9.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 261/67

(1)

Komisjon võttis 16. novembril 2016 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2017) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 9.–10. märtsil 2017 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 16. novembril 2016 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Luksemburgi ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 9.–10. märtsil 2017. 21. märtsil 2017 võttis nõukogu vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta („euroala soovitus“) (3).

(2)

Kuna Luksemburgi rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Luksemburg tagama allpool esitatud soovituses 2 kajastuva euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

(3)

2017. aasta aruanne Luksemburgi kohta avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Luksemburgi edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel ning varasematel aastatel esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid.

(4)

28. aprillil 2017 esitas Luksemburg nii oma 2017. aasta riikliku reformikava kui ka 2017. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi võeti arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Luksemburgi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt on valitsusel kavas 2017. aastal vähendada valitsemissektori nominaalset eelarveülejääki 1,6 %-lt SKPst 2016. aastal 0,2 %-ni SKPst 2017. aastal ja suurendada seda järk-järgult 2021. aastaks 1,2 %-ni SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk (struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst) täidetakse kogu programmiperioodi kestel varuga. 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jääma oluliselt allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Neid eelarveprognoose toetav makromajanduslik stsenaarium on usutav, välja arvatud 2018. aastal, kui see on märkimisväärselt optimistlik, ja 2021. aastal, kui see on märkimisväärselt ettevaatlik. Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon olema 2017. aastal ülejäägis 0,4 % SKPst ja 2018. aastal ülejäägis 0,1 % SKPst ning üldiselt kooskõlas 2017. aasta stabiilsusprogrammiga ja keskpika perioodi eelarve-eesmärki ületama. Üldiselt on nõukogu prognooside põhjal seisukohal, et Luksemburg täidab 2017. ja 2018. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(7)

Võttes arvesse vananemisega seotud kulude prognoositavat suurenemist, tekitab eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus endiselt muret. 2012. aasta pensionireformi kohaselt tuleks pensionisüsteemi jätkusuutlikkust jälgida ja hinnata iga 5 aasta järel alates reformi vastuvõtmisest. Valitsus algatas esimese hindamise juba 2016. aastal. Kuigi hindamise tulemustest ilmnes, et pensionisüsteemi puhul on ülejääk endiselt suur ning see võimaldas koguda arvestatava pensionireservi, prognoositakse, et pärast 2023. aastat muutub pensionisüsteemi tegevuslik saldo väljamaksete ja sissemaksete suhte poolest negatiivseks. Viimaste muudetud Eurostati rahvastikuprognooside kohaselt ei ole rahvastiku prognoositud kasv nii suur, kui varem arvati. See mõjutab sõltuvusmäära, mis suureneb arvatust kiiremini ning toob kaasa suuremad prognoositavad riiklikud kulutused pensionidele. Edasiminekut ei ole toimunud varemalt nõukogu poolt 2016. aastal antud soovituse osas siduda seadusjärgne pensioniiga oodatava elueaga. Luksemburg on ainus liikmesriik, kus seadusjärgset pensioniiga ei ole 2013.–2060. aastal kavas tõsta. Luksemburgis on ülalpeetava elanikkonna osakaalu prognoositav kasv 2060. aastaks liidu suurim. Luksemburg on ennetähtaegselt pensionile jäämise osas teinud vähe edusamme. 2015. aasta juulis esitati parlamendile seaduseelnõu ennetähtaegselt pensionile jäämise kavade muutmiseks, kuid seda ei ole veel heaks kiidetud. Üldiselt on ennetähtaegselt pensionile jäämine väga levinud ning stiimulid kauem töötamiseks endiselt piiratud. Pärast demograafiliste väljavaadete läbivaatamist seisab Luksemburg silmitsi uute riskidega seoses pikaajalise hoolduse kulutustega. Nende tase osakaaluna SKPst on juba praegu liikmesriikide üks kõrgemaid ning 2060. aastaks prognoositakse nende suurenemist 1,5 %-lt 3,2 %-le SKPst (mis ületab praeguse taseme rohkem kui kaks korda). Pikaajalise hoolduse kindlustust käsitlev reformikava on parlamendis arutamisel.

(8)

Luksemburgi ametiasutused teostasid ulatusliku maksureformi, mis jõustus jaanuaris 2017. Nimetatud reformiga kehtestati muudatused peamiselt otsese maksustamise valdkonnas nii üksikisikute kui ka ettevõtete puhul eesmärgiga vähendada järk-järgult äriühingu tulumaksumäära (konkurentsi suurendamiseks) ning muuta üksikisiku tulumaks astmelisemaks (õigluse suurendamiseks). Samas on oht, et teatavate maksukulude suurenemine kahandab maksubaasi. Maksutulude prognoositavuse parandamiseks on võimalik maksubaasi veelgi laiendada. Seda on võimalik saavutada eelkõige kehtiva madala kinnisvaramaksu läbivaatamisega ning alternatiivsete allikate ulatuslikuma kasutamisega. See võiks hõlmata suuremat sidusust keskkonnamaksude ja majanduse mitmekesistamise eesmärkide vahel.

(9)

Luksemburgi ametiasutused on aastakümneid püüdnud aktiivselt majandust mitmekesistada, tunnistades riske, mis kaasnevad suure sõltuvusega finantssektorist. Vähendada majanduse sõltuvust finantssektorist on keskne pikaajaline väljakutse. Selleks tuleb mitmekesistamisanalüüsi põhjal luua konkreetsed meetmed ning selgepiiriline ajakava. Võttes arvesse riigi suuri tööjõukulusid, võivad alternatiivseks majanduskasvu allikaks olla suurema lisandväärtusega töökohad. Seepärast sõltub Luksemburgi majanduse edukas mitmekesistamine suuresti sektoritest, mis on tööjõukulude taseme suhtes vähem tundlikud. Need põhinevad enamjaolt teadusuuringutel ja innovatsioonil, mis on sageli tehnoloogia- ja teadmistemahukad. Majandusarengut pärssivate olemasolevate investeerimis- ja innovatsioonitõkete vähendamine või kõrvaldamine päästaks valla innovatsioonipotentsiaali ja soodustaks mitmekesistamist. Kuigi avaliku sektori investeeringud on üle euroala keskmise, ei ole erainvesteeringuid piisavalt. Majanduskasvu väljavaadete seisukohast on oluline hoida investeeringud kõrgel tasemel.

(10)

Majanduskasvu väljavaadete seisukohast on oluline hoida investeeringud kõrgel tasemel. Äriteenuste sektoris valitsevad endiselt suured regulatiivsed takistused, eelkõige raamatupidajate, arhitektide, inseneride ja juristide puhul. Kõigil nendel ametialadel on käive väiksem nii ELi kui ka kogu majanduse keskmisest. Seega võivad piirangud neil ametialadel kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet Luksemburgis. Takistuste hulka kuuluvad arhitektidele reserveeritud tegevusalade lai ulatus, lihtsate ülesannete, nagu näiteks palgaarvestuse või maksudeklaratsioonide ettevalmistamise reserveerimine kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele, õigusnõustamise reserveerimine juristidele ning juristidele kehtivad õigusliku vormi ja osaluse piirangud, ametite ühildamatuse eeskirjad ja multidistsiplinaarsed piirangud, mis võivad olla ebaproportsionaalsed aluspõhimõtete, näiteks kutseala sõltumatuse ja vastava järelevalvekorra seisukohalt.

(11)

Negatiivse mõju vältimiseks on vaja sihipäraseid aktiivse tööturupoliitika ja elukestva õppe programme, eelkõige eakamate töötajate jaoks, kelle tööhõive määr on endiselt üks ELi madalamaid. Nende tööalase konkurentsivõime ja tööturul osalemise parandamiseks on võetud meetmeid. Töövõimetute töötajate ümberliigitamise seadust on rakendatud alates 1. jaanuarist 2016 ning see on suurendanud selliste töötajate võimalusi jääda tööturule kauemaks. Kuid pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist koostatav terviklik strateegia tuleb veel esitada. Parlamendile 2014. aasta aprillis esitatud „tööea pakti“ seaduseelnõu, mille eesmärk on ergutada üle 150 töötajaga ettevõtteid säilitama töösuhte eakamate töötajatega, ei ole ikka veel vastu võetud. Sellise poliitika õnnestumiseks on endiselt vaja pakkuda eakamatele töötajatele aktiivse tööturupoliitika ja elukestva õppe kaudu võimalusi oskuste täiendamiseks. Oskustesse investeerimine on digiteerimisest täieliku kasu saamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks esmatähtis.

(12)

Kinnisvara vähese pakkumise probleemi leevendamiseks on vastu võetud märkimisväärne meetmete pakett, kuid selle tegelik mõju ei ole veel avaldunud. Asjaolu, et ehitamiseks ei ole võimalik kasutada selleks sobivat maad, mis on peamiselt eraomandis, tundub olevat elamispinnavarude suurendamisel üks peamisi takistusi. Piiratud elamispinna pakkumine koos suure nõudlusega on kaasa toonud elamispinnahindade pideva kasvu. See aitab selgitada kodumajapidamiste võlakoormuse suurenemist, mis tuleneb peamiselt hüpoteeklaenudest. Lisaks on hoolimata märkimisväärsetest investeeringutest transporditaristusse endiselt probleemiks ka liiklusummikud. Selle põhjuseks on suuresti ka asjaolu, et piiriüleste töötajate puhul takistab naaberriikide maksupoliitika moodsate tööviiside, näiteks teletöö levikut. Nii elamispinna kui ka liikuvusega seotud probleemid lisavad majanduse mitmekesistamise ja konkurentsivõime suurendamise jõupingutustele tõenäoliselt veelgi survet. Need võivad osutuda takistuseks ka kõrge kvalifikatsiooniga töötajate tööturule meelitamisel.

(13)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2017) raames Luksemburgi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2017. aasta stabiilsusprogrammi ja 2017. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Luksemburgile esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud mitte üksnes nende asjakohasust Luksemburgi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada nii liidu üldist majandusjuhtimist.

(14)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2017. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, (5) et Luksemburg täidab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded,

1.

Tugevdada majanduse mitmekesistamist, kaotades sealjuures takistused investeeringutele ja innovatsioonile. Kõrvaldada regulatiivsed piirangud äriteenuste sektoris.

2.

Tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus, piirata ennetähtaegset pensionile jäämist ja suurendada eakamate inimeste tööhõive määra.