5.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1928,

4. november 2016,

muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, (1) eriti selle II lisa A osa punkti 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Veetud lasti ja muu asjakohase teabe seire eeskirjad on esitatud määruse (EL) 2015/757 II lisas. Eelkõige tuleb muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud last kindlaks määrata vastavalt kõnealuse lisa A osa punkti 1 alapunktis g esitatud näitajatele.

(2)

Naftatankerite, kemikaalitankerite, gaasitankerite, puistlastilaevade, külmutuslaevade ja kombineeritud laevade puhul on asjakohane tagada, et keskmise ekspluatatsioonilise energiatõhususe näitaja on kooskõlas IMO suunistega energiatõhususe näitaja (EEOI) vabatahtliku kasutamise kohta, (2) kuna need suunised kajastavad tööstusharu tavasid.

(3)

Veeldatud maagaasi tankerite ning konteineri- ja veeremilaevade puhul peaks veetud lasti arvutamiseks kasutatav näitaja kajastama tööstusharu tavasid ja tagama, et esitatud teave on täpne ja ajas võrreldav.

(4)

Segalastilaevade puhul tuleks veetud lasti kindlaksmääramisel lähtuda konkreetselt selleks väljatöötatud lähenemisviisist, mis võtab arvesse lasti tiheduse erinevusi, mis on kõnealuse laevakategooria jaoks oluline. On asjakohane lubada neid andmeid vabatahtlikult täiendada muude andmetega kooskõlas IMO suunistega laeva energiatõhususe näitaja (EEOI) vabatahtliku kasutamise kohta.

(5)

Autolaevade puhul tuleks veetud lasti kindlaksmääramisel lähtuda paindlikust lähenemisviisist, mis põhineb kahel eri variandil. Selleks et mahu olulisust paremini kajastada, on asjakohane lubada vabatahtlikult esitada andmeid, mis põhinevad erineval lisanäitajal.

(6)

Veeremi-reisilaevasid tuleks käsitleda erijuhuna, mille puhul peaksid kehtima konkreetsed tingimused. Võttes arvesse veeremi-reisilaevade pakutavaid segateenuseid ja selleks, et paremini kajastada tööstusharu tavasid, tuleks veetud kiirsaadetiste suhtes kohaldada kaht näitajat.

(7)

Laevade puhul, mis ei kuulu eespool nimetatud kategooriate ega määruse (EL) 2015/757 II lisa A osa punkti 1 alapunktide d, e ja f alla, tuleks lubada paindlikku lähenemisviisi, et kajastada täielikult nende laevade paljusust, mis veavad eri liiki lasti. Selleks et tagada andmete järjepidevus ja ajas võrreldavus vastavalt määruse (EL) 2015/757 artikli 4 lõikele 3, tuleb veetud lasti kõige asjakohasem näitaja, mille on valinud ettevõtja, dokumenteerida laeva seirekavas ja seda ka vastavalt kohaldada.

(8)

Komisjon konsulteeris asjaomaste osalistega käesolevas määruses käsitletud küsimustega seotud tööstusharu parimate tavade osas. Konsultatsioonid toimusid Euroopa säästva laevanduse foorumi raames loodud laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi järelevalve töörühma kaudu.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (3) artikliga 26 loodud kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, milles täpsustatakse muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise suhtes rakendatavad näitajad, et koguda muud asjakohast teavet üksikreiside lõikes vastavalt määruse (EL) 2015/757 artikli 9 lõikele 1.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „naftatanker“– laev, mis on ehitatud või kohandatud vedama oma lastiruumides peamiselt toornaftat või naftasaadusi mahtlastina, välja arvatud kombineeritud laevad, kahjulike vedelainete tankerid või gaasitankerid;

2)   „kemikaalitanker“– laev, mis on ehitatud või kohandatud vedama mahtlastina mis tahes vedelaid tooteid, mis on loetletud rahvusvahelise koodeksi (ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta) (4) peatükis 17, või laev, mis on ehitatud või kohandatud vedama mahtlastina kahjulikke vedelaineid;

3)   „veeldatud maagaasi tanker“– tanker, millega veetakse mahtlastina veeldatud maagaasi (peamiselt metaani) eraldi isoleeritud paakides;

4)   „gaasitanker“– tanker, millega veetakse mahtlastina muid veeldatud gaase kui veeldatud maagaasi;

5)   „puistlastilaev“– laev, mis on peamiselt mõeldud vedama mahtlastina kuivlasti, kaasa arvatud sellised laevaliigid nagu 1998. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon) XII peatüki reeglis 1 määratletud maagiveolaevad, kuid mitte kombineeritud laevad;

6)   „segalastilaev“– mitme- või ühetekilise kerega laev, mis on konstrueeritud vedama peamiselt segalasti, välja arvatud spetsiaalsed kuivlastilaevad, mis ei ole hõlmatud segalastilaevade nulljoone arvutustesse, näiteks loomaveolaev, praamer, raskelastilaev, jahiveolaev, tuumkütuselaev;

7)   „külmutuslaev“– laev, mis on konstrueeritud üksnes vedama lastiruumis külmlasti;

8)   „autolaev“– mitmetekiline veeremilaev, mis on konstrueeritud vedama tühje sõidu- ja veoautosid;

9)   „kombineeritud laev“– laev, mis on konstrueeritud võtma mahtlastina peale nii vedel- kui ka kuivlasti kogu kandevõime ulatuses;

10)   „veeremi-reisilaev“– laev, mis veab rohkem kui 12 reisijat ja mille pardal on veeremlastiruum;

11)   „konteineri- ja veeremilaev“– hübriidlaev, millel on eraldi sektsioonidena konteinerilaev ja veeremilaev;

12)   „kandevõime“– tonnides väljendatud täislastis laeva mõõdetud mahuline veeväljasurve, mis korrutatakse vee suhtelise tihedusega laeva väljasõidul miinus laeva tühimass ja pardal oleva kütuse mass, mis määratakse kindlaks asjaomase lastis laeva väljasõidul;

13)   „mõõdetud mahuline veeväljasurve“– kuupmeetrites väljendatud laeva teoreetiline veeväljasurve maht metallväliskestaga laevade puhul ilma väljaulatuvate osadeta ning muust materjalist väliskestaga laeva puhul veeväljasurve maht laevakere välispinnani;

14)   „laeva tühimass“– laeva tegelik mass tonnides ilma kütuse, reisijate, lasti, vee ja muude pardal olevate tarbevarudeta.

Artikkel 3

Näitajad veetava lasti kindlaksmääramiseks iga laevakategooria puhul

Muu asjakohase teabe kogumisel üksikreiside lõikes vastavalt määruse (EL) 2015/757 artikli 9 lõikele 1 määratakse „veetud last“ kindlaks järgmiselt:

a)

naftatankerite puhul pardal oleva lasti mass;

b)

kemikaalitankerite puhul pardal oleva lasti mass;

c)

veeldatud maagaasi tankerite puhul lasti maht lossimisel või, kui lasti lossitakse reisi jooksul mitu korda, siis reisi ajal lossitud lasti ja kõikides järgmistes sissesõidusadamates kuni uue lasti laadimiseni lossitud lasti summa;

d)

gaasitankerite puhul pardal oleva lasti mass;

e)

puistlastilaevade puhul pardal oleva lasti mass;

f)

segalastilaevade puhul kandevõime täislastiga reisi korral ja null ballastreisi korral;

g)

külmutuslaevade puhul pardal oleva lasti mass;

h)

autolaevade puhul pardal oleva lasti mass, mis on kindlaks määratud tegeliku massina või lastiühikute või liinimeetrite arvu ning nende kaalu vaikeväärtuste korrutisena;

i)

kombineeritud laevade puhul pardal oleva lasti mass;

j)

veeremi-reisilaevade puhul pardal olevate reisijate arv ja pardal oleva lasti mass, mis on kindlaks määratud tegeliku massina või lastiühikute (veoautod, autod jne) või liinimeetrite arvu ning nende kaalu vaikeväärtuste korrutisena;

k)

konteineri- ja veeremilaevade puhul pardal oleva lasti maht, mille kindlaksmääramiseks liidetakse kokku lastiühikute (sõiduautod, haagised, veoautod jm standardühikud) ning vaikimisi kasutatava pindala ja teki kõrguse (vahemaa põranda ja konstruktsioonitala vahel) korrutis, liinimeetrite arvu ja teki kõrguse (muu veeremlasti korral) korrutis ning arvestusel põhinevate ühikute (TEU) ja 38,3 m3 korrutis;

l)

teiste laevade puhul, mis ei kuulu punktides a–k ega määruse (EL) 2015/757 II lisa A osa punkti 1 punktides d, e ja f nimetatud kategooriate alla, pardal oleva lasti mass või kandevõime täislastiga reisi korral ja null ballastreisi korral.

Esimese lõigu punkti f kohaldamisel võib pardal oleva lasti massi kasutada vabatahtlikult lisanäitajana.

Esimese lõigu punkti h kohaldamisel võib kandevõimet täislastiga reisi korral ja nulli ballastreisi korral kasutada vabatahtlikult lisanäitajana.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. november 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 123, 19.5.2015, lk 55.

(2)  MEPC.1/Circ.684.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(4)  Muudetud dokumentidega MEPC.225(64) ja MSC.340(91).