9.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 261/105

(1)

Komisjon võttis 16. novembril 2016 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2017) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 9.–10. märtsil 2017 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 16. novembril 2016 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Sloveeniat ühena nendest liikmesriikidest, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 9.–10. märtsil 2017. 21. märtsil 2017 võttis nõukogu vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta („euroala soovitus“) (3).

(2)

Kuna Sloveenia rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riikide majandused on üksteisega tihedalt seotud, peaks Sloveenia tagama allpool esitatud soovitustes 1–3 kajastuva euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

(3)

2017. aasta aruanne Sloveenia kohta avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Sloveenia edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 22. veebruaril 2017. Komisjoni analüüsi põhjal võis järeldada, et Sloveenial esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Haavatavus tuleneb eelkõige pangandussektori puudustest, ettevõtlussektori võlakoormusest ja eelarveriskidest. Majanduskasvu taastumise taustal on järk-järgult korrigeerimisel võlataseme tasakaalustamatus. Märkimisväärselt on vähenenud ettevõtlussektori võlg ja taastunud on erainvesteeringute, sh välismaiste otseinvesteeringute maht, kuigi sissetulevate välismaiste otseinvesteeringute maht on võrreldes teiste piirkonna riikidega endiselt madal. Valitsemissektori võlg oli suurim 2015. aastal ning järgmistel aastatel on oodata selle vähenemist. Pangandussektori ümberkorraldamisel saavutatud edu langes kokku viivislaenude osakaalu kiire vähenemisega ning prognooside kohaselt see peaks veelgi jätkuma. Valitsus on võtnud asjakohaseid meetmeid pangandussektori tugevdamiseks ja ümberkorraldamiseks ning riigiettevõtete juhtimise parandamiseks. Kuid ettevõtlussektori võlakohustuste ja finantssektori allesjäänud puudustega tegelemiseks on vaja täiendavaid poliitikameetmeid, et tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ja parandada ettevõtluskeskkonda.

(4)

Sloveenia esitas oma 2017. aasta stabiilsusprogrammi 28. aprillil 2017 ja oma 2017. aasta riikliku reformikava 3. mail 2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi võeti arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, milles käsitletakse seda, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Sloveenia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja võlareegliga seotud üleminekukorda. 2017. aasta stabiilsusprogrammis eeldab valitsus, et 2017. aastal väheneb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk kuni 0,8 %-ni SKPst, jõudes 2020. aastal ülejäägini 0,4 % SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk – struktuurselt tasakaalustatud eelarvepositsioon, mis ei vasta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele – on kavas saavutada 2020. aastal. Ümberarvutatud (5) struktuursest eelarvepositsioonist ilmneb, et keskpika perioodi eelarve-eesmärki programmiperioodi lõpuks ei saavutata. 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse langema 2017. aastal 77,0 %-ni SKPst ja jätkama langust, jõudes 2020. aastal 67,5 %-ni SKPst. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Ent meetmeid, mida on vaja kavandatud eelarve-eesmärkide saavutamiseks alates 2017. aastast, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud.

(7)

2017. aasta stabiilsusprogramm osutab sellele, et pagulaste erakorralisel sissevoolul on 2016. ja 2017. aastal märkimisväärne mõju eelarvele, ning programmis esitatakse piisavad tõendid täiendavate eelarvekulude ulatuse ja olemuse kohta. Komisjoni arvamuse kohaselt ulatus pagulaste erakorralisest sissevoolust tulenev lubatud lisakulude summa 2016. aastal 0,07 %-ni SKPst. Kõnealune summa ei ole võrreldes 2016. aasta stabiilsusprogrammi eelarveprognoose kinnitava 2017. aasta eelarvekavaga muutunud. 2017. aastaks taotleti stabiilsusprogrammis 0,07 % SKPst, mille puhul lisanduv mõju ulatub komisjoni hinnangul kuni 0,01 % SKPst. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 3 sätted võimaldavad nende lisakuludega arvestada, sest pagulaste sissevool ja julgeolekuga seotud meetmed on erakorralised sündmused, nende mõju Sloveenia riigi rahandusele on märkimisväärne ning jätkusuutlikkust ei seataks ohtu, kui lubataks ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Seepärast on nõutavat kohandust keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas 2016. aastaks vähendatud, et neid täiendavaid eelarvekulusid arvesse võtta. 2017. aasta kohta antakse lõplik hinnang, mis arvestab ka lubatud lisakulusid, 2018. aasta kevadel, võttes aluseks Sloveenia ametiasutuste poolt esitatavad andmed.

(8)

12. juulil 2016 esitas nõukogu Sloveeniale soovituse saavutada 2017. aastal eelarve kohandamine vähemalt 0,6 % ulatuses SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas. Lähtuvalt komisjoni 2017. aasta kevadprognoosist eksisteerib oht kalduda sellest nõudest 2017. aastal mõnevõrra kõrvale.

(9)

Võttes arvesse Sloveenia eelarveolukorda ja eelkõige riigi võlataset, eeldatakse, et 2018. aastal liigub Sloveenia asjakohasele keskpika perioodi eelarve-eesmärgile veelgi lähemale. Stabiilsuse ja kasvu pakti raames kokku lepitud eelarvekohanduste maatriksi kohaselt tähendab selline kohandus, et valitsemissektori esmaste netokulude (6) nominaalne kasvumäär ei tohi ületada 0,6 %. See vastaks struktuursele kohandusele 1 % SKPst. Kui poliitikat ei muudeta, on 2018. aastal oht kalduda sellest nõudest märkimisväärselt kõrvale. Prognoositakse, et Sloveenia täidab 2017. ja 2018. aastal võlareeglit. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Sloveenia peab olema valmis võtma 2017. aastal täiendavaid meetmeid ning et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks on vaja täiendavaid meetmeid ka 2018. aastal. Kuid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 tuleks eelarvekavade ja -tulemuste hindamisel arvesse võtta liikmesriigi eelarvetasakaalu tsükliliste tingimuste valguses. Nagu on märgitud koos käesolevate riigipõhiste soovitustega avaldatud komisjoni teatises 2017. aasta Euroopa poolaasta kohta, tuleb 2018. aasta eelarvekava hindamisel ja sellele järgneval 2018. aasta eelarvetulemuste hindamisel eesmärgina nõuetekohaselt arvesse võtta sellise eelarvepoliitika seisundi saavutamist, mis aitab kaasa nii majanduse praeguse elavnemise tugevdamisele kui ka Sloveenia riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Sellega seoses märgib nõukogu komisjoni kavatsust viia läbi üldine hindamine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, eelkõige pidades silmas Sloveenia tsüklilist olukorda. Lisaks on konkreetselt Sloveenia puhul tegemist märkimisväärse ebakindlusega seoses tsüklilise olukorraga, sest 2008.–2013. aastal toimus erakordselt suur majanduslangus ning tehti olulisi struktuuri- ja finantssektorireforme.

(10)

2015. aasta juulis vastu võetud eelarve-eeskirjade seadusega kehtestati valitsemissektori keskpika perioodi eelarveraamistik. Selleks, et muuta see toimivaks, on vajalikud mõningad muudatused riigi rahanduse seaduses. Algselt kohustus valitsus võtma muudetud riigi rahanduse seaduse vastu kuue kuu jooksul pärast eelarve-eeskirjade seaduse vastuvõtmist. Kuid seda tähtaega lükati korduvalt edasi ja muudetud õigusakti ei ole veel parlamendile aruteluks esitatud. Muudetud riigi rahanduse seadus on üks õiguslikest vahenditest, millega võtta siseriiklikku õigusesse üle nõukogu direktiiv 2011/85/EL, (7) ning selle ülevõtmise pidid liikmesriigid lõpule viima 2013. aasta lõpuks. Eelarvenõukogu liikmed nimetati ametisse 21. märtsil 2017.

(11)

Riigi rahanduse haavatavus Sloveenias tuleneb muu hulgas valitsemissektori suurest võlast, mis 2016. aastal oli 79,7 % SKPst. Samas vananeb Sloveenia elanikkond kiiremini kui enamikus liikmesriikides. Kuna riiklikke kulutusi pensionidele, tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele on kavas suurendada, on Sloveenia pikaajalise jätkusuutlikkuse mahajäämuse näitaja teistest liikmesriikidest kõrgem ning riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on Sloveenias habras.

(12)

Valitsus on esitanud tervishoiusüsteemi reformimise ettepanekud. Reformi keskmes olev tervishoiu- ja ravikindlustusseaduse eelnõu pandi avalikule konsultatsioonile 2017. aasta veebruaris ning selle edastamine rahvusassambleele on kavas 2017. aasta suvel. Kavandatud ajastusest kinnipidamine on oluline ja peaks võimaldama õigusakti veel 2017. aastal vastu võtta. 2016. aasta detsembris esitati ettepanekud tervishoiuteenuste ja patsiendiõiguste seaduse muutmiseks ja võeti vastu uus apteekide seadus. Ülejäänud probleemid hõlmavad haiglate juhtimist ja tegevust, esmatasandi arstiabi rolli haiglaravi eelpostina, haiglate rahastamissüsteeme, tervishoiutehnoloogia hindamist ja infosüsteeme. Lisaks jäävad suuresti kasutamata meditsiinitoodete ja -teenuste tsentraliseeritud hangetest tulenevad eelised, ehkki ettevalmistamisel on uus ravimeid käsitlevate tsentraliseeritud riigihangete kord, mis võib muuta hanked läbipaistvamaks ja kulutõhusamaks. Ka pikaajalise hoolduse reformiga edasiliikumine on märkimisväärne katsumus. Praeguseni puudub Sloveenias terviklik pikaajalise hoolduse süsteem. Ettevalmistamisel on katseprojekt pikaajalise hoolduse vajaduste väljaselgitamiseks.

(13)

2016. aasta aprillis võttis valitsus vastu valge raamatu pensionide kohta ning algatas avaliku konsultatsiooni pensionisüsteemi tuleviku üle. Kuid konkreetsed seadusandlikud ettepanekud puuduvad endiselt. Riigi ees olevad väljakutsed on tagada pensionisüsteemide pikaajaline jätkusuutlikkus ja asjakohasus, kohandades selleks seadusjärgset pensioniiga vastavalt eluea pikenemisele ning soodustades hilisemat pensionile jäämist, suurendada täiendavate pensioniskeemide osakaalu, käsitleda asjakohaselt erinevaid elukutseid ning vähendada vaesusriski vanaduses.

(14)

Olukord tööturul ja sotsiaalsed suundumused on jätkuvalt paranenud. Töökohtade loomine on tõusuteel ja tööpuudus väheneb. Inimeste määr, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus, on vähenenud, kuid on vanemaealiste puhul siiski liidu keskmisest suurem. Paranenud olukord tööturul võimaldab eakamatele töötajatele töökohti luua, kuid nende osaluse määr on endiselt madal. Viimastel aastatel on üha enam levinud töötuskindlustussüsteemi kaudu pensionile jäämine. Pikaajalise töötuse määr on endiselt kriisieelsest tasemest kõrgem ja hõlmab üle poole kõigist töötutest. Enam kui 40 % kõigist pikaajalistest töötutest on üle 50-aastased ja peaaegu pool neist on olnud tööta kaks aastat või kauem. Ette on valmistatud eakate töötajate tööhõive määra suurendamiseks koostatud analüüs ja tegevuskava ning seda sotsiaalpartneritega arutatud. Tegevuskava õigeaegne rakendamine võib aidata eakate töötajate aktiveerimist parandada. Madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive määr on endiselt madal ja tunduvalt alla kriisieelse taseme ja liidu keskmise. 2016. aasta jaanuaris vastu võetud aktiivse tööturupoliitika rakendamise kavas jätkatakse praegust lähenemisviisi ning kulud antud valdkonnas on jätkuvalt madalad. Eakad ja madala kvalifikatsiooniga töötajad on aktiivse tööturupoliitika meetmetes endiselt alaesindatud. Hoolimata 2013. aasta reformist on tööturu killustatus endiselt probleem.

(15)

Viivislaenude osakaal on küll endiselt suur, kuid on hakanud kindlalt vähenema. Sloveenia Pank on rakendanud mitmeid meetmeid, mis peaksid ergutama pankasid oma viivislaene jätkusuutlikult vähendama. Võla vähendamise surve on hakanud leevenema, kuid krediidivood ettevõtetele vähenevad jätkuvalt. Edusammud võla vähendamisel on ettevõtete lõikes ebaühtlased. Pangandussektori konsolideerimise ja ümberkorraldamise edenemist näitab kolme panga ühinemine 2016. aastal. Sloveenia kohustus müüma vähemalt 50 % oma osalusest suurimas riigiosalusega pangas 31. detsembriks 2017 ja veel 25 % miinus üks osak 31. detsembriks 2018. Õigusraamistiku läbivaatamine tugevdas veelgi pankade varahaldusettevõtja suutlikkust korraldada ettevõtteid ümber. Viivislaenude osakaal on VKEde hulgas endiselt suur. Probleemi lahendamiseks on Maailmapanga abiga ette valmistatud süsteemne lähenemisviis VKEde viivislaenude restruktureerimiseks. Lisaks võttis valitsus vastu seaduseelnõu keskse krediidiregistri loomiseks, et võimaldada tõhusamat riskide juhtimist ja vähendada võlaohtu.

(16)

Krediidivõimelise ettevõtte juurdepääs alternatiivsetele rahastamisallikatele on väga piiratud. Sloveenia ettevõtjate fond ja Slovenska izvozna in razvojna banka (SID pank) on peamiselt võtnud kasutusele uued võlainstrumendid VKEde jaoks, sealhulgas sellised meetmed nagu mikrokrediit. 2016. aastal võttis Sloveenia ettevõtjate fond kasutusele stardikapitalikava, millest said kasu ligi 50 VKEd. Teised alternatiivsed rahastamisvahendid, sh riskikapital ning omakapital koos Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisega võiksid olla olulised täiendava rahastamise allikad, kuid jäävad suures osas kasutamata.

(17)

2015.–2020. aasta avaliku halduse arengustrateegia rakendamine on käimas ja saavutatud on mõningast edu. Kuid mõned konkreetsed meetmed, näiteks avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmine, on taas edasi lükkunud. Valitsuse programm halduskoormuse vähendamiseks on aastatel 2009–2015 aidanud kokku hoida hinnanguliselt 365 miljonit eurot ja 318 halduskoormuse vähendamise meetmest on ellu viidud ligi 60 %. Kuid erasektori investeeringuid takistavad endiselt keerukad ja aeganõudvad haldusmenetlused, eriti ehituses ja ruumilises planeerimises. Kohtusüsteemi tõhusus ja kvaliteet on veelgi paranenud, kuid kaubandusasjades võtab esimese kohtuistungi kindlaksmääramine ikka veel kaua aega ja nõudeid ei saa esitada elektrooniliselt. Hoolimata mõningate oluliste korruptsioonivastaste reformide vastuvõtmisest, nagu korruptsiooni suhtes nulltolerantsi kehtestamise programm, on korruptsioon endiselt probleem ning paistab mõjutavat ärialaseid otsuseid. Pärast esialgseid edusamme kutsealade reguleerimise ajakohastamisel on reformid pidurdunud. Piiravate tõkete kaotamine kutsealade reguleerimisel võib toetada nende kutsealade turgudel konkurentsi.

(18)

Riigi sekkumine majandusse on jätkuvalt ulatuslik, hoolimata 2013. aastal algatatud erastamiskavast. Riik on Sloveenia suurim tööandja, varahaldur ja ettevõtete võlakirjade omanik. Koos äriühingute nõrga üldjuhtimisega on riigi suur osakaal avaldanud märkimisväärset finants- ja majanduslikku mõju. Aastatel 2007–2014 ulatub see hinnanguliselt 13 miljardi euroni ehk ühe kolmandikuni SKPst ning tuleneb peamiselt finantssektori stabiliseerimismeetmetest ja riigi omandis olevate ettevõtete saamata jäänud kasumist võrreldes erasektori partneritega. Riigiettevõtete toimimine on hakanud paranema tänu uuele äriühingute üldjuhtimise süsteemile, kuid riskid jäävad. 2015. aasta lõpuks näitasid tulemused Sloveenia riikliku valdusettevõtja hallatavate ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, kuigi haldusstrateegias seatud vahe-eesmärki ei saavutatud. 2017. aasta jaanuaris kinnitas valitsus varade haldamise kava 2017. aastaks, milles kvantifitseeriti eraldi iga riigiettevõtte tulemuslikkuse näitajad ning ajakohastati loovutatavate varade loetelu. Samal ajal on endiselt pooleli parlamendi poolt 2015. aastal esmakordselt kinnitatud varahaldusstrateegia muutmine, sest valitsus lükkas otsuse tegemise 2017. aasta teise poolaastasse. Kuigi 2017. aasta veebruari lõpus nimetati ametisse uus haldusnõukogu esimees, ei ole kogu järelevalvenõukogu koosseis veel paigas.

(19)

Komisjon on 2017. aasta Euroopa poolaasta raames Sloveenia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2017. aasta stabiilsusprogrammi ja 2017. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Sloveeniale esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud mitte üksnes nende asjakohasust Sloveenia eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2017. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (8) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(21)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes 2017. aasta riikliku reformikava ja 2017. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 ja 3,

1.

Jätkata 2018. aastal kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetega olulist eelarve kohandamist, võttes arvesse vajadust tugevdada majanduse praegust elavnemist ja tagada Sloveenia riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Võtta vastu ja rakendada kavandatav tervishoiusüsteemi reform ning võtta vastu kavandatud pikaajalise hoolduse reform, millega suurendatakse kulutõhusust, kättesaadavust ja kvaliteetset hooldust. Kasutada täielikult ära tsentraliseeritud hangete potentsiaal tervishoiusektoris. Võtta vastu vajalikud meetmed pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse ja asjakohasuse tagamiseks.

2.

Tõhustada jõupingutusi madala kvalifikatsiooniga ja eakate töötajate tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, eelkõige suunatud elukestva õppe ja kaasamismeetmete kaudu.

3.

Parandada rahastamistingimusi, sealhulgas pakkudes jätkusuutlikke lahendusi viivislaenude tasumiseks ja tagades juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisallikatele. Tagada pankade varahaldusettevõtja strateegia täielik rakendamine. Vähendada ettevõtete halduskoormust, mis tuleneb ruumilise planeerimise ja ehituslubade eeskirjadest, ning tagada riigiettevõtetes hea juhtimistava.