KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1388,

17. august 2016,

millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse võrgueeskiri, millega sätestatakse nõuded, mille kohaselt ühendatakse võrku:

2.   Käesolev määrus aitab seega tagada ausa konkurentsi tingimusi elektri siseturul, süsteemi häiringukindlust ja taastuvate energiaallikate liitmist ning aitab soodustada elektriga kauplemist kogu Euroopa Liidu ulatuses.

3.   Samuti sätestatakse käesolevas määruses kohustus tagada, et võrguettevõtjad kasutaksid tarbimisüksuste ja jaotusvõrkude võimekust asjakohaselt läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, et tagada võrdsed võimalused kõikjal Euroopa Liidus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (4) artikli 2, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 2, komisjoni määruse (EL) 2015/1222 (5) artikli 2, komisjoni määruse (EL) 2016/631 (6) artikli 2, komisjoni määruse (EL) nr 543/2013 (7) artikli 2 ning direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 tähenduses.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tarbimisüksus“– üksus, mis tarbib elektrienergiat ja on ühendatud ühes või mitmes ühenduspunktis ülekande- või jaotusvõrku. Jaotusvõrk ja/või tootmismooduli abiseadmed ei moodusta tarbimisüksust;

2)   „ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus“– tarbimisüksus, millel on ühenduspunkt ülekandevõrguga;

3)   „ülekandevõrguühendusega jaotusüksus“– ülekandevõrku ühendatud jaotusvõrk või ühenduskohas paiknev alajaam või elektriseadmestik;

4)   „tarbimisseade“– jagamatu paigaldis, mida tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja saab aktiivselt juhtida kas eraldi või koondtarbimise osana kolmanda isiku vahendusel;

5)   „suletud jaotusvõrk“– jaotusvõrk, mille direktiivi 2009/72/EÜ artikli 28 kohaselt riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus, kui liikmesriigis on nii ette nähtud, on liigitanud suletud võrguks, mis jaotab elektrit geograafiliselt piiritletud tööstuspiirkonna, äripiirkonna või ühisteenuste osutamise alal ega varusta kodutarbijaid, välja arvatud juhuslik kasutamine väheste kodutarbijate poolt, kes paiknevad sellise võrgu teeninduspiirkonnas ja kes on jaotusvõrgu omanikuga töösuhtes või muus sarnases suhtes;

6)   „põhitarbimisseade“– vähemalt üks järgmistest seadmetest ühenduspunktis ja tootmisettevõttes: mootorid, trafod, kõrgepingeseadmed;

7)   „ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk“– ülekandevõrguga ühendatud jaotusvõrk, sealhulgas ülekandevõrguühendusega jaotusüksused;

8)   „suurim importvõimsus“– suurim pidev aktiivvõimsus, mida suudab ühenduspunktis võrgust tarbida kas ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või ülekandevõrguühendusega jaotusüksus, nagu on kindlaks määratud ühenduslepingus või nagu on kokku leppinud asjaomane võrguettevõtja ja vastavalt ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja;

9)   „suurim eksportvõimsus“– suurim pidev aktiivvõimsus, mida suudab ühenduspunktis võrku sisestada kas ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või ülekandevõrguühendusega jaotusüksus, nagu on kindlaks määratud ühenduslepingus või nagu on kokku leppinud asjaomane võrguettevõtja ja vastavalt kas ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja;

10)   „tarbija alasageduslik lahtiühendamine“– toiming, millega sageduse liigsel alanemisel eraldatakse tarbija võrgust, et tasakaalustada tarbimine ja tootmine ning ennistada süsteemi sagedus rahuldavasse vahemikku;

11)   „tarbija alapingeline lahtiühendamine“– toiming, millega pinge liigsel alanemisel eraldatakse tarbija võrgust, et ennistada pinge rahuldavasse vahemikku;

12)   „koormus-astmelüliti“– seade pingestatud või koormatud trafo talitlemiseks sobiva astme valikuks;

13)   „koormus-astmelüliti blokeerimine“– toiming, millega blokeeritakse koormus-astmelüliti alapinge puhul, et hoida ära trafo edasist ümberlülitumist ja pinge alanemist piirkonnas;

14)   „juhtimisruum“– asjaomase võrguettevõtja juhtimiskeskus;

15)   „koormusplokkimine“– voolukatkestuse järgsel süsteemi taastamisel tarbija taasühendamisel aktiivkoormuse tõstmine suurima astmega;

16)   „aktiivvõimsuse juhtimine tarbimiskajaga“– tarbimine tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus, mida asjaomane võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja saab muuta aktiivvõimsuse bilansi muutmiseks;

17)   „reaktiivvõimsuse juhtimine tarbimiskajaga“– tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus reaktiivvõimsus või reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed, mida asjaomane võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja saab reguleerida;

18)   „ülekandepiirangu juhtimine tarbimiskajaga“– tarbimine tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus, mida asjaomane võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja saab muuta süsteemisiseste ülekandepiirangute juhtimiseks;

19)   „koondtarbija“– tarbimisüksuste või suletud jaotusvõrkude kogum, mis võib töötada nagu üks tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk, et pakkuda üht või mitut tarbimiskajateenust;

20)   „süsteemi sageduse juhtimine tarbimiskajaga“– tarbimine tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus, mida on võimalik vastavalt sageduse kõikumisele vähendada või suurendada tarbimisüksuse või suletud jaotusvõrgu iseseisva reageeringuga sageduse kõikumise vähendamiseks;

21)   „aktiivvõimsuse juhtimine väga kiire tarbimiskajaga“– tarbimine tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus, mida saab väga kiiresti moduleerida vastavalt sageduse kõrvalekalletele ja mille tulemusena aktiivvõimsus muutub väga kiiresti;

22)   „tarbimiskajaseadme dokument“– dokument, mille annab asjaomasele võrguettevõtjale kas tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja tarbimiskajaga tarbimisseadme kohta, mis on ühendatud pingeastmel üle 1 000 V ja millega kinnitatakse, et tarbimisseade vastab käesoleva määruse tehnilistele nõuetele ning esitatakse vajalikud andmed ja väited, sealhulgas nõuetele vastavuse kinnitus.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse järgmise suhtes:

Asjaomane võrguettevõtja peab keelduma lubamast ühendada uut ülekandevõrguühendusega tarbimisüksust, uut ülekandevõrguühendusega jaotusüksust või uut jaotusvõrku, kui see ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja reguleeriv asutus või liikmesriigi muu asutus ei ole kooskõlas artikliga 50 lubanud erandit. Asjaomane võrguettevõtja edastab sellise põhjendatud keeldumise kirjalikult tarbimisüksuse omanikule või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus on teisiti otsustanud.

Seoses III jaotise kohase vastavuse järelevalvega peab asjaomane põhivõrguettevõtja loobuma artiklite 27–30 kohastest tarbimiskajateenustest uutelt tarbimisseadmetelt, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

3.   Tarbimisüksusi ja suletud jaotusvõrke, milles on mitu tarbimisseadet, käsitatakse koos ühe tarbimisseadmena, kui need seadmed ei saa iseseisvalt töötada või kui neid on mõistlik käsitleda koos.

Artikkel 4

Kohaldamine olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste suhtes, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste suhtes, olemasolevate jaotusvõrkude suhtes ja olemasolevate tarbimisseadmete suhtes, mida kasutatakse tarbimiskajateenuste osutamiseks

1.   Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja selliste olemasolevate tarbimisseadmete suhtes, mida kasutab või võib kasutada tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk, et osutada tarbimiskajateenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, välja arvatud allpool loetletud juhud:

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse olemasolevaks ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus, ülekandevõrguühendusega jaotusüksus, jaotusvõrk ja selline tarbimisseade, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk, et osutada tarbimiskajateenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, kui:

Tarbimisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja peab esitama asjaomasele võrguettevõtjale ja asjaomasele põhivõrguettevõtjale teate, milles tuleb märkida vähemalt lepingu pealkiri, selle allkirjastamise kuupäev ja jõustumise kuupäev ning ehitatava, koostatava või ostetava põhitarbimisseadme või tarbimisseadme tehnilised näitajad.

Liikmesriik võib sätestada, et teatavatel juhtudel võib reguleeriv asutus määrata kindlaks, kas tegemist on olemasoleva või uue ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu või tarbimisseadmega.

3.   Et võtta arvesse selliseid olulisi tegelike asjaolude muutusi nagu süsteemi nõuete areng, sealhulgas taastuvate energiaallikate ja tarkvõrkude kasutuselevõtmine, elektritootmise hajutamine ja tarbimiskaja, võib asjaomane põhivõrguettevõtja pärast artikli 9 kohaseid avalikke konsultatsioone teha reguleerivale asutusele või, kui see on asjakohane, liikmesriigile ettepaneku laiendada käesoleva määruse kohaldamist olemasolevatele ülekandevõrguühendusega tarbimisüksustele, olemasolevatele ülekandevõrguühendusega jaotusüksustele, olemasolevatele jaotusvõrkudele või sellistele olemasolevatele tarbimisseadmetele, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk, et osutada tarbimiskajateenuseid asjaomasele võrguettevõtjale või asjaomasele põhivõrguettevõtjale.

Sel eesmärgil tuleb teha artiklite 48 ja 49 kohane usaldusväärne ja läbipaistev kvantitatiivne tasuvusanalüüs. Analüüs peab näitama järgmist:

4.   Enne lõikes 3 osutatud kvantitatiivset tasuvusanalüüsi peab asjaomane põhivõrguettevõtja:

5.   Asjaomane põhivõrguettevõtja, reguleeriv asutus või, kui see on asjakohane, liikmesriik peab tegema otsuse, kas laiendada käesoleva määruse kohaldamist olemasolevatele ülekandesüsteemiga ühendatud tarbimisüksustele, olemasolevatele ülekandevõrguühendusega jaotusüksustele, olemasolevatele jaotusvõrkudele või olemasolevatele tarbimisseadmetele kuue kuu jooksul pärast artikli 48 lõike 4 kohase aruande ja soovituse saamist asjaomaselt põhivõrguettevõtjalt. Reguleeriva asutuse või, kui see on asjakohane, liikmesriigi otsus avaldatakse.

6.   Kui asjaomane põhivõrguettevõtja hindab käesoleva määruse kohaldamist olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude või selliste olemasolevate tarbimisseadmete suhtes, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk tarbimiskajateenuste osutamiseks asjaomastele võrguettevõtjatele või asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, peab ta arvesse võtma tarbimisüksuste omanike, jaotusvõrguettevõtjate ja suletud jaotusvõrgu ettevõtjate õiguspäraseid ootusi.

7.   Asjaomane põhivõrguettevõtja võib hinnata teatavate või kõikide käesoleva määruse sätete kohaldamist olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja olemasolevate tarbimisseadmete suhtes iga kolme aasta tagant vastavalt nõuetele ja korrale, mis on sätestatud lõigetes 3–5.

Artikkel 5

Kohaldamine pumpjaama tootmismoodulite ja tööstusettevõtete suhtes

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata pumpjaama tootmismoodulite suhtes, mis võivad talitleda nii tootmis- kui ka pumbatalitluses.

2.   Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse pumpjaama pumbamoodulite suhtes, mis võivad talitleda ainult pumbatalitluses, ning neid käsitatakse tarbimisüksusena.

3.   Kui tööstusettevõttes paikneb elektritootmismoodul, võivad tööstusettevõtte võrguettevõtja, tarbimisüksuse omanik, tootmisüksuse omanik ja selle võrgu ettevõtja, millega asjaomane tööstusettevõte on ühendatud, kokku leppida kooskõlastatult asjaomase põhivõrguettevõtjaga, millistel tingimustel toimub kriitiliste tarbijate lahtiühendamine asjaomasest võrgust. Kokkuleppe eesmärk on tagada tööstusettevõtte tootmisprotsesside kulgemine, kui asjaomases võrgus on häireid.

Artikkel 6

Regulatiivsed tahud

1.   Üldiselt kohaldatavad nõuded, mille peavad käesoleva määruse kohaselt kehtestama asjaomased võrguettevõtjad või põhivõrguettevõtjad, peab heaks kiitma asutus, mille määrab liikmesriik, ning nimetatud nõuded tuleb avaldada. Kui liikmesriik ei ole sätestanud teisiti, peab määratud asutus olema reguleeriv asutus.

2.   Liikmesriik võib nõuda, et käesoleva määruse kohaselt võrguettevõtjate või põhivõrguettevõtjate kehtestatavad kohapõhised nõuded peavad olema määratud asutuse poolt heaks kiidetud.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel peavad liikmesriigid, pädevad asutused ja võrguettevõtjad:

4.   Asjaomane võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja peab esitama kohaldatavate üldtingimuste ettepaneku või ettepaneku selliste tingimuste arvutamise või kindlaksmääramise meetodi kohta pädevale asutusele heakskiitmiseks hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

5.   Kui käesolevas määruses on nõue, et asjaomane võrguettevõtja, asjaomane põhivõrguettevõtja, tarbimisüksuse omanik, tootmisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja ja/või suletud jaotusvõrgu ettevõtja peavad saavutama kokkuleppe, peavad nad üritama kokku leppida kuue kuu jooksul pärast seda, kui üks osaline on teistele esimese ettepaneku esitanud. Kui selle aja jooksul ei ole kokkulepet saavutatud, võib iga osaline taotleda asjaomaselt reguleerivalt asutuselt otsuse tegemist kuue kuu jooksul.

6.   Pädevad asutused peavad tegema tingimuste või metoodika alase ettepaneku kohta otsuse kuue kuu jooksul pärast sellise ettepaneku saamist.

7.   Kui asjaomane võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja peab vajalikuks lõigetes 1 ja 2 sätestatud ja selle kohaselt heakskiidetud tingimusi või metoodikat muuta, tuleb muudatusettepaneku suhtes kohaldada lõigetes 3–8 sätestatud nõudeid. Muudatusettepaneku teinud võrguettevõtjad ja põhivõrguettevõtjad peavad võtma arvesse tarbimisüksuse omanike, jaotusvõrguettevõtjate, suletud jaotusvõrgu ettevõtjate, seadmetootjate ja muude huvitatud isikute õigustatud ootusi, mis põhinevad esialgselt määratletud või kokkulepitud nõuetel ja metoodikal.

8.   Kui osaline tahab esitada kaebuse asjaomase võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja peale seoses asjaomase võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja kohustustega, mis tulenevad käesolevast määrusest, võib see osaline esitada kaebuse reguleerivale asutusele, kes tegutseb vaidlusi lahendava asutusena ja peab otsuse tegema kahe kuu jooksul kaebuse kättesaamisest. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus nõuab täiendavat teavet. Pikendatud tähtaega võib kaebuse esitaja nõusolekul veelgi pikendada. Reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust seoses edasikaebamisega.

9.   Kui käesoleva määruse kohased nõuded peab kehtestama asjaomane võrguettevõtja, kes ei ole põhivõrguettevõtja, võivad liikmesriigid sätestada, et asjaomaste nõuete kehtestamise eest oleks vastutav põhivõrguettevõtja.

Artikkel 7

Mitu põhivõrguettevõtjat

1.   Liikmesriigis, milles on rohkem kui üks põhivõrguettevõtja, kohaldatakse käesolevat määrust kõigi liikmesriigi põhivõrguettevõtjate suhtes.

2.   Liikmesriik võib siseriikliku õigusega ette näha, et põhivõrguettevõtja vastutus ühe või mitme kohustuse või kõigi käesoleva määruse järgsete kohustuste täitmise eest antakse üle ühele või mitmele põhivõrguettevõtjale.

Artikkel 8

Kulude katmine

1.   Kulusid, mida kannavad võrguettevõtjad võrgutariifide reguleerimise tõttu ja mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud kohustustest, peab hindama asjaomane reguleeriv asutus. Kulud, kui need on hinnatud mõistlikuks, tõhusaks ja proportsionaalseks, tuleb katta võrgutariifidest või muu mehhanismi kohaselt.

2.   Asjakohase reguleeriva asutuse nõudmisel peavad lõikes 1 osutatud võrguettevõtjad kolme kuu jooksul pärast nõude saamist esitama vajaliku teabe, et hõlbustada tekkinud kulude hindamist.

Artikkel 9

Avalik arutelu

1.   Asjaomased võrguettevõtjad ja asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad pidama avaliku arutelu huvitatud isikutega, sealhulgas iga liikmesriigi pädevate asutustega, milles käsitletakse järgmist:

Arutelu peab kestma vähemalt ühe kuu.

2.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad või asjaomased võrguettevõtjad peavad võtma nõuetekohaselt arvesse arutelu käigus avaldatud huvitatud isikute arvamusi enne, kui ettepanek, aruanne, tasuvusanalüüs või nõuded, mis käsitlevad tarbimisüksusi, esitatakse heakskiitmiseks reguleerivale asutusele, pädevale asutusele või, kui see on asjakohane, liikmesriigile. Kõigil juhtudel tuleb ettepanekule lisada selge põhjendus, miks arutelu käigus saadud seisukohad võetakse või miks neid ei võeta arvesse, ning need tuleb avaldada kas enne või üheaegselt ettepaneku, aruande, tasuvusanalüüsi või artiklite 28 ja 29 kohaste tarbimisseadmeid käsitlevate nõuete avaldamisega.

Artikkel 10

Huvitatud isikute kaasamine

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (koostööamet) korraldab tihedas koostöös Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga huvitatud isikute kaasamist ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, jaotusvõrkude ja selliste tarbimisseadmete, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk tarbimiskajateenuste osutamiseks asjaomastele võrguettevõtjatele või asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, võrguühenduse tingimuste ja muude käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimuste otsustamisse. See hõlmab korrapäraseid kohtumisi huvitatud isikutega, et teha kindlaks probleemid ja pakkuda välja võrguühenduse nõuetega seotud lahendusi eelkõige seoses ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, jaotusvõrkude ja selliste tarbimisseadmetega, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk tarbimiskajateenuste osutamiseks asjaomastele võrguettevõtjatele või asjaomastele põhivõrguettevõtjatele.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsuse kohustused

1.   Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid.

2.   Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate isikute, reguleerivate asutuste ja asutuste suhtes.

3.   Lõikes 2 nimetatud isikutele, reguleerivatele asutustele või asutustele töökohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele; selle nõudega ei piirata siseriiklike õigusaktide, käesoleva määruse muude sätete ega muude asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamist.

4.   Reguleerivad asutused, asutused ning juriidilised ja füüsilised isikud, kes saavad käesoleva määruse rakendamisega seoses konfidentsiaalset teavet, võivad seda kasutada ainult käesoleva määrusega sätestatud funktsioonide täitmiseks, kuid selle nõudega ei piirata siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist.

II JAOTIS

ÜLEKANDEVÕRGUÜHENDUSEGA TARBIMISÜKSUSTE, ÜLEKANDEVÕRGUÜHENDUSEGA JAOTUSÜKSUSTE JA JAOTUSVÕRKUDE ÜHENDAMISE NÕUDED

1. PEATÜKK

Üldnõuded

Artikkel 12

Üldised sagedusnõuded

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused, ülekandevõrguühendusega jaotusüksused ja jaotusvõrgud peavad suutma jääda võrku ühendatuks ja peavad suutma talitleda I lisas esitatud sagedusevahemikes ja ajavahemikes.

2.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või jaotusvõrguettevõtja võib koos põhivõrguettevõtjaga kindlaks määrata kasutamiseks suurema sagedusvahemiku või pikema lühima talitlusaja. Kui suuremad sagedusvahemikud ja pikemad lühimad talitlusajad on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekad, ei tohi ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või jaotusvõrguettevõtja põhjendamatult keelduda.

Artikkel 13

Üldised pingenõuded

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused, ülekandevõrguühendusega jaotusüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud peavad suutma jääda võrku ühendatuks ja suutma talitleda II lisas esitatud pingevahemikes ja ajavahemikes.

2.   Selliste jaotusvõrkude seadmed, mis on ühendatud samale pingele kui pinge ühenduspunktis ülekandesüsteemiga, peavad suutma jääda ühendatuks võrku ja talitleda II lisas esitatud pingevahemikes ja ajavahemikes.

3.   Ühenduspunkti pingevahemik tuleb esitada suhtelistes ühikutes ühenduspunkti baaspinge 1 (suhtelistes ühikutes – s.ü.) suhtes. 400 kV pingega võrgus (mida nimetatakse ka 380 kV pingega võrguks) on baaspingeks 400 kV (1 s.ü.); muude pingeastmetega võrkudes võib ühel ja samal sünkroonalal baaspinge (1 s.ü.) olla erinev iga võrguettevõtja puhul.

4.   Kui suhtelise pinge baaspinge on vahemikus 300 kV kuni 400 kV (400 kV kaasa arvatud), võib Hispaania asjaomane põhivõrguettevõtja nõuda, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused, ülekandevõrguühendusega jaotusüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud jääksid piiramata ajaks võrku ühendatuks pingevahemikus 1,05–1,0875 s.ü.

5.   Asjaomased Balti sünkroonala põhivõrguettevõtjad võivad nõuda, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused, ülekandevõrguühendusega jaotusüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud jääksid 400 kV võrku ühendatuks Mandri-Euroopa sünkroonalal rakendatavates pingevahemikes ja ajavahemikeks.

6.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus, ülekandevõrguühendusega jaotusüksus või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk peab asjaomase põhivõrguettevõtja nõudmisel suutma teatud määratletud pingete korral automaatselt lahti ühenduda. Asjaomane võrguettevõtja peab kokkuleppel kas ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omaniku või jaotusvõrguettevõtjaga määrama automaatse eraldumise seaded ja tingimused.

7.   Ülekandevõrguühendusega jaotusvõrkude puhul, mille ühenduspunktis on pinge alla 110 kV, peab asjaomane põhivõrguettevõtja kindlaks määrama ühenduspunkti pingevahemiku, millele peab sellise ülekandevõrguga ühendatud jaotusvõrk vastu pidama. Jaotusvõrguettevõtjad peavad kavandama oma seadmestiku nii, et see suudaks taluda pingeid kõnealuses vahemikus, kui seadmestik on ühendatud samale pingele, mis on ülekandevõrguga ühenduspunktis.

Artikkel 14

Nõuded lühiste kohta

1.   Ülekandevõrgu elementide nimilühissuutlikkuse alusel peab asjaomane põhivõrguettevõtja määrama kindlaks suurima lühisvoolu ühenduspunktis, mida peab taluma ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk.

2.   Asjaomane põhivõrguettevõtja peab esitama ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale ühenduspunktis tekkida võiva suurima ja vähima lühisvoolu hinnangu võrgu ekvivalendi kujul.

3.   Pärast ettenägematut sündmust peab asjaomane põhivõrguettevõtja sellest nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt ühe nädala jooksul teatama asjaga seotud ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või asjaga seotud ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale, kui asjaomase põhivõrguettevõtja võrgus on toimunud muutusi, mis ületavad suurima lühisvoolu piirnormi, mida suudab taluda asjaomane ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või asjaomane ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk kooskõlas lõikega 1.

4.   Lõikes 3 sätestatud piirmäära määrab kindlaks ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik tarbimisüksuse jaoks või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja jaotusvõrgu jaoks.

5.   Enne plaanilist sündmust peab asjaomane põhivõrguettevõtja sellest kohe kui võimalik ja hiljemalt üks nädal varem teatama asjaomase ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või asjaomase ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale, kui asjaomase põhivõrguettevõtja võrgus toimub muutusi, mis ületavad suurima lühisvoolu piirnormi, mida peab kooskõlas lõikega 1 taluma asjaomane ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või asjaomane ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk.

6.   Lõikes 5 sätestatud piirmäära määrab kindlaks ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik tarbimisüksuse jaoks või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja jaotusvõrgu jaoks.

7.   Asjaomane põhivõrguettevõtja peab taotlema teavet ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikult või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjalt asjaomase tarbimisüksuse või jaotusvõrgu lühisvoolupanuse kohta. Seejuures tuleb esitada vähemalt võrgu ekvivalentsed null-, päri- ja vastujärgnevusmoodulid ja neid demonstreerida.

8.   Pärast mitteplaanilist sündmust peab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja teatama asjaomasele põhivõrguettevõtjale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt ühe nädala jooksul, kui lühisvool muutus suuremaks asjaomase põhivõrguettevõtja seatud piirmäärast.

9.   Enne plaanilist sündmust peab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja teatama asjaomasele põhivõrguettevõtjale niipea kui võimalik, kuid hiljemalt üks nädal enne planeeritud toimingut, kui lühisvool muutub suuremaks asjaomase põhivõrguettevõtja seatud piirmäärast.

Artikkel 15

Nõuded reaktiivvõimsuse kohta

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud peavad suutma alal hoida püsitalitlust oma ühenduspunktis reaktiivvõimsuse vahemikus, mille on kindlaks määranud asjaomane põhivõrguettevõtja, vastavalt järgmistele tingimustele:

2.   Asjaomane põhivõrguettevõtja võib nõuda, et ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud oleksid võimelised ära hoidma ühenduspunktis reaktiivvõimsuse eksportimist (pinge baasväärtusel 1 s.ü.), kui aktiivvõimsusvoog on väiksem kui 25 % suurimast importvõimsusest. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid nõuda asjaomaselt põhivõrguettevõtjalt, et ta põhjendaks oma taotlust analüüsiga, mida ta peab tegema koos ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjaga. Kui ühise analüüsi põhjal selgub, et see nõue ei ole põhjendatud, peab põhivõrguettevõtja kokkuleppel ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjaga koostama vajalikud nõuded ühise analüüsi põhjal.

3.   Piiramata lõike 1 punkti b kohaldamist, võib asjaomane põhivõrguettevõtja nõuda, et ülekandevõrguühendusega jaotusüksus juhiks aktiivselt reaktiivvõimsuse vahetust ühenduspunktis kogu süsteemi huvides. Asjaomane põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peavad koos valima selleks juhtimismeetodi, et tagada nõutav tarnete ohutuse tase mõlema osalise jaoks. Põhjendus peab sisaldama tegevuskava koos sammude ja ajakavaga nõude täitmiseks.

4.   Kooskõlas lõikega 3 võib ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja nõuda, et asjaomane põhivõrguettevõtja kaaluks oma ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu kasutamist reaktiivvõimsuse juhtimiseks.

Artikkel 16

Kaitsenõuded

1.   Asjaomane põhivõrguettevõtja peab kindlaks määrama ülekandevõrgu kaitseks vajalikud seadmed ja seadistused vastavalt ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu näitajatele. Asjaomane põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peavad koos valima sobivad kaitseskeemid ja kaitseseadistused ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu jaoks.

2.   Nii ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse kui ka ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu elektriline kaitse peab olema prioriteetsem talitluse juhtimisest, tagades süsteemi turvalisuse, töökindluse ning töötajate ja üldsuse ohutuse.

3.   Kaitseskeemide ja seadmetega võib hõlmata järgmist:

4.   Asjaomane põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peavad kokku leppima, milliseid muudatusi teha kaitseskeemides kas ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse jaoks või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu jaoks ja milliseid korraldusi teha seoses kõnealuste kaitseskeemidega.

Artikkel 17

Juhtimisnõuded

1.   Asjaomane põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peavad koos valima ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu jaoks mitmesuguste juhtimisseadmete skeemid ja seadistused võrgu turvalisuse tagamiseks.

2.   Sellises kokkuleppes tuleb käsitleda vähemalt järgmist:

3.   Asjaomane põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peavad koos tegema otsused selliste ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu juhtimisseadmete skeemide ja seadistuste muudatuste kohta, mis on asjakohased süsteemi turvalisuse seisukohast.

4.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peab tagama ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu kaitse- ja juhtimisseadmete nõuetele vastavuse ning nende toimingute tähtsusjärjestuse kooskõlas järgnevalt esitatud kahaneva järjekorraga:

Artikkel 18

Teabevahetus

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus peab olema varustatud vastavalt asjaomase põhivõrguettevõtja kindlaks määratud standarditele ajatempliga teabevahetuseks asjaomase põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse vahel. Asjaomane põhivõrguettevõtja peab need standardid tegema üldsusele kättesaadavaks.

2.   Ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk peab olema varustatud vastavalt asjaomase põhivõrguettevõtja kindlaks määratud standarditele ajatempliga teabevahetuseks asjaomase põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu vahel. Asjaomane põhivõrguettevõtja peab need standardid tegema üldsusele kättesaadavaks.

3.   Asjaomane põhivõrguettevõtja peab määrama kindlaks teabevahetuse standardid. Asjaomane põhivõrguettevõtja teeb üldsusele kättesaadavaks nõutava teabe täpse loetelu.

Artikkel 19

Tarbimise lahtiühendamine ja tarbimise taasühendamine

1.   Kõik ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud peavad vastama järgmistele tarbija alasagedusliku lahtiühendamise funktsionaalse suutlikkuse nõuetele:

2.   Tarbimise alapingelise lahtiühendamise funktsiooni puhul kehtib järgmine:

3.   Seoses koormus-astmelüliti blokeerimisega kehtib järgmine:

4.   Kõik ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgud peavad vastama järgmistele nõuetele seoses ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu lahtiühendamise ja taasühendamisega:

Artikkel 20

Elektri kvaliteet

Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikud ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjad peavad tagama, et nende võrku ühendamisel ei tekiks ühenduspunktis võrgu toitepinge häireid ega moonutusi. Moonutuste tase ei tohi ületada asjaomase põhivõrguettevõtja kindlaks määratud suurust. Põhivõrguettevõtjad peavad määrama kindlaks elektri kvaliteedinõuded kooskõlastatult naaberpõhivõrguettevõtjatega.

Artikkel 21

Modelleerimismudelid

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk peavad vastama lõigete 3 ja 4 nõuetele modelleerimismudelite kohta või võrdväärse teabe kohta.

2.   Iga põhivõrguettevõtja võib nõuda modelleerimismudeleid või võrdväärset teavet, mis iseloomustab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksust või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrku või neid mõlemaid nii püsi- kui ka dünaamilises seisundis.

3.   Iga põhivõrguettevõtja peab määrama kindlaks modelleerimismudelite või võrdväärse teabe sisu ja vormingu. Sisu ja vorming peavad sisaldama järgmist:

4.   Dünaamilise seisundi modelleerimisel peab lõike 3 punktis a osutatud mudel või võrdväärne teave sisaldama järgmisi alammudeleid või võrdväärset teavet järgmise kohta:

5.   Iga asjaomane võrguettevõtja või asjaomane põhivõrguettevõtja peab määrama kindlaks ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse või mõlema jaoks nõuded andmesalvestuse kohta, et võrrelda mudeli reageeringut asjaomaste salvestustega.

2. PEATÜKK

Käiduteadete menetlemise kord

Artikkel 22

Üldsätted

1.   Iga uue ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, uue ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse ja uue ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu käiduteate menetlemise kord peab sisaldama järgmist:

2.   Iga ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja, kelle suhtes on kohaldatavad üks või mitu II jaotise nõuet, peab asjaomasele põhivõrguettevõtjale tõendama, et ta on täitnud käesoleva määruse II jaotises nimetatud nõuded, tehes edukalt lõpuni iga ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, iga ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse ja iga ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu liitumistaotluse menetluse, nagu on sätestatud artiklites 23–26.

3.   Asjaomane põhivõrguettevõtja peab kindlaks määrama ja tegema avalikkusele kättesaadavaks käiduteate menetlemise korra ja seda selgitama.

Artikkel 23

Pingestamisteade

1.   Pingestamisteade annab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale õiguse pingestada oma sisemine võrk ja omatarbeseadmed, kasutades ühenduspunkti jaoks ette nähtud võrguühendust.

2.   Pingestamisteate annab välja asjaomane põhivõrguettevõtja, kui on lõpetatud ettevalmistused ning asjaomase põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omaniku või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja vahel on sõlmitud leping, millega sätestatakse ühenduspunkti kaitse ja juhtimisseadistus.

Artikkel 24

Ajutine käiduteade

1.   Ajutine käiduteade annab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale piiratud aja jooksul õiguse kasutada võrguühendust, et käitada ülekandevõrguühendusega tarbimisüksust, ülekandevõrguühendusega jaotusüksust või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrku.

2.   Ajutise käiduteate annab välja asjaomane põhivõrguettevõtja, kui käesoleva artikliga ette nähtud andmed on kogutud ja uuringute läbivaatamine lõpetatud.

3.   Seoses andmete ja uuringute läbivaatamisega on asjaomasel põhivõrguettevõtjal õigus nõuda ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikult või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjalt järgmist:

4.   Pikim ajavahemik, mille kestel ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikul või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjal on lubatud ajutise käidu staatust hoida, on 24 kuud. Asjaomasel põhivõrguettevõtjal on õigus kehtestada lühem ajutise käiduteate kehtivusaeg. Ajutise käiduteate kehtivusaega võib pikendada ainult siis, kui ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja on teinud olulisi edusamme täieliku vastavuse saavutamiseks. Pikendamise taotlemisel tuleb selgelt näidata taotluse esitamise ajaks veel lahendamata küsimused.

5.   Lõikes 4 sätestatud ajutise käiduteate kehtivusaja pikendamist võib ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale lubada, kui sellise erandi taotlus on esitatud asjaomasele põhivõrguettevõtjale artiklis 50 sätestatud erandi menetluse kohaselt ja enne ajutise käiduteate kehtivusaja lõppemist.

Artikkel 25

Lõplik käiduteade

1.   Lõplik käiduteade annab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikule või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjale õiguse käitada ülekandevõrguühendusega tarbimisüksust, ülekandevõrguühendusega jaotusüksust või jaotusvõrku, kasutades võrguühendust.

2.   Lõpliku käiduteate annab välja asjaomane põhivõrguettevõtja, kui on kõrvaldatud kõik ajutise käidu seisundis ilmnenud mittevastavused ning kui on läbi vaadatud käesolevas artiklis sätestatud andmed ja uuringud.

3.   Seoses andmete ja uuringute läbivaatamisega peab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja esitama asjaomasele põhivõrguettevõtjale:

4.   Kui lõpliku käiduteate väljaandmisega seoses on ilmnenud mittevastavus, võib lubada erandi asjaomasele põhivõrguettevõtjale esitatud taotluse alusel vastavalt 2. peatüki V jaotises kirjeldatud erandi menetlusele. Lõpliku käiduteate annab välja asjaomane põhivõrguettevõtja siis, kui ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus, ülekandevõrguühendusega jaotusüksus või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk vastab erandi sätetele.

Kui erandi taotlus lükatakse tagasi, on asjaomasel põhivõrguettevõtjal õigus keelduda lubamast ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu töö, kuni ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja ning asjaomane põhivõrguettevõtja on lahendanud ebakõlad ning asjaomane põhivõrguettevõtja leiab, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus, ülekandevõrguühendusega jaotusüksus või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrk vastab käesoleva määruse sätetele.

Kui asjaomane põhivõrguettevõtja ning ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja ei jõua mittevastavuse puhul lahenduseni mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast erandi taotluse tagasilükkamist võib kumbki lepinguosaline suunata küsimuse otsustamiseks reguleerivale asutusele.

Artikkel 26

Piiratud käidu teade

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja, kellele on antud lõplik käiduteade, peavad pärast vahejuhtumit asjaomast põhivõrguettevõtjat teavitama 24 tunni jooksul järgmistel juhtudel:

Sõltuvalt muutuste iseloomust võib asjaomane põhivõrguettevõtja kokkuleppel ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omaniku või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjaga määrata kindlaks pikema teatamisaja.

2.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peab taotlema asjaomaselt põhivõrguettevõtjalt piiratud käidu teadet, kui ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikul või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtjal on põhjust arvata, et lõikes 1 kirjeldatud asjaolud vältavad kauem kui kolm kuud.

3.   Piiratud käidu teate annab välja asjaomane põhivõrguettevõtja ja see peab sisaldama järgmist teavet, mis peab olema selgelt kindlaks tehtav:

4.   Lõplik käiduteade tuleb peatada piiratud käidu teate kehtivusajaks seoses nende küsimustega, mille pärast on piiratud käidu teade välja antud.

5.   Piiratud käidu teate edasise pikendamise võib lubada erandi taotluse korral, mis on esitatud asjaomasele põhivõrguettevõtjale enne piiratud käidu teate aegumist, vastavalt 2. peatüki V jaotises kirjeldatud erandite tegemise korrale.

6.   Asjaomasel põhivõrguettevõtjal on õigus keelata ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu talitlus, kui piiratud käidu teade ei ole enam kehtiv. Sellistel juhtudel muutub lõplik käiduteade automaatselt kehtetuks.

7.   Kui asjaomane põhivõrguettevõtja ei pikenda piiratud käidu teate kehtivusaega vastavalt lõikele 5 või kui ta keelab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu talitluse, kui piiratud käidu teade ei ole enam kehtiv vastavalt lõikele 6, võib ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja suunata küsimuse otsuse tegemiseks pädevale asutusele kuue kuu jooksul pärast seda, kui asjaomane põhivõrguettevõtja on otsuse teatavaks teinud.

III JAOTIS

NÕUDED SELLISTE TARBIMISSEADMETE ÜHENDAMISEKS, MIDA KASUTATAKSE TARBIMISÜKSUSES VÕI SULETUD JAOTUSVÕRGUS TARBIMISKAJATEENUSTE OSUTAMISEKS VÕRGUETTEVÕTJATELE

1. PEATÜKK

Üldnõuded

Artikkel 27

Üldised sätted

1.   Võrguettevõtjatele osutatavaid tarbimiskajateenuseid liigitatakse järgmise alusel:

2.   Tarbimisüksused ja suletud jaotusvõrgud võivad osutada tarbimiskajateenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele. Tarbimiskajateenused võivad hõlmata tarbimise vähendamist või suurendamist või mõlemat.

3.   Lõikes 1 osutatud liigid ei ole üksteist välistavad ja käesolev määrus ei takista muude liikide väljatöötamist. Käesolevat määrust ei kohaldata tarbimiskajateenuste suhtes, mida osutatakse muudele juriidilistele isikutele peale asjaomaste võrguettevõtjate või asjaomaste põhivõrguettevõtjate.

Artikkel 28

Erisätted tarbimiskajaga aktiivvõimsust, reaktiivvõimsust ja ülekandepiirangut juhtivate tarbimisseadmete kohta

1.   Tarbimisüksused ja suletud jaotusvõrgud võivad osutada aktiivvõimsuse tarbimiskajaga juhtimise, reaktiivvõimsuse tarbimiskajaga juhtimise ja ülekandepiirangu tarbimiskajaga juhtimise teenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele.

2.   Aktiivvõimsust, reaktiivvõimsust ja ülekandepiirangut tarbimiskajaga juhtivad tarbimisseadmed peavad kas eraldi või kui need ei kuulu ülekandevõrguühendusega tarbimisüksusesse, osana kolmanda isiku vahendatud koondtarbimisest, vastama järgmistele tingimustele:

3.   Pinge juhtimiseks staatiliste kompenseerimisseadmete lahtiühendamise ja taasühendamise teel peab iga ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või ülekandevõrguühendusega suletud jaotusvõrk suutma oma staatilisi kompenseerimisüksusi ühendada ja lahti ühendada, kas otse või kaudselt, eraldi või koos, osana kolmanda isiku vahendatud koondtarbimisest, vastavalt asjaomase põhivõrguettevõtja saadetud käsklusele või vastavalt asjaomase põhivõrguettevõtja ning tarbimisüksuse omaniku või suletud jaotusvõrgu ettevõtja vahelises lepingus esitatud tingimustele.

Artikkel 29

Erisätted tarbimisseadmete kohta, mida kasutatakse süsteemi sageduse juhtimiseks tarbimiskajaga

1.   Tarbimisüksused ja suletud jaotusvõrgud võivad osutada asjaomastele võrguettevõtjatele, sealhulgas asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, teenust süsteemi sageduse juhtimiseks tarbimiskajaga.

2.   Tarbimisseadmed, mis on ette nähtud süsteemi sageduse juhtimiseks tarbimiskajaga kas eraldi või, kui need ei kuulu ülekandevõrguühendusega tarbimisüksusesse, osana koondtarbijast, mis on koondatud kolmanda isiku vahendusel:

Artikkel 30

Erisätted tarbimisseadmete kohta, mida kasutatakse väga kiireks aktiivvõimsuse juhtimiseks tarbimiskajaga

1.   Asjaomane põhivõrguettevõtja võib kooskõlastatult asjaomase võrguettevõtjaga teha lepingu tarbimisüksuse omaniku või suletud jaotusvõrgu ettevõtjaga (sealhulgas ka kolmanda isiku vahendusel) aktiivvõimsuse väga kiireks juhtimiseks tarbimiskajaga.

2.   Kui lõikes 1 osutatud leping sõlmitakse, tuleb selles määrata kindlaks:

2. PEATÜKK

Käiduteate menetlemise kord

Artikkel 31

Üldsätted

1.   Seoses käiduteate menetlemisega selliste tarbimisseadmete jaoks, mida kasutatakse tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus tarbimiskajateenuste osutamiseks asjaomastele võrguettevõtjatele, eristatakse järgmist:

2.   Iga tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja, kes osutab tarbimiskajateenust asjaomasele võrguettevõtjale või asjaomasele põhivõrguettevõtjale, peab asjaomasele võrguettevõtjale või asjaomasele põhivõrguettevõtjale kinnitama kas otse või kolmanda isiku vahendusel, et ta on suuteline täitma III jaotise 1. peatükis nimetatud tehnilise projekti ja talitluse nõudeid.

3.   Tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja peab teatama kas otse või kaudselt, kolmanda isiku vahendusel, asjaomasele võrguettevõtjale või asjaomasele põhivõrguettevõtjale enne igakordset otsust tarbimiskajateenuste osutamise katkestamisest ja/või tarbimiskajaga tarbimisseadme eemaldamisest. Sellise teabe võib koondada, nagu määrab kindlaks asjaomane võrguettevõtja või asjaomane põhivõrguettevõtja.

4.   Asjaomane võrguettevõtja peab kindlaks määrama ja tegema avalikkusele kättesaadavaks käiduteate menetlemise korra ja selgitama seda.

Artikkel 32

Menetlus pingeastmel kuni 1 000 V ühendatud tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus paiknevate tarbimisseadmete korral

1.   Käiduteate menetlemine pingeastmel kuni 1 000 V ühendatud tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus paiknevate tarbimisseadmete korral hõlmab paigaldamisdokumenti.

2.   Paigaldamisdokumendi vormi esitab asjaomane võrguettevõtja ja selle sisu kooskõlastab ta asjaomase põhivõrguettevõtjaga kas otse või kolmanda isiku vahendusel.

3.   Paigaldamisdokumendi alusel esitab tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja teabe kas otse või kolmanda isiku vahendusel asjaomasele võrguettevõtjale või asjaomasele põhivõrguettevõtjale. Esitamise kuupäev peab olema varasem kui kuupäev, mil turule pakutakse tarbimisseadme tarbimiskajateenust. Paigaldamisdokumendis sätestatud nõuded peavad olema erinevad eri tüüpi ühenduste ja eri liiki tarbimiskajateenuste korral.

4.   Järgmiste tarbimisseadmete tarbimiskajateenuste kohta tuleb esitada eraldi paigaldamisdokumendid.

5.   Asjaomane võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja võib koondada eri tarbimisseadmete paigaldamisdokumentide teabe.

6.   Paigaldamisdokument peab sisaldama järgmisi andmeid:

Artikkel 33

Menetlus pingeastmel üle 1 000 V ühendatud tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus paiknevate tarbimisseadmete korral

1.   Käiduteate menetlemise kord pingeastmel üle 1 000 V ühendatud tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus paiknevate tarbimisseadmete korral hõlmab tarbimiskajaseadme dokumenti. Asjaomane võrguettevõtja peab kooskõlastatult asjaomase põhivõrguettevõtjaga kindlaks määrama tarbimiskajaseadme dokumendi sisu. Tarbimiskajaseadme dokumendis on nõutav vastavusavaldus artiklites 36–47 sätestatud teabega tarbimisüksuste ja suletud jaotusvõrkude kohta, kuid artiklites 36–47 esitatud nõudeid tarbimisüksuste ja suletud jaotusvõrkude kohta võib lihtsustada üheetapiliseks käiduteate menetluseks. Tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja peab koguma nõutud teabe ja esitama asjaomasele võrguettevõtjale. Erinevate tarbimiskajateenusega tarbimisseadmete kohta tuleb esitada eraldi tarbimiskajaseadme dokumendid.

2.   Tarbimiskajaseadme dokumendi alusel väljastab asjaomane võrguettevõtja tarbimisüksuse omanikule või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale lõpliku käiduteate.

IV JAOTIS

NÕUETELE VASTAVUS

1. PEATÜKK

Üldised sätted

Artikkel 34

Tarbimisüksuse omaniku, jaotusvõrguettevõtja ja suletud jaotusvõrgu ettevõtja vastutus

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanikud ja jaotusvõrguettevõtjad peavad tagama, et nii nende ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused, ülekandevõrguühendusega jaotusüksused kui ka jaotusvõrgud vastaksid käesoleva määruse nõuetele. Tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja, kes osutab tarbimiskajateenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, peab tagama, et tarbimisseade vastab käesoleva määruse nõuetele.

2.   Käesoleva määruse selliste nõuete täitmisega seotud ülesandeid, mis on kohaldatavad tarbimisseadmete suhtes, mida kasutatakse tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus, et osutada tarbimiskajateenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja põhivõrguettevõtjatele, võib tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja kas täies ulatuses või osaliselt delegeerida kolmandatele isikutele (nt suhtlus asjaomase võrguettevõtja või asjaomase põhivõrguettevõtjaga, dokumentide hankimine tarbimisüksuse omanikult, jaotusvõrguettevõtjalt või suletud jaotusvõrgu ettevõtjalt vastavuse tõendamiseks).

Kolmandaid isikuid käsitatakse kui üksikkasutajaid, kellel on õigus koostada asjaomaseid dokumente ja näidata nende juurde koondatud tarbimisüksuste ja koondatud suletud jaotusvõrkude vastavust käesoleva määruse sätetele. Tarbimisüksused ja suletud jaotusvõrgud, kes osutavad tarbimiskajateenust asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, võivad töötada koos kolmanda isiku vahendusel.

3.   Kui kohustusi täidetakse kolmandate isikute vahendusel, peavad kolmandad isikud teatama asjaomasele võrguettevõtjale üksnes muutustest pakutavas koguteenuses, võttes arvesse kohalikke spetsiifilisi teenuseid.

4.   Kui nõuded on kindlaks määranud asjaomane põhivõrguettevõtja või need on kindlaks määratud asjaomase põhivõrguettevõtja süsteemi toimimise eesmärgil, võidakse kokkuleppel asjaomase põhivõrguettevõtjaga katsetulemuste heakskiitmiseks valida teistsugused katsed või nõuded.

5.   Kui on kavas muuta ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu või tarbimisseadme tehnilisi näitajaid, mis mõjutavad IV jaotise 2.–4. peatükis sätestatud nõuetele vastavust, tuleb sellest kas otse või kolmanda isiku vahendusel teatada asjaomasele võrguettevõtjale enne muudatuse tegemist ja nii palju varem, nagu määrab asjaomane võrguettevõtja.

6.   Igast ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu või tarbimisseadme talitluses aset leidnud vahejuhtumist ja rikkest, mis mõjutab IV jaotise 2.–4. peatükis sätestatud nõuetele vastavust, tuleb kas otse või kolmanda isiku vahendusel teatada asjaomasele võrguettevõtjale nii kiiresti kui võimalik.

7.   Igast ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu või tarbimisseadme käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kavandatud katsete kavast või katsete läbiviimise meetodist tuleb eelnevalt teatada asjaomasele võrguettevõtjale nii palju varem, nagu määrab asjaomane võrguettevõtja ning saada enne katse tegemist asjaomase võrguettevõtja heakskiit.

8.   Asjaomane võrguettevõtja võib katsetes osaleda ja registreerida ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu ja tarbimisseadme talitluse näitajaid.

Artikkel 35

Asjaomase võrguettevõtja ülesanded

1.   Asjaomane võrguettevõtja peab hindama ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu või tarbimisseadme vastavust käesoleva määruse nõuetele kogu ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu või tarbimisseadme tööea kestel. Hindamise tulemused tuleb teatada tarbimisüksuse omanikule, jaotusvõrguettevõtjale või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale.

Sellise tarbimisseadme nõuetele vastavust, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotussüsteem asjaomasele põhivõrguettevõtjale tarbimiskajateenuste osutamiseks, peavad koos hindama asjaomane põhivõrguettevõtja ja asjaomane võrguettevõtja, vajaduse korral kooskõlastades kolmanda osalisega, kelle vahendusel on tarbijad koondatud.

2.   Asjaomasel võrguettevõtjal peab olema õigus nõuda, et tarbimisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja korraldaks vastavuskatseid ja vastavusmodelleerimist korduvkatsete kava või üldkava alusel või pärast seadmestiku riket, muudatust või asendamist, mis võib mõjutada ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse, jaotusvõrgu ja tarbimisseadme vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Selliste vastavuskatsete ja modelleerimiste tulemused tuleb teatada tarbimisüksuse omanikule, jaotusvõrguettevõtjale või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale.

3.   Asjaomane võrguettevõtja peab tegema avalikkusele teatavaks loetelu selle kohta, millised andmed ja dokumendid peab tarbimisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja esitama ning milliseid nõudeid täitma seoses vastavuse tagamisega. Loetelu peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente, teavet ja nõudeid:

4.   Asjaomane võrguettevõtja peab tegema avalikkusele teatavaks, kuidas jaguneb vastavuskatsete, modelleerimise ja järelevalve alane vastutus tarbimisüksuse omaniku, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja ja võrguettevõtja vahel.

5.   Asjaomane võrguettevõtja võib anda nõuetele vastavuse järelevalve osaliselt või täielikult edasi kolmandatele isikutele. Sellisel juhul peab asjaomane võrguettevõtja jätkuvalt tagama vastavuse artiklile 11, sealhulgas täitma konfidentsiaalsuse kohustusi seoses volitatud isikuga.

6.   Kui võrguettevõtjaga seotud põhjustel ei ole võimalik teha vastavuskatseid ega modelleerimist, nagu asjaomane võrguettevõtja ja tarbimisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja on kokku leppinud, ei tohi võrguettevõtja põhjuseta keelduda II jaotises ja III jaotises osutatud käiduteate väljaandmisest.

2. PEATÜKK

Vastavuskatsed

Artikkel 36

Vastavuskatsete üldsätted

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse ja tarbimiskajaga nii aktiivvõimsust, reaktiivvõimsust kui ka ülekandepiirangut juhtivate tarbimisseadmete talitluse katsetamisega tuleb näidata, kas käesoleva määruse nõuded on täidetud.

2.   Olenemata vastavuskontrolli miinimumnõuetest, mis on sätestatud käesolevas määruses, on asjaomasel võrguettevõtjal õigus:

3.   Tarbimisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja vastutab katsete tegemise eest IV jaotise 2. peatükis esitatud tingimuste kohaselt. Asjaomane võrguettevõtja peab tegema koostööd ega tohi põhjuseta viivitada katsete tegemisega.

4.   Asjaomane võrguettevõtja võib osaleda vastavuskatsetes kas kohapeal või eemal, võrguettevõtja juhtimiskeskuses. Sel eesmärgil peab tarbimisüksuse omanik, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja tagama vajalikud seireseadmed, et registreerida kõiki vajalikke katsesignaale ja mõõtmisi, ning tagama, et tarbimisüksuse omaniku või jaotusvõrguettevõtja vajalikud esindajad oleksid kohapeal kättesaadavad kogu katsete aja. Asjaomase võrguettevõtja kindlaks määratud signaalid peavad olema kättesaadavad, kui võrguettevõtja soovib valitud katsete korral registreerida talitlusnäitajaid oma seadmetega. Võrguettevõtja osalemise üle otsustab asjaomane võrguettevõtja ise.

Artikkel 37

Ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste lahtiühendamise ja taasühendamise vastavuskatsed

1.   Ülekandevõrguühendusega jaotusüksused peavad vastama artiklis 19 osutatud lahtiühendamise ja taasühendamise nõuetele ja nendega tuleb sooritada järgmised vastavuskatsed.

2.   Kui katsetatakse taasühendamise suutlikkust pärast juhuslikust võrgu häiringust toimunud lahtiühendamist, peab taasühendamine toimuma asjaomase põhivõrguettevõtja heakskiidetud korra kohaselt, eelistatult automaatselt.

3.   Sünkroniseerimiskatsega tuleb näidata ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse tehnilist sünkroniseerimissuutlikkust. Katsega tuleb kontrollida sünkroniseerimisseadmete seadistust. Katse peab hõlmama järgmisi näitajaid: pinge, sagedus, faasinurga vahemik, pinge ja sageduse kõrvalekalle.

4.   Kauglahtiühendamise katsega tuleb näidata ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse suutlikkust ülekandevõrgu ühenduspunktist või -punktidest eemalt lahti ühenduda asjaomase põhivõrguettevõtja nõudel ja tema sätestatud aja jooksul.

5.   Tarbimise alasagedusliku lahtiühendamise katsega tuleb näidata, et ülekandevõrguühendusega jaotusüksus suudab artiklis 19 sätestatud nõuete kohaselt alasageduse korral tehniliselt lahti ühendada teatava tarbimise osa vastavalt asjaomase põhivõrguettevõtja nõudmisele ja kooskõlastatult naaberpiirkondade põhivõrguettevõtjatega.

6.   Alasagedusliku lahtiühendamise releede katsetamisel tuleb näidata vastavalt artikli 19 lõigetele 1 ja 2, et ülekandevõrguühendusega jaotusüksus on suuteline talitlema nimivahelduvvoolutoite korral. Selle vahelduvvoolutoite peab täpsustama asjaomane põhivõrguettevõtja.

7.   Tarbija alapingelise lahtiühendamise katsega tuleb näidata, et ülekandevõrguühendusega jaotusüksus on artikli 19 lõike 2 kohaselt tehniliselt suuteline lahti ühenduma üheaegselt koormus-astmelüliti blokeerimisega artikli 19 lõike 3 kohaselt.

8.   Osa lõikes 1 osutatud katseid võib asendada asjaomasele põhivõrguettevõtjale esitatud seadmetõendiga.

Artikkel 38

Ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste teabevahetuse vastavuskatsed

1.   Seoses teabe vahetamisega kas reaalajas või perioodiliselt asjaomase põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja vahel tuleb näidata, et ülekandevõrguühendusega jaotusüksus on tehniliselt suuteline järgima artikli 18 lõike 3 kohaseid teabevahetuse norme.

2.   Osa lõikes 1 osutatud katseid võib asendada asjaomasele põhivõrguettevõtjale esitatud seadmetõendiga.

Artikkel 39

Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste lahtiühendamise ja taasühendamise vastavuskatsed

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused peavad vastama artiklis 19 osutatud lahtiühendamise ja taasühendamise nõuetele ja selle kohta tuleb teha järgmised vastavuskatsed.

2.   Kui katsetatakse taasühendamise suutlikkust juhusliku võrguhäiringu tõttu tekkinud lahtiühendamise järel, peab taasühendamine toimuma asjaomase põhivõrguettevõtja kinnitatud protseduuri kohaselt, eelistatult automaatselt.

3.   Sünkroniseerimiskatsega tuleb näidata ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse tehnilist sünkroniseerimissuutlikkust. Katsega tuleb kontrollida sünkroniseerimisseadmete seadistust. Katse peab hõlmama järgmisi näitajaid: pinge, sagedus, faasinurga vahemik, pinge ja sageduse kõrvalekalle.

4.   Kauglahtiühendamise katsega tuleb näidata ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse ülekandevõrgu ühenduspunktist või -punktidest eemalt lahti ühendamise suutlikkust asjaomase põhivõrguettevõtja nõudmisel ja tema sätestatud aja jooksul.

5.   Alasagedusliku lahtiühendamise releede katsetamisel tuleb näidata vastavalt artikli 19 lõikele 1 ja 2, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus on suuteline talitlema nimivahelduvvoolutoite korral. Selle vahelduvvoolutoite peab täpsustama asjaomane põhivõrguettevõtja.

6.   Tarbija alapingelise lahtiühendamise katsega tuleb näidata, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus on artikli 19 lõike 2 kohaselt tehniliselt suuteline lahti ühenduma üheaegselt koormus-astmelüliti blokeerimisega artikli 19 lõike 3 kohaselt.

7.   Osa lõikes 1 osutatud katseid võib asendada seadmetõendiga, esitades selle asjaomasele põhivõrguettevõtjale.

Artikkel 40

Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste teabevahetuse vastavuskatsed

1.   Seoses teabe vahetamisega asjaomase põhivõrguettevõtja ja ülekandevõrguühendusega tarbimisseadme omaniku vahel kas reaalajas või perioodiliselt tuleb näidata, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus vastab tehniliselt artikli 18 lõike 3 kohastele teabevahetuse normidele.

2.   Osa lõikes 1 osutatud katseid võib asendada seadmetõendiga, esitades selle asjaomasele põhivõrguettevõtjale.

Artikkel 41

Vastavuskatsed aktiivvõimsuse, reaktiivvõimsuse ja ülekandepiirangu juhtimise kohta tarbimiskajaga

1.   Tarbimise muutmise katse:

2.   Seoses staatiliste kompenseerimisvahendite lahtiühendamise või taasühendamise katsega:

3. PEATÜKK

Vastavusmodelleerimine

Artikkel 42

Vastavusmodelleerimise üldsätted

1.   Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse või tarbimiskajaga väga kiiresti aktiivvõimsust juhtiva tarbimisseadme talitluse modelleerimisel tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus tuleb näidata, kuidas on käesoleva määruse nõuded täidetud.

2.   Modelleerimine tuleb teha järgmistel juhtudel:

3.   Olenemata käesolevas määruses sätestatud vastavusmodelleerimise miinimumnõuetest on asjaomasel võrguettevõtjal õigus:

4.   Kas ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrguettevõtja peab esitama modelleerimise aruande, milles on tulemused iga ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse kohta. Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse omanik või ülekandevõrguühendusega jaotusvõrgu ettevõtja peab koostama ja esitama valideeritud modelleerimismudeli vaadeldava ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse või ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse kohta. Modelleerimismudeli kasutamise eesmärk on sõnastatud artikli 21 lõigetes 1 ja 2.

5.   Asjaomasel võrguettevõtjal on õigus kontrollida, kas tarbimisüksus või jaotusvõrk vastab käesoleva määruse nõuetele, tehes esitatud modelleerimisaruannete, modelleerimismudelite ja vastavuskatsete mõõtmiste põhjal ise vastavusmodelleerimise.

6.   Asjaomane võrguettevõtja peab esitama tarbimisüksuse omanikule, jaotusvõrguettevõtjale või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale võrgu tehnilised andmed ja modelleerimismudeli selles ulatuses, nagu on vaja nõutud modelleerimiste tegemiseks vastavalt artiklitele 43–45.

Artikkel 43

Vastavusmodelleerimine ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste puhul

1.   Seoses ülekandevõrguühendusega jaotusüksuse reaktiivvõimsussuutlikkuse modelleerimisega:

2.   Asjaomane põhivõrguettevõtja võib määrata kindlaks meetodi, mille kohaselt tehakse reaktiivvõimsuse aktiivse juhtimise vastavusmodelleerimine artikli 15 lõike 3 kohaselt.

3.   Modelleerimist võib pidada edukaks, kui selle tulemused näitavad, et artikli 15 nõuded on täidetud.

Artikkel 44

Vastavusmodelleerimine ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste puhul

1.   Sellise ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse korral, millel ei ole kohapealset tootmist, tuleb reaktiivvõimsussuutlikkuse modelleerimine teha järgmiselt:

2.   Sellise ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuse korral, millel on kohapeal tootmine, tuleb reaktiivvõimsussuutlikkuse modelleerimine teha järgmiselt:

Artikkel 45

Tarbimiskajaga väga kiiresti aktiivvõimsust juhtivate tarbimisseadmete vastavusmodelleerimine

1.   Sellise tarbimisseadme mudeliga, mida kasutab tarbimisüksuse omanik või suletud jaotusvõrgu ettevõtja väga kiireks aktiivvõimsuse tarbimiskaja juhtimiseks, tuleb näidata tarbimisseadme tehnilist suutlikkust juhtida väga kiiresti aktiivvõimsust alasagedusega juhtumi korral artiklis 30 sätestatud tingimustel.

2.   Modelleerimist võib pidada edukaks, kui mudeliga näidatakse, et artikli 30 nõuded on täidetud.

4. PEATÜKK

Vastavuse järelevalve

Artikkel 46

Ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste nõuetele vastavuse järelevalve

Seoses ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste reaktiivvõimsuse nõuetele vastavuse järelevalvega:

Artikkel 47

Ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste nõuetele vastavuse järelevalve

Seoses ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste reaktiivvõimsuse nõuetele vastavuse järelevalvega:

V JAOTIS

TASUVUSANALÜÜS JA ERANDID

1. PEATÜKK

Tasuvusanalüüs

Artikkel 48

Olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja olemasolevate tarbimisseadmetega seotud nõuete rakendamise kulude ja tulude kindlakstegemine

1.   Enne ühegi käesolevas määruses sätestatud nõude kohaldamist olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja olemasolevate tarbimisseadmete suhtes vastavalt artikli 4 lõikele 3, peab asjaomane põhivõrguettevõtja tegema vaadeldava nõude kohta kvalitatiivse tasuvushinnangu. Hinnangu tegemisel tuleb võtta arvesse kättesaadavaid võrgupõhiseid või turupõhiseid alternatiive. Lõigetes 2–5 kirjeldatud kvantitatiivse tasuvusanalüüsi võib asjaomane põhivõrguettevõtja teha üksnes siis, kui kvalitatiivne võrdlus näitab, et tulu tõenäoliselt ületab kulu. Kui hinnanguliselt on kulud liiga suured või tulu liiga väike, ei tohi asjaomane põhivõrguettevõtja jätkata.

2.   Pärast lõike 1 kohast ettevalmistavat hindamist peab asjaomane põhivõrguettevõtja tegema kvantitatiivse tasuvusanalüüsi iga vaadeldava nõude kohaldamise kohta selliste olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja olemasolevate tarbimisseadmete suhtes, mille puhul on ettevalmistavas järgus lõike 1 kohaselt saadud tulemuseks võimalik tasuvus.

3.   Kolme kuu jooksul pärast tasuvusanalüüsi peab asjaomane põhivõrguettevõtja esitama tulemustest kokkuvõtliku aruande:

4.   Hiljemalt kuus kuud pärast avaliku arutelu lõppemist peab asjaomane põhivõrguettevõtja koostama arutelu tulemuste aruande ja tegema ettepaneku vaadeldava nõude kohaldatavuse kohta olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja olemasolevate tarbimisseadmete suhtes. Aruandest ja ettepanekust tuleb teatada reguleerivale asutusele või, kui see on kohaldatav, liikmesriigile ning tarbimisüksuse omanikule, jaotusvõrguettevõtjale, suletud jaotusvõrgu ettevõtjale või, kui see on asjakohane, kolmandale isikule ning teatada ettepaneku sisu.

5.   Ettepanek, mille teeb asjaomane põhivõrguettevõtja reguleerivale asutusele või, kui see on asjakohane, liikmesriigile vastavalt lõikele 4, peab sisaldama järgmist:

Artikkel 49

Tasuvusanalüüsi koostamise põhimõtted

1.   Tarbimisüksuse omanikud, jaotusvõrguettevõtjad ja suletud jaotusvõrgu ettevõtjad peavad kaasa aitama tasuvusanalüüsi tegemisel artiklite 48 ja 53 kohaselt ja esitama vajalikud andmed, mida nõuab asjaomane võrguettevõtja või asjaomane põhivõrguettevõtja, kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist, kui asjaomase põhivõrguettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Nii asjaomane põhivõrguettevõtja kui ka asjaomane jaotusvõrguettevõtja peavad aitama tasuvusanalüüsi ettevalmistamisel tarbimisüksuse omanikku või tulevast omanikku või jaotusvõrguettevõtjat või suletud jaotusvõrgu ettevõtjat või tulevast ettevõtjat, kes hindab võimaliku erandi taotlemist vastavalt artiklile 52, ja esitama tarbimisüksuse omanikule või tulevasele omanikule või jaotusvõrguettevõtjale või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale või tulevasele ettevõtjale nõutavad andmed kolme kuu jooksul taotluse saamisest, kui tarbimisüksuse omanikuga või tulevase omanikuga või jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevase ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti.

2.   Tasuvusanalüüs peab olema kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

2. PEATÜKK

Erandid

Artikkel 50

Erandite lubamise õigus

1.   Reguleeriv asutus võib artiklite 51–53 kohaselt lubada tarbimisüksuse omaniku või tulevase omaniku, jaotusvõrguettevõtja või tulevase jaotusvõrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevase ettevõtja, asjaomase võrguettevõtja või asjaomase põhivõrguettevõtja taotlusel tarbimisüksuse omanikele või tulevastele omanikele, jaotusvõrguettevõtjatele või tulevastele jaotusvõrguettevõtjatele, suletud jaotusvõrgu ettevõtjatele või tulevastele ettevõtjatele, asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele erandi seoses ühe või mitme käesoleva määruse sättega uute ja olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, jaotusvõrkude ja tarbimisseadmetega.

2.   Kui see on liikmesriigi puhul asjakohane, võib artiklite 51–53 kohaselt erandeid lubada ja tühistada muu asutus kui reguleeriv asutus.

Artikkel 51

Üldsätted

1.   Iga reguleeriv asutus määrab pärast konsulteerimist asjaomaste võrguettevõtjate, tarbimisüksuste omanike, jaotusvõrguettevõtjate, suletud jaotusvõrgu ettevõtjate ja muude huvitatud isikutega, keda nende arvates käesolev määrus puudutab, kindlaks kriteeriumid erandite tegemiseks vastavalt artiklitele 52 ja 53. Reguleeriv asutus peab need kriteeriumid avaldama ja komisjonile teatavaks tegema hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Komisjon võib nõuda, et reguleeriv asutus muudaks kriteeriume, kui ta leiab, et need ei ole kooskõlas käesoleva määrusega. Selline võimalus erandite tegemise kriteeriume läbi vaadata ja neid muuta ei tohi mõjutada juba tehtud erandeid, mis jäävad kehtima nii, nagu on ette nähtud vastava erandi tegemise otsuses.

2.   Kui reguleeriv asutus leiab, et see on süsteemi nõuete arenguga seotud asjaolude muutumise tõttu vajalik, võib ta lõike 1 kohaselt erandite lubamise kriteeriumid läbi vaadata ja neid muuta mitte rohkem kui üks kord aastas. Ühtki kriteeriumide muudatust ei tohi kohaldada erandite suhtes, mille taotlus on juba esitatud.

3.   Reguleeriv asutus võib otsustada, et ülekandevõrguühendusega tarbimisüksused, ülekandevõrguühendusega jaotusüksused, jaotusvõrgud ja tarbimisseadmed, mille kohta on esitatud erandi taotlus vastavalt artiklitele 52 või 53, ei pea vastama sellistele käesoleva määruse nõuetele, mille suhtes erandit taotletakse, taotluse esitamise päevast kuni reguleeriva asutuse otsuse tegemiseni.

Artikkel 52

Tarbimisüksuse omaniku, jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja esitatav eranditaotlus

1.   Tarbimisüksuse omanik või tulevane omanik ja jaotusvõrguettevõtja või tulevane jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevane ettevõtja võib seoses ühe või mitme käesoleva määruse nõudega esitada eranditaotluse ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, jaotusvõrkude, ja selliste tarbimisseadmete kohta, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk, et osutada tarbimiskajateenuseid asjaomastele võrguettevõtjatele ja asjaomastele põhivõrguettevõtjatele.

2.   Eranditaotlus tuleb esitada asjaomasele võrguettevõtjale ning taotlus peab sisaldama järgmist:

3.   Eranditaotluse saamisest kahe nädala jooksul peab asjaomane võrguettevõtja teatama tarbimisüksuse omanikule või tulevasele omanikule, jaotusvõrguettevõtjale või tulevasele jaotusvõrguettevõtjale või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale või tulevasele ettevõtjale, kas taotlus on täielik. Kui asjaomane võrguettevõtja leiab, et taotlus ei ole täielik, peab tarbimisüksuse omanik või tulevane omanik, jaotusvõrguettevõtja või tulevane jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevane ettevõtja esitama täiendava teabe ühe kuu jooksul alates täiendava teabe taotluse saamisest. Kui tarbimisüksuse omanik või tulevane omanik, jaotusvõrguettevõtja või tulevane jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevane ettevõtja ei esita nõutud teavet tähtaegselt, loetakse eranditaotlus tagasivõetuks.

4.   Asjaomane võrguettevõtja peab kooskõlastatult asjaomase põhivõrguettevõtjaga ja asjaga seotud naaberpiirkondade jaotusvõrguettevõtja(te)ga hindama eranditaotlust ja lisatud tasuvusanalüüsi, võttes arvesse kriteeriume, mis reguleeriv asutus on kindlaks määranud artikli 51 järgi.

5.   Kuue kuu jooksul eranditaotluse saamisest peab asjaomane võrguettevõtja edastama taotluse reguleerivale asutusele ning lisama lõike 4 kohaselt koostatud hinnangu(d). Kõnealust ajavahemikku võib ühe kuu võrra pikendada, kui asjaomane võrguettevõtja küsib tarbimisüksuse omanikult või tulevaselt omanikult, jaotusvõrguettevõtjalt või tulevaselt jaotusvõrguettevõtjalt või suletud jaotusvõrgu ettevõtjalt või tulevaselt ettevõtjalt täiendavat teavet, või kahe kuu võrra, kui asjaomane võrguettevõtja nõuab asjaomaselt põhivõrguettevõtjalt eranditaotluse hinnangut.

6.   Reguleeriv asutus peab tegema otsuse eranditaotluse kohta kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist. Seda tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra enne tähtaja möödumist, kui reguleeriv asutus nõuab täiendavat teavet tarbimisüksuse omanikult või tulevaselt omanikult, jaotusvõrguettevõtjalt või tulevaselt jaotusvõrguettevõtjalt või suletud jaotusvõrgu ettevõtjalt või tulevaselt ettevõtjalt või muult huvitatud isikult. Täiendav periood algab siis, kui täielik teave on saadud.

7.   Kui reguleeriv asutus nõuab, peab tarbimisüksuse omanik või tulevane omanik, jaotusvõrguettevõtja või tulevane jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevane ettevõtja esitama täiendava teabe kahe kuu jooksul sellise taotluse saamisest. Kui tarbimisüksuse omanik või tulevane omanik, jaotusvõrguettevõtja või tulevane jaotusvõrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevane ettevõtja ei esita nõutud teavet tähtaegselt, loetakse eranditaotlus tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja möödumist:

8.   Reguleeriv asutus peab tegema põhjendusega otsuse eranditaotluse kohta. Kui reguleeriv asutus lubab erandi, tuleb täpsustada selle kestus.

9.   Reguleeriv asutus peab teatama oma otsuse asjaomasele tarbimisüksuse omanikule või tulevasele omanikule, jaotusvõrguettevõtjale või tulevasele jaotusvõrguettevõtjale või suletud jaotusvõrgu ettevõtjale või tulevasele ettevõtjale, asjaomasele võrguettevõtjale ja asjaomasele põhivõrguettevõtjale.

10.   Reguleeriv asutus võib tühistada otsuse, millega tehakse erand, kui asjaolud ja selle aluseks olevad põhjused enam ei kehti, või komisjoni põhjendatud soovituse või koostööameti põhjendatud soovituse kohaselt vastavalt käesoleva määruse artikli 55 lõikele 2.

11.   Tarbimisseadmete puhul, mis on tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus ühendatud pingeastmel kuni 1 000 V ühendatud, võib eranditaotluse käesoleva artikli alusel esitada kolmas isik tarbimisüksuse omaniku või tulevase omaniku, suletud jaotusvõrgu ettevõtja või tulevase ettevõtja nimel. Sellise taotluse võib esitada ühe või mitme tarbimisseadme kohta ühes tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus. Viimasel juhul, kui summaarne maksimumtootmisvõimsus on kindlaks tehtud, võib kolmas isik esitada oma andmed lõike 2 punktis a nõutud andmete asemel.

Artikkel 53

Asjaomase võrguettevõtja või asjaomase põhivõrguettevõtja esitatav eranditaotlus

1.   Nii asjaomased võrguettevõtjad kui ka asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad taotleda erandeid selliste ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, selliste ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, selliste jaotusvõrkude ning selliste tarbimisüksuses või suletud jaotusvõrgus talitlevate tarbimisseadmete kohta, mis on ühendatud või mis ühendatakse nende võrku.

2.   Asjaomased võrguettevõtjad või asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad esitama oma eranditaotlused reguleerivale asutusele. Eranditaotlus peab sisaldama järgmist:

3.   Kui eranditaotluse esitab asjaomane jaotusvõrguettevõtja, esitab asjaomane reguleeriv asutus kahe nädala jooksul kõnealuse taotluse saamisest asjaomasele põhivõrguettevõtjale nõude, et see hindaks eranditaotlust reguleeriva asutuse kehtestatud kriteeriumide alusel vastavalt artiklile 51.

4.   Kahe nädala jooksul hindamisnõude saamisest peab asjaomane põhivõrguettevõtja teatama asjaomasele jaotusvõrguettevõtjale, kas eranditaotlus on täielik. Kui asjaomane põhivõrguettevõtja leiab, et taotlus ei ole täielik, peab asjaomane jaotusvõrguettevõtja esitama täiendava teabe ühe kuu jooksul täiendava teabe taotluse saamisest.

5.   Kuue kuu jooksul eranditaotluse saamisest peab asjaomane põhivõrguettevõtja edastama hinnangu reguleerivale asutusele ning lisama kõik asjakohased dokumendid. Kuuekuulist tähtaega võib pikendada ühe kuu võrra, kui asjaomane põhivõrguettevõtja taotleb täiendavat teavet asjaomaselt jaotusvõrguettevõtjalt.

6.   Reguleeriv asutus peab tegema otsuse eranditaotluse kohta kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist asjaomaselt põhivõrguettevõtjalt. Kui asjaomane jaotusvõrguettevõtja esitab eranditaotluse, arvestatakse kuuekuulist tähtaega järgmisest päevast pärast asjaomaselt põhivõrguettevõtjalt hinnangu saamist lõike 5 kohaselt.

7.   Lõikes 6 osutatud kuuekuulist tähtaega võib enne selle aegumist pikendada veel kolm kuud, kui reguleeriv asutus nõuab asjaomaselt võrguettevõtjalt või muult huvitatud isikult täiendavat teavet. Täiendav ajavahemik algab järgmisel päeval pärast täieliku teabe saamist.

Asjaomane võrguettevõtja peab kahe kuu jooksul taotluse saamisest esitama täiendava teabe, mida nõuab reguleeriv asutus. Kui asjaomane võrguettevõtja ei esita nõutud täiendavat teavet tähtajaks, loetakse eranditaotlus tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja möödumist:

8.   Reguleeriv asutus peab tegema põhjendusega otsuse eranditaotluse kohta. Kui reguleeriv asutus teeb erandi, tuleb täpsustada selle kestus.

9.   Reguleeriv asutus teatab oma otsuse eranditaotluse esitanud asjaomasele võrguettevõtjale, asjaomasele põhivõrguettevõtjale ja koostööametile.

10.   Reguleerivad asutused võivad kehtestada täiendavaid nõudeid asjaomaste võrguettevõtjate esitatavate eranditaotluste ettevalmistamise kohta. Sellisel juhul võtab reguleeriv asutus arvesse ülekandesüsteemi ja jaotussüsteemi piire riigi tasandil ning peab nõu võrguettevõtja, tarbimisüksuse omanike ja huvitatud isikutega, sealhulgas tootjatega.

11.   Reguleeriv asutus võib tühistada otsuse, millega tehakse erand, kui asjaolud ja selle aluseks olevad põhjused enam ei kehti, või komisjoni põhjendatud soovituse või koostööameti põhjendatud soovituse kohaselt vastavalt käesoleva määruse artikli 55 lõikele 2.

Artikkel 54

Käesoleva määruse sätetest tehtavate erandite register

1.   Reguleerivad asutused peavad pidama registrit, mis sisaldab kõiki erandeid, mis nad on teinud või mille tegemisest on keeldutud, ning esitama koostööametile ajakohastatud ja konsolideeritud registri vähemalt üks kord iga kuue kuu tagant, ning selle koopia Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule.

2.   Register sisaldab eelkõige järgmist:

Artikkel 55

Käesoleva määruse nõuetest tehtavate erandite järelevalve

1.   Koostööamet jälgib erandite andmise menetlust koos reguleeriva asutusega või asjaomaste liikmesriigi asutustega. Kõnealused asutused või liikmesriigi asjaomased asutused esitavad koostööametile kogu selleks vajaliku teabe.

2.   Koostööamet võib reguleerivale asutusele esitada põhjendatud soovituse tühistada erand puuduliku põhjenduse tõttu. Komisjon võib reguleerivale asutusele või liikmesriigi asjaomasele asutusele esitada põhjendatud soovituse tühistada erand puuduliku põhjenduse tõttu.

3.   Komisjon võib nõuda, et koostööamet esitaks aruande lõigete 1 ja 2 kohaldamise kohta koos põhjendustega, kas tuleks taotleda erandi tühistamist või mitte.

VI JAOTIS

Mittesiduvad juhised ja rakendamise järelevalve

Artikkel 56

Mittesiduvad rakendamisjuhised

1.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ja edaspidi iga kahe aasta tagant oma liikmetele ja muudele võrguettevõtjatele mittesiduvad kirjalikud suunised sellistes käesoleva määruse küsimustes, mis nõuavad riiklikke otsuseid. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik avaldab need suunised oma veebisaidil.

2.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik konsulteerib sidusrühmadega, kui ta pakub mittesiduvaid juhiseid.

3.   Mittesiduvates juhistes tuleb käsitleda tehnilisi küsimusi, tingimusi ja vastastikuseid seoseid, millega tuleb arvestada käesoleva määruse nõuete täitmisel riigi tasandil.

Artikkel 57

Järelevalve

1.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teeb määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 8 kohaselt käesoleva määruse rakendamise järelevalvet. Järelevalvega tuleb hõlmata eelkõige järgmised küsimused:

2.   Koostööamet koos Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga peab hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koostama loetelu asjakohase teabe kohta, mille Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 9 ja artikli 9 lõike 1 kohaselt esitama koostööametile. Seda asjakohase teabe loetelu võidakse ajakohastada. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab säilitama koostööameti nõutavat teavet põhjalikus standarditud vorminguga digitaalses andmearhiivis.

3.   Asjaomased põhivõrguettevõtjad peavad esitama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule teavet, mida on vaja lõigetes 1 ja 2 osutatud kohutuste täitmiseks.

Reguleeriva asutuse taotluse korral peavad jaotusvõrguettevõtjad esitama põhivõrguettevõtjatele lõike 2 kohase teabe, kuid dubleerimise vältimiseks mitte sel juhul, kui reguleeriv asutus, koostööamet või Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik on sellise teabe juba saanud seoses asjaomaste järelevalveülesannete täitmisega.

4.   Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või koostööamet määrab kindlaks käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnad, mille puhul turu arenguga või käesoleva määruse rakendamisega seoses on tehtud kindlaks vajadus ühtlustada käesoleva määrusega seotud nõudeid, et edendada turu ühendamist, tuleb neil koostada käesoleva määruse muudatuste kavand vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 7 lõikele 1.

VII JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 58

Lepingute muutmine ja üldised tingimused

1.   Reguleerivad asutused tagavad, et kõik asjaomased lepingutingimused ja -sätted, mis on seotud uute ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, uute ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, uute jaotusvõrkude ja uute tarbimisseadmete ühendamisega võrku, viiakse vastavusse käesoleva määruse nõuetega.

2.   Kõiki asjaomaseid lepingutingimusi ja üldtingimuste sätteid, mis on seotud olemasolevate ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, olemasolevate ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, olemasolevate jaotusvõrkude ja olemasolevate tarbimisseadmete ühendamisega võrku ja mille suhtes tuleb artikli 4 lõike 1 kohaselt kohaldada mõnda või kõiki käesoleva määruse nõudeid, tuleb muuta, et need vastaksid käesoleva määruse nõuetele. Asjaomaseid sätteid tuleb muuta kolme aasta jooksul pärast reguleeriva asutuse või liikmesriigi otsust, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 1.

3.   Reguleerivad asutused peavad tagama, et lepingutes võrguettevõtjate ning uute või olemasolevate tarbimisüksuste omanike või uute või olemasolevate jaotusvõrkude ettevõtjate vahel, kelle suhtes tuleb kohaldada käesolevat määrust, ning mis on seotud ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste, jaotusvõrkude või selliste tarbimisseadmete võrguühenduse nõuetega, mida kasutab tarbimisüksus või suletud jaotusvõrk tarbimiskajateenuste osutamiseks asjaomastele võrguettevõtjatele või asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, eriti riiklikes võrgueeskirjades, kajastataks käesolevas määruse sätestatud nõudeid.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse nõudeid hakatakse kohaldama kolm aastat pärast avaldamist, piiramata sellega artikli 4 lõike 2 punkti b, artikli 6, artikli 51, artikli 56 ja artikli 57 kohaldamist.

(1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (ELT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).

(6)  Komisjoni 14. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (ELT L 112, 27.4.2016, lk 1).

(7)  Komisjoni 14. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa (ELT L 163, 15.6.2013, lk 1).