaks väideti, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse nappusel oli autotootjate tootlikkusele ja konkurentsivõimele negatiivne mõju ning komisjon ei ole arvesse võtnud dumpinguvastaste tollimaksude kaudset mõju autotootjate olukorrale.

(265)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu on investeerinud tootmisvõimsuse kasvatamisesse, et vastata suurenenud nõudlusele ja leevendada võimalikke puudujääke. Seetõttu lükati tootmisvõimsuse nappust puudutav väide tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses 262, leiti kulude mõju osas uurimise tulemusel, et alumiiniumratastele kehtestatud meetmetel oli autotootjate kogukuludele väga piiratud mõju ning seetõttu lükati nimetatud väide tagasi. Kuna dumpinguvastaste meetmete eesmärk ja mõju ei ole takistada kasutajatel Hiina RVst alumiiniumrattaid importida, ei ole vastava isiku väidetav kaudne kulu samuti otseselt tollimaksudega seotud. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(266)

Sama isik väitis veel, et kavandatav tootmisvõimsuse suurendamine ei ole piisav, et 2020. aasta lõpuni kasvavat nõudlust rahuldada, ning lisas, et liidu tööstus ei ole kinnitanud ta väidet, et on tootmisvõimsust suurendamas. Kõnealuses kontekstis küsis isik ka seda, kas komisjon on taganud, et liidu tootmisharu on võimeline liidu nõudmisi täitma.

(267)

Nagu on selgitatud põhjenduses 257, näitas uurimine, et liidu tootmisharu on investeerinud tootmisvõimsuse kasvu, et vastata liidu kasvavale nõudlusele. Täpsemalt öeldes võrreldi liidu tootjate esitatud kavandatavaid tootmisvõimsuse suurendamise plaane liidu autotootmisprognoosidega. Samuti põhjendasid valimisse kuuluvad liidu tootjad oma prognoositavaid ja pooleliolevaid investeerimisplaane. See analüüs näitas, et ettenähtud tootmisvõimsuse kasv oli suurem kui liidu prognoositav nõudluse kasv ajavahemikuks 2015–2018. Konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamiseks ei ole võimalik individuaalseid investeerimisplaane huvitatud isikutele avaldada. Sellel põhjusel lükatakse tagasi väited, et tootmisvõimsuse laiendamisest ei piisa kasvava nõudluse katmiseks ning liidu tootmisharu ei ole tootmisvõimsuse suurendamist kinnitanud.

(268)

Sellel põhinedes jõuti järeldusele, et meetmete säilitamisel ei oleks kasutajate olukorrale mingit negatiivset mõju.

(269)

Küsimustikud saadeti ELi tööstusharule tooraineid/seadmeid tarnivatele ühendustele ja teadaolevatele tarnijatele, samuti 28 teadaolevale individuaalsele tarnijale. Üks Euroopa alumiiniumitööstust esindav ühendus esitas omapoolsed märkused.

(270)

Euroopa alumiiniumitööstust esindav ühendus märkis, et kui dumpinguvastased meetmed kaotatakse, valitseb suur oht, et Hiina ületootmine ja Hiina eksportivate tootjate sagedased dumpingutavad mõjutavad olulisel määral liidu tööstust. See omakorda avaldaks negatiivset mõju alumiiniumitootmise väärtusteahela varustavale osale. Seega toetas ühendus praeguste dumpinguvastaste meetmete uuendamist.

(271)

Seetõttu jõuti seisukohale, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks varustavate tööstusharude huvides.

(272)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon on lubamatult eiranud autotootjate esitatud täiendavaid materjale ja tõendeid ning tuginenud järelduste tegemisel hoopis põhjendamata väidetele. Komisjon täpsustas põhjenduses 10 mainitud kohtumisel ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, et kogu esitatud teave võeti nõuetekohaselt arvesse. Liidu tootmisharu esitatud teavet kontrolliti. Seepärast lükati see väide tagasi.

(273)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit alumiiniumrataste impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

(274)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et Hiina RV vastu kehtivad meetmeid tuleks jätkata. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(275)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit teatavate alumiiniumrataste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 964/2010 kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(276)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,