31.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/1

(1)

Korraldatud teabele kiire ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks ning selle teabe lõppkasutajatele kättesaadavaks tegemiseks on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) kohustatud arendama Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti (edaspidi „juurdepääsupunkt“) ja seda käigus hoidma. Juurdepääsupunkt tuleks kavandada veebiportaalina, kuhu pääseb ESMA veebisaidi kaudu ja mis tsentraliseerivast rollist tulenevalt ei peaks korraldatud teabe salvestamise suhtes üle võtma ametlikult kindlaksmääratud süsteemide funktsioone. Juurdepääsupunkt peaks tagama juurdepääsu kõikide ametlikult kindlaksmääratud süsteemide salvestatavale korraldatud teabele, vältima andmete salvestamise dubleerimist ning minimeerima andmevahetuse turvalisuse riske.

(2)

Korraldatud teabe otsimise lihtsustamiseks ja sellele teabele kiire juurdepääsu tagamiseks peaks juurdepääsupunkt pakkuma lõppkasutajatele võimalust otsida emitendi isiku, päritoluliikmesriigi või korraldatud teabe liigi järgi. Samal ajal peab juurdepääsupunkt võimaldama lõppkasutajatele nende nõutud korraldatud teabele juurdepääsu, kasutades hüperlinke, mis viivad ametlikult kindlaksmääratud süsteemide veebisaitidele, kus see teave on salvestatud.

(3)

Juurdepääsupunkti laitmatu toimimine ja selle ühendus ametlikult kindlaksmääratud süsteemidega sõltub toetava kommunikatsioonitehnoloogia turvalisusest, tulemuslikkusest, tõhususest ja kohandatavusest. Juurdepääsupunkt ja ametlikult kindlaksmääratud süsteemid peaks omavahelistes ühendustes kasutama HTTPSi (hüperteksti edastusprotokolli üle turvasoklite kihi). Kommunikatsioonitehnoloogia pidevat arengut ning korraldatud teabe kohta vahetatavate metaandmete terviklikkuse ja turvalisuse tagamise vajadust arvestades peaksid ESMA ja ametlikult kindlaksmääratud süsteemid siiski tulevikus alternatiivse kommunikatsioonitehnoloogia kindlaks määramiseks ja rakendamiseks tegema koostööd. Lisaks peaks ESMA olukorras, kui ta objektiivsetele tehnilistele kriteeriumidele tuginedes leiab, et sel eesmärgil ei oleks sellises ulatuses koostöö tõhus, saama määrata, millist alternatiivset kommunikatsioonitehnoloogiat juurdepääsupunkt ja ametlikult kindlaksmääratud süsteemid kasutama peavad.

(4)

Piiriüleste otsingute ja täpsete otsingutulemuste võimaldamiseks peaks ametlikult kindlaksmääratud süsteem kasutama iga reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberite emitendi jaoks kordumatut tunnust. Ametlikult kindlaksmääratud süsteemi kasutatavate tunnuste ühtlustamine peaks võimaldama juurdepääsupunkti lõppkasutajatel paremini tuvastada emitente, kelle kohta nad teavet otsivad. Lisaks peaks ametlikult kindlaksmääratud süsteemi kasutatavad kordumatud tunnused olema rahvusvaheliselt tunnustatud, sobima igale emitendile määramiseks, olema järjepidevad, emitentide ja ametlikult kindlaksmääratud süsteemide jaoks piiratud finantsmõjuga ning valdkonda arvestades tulevikukindlad. Seega peaks ametlikult kindlaksmääratud süsteemid kasutama reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberite emitentide kordumatute tunnustena juriidilise isiku tunnuseid.

(5)

Juurdepääsupunkti tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb ühtlustada juurdepääsupunkti ja ametlikult kindlaksmääratud süsteemide vahelises andmevahetuses kasutatavat vormingut. Sellest lähtuvalt peaks teabevahetuseks sobiva vormingu kindlaks määramisel arvestama turul kasutatavate kõige levinumate standardvormingute turvaatribuute vahetus- ja valideerimisprotsessis. Kuna juurdepääsupunkt ei peaks korraldatud teabe salvestamise suhtes üle võtma ametlikult kindlaksmääratud süsteemide funktsioone, tuleks korraldatud teabe vahetamise vorminguga ette anda ametlikult kindlaksmääratud süsteemide kasutatavad korraldatud teabe metaandmed, et lõppkasutajatele tagada korraldatud teabe sihipärane otsing ja kiire juurdepääs.

(6)

Korraldatud teabe liikide ühise nimekirja sätestamine peaks võimaldama investoritel paremini mõista teavet, mille suhtes direktiivi 2004/109/EÜ raames kohaldatakse emitentide suhtes täpsuse, põhjalikkuse ja õigel ajal levitamise nõudeid. Ametlikult kindlaksmääratud süsteemide poolne korraldatud teabe ühine pealkirjastamine ja klassifitseerimine korraldatud teavet juurdepääsupunkti kaudu otsivate lõppkasutajate jaoks peaks võimaldama lõppkasutajatel otsimisel keskenduda neid huvitavat liiki teabele ja tegema otsuste tegemise protsessi investorite jaoks tõhusamaks.

(7)

Korraldatud teavet sisaldavate dokumentide vaatamise ja allalaadimise suhtes kohaldatakse ametlikult kindlaksmääratud süsteemi hinnakirja nagu määratud kooskõlas iga liikmesriigi siseriikliku õigusega. Ametlikult kindlaksmääratud süsteemid ei tohiks siiski korraldatud teabe metaandmete edastamise eest juurdepääsupunkti käest tasu nõuda.

(8)

Ametlikult kindlaksmääratud süsteemidele ja emitentidele tuleb anda piisavalt aega, et rakendada seadusandlikud ja tehnoloogilised muudatused, mida nõutakse, et tagada reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberite emitentide kordumatu tunnusena juriidilise isiku tunnuse kasutamine. Samuti tuleb ametlikult kindlaksmääratud süsteemidele ja emitentidele anda piisavalt aega, et rakendada seadusandlikud ja tehnoloogilised muudatused, mida on vaja korraldatud teabe klassifitseerimise eesmärgil teabe salvestamiseks ja sildistamiseks.

(9)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(10)

ESMA on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikliga 10 korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud sama määruse artikliga 37 loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust. Samal ajal on ESMA arvesse võtnud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/17/EL (3) kehtestatud tehnilisi nõudeid,

a)

nende emitentide nimi, kellelt korraldatud teave pärineb;

b)

emitentide kordumatu tunnus, nagu sätestatud artiklis 7;

c)

emitendi päritoluliikmesriigid, nagu määratletud direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis i;

d)

korraldatud teabe klassifitseerimine, nagu sätestatud artikli 9 lõikes 2.

a)

majandusaasta ja auditi aruanded, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 kohaselt;

b)

poolaasta vahearuanded ja auditi aruanded või piiratud ülevaatuse aruanded, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 5 kohaselt;

c)

valitsustele tehtavad maksed, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 6 kohaselt;

d)

päritoluliikmesriigi valik, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti i kohaselt;

e)

siseteave, mis tuleb avalikustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ (4) artikli 6 kohaselt;

f)

hääleõiguse olukorra teated, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 12 kohaselt;

g)

emitendi poolt oma aktsiate omandamine või võõrandamine, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 14 kohaselt;

h)

hääleõiguste koguarv ja kapitali suurus, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 15 kohaselt;

i)

muutused aktsia- või väärtpaberiliikidega seotud õigustes, sh kogu teave, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 16 kohaselt;

j)

kogu teave, mis ei kuulu punktide a–i alla, kuid mida emitent või iga teine isik, kes ilma emitendi nõusolekuta on taotlenud väärtpaberite lubamist reguleeritud turul kauplemisele, on kohustatud avalikustama direktiivi 2004/109/EÜ artikli 3 lõike 1 alusel vastuvõetud liikmesriigi seaduste, määruste ja haldusnormide järgi.