LISA

KOONDDOKUMENT

„MAASVALLEI LIMBURG“

PDO-BE-02172

Taotluse esitamise kuupäev: 12.5.2016

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Maasvallei Limburg

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Acolon

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: tumepunane.

Lõhn: punaste ja mustade marjade, nt vaarikad, põldmarjad, mustikad ja ploomid, aroomid.

Maitse: täidlane puuviljane maitse. Pehmed tanniinid tagavad veini kiire laagerdumise pudelis. Ühtlasi säilitavad Maasvallei Limburgi veinid hästi oma happesuse, moodustades harmoonilise tasakaalu tanniinide, puuviljade ja sügavuse vahel.

Viimistlus: viimistlusel domineerivad puuviljad.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Auxerrois

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: hele (sidrunikollane) ja selge.

Lõhn: küpsete kollaste õunte ja vahel roheliste pirnide aroomid.

Maitse: kuiv, valge vein, kerge happesusega. Veinid on puuviljased, kus on tunda õunte ja pirnide aroome.

Viimistlus: ’Auxerrois’ viinamarjasordist valmistatud veinide laagerdumine on enamusel aastatel pikk ja intensiivne. See sõltub osaliselt kliima soojenemisest, mis on tuntavalt mõjutanud Maasvallei Limburgi mikrokliimat

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Chardonnay

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: selge, õlekollasest kuni keskmise kuldse värvuseni (puidu mõju).

Lõhn: väga värske, puuviljade nagu sidruni, vahel mesimeloni, aprikoosi aroomiga, või, röstsaia ja nii vanilje kui ka komplekssete aroomidega (sette segamisest).

Maitse: kuiv. Maitse varieerub kootavast kuni õlise tundeni suus. Veinid on puuviljased ja elegantsed, kuid võivad omandada laiema, intensiivse ja luksusliku maitse, kui lasta neil laagerduda puidust vaatides. Maasvallei Limburgi kruus annab sordist ’Chardonnay’ valmistatud veinile tuntava mineraalsuse. Eriliselt viimistletud happed toovad veinides esile piirkonna omadused.

Viimistlus: Kruusane aluspinnas tagab pika mõjuga mineraalse intensiivsuse.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Dornfelder

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: intensiivne, tumepunane.

Lõhn: Sordist ’Dornfelder’ valmistatud vein on intensiivsete puuviljaaroomidega, kus domineerivad ’Amarena’ kirsid, põldmarjad ja musta leedri marjad.

Maitse: peamiselt täidlase, puuviljase maitsega. Maasvallei Limburgi veine iseloomustavad pigem tagasihoidlikud happed ja väga kerged, küpsed tanniinid.

Viimistlus: selles on tunda kogu lõhnaspektrumit, tihti lagritsa nootidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Gewürztraminer

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: vein on intensiivse kollase värvuse ja helekuldsete helkidega.

Lõhn: lõhnas on tunda mitmeid erinevaid aroome. Tegu on jõulise, keeruka lõhnaga, milles kerkivad esile eksootiliste puuviljade, lillede, tsitrusviljade ja vürtside noodid. Lisaks võib sageli tunda mee ja küpsete puuviljade aroome.

Maitse: kõnealune vein on arvestatava täidluse ning hea struktuuriga, kus avalduvad Maasvallei Limburgile iseloomulikud tagasihoidlikud happed.

Viimistlus: selles on tunda kogu lõhnaspektrumit, tihti lagritsa nootidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Pinot Blanc

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: selge, kollane värv.

Lõhn: puuviljane, küpse pirni ja vürtsi nootidega.

Maitse: tuntav Maasvallei Limburgi kruusasest aluspinnasest tulenev mineraalsus, kergelt kihisev.

Viimistlus: pikk maitsekas viimistlus ning Maasvallei Limburgi veinidele iseloomulik tasakaal tuntavate hapete ja puuviljasuse vahel.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Pinot Gris

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: pehme kollase värvusega, mida kaunilt ääristavad väikesed mullid.

Lõhn: puhta lõhnaga, kus on tunda intensiivseid kollase pirni ja mee (vahel mandli) aroome ning milles avalduvad vürtside, pipra ja vähese suitsususe noodid

Maitse ja viimistlus: Maasvallei Limburgi veinidele iseloomulik ideaalne tasakaal õrna happesuse ja mee nootide vahel, millele järgneb pikk viimistlus.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Pinot Noir

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: valge, roosa ja rubiinpunasest granaatõunapunaseni varieeruv punane.

Lõhn: veinid on intensiivse ja puuviljase lõhnaga, kus on õrnalt tunda punaste marjade, vaarikate, mustade kirsside ja metsikute põldmarjade aroome.

Maitse: sametiselt pehme, küpsete tanniinidega, hästi tasakaalus, väga hea struktuuriga, kus avalduvad Maasvallei Limburgi piirkonnale iseloomulikud omadused. Võib pudelis laagerduda kuni 10 aastat.

Viimistlus: väga intensiivse, pika viimistlusega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Riesling

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: sidrunikollane ning selge välimusega.

Lõhn: väga värske lõhnaga, kus on tunda valgete luuviljade (virsik) ja õunte, vahel rohelise pirni aroome ning sidruninoote.

Maitse: Maasvallei Limburgi kruus annab veinile suitsuse mineraalse maitse, milles avalduvad vürtside noodid. Laagerdunud veinide puhul domineerivad tuntavalt naftale ja meele iseloomulikud aroomid.

Viimistlus: intensiivse, pika viimistlusega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Siegerrebe

Seda veinikategooriat iseloomustav viinamarjasort annab veinile järgmised omadused.

Värvus: helekollane.

Lõhn: Väga tugeva lõhnaga vein, mille omadused pärinevad kõnealuse sordi aretuse aluseks kasutatud sortidest ’Madeleine Angevine’ ja ’Gewürztraminer’, mis lisavad Maasvallei Limburgi veinidele märkimisväärselt vürtsikamaid ja happelisemaid omadusi, mis kogemuse põhjal järeldades ei avaldu nii valdavalt teistes piirkondades.

Maitse: hea hapete ja lõhnade kombinatsioon.

Viimistlus: intensiivse maitsega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Muud iseloomulikud omadused

—

Värskete viinamarjade, osaliselt kääritatud viinamarjavirde või noore alles kääritamisprotsessis oleva veini naturaalne alkoholisisalduse osakaalu võib suurendada ainult tootjaettevõttes, lisades sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirret või puhastatud viinamarjavirret. Kogu naturaalset alkoholitugevust võib suurendada maksimaalselt 2,5 mahuprotsendi võrra.

—	Osaline viinamarjavirde ja noore alles kääritamisprotsessis oleva veini hapetustamine on lubatud. Pärast 15. märtsi on lubatud osaline hapetustamine kuni 1 g/l, viinhappena 13,3 mekv/l.

—	Kui ühte omadustest ei ole defineeritud, kehtivad minimaalsed ja maksimaalsed kohaldatavad väärtused, mis on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja määruses (EÜ) nr 606/2009 või võimalusel riiklikes regulatsioonides.

—	Viinamarjasortide segamine on lubatud, kuid erandkorras.

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Asjaomane veinivalmistustava

Temperatuuriga kontrollitav kääritamine, mis toimub roostevabast terasest mahutites ja/või tammevaatides jahutus- ja soojendussüsteemi abil.

b.   Maksimaalne saagikus

’Acolon’, ’Auxerrois B’, ’Chardonnay B’, ’Gewürztraminer B’, ’Pinot Blanc B’, ’Pinot Gris G’, ’Riesling B’ and ’Siegerrebe Rs’.

75 hektoliitrit hektari kohta.

’Acolon’, ’Auxerrois B’, ’Chardonnay B’, ’Gewürztraminer B’, ’Pinot Blanc B’, ’Pinot Gris G’, ’Riesling B’ and ’Siegerrebe Rs’.

10 750 kilogrammi viinamarju hektari kohta

’Dornfelder N’

90 hektoliitrit hektari kohta.

’Dornfelder N’

12 850 kilogrammi viinamarju hektari kohta

’Pinot Noir N’

60 hektoliitrit hektari kohta.

’Pinot Noir N’

8 600 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud piirkond

Nimetuse „Maasvallei Limburg“ all toodetud veinide määratletud piirkond asub viinamarjakasvatusvööndis A, mis ulatub sama kaugele, kui Maasi jõe mõlemal kaldal olev geograafiliselt keskne terrass Limburgi Belgia ja Hollandi piirkondades, mis on ajalooliselt üksteisega seotud.

—	Omavalitsusüksused, Belgia linnad: Kinrooi, Maaseik, Dilsen-Stokkem, Maasmechelen ja Lanaken.

—	Hollandi linnad: Stein, Sittard-Geleen, Echt-Susteren, Maasgouw, Roermond, Maasgouw ja Leudal.

Määratletud piirkonna suurus on 155,09 km2.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Auxerrois B’

’Acolon’

’Gewürztraminer B’

’Dornfelder N’

’Chardonnay B’

’Siegerrebe Rs’

’Riesling B’

’Pinot Noir N’

’Pinot Gris G’

’Pinot Blanc B’

8.   Seos(ed)

Asukoht

Maasvallei Limburgi piirkond asub Maasi jõe kiviklibusel tulvaveealal (see on suures osas füüsiliseks piiriks Madalmaade ja Belgia vahel). Aluspinna moodustab paks kiviklibu kiht, mille sete pärineb Jura ja Ardennide juurest. Kiviklibu kiht on 5–15 meetri paksune. Hiljem tekkis kiviklibu peale paks saviliiva kiht, mis muutis Maasvallei atraktiivseks kohaks, kus tegeleda põllumajandusega. Kõnealune piirkond arenes ajalooliselt ja majanduslikult kiiresti, kui Maasi jõgi oli veel laevatatav. See võimaldas kaubavahetuse keskuste nagu Roermond, Stokkem ja Maaseik tekke.

Määratud piirkonnas kasutatavad viinamarjasordid

Viinamarjasordid, mis kasvavad hästi mõõdukas kliimas, on esindatud ka Maasvallei Limburgis. ’Acolon’, ’Auxerrois B’, ’Chardonnay B’, ’Dornfelder N’, ’Gewürztraminer B’, ’Pinot Blanc B’, ’Pinot Gris G’, ’Pinot Noir N’, ’Riesling B’ ja ’Siegerrebe Rs’. Sordiveinide maitset iseloomustab ka saviliiva ja kiviklibu aluspinnasele iseloomulik piirkondlik loodus, mida kirjeldati täpsemalt piirkonnaga seotuse osas.

Põhjuslik seos: ajalooline

Maasi jõe kallastel kasvatati kloostrites viinamarju veini tegemise eesmärgil juba keskaja alguses. Ajaloolised tekstid annavad tunnistust tagasihoidlikust veinitootmisest kloostrite sees. Ühtlasi viitavad mõned kohanimed viinamarjaistandusele (sealhulgas Wingerd ehk vein), mis annavad tunnistust piirkonna veinitootmise ajaloost. Vein oli ka üheks põhjustest, miks suursuguse benediktiini nunnaklooster Thornis sai alloodi seisuse ning muutus lõpuks kloostri-vürstiriigiks. Mitmed kohanimed nagu Wingerd, Wingerdenplein jne viitavad rikkalikule veinitootmise ajaloole. Märkimist väärib ka 8. sajandist pärit legend „veini imest“ Aldeneikis.

Kõnealuseid viiteid veini kohta võib leida kõikjalt Maasvalleis.

Põhjuslik seos: geoloogia/muld

Maasi jõe kiviklibu koosneb peamiselt lubjakivist, kvartsist ja ränimugulatest. Erinevate kivimite segu muudab pinnase väga mineraalide rohkeks, mis avaldub tasakaalustatud veinides, millel on omased mineraalne maitse ja õrn happesus.

Kiviklibu kattev liivane saviliiva muld annab veinidele raskust, sügavust ja rikkalikkust ning suurema maitsespektri. Kruusa ja kivide alumine kiht muudab veini kihisevaks ja eelkõige jõuliseks, andes sellele reeglina mineraalse maitse. Viinapuu juured ulatuvad alati läbi kiviklibu kihi kuni põhjavee tasemeni, kus on enamus veini maitset mõjutavaid mineraale.

Põhjuslik seos: kliima

Maasvallei Limburgi piirkonnale iseloomulik mikrokliima on seotud aeglase küpsemisega, mis aitab maitsel areneda nagu on kirjeldatud järgnevalt. Jahedamatel sügisöödel lagunevad happed järk-järgult, mis tähendab, et viinamarjad saavad aeglaselt küpseda ning piirkonnale iseloomulikud aroomid muutuvad tugevamaks. Kõrgem ala Kempens Plateau kaitseb Maasvallei piirkonda tagantpoolt tuleva liigsete sademete eest ning tagab varjualuse ja seega soojema, kuivema keskkonna. Kiviklibu kaevandamisest tekkinud järvede vesi aitab reguleerida temperatuuri ning tagab suurepärase õhtuse. Selle tulemusena kuivab saviliiva sein kiiremini, mis võimaldab viinamarjadel saavutada suhkrute, hapete ja aroomide võrdse tasakaalu.

Põhjuslik seos: inimtegurid

Nagu eelnevalt mainitud, on Maasvallei Limburgi piirkonnas tegeletud veinitootmisega sajandeid. Alates eelmise sajandi keskpaigast on piirkond muutunud inimtegevuse tulemusena, eriti kruusa kaevandamise ja Maasplasseni tehisjärvede ehitamise läbi. See eristab kõnealuse kaitstud päritolunimetusega veine teistest kaitstud geograafilise tähise ja muude nimetustega veinidest. Põhjuseks on kuumatakistus, mis on seotud Maasi jõe suure vee-alaga ning Maaspalsseni tehisjärvedega. See tähendab, et kevadkülmad on vähetõenäolised ning sügiseti on tagatud kõrgemad temperatuurid, mis on äärmiselt olulised viinamarjade kvaliteetse, kontrollitud küpsemise tarvis. See tagab veinide maitse järjepidevuse ning võimaldab saavutada erinevaid veiniparameetreid nagu pH tase, happesus ja suhkrud.

Kõnealused looduslikud tegurid, mida on võimendanud inimtegur, on Euroopas ainulaadsed ja seega esmatähtsad piirkonna määratlemise kitsendamisel.

9.   Olulised lisatingimused

Mitte ühtegi

Link tootespetsifikaadi juurde

https://www.rvo.nl/sites/default/files/Productdossier%20BOB%20Maasvallei.pdf

http://lv.vlaanderen.be/nl/landbouwbeleid/kwaliteitssystemen/beschermde-oorsprongsbenamingen-bob-en-beschermde-geografische