8.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/30

(1)

Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma meetmeid, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 81 lõike 2 punkti c kohaselt võivad nimetatud meetmed hõlmata meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus.

(3)

15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitati, et kohtuotsuste ja õigusasutuste muude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi, ning kutsuti nõukogu ja komisjoni üles võtma vastu meetmete programmi nimetatud põhimõtte rakendamiseks.

(4)

30. novembril 2000 võtsid komisjon ja nõukogu vastu ühise meetmeprogrammi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (3). Selles programmis on määratud kindlaks kollisiooninormide ühtlustamisega seotud meetmed kui meetmed, mis hõlbustavad otsuste vastastikust tunnustamist, ning on nähtud ette abieluvararežiime käsitlevaid asju ja abielus mitteolevate paaride lahkuminekust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitleva õigusakti koostamine.

(5)

Brüsselis 4.–5. novembril 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu uue programmi pealkirjaga „Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus“ (4). Selles programmis kutsus nõukogu komisjoni üles võtma vastu rohelise raamatu kollisiooninormide kohta abieluvara käsitlevates asjades, sealhulgas kohtualluvuse ja vastastikuse tunnustamise küsimustes. Programmis on rõhutatud samuti vajadust võtta selles valdkonnas vastu õigusakt.

(6)

Komisjon võttis 17. juulil 2006 vastu rohelise raamatu seaduste konflikti kohta abieluvara käsitlevates asjades, sealhulgas kohtualluvuse ja vastastikuse tunnustamise küsimustes. Rohelise raamatuga avati tee laiaks aruteluks kõikide probleemide üle, millega puutuvad Euroopas kokku paarid ühise vara jagamisel, ning õiguskaitsevahendite üle, millega oleks võimalik neid probleeme lahendada. Rohelises raamatus on käsitletud ka kõiki rahvusvahelise eraõigusega seonduvaid küsimusi, millega puutuvad kokku paarid, kes on liidu sõlmimiseks valinud muu vormi kui abielu, sealhulgas oma kooselu registreerinud paarid, ja nende paaride spetsiifilisi probleeme.

(7)

Euroopa Ülemkogu võttis 10.–11. detsembril 2009 Brüsselis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel“ (5). Selles programmis leidis Euroopa Ülemkogu, et vastastikust tunnustamist tuleks laiendada valdkondadele, mida see veel ei hõlma, kuid mis on igapäevaelus äärmiselt olulised, nagu näiteks paaride lahkuminekust tulenevad varalised tagajärjed, võttes samas arvesse liikmesriikide õigussüsteeme, sealhulgas avalikku korda (ordre public), ning traditsioone kõnealuses valdkonnas.

(8)

27. oktoobril 2010. vastu võetud 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta („ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine“) teatas komisjon, et ta võtab vastu ettepaneku õigusakti kohta, mis võimaldab kõrvaldada isikute vaba liikumise takistused, eelkõige probleemid, millega puutuvad kokku rahvusvahelised paarid oma vara valitsemisel või jagamisel.

(9)

16. märtsil 2011 tegi komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvararežiime käsitlevates asjades ning ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades.

(10)

Nõukogu järeldas 3. detsembril 2015 toimunud kohtumisel, et abieluvararežiime ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate ettepanekute vastuvõtmise suhtes ei jõutud üksmeelele ning seetõttu ei ole selles valdkonnas liidus tervikuna võimalik koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutada.

(11)

2015. aasta detsembrist kuni 2016. aasta veebruarini saatsid Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Soome ja Rootsi komisjonile taotluse, milles kinnitasid, et soovivad teha üksteisega tihedamat koostööd rahvusvaheliste paaride abieluvararežiimide valdkonnas, täpsemalt abieluvararežiime käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, samuti registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, ning palusid komisjonil esitada nõukogule vastavasisuline ettepanek. 2016. aasta märtsis komisjonile saadetud kirjaga väljendas Küpros oma soovi osaleda tõhustatud koostöö sisse seadmises; Küpros kinnitas nimetatud soovi veel korra.

(12)

9. juunil 2016. aastal võttis nõukogu vastu otsuse (EL) 2016/954, millega antakse luba nimetatud tõhustatud koostööks.

(13)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 328 lõikega 1 on ette nähtud, et kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et nad vastavad koostööd lubavas otsuses seatud osalemistingimustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et peale nimetatud tingimuste täidetakse koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide nõudeid. Komisjon ja tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid peaksid tagama, et nad toetavad nii paljude liikmesriikide osalemist kui võimalik. Käesolev määrus peaks olema tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes osalevates liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega. Käesolev määrus peaks olema tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes liikmesriikides, mis osalevad tõhustatud koostöös kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjade valdkonnas, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, otsuse (EL) 2016/954 alusel või kooskõlas ELi lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõiguga vastu võetud otsuse alusel.

(14)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 81 tuleks käesolevat määrust kohaldada piiriülese mõjuga registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede kontekstis.

(15)

Selleks et tagada abielus mitteolevate paaride õiguskindlus seoses nende varaga ja pakkuda neile teatavat etteaimatavust, tuleks koondada kõik registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavad normid ühte õigusakti.

(16)

Viis, kuidas muud kooselu vormid kui abielu on liikmesriikide õiguses ette nähtud, on liikmesriikides erinev ja vahet tuleks teha paaride vahel, kes on muutnud oma kooselu ametlikuks selle registreerimise teel ametisasutuses, ja nende paaride vahel, kes elavad vabaabielu (de facto kooselu). Kuigi mõnes liikmesriigis on sellised de facto kehtivad liidud reguleeritud, tuleks neid eristada registreeritud kooselust, millel on kindel iseloom, mis võimaldab arvestada nende eripära ja kehtestada liidu õigusaktis nende suhtes kohaldatavad eeskirjad. Siseturu häireteta toimimise tagamiseks on vaja kaotada registreeritud kooselu sõlminud isikute vaba liikumist piiravad takistused, eelkõige takistused, mis teevad selliste paaride jaoks keeruliseks oma vara valitsemise ja jagamise. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks käesolev määrus koondama sätted, milles käsitletakse kohtualluvust, kohaldatavat õigust, tunnustamist ja olenevalt juhtumist otsuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete kinnitamist, täitmisele pööratavust ja täitmist.

(17)

Käesoleva määrusega tuleks hõlmata registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevad asjad. Mõiste „registreeritud kooselu“ tuleks selles määratleta üksnes käesoleva määruse kohaldamiseks. Selle mõiste tegelik sisu peaks olema jätkuvalt määratletav liikmesriikide õigusega. Käesoleva määrusega ei kohustata liikmesriiki, kelle õiguses registreeritud kooselu institutsiooni ei tunta, seda oma siseriiklikus õiguses kehtestama.

(18)

Käesoleva määruse kohaldamisala peaks hõlmama kõiki registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede tsiviilõiguslikke aspekte, hõlmates nii registreeritud elukaaslaste vara igapäevast valitsemist kui ka eelkõige varaliste suhete lõppemise lahkumineku või ühe registreeritud elukaaslase surma korral.

(19)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada muude tsiviilõiguse valdkondade suhtes kui registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed. Selguse huvides tuleks mitmed küsimused, mida võib seostada registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate asjadega, sõnaselgelt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(20)

Sellest tulenevalt ei peaks käesolev määrus olema kohaldatav registreeritud elukaaslaste üldise õigus- ja teovõime küsimuste suhtes; nimetatud väljajätmine ei peaks siiski hõlmama ühe või mõlema registreeritud elukaaslase konkreetseid volitusi ja õigusi seoses varaga, mis neil on nende endi vahel või kolmandate isikute suhtes, sest need volitused ja õigused peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(21)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada muude eelküsimuste suhtes, nagu registreeritud kooselu olemasolu, kehtivus või tunnustamine, mille suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigust, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse norme.

(22)

Kuna abikaasade vahelised ülalpidamiskohustused on reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009, (6) tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, nagu tuleks kohaldamisalast välja jätta ka surnud registreeritud elukaaslase vara pärimisega seotud küsimused, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 650/2012 (7).

(23)

Küsimused, mis käsitlevad õigust kanda registreeritud elukaaslaste vahel üle või kohandada registreeritud kooselu jooksul omandatud vanadus- või invaliidsuspensioni õigusi, millest ei ole saadud pensionitulu registreeritud kooselu jooksul, olenemata nende õiguste laadist, peaksid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jääma, võttes arvesse konkreetseid liikmesriikides kehtivaid süsteeme. Seda erandit tuleks siiski tõlgendada rangel viisil. Seega peaks käesolev määrus reguleerima eelkõige pensionivarade klassifitseerimise küsimust, ühele registreeritud elukaaslasele registreeritud kooselu jooksul juba makstud summasid ning võimalikku hüvitist, mis makstaks, kui pensioniõigused kuuluvad ühise vara hulka.

(24)

Käesolev määrus peaks võimaldama registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede tulemusel kinnisasja- või vallasasjaõiguse tekkimise või sellise õiguse ülemineku registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õiguse kohaselt. See ei tohiks siiski mõjutada mõne liikmesriigi õiguses tuntud piiratud hulga asjaõiguste loetelu (numerus clausus). Liikmesriigilt ei tuleks nõuda selles liikmesriigis asuva varaga seotud asjaõiguse tunnustamist, kui tema õiguses sellist asjaõigust ei tunta.

(25)

Selleks aga, et võimaldada registreeritud elukaaslastel kasutada teises liikmesriigis õigusi, mis on neile registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede tulemusel tekkinud või üle läinud, peaks käesolev määrus nägema ette vastavas liikmesriigis tundmata asjaõiguse kohandamise kõnealuse teise liikmesriigi õiguses ette nähtud kõige lähemale samaväärsele õigusele. Sellise kohandamise puhul tuleks arvesse võtta vastava asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huvisid ning sellega seotud mõjusid. Kõige lähema samaväärse riigis kehtiva õiguse kindlakstegemiseks võib võtta ühendust selle riigi asutuse või pädeva isikuga, kelle õigust registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatakse, et saada täiendavat teavet konkreetse õiguse olemuse ja toime kohta. Selleks võiks kasutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas olemasolevaid võrgustikke ning muid kättesaadavaid vahendeid, mis aitavad välisriigi õigusest aru saada.

(26)

Käesoleva määrusega sõnaselgelt ette nähtud tundmatute asjaõiguste kohandamine ei tohiks välistada käesoleva määruse kohaldamisel muid kohandamise vorme.

(27)

Kinnis- või vallasasjaõiguse registreerimise nõuded tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks registreerimise viis ja tingimused ning asutused, nagu kinnistusametid või notarid, kes vastutavad selle kontrollimise eest, et kõik nõuded on täidetud ning et esitatud või koostatud dokumendid on piisavad ja sisaldavad vajalikku teavet, määrata kindlaks registrit pidava liikmesriigi õigusega (kinnisasja puhul selle asukohariigi õigusega). Eelkõige võivad asutused kontrollida, kas registreeritud elukaaslase õigus registreerimiseks esitatud dokumendis nimetatud vara suhtes on õigus, mis on sellisena registrisse kantud või muul viisil näidatud kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus registrit peetakse. Dokumentide dubleerimise vältimiseks peaksid registreerivad asutused aktsepteerima selliseid teise liikmesriigi pädevate asutuste koostatud dokumente, mille ringlemine on käesolevas määruses sätestatud. See ei tohiks välistada registreerimisega seotud asutuste võimalust paluda registreerimist taotleval isikul esitada sellist täiendavat teavet või selliseid täiendavaid dokumente, mis on nõutavad registrit pidava liikmesriigi õigusaktide alusel, näiteks tulude maksmisega seotud teave või dokumendid. Pädev asutus võib registreerimist taotlevat isikut teavitada sellest, kuidas puuduolevat teavet või dokumente saab esitada.

(28)

Õiguse registrisse kandmise mõju tuleks samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks registrit pidava liikmesriigi õigusega kindlaks määrata eelkõige see, kas registreerimisel on näiteks deklaratiivne või konstitutiivne tagajärg. Seetõttu, kui näiteks kinnisasjaõiguse omandamiseks tuleb teha registreerimine registrit pidava liikmesriigi õiguse kohaselt, et tagada registrite erga omnes mõju või kaitsta õigustoimingut, reguleeritakse sellise omandamise hetke kõnealuse liikmesriigi õigusega.

(29)

Käesolevas määruses tuleks arvestada liikmesriikides registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate asjade lahendamisel kasutatavaid erinevaid süsteeme. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõistet „kohus“ käsitada laias tähenduses, hõlmates mitte üksnes kohtuülesandeid täitvad kohtud ranges mõttes, vaid ka teatavate liikmesriikide notarid, kellel on registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates teatud asjades kohtutega sarnased kohtuülesanded, ning notarid ja õigusala esindajad, kes mõnes liikmesriigis täidavad registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seoses kohtuülesandeid neile kohtu poolt delegeeritud volituste alusel. Kõigi käesolevas määruses kehtestatud määratlusele vastavate kohtute suhtes peaks olema kohaldatavad selles määruses sätestatud kohtualluvuseeskirjad. Samas ei peaks mõiste „kohus“ hõlmama neid liikmesriigi asutusi, mis ei ole õigusasutused, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus menetleda registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju, näiteks enamikus liikmesriikides notarid, kes tavapäraselt ei täida kohtuülesandeid.

(30)

Käesolev määrus peaks võimaldama kõigil notaritel, kellel on pädevus menetleda liikmesriikides registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju, seda pädevust rakendada. See, kas käesolevas määruses sätestatud kohtualluvuse eeskirjad on asjaomase liikmesriigi notarite jaoks siduvad või mitte, peaks sõltuma sellest, kas nad vastavad käesolevas määruses määratletud mõistele „kohus“.

(31)

Registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades liikmesriikide notarite poolt välja antud dokumendid peaksid ringlema käesoleva määruse kohaselt. Kui notarid täidavad kohtuülesandeid, mille täitmine on neile kohtualluvuse eeskirjade kohaselt siduv, tuleks nende otsuste suhtes kohaldada käesoleva määruse tunnustamist, täitmisele pööratavust ja täitmist käsitlevaid sätteid. Kui notarid ei täida kohtuülesandeid, ei ole kohtualluvuse eeskirjad nende suhtes siduvad, ning nende välja antavate ametlike dokumentide suhtes peaks kohaldatama käesoleva määruse ametlikke dokumente käsitlevaid sätteid.

(32)

Selleks et arvestada paaride järjest suuremat liikuvust ja hõlbustada tõrgeteta õigusemõistmist, peaksid käesolevas määruses sätestatud kohtualluvust käsitlevad eeskirjad võimaldama kodanikel lasta erinevaid seotud menetlusi viia läbi sama liikmesriigi kohtutel. Selle saavutamiseks peaks käesoleva määrusega püüdma koondada pädevuse seoses registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega liikmesriiki, kelle kohtutesse pöördutakse registreeritud elukaaslase pärimisasja menetlemiseks vastavalt määrusele (EL) nr 650/2012 või registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise menetlemiseks.

(33)

Käesolevas määruses tuleks sätestada, et kui registreeritud elukaaslase pärimisasjaga seotud menetlust viib läbi liikmesriigi kohus, kuhu on pöördutud määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt, on selle liikmesriigi kohtud pädevad otsustama selle pärimisasjaga seonduvaid registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju.

(34)

Sarnaselt peaks registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju, mis tõusetub seoses menetlustega liikmesriigi kohtus, kuhu on pöördutud registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise taotlusega, arutama selle liikmesriigi kohtud, kui registreeritud elukaaslased selliselt kokku lepivad.

(35)

Kui registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevad asjad ei ole seotud liikmesriigi kohtus menetlemisel oleva registreeritud elukaaslase pärimisasja või registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamisega, tuleks käesolevas määruses sätestada pädevuse kindlaksmääramiseks astmestatud ühendavad tegurid, lähtudes esmalt registreeritud elukaaslaste harilikust viibimiskohast kohtusse pöördumise ajal. Pädevuse kindlaksmääramise ühendavatest teguritest viimane peaks osutama liikmesriigile, kelle õiguse alusel kooselu selle sõlmimiseks kohustuslikus korras registreeriti. Ühendavad tegurid sellises mahus arvestaksid kodanike üha suuremat liikuvust ja tagaksid tõelise ühendava teguri olemasolu registreeritud elukaaslaste ja selle liikmesriigi vahel, mille õigust rakendatakse.

(36)

Võttes arvesse, et registreeritud kooselu institutsiooni ei ole kõigis liikmesriikides sätestatud, võib erandkorras olla liikmesriikide kohtutel, kelle õiguses ei ole registreeritud kooselu institutsiooni sätestatud, vajalik pädevusest käesoleva määruse alusel keelduda. Sellisel juhul tegutsevad kohtud kiiresti ning asjaomasel poolel peaks olema võimalus esitada asi kohtule mõnes teises liikmesriigis, mille puhul on olemas pädevust andev ühendav tegur, sõltumata kohtualluvuse aluste tähtsuse järjekorrast, austades samal ajal poolte autonoomsust. Kohtul, kuhu pöörduti pärast pädevusest keeldumist ja mis ei ole selle riigi kohus, mille õiguse alusel registreeritud kooselu loodi, ning kellel on pädevus kohtualluvuse kokkuleppe või kostja kohtusse ilmumise alusel, võib samuti olla erandkorras vajalik samadel alustel pädevusest keelduda. Lisaks peaks käesolev määrus sisaldama alternatiivset pädevust käsitlevat eeskirja juhtudeks, kui muude käesoleva määruse sätete alusel ei ole ükski kohus pädev asja menetlema, et hoida ära kohtuliku arutuse mittevõimaldamise oht.

(37)

Õiguskindluse, etteaimatavuse ja poolte autonoomsuse suurendamiseks peaks käesolev määrus teatavatel tingimustel võimaldama pooltel sõlmida kohtualluvuse kokkulepe selle liikmesriigi kohtute kasuks, mille õigus on kohaldatav, või selle liikmesriigi kohtute kasuks, mille õiguse alusel registreeritud kooselu loodi.

(38)

Käesolev määrus ei peaks takistama pooltel lahendada asja vastastikusel kokkuleppel kohtuväliselt, näiteks notari juures, nende valitud liikmesriigis, kui see on selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik. See peaks olema võimalik ka juhul, kui registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatav õigus ei ole kõnealuse liikmesriigi õigus.

(39)

Tagamaks, et kõigi liikmesriikide kohtud võivad samadel alustel rakendada oma pädevust seoses registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega, tuleks käesoleva määrusega ammendaval viisil ette näha alused, millest lähtudes võib sellist pädevust kasutada.

(40)

Selleks et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevas asjas, mis on tihedalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui registreeritud elukaaslaselt ei saa mõistlikel põhjustel oodata, et ta selles riigis menetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis'e põhimõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnes siis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti.

(41)

Sujuva õigusemõistmise huvides tuleks vältida vastandlike otsuste tegemist eri liikmesriikides. Selle tagamiseks peaks käesolevas määruses sätestama üldise menetluskorra, mis sarnaneb tsiviilasjades tehtavat koostööd käsitlevates muudes liidu õigusaktides kehtestatud korraga. Üks selline menetlusreegel on lis pendens'i reegel, mida kohaldatakse, kui samas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevas asjas pöördutakse eri liikmesriikide kohtutesse. Selle reegli alusel määratakse kindlaks, milline kohus peaks asja menetlema hakkama.

(42)

Et kodanikud saaksid kasutada siseturu eeliseid täielikus õiguskindluses, peaks käesolev määrus võimaldama registreeritud elukaaslastel ette teada, millist õigust registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatakse. Seetõttu tuleks kehtestada ühtlustatud kollisiooninormid, et hoida ära vastandlikke lahendusi. Põhireegel peaks tagama, et registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatav etteaimatav õigus on sellega kõige tihedamalt seotud õigus. Õiguskindluse huvides ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitleva asja killustumise vältimiseks peaks kohaldatav õigus reguleerima registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi tervikuna, st olema kohaldatav kõigi registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes, olenemata vara laadist ja sellest, kas vara asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

(43)

Käesoleva määruse kohaselt kindlaks määratud õigust tuleks kohaldada ka siis, kui tegemist ei ole liikmesriigi õigusega.

(44)

Selleks et hõlbustada registreeritud elukaaslastel oma vara valitsemist, tuleks käesoleva määrusega lubada neil valida oma registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatav õigus sõltumata vara liigist või asukohast nende õiguste hulgast, millega abikaasadel on tugev seos näiteks kas nende hariliku viibimiskoha või kodakondsuse alusel. Vältimaks, et õiguse valikuga ei kaasne tagajärgi ning see jätab registreeritud elukaaslased õiguslikku tühimikku, peaks sellise valiku tegemisel olema siiski võimalik valida üksnes selline õigus, mille kohaselt tekivad registreeritud kooselu korral varalised tagajärjed. Sellise valiku võib teha igal ajal nii enne kooselu registreerimist, kooselu registreerimise ajal kui ka registreeritud kooselu kehtivuse ajal.

(45)

Selleks et tagada tehingute õiguskindlus ja hoida ära registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õiguse muutmine ilma registreeritud elukaaslasi teavitamata, ei saa registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust muuta ilma, et pooled oleksid sellist tahet sõnaselgelt väljendanud. Sellisel registreeritud elukaaslaste poolsel muutmisel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud juhul, kui nad on seda selge sõnaga väljendanud. Ühelgi juhul ei tohi see kahjustada kolmandate isikute õigusi.

(46)

Tuleks kehtestada kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sisulise ja vormilise kehtivuse alased eeskirjad, et registreeritud elukaaslastel oleks kergem teha teadlik valik ning et nende tahteavaldust austataks, eesmärgiga tagada õiguskindlus ning õiguskaitse parem kättesaadavus. Seoses vormilise kehtivusega tuleks kehtestada teatavad kaitsemeetmed tagamaks, et registreeritud elukaaslased on oma valiku tagajärgedest teadlikud. Miinimumnõudena tuleks kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe sõlmida kirjalikult ning sellele peaks olema märgitud kuupäev ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad. Kui aga selle liikmesriigi õigusega, kus nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on mõlema registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht, nähakse ette täiendavad vormilise kehtivuse alased eeskirjad, tuleks järgida nimetatud eeskirju. Näiteks võivad sellised täiendavad vormilise kehtivuse alased eeskirjad kehtida liikmesriigis, kus kõnealune kokkulepe on registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu osa. Kui nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on kummagi registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht erinevates liikmesriikides, mille õigusega on ette nähtud erinevad vormilise kehtivuse alased eeskirjad, peaks piisama vastavusest ühe nimetatud liikmesriigi vormilise kehtivuse alastele eeskirjadele. Kui nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht liikmesriigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad vormilise kehtivuse alased eeskirjad, tuleks järgida nimetatud eeskirju.

(47)

Registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitlev leping on registreeritud elukaaslaste vara suhtes tehtav teatavat tüüpi korraldus, mille nõuetekohasus ja kinnitamine on liikmesriigiti erinev. Selleks et registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu alusel omandatud varaga seotud õigused oleksid lihtsamini liikmesriikides aktsepteeritavad, tuleks kehtestada registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu vormilise kehtivuse alased eeskirjad. Miinimumnõudena tuleks leping koostada kirjalikult ja dateerida ning sellele peaksid alla kirjutama mõlemad pooled. See leping peaks siiski vastama ka nendele täiendavatele vormilise kehtivuse nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse kohaselt kindlaks määratud registreeritud kooselust tulenevate varaliste suhete suhtes kohaldatavas õiguses ning selle liikmesriigi õiguses, kus on registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht. Käesoleva määruse alusel tuleks määrata kindlaks ka õigus, mis reguleerib registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu sisulist kehtivust.

(48)

Kohaldatava õiguse valiku puudumise korral ning etteaimatavuse ja õiguskindluse nõude joondamiseks paari elus tegelikult valitseva olukorraga, tuleks käesoleva määruses ette näha, et registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes tuleks kohaldada selle riigi õigust, mille alusel kooselu selle sõlmimiseks kohustuslikus korras registreeriti.

(49)

Kui käesolevas määruses osutatakse kodakondsusele kui ühendavale tegurile, on küsimus selle kohta, kuidas kohelda mitme kodakondsusega isikut, eelküsimus, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalast välja ning see küsimus peaks jääma liikmesriikide õiguse, sealhulgas, kui see on asjakohane, rahvusvaheliste konventsioonide otsustada, järgides seejuures täielikult liidu üldpõhimõtteid. Sellel kaalutlusel ei tohiks olla mõju käesoleva määruse kohaselt tehtud õiguse valiku kehtivusele.

(50)

Mis puudutab registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramist õiguse valiku ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu puudumise korral, siis peaks liikmesriigi kohtuasutusel olema erandjuhul, kui registreeritud elukaaslased on kolinud oma hariliku viibimiskoha riiki pikaks ajaks, ühe registreeritud elukaaslase taotlusel võimalik otsustada, et võib kohaldada kõnealuse riigi õigust, kui registreeritud elukaaslased on tuginenud sellele õigusele. Ühelgi juhul ei tohi see kahjustada kolmandate isikute õigusi.

(51)

Õigus, mis on määratud registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavaks, peaks reguleerima neid tagajärgi alates ühe või mõlema registreeritud elukaaslase vara liigitamisest erinevatesse kategooriatesse registreeritud kooselu jooksul kuni registreeritud elukaaslaste varasuhte lõpetamiseni pärast registreeritud kooselu lõppemist. See peaks hõlmama registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede mõju registreeritud elukaaslase ja kolmandate isikute vahelistele õigussuhetele. Registreeritud elukaaslane võib registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatavat õigust kasutada kolmanda isiku suhtes selliste tagajärgede reguleerimiseks siiski üksnes siis, kui registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelised õigussuhted tekivad ajal, mil kolmas isik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik selle õiguse kohaldamisest.

(52)

Avaliku huviga seotud kaalutlused, nagu liikmesriikide poliitilise, sotsiaalse või majandusliku korralduse kaitsmine peaks õigustama seda, et liikmesriigi kohtutele ja muudele pädevatele asutustele antakse võimalus kohaldada erandjuhtudel erandeid, mis põhinevad üldist kehtivust omavatel sätetel. Seda arvestades peaks mõiste „üldist kehtivust omavad sätted“ hõlmama kohustuslikku laadi norme, näiteks pere eluaseme kaitset käsitlevaid norme. See registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õiguse kohaldamise erand nõuab siiski ranget tõlgendamist, et säilitada kooskõla käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(53)

Samuti peaks avaliku huviga seotud kaalutlustel olema liikmesriikide kohtutel ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate asjadega tegelevatel teistel pädevatel asutustel õigus eirata erandkorras välisriigi õiguse teatavaid sätteid, kui vastaval konkreetsel juhul oleks nende sätete kohaldamine ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Siiski ei tohiks kohtud ega teised pädevad asutused kohaldada avaliku korra kaalutlustel põhinevat erandit selleks, et vältida teise liikmesriigi õiguse kohaldamist või keelduda tunnustamast või, olenevalt juhtumist, vastu võtmast, või täitmast teises liikmesriigis tehtud otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet, kui see keeldumine oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“) ning eriti selle artikliga 21 mittediskrimineerimise põhimõtte kohta.

(54)

Kuna mõnes liikmesriigis on kaks või enam õigussüsteemi või õigusnormide kogumit, mis reguleerivad käesolevas määruses käsitletavaid küsimusi, tuleks ette näha, mil määral käesoleva määruse sätteid kohaldatakse kõnealuste liikmesriikide eri territoriaalüksustes.

(55)

Arvestades et käesoleva määruse üldeesmärgiks on liikmesriikides registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades tehtud otsuste vastastikune tunnustamine, tuleks määrusega ette näha otsuste tunnustamist, täitmisele pööratavust ja täitmist käsitlevad normid, mis sarnanevad tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas kehtestatud muudes liidu õigusaktides sätestatud normidega.

(56)

Käesoleva määrusega tuleks tagada registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevaid asju puudutavate ametlike dokumentide vastuvõtmine ja täitmisele pööratavus kõigis liikmesriikides, et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid süsteeme registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate asjade lahendamisel.

(57)

Ametlikul dokumendil peaks olema teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis või võimalikult samalaadne toime. Ametliku dokumendi tõendusjõu kindlaksmääramisel teises liikmesriigis või võimalikult samalaadse toime kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, milline on kõnealuse ametliku dokumendi tõendusjõu laad ja ulatus selle päritoluliikmesriigis. Seega sõltub ametliku dokumendi tõendusjõud teises liikmesriigis päritoluliikmesriigi õigusest.

(58)

Ametliku dokumendi autentsus peaks olema autonoomne mõiste, mis hõlmab selliseid küsimusi nagu dokumendi ehtsus, dokumendi suhtes kehtivad vorminõuded, dokumendi koostanud asutuse volitused ning menetlus, mille kohaselt dokument koostatakse. Autentsus peaks hõlmama samuti asjaomase asutuse poolt ametlikus dokumendis kajastatud faktilisi asjaolusid, näiteks asjaolu, et osutatud pooled ilmusid osutatud kuupäeval nimetatud asutusse ja tegid osutatud avaldused. Pool, kes soovib vaidlustada ametliku dokumendi autentsust, peaks pöörduma ametliku dokumendi päritoluliikmesriigi pädevasse kohtusse päritoluliikmesriigi õiguse alusel.

(59)

Mõistet „ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingud või õigussuhted“ tuleks tõlgendada viitena ametlikus dokumendis sisalduvatele sisulistele aspektidele. Pool, kes soovib vaidlustada ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingut või õigussuhet, peaks pöörduma kohtusse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele ning kes peaks tegema otsuse vaidlustamise kohta kooskõlas registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede suhtes kohaldatava õigusega.

(60)

Kui liikmesriigi kohtus toimuvas menetluses tõstatatakse ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhetega seotud küsimus eelküsimusena, peaks sellel kohtul olema pädevus kõnealuses küsimuses.

(61)

Vaidlustatud ametlikul dokumendil ei tohiks olla tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis seni, kuni vaidlustamist menetletakse. Kui vaidlustamine puudutab üksnes ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhetega seotud konkreetset asja, ei tohiks vaidlustatud ametlikul dokumendil olla tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni vaidlustamist menetletakse. Ametlik dokument, mis on tunnistatud vaidlustamise tõttu kehtetuks, kaotab igasuguse tõendusjõu.

(62)

Asutus, kellele käesoleva määruse kohaldamise kontekstis esitatakse kaks omavahel vastuolus olevat ametlikku dokumenti, peaks hindama, kumba ametlikku dokumenti tuleks eelistada, või ei peaks eelistama kumbagi, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui nendest asjaoludest lähtudes ei ole selge, kumba ametlikku dokumenti peaks eelistama, või ei peaks eelistama kumbagi, peaksid küsimuse lahendama käesoleva määruse kohaselt pädevad kohtud, või kui küsimus tõstatatakse käimasoleva menetluse käigus kõrvalküsimusena, peaks küsimuse lahendama kohus, kuhu vastavas asjas on pöördutud. Kui esineb vastuolu ametliku dokumendi ja otsuse vahel, tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaseid otsuste tunnustamata jätmise aluseid.

(63)

Registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitleva kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine käesoleva määruse alusel ei tohiks siiski mingil viisil tähendada selle registreeritud kooselu tunnustamist, millega seoses kohtuotsus tehti.

(64)

Tuleks kindlaks määrata käesoleva määruse ja selliste registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate kahepoolsete ja mitmepoolsete konventsioonide vaheline suhe, mille osaliseks on liikmesriigid.

(65)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikide jaoks sätestada kohustus edastada teavet oma riigi registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevate õigusaktide ja menetluste kohta nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (8) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames. Selleks et Euroopa Liidu Teatajas oleks võimalik õigeaegselt avaldada kogu käesoleva määruse praktiliseks kohaldamiseks asjakohane teave, peaksid liikmesriigid esitama niisuguse teabe ka komisjonile enne selle määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(66)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist ja võimaldada tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, tuleks näha ette standardvormid tõendite jaoks, mis esitatakse koos otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokkulepet käsitleva täitmisele pööratavaks tunnistamise taotlusega.

(67)

Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevade arvestamisel tuleks kohaldada nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (9).

(68)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsuste, kohtulike kokkulepete ja ametlike dokumentide täitmisele pööratavaks tunnistamisega seonduvate tõendite ja vormide kehtestamiseks ja muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(69)

Käesoleva määrusega ettenähtud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks mõeldud rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(70)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt isikute vaba liikumist liidus, registreeritud elukaaslastele antud vabadust korraldada oma varalisi suhteid omavahel ja kolmandate isikutega nii kooselu kestel kui ka vara jagamise korral ning suuremat etteaimatavust ja õiguskindlust, ei suuda liikmesriigid seda piisavalt saavutada, küll aga on käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, vajaduse korral liikmesriikide vahelist koostööd tõhustades. Liit võib kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid võtta ning seega on liidul tegutsemispädevus. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(71)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle artikleid 7, 9, 17, 21 ja 47, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, õigust luua perekond nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, õigust omandile, mittediskrimineerimise põhimõtet ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides,

a)

registreeritud elukaaslaste õigus- ja teovõime;

b)

registreeritud kooselu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine;

c)

ülalpidamiskohustused;

d)

surnud registreeritud elukaaslase vara pärimine;

e)

sotsiaalkindlustus;

f)

õigus kanda registreeritud kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise korral registreeritud elukaaslaste vahel üle või kohandada vanadus- või invaliidsuspensioni õigusi, mis on omandatud registreeritud kooselu jooksul ning millest ei ole saadud pensionitulu registreeritud kooselu jooksul;

g)

varaga seotud asjaõiguste olemus ja

h)

kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, ning õiguse registrisse kandmise või kandmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

i)

mille allkiri ja sisu on autentsed ning

ii)

mille on koostanud päritoluliikmesriigi avaliku võimu kandja või muu pädev asutus;

a)

otsuse võib kohtuasutusele edasi kaevata või selle kohta võib kohtuasutusele esitada taotluse läbivaatamiseks ning

b)

otsusel on samas asjas tehtud kohtuasutuse otsusega võrreldav õigusjõud ja -mõju.

a)

kelle territooriumil on kohtusse pöördumise ajal registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht, või selle puudumisel;

b)

kelle territooriumil oli kohtusse pöördumise ajal registreeritud elukaaslaste viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist elab endiselt seal, või selle puudumisel;

c)

kelle territooriumil on kohtusse pöördumise ajal kostja harilik viibimiskoht, või selle puudumisel;

d)

kelle kodanikud on mõlemad registreeritud elukaaslased kohtusse pöördumise ajal, või selle puudumisel;

e)

kelle õiguse alusel registreeritud kooselu loodi.

a)

ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kostjale kätte toimetada, või

b)

kui dokument tuli enne kohtule esitamist kätte toimetada, siis hetkel, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte sai, juhul, kui hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, mis on dokumendi kohtule esitamiseks ette nähtud, või

c)

kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb otsuse algatada menetlus, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse.

a)

selle riigi õigus, kus on registreeritud elukaaslaste või tulevaste registreeritud elukaaslaste või ühe registreeritud elukaaslase harilik viibimiskoht kokkuleppe sõlmimise ajal;

b)

selle riigi õigus, mille kodakondsus on ühel registreeritud elukaaslasel või tulevasel registreeritud elukaaslasel kokkuleppe sõlmimise ajal, või

c)

selle riigi õigus, mille alusel registreeritud kooselu loodi.

a)

registreeritud elukaaslaste viimane ühine harilik viibimiskoht oli kõnealuses riigis märkimisväärselt pikema aja jooksul ning

b)

mõlemad registreeritud elukaaslased tuginesid selle teise riigi õigusele oma varasuhte korraldamisel või kavandamisel.

a)

ühe või mõlema registreeritud elukaaslase vara liigitamine erinevatesse kategooriatesse registreeritud kooselu ajal ja pärast seda;

b)

vara ühest kategooriast teise liigitamine;

c)

ühe registreeritud elukaaslase vastutus seoses teise registreeritud elukaaslase kohustuste ja võlgadega;

d)

registreeritud elukaaslaste volitused, õigused ja kohustused seoses varaga;

e)

vara jagamine, jaotamine või likvideerimine registreeritud kooselu lõppemise korral, ning

f)

registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede mõju registreeritud elukaaslase ja kolmandate isikute vahelistele õiguslikele suhetele ning

g)

registreeritud kooselust tulenevaid varalisi suhteid käsitleva lepingu sisuline kehtivus.

a)

nimetatud õigus on

või

b)

kui üks registreeritud elukaaslasest täitis nõudeid, mida kohaldatakse registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede avaldamise või registreerimise suhtes, mis on sätestatud:

a)

selle riigi õigust, mille õigus on kohaldatav registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelise tehingu suhtes, või

b)

kinnisvara või registreeritud vara või õigustega seotud juhtudel selle riigi õigust, kus kinnisvara asub või kus vara või õigused on registreeritud.

a)

viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele, selleks, et kindlaks teha registreeritud elukaaslaste harilikule viibimiskohale osutavate sätete alusel kohalduv õigus, kui selle territoriaalse üksuse õigust, kus on registreeritud elukaaslaste harilik viibimiskoht;

b)

viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele, selleks, et kindlaks teha registreeritud elukaaslaste kodakondsusele osutavate sätete alusel kohalduv õigus, kui selle territoriaalüksuse õigust, millega registreeritud elukaaslased on kõige lähemalt seotud;

c)

viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele, selleks, et kindlaks teha muudele ühendavateks teguriteks olevatele asjaoludele osutavate mis tahes muude sätete alusel kohalduv õigus, kui selle territoriaalüksuse õigust, millega asjaomane asjaolu on seotud.

a)

tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga (ordre public), kus tunnustamist taotletakse;

b)

otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või samaväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;

c)

tunnustamine on vastuolus menetluse tulemusel tehtud kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;

d)

tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega menetluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.

a)

otsuse koopia, mis vastab selle õigsuse autentsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;

b)

tõend, mille on välja andnud päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, kasutades artikli 67 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist.

a)

kohtud või asutused, kes on pädevad menetlema täitmisele pööratavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 44 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 49 lõikele 2;

b)

artiklis 50 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlused;