29.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/66

(1)

Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste aretus on liidu põllumajanduses majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast strateegiliselt tähtsal kohal ja annab panuse liidu kultuuripärandisse. Selline põllumajandustegevus, mis aitab kaasa liidu toiduga kindlustatusele, on põllumajanduses tegutsevatele inimestele sissetulekuallikas. Kõnealuste loomaliikide aretusele tuleb enim kasuks, kui selles kasutada registreeritud geneetilise väärtusega tõupuhtaid aretusloomi või ristandaretussigu.

(2)

Liikmesriigid on seetõttu osana oma põllumajanduspoliitikast ning vahel ka avaliku sektori investeeringute kaudu teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et edendada teatavate geneetiliste omadustega eluskarja tootmist, kehtestades kindlaksmääratud standardid. Erinevused kõnealuste standardite vahel võivad luua tehnilisi tõkkeid aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus turustamisele ja nende liitu sissetoomisele.

(3)

Tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslaste ja ristandaretussigade aretust käsitleva liidu õigusraamistiku moodustavad järgmised direktiivid: nõukogu direktiivid 88/661/EMÜ, (3) 89/361/EMÜ, (4) 90/427/EMÜ, (5) 91/174/EMÜ, (6) 94/28/EÜ (7) ja 2009/157/EÜ (8). Nende direktiivide eesmärk oli arendada liidus eluskarja aretust ja reguleerida samal ajal liidus aretusloomade ja aretusmaterjali turustamist ja nende liitu sissetoomist ning säilitada seega liidu tõuaretussektori konkurentsivõime.

(4)

Nõukogu direktiivid 87/328/EMÜ, (9) 90/118/EMÜ (10) ja direktiiv 90/119/EMÜ (11) võeti vastu vältimaks seda, et liikmesriigid võtaksid vastu või säilitaksid aretusveiste ja -sigade aretuseks heakskiitmise suhtes ja nende sperma, munarakkude ja embrüote tootmise ja kasutamise suhtes riigisiseseid norme, mis sisaldaksid keelde või piiranguid turustamisele või takistusi sellele seoses paarituse või kunstliku seemenduse või sperma, munarakkude ja embrüote varumisega.

(5)

Olles konsulteerinud liikmesriikidega alalise zootehnikakomitee raames, mis on loodud kooskõlas nõukogu otsusega 77/505/EMÜ, (12) võttis komisjon direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ põhjal vastu mitu otsust, mis käsitlevad aretajate organisatsioonide ja ühenduste heakskiitmise või tunnustamise suhtes kehtivaid liigipõhiseid kriteeriume, aretusloomade kandmist tõuraamatutesse, tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede aretuseks ja kunstlikuks seemenduseks sobivaks tunnistamise, aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede jõudluskontrolli läbiviimist ja geneetilise väärtuse hindamist jaoks ning aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisel kasutatava põlvnemise või kasutatavate põlvnemistunnistuste kehtestamist.

(6)

Komisjon koostas samuti kolmandate riikide aretusasutuste loetelu ja liitu sissetoodavate aretusloomade, nende sperma, munaraku ja embrüo põlvnemistunnistuste näidisvormid.

(7)

Nõukogu direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ ülesehitus ja sisu on üldjoontes sarnane. Mitut neist direktiividest on aja jooksul muudetud. Liidu õiguse lihtsuse ja sidususe huvides on asjakohane ühtlustada neis direktiivides sätestatud liidu norme.

(8)

Viimase kahekümne aasta jooksul on komisjon pidanud tihti vastama aretusprogramme ellu viivate aretajate ja ettevõtjate kaebustele, mis on seotud loomade aretust käsitlevate liidu õigusaktide ülevõtmise ja tõlgendamisega liikmesriikides. Selleks et tagada loomade aretust käsitlevate liidu normide ühetaoline kohaldamine ja et hoiduda sellistest tõketest aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisele, mis tulenevad erinevustest nende direktiivide ülevõtmises, tuleks aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisele ja nende liitu sissetoomise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised tingimused sätestada määruses.

(9)

Lisaks on kogemused näidanud, et nimetatud direktiivides sätestatud normide kohaldamise hõlbustamiseks on mitmes sättes vaja kasutada täpsemat sõnastust ning ühtlustatud mõisteid, mis oleksid standardsed kõikides liikmesriikides. Liidu õiguse selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada rohkem määratlusi, sealhulgas defineerida mõiste „tõug“.

(10)

Tõuaretussektori konkurentsivõime saavutamiseks tehtavate jõupingutustega ei tohiks kaasneda selliste tõugude kadumine, mille omadused on kohandunud konkreetsete biofüüsiliste tingimustega. Kui kohalike tõugude populatsioon on väike, võib see põhjustada nende geneetilise mitmekesisuse kadu. Põllumajandusliku bioloogilise mitmekesisuse olulise osana peaksid loomade geneetilised ressursid olema loomakasvatussektori kestliku arengu peamiseks aluseks ning pakkuma võimalusi kohandada loomi muutuvale keskkonnale, tootmistingimustele ning turu ja tarbijate nõudlusele. Loomade aretust käsitlevad liidu õigusaktid peaksid seega kaasa aitama loomade geneetiliste ressursside säilitamisele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja selliste kvaliteetsete piirkondlike toodete tootmisele, mida iseloomustavad koduloomade kohalike tõugude pärilikud tunnused. Liidu õigusaktidega tuleks samuti edendada elujõulisi aretusprogramme tõugude parandamiseks ning eelkõige juhul, kui need tõud on ohustatud või kohalikud põlistõud, mida liidus tavaliselt ei leidu, tõugude säilitamiseks ning geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks tõusiseselt ja tõugude vahel.

(11)

Valiku ja aretusega on tehtud suuri edusamme põllumajandusloomade tootlikkuse näitajate osas, mistõttu tootmiskulud on põllumajandusettevõtete tasandil vähenenud. Mõnel juhul on see aga põhjustanud ebasoovitavaid kõrvalmõjusid, mis on tekitanud ühiskonnas muret loomade heaolu ja keskkonnaga seotud küsimuste pärast. Genoomika ja arenenud infotehnoloogiate, näiteks nn täppisloomakasvatuse kasutamisel, mis võimaldab salvestada suuri andmekogumeid alternatiivsete tunnuste kohta, mis on otseselt või kaudselt seotud loomade heaolu ja jätkusuutlikkuse küsimustega, on märkimisväärne potentsiaal ühiskonna murede lahendamiseks ja jätkusuutliku tõuaretuse eesmärkide saavutamiseks tänu paremale ressursitõhususele ning loomade tugevamale vastupanuvõimele ja tervisele. Andmete kogumine selliste alternatiivsete tunnuste kohta peaks muutuma tähtsamaks aretusprogrammide raames ning seda tuleks enam tähtsustada valikueesmärkide kindlaks määramisel. Sellega seoses tuleks ohustatud tõugude geneetilisi ressursse käsitada geenivaramuna, mis võib aidata kaasa loomade heaolu ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele.

(12)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada aretusveistele, -sigadele, -lammastele, -kitsedele ja -hobuslastele ja nende aretusmaterjalile, kui need loomad või nende aretusmaterjalist saadud järglased kantakse tõupuhaste aretusloomadena tõuraamatusse või ristandaretussigadena aretusregistrisse, eelkõige selleks, et nende aretusloomade ja nende aretusmaterjaliga liidus (sh mõnes liikmesriigis) kaubelda või neid liitu sisse tuua.

(13)

Terminit „aretusloom“ või „tõupuhas aretusloom“ ei tuleks käsitada terminina, mis hõlmab ainult loomi, kes on paljunemisvõimelised. Kastreeritud loomad võivad tõepoolest oma genealoogiliste ja zootehniliste andmetega aidata kaasa aretuspopulatsiooni geneetilise väärtuse hindamisele ning seeläbi niisugustel tulemustel põhineva aretusloomade järjestuse terviklusele. Sõltuvalt aretusprogrammi eesmärkidest võib andmete puudulikkus või kadu, mis tuleneb kastreeritud loomade tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmata jätmisest, mõjutada kõnealuste kastreeritud loomadega geneetilises suguluses olevate aretusloomade geneetilise väärtuse hindamise tulemusi.

(14)

Käesolevas määruses tõupuhtaid aretusloomi käsitlevate normide eesmärk peaks olema anda turustamiseks luba kokkulepitud tingimustel, mida kohaldatakse aretusega tegelevate aretusühingute tunnustamiseks ja nende aretusprogrammide heakskiitmiseks. Käesolevas määruses tuleks ka sätestada kriteeriumid tõupuhaste aretusloomade kandmiseks tõuraamatu põhiosasse ning nende olemasolu korral põhiosa eri väärtusklassidesse. Selles tuleks samuti sätestada jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise reeglid ning aretusloomade aretuseks sobivaks tunnistamise reeglid ning põlvnemistunnistuste sisu.

(15)

Käesolevas määruses ristandaretussigu käsitlevate normide eesmärk peaks olema anda turustamiseks luba kokkulepitud tingimustel, mida kohaldatakse sigade eri tõugusid, liine või ristandeid haldavate aretusettevõtete tunnustamisele ja nende aretusprogrammide heakskiitmisele. Käesolevas määruses tuleks sätestada ristandaretussigade aretusregistrisse kandmise reeglid. Samuti tuleks selles sätestada jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise reeglid, ristandaretussigade aretuseks sobivaks tunnistamise kriteeriumid ning põlvnemistunnistuste sisu.

(16)

Kloonimisega seotud küsimuste käsitlemine käesolevas määruses ei ole kohane.

(17)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on ühtlustatud lähenemise tagamine aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisele ja nende liitu sissetoomisele ning aretusühingute ja aretusettevõtete täidetavate aretusprogrammide ametlikule kontrollimisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Aretusühingute ja aretusettevõtete osutatavate teenuste kvaliteet ja see, kuidas nad aretusloomi hindavad ja klassifitseerivad, mõjutab nende loomade kohta kogutud või nende puhul kindlaks määratud zootehnilise ja genealoogilise teabe kvaliteeti ja täpsust ning nende turuväärtust. Seega tuleks sätestada reeglid aretusühingute ja -ettevõtete tunnustamiseks ning nende aretusprogrammide heakskiitmiseks ühtlustatud liidu kriteeriumide alusel. Sellised reeglid peaksid samuti käsitlema nende järelevalvet liikmesriigi pädevate asutuste poolt, selleks et aretusühingute ja aretusettevõtete poolt kehtestatud reeglid ei tekitaks erinevusi aretusprogrammide vahel, mis omakorda tekitaks tehnilisi takistusi kaubandusele liidus.

(19)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha menetlused, mis on sarnased direktiivides 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ tunnustatud aretusühingute ja aretusettevõtete loeteludesse lisamisele, sealhulgas loetelude ajakohastamise, edastamise ja avaldamise menetlused.

(20)

Tõupuhaste aretusloomade aretusprogrammide üldeesmärk on parandada jätkusuutlikult aretusloomade jõudlust ja muu kui jõudlusega seotud näitajaid või säilitada tõugu. Aretusprogrammid peaksid hõlmama piisaval arvul tõupuhtaid aretusloomi, keda aretajad peavad selleks, et aretuse ja valiku abil edendada ja arendada neis loomades soovitavaid tunnuseid või tagada tõu säilimist kooskõlas osalevate aretajate poolt ühiselt kokku lepitud eesmärkidega. Samuti on ristandaretussigade aretusprogrammide eesmärk arendada soovitavaid tunnuseid, ristates sihipäraselt sigade eri tõuge, liine või ristandeid. Aretusprogrammis osalevad aretusloomad (tõupuhtad või ristandid) kantakse tõuraamatusse või aretusregistrisse koos teabega nende eellaste kohta ning nad läbivad sõltuvalt aretusprogrammis seatud aretuseesmärkidest kas jõudluskontrolli või mis tahes muu hindamise, mille puhul registreeritakse andmed näitajate kohta seoses aretusprogrammi eesmärkidega. Kui see on aretusprogrammis ette nähtud, viiakse läbi geneetiline väärtuse hindamine, et hinnata loomade aretusväärtust ja nad vastavalt järjestada. Nimetatud aretusväärtus ja jõudluskontrolli tulemused ning genealoogiline teave on aretuse ja valiku aluseks.

(21)

Kindlaksmääratud kriteeriumidele vastava aretusühingu või aretusettevõtte õigus tunnustusele peaks olema loomade aretust ja siseturgu käsitleva liidu õiguse aluspõhimõte. Pädev asutus ei tohiks põhjendada juba tunnustatud aretusühingu majandustegevuse kaitsmisega mõne teise sama tõuga tegeleva aretusühingu tunnustamisest keeldumist ega siseturu põhimõtete rikkumist. Sama põhimõte kehtib ka mõne teise aretusprogrammi või sellise aretusprogrammi geograafilise ulatuse laiendamise heakskiitmise puhul, mida täidetakse sama tõu või sama tõugu aretusloomade puhul, keda saab aretusprogrammi kaasata sama tõu aretusprogrammi juba täitva aretusühingu aretuspopulatsioonist. Kui ühes liikmesriigis üks või mitu tunnustatud aretusühingut juba täidavad teatava tõu jaoks heakskiidetud aretusprogrammi, peaks selle liikmesriigi pädeval asutusel siiski olema teatavatel konkreetsetel juhtudel õigus jätta sama tõu teine aretusprogramm heakskiitmata, isegi kui see aretusprogramm vastab kõigile heakskiitmise tingimustele. Üheks heakskiitmata jätmise põhjuseks võiks olla see, et mõne teise sama tõu aretusprogrammi heakskiitmine kahjustaks asjaomases liikmesriigis selle tõu või selle tõu geneetilise mitmekesisuse säilitamist. Tõu säilitamist võib eelkõige kahjustada aretuspopulatsiooni killustatus, mis võib põhjustada suuremat sugulusaretust, täheldatud geneetiliste defektide sagedasemat esinemist, valikupotentsiaali kadu või aretajate piiratumat juurdepääsu tõupuhastele aretusloomadele või nende aretusmaterjalile. Lisaks võiks keeldumist põhjendada ebakõladega kindlaksmääratud tõutunnustes või aretusprogrammide peamistes eesmärkides. Pädeval asutusel peaks olema õigus aretusprogrammi eesmärgist, nimelt tõu säilitamine või tõu parandamine, sõltumatult teine sama tõu aretusprogramm keelata, kui kahe aretusprogrammi eesmärkide või neis aretusprogrammides kindlaksmääratud tõutunnuste põhinäitajate erinevuste tõttu kahaneks tõhusus nende eesmärkidega või nimetatud näitajate või muude seonduvate näitajatega taotletavate geneetiliste edusammude seisukohast või kui loomade vahetamise tõttu kahe aretuspopulatsiooni vahel tekiks oht, et olemuslikud näitajad valitakse või aretatakse esialgsest aretuspopulatsioonist välja. Pädeval asutusel peaks samuti olema õigus juhul, kui tegemist on ohustatud tõu või kohaliku põlistõuga, mida liidu piires tavapäraselt ei leidu, teise sama tõu aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda põhjusel, et selline aretusprogramm takistaks olemasoleva aretusprogrammi tõhusat täitmist, eelkõige genealoogilise ja zootehnilise teabe puuduliku koordineerimise või vahetuse tõttu, mille tagajärjel selle tõu kohta kogutud andmete ühise hindamise positiivsed aspektid langeksid ära. Kui pädev asutus keeldub aretusprogrammi kinnitamisest, peaks ta taotluse esitajale alati keeldumist põhjendama ning andma neile õiguse kinnitamisest keeldumine vaidlustada.

(22)

Aretajatel peaks olema õigus enda tarbeks kavandada ja täita aretusprogramme, ilma et pädev asutus peaks seda heaks kiitma. Sellegipoolest peaks igal liikmesriigil või selle pädeval asutusel olema võimalus sellist tegevust reguleerida, eelkõige juhul, kui niisugune aretusprogramm viib aretusloomade või aretusmaterjaliga sõlmitavate äritehinguteni või ohustab olemasolevat, heakskiidu saanud sama tõu aretusprogrammi.

(23)

Kui aretusprogrammi eesmärk on tõug säilitada, tuleks aretusprogrammi nõudeid täiendada ex situ ja in situ kaitsemeetmetega või muude vahenditega, et tõu seisundit jälgida ning tagada selle tõu pikaajaline jätkusuutlik kaitse. Tuleks võimaldada selliste meetmete kehtestamine aretusprogrammis.

(24)

Aretusega tegelevate isikute ühinguid, tõuaretusega tegelevaid organisatsioone, mille hulka kuluvad ka eraettevõtjad, või avalik-õiguslikke asutusi peaks saama tunnustada aretusühinguna, kui nende aretajad osalevad aretusprogrammides ning kui nendes on aretajatele tagatud vaba valik tõupuhaste aretusloomade valikul ja aretusel, õiguse kanda selliste loomade järeltulijad tõuraamatusse ning võimaluse niisuguseid loomi omada.

(25)

Enne heakskiidetud aretusprogrammi muutmist peaks aretusühing või aretusettevõtte esitama muudatused pädevale asutusele, kes on seda aretusühingut või aretusettevõtet tunnustanud. Vältimaks tarbetut halduskoormust pädeva asutuse ja aretusühingu või aretusettevõtte jaoks, peaks aretusühing või aretusettevõtte pädevale asutusele teatama ainult sellised muudatused, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutavad aretusprogrammi. Niisugused muudatused peaksid eelkõige hõlmama geograafilise piirkonna laiendamist, aretusprogrammi eesmärgi või selle valiku ja aretuseesmärkide muutmist, tõu omaduste kirjelduse muutmist või ülesannete delegeerimist kolmandatele isikutele, olulisi muudatusi põlvnemise registreerimissüsteemis või jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise metoodikas ning muid muudatusi, mida pädev asutus käsitab aretusprogrammi olulise muutmisena. Mõjutamata kohustust teatada pädevale asutusele olulisematest muudatustest, peaks aretusühing või aretusettevõte esitama pädeva asutuse taotluse korral ajakohastatud aretusprogrammi.

(26)

Kui on tunnistatud vajadust teatavas piirkonnas tõugu säilitada või edendada või kui tegemist on ohustatud tõuga, peaks pädeval asutusel olema võimalik ise ajutiselt täita aretusprogrammi, kui tõul puudub veel selline programm. Niisugust aretusprogrammi täitval pädeval asutusel ei tohiks aga sellist võimalust enam olla, kui aretusprogrammi saab üle anda aretusprogrammi nõuetekohase täitmise tingimustele vastavale ettevõtjale.

(27)

Kuna ohustatud tõugude säilitamine nõuab aretusühingute loomist ning selliste aretusühingute tunnustamist, kelle tõuraamatus on piiratud arv aretusprogrammis osalevaid aretusloomi, ei tohiks aretuspopulatsiooni suurust üldiselt käsitada ohustatud tõuga tegeleva aretusühingu tunnustamise ja selle aretusprogrammi heakskiitmise põhitingimusena, eelkõige seetõttu, et tunnustamine võib toimuda riigisiseselt.

(28)

Käesolevas määruses tuleks kehtestada ohustatud tõugude erilist seisundit arvestavad erinormid, eelkõige lisast põhiosasse kandmise kohta ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise puhul tehtavate erandite kohta.

(29)

Liit on osaline bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 93/626/EMÜ (13) ja mille eesmärk on eelkõige säilitada bioloogiline mitmekesisus, kasutada säästlikult selle elemente ning jagada võrdselt ja õiglaselt geneetiliste ressursside kasutamisest saadavaid hüvesid. Kõnealuses konventsioonis sätestatakse, et selle osalistel on suveräänsed õigused oma bioloogiliste ressursside üle ning nad vastutavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja oma bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eest. Liit on samuti osaline bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollis, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2014/283/EL (14). Käesolevas määruses tuleks seepärast arvestada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Nagoya protokolli, kui see on kohalduv, ning seda tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 (15) kohaldamist.

(30)

Ühes liikmesriigis tunnustatud aretusühingutel ja aretusettevõtetel peaks olema võimalik täita oma heakskiidetud aretusprogrammi ühes või enamas muus liikmesriigis, et tagada geneetiliselt väärtuslike aretusloomade kasutamine liidus parimal võimalikul viisil. Sel eesmärgil peaks lihtsustatud teavitamismenetlus tagama, et muu riigi pädev asutus on kavandatavast piiriülesest tegevusest teadlik. Sellegipoolest ei peaks ühe või mitme liikmesriigi piires toimuvad aretusloomade hooajalised liikumised ilmtingimata tähendama geograafilise piirkonna laiendamist.

(31)

Tuleks hõlbustada piiriülest koostööd seda soovivate aretusühingute ja aretusettevõtete vahel, kindlustades samas ettevõtlusvabaduse ning eemaldades tõkked aretusloomade ja aretusmaterjali vabalt liikumiselt.

(32)

Kuna pädeval asutusel tuleb võib-olla heaks kiita mitu aretusprogrammi, mida täidab tema poolt tunnustatud aretusühing või aretusettevõte, ja kuna pädeval asutusel tuleb võib-olla heaks kiita sellise aretusprogrammi laiendamine oma territooriumile, mida täidab teises liikmesriigis tunnustatud aretusühing või aretusettevõte, tuleks kehtestada eraldi menetlus aretusühingu või aretusettevõtte tunnustamiseks ja selle aretusprogrammide heakskiitmiseks. Pädevale asutusele tuleks aga aretusühingu või aretusettevõttena tunnustamise taotluse hindamise tarvis ühtlasi esitada taotlus vähemalt ühe aretusprogrammi heakskiitmiseks.

(33)

Varasemate aastate jooksul komisjonile esitatud mitmesuguste kaebuste põhjal nähtub, et käesoleva määrusega tuleks ette näha selged normid, et reguleerida suhteid selliste aretusühingute, kes soovivad luua teatavasse tõugu kuuluvate tõupuhaste aretushobuslaste paralleeltõuraamatut, ja aretusühingute vahel, kes väidavad, et nad peavad asjaomase tõu originaaltõuraamatut.

(34)

On vaja selgitada aretajate ning aretusühingute vahelisi suhteid, eelkõige selleks, et tagada nende õigus osaleda aretusprogrammis selles geograafilises piirkonnas, milleks see on heaks kiidetud, ning liikmesuse ettenägemise korral tagada aretajate õigus saada liikmeks. Aretusühingud peaksid sätestama reeglid, et lahendada aretusprogrammides osalevate aretajate vahelisi vaidlusi ning tagada aretajate võrdne kohtlemine. Nad peaksid samuti sätestama enda ning oma aretusprogrammides osalevate aretajate õigused ja kohustused.

(35)

Aretajatel, kelle aretusloomad liiguvad hooajaliselt ühe liikmesriigi piires või riigipiiridega külgnevatel aladel, peaks olema õigus jätkata aretusprogrammis osalemist, kuni nende ettevõtte peakontor asub asjaomase aretusprogrammi geograafilises piirkonnas.

(36)

Käesolevas määruses tuleks võtta arvesse ristandaretussigade sektoris valitsevat eriolukorda. Enamikul ristandaretussigade sektoris tegutsevatel eraettevõtetel on suletud tootmissüsteemid ning nad majandavad ise oma sugukarja. Seetõttu tuleks niisugustele ettevõtetele näha ette mitu erandit, eelkõige aretajate osalemise kohta aretusprogrammis ning ristandaretussigade aretusregistrisse kandmise õiguse kohta.

(37)

Mõiste „ristandaretussiga“ hõlmab loomi aretus- ja selektsioonipüramiidi kõigilt tasanditelt, keda kasutatakse ristamise optimeerimiseks, ühendades eri genotüüpide konkreetseid eeliseid ning kasutades heteroosi mõju. Sõltuvalt aretus- ja selektsioonipüramiidi tasandist hõlmab mõiste „ristandaretussiga“ tõuge, liine või ristandeid. Seega ei ole kõik loomad tingimata tavamõttes ristandid.

(38)

Eelkõige direktiivi 90/427/EMÜ ja vähemal määral direktiivide 89/361/EMÜ ja 2009/157/EÜ kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et vaidluste lahendamiseks aretajate ja aretusühingute vahel on vaja kehtestada täpsemad reeglid, mille aluseks on selged menetlusnormid ning aretajate sõnaselged õigused ja kohustused. Seda on kõige parem saavutada nii, et vaidlus lahendatakse selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt, kus vaidlus on tekkinud.

(39)

Aretusühingud, kes loovad ja peavad tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslaste tõuraamatuid, ja aretusettevõtted, välja arvatud suletud tootmissüsteemidega eraettevõtted, kes loovad ja peavad ristandaretussigade aretusregistreid, peaksid aretusloomi tõuraamatusse või aretusregistrisse kandma sõltumata sellest, millisest liikmesriigist loomad või nende omanikud pärit on, ja kui see on aretusprogrammiga ette nähtud, peaksid neid loomi klassifitseerima vastavalt nende omadustele.

(40)

Samuti peaks aretusühingutel olema lubatud luua tõuraamatu lisasid, et registreerida loomi, kes ei vasta põlvnemiskriteeriumidele, kuid kes aretusühingute hinnangul vastavad asjaomase tõu aretusprogrammis kehtestatud tõutunnustele, eesmärgiga kasutada neid loomi aretuses koos aretusprogrammiga kaetud tõugudesse kuuluvate tõupuhaste aretusloomadega, et kanda nende järglased tõuraamatu lisast põhiosasse. Erinormid selliste loomade järglaste tõuraamatu lisast põhiossa kandmise kohta tuleks kehtestada liidu tasandil.

(41)

Järglaste kandmist tõuraamatu lisast põhiosasse tuleks lubada ainult emasliini pidi, välja arvatud hobuslaste puhul. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik anda aretusühingutele luba kohaldada vähem rangeid nõudeid veiste, sigade, lammaste ja kitsede ohustatud tõugude ja teatud vastupidavate lambatõugude („hardy“ sheep) suhtes, mille puhul ei ole piisaval arvul tõupuhtaid isassuguloomi, et kanda selliste loomade järglased, kes on kantud tõuraamatu lisasse, tõuraamatu põhiosasse, et vältida nende tõugude geneetilise mitmekesisuse edasist vähenemist. Samuti tuleks ette näha erinormid, et võimaldada kadunud või tõsises kadumisohus tõugude taastamist. Liikmesriigid, kes neid erandeid kasutavad, peaksid hoolikalt hindama selliste aretuspopulatsioonide ohustatuse seisu ning tagama geneetiliste ressursside turvalise majandamise.

(42)

Kui on vaja luua uus tõug, ühendades eri tõugu tõupuhaste aretusloomade omadusi või kogudes kokku piisava sarnase välimikuga loomad, kes juba annavad järglasi sellise geneetilise stabiilsusega, mis on piisav, et neid võib pidada uueks tõuks, tuleks aretusühingutele anda võimalus luua niisuguste uute tõugude jaoks tõuraamat ja koostada aretusprogramm.

(43)

Käesolev määrus ei tohiks takistada seda, et teatava tõuraamatu lisasse kantud loomi käsitatakse kuuluvana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (16) artiklis 28 osutatud keskkonna- ja kliimameetme kohaldamisalasse ning seega kõlblikena saama riigi või piirkondlikelt asutustelt maaelu arengu programmidest antavat toetust.

(44)

Tõupuhaste aretushobuslaste puhul peaks aretusühingutel olema võimalik sätestada oma aretusprogrammis, et teatavad paljundusmeetodid ning teatav tõupuhaste aretusloomade ja sealhulgas nende aretusmaterjali kasutamine on keelatud või piiratud. Aretusühingutel peaks näiteks olema võimalik nõuda, et järglasi saadaks ainult paarituse teel. Sellist keeldu või piirangut kasutavad aretusühingud peaksid kehtestama vastavad reeglid oma aretusprogrammis kooskõlas selle aretusühingu kehtestatud reeglitega, kes peab originaaltõuraamatut.

(45)

Tõuraamatusse kantud tõupuhtad aretusloomad tuleks identifitseerida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (17).

(46)

Tõupuhaste aretushobuslaste puhul nähakse määrusega (EL) 2016/429 ette, et loomatervise valdkonna pädev asutus annab hobuslaste jaoks välja kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi, mida komisjon täpsustab delegeeritud õigusaktidega. Selleks et põlvnemistunnistus vastaks sisu ja haldusmenetluse osas võimalikult suurel määral kogu eluea jooksul kehtivale identifitseerimisdokumendile, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses hobuslaste kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi vormi ja sisuga.

(47)

Tõupuhaste aretushobuslaste sobivust rahvusvahelisteks võistlusteks reguleeritakse rahvusvaheliste eraõiguslike lepingutega. Hobusektori rahvusvahelist mõõdet arvestades peaks komisjon võtma asjakohaste delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel neid lepinguid arvesse, et säilitada tõupuhaste aretushobuslaste sobivus rahvusvahelisel tasandil võistlemiseks.

(48)

Aretusloomade aretuseks ning eelkõige paarituse või kunstliku seemenduse jaoks sobivaks tunnistamist tuleks liidu tasandil reguleerida, et vältida kaubandustõkete tekkimist, eelkõige juhul, kui aretusloomad on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas käesolevas määruses sätestatud normidega, eelkõige III lisas esitatud normidega.

(49)

Liikmesriigid või nende pädevad asutused ei tohiks kasutada käesolevat määrust selleks, et keelata, piirata või takistada tõupuhaste aretusloomade või nende aretusmaterjali kasutamist selliste loomade saamiseks, keda ei kavatseta kanda tõuraamatusse või aretusregistrisse.

(50)

Kuigi liidu tasandil on kehtestatud aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise normid teatud arvu näitajate põhjal, siis arvukad tõupuhaste aretushobuslaste puhul kehtivad tõugude, kasutusviiside ja valikuga seotud nõuded on seni nende ühtlustamist takistanud. Selle asemel on praegu originaaltõuraamatus kehtestatud jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise tõuspetsiifilised reeglid.

(51)

Et võtta arvesse tehnika arengut, teaduse arengut või vajadust säilitada väärtuslikke geneetilisi ressursse, peaks komisjonil olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta käesoleva määruse III lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaks tal kehtestada tõupuhaste aretusveiste, -lammaste ja -kitsede jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise ühtsed ja üksikasjalikumad normid.

(52)

Jõudluskontrolli läbiviimist või geneetilise väärtuse hindamist peaks saama teha aretusühingute või aretusettevõtete poolt määratud kolmas isik või avaliku sektori asutus, sealhulgas asutus, kes täidab seda iseseisva ülesandena. Pädev asutus võiks kõnealusele kolmandale isikule aretusprogrammi heakskiitmise raames loa anda ja teda hinnata. Aretusühing või aretusettevõtte, kes ostab jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise teenuse sisse, vastutab sellisele tegevusele kohaldatavatele nõuetele vastavuse eest, kui asjaomane liikmesriik või selle pädevad asutused ei otsusta teisiti, ja peaks täpsustama määratud kolmanda isiku oma aretusprogrammis.

(53)

Olenevalt muu hulgas loomaliigist või tõust võib tekkida vajadus ühtlustada või täiustada selliste tõupuhaste aretusloomade jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise meetodeid, mida kasutavad aretusühingud või nende määratud kolmandad isikud. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaks tal määrata Euroopa Liidu koostöö eest vastutavad asutused (Euroopa Liidu referentkeskused). Selleks et vajaduse korral muuta nimetatud referentkeskuste ülesandeid, peaks komisjonil olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Kõnealustel Euroopa Liidu referentkeskustel peaks olema õigus saada liidu rahalist toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/2014 (18). Tõupuhaste aretusveiste puhul täidab niisuguseid ülesandeid rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (International Committee for Animal Recording – ICAR) alaline allkomisjon Interbull Centre, mis on nõukogu otsusega 96/463/EÜ (19) määratud Euroopa Liidu koostöö eest vastutav asutus.

(54)

Lisaks tuleks selleks, et tunnistatud vajaduse korral toetada ohustatud tõuge majandavaid aretusühinguid, komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaksid tal määrata Euroopa Liidu referentkeskused, mille eriülesanne on edendada nimetatud aretusühingute tarvis meetodite loomist või ühtlustamist. Selleks et vajaduse korral muuta nimetatud referentkeskuste ülesandeid, peaks komisjonil olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Referentkeskuste määramisel ja nende ülesannete sõnastamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse loomade geneetiliste ressursside haldamise riiklike koordinaatorite Euroopa piirkondliku kontaktasutuse (ERFP) tegevust, mis on loodud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) loomade geneetiliste ressursside üldise tegevuskava raames Euroopas. Referentkeskuste kehtestatavad meetodid ei peaks olema siduvad.

(55)

Aretusprogrammis osalevatel aretajatel peaks olema õigus saada kõnealuse aretusprogrammiga hõlmatud aretusloomade ja nende aretusmaterjali põlvnemistunnistusi. Põlvnemistunnistused peavad olema kaasas aretusloomadel või nende aretusmaterjalil, kui neid turustatakse või need tuuakse liitu sisse, et kanda sellised loomad või nende aretusmaterjalist saadud järglased tõuraamatusse või aretusregistrisse. Põlvnemistunnistusest peaks aretaja saama andmeid omandatud looma geneetilise väärtuse ja põlvnemise kohta. Vajaduse korral tuleks põlvnemistunnistus näiteks väljastada aretusloomadele, kes viiakse näitusele või keda hoitakse katsejaamades või kunstliku seemenduse keskustes.

(56)

Peaks olema selge, et käesolev määrus ei takista liikmesriikidel või pädevatel asutustel nõudmast, et turustamise puhul oleks tõupuhta aretusveise, -sea, -lamba, -kitse ja -hobuslase spermaga, mida soovitakse kasutada kunstlikuks seemenduseks eesmärgiga saada loomi, kellest ei oodata tõupuhtaid aretusloomi, kaasas teave kõnealuse tõupuhta looma geneetilise väärtuse ja põlvnemise kohta. Üldjoontes loodetakse, et see võiks parandada liidu tõuaretussektori konkurentsivõimet, kui aretusmaterjal, eelkõige nende sperma, ja seonduv teave põlvnemistunnistustel tehtaks kättesaadavaks ka sellistele ettevõtjatele, kes paaritavad või seemendavad loomi, kavatsemata nende järglasi tõuraamatusse kanda.

(57)

Aretusloomade ja aretusmaterjali sissetoomine liitu ja eksport kolmandatesse riikidesse on liidu põllumajanduse jaoks oluline. Aretusloomade ja aretusmaterjali liitu sissetoomisele tuleks seega kohaldada tingimusi, mis on üsna võrreldavad liidusisese kaubanduse puhul kohaldatavate normidega. Aretusloomad ja aretusmaterjal tuleks liidus tõuraamatu või aretusregistri põhiosasse kanda siiski ainult juhul, kui eksportivas kolmandas riigis läbiviidav kontroll tagab võrreldes liidus läbiviidava kontrolliga sama usaldusväärsed põlvnemisandmed, jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise tulemused ning kui neid andmeid ja tulemusi esitavad aretusasutused on kantud komisjoni peetavasse loetellu. Lisaks peaksid kolmanda riigi aretusasutused tunnistama vastastikkuse põhimõttel aretuseks sobivaks liidus tunnustatud aretusühingu või aretusettevõtte aretusloomi ja aretusmaterjali.

(58)

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (20) on ette nähtud, et komisjon kehtestab kaupade nomenklatuuri, nimelt koondnomenklatuuri (CN), mis vastab samal ajal nii ühise tollitariifistiku kui ka ühenduse väliskaubanduse statistika ja kaupade impordi või ekspordiga seotud liidu poliitika nõuetele. Kõnealuse määruse I lisas on loetletud tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslaste CN-koodid ning veiste sperma CN-koodid ja on märgitud, et need kaubad on vabastatud tavapärasest tollimaksumäärast. Selleks peaks kõnealuste loomade ja nende aretusmaterjaliga kaasas olema asjakohased põlvnemistunnistused, et tagada nende klassifitseerimine tõupuhaste aretusloomade või nende aretusmaterjalina. Tõupuhaste aretusloomadega peaks lisaks kaasas olema ka dokument, mis näitab, et nad on kantud aretusühingu peetavasse tõuraamatusse või aretusettevõtte peetavasse aretusregistrisse.

(59)

Liitu sisenemisel läbivad aretusloomad ja nende aretusmaterjal veterinaarkontrolli kooskõlas nõukogu direktiividega 91/496/EMÜ (21) ja 97/78/EÜ (22). Tõupuhtad aretusloomad peaksid läbima ka tõupuhaste aretusloomade puhul tavapärasest tollimaksumäärast tehtava erandi kohaldamiseks vajaliku kontrolli.

(60)

On vaja sätestada ametliku kontrolli normid, et teha kindlaks vastavus käesoleva määrusega ette nähtud normidele ja muudele pädevate asutuste tehtavatele, käesoleva määrusega kooskõlas olevatele ametlikke toiminguid käsitlevatele normidele, mis on kohandatud tõuaretussektorile. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik viia ametlikke kontrolle läbi kõigi ettevõtjate juures, kellele käesolevat määrust kohaldatakse, eelkõige aretusühingutes, aretusettevõtetes, kolmandate isikute puhul, kes viivad läbi jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamist, ning aretajate juures, ning kui nad väljastavad põlvnemistunnistusi, siis sperma kogumis- ja säilitamiskeskustes, embrüote säilitamise keskustes, embrüote varumis- või tootmisrühmades.

(61)

Pädevad asutused peaksid läbi viima ametlikke kontrolle, et kontrollida käesolevas määruses ning heaks kiidetud aretusprogrammis sätestatud nõuetele vastavust. Kontrollid peaksid hõlmama jõudluskontrolliks kasutatavate seadmete kontrolli või zootehniliste ja genealoogiliste andmete registreerimise menetluse kontrolli või selliste aretusloomade kohta kogutud andmete säilitamiseks ja töötlemiseks kasutatavate dokumentide või süsteemide uurimist. Niisugusel uurimisel võiks võtta arvesse kvaliteedikontrolli või kontrollisüsteeme, mis tagavad, et registreeritud andmed – näiteks looma põlvnemise kontrollimiseks tehtud põlvnemisandmete kontroll – on täpsed. Pädevad asutused võiksid ametlikke kontrolle läbi viia aretajate, aretusühingute või aretusettevõtete valdustes ja kontorites ning kontrollida aretajate, aretusühingute või aretusettevõtete seadmeid ning aretusprogrammiga hõlmatud aretusloomi või neilt kogutud aretusmaterjali.

(62)

Kui käesolevas määruses viidatakse „muudele ametlikele toimingutele“, tuleks seda tõlgendada kui aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamist, aretusprogrammide heakskiitmist või abi andmist teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele.

(63)

Selleks et tõhusalt kohaldada käesolevas määruses sätestatud aretusloomi ja aretusmaterjali käsitlevaid liidu norme, on vaja, et liikmesriikide pädevad asutused teeksid koostööd ja annaksid vajaduse korral haldusabi. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada haldusabi ja koostööd reguleerivad üldnormid, mis on sarnased praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (23) IV jaotises sätestatud normidele, tehes neisse vajalikke kohandusi.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused erimeetmete võtmiseks, kui on tõendeid selle kohta, et kolmandas riigis rikutakse ulatuslikult ja tõsiselt tõuaretust käsitlevat liidu õigust, selleks et piirata sellise rikkumise tagajärgi.

(65)

Ka liikmesriigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud õigused, et tagada käesolevas määruses aretusloomade kohta sätestatud zootehniliste ja genealoogiliste normide täitmine, sealhulgas õigus peatada aretusprogrammi heakskiitmine või võtta tagasi aretusühingu või aretusettevõtte tunnustamine juhul, kui on rikutud käesolevas määruses sätestatud norme.

(66)

Komisjon peaks liikmesriikides läbi viima asjakohaseid kontrolle, muu hulgas sõltuvalt liikmesriigi tehtud ametlike kontrollide tulemustest, et tagada käesolevas määruses sätestatud normide täitmine kõikides liikmesriikides.

(67)

Komisjon peaks läbi viima kontrolle kolmandates riikides, nagu asjakohane, eesmärgiga koostada selliste kolmandate riikide aretusasutuste loetelu, kust tuleks lubada liitu sisse tuua aretusloomi ja nende spermat, munarakke ja embrüoid, et kehtestada nende liitu sissetoomise tingimused ja et saada zootehnilist ja genealoogilist teavet samaväärsust käsitlevate lepingute toimimise kohta. Komisjon peaks samuti viima kontrolle läbi kolmandates riikides kui aretusloomade või aretusmaterjaliga seotud korduv või esilekerkiv probleem seda õigustab.

(68)

Käesolevas määruses sätestatud normidele vastavuse ametlik kontrollimine on äärmiselt oluline, et tagada kogu liidus käesoleva määruse eesmärkide tulemuslik saavutamine. Liikmesriikide kontrollisüsteemi puudujäägid võiksid teatavatel juhtudel olulisel määral takistada nende eesmärkide saavutamist ning viia olukordadeni, kus normide ulatuslik järgimata jätmine on levinud. Komisjon peaks seepärast saama reageerida liikmesriikide kontrollisüsteemi ulatuslikele puudujääkidele, võttes meetmed, mida kohaldatakse kuni asjaomane liikmesriik teeb kõik vajaliku häire kõrvaldamiseks. Sellised meetmed hõlmavad aretusloomade või aretusmaterjali turustamise keelamist või selleks eritingimuste jõustamist või mis tahes muid meetmeid, mida komisjon peab niisuguse levinud rikkumise kõrvaldamiseks asjakohaseks.

(69)

Kuna käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiivid 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ, on vaja tunnistada kehtetuks ka nende direktiivide alusel vastu võetud komisjoni õigusaktid ja asendada need vajaduse korral delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega, mis võetakse vastu käesolevas määruses antud volituste kohaselt. Seepärast tuleks nimetatud komisjoni õigusaktid tunnistada kehtetuks ning kui vaja, need asendada.

(70)

Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine, määruse täiendamiseks ja selle lisade muutmiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise nõudeid, Euroopa Liidu referentkeskuste ülesandeid ja neile esitatavaid nõudeid ning põlvnemistunnistuste sisu ja vormi.

(71)

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (24) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(72)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse selliste sätete kohaldamiseks, mis käsitlevad liikmesriikide poolt tunnustatud aretusühingute ja aretusettevõtete loetelude kohta üldsusele antava teabe näidisvorme, tõupuhaste aretusloomade identsuskontrolli meetodeid, aretusloomade jõudluskontrolli läbiviimist ja geneetilise väärtuse hindamist, Euroopa Liidu referentkeskuste määramist, hobuslaste ühe eluaegse identifitseerimisdokumendi näidisvorme, põlvnemistunnistuste vorme, mis peavad kaasas olema aretusloomade ja aretusmaterjaliga, kolmandates riikides kohaldatavate meetmete samaväärsuse tunnustamist, tõsiseid häireid liikmesriigi kontrollisüsteemis ning erimeetmete kehtestamist seoses aretusloomade ja aretusmaterjali liitu sissetoomisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (25). Kui alaline zootehnikakomitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon rakendusakti vastu võtta.

(73)

Direktiivides 87/328/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/118/EMÜ, 90/119/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ ning otsuses 96/463/EÜ sätestatud normid tuleb asendada käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud normidega. Seetõttu tuleks nimetatud õigusaktid kehtetuks tunnistada.

(74)

Järgmised komisjoni otsused, mis käsitlevad muu hulgas liigipõhiseid kriteeriume aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamiseks, aretusloomade tõuraamatutesse kandmiseks, tõuloomade aretuseks ja kunstlikuks seemenduseks sobivaks tunnistamiseks ning jõudluskontrolli läbiviimiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks, on vastu võetud direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ kohaselt: komisjoni otsused 84/247/EMÜ, (26) 84/419/EMÜ, (27) 89/501/EMÜ, (28) 89/502/EMÜ (29), 89/504/EMÜ, (30) 89/505/EMÜ, (31) 89/507/EMÜ, (32) 90/254/EMÜ, (33) 90/255/EMÜ, (34) 90/256/EMÜ, (35) 90/257/EMÜ, (36) 92/353/EMÜ, (37) 96/78/EÜ (38) ja 2006/427/EÜ (39). Käesoleva määrusega tuleks näha ette normid, mis asendavad nimetatud komisjoni õigusaktides sätestatud norme.

(75)

Käesolevas määruses tuleks sätestada normid, mis oleksid sarnased neile, mis on ette nähtud komisjoni otsusega 92/354/EMÜ (40).

(76)

Direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ kohaselt on vastu võetud järgmised komisjoni aktid: komisjoni otsused 89/503/EMÜ, (41) 89/506/EMÜ, (42) 90/258/EMÜ, (43) 96/79/EÜ, (44) 96/509/EÜ, (45) 96/510/EÜ (46) ja 2005/379/EÜ (47) ning komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/262 (48) kohaselt. Käesoleva määrusega tuleks näha ette normid, mis asendavad nimetatud komisjoni õigusaktides sätestatud normid.

(77)

Õiguskindluse tagamiseks ja dubleerimise ärahoidmiseks tuleks põhjendustes 74, 75 ja 76 osutatud komisjoni õigusaktid tunnistada kehtetuks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Peale selle peaks komisjon vähemalt 18 kuud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva võtma vastu rakendusaktid, mis käsitlevad tunnustatud aretusühingute ja aretusettevõtete loeteludesse lisatava sellise teabe esitamise näidisvormi, mille liikmesriigid avalikustavad, ning aretusloomade ja aretusmaterjali põlvnemistunnistuste näidisvorme. Nimetatud rakendusakte tuleks hakata kohaldama käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

(78)

Selleks et tagada sujuv üleminek aretajate organisatsioonide, aretusorganisatsioonide, aretajate ühingute, eraettevõtjate või muude organisatsioonide või ühingute (koos „ettevõtjad“) jaoks, keda on tunnustatud või kelle aretusprogrammid on heaks kiidetud tähtajaliselt või tähtajatult käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatud õigusaktide alusel, tuleks neid ettevõtjaid pidada tunnustatuks ja nende aretusprogramme heaks kiidetukskooskõlas käesoleva määrusega. Seepärast ei tuleks neile ettevõtjatele kohaldada käesolevas määruses ette nähtud tunnustamise, heakskiitmise ja geograafilise piirkonna laiendamisest teistele liikmesriikidele teatamise menetlusi, kuigi käesoleva määruse ülejäänud sätted peaksid kohalduma ka neile. Liikmesriigid peaksid tagama, et osutatud ettevõtjad järgivad kõiki käesolevas määruses sätestatud norme, viies eelkõige läbi riskipõhiseid ametlikke kontrolle. Normide rikkumise korral peaksid pädevad asutused tagama, et ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed rikkumise heastamiseks, ja vajaduse korral peatama nende ettevõtjate tunnustamise või nende aretusprogrammide heakskiitmise või tunnistama tunnustamise või heakskiitmise kehtetuks.

(79)

Komisjon võttis hiljuti vastu ettepaneku võtta vastu uus määrus, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid. Selle uue määruse eesmärk on tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 882/2004 ning nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ, (49) nõukogu direktiiv 90/425/EMÜ (50) ning nõukogu direktiivid 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ. Selle eesmärk on samuti hõlmata vajalike kohandustega teatavad normid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 882/2004 ja nimetatud direktiivides. Samas ei ole kavandatud, et loomade aretus jääks nimetatud uue määruse kohaldamisalasse. Õiguskindluse ja selguse huvides ning kuni kõnealuse uue määrusega tunnistatakse direktiivid 89/608/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ kehtetuks, tuleb direktiividest 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ välja jätta mõiste „zootehniline“, samas kui direktiive 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ ei ole vaja muuta. Seepärast tuleb direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ vastavalt muuta.

(80)

Kuni määruse (EL) 2016/429 artikli 110 kohaldamise alguskuupäevani peaksid tõupuhaste aretushobuslaste heakskiidetud aretusprogramme täitvad aretusühingud saama jätkata nende tõupuhaste aretushobuslaste identifitseerimisdokumentide väljaandmist kooskõlas direktiivi 90/427/EMÜ artikli 8 lõikega 1.

(81)

Käesolevat määrust tuleks hakata kohaldama alates esimesest päevast pärast 28 kuu möödumist selle jõustumises,

a)

aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisel ja nende liitu sissetoomisel järgitavad zootehnilised ja genealoogilised normid;

b)

aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamist ja nende aretusprogrammide heakskiitmist käsitlevad normid;

c)

aretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete õigused ja kohustused;

d)

aretusloomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmist käsitlevad normid ning aretusloomade ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamist käsitlevad normid;

e)

aretusloomade jõudluskontrolli läbiviimist ja geneetilise väärtuse hindamist käsitlevad normid;

f)

aretusloomadele ja aretusmaterjalile põlvnemistunnistuste väljaandmist käsitlevad normid;

g)

eelkõige aretusühingutes ja aretusettevõtetes ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute läbiviimist käsitlevad normid;

h)

haldusabi ja koostööd ning liikmesriikide poolt normide järgimise tagamist käsitlevad normid;

i)

komisjoni poolt liikmesriikides ja kolmandates riikides kontrollide läbiviimist käsitlevad normid.

a)

veised (Bos taurus, Bos indicus ja Bubalus bubalis),

b)

sead (Sus scrofa),

c)

lambad (Ovis aries),

d)

kitsed (Capra hircus) või

e)

hobuslased (Equus caballus ja Equus asinus);

a)

aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine ja nende aretusprogrammide heakskiitmine;

b)

ametlik kontroll ettevõtjate üle;

c)

teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele nõuete rikkumise avastamise korral abi andmine;

d)

muud kui punktides a ja c osutatud ametlikud toimingud;

a)

ristates erinevasse tõugu või liini kuuluvaid tõupuhtaid aretussigu,

b)

ristates aretussigu, kes ise on saadud erinevate tõugude või liinide ristamise teel, või

c)

ristates punktides a või b osutatud kategooriatesse kuuluvaid sigu omavahel.

a)

andmik või andmekogu, mida peab aretusühing ning mis sisaldab põhiosa ja aretusühingu otsusel üht või mitut lisa sama liigi loomade jaoks, kes ei vasta põhiosasse kandmise tingimustele;

b)

kui see on asjakohane, mis tahes vastav andmekogu, mida peab aretusasutus;

a)

andmik või andmekogu, mida peab aretusettevõte ja millesse kantakse ristandaretussead koos andmetega nende eellaste kohta;

b)

kui see on asjakohane, mis tahes vastav register, mida peab aretusasutus;

a)

tema peakontor asub sama liikmesriigi territooriumil, kus asub pädev asutus;

b)

ta tõendab taotluses, et vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele seoses oma aretusprogrammiga, mille heakskiitmist ta kavatseb taotleda artikli 8 lõike 3 või, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt;

c)

tema taotlus sisaldab iga kavandatud aretusprogrammi puhul aretusprogrammi kavandit, mis sisaldab I lisa 2. osas ette nähtud teavet ning lisaks tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas ette nähtud teavet;

d)

esitades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotluse, esitab ta ka taotluse vähemalt ühe kavandatud aretusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt artikli 8 lõikele 2.

a)

aretusühingu või aretusettevõtte nimi, kontaktandmed ja veebisait, kui see on olemas;

b)

iga loetelus oleva aretusühingu või aretusettevõtte kohta:

a)

aretusprogrammil on üks või mitu järgmist eesmärki:

b)

aretusprogrammis kirjeldatakse üksikasjalikult valiku- ja aretuseesmärke;

c)

aretusprogramm vastab I lisa 2. osas sätestatud nõuetele ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul ka I lisa 3. osas sätestatud nõuetele.

a)

aretusühing või aretusettevõte jääb vastutavaks pädeva asutuse ees, et tagada I lisa 2. ja 3. osas ette nähtud nõuete järgimine;

b)

kolmanda isiku ja aretusprogrammis osalevate aretajate majandustegevuse vahel puudub huvide konflikt;

c)

kolmas isik vastab kõigile vajalikele sisseostetavale tegevusele esitatavatele nõuetele;

d)

asjaomased aretusühingud ja aretusettevõtted täpsustavad lõikes 2 osutatud taotluses tegevust, mida nad kavatsevad sisse osta, ning märgivad kolmandate isikute nime ja kontaktandmed.

a)

tõutunnuste põhinäitajad või aretusprogrammi peaeesmärgid;

b)

tõu või tõusisese geneetilise mitmekesisuse säilitamine või

c)

aretusprogrammi tõhus rakendamine, kui aretusprogrammi eesmärk on tõu säilitamine

a)

asjaomases liikmesriigis kõnealuse tõu jaoks juba heaks kiidetud aretusprogrammide arv;

b)

nende aretusprogrammidega hõlmatud aretuspopulatsioonide suurus;

c)

võimalik geneetiline panus sama tõu aretusprogrammidest, mida täidavad muud aretusühingud muudes liikmesriikides või aretusasutused kolmandates riikides.

a)

teatab sellest muu liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 90 päeva enne aretusprogrammi kavandatud täitmise alguskuupäeva muus liikmesriigis ning teavitatud asutuse nõudmisel esitab teate tõlke kõnealuse muu liikmesriigi ühes ametlikus keeles;

b)

esitab teavitatud asutuse nõudmisel vähemalt 60 päeva enne aretusprogrammi kavandatud täitmise alguskuupäeva muus liikmesriigis artikli 8 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi koopia, millele lisatakse kõnealuse asutuse nõudmisel selle tõlge ühte muu liikmesriigi ametlikku keelde; tõlke esitab taotlev aretusühing või aretusettevõte.

a)

selles liikmesriigis juba täidetakse heaks kiidetud aretusprogrammi, mis hõlmab samasse tõugu kuuluvaid tõupuhtaid aretusloomi, ja

b)

täiendava aretusprogrammi heakskiitmine kahjustaks sama tõu aretusprogrammi, mida täidab muu aretusühing ja mis on selles liikmesriigis juba heaks kiidetud vähemalt ühes järgmistest punktidest:

a)

tema aretusloomi peetakse majapidamises, mis asub kõnealuse aretusprogrammi geograafilises piirkonnas;

b)

tema aretusloomad kuuluvad tõupuhaste aretusloomade puhul tõugu või ristandaretussigade puhul tõugu, liini või ristandisse, mis on hõlmatud kõnealuse aretusprogrammiga.

a)

tema tõupuhtad aretusloomad kantakse sellise tõuraamatu põhiosasse, mille aretusühing on asjaomase tõu jaoks loonud kooskõlas artiklitega 18 ja 20;

b)

tema loomad kantakse sellise tõuraamatu lisasse, mille aretusühing on asjaomase tõu jaoks loonud kooskõlas artikliga 20;

c)

tema ristandaretussead kantakse aretusregistrisse, mille aretusettevõte on asjaomase tõu, liini või ristandi jaoks loonud kooskõlas artikliga 23;

d)

ta saab osaleda artikli 25 kohases jõudluskontrolli läbiviimises ja geneetilise väärtuse hindamises;

e)

talle antakse välja põlvnemistunnistus kooskõlas artikli 30 lõigetega 1 ja 4;

f)

talle antakse nõudmisel tema aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise ajakohastatud tulemused, kui need on kättesaadavad;

g)

tal on juurdepääs kõigile muudele teenustele, mida asjaomase aretusprogrammiga seoses osutab osalevatele aretajatele aretusprogrammi täitev aretusühing või aretusettevõte.

a)

saada selle aretusühingu või aretusettevõtte liikmeks;

b)

osaleda aretusprogrammi määratlemisel ja väljatöötamisel kooskõlas I lisa 1. osa punkti B alapunkti 1 alapunktis b osutatud põhikirjaga.

a)

loomade geneetilise väärtuse alusel ning jagada klassid vanuse või soo järgi alamklassideks või

b)

loomade vanuse või soo järgi tingimusel, et klassid jagatakse ka nende geneetilise väärtuse alusel.

a)

veiste, sigade, lammaste ja kitsede emasloomade puhul II lisa 1. osa III peatüki punkti 1 alapunktis a;

b)

veiste, sigade, lammaste ja kitsede ohustatud tõugude ning vastupidavate lambatõugude („hardy“ sheep) puhul II lisa 1. osa III peatüki punktis 2 või

c)

hobuslaste emas- ja isasloomade puhul II lisa 1. osa III peatüki punkti 1 alapunktis b.

a)

määravad oma aretusprogrammis kindlaks uue tõuraamatu loomisele kuluva aja, mis on sobiv asjaomase liigi või tõu põlvkondade vahetumisele kuluvat aega silmas pidades;

b)

osutavad olemasolevale tõuraamatule, millesse tõupuhas aretusloom või tema vanemad kanti pärast sündi esimest korda, ja esitavad kõnealuse tõuraamatu esmakande numbri;

c)

märgivad oma põlvnemise registreerimissüsteemis ära loomad, keda nad peavad tõu algpopulatsiooniks.

a)

aretusprogrammis määratakse kindlaks tõuraamatu loomisele või uuesti loomisele kuluv aeg, mis on sobiv asjaomast tõugu silmas pidades;

b)

vajaduse korral osutatakse tõuraamatule, millesse tõupuhtad aretusloomad või nende vanemad kanti, ja esitatakse kõnealuses tõuraamatus tehtud esmakande number;

c)

loomad, keda aretusühing loeb tõu taastamismaterjaliks, märgitakse põlvnemise registreerimissüsteemis ära.

a)

paaritamise jaoks sobivaks kõik selle tõu tõupuhtad aretusloomad;

b)

kunstliku seemenduse jaoks sobivaks sellistelt tõupuhastelt aretusveistelt kogutud sperma, kes on läbinud geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25;

c)

kunstliku seemenduse jaoks sellistelt tõupuhastelt aretussigadelt, -lammastelt või -kitsedelt kogutud sperma, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25;

d)

kunstliku seemenduse jaoks sobivaks sellistelt tõupuhastelt aretushobuslastelt kogutud sperma, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis;

e)

embrüote siirdamise jaoks embrüote in vitro tootmiseks kogutud ja kasutatavad munarakud ning sellised in vivo saadud embrüod, mis on viljastatud käesoleva lõike punktides b või c osutatud spermaga, tingimusel et need munarakud ja embrüod on kogutud tõupuhastelt aretusveistelt, -sigadelt, -lammastelt või -kitsedelt, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25;

f)

embrüote siirdamise jaoks embrüote in vitro tootmiseks kogutud ja kasutatavad munarakud ning sellised in vivo saadud embrüod, mis on viljastatud käesoleva lõike punktis d osutatud spermaga, tingimusel et need munarakud ja embrüod on kogutud tõupuhastelt aretushobuslastelt, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis;

g)

isaste tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede puhul, kes ei ole läbinud jõudluskontrolli ega geneetilise väärtuse hindamist, sellistelt tõupuhastelt aretusloomadelt varutud sperma testimiseks sobivaks, tingimusel et seda spermat kasutatakse ainult nende isaste tõupuhaste aretusloomade testide tarvis koguses, mis võimaldab asjaomasel aretusühingul viia läbi jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamist kooskõlas artikliga 25.

a)

paarituse jaoks sobivaks samasse tõugu, liini või ristandisse kuuluvad ristandaretussead, nagu on kindlaks määratud aretusprogrammis;

b)

kunstliku seemenduse jaoks sobivaks sellistelt ristandaretussigadelt kogutud sperma, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis;

c)

embrüote siirdamise jaoks sobivaks embrüote in vitro tootmiseks kogutud ja kasutatavad munarakud ning sellised in vivo saadud embrüod, mis on viljastatud punktis b osutatud spermaga, tingimusel et need munarakud ja embrüod on kogutud ristandaretussigadelt, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis;

d)

isaste ristandaretussigade puhul, kes ei ole läbinud jõudluskontrolli ega geneetilise väärtuse hindamist, sellistelt ristandaretussigadelt varutud sperma testimiseks sobivaks, tingimusel et seda spermat kasutatakse ainult nende ristandaretussigade testide tarvis koguses, mis võimaldab asjaomasel aretusettevõttel viia läbi jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamist kooskõlas artikliga 25.

a)

III lisas, kui tegemist on tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsedega ning ristandaretussigadega;

b)

aretusprogrammis, mida täidab kõnealune aretusühing ning mis on heaks kiidetud artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt, kui tegemist on tõupuhaste aretushobuslastega.

a)

teaduse arengut;

b)

tehnika arengut või

c)

vajadust säilitada väärtuslikku geneetilist varamut.

a)

viivad läbi kõnealuse jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise ise või

b)

määravad kolmanda isiku, kellelt kõnealune jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine sisse osta.

a)

rajatised ja seadmed, mis on vajalikud kõnealuse jõudluskontrolli läbiviimiseks või geneetilise väärtuse hindamiseks;

b)

sobiva kvalifikatsiooniga töötajad ning

c)

suutlikkus viia läbi kõnealust jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamist kooskõlas artikliga 25.

a)

dokumenteeritud andmed, mis on saadud kõnealuse pädeva asutuse tegevuspiirkonnas asuvate majapidamiste aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise tulemusel;

b)

näitajate dokumenteerimisviiside üksikasjad;

c)

jõudluskontrolli tulemuste analüüsimiseks kasutatud jõudluse kirjeldamise näidis;

d)

statistilise analüüsi meetodid, mida kasutati iga hinnatud näitaja puhul jõudluskontrolli tulemuste analüüsimiseks;

e)

geneetilised parameetrid iga hinnatava näitaja puhul, sealhulgas vajaduse korral genoomaretusväärtuse hindamise üksikasjad.

a)

vastama IV lisa punktis 1 kehtestatud nõuetele;

b)

vastutama niisuguste ülesannete täitmise eest, mis on kehtestatud

juhul kui need ülesanded sisalduvad referentkeskuste ühe- või mitmeaastastes tööprogrammides, mis koostatakse vastavalt komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 652/2014 artikliga 36 vastu võetavate asjaomaste tööprogrammide eesmärkidele ja prioriteetidele.

a)

Euroopa Liidu referentkeskustele IV lisa punktis 1 esitatavaid nõudeid;

b)

Euroopa Liidu referentkeskuste ülesandeid, mis on loetletud IV lisa punktides 2 ja 3.

a)

tõupuhaste aretusloomade liike, kelle puhul jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise meetodeid tuleb ühtlustada või täiustada, ning jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise valdkonnas toimuvat teaduse ja tehnika arengut, või

b)

ohustatud tõugusid, kelle puhul kõnealuste tõugude säilitamise või kõnealuste tõugude geneetilise mitmekesisuse säilitamise meetodid tuleb luua või ühtlustada, ning kõnealustes valdkondades toimuvat teaduse ja tehnika arengut.

a)

kas need vastavad IV lisa punktis 1 kehtestatud nõuetele;

b)

kas need täidavad ülesandeid, mis on kehtestatud

a)

aretusühing või aretusettevõte, kes täidab kõnealuste aretusloomade aretusprogramme, mis on heaks kiidetud artikli 8 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt;

b)

artikli 8 lõikes 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud pädev asutus, kui ta nii otsustab, või

c)

artiklis 34 ette nähtud loetellu kantud aretusasutus, kes täidab kõnealuste aretusloomade aretusprogrammi.

a)

sisaldama V lisa asjaomastes osades ja peatükkides nõutud teavet;

b)

vastama lõike 10 alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud põlvnemistunnistuse näidisvormile.

a)

jõudluskontrolli tulemused;

b)

geneetilise väärtuse hindamise ajakohastatud tulemused ning

c)

geneetilised defektid ja geneetilised eripärad, mis on seotud kõnealuse aretusprogrammiga ning mõjutavad kõnealust aretuslooma või kõnealuse aretusmaterjali doonorloomi.

a)

jõudluskontrolli tulemused;

b)

geneetilise väärtuse hindamise ajakohastatud tulemused ning

c)

geneetilised defektid ja geneetilised eripärad, mis on seotud kõnealuse aretusprogrammiga ning mõjutavad kõnealust aretuslooma või kõnealuse aretusmaterjali doonorloomi.

a)

teaduse arengut;

b)

tehnika arengut;

c)

siseturu toimimist või

d)

vajadust säilitada väärtuslikku geneetilist varamut.

a)

aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede puhul on V lisa 2. osa I peatükis või V lisa 3. osa I peatükis sätestatud teave esitatud muudes kõnealuste aretusloomadega kaasas olevates dokumentides, mille on välja andnud aretusühing või aretusettevõte;

b)

veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste aretusmaterjali puhul

a)

V lisa asjakohastes osades ja peatükkides sätestatud teave on esitatud muudes aretuslooma või aretusmaterjaliga kaasas olevates dokumentides;

b)

aretusprogrammi täitev aretusasutus või muu lõikes 1 osutatud ettevõtja esitab kõnealuste dokumentide tervikliku loetelu ja teatab, et V lisa asjakohastes osades ja peatükkides sätestatud teave on esitatud kõnealustes dokumentides, ning kinnitab kõnealuste dokumentide sisu.

a)

ta täidab aretusprogrammi, mis on samaväärne aretusühingute sama tõu või aretusettevõtete sama tõu, liini või ristandi kooskõlas artikli 8 lõikega 3 heaks kiidetud aretusprogrammidega järgmistes aspektides:

b)

tema üle teostab järelevalvet või teda kontrollib kõnealuse kolmanda riigi ametiasutus;

c)

ta on võtnud vastu põhikirja, mis tagab, et aretusloomad, mille aretusühing on kandnud tõuraamatusse või aretusettevõte aretusregistrisse, ning nende aretusmaterjalist saadud järglased kantakse tõupuhaste aretusloomade puhul päritoluriigi alusel toimuva diskrimineerimiseta sama tõu jaoks peetavasse tõuraamatusse või vastavad samasse tõuraamatusse kandmise tingimustele või kantakse ristandaretussigade puhul sama tõu, liini või ristandi aretusregistrisse.

a)

aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine, nagu on ette nähtud artiklis 4;

b)

aretusühingute ja aretusettevõtete aretusprogrammide heakskiitmine, nagu on ette nähtud artiklis 8;

c)

tõupuhaste aretusloomade kandmine tõuraamatusse ja ristandaretussigade kandmine aretusregistrisse, nagu on ette nähtud artiklites 18, 20 ja 23;

d)

aretusloomade aretuseks sobivaks tunnistamine, nagu on ette nähtud artiklites 21, 22 ja 24;

e)

aretusmaterjali kasutamine testimise ja aretuse jaoks, nagu on ette nähtud artiklites 21 ja 24;

f)

jõudluskontroll ja geneetilise väärtuse hindamine, nagu on ette nähtud artiklis 25;

g)

ettevõtjate juures läbiviidavad ametlikud kontrollid, nagu on ette nähtud artiklis 43.

a)

niisuguse kolmanda riigi poolt esitatud teabe ja andmete põhjaliku uurimise põhjal, kes soovib oma meetmete tunnistamist käesoleva määrusega nõutavate meetmetega samaväärseks;

b)

artikli 57 kohaselt komisjoni poolt läbiviidud kontrolli rahuldavate tulemuste põhjal, kui see on asjakohane.

a)

aretusloomade või aretusmaterjaliga kaasas oleva põlvnemistunnistuse vorm ja sisu;

b)

aretusloomadele või aretusmaterjali liitu sissetoomisele kohaldatavad erinõuded ja aretusloomade või aretusmaterjali puhul liitu sissetoomisel läbiviidav ametlik kontroll;

c)

vajaduse korral menetlused sellises asjaomases kolmandas riigis asuvate aretusasutuste loetelude koostamiseks ja muutmiseks, millest lubatakse aretusloomi ja aretusmaterjali liitu sisse tuua.

a)

aretusloom või selle aretusmaterjali doonorloomad on kantud tõuraamatusse või aretusregistrisse, mida peab kolmandast riigist lähteriigi aretusasutus;

b)

aretusmaterjal vastab artikli 21 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, kui see on nõutav kõnealuse aretusühingu või aretusettevõtte aretusprogrammis;

c)

aretusloom vastab tõutunnustele või ristandaretussigade puhul tõu, liini või ristandi tunnustele, mis on ette nähtud aretusühingu või aretusettevõtte aretusprogrammis;

d)

punktis a osutatud aretusasutus on kantud artiklis 34 sätestatud aretusasutuste loetellu.

a)

peab loomadega olema kaasas:

b)

kontrollitakse saadetist piiripunktis, kus viiakse läbi direktiivi 91/496/EMÜ artiklis 4 osutatud dokumentide, identsuse ja füüsiline kontroll.

a)

saadetisega on kaasas lõike 1 punktis a osutatud dokumendid;

b)

saadetise sisu ja märgistus vastavad lõike 1 punktis a osutatud dokumentides esitatud teabele.

a)

tõu säilitamine või tõu loomine on vajalik liikmesriigis või piirkonnas, kus kõnealune pädev asutus tegutseb, või

b)

kõnealune tõug on ohustatud tõug.

a)

aretajate organisatsioonide või ühingute või avaliku sektori asutuste võimalusele olla tunnustatud aretusühinguna artikli 4 lõike 3 kohaselt;

b)

aretusühingute võimalusele lasta oma aretusprogramm heaks kiita artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt.

a)

pädeval asutusel olema piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rajatised ja seadmed, et täita tõhusalt kõnealust aretusprogrammi;

b)

pädev asutus olema võimeline viima vajaliku kontrolli läbi kõnealusesse aretusprogrammi kuuluvate tõupuhaste aretusloomade põlvnemise registreerimiseks;

c)

pädeval asutusel olema piisav hulk tõupuhtaid aretusloomi ja piisav arv aretajaid kõnealuse aretusprogrammi geograafilises piirkonnas;

d)

pädev asutus olema võimeline hankima või on hankinud ja olema võimeline kasutama tõupuhaste aretusloomade kohta kogutud andmeid, mis on vajalikud kõnealuse aretusprogrammi täitmiseks;

e)

pädev asutus olema vastu võtnud reeglid,

a)

teave aretusprogrammi eesmärgi kohta, milleks on tõu säilitamine, tõu parandamine, uue tõu loomine, tõu taastamine või nende kombinatsioon;

b)

aretusprogrammi kuuluva tõu nimi, et ei tekiks segadust sarnaste muud tõugu tõupuhaste aretusloomadega, mis on kantud muudesse olemasolevatesse tõuraamatutesse;

c)

aretusprogrammi kuuluva tõu üksikasjalikud omadused, sealhulgas olulisemad aretustunnused;

d)

teave aretusprogrammi geograafilise piirkonna kohta;

e)

teave tõupuhaste aretusloomade identifitseerimissüsteemi kohta, millega tagatakse, et tõupuhtad aretusloomad kantakse tõuraamatusse ainult siis, kui need on asjaomasesse liiki kuuluvate loomade identifitseerimist ja registreerimist käsitleva liidu loomatervise alase õiguse kohaselt individuaalselt identifitseeritud;

f)

teave selliste tõupuhaste aretusloomade põlvnemise registreerimissüsteemi kohta, kes on tõuraamatusse kantud ja vastavad tõuraamatusse kandmise tingimustele;

g)

aretusprogrammi valiku- ja aretuseesmärgid koos aretusprogrammi peamiste eesmärkidega ning vajaduse korral nende eesmärkide üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, millele tuginetakse tõupuhaste aretusloomade aretusprogrammis osalemiseks valimisel;

h)

juhul kui aretusprogrammis nõutakse jõudluskontrolli läbiviimist või geneetilise väärtuse hindamist,

i)

artiklis 17 ette nähtud tõuraamatu lisade loomisel või artiklis 16 ette nähtud põhiosa klassidesse jaotamise korral normid tõuraamatu jaotuse kohta ning kriteeriumid või menetlused, mida kohaldatakse loomade kõnealustesse osadesse kandmiseks või kõnealustesse klassidesse klassifitseerimiseks;

j)

keeldu või piirangut käsitlev teave, kui tõupuhaste aretushobuslaste puhul keelatakse aretusprogrammiga ühe või mitme paljundusmeetodi kasutamine või tõupuhaste aretusloomade kasutamine ühe või mitme paljundusmeetodi tarbeks, millele on osutatud artikli 21 lõikes 2, või piiratakse seda;

k)

kui pädev asutus ostab aretusprogrammi haldamisega seotud konkreetseid tehnilisi toiminguid sisse kolmandalt isikult, teave kõnealuste toimingute kohta ning määratud kolmanda isiku nimi ja kontaktandmed.

a)

koostab tema poolt lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutute loetelu, mis sisaldab ka nende kontaktandmeid, ning ajakohastab seda;

b)

täpsustab punktis a ette nähtud loetelus aadressi, kuhu tuleb saata:

c)

teeb punktis a osutatud loetelu üldsusele kättesaadavaks veebisaidil ning teatab selle veebisaidi komisjonile.

a)

peavad olema kehtestatud nende läbiviidavate ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute tulemuslikkuse, asjakohasuse, erapooletuse, kvaliteedi ja järjepidevuse tagamise ja kontrollimise menetlused või kord või mõlemad;

b)

peavad olema kehtestatud menetlused või kord või mõlemad, mille eesmärk on tagada, et nende töötajatel, kes viivad läbi ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid, puudub huvide konflikt suhetes ettevõtjatega, kelle juures nad ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid läbi viivad;

c)

peab olema piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga, sobiva koolituse saanud ja sobivate kogemustega töötajaid või juurdepääs neile, et ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid oleks võimalik läbi viia tõhusalt ja tulemuslikult;

d)

peavad olema asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud rajatised ja seadmed, et tagada oma töötajatele võimalus viia ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid läbi tõhusalt ja tulemuslikult;

e)

peavad olema õiguslikud volitused ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks ning käesoleva määrusega ette nähtud meetmete võtmiseks;

f)

peavad olema kehtestatud õiguslikud menetlused, et tagada oma töötajate jaoks nende ülesannete nõuetekohase täitmise võimaldamiseks juurdepääs ettevõtjate valdustele ja dokumentidele ning nende hallatavatele elektroonilistele teabehaldussüsteemidele.

a)

ametlike kontrollide või uurimiste eesmärgi;

b)

ettevõtja või muu füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitstuse;

c)

kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitstuse.

a)

käesolevas määruses sätestatud normide rikkumise ohtu;

b)

ettevõtjate juures tehtud varasemate ametlike kontrollide tulemusi ja käesolevas määruses sätestatud normide varasemat täitmist;

c)

käesolevas määruses sätestatud normide täitmise kontrollimiseks ettevõtjate enesekontrollide või nende taotluse korral kolmandate isikute läbiviidud kontrollide usaldusväärsust ja tulemusi;

d)

mis tahes teavet, mis võib viidata käesolevas määruses sätestatud normide rikkumisele.

a)

on pärit liikmesriigist, kus ametlik kontroll läbi viiakse, või mõnest muust liikmesriigist või

b)

tuuakse liitu sisse.

a)

ametliku kontrolli eesmärgi kirjeldus;

b)

kohaldatud kontrollimeetodid;

c)

ametliku kontrolli tulemused;

d)

vajaduse korral meetmed, mille rakendamist pädevad asutused ettevõtjatelt ametliku kontrolli tulemusel nõuavad.

a)

oma seadmetele, valdustele ja muudele tema kontrolli all olevatele kohtadele;

b)

oma elektroonilistele teabehaldussüsteemidele;

c)

oma aretusloomadele ja tema kontrolli all olevale aretusmaterjalile;

d)

oma dokumentidele ja muule asjakohasele teabele.

a)

võtab mis tahes meetmeid, mis on vajalikud selleks, et määrata kindlaks nõuete rikkumise allikas ja ulatus ning teha kindlaks ettevõtja vastutus;

b)

võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ettevõtja heastab nõuete rikkumise ja hoidub sellest edaspidi.

a)

teeb aretusühingule ettekirjutuse lükata edasi tõupuhaste aretusloomade kandmine tõuraamatusse või teevad aretusettevõttele ettekirjutuse lükata edasi ristandaretussigade kandmine aretusregistrisse;

b)

teeb ettekirjutuse mitte kasutada aretusloomi või aretusmaterjali käesoleva määruse kohaseks aretuseks;

c)

peatab põlvnemistunnistuste väljaandmise aretusühingu või aretusettevõtte poolt;

d)

peatab või tunnistab kehtetuks aretusühingu või aretusettevõtte aretusprogrammi heaks kiitmise, kui kõnealune aretusühing või aretusettevõte rikub korduvalt, pidevalt või üldiselt niisuguse aretusprogrammi nõudeid, mis on heaks kiidetud artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt;

e)

tunnistab kehtetuks aretusühingu või aretusettevõtte artikli 4 lõike 3 kohase tunnustamise, kui kõnealune aretusühing või aretusettevõte rikub korduvalt, pidevalt või üldiselt artikli 4 lõikes 3 osutatud nõudeid;

f)

võtab mis tahes muid meetmeid, mida ta peab asjakohaseks, et tagada käesoleva määruse täitmine.

a)

seoses lõike 1 kohase meetmega oma otsusest kirjalikult, põhjendades oma otsust;

b)

asjaomase otsuse edasikaebamise õigusest ning kohaldatava menetluse ja tähtajad.

a)

liikmesriigi pädeva asutuse (edaspidi „taotluse esitanud pädev asutus“) põhjendatud taotlust saada teise liikmesriigi pädevalt asutuselt (edaspidi „taotluse saanud pädev asutus“) teavet, mis on vajalik ametliku kontrolli läbiviimiseks või järelmeetmete võtmiseks;

b)

nõuete rikkumise korral, millel võib olla mõju teistes liikmesriikides, kõnealuste teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamist kõnealusest nõuete rikkumisest teadliku pädeva asutuse poolt;

c)

taotluse saanud pädeva asutuse poolt taotluse esitanud pädevale asutusele vajaliku teabe ja vajalike dokumentide esitamist põhjendamatu viivituseta, kui asjaomane teave ja asjaomased dokumendid on kättesaadavad;

d)

uurimise korraldamist või ametlikke kontrolle, mida taotluse saanud pädev asutus viib läbi selleks, et

e)

asjaomaste pädevate asutuste kokkuleppel liikmesriigi pädeva asutuse osalemist kohapealses ametlikus kontrollis, mida viivad läbi teise liikmesriigi pädevad asutused.

a)

mida kohaldatakse kohtumenetluse esemeks olevate või kohtumenetlusega seotud dokumentide kättesaadavaks tegemise suhtes;

b)

mille eesmärk on füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitsmine.

a)

edastab sellise teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, keda teadaolevalt kõnealune rikkumine puudutab;

b)

edastab sellise teabe komisjonile, kui teave on või võib olla oluline liidu tasandil.

a)

teavet esitanud pädevad asutused on andnud selleks oma nõusoleku;

b)

järgitakse isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise suhtes kohaldatavaid liidu ja liikmesriigi õigusnorme.

a)

komisjonile kättesaadav teave osutab tegevusele, millega rikutakse või tõenäoliselt rikutakse käesolevas määruses sätestatud norme, ning see puudutab mitut liikmesriiki;

b)

asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ei suuda jõuda kokkuleppele käesolevas määruses sätestatud normide rikkumisele kohaldatavate asjakohaste meetmete osas.

a)

nõuda, et niisuguste liikmesriikide pädevad asutused, keda puudutab tegevus, millega rikutakse või tõenäoliselt rikutakse käesolevas määruses sätestatud norme, annaksid komisjonile aru nende poolt võetud meetmetest;

b)

koostöös liikmesriikidega, keda puudutab tegevus, millega rikutakse või tõenäoliselt rikutakse käesolevas määruses sätestatud norme, saata ülevaatusmeeskonna läbi viima kohapealset komisjoni kontrolli;

c)

nõuda, et lähteliikmesriigi ja vajaduse korral muude asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tõhustaksid ametlikke kontrolle ning annaksid komisjonile aru nende poolt võetud meetmetest;

d)

esitada artikli 62 lõikes 1 osutatud komiteele teavet selliste juhtumite kohta ja ettepaneku meetmete kohta, mille abil heastada käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud rikkumine;

e)

võtta mis tahes muid asjakohaseid meetmeid.

a)

kontrollida käesolevas määruses sätestatud normide kohaldamist;

b)

tutvuda õigusnormide täitmise tagamise tavade ning ametliku kontrolli süsteemide ja neid rakendavate pädevate asutuste toimimisega;

c)

uurida ja koguda teavet

a)

koostab esialgse aruande tulemuste ja soovituste kohta, milles käsitletakse puudusi, mille komisjoni eksperdid tegid kindlaks artikli 53 lõikega 1 ette nähtud kontrolli käigus;

b)

saadab liikmesriigile, kus kõnealune kontroll läbi viidi, punktis a osutatud esialgse aruande koopia omapoolsete märkuste esitamiseks;

c)

võtab käesoleva lõike punktis b osutatud liikmesriigi märkusi arvesse artikli 53 lõike 1 kohase kõnealuses liikmesriigis komisjoni ekspertide poolt läbiviidud kontrolli tulemusi käsitleva lõpparuande koostamisel;

d)

teeb punktis c osutatud lõpparuande ja punktis b osutatud liikmesriigi märkused üldsusele kättesaadavaks.

a)

annavad komisjoni ekspertide nõudmisel vajalikku tehnilist abi ja esitavad kättesaadavad dokumendid ning osutavad muud tehnilist tuge, et ekspertidel oleks võimalik tõhusalt ja tulemuslikult viia läbi artikli 53 lõikes 1 osutatud kontrolli;

b)

annavad vajalikku abi, et tagada komisjoni ekspertidele juurdepääs kõigile valdustele, sealhulgas osaliselt, ning muudele kohtadele, samuti seadmetele ja teabele, sealhulgas elektroonilistele teabehaldussüsteemidele ning kui see on asjakohane, aretusloomadele ja aretusmaterjalile, mida on vaja artikli 53 lõikega 1 osutatud kontrolli läbiviimiseks.

a)

eritingimuste kehtestamine ametliku kontrollisüsteemi häirest puudutatud aretusloomade või aretusmaterjali turustamise suhtes või selle keelamine;

b)

mis tahes muu asjakohane ajutine meede.

a)

kontrollida, kas kolmanda riigi õigusaktid ja süsteemid on vastavuses või samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;

b)

kontrollida, kas kolmanda riigi kontrollisüsteem suudab tagada, et liitu sissetoodavate aretusloomade ja aretusmaterjali saadetised vastavad käesoleva määruse VIII peatüki asjakohastele nõuetele;

c)

koguda teavet ja andmeid, mis võimaldavad selgitada selliste korduvate või esilekerkivate probleemide põhjusi, mis on seotud kolmandast riigist pärit liitu sissetoodavate aretusloomade ja aretusmaterjaliga.

a)

aretusloomadele ja aretusmaterjalile kohaldatavad kolmanda riigi zootehnika- ja genealoogiaalased õigusaktid;

b)

kolmanda riigi pädevate asutuste töökorraldus, nende volitused ja sõltumatus, nende suhtes kohaldatav järelevalve ja nende võimupiirid kohaldatavate õigusaktide tõhusaks jõustamiseks;

c)

kolmandas riigis aretusasutuste suhtes läbiviidava kontrolli või järelevalve eest vastutavate töötajate koolitus;

d)

kolmanda riigi pädevate asutuste kasutada olevad vahendid;

e)

dokumenteeritud ja prioriteedipõhiste kontrollimenetluste ja kontrollisüsteemide olemasolu ja toimivus;

f)

kolmanda riigi pädevate asutuste poolt muudest kolmandatest riikidest saabuvate aretusloomade ja aretusmaterjali suhtes läbiviidava kontrolli ulatus ja teostus;

g)

kinnitused, mis kolmas riik saab anda käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise või samaväärsuse kohta.

a)

käesolevas määruses sätestatud normide aluseks olevad põhimõtted ja eesmärgid;

b)

kõnealusest kolmandast riigist liitu sissetoodavate aretusloomade ja aretusmaterjali kogus ja liik;

c)

artikli 57 lõikes 1 osutatud juba läbiviidud kontrollide tulemused;

d)

kolmandast riigist liitu sisse toodavate aretusloomade ja aretusmaterjali ametliku kontrolli ja liikmesriikide pädevate asutuste poolt läbiviidud muu ametliku kontrolli tulemused;

e)

mis tahes muu teave, mida komisjon peab asjakohaseks.

a)

artikli 34 lõikes 2 või artikli 35 lõike 2 punktis a osutatud teabe;

b)

asjakohasel juhul ja vajaduse korral asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste läbiviidud kontrolli kontrollaktid.

a)

keelab sellest kolmandast riigist pärit loomade aretusloomadena või nende sperma, munarakkude ja embrüote aretusmaterjalina liitu sissetoomise;

b)

keelab sellest kolmandast riigist pärit aretusloomade ja aretusmaterjalist saadud järglaste kandmise aretusühingu peetavasse tõuraamatusse või aretusettevõtte peetavasse registrisse.

a)

kustutada selle kolmanda riigi või selle kolmanda riigi aretusasutused artikli 34 lõikega 1 ette nähtud loetelust;

b)

võtta muid asjakohaseid meetmeid.

a)

artikli 58 lõike 2 kohaselt kogutud teabega;

b)

mis tahes muu teabega, mille on esitanud lõikes 1 osutatud rikkumisega seotud kolmas riik;

c)

vajaduse korral artikli 57 lõikes 1 osutatud kontrolli tulemustega.

1)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Liidu referentlaborid ja -keskused“;

2)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Toetusi võib anda määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 osutatud Euroopa Liidu referentlaboritele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (*) artiklis 29 osutatud referentkeskustele selliste kulude jaoks, mida nad kannavad komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide elluviimisel.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).“;"

3)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

1)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks“;

2)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevas direktiivis sätestatakse viisid, kuidas veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktide järelevalve eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning komisjoni vastavate talitustega, et tagada nende õigusaktide täitmine.“;

3)

artikli 2 lõike 1 teine taane jäetakse välja;

4)

artikli 4 lõike 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

5)

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel ning järgides oma asukohaliikmesriigis kehtivaid õigusnorme, teavitab või laseb teavitada taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutust kõigist pädevate asutuste juriidilistest dokumentidest või otsustest, mis on seotud veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktide kohaldamisega.“;

6)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Taotluse saanud asutus annab taotluse esitanud asutuse nõudel talle mis tahes asjakohast teavet, mis on tema valduses või mille ta saab artikli 4 lõike 2 kohaselt, eelkõige selliste aruannete ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete näol, mis käsitlevad tegelikult avastatud toiminguid, mis taotluse esitanud asutuse arvates on vastuolus veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktidega.“;

7)

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui nad peavad seda asjakohaseks seoses veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktide järgimisega, peavad liikmesriikide pädevad asutused:

8)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Iga liikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile niipea, kui see on neile kättesaadav:

2.   Komisjon edastab liikmesriikide pädevatele asutustele niipea, kui see on talle kättesaadav, mis tahes teabe, mis võimaldab järgida kehtestatavaid veterinaarküsimusi käsitlevaid õigusakte.“;

9)

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

10)

artikli 11 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Alalises veterinaarkomitees kokkutulnud komisjon ja liikmesriigid peavad:“;

11)

artikli 15 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Lõige 1 ei takista käesoleva direktiivi kohaselt saadud teabe kasutamist mis tahes õiguslikes meetmetes või kohtumenetlustes, mis on hiljem algatatud veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktide järgimata jätmise tõttu, või liidu rahalisi vahendeid kahjustavate rikkumiste vältimiseks ja avastamiseks.“

1)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle“;

2)

artikli 1 teine lõik jäetakse välja;

3)

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

4)

artikli 3 lõike 1 punkti d teine lõik asendatakse järgmisega:

„Need päritoluettevõtte, -keskuse või -organisatsiooni eest vastutava riikliku veterinaararsti poolt väljaantud sertifikaadid või dokumendid peavad olema elusloomade ja toodetega kaasas kuni nende sihtpunktini.“;

5)

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

6)

artikkel 19 jäetakse välja;

7)

A lisa II peatükk jäetakse välja.