19.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 313/2

(1)

Käesoleva määrusega aidatakse täpsustada selliseid kriteeriume, mille alusel tehakse kindlaks, kas tuletisinstrumentide liigis või selle asjakohases alamhulgas on piisav kolmandate isikute ostu- ja müügihuvi. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) on kindaks teinud, et tuletisinstrumentide liigi suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (2) kohast kliirimiskohustust, ja tuletisinstrumendid on kauplemisele lubatud või nendega kaubeldakse kauplemiskohas, peaks ESMA järgima käesolevas määruses sätestatud kriteeriume, et kindlaks teha, kas tuletisinstrumente või nende asjakohast alamhulka loetakse üksnes kauplemiskohtades kauplemiseks piisavalt likviidseks.

(2)

Määruses (EL) nr 648/2012 on sätestatud, et tuletisinstrumente loetakse börsiväliste tehingute alla kuuluvaks, kui nendega ei kaubelda reguleeritud turul ja nende suhtes ei kohaldata reguleeritud turu eeskirju, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (3) on börsiväliselt kaubeldavate tuletisinstrumentide määratlus kitsam, sisaldades tuletisinstrumente, millega ei kaubelda reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis ega organiseeritud kauplemissüsteemis ja mille suhtes ei kohaldata samaväärseid eeskirju. ESMA peaks seega hindama kuivõrd tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulgaga juba kauplemiskohtades kaubeldakse ja võrdlema seda mujal kui kauplemiskohtades kauplemise tasemega. Väljaspool kauplemiskohta kauplemise ülekaal ei peaks siiski automaatselt tähendama, et tuletisinstrumentide liik või selle asjakohane alamhulk ei ole kohustusliku kauplemiskoha nõude jaoks sobiv. ESMA peaks kaaluma ka kohustusliku kauplemiskoha nõude eeldatavat mõju, võttes arvesse nii võimalust edendada läbipaistvuse ja finantsinstrumentide kättesaadavuse suurenemise kaudu likviidsust ja turu usaldusväärsust kui ka sellise otsuse võimalikke negatiivseid tagajärgi.

(3)

Arvestades määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti a kohase mittekapitaliinstrumentide likviidse turu määratluse ja sama määruse artikli 32 lõike 3 kohase tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulga piisava likviidsuse kindlakstegemise kriteeriumide sarnasust, tuleks instrumentide käsitlemise järjepidevuse edendamiseks mõlemaid hindamisi vastastikku arvesse võtta. Siiski ei tuleks tuletisinstrumentide liiki või selle asjakohast alamhulka, mida läbipaistvuse huvides loetakse likviidset turgu omavaks, lugeda automaatselt piisavalt likviidseks kohustusliku kauplemiskoha nõude käsitlemisel. Hindamiste erinevaid eesmärke silmas pidades võivad koguselised künnised ja kvaliteedikoefitsiendid seejuures erineda.

(4)

Arvestades laia valikut instrumente, mida võib mõjutada tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõue, ja nende eritunnuseid, finantsturgude pidevat muutumist ning kaasatud riiklike turgude mitmekesisust, ei ole võimalik eranditult iga tuletisinstrumendi liigi all kindlaks määrata ammendav loetelu, mis sätestaks kolmandate isikute ostu- ja müügihuvi hindamisel asjakohased elemendid või konkreetsete elementide koefitsiendid.

(5)

Siiski tuleks tagada teatav selgus selles, kuidas kindlaks teha tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulga piisav likviidsus, milleks eelkõige täpsustatakse kriteeriumid, mis käsitlevad tehingute keskmist sagedust, tehingute keskmist mahtu, aktiivsete turuosaliste arvu ja liiki ja keskmisi hinnavahesid, ning mis koosvõetuna näitavad kolmanda isiku ostu- ja müügihuvi taset.

(6)

Kindlakstegemisel, kas tuletisinstrumentide liik või selle asjakohane alamhulk on üksnes kauplemiskohtades kauplemiseks piisavalt likviidne, peaks vaatlusaeg olenema tuletisinstrumentide liigist või selle asjakohasest alamhulgast. See peaks olema piisavalt pikk, tagamaks, et kogutud andmeid ei ole moonutanud mis tahes sündmused, mis võisid põhjustada ebatavalisi kauplemismustreid. Igal juhul ei tohiks vaatlusaeg olla lühem kui kolm kuud.

(7)

Käesolevas määruses kirjeldatud kriteeriumid tuleks kujundada selliselt, et ühe tuletisinstrumendi või tuletisinstrumentide liikide hindamist saab võrrelda samalaadsete tunnustega muu tuletisinstrumendi või tuletisinstrumentide liikide hindamisega. Samalaadsete tunnustega tuletisinstrumentide liikide kindlaks määramine võib hõlmata mitmeid elemente, näiteks nendega kauplemisel kasutatavat vääringut, lõpptähtaegu, lepingute kehtivusaja alguskuupäeva, standard- või muude põhimõtete järgimist, seda, kas tegemist on uue lepinguga.

(8)

ESMA peaks vaatama likviidsuse muutumise varasemaid andmeid, et teha kindlaks nii see, kas tuletisinstrumentide liik või selle asjakohane alamhulk on üksnes kauplemiskohtades kauplemiseks piisavalt likviidne, kui ka see, kas see on piisavalt likviidne üksnes teatavast piirist väiksemate tehingute korral. Nendes hinnangutes võivad erinevate tuletisinstrumentide liikide või nende asjakohaste alamhulkade künnised olla erinevad, kui erinevad on ka liikide või alamhulkade tunnused ja tinglik maht. ESMA peaks hinnavahede hindamisel kaaluma nii hinnavahede keskmist suurust kui ka kättesaadavust, pidades seejuures silmas, et kuigi hinnavahede puudumine või ulatuslikkus viitab puudulikule likviidsusele, võivad hinnavahed samas kohustusliku kauplemiskoha nõude kehtestamisel väheneda, sest läbipaistvus ja finantsinstrumentide kättesaadavus suureneks.

(9)

ESMA peaks hindamisel arvutustes kõrvale jätma tehingud, mis on üheselt eristatavalt kauplemisjärgsed riskivähendustehingud, millega vähendatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske. Kui kohustusliku kauplemiskoha nõude hindamisel selliseid tehinguid arvesse võetaks, võib kolmandate isikute ostu- ja müügihuvi seetõttu tegelikkusest suuremana paista.

(10)

ESMA peaks hindamisel samuti kaaluma, kas tehingute pakette on vaja lubada või mitte. Investeerimisühingud teevad sageli oma arvel või klientide nimel tuletisinstrumentide ja muude finantsinstrumentidega tehinguid, mis koosnevad mitmest omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses olevast tehingust. Arvestades, et tehingute paketid võimaldavad investeerimisühingutel ja nende klientidel riske hallata ning parandavad finantsturgude paindlikkust, võib olla soovitud jätkata mõningate tehingupakettide täitmise lubamist, kui need koosnevad ühest või mitmest kahepoolse tehinguna väljaspool kauplemiskohta kaubeldavast kohustusliku kauplemiskoha nõudega tuletisinstrumendist.

(11)

Samuti tuleks kehtestada kriteeriumid, mille alusel ESMA saaks kindlaks teha, kas olemasolevat kohustusliku kauplemiskoha nõuet tuleks mingi tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulga puhul muuta, peatada või tuleks see tagasi võtta, v.a olukorras, kui tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulgaga enam vähemalt ühes kauplemiskohas ei kaubelda.

(12)

Järjepidevuse ja õiguskindluse huvides tuleb käesoleva määruse sätteid ning direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(13)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(14)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust (4),

a)

päevade arv, mil toimus kauplemine;

b)

tehingute arv.

a)

keskmine päevakäive, milleks jagatakse kõikide tehingute summaarne tinglik maht kauplemispäevade arvuga;

b)

tehingute keskmine päevamaksumus, milleks jagatakse kõikide tehingute summaarne tinglik maht tehingute arvuga.

a)

kõnealuse tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulgaga kaupleb kokku vähemalt kaks turuosalist;

b)

tuletisinstrumentide liigi või selle asjakohase alamhulga kauplemisele lubanud või nendega kauplevate kauplemiskohtade arv;

c)

siduva kirjaliku lepinguga või likviidsuse tagamise kohustusega turutegijate ja muude selliste turuosaliste arv.

a)

koefitsiendiga hinnavahed, sh mahukoefitsiendiga hinnavahed eri ajavahemike lõikes;

b)

hinnavahed kauplemisvahemiku eri ajahetkedel.