24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/792,

11. mai 2016,

mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tarbijahindade harmoneeritud indeksiga (THHI) mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni ühtlustatud viisil. Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) kasutavad THHId liikmesriikide hinnastabiilsuse hindamiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 140.

(2)

Harmoneeritud indekseid kasutatakse komisjoni korraldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1176/2011 (3) loodud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames.

(3)

Kvaliteetne ja võrreldav hinnastatistika on väga oluline liidus avaliku poliitika eest vastutajate, teadlaste ja kõigi Euroopa kodanike jaoks.

(4)

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) kasutab THHId, et mõõta seda, kuidas täidetakse ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 1 kohast EKPSi hinnastabiilsuse eesmärki, mis on eriti oluline liidu rahapoliitika kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2. ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 kohaselt tuleb EKPga konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on luua ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil. Ent see ei välista võimalust laiendada tulevikus raamistiku kohaldamist piirkondlikule tasandile, kui see osutub vajalikuks.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2494/95 (4) loodi ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite koostamiseks. See õigusraamistik on vaja viia vastavusse praeguste nõuete ja tehnilise arenguga, parandades seeläbi veelgi tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi asjakohasust ja võrreldavust. Käesoleva määrusega loodavale uuele raamistikule tuginedes tuleks alustada tööd hindade arengut käsitlevate lisanäitajatega.

(7)

Käesolevas määruses võetakse arvesse komisjoni parema õigusloome tegevuskava ja eelkõige komisjoni 8. oktoobri 2010. aasta teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus“. Statistika valdkonnas on komisjon seadnud prioriteediks regulatiivse keskkonna lihtsustamise ja parandamise, nagu on osutatud komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“.

(8)

THHI ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi („konstantse maksumääraga THHI“) jaotuse aluseks peaksid olema kategooriad, mis vastavad Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile kuluartiklite lõikes (ECOICOP). See liigitus peaks tagama, et kogu Euroopa statistika individuaalse tarbimise kohta on järjepidev ja võrreldav. ECOICOP peaks olema kooskõlas ÜRO COICOPiga, mis on rahvusvaheline standard individuaalse tarbimise liigitamiseks kuluartiklite lõikes, ning ECOICOPi tuleks seetõttu kohandada vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele.

(9)

THHI põhineb vaadeldud hindadel, mis hõlmavad ka toodete maksustamist. Järelikult mõjutab inflatsiooni toodetele kehtiva maksumäära muutumine. Selleks et analüüsida inflatsiooni ja hinnata lähenemist liikmesriikides, on vaja koguda teavet ka selle mõju kohta, mida maksumäära muutumine avaldab inflatsioonile. Seetõttu tuleks THHI arvutada ka konstantse maksumääraga hindade põhjal.

(10)

Hinnaindeksite kindlaksmääramine eluruumide ja eelkõige omanike kasutuses olevate eluasemete jaoks on oluline samm THHI asjakohasuse ja võrreldavuse täiendava parandamise suunas. Eluaseme hinnaindeks on vajalik lähtepunkt omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi koostamiseks. Peale selle on eluaseme hinnaindeks iseseisvalt oluline näitaja. Komisjon peaks koostama 31. detsembriks 2018 aruande, mis käsitleb omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi sobivust THHIsse integreerimiseks. Sõltuvalt kõnealuse aruande tulemustest peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama mõistliku aja jooksul ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks seoses omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi integreerimisega THHIsse.

(11)

Varajaste esialgsete andmete esitamine igakuise THHI kohta kiirhinnangu kujul on euroala rahapoliitika jaoks väga tähtis. Seetõttu peaksid kiirhinnangu esitama need liikmesriigid, kelle rahaühik on euro.

(12)

THHI on kavandatud hindama hinnastabiilsust. See ei ole mõeldud elukallidusindeksina. Lisaks THHIle tuleks alustada uuringuid harmoneeritud elukallidusindeksi loomiseks.

(13)

Harmoneeritud indeksite vastavusperioodi tuleks perioodiliselt ajakohastada. Selleks et tagada indeksite võrreldavus ja asjakohasus, tuleks kehtestada reeglid harmoneeritud indeksite ja nende eri ajahetkedel integreeritud alamindeksite ühiste vastavusperioodide kohta.

(14)

Tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi järkjärgulise harmoneerimise tõhustamiseks tuleks algatada katseuuringud, et hinnata põhjalikumate alusandmete kasutamise või uute meetodite rakendamise teostatavust. Komisjon peaks võtma katseuuringute ergutamiseks vajalikud meetmed ning leidma õiged stiimulid, mis hõlmavad rahalist toetust.

(15)

Komisjon (Eurostat) peaks kontrollima allikaid ja meetodeid, mida liikmesriigid on harmoneeritud indeksite arvutamisel kasutanud, ja jälgima õigusraamistiku rakendamist liikmesriikides. Sel eesmärgil peaks komisjon (Eurostat) pidama liikmesriikide statistikaasutustega korrapärast dialoogi.

(16)

Selleks et hinnata, kas liikmesriikide esitatud üksikasjalikud harmoneeritud indeksid on piisavalt võrreldavad, on oluline taustteave. Lisaks aitavad liikmesriikides kasutatavad läbipaistvad koostamismeetodid ja -tavad kõigil sidusrühmadel harmoneeritud indeksitest aru saada ja nende kvaliteeti veelgi parandada. Seepärast tuleks kehtestada harmoneeritud metaandmete esitamise reeglid.

(17)

Liikmesriikide esitatud statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks peaks komisjon kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (5) artiklis 12 sätestatud asjakohaseid eelisõigusi ja volitusi.

(18)

Selleks et tagada kohandamine vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele, muuta rakendusaktidega reguleeritavate punktide loetelu, lisades sellesse punkte, millega võetakse arvesse statistiliste meetodite tehnilist arengut ja katseuuringute hinnanguid, samuti muuta nende ECOICOPi alamindeksite loetelu, mille arvutamist liikmesriikidelt ei nõuta, ning hõlmata THHIga ja konstantse maksumääraga THHIga õnnemängud, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Selleks et tagada harmoneeritud indeksite täielik võrreldavus, on vaja ühesuguseid tingimusi seoses järmisega: ECOICOPi kohaldamine THHIs ja konstantse maksumääraga THHIs; liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatavate THHI kiirhinnangute alajaotused; omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jaotused; harmoneeritud indeksite kaalude kvaliteet; vabatahtlikel katseuuringutel põhinevad paremad meetodid; asjakohane metoodika; harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite revideerimise reeglid; andmete ja metaandmete vahetamise standardid, ühetaolised korrigeerimise tingimused ning kvaliteedi tagamise tehnilised nõuded, mis on seotud iga-aastaste standardsete kvaliteediaruannete sisuga, kõnealuste aruannete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga ning metaandmete struktuuriga ja kõnealuste metaandmete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(20)

Rakendamismeetmete ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt käesolevale määrusele peaks komisjon võimaluse korral kaaluma kulutasuvust ning tagama, et nende meetmete ja õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki luua tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi jaoks ühtsed statistikastandardid ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklist 7 on Euroopa statistikasüsteemi komiteel palutud anda erialast nõu.

(23)

Määrus (EÜ) nr 2494/95 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks) ja eluaseme hinnaindeksi väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tooted“– kaubad ja teenused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (7) (edaspidi „ESA 2010“) A lisa punktis 3.01;

2)   „tarbijahind“– rahalistes tehingutes kodumajapidamiste poolt üksiktoodete eest tasutav ostuhind;

3)   „eluasemehind“– kodumajapidamiste poolt ostetud eluruumide tehinguhind;

4)   „ostuhind“– ostja poolt toodete eest tegelikult tasutav hind, sealhulgas kõik toodetele kohaldatavad maksud ilma subsiidiumideta pärast allahindluste mahaarvamist standardhindadest või -tasudest; välja arvatud krediidikokkulepete intressi- või teenustasud ja muud lisatasud, mis tulenevad suutmatusest maksta ostuhetkel kokku lepitud tähtaja jooksul;

5)   „reguleeritud hind“– hind, mille valitsus on otse kehtestanud või mida ta märkimisväärselt mõjutab;

6)   „tarbijahindade harmoneeritud indeks“ või „THHI“– iga liikmesriigi arvutatud võrreldav tarbijahinnaindeks;

7)   „konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks“ või „konstantse maksumääraga THHI“– indeks, mille abil mõõdetakse tarbijahindade muutusi ilma samal ajavahemikul toodete maksumäärades toimuvate muutuste mõjuta;

8)   „maksumäär“– maksu parameeter, mis võib olla teatav protsent hinnast või absoluutväärtuses maksusumma, millega füüsilist üksust maksustatakse;

9)   „omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks“– indeks, millega mõõdetakse muutusi kodumajapidamissektori seisukohast uute eluruumide ning muude selliste toodete tehinguhindades, mida kodumajapidamised ostavad omanike-kasutajatena;

10)   „eluaseme hinnaindeks“– indeks, millega mõõdetakse muutusi kodumajapidamiste ostetud eluruumide tehinguhindades;

11)   „THHI või konstantse maksumääraga THHI alamindeks“– hinnaindeks iga sellise kategooria jaoks, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile kuluartiklite lõikes („ECOICOP“), nagu on sätestatud I lisas;

12)   „harmoneeritud indeksid“– THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks ja eluaseme hinnaindeks;

13)   „THHI kiirhinnang“– liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatav THHI varajane hinnang, mis võib põhineda esialgsel teabel ja vajaduse korral sobival mudelil;

14)   „Laspeyresi tüüpi indeks“– hinnaindeks, millega mõõdetakse keskmisi hinnamuutusi hinna vastavusperioodist kuni võrdusperioodini, kasutades hinna vastavusperioodile eelneva perioodi kulutuste osatähtsust, mida on kohandatud selliselt, et need kajastaksid hinna vastavusperioodi hindu.

Laspeyresi tüüpi indeksit määratletakse järgmiselt:

Formula

Toote hinda tähistab p, hinna vastavusperiood on 0, võrdusperiood on t. W (kaalud) tähistab kulutuste osatähtsust hinna vastavusperioodile eelneval perioodil b, mida on kohandatud hinna vastavusperioodi 0 hindade kajastamiseks;

15)   „indeksi vastavusperiood“– periood, mille puhul indeksiks määratakse 100 punkti;

16)   „hinna vastavusperiood“– periood, millega võrreldakse võrdlusperioodi hinda; kuuliste indeksite jaoks on hinna vastavusperiood eelneva aasta detsember ja kvartaalsete indeksite jaoks on hinna vastavusperiood eelneva aasta neljas kvartal;

17)   „alusandmed“– järgmine teave:

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul:

i)

toodete ostuhinnad, mida on vaja käesoleva määruse kohaselt alamindeksite arvutamisel arvesse võtta,

ii)

toote hinda määravad omadused,

iii)

teave maksude ja aktsiiside kohta,

iv)

teave selle kohta, kas hind on täielikult või osaliselt reguleeritud ja

v)

kaalud, mis kajastavad vaatlusaluste toodete tarbimise taset ja struktuuri;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi puhul:

i)

kodumajapidamissektori seisukohast uute eluruumide ning muude selliste toodete tehinguhinnad, mida kodumajapidamised ostavad omanike-kasutajatena ja mida on vaja arvesse võtta omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi arvutamisel käesoleva määruse kohaselt;

ii)

omadused, mis määravad eluruumide hinna ning muude selliste toodete hinnad, mida kodumajapidamised ostavad omanike-kasutajatena, ja

iii)

kaalud, mis kajastavad vaatlusaluste eluasemekulutuste taset ja struktuuri;

c)

eluaseme hinnaindeksi puhul:

i)

kodumajapidamiste ostetud eluruumide tehinguhinnad, mida on vaja käesoleva määruse kohaselt eluaseme hinnaindeksi arvutamisel arvesse võtta,

ii)

eluruumide hinda määravad omadused ja

iii)

kaalud, mis kajastavad vaatlusaluste eluasemekulutuste taset ja struktuuri;

18)   „kodumajapidamine“– ESA 2010 A lisa punkti 2.119 alapunktides a ja b osutatud kodumajapidamised, olenemata selle liikmete kodakondsusest või elanikustaatusest;

19)   „liikmesriigi majandusterritoorium“– ESA 2010 A lisa punktis 2.05 osutatud majandusterritoorium, mis hõlmab ka liikmesriigi piires asuvaid eksterritoriaalseid enklaave, kuid ei hõlma välismaailmas asuvaid territoriaalseid enklaave;

20)   „kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused“– lõpptarbimiskulutuste see osa, mis on tekkinud

—

kodumajapidamistel,

—

rahalistes tehingutes,

—

liikmesriigi majandusterritooriumil,

—

seoses toodetega, mida kasutatakse isiklike vajaduste või soovide otseseks rahuldamiseks, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 3.101,

—

ühel või mõlemal võrreldaval ajavahemikul;

21)   „koostamise meetodi oluline muutmine“– muutus, mis hinnangute järgi mõjutab harmoneeritud indeksi või selle osa aastamuutust mis tahes perioodil

a)

kõiki komponente hõlmava THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi või eluaseme hinnaindeksi puhul rohkem kui 0,1 protsendipunkti võrra,

b)

THHI või konstantse maksumääraga THHI puhul ECOICOPi mis tahes pearühma, rühma, klassi või (viienumbrilise) alamklassi puhul vastavalt rohkem kui 0,3; 0,4; 0,5 või 0,6 protsendipunkti võrra.

Artikkel 3

Harmoneeritud indeksite koostamine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) artikli 2 punktis 12 määratletud harmoneeritud indeksid.

2.   Harmoneeritud indeksid on igal aastal aheldamise meetodil saadud Laspeyresi tüüpi indeksid.

3.   THHI ja konstantse maksumääraga THHI põhinevad kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes sisalduvate toodete hinnamuutustel ja kaaludel.

4.   THHI ja konstantse maksumääraga THHI ei hõlma kodumajapidamistevahelisi tehinguid, v.a üürniku poolt eraomanikule makstav üür, kui omanik tegutseb turutootjana, kellelt kodumajapidamised (üürnikud) ostavad teenuseid.

5.   Võimaluse korral ja eeldusel, et andmed on kättesaadavad, koostatakse omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks käesoleva määruse jõustumisele eelneva kümne aasta kohta.

6.   THHI ja konstantse maksumääraga THHI alamindeksid koostatakse ECOICOPi kategooriate kohta. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab THHI ja konstantse maksumääraga THHI koostamise tarvis ECOICOPi kohaldamise ühtseid tingimusi. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.   Komisjon koostab 31. detsembriks 2018 aruande, milles käsitletakse omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi sobivust THHIsse integreerimiseks. Sõltuvalt selle aruande tulemustest esitab komisjon, mõistliku aja jooksul ja kui see on asjakohane, ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks seoses omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi integreerimisega THHIsse. Kui aruandes leitakse, et omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi THHIsse integreerimiseks on vaja metoodikat veelgi täiendada, jätkab komisjon metoodilist tööd ning annab sellest asjakohasel juhul aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatavate THHI kiirhinnangute jaotust. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jaotusi. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

10.   Liikmesriigid ajakohastavad igal aastal harmoneeritud indeksite alamindeksite kaalud. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab harmoneeritud indeksite kaalude kvaliteedi ühtseid tingimusi. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 4

Harmoneeritud indeksite võrreldavus

1.   Selleks et harmoneeritud indekseid saaks käsitada võrreldavatena, peavad liikmesriikidevahelised erinevused kõigil üksikasjalikkuse tasemetel kajastama üksnes erinevusi hinnamuutuste või kulutuste struktuuris.

2.   Kõiki harmoneeritud indeksite alamindekseid, millega seoses esineb kõrvalekaldeid käesoleva määruse kohastest kontseptsioonidest või meetoditest, käsitatakse võrreldavatena juhul, kui tulemuseks on indeks, mille hinnanguline süstemaatiline erinevus käesolevale määrusele vastava metoodika kohaselt koostatud indeksist on

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 0,1 protsendipunkti või sellega võrdne;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 1 protsendipunkt või sellega võrdne.

Kui esimeses lõigus osutatud arvutus ei ole võimalik, peab käesoleva määruse kontseptsioonidest või meetoditest erineva metoodika kasutamise tagajärgi üksikasjalikult kirjeldama.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et tagada vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele harmoneeritud indeksite võrreldavus rahvusvahelisel tasandil.

4.   Selleks et tagada ühtsed tingimused võrreldavate harmoneeritud indeksite koostamisel ning saavutada käesoleva määruse eesmärgid, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustab täiendavalt artiklis 8 osutatud vabatahtlikel katseuuringutel põhinevaid paremaid meetodeid ja metoodikat. Rakendusaktides käsitletakse järgmist:

i)

valimi võtmine ja representatiivsus,

ii)

hindade kogumine ja töötlemine,

iii)

asendus ja kvaliteedikohandus,

iv)

indeksi koostamine,

v)

revideerimine,

vi)

eriindeksid,

vii)

toodete käsitamine erivaldkondades.

Komisjon tagab, et kõnealuste rakendusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5.   Selleks et koostada harmoneeritud indekseid, et võtta arvesse statistiliste meetodite tehnilist arengut ja artikli 8 lõikes 4 osutatud katseuuringute hinnanguid, on komisjonil õigus muuta kooskõlas artikliga 10 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega käesoleva artikli lõike 4 esimest lõiku, lisades selles sätestatud loetelusse punkte, tingimusel et need punktid ei kattu juba olemasolevatega ega muuda käesolevas määruses sätestatud harmoneeritud indeksite kohaldamisala ega olemust.

Artikkel 5

Andmetele esitatavad nõuded

1.   Liikmesriikide kogutavad harmoneeritud indeksite ja alamindeksite koostamise alusandmed on liikmesriikide tasandil representatiivsed.

2.   See teave saadakse statistilistest üksustest, mis on määratletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93, (8) või muudest allikatest, tingimusel et täidetud on käesoleva määruse artiklis 4 osutatud harmoneeritud indeksite võrreldavusnõuded.

3.   Statistilised üksused, kes esitavad andmeid kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes sisalduvate toodete kohta, teevad vastavalt vajadusele alusandmete kogumisel või esitamisel koostööd. Alusandmed, mida statistilised üksused harmoneeritud indeksite koostamise eest vastutavatele riiklikele asutustele esitavad, peavad olema täpsed ja täielikud.

4.   Harmoneeritud indeksite koostamise eest vastutavate riiklike asutuste nõudmise korral esitavad statistilised üksused võimaluse korral elektroonilisi tehinguandmeid, näiteks vöötkoodilugejaga saadavad andmed, sellise üksikasjalikkusega, mis on vajalik harmoneeritud indeksite koostamiseks ning võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks.

5.   Harmoneeritud indeksite ühine vastavusperiood on 2015. aasta. Seda indeksi vastavusperioodi kasutatakse kõigi harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite täielike aegridade puhul.

6.   Harmoneeritud indeksid ja nende alamindeksid skaleeritakse ümber uuele ühisele indeksi vastavusperioodile juhul, kui käesoleva määruse kohaselt vastu võetud harmoneeritud indeksite puhul on metoodika oluliselt muutunud, või alates 2015. aastast iga kümne aasta järel pärast viimast ümberskaleerimist. Ümberskaleerimine uuele indeksi vastavusperioodile hakkab kehtima alates

a)

indeksi vastavusperioodile järgneva aasta jaanuarikuu indeksist kuuliste indeksite puhul,

b)

indeksi vastavusperioodile järgneva aasta esimese kvartali indeksist kvartaalsete indeksite puhul.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse harmoneeritud indeksite ümberskaleerimist käsitlevad üksikasjalikud reeglid. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.   Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama ega edastama

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI alamindekseid, mis moodustavad vähem kui ühe tuhandiku kogukulutustest;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi alamindekseid, mis moodustavad vähem kui ühe sajandiku vastavalt omanike kasutuses olevatele eluasemetele tehtavatest kogukulutustest või eluruumide koguostudest.

8.   Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama järgmisi ECOICOPi alamindekseid, kuna need ei sisaldu kodumajapidamiste rahalistes lõpptarbimiskulutustes või kuna metoodika ühtlustamise tase ei ole veel piisav:

02.3

Narkootikumid

09.4.3

Õnnemängud

12.2

Prostitutsioon

12.5.1

Elukindlustus

12.6.1

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevas lõikes esitatud loetelu ja lisada THHIsse ja konstantse maksumääraga THHIsse õnnemängud.

Artikkel 6

Sagedus

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) THHI, konstantse maksumääraga THHI ja nende alamindeksid kord kuus, sealhulgas pikemate ajavahemike lõikes koostatavad alamindeksid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksid ja eluaseme hinnaindeksid kord kvartalis. Neid indekseid võib soovi korral esitada ka kord kuus.

3.   Liikmesriikidelt ei nõuta alamindeksite koostamist kord kuus või kord kvartalis juhul, kui harvemini toimuva andmekogumise puhul on täidetud artikli 4 kohased võrreldavusnõuded. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostat) ECOICOPi, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi kategooriatest, mille jaoks nad kavatsevad koguda andmeid harvemini kui kord kuus ECOICOPi puhul või kord kvartalis omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi kategooriate puhul.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) igal aastal harmoneeritud indeksite alamindeksite ajakohastatud kaalud.

Artikkel 7

Tähtajad, andmevahetusstandardid ja revisjonid

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) harmoneeritud indeksid ja kõik alamindeksid

a)

veebruari – detsembri indeksite puhul hiljemalt 15 kalendripäeva ning jaanuari indeksite puhul hiljemalt 20 kalendripäeva pärast selle kuu lõppu, mille kohta indeksid arvutatakse, ja

b)

hiljemalt 85 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta indeksid arvutatakse.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) ajakohastatud kaalud

a)

iga aasta 13. veebruariks kuuliste indeksite puhul,

b)

iga aasta 15. juuniks kvartaalsete indeksite puhul.

3.   Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, esitavad komisjonile (Eurostat) THHI kiirhinnangu hiljemalt selle kuu eelviimasel kalendripäeval, mille kohta kiirhinnang antakse.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kooskõlas andmete ja metaandmete vahetamise standarditega.

5.   Juba avaldatud harmoneeritud indekseid ja nende alamindekseid võib revideerida.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustab üksikasjalikult lõikes 4 osutatud andmete ja metaandmete vahetamise standardeid ning lõikes 5 osutatud harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite revideerimise ühtseid tingimusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 8

Katseuuringud

1.   Kui harmoneeritud indeksite koostamiseks on vaja põhjalikumaid alusandmeid või kui artikli 4 lõikes 4 osutatud meetodite puhul on tehtud kindlaks harmoneeritud indeksite parema võrreldavuse vajadus, võib komisjon (Eurostat) algatada katseuuringud, milles osalemine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik.

2.   Kui see on asjakohane, eraldatakse katseuuringutele vahendeid liidu üldeelarvest.

3.   Katseuuringutega hinnatakse põhjalikumate alusandmete saamise või uue metoodika kasutuselevõtu teostatavust.

4.   Komisjon (Eurostat) hindab katseuuringute tulemusi tihedas koostöös liikmesriikide ja harmoneeritud indeksite põhikasutajatega, võttes arvesse põhjalikumate alusandmete või uute metoodiliste lähenemisviiside rakendamisest saadavat kasu võrreldes harmoneeritud indeksite koostamisest tulenevate lisakuludega.

5.   Komisjon koostab 31. detsembriks 2020 ning seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse katseuuringute põhitulemusi, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 9

Kvaliteedi tagamine

1.   Liikmesriigid tagavad esitatud harmoneeritud indeksite kvaliteedi. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud standardseid kvaliteedikriteeriume.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) järgmise:

a)

iga-aastased standardsed kvaliteediaruanded, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumeid;

b)

igal aastal ajakohastatavad metaandmed, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet kasutatud andmeallikate, määratluste ja meetodite kohta;

c)

komisjoni (Eurostat) taotluse korral muu asjaomane teave sellisel üksikasjalikkuse tasemel, mida on vaja võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks.

3.   Liikmesriik, kes kavatseb harmoneeritud indeksite või nende osade koostamise meetodit oluliselt muuta, teavitab sellest komisjoni (Eurostat) vähemalt kolm kuud enne sellise muudatuse jõustumist. Liikmesriik edastab komisjonile (Eurostat) muudatuse kohta kvantitatiivse mõjuhinnangu.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehnilised kvaliteedinõuded iga-aastaste standardsete kvaliteediaruannete, aruannete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtaja ning metaandmete struktuuri ja nende komisjonile (Eurostat) esitamise tähtaja kohta. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 5 lõikega 8 delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Lisaks põhjendab komisjon delegeeritud õigusaktides ette nähtud meetmeid nõuetekohaselt ning analüüsib asjakohasel juhul nende kulutasuvust, sealhulgas andmeesitajatele tekkivat koormust ja statistika tegemise kulusid kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikega 3.

Enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgib komisjon oma tavapärast praktikat ja konsulteerib ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.

3.   Artikli 4 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 5 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 13. juunist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 5 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõigete 3 ja 5 ning artikli 5 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, jätkavad liikmesriigid kuni 2016. aastat käsitlevate andmete esitamiseni harmoneeritud indeksite edastamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 2494/95.

2.   Määrus (EÜ) nr 2494/95 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2017.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

3.   Artikli 3 lõigetes 6, 9 ja 10, artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 6 osutatud rakendusaktide esmakordsel vastuvõtmisel lisab komisjon nendesse komisjoni määruse (EÜ) nr 1749/96 (9), komisjoni määruse (EÜ) nr 2214/96 (10), nõukogu määruse (EÜ) nr 1687/98 (11), komisjoni määruse (EÜ) nr 2646/98 (12), komisjoni määruse (EÜ) nr 1617/1999 (13), nõukogu määruse (EÜ) nr 2166/1999 (14), komisjoni määruse (EÜ) nr 2601/2000 (15), komisjoni määruse (EÜ) nr 2602/2000 (16), komisjoni määruse (EÜ) nr 1920/2001 (17), komisjoni määruse (EÜ) nr 1921/2001, (18) komisjoni määruse (EÜ) nr 1708/2005 (19),nõukogu määruse (EÜ) nr 701/2006 (20), komisjoni määruse (EÜ) nr 330/2009 (21), komisjoni määruse (EL) nr 1114/2010 (22) ning komisjoni määruse (EL) nr 93/2013 (23) (vastu võetud määruse (EÜ) nr 2494/95 alusel) asjaomased sätted niivõrd, kui need on kooskõlas käesoleva määrusega ning vähendab samal ajal sobivas ulatuses rakendusaktide üldarvu. Määruse (EÜ) nr 2494/95 alusel vastu võetud määrused kehtivad üleminekuperioodil. Üleminekuperiood lõpeb käesoleva määruse artikli 3 lõigete 6, 9 ja 10, artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõike 6 ja artikli 7 lõike 6 alusel esmakordselt vastu võetud rakendusaktide kohaldamise alguskuupäeval, mis on kõikide nimetatud rakendusaktide jaoks sama kuupäev.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse esimest korda 2017. aasta jaanuari käsitlevate andmete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT

(1)  ELT C 175, 29.5.2015, lk 2.

(2)  Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. aprilli 2016. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(4)  Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(8)  Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).

(9)  Komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3).

(10)  Komisjoni 20. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2214/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta: THHI osaindeksite edastamine ja levitamine (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 8).

(11)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1687/98, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksis sisalduvate kaupade ja teenuste kaetuse osas (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 12).

(12)  Komisjoni 9. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2646/98, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi hinnaloendite käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 335, 10.12.1998, lk 30).

(13)  Komisjoni 23. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1617/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksis kindlustuse käsitlemise miinimumstandardite osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).

(14)  Nõukogu 8. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2166/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete tarbijahindade harmoneeritud indeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1).

(15)  Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2601/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ostuhindade tarbijahindade harmoneeritud indeksisse kandmise ajastamise kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 14).

(16)  Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2602/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis hinnaalanduste käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 16).

(17)  Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis protsendina tehingu väärtusest väljendatud teenustasude käsitlemise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46).

(18)  Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksi läbivaatamise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2602/2000 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49).

(19)  Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1708/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahindade harmoneeritud indeksi ühise vaatlusperioodi suhtes ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

(20)  Nõukogu 25. aprilli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 701/2006, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tarbijahindade harmoneeritud indeksi jaoks hindade kogumise perioodiga (ELT L 122, 9.5.2006, lk 3).

(21)  Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 330/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahinna harmoneeritud indeksites (THHI) hooajatoodete käsitlemise miinimumstandardite kohta (ELT L 103, 23.4.2009, lk 6).

(22)  Komisjoni 1. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1114/2010, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHIde) kaalude kvaliteedi miinimumstandardite kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97 (ELT L 316, 2.12.2010, lk 4).

(23)  Komisjoni 1. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 93/2013, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 (tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta) rakendamiseks seoses omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi loomisega (ELT L 33, 2.2.2013, lk 14).

I LISA

EUROOPA INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (ECOICOP)

01

TOIT JA ALKOHOLITA JOOGID

01.1

Toit

01.1.1

Leib, sai ja teraviljatooted

01.1.1.1

Riis

01.1.1.2

Jahu ja tangained

01.1.1.3

Leib ja sai

01.1.1.4

Muud pagaritooted

01.1.1.5

Pitsa ja quiche

01.1.1.6

Pastatooted ja kuskuss

01.1.1.7

Hommikusöögihelbed

01.1.1.8

Muud teraviljatooted

01.1.2

Liha

01.1.2.1

Veise- ja vasikaliha

01.1.2.2

Sealiha

01.1.2.3

Lamba- ja kitseliha

01.1.2.4

Kodulinnuliha

01.1.2.5

Muu liha

01.1.2.6

Söödav rups

01.1.2.7

Kuivatatud, soolatud või suitsutatud liha

01.1.2.8

Muud lihatooted

01.1.3

Kala ja mereannid

01.1.3.1

Värske või jahutatud kala

01.1.3.2

Külmutatud kala

01.1.3.3

Värsked või jahutatud mereannid

01.1.3.4

Külmutatud mereannid

01.1.3.5

Kuivatatud, suitsutatud või soolatud kala ja mereannid

01.1.3.6

Muud konserveeritud või töödeldud kalal ja mereandidel põhinevad tooted

01.1.4

Piim, juust ja munad

01.1.4.1

Värske täispiim

01.1.4.2

Värske väherasvane piim

01.1.4.3

Piimakonservid

01.1.4.4

Jogurt

01.1.4.5

Juust ja kohupiim

01.1.4.6

Muud piimatooted

01.1.4.7

Munad

01.1.5

Õlid ja rasvad

01.1.5.1

Või

01.1.5.2

Margariin ja muud taimsed rasvad

01.1.5.3

Oliiviõli

01.1.5.4

Muud toiduõlid

01.1.5.5

Muud loomsed toidurasvad

01.1.6

Puuviljad

01.1.6.1

Värsked või jahutatud puuviljad

01.1.6.2

Külmutatud puuviljad

01.1.6.3

Kuivatatud puuviljad ja pähklid

01.1.6.4

Konserveeritud puuviljad ja puuviljapõhised tooted

01.1.7

Köögiviljad

01.1.7.1

Värsked või jahutatud köögiviljad, v.a kartul ja muud mugulad

01.1.7.2

Külmutatud köögiviljad, v.a kartul ja muud mugulad

01.1.7.3

Kuivatatud köögiviljad, muud konserveeritud või töödeldud köögiviljad

01.1.7.4

Kartulid

01.1.7.5

Kartulikrõpsud

01.1.7.6

Muud mugulad ja mugulköögiviljatooted

01.1.8

Suhkur, keedised, mesi, šokolaad ja maiustused

01.1.8.1

Suhkur

01.1.8.2

Keedised, marmelaad ja mesi

01.1.8.3

Šokolaad

01.1.8.4

Maiustused

01.1.8.5

Toidujää ja jäätis

01.1.8.6

Kunstlikud suhkruasendajad

01.1.9

Mujal klassifitseerimata toiduained

01.1.9.1

Kastmed, maitseained

01.1.9.2

Sool, vürtsid ja maitsetaimed

01.1.9.3

Imikutoit

01.1.9.4

Valmistoidud

01.1.9.9

Muud mujal klassifitseerimata toiduained

01.2

Alkoholita joogid

01.2.1

Kohv, tee ja kakao

01.2.1.1

Kohv

01.2.1.2

Tee

01.2.1.3

Kakao ja šokolaadipulber

01.2.2

Mineraalvesi, karastusjoogid, puu- ja köögiviljamahlad

01.2.2.1

Mineraal- või allikavesi

01.2.2.2

Karastusjoogid

01.2.2.3

Puu- ja köögiviljamahlad

02

ALKOHOLJOOGID, TUBAKATOOTED JA NARKOOTIKUMID

02.1

Alkoholjoogid

02.1.1

Piiritusjoogid

02.1.1.1

Piiritusjoogid ja liköörid

02.1.1.2

Alkoholiga karastusjoogid

02.1.2

Vein

02.1.2.1

Viinamarjavein

02.1.2.2

Muud puuviljaveinid

02.1.2.3

Kangendatud vein

02.1.2.4

Veinijoogid

02.1.3

Õlu

02.1.3.1

Laagriõlu

02.1.3.2

Muud alkoholi sisaldavad õlled

02.1.3.3

Vähese alkoholiga ja alkoholivaba õlu

02.1.3.4

Õllejoogid

02.2

Tubakatooted

02.2.0

Tubakatooted

02.2.0.1

Sigaretid

02.2.0.2

Sigarid

02.2.0.3

Muud tubakatooted

02.3

Narkootikumid

02.3.0

Narkootikumid

02.3.0.0

Narkootikumid

03

RÕIVAD JA JALATSID

03.1

Riietus

03.1.1

Rõivamaterjalid

03.1.1.0

Rõivamaterjalid

03.1.2

Rõivaesemed

03.1.2.1

Meesterõivad

03.1.2.2

Naisterõivad

03.1.2.3

Imikute (0–2aastased) ja laste (3–13aastased) rõivad

03.1.3

Muud riideesemed ja rõivamanused

03.1.3.1

Muud riideesemed

03.1.3.2

Rõivamanused

03.1.4

Rõivaste puhastus, parandus ja laenutus

03.1.4.1

Rõivaste puhastus

03.1.4.2

Rõivaste parandus ja laenutus

03.2

Jalatsid

03.2.1

Kingad ja muud jalatsid

03.2.1.1

Meestejalatsid

03.2.1.2

Naistejalatsid

03.2.1.3

Imiku- ja lastejalatsid

03.2.2

Jalatsite parandus ja laenutus

03.2.2.0

Jalatsite parandus ja laenutus

04

ELUASE, VESI, ELEKTER, GAAS JA MUUD KÜTUSED

04.1

Tegelik eluasemeüür

04.1.1

Üürnike tegelikult makstud üüritasud

04.1.1.0

Üürnike tegelikult makstud üüritasud

04.1.2

Muud tegelikud üüritasud

04.1.2.1

Üürnike tegelikult makstud üüritasud teisese elukoha eest

04.1.2.2

Garaažiüür ja muud üürnike makstud üüritasud

04.2

Arvestuslik eluasemeüür

04.2.1

Omanike-kasutajate arvestuslik üür

04.2.1.0

Omanike-kasutajate arvestuslik üür

04.2.2

Muud arvestuslikud üüritasud

04.2.2.0

Muud arvestuslikud üüritasud

04.3

Eluruumi hooldus ja remont

04.3.1

Materjalid eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.1.0

Materjalid eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.2

Teenused eluruumi hoolduseks ja remondiks

04.3.2.1

Torulukkseppade teenused

04.3.2.2

Elektrikute teenused

04.3.2.3

Küttesüsteemide hooldusteenused

04.3.2.4

Maalrite teenused

04.3.2.5

Puuseppade teenused

04.3.2.9

Muud eluruumi hoolduse ja remondi teenused

04.4

Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused

04.4.1

Veevarustus

04.4.1.0

Veevarustus

04.4.2

Prügivedu

04.4.2.0

Prügivedu

04.4.3

Kanalisatsioon

04.4.3.0

Kanalisatsioon

04.4.4

Muud mujal klassifitseerimata eluruumiga seotud teenused

04.4.4.1

Hooldustasud korterelamutes

04.4.4.2

Turvateenused

04.4.4.9

Muud eluruumiga seotud teenused

04.5

Elekter, gaas ja muud kütused

04.5.1

Elektrienergia

04.5.1.0

Elektrienergia

04.5.2

Gaas

04.5.2.1

Maagaas ja linnagaas

04.5.2.2

Veeldatud süsivesinikud (butaan, propaan jne)

04.5.3

Vedelkütused

04.5.3.0

Vedelkütused

04.5.4

Tahkekütused

04.5.4.1

Kivisüsi

04.5.4.9

Muud tahkekütused

04.5.5

Soojusenergia

04.5.5.0

Soojusenergia

05

SISUSTUS, KODUTARBED JA IGAPÄEVANE KODUHOOLDUS

05.1

Mööbel ja sisustus, vaibad ja muud põrandakatted

05.1.1

Mööbel ja sisustus

05.1.1.1

Kodumööbel

05.1.1.2

Aiamööbel

05.1.1.3

Valgustusseadmed

05.1.1.9

Muu mööbel ja sisustus

05.1.2

Vaibad ja muud põrandakatted

05.1.2.1

Vaibad ja vaipkatted

05.1.2.2

Muud põrandakatted

05.1.2.3

Vaip- ja põrandakatete paigaldamise teenused

05.1.3

Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus

05.1.3.0

Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus

05.2

Kodutekstiil

05.2.0

Kodutekstiil

05.2.0.1

Mööbliriie ja kardinad

05.2.0.2

Voodipesu

05.2.0.3

Laua- ja vannitoatekstiil

05.2.0.4

Kodutekstiili parandus

05.2.0.9

Muu kodutekstiil

05.3

Kodumasinad

05.3.1

Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad

05.3.1.1

Külmikud, sügavkülmikud ja külmik-sügavkülmikud

05.3.1.2

Pesumasinad ja -kuivatid ning nõudepesumasinad

05.3.1.3

Keedu- ja küpsetusseadmed

05.3.1.4

Kütteseadmed, kliimaseadmed

05.3.1.5

Puhastusseadmed

05.3.1.9

Muud suured kodumasinad

05.3.2

Väikesed elektrilised kodumasinad

05.3.2.1

Toidutöötlemisseadmed

05.3.2.2

Kohvimasinad, teekannud ja muud sarnased masinad

05.3.2.3

Triikrauad

05.3.2.4

Röstrid ja grillid

05.3.2.9

Muud väikesed elektrilised kodumasinad

05.3.3

Kodumasinate remont

05.3.3.0

Kodumasinate remont

05.4

Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

05.4.0

Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

05.4.0.1

Klaasnõud, kristallnõud, keraamilised nõud ja portselannõud

05.4.0.2

Kööginoad, söögiriistad ja lauahõbe

05.4.0.3

Mitteelektrilised majapidamis- ja köögitarbed

05.4.0.4

Klaastoodete, lauanõude ja tarberiistade parandus

05.5

Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed

05.5.1

Suured tööriistad ja seadmed

05.5.1.1

Suured mootoriga tööriistad ja seadmed

05.5.1.2

Suurte tööriistade ja seadmete remont, liisimine ja rentimine

05.5.2

Väikesed tööriistad ja mitmesugused tarvikud

05.5.2.1

Väikesed mootorita tööriistad

05.5.2.2

Mitmesugused väikeste tööriistade tarvikud

05.5.2.3

Mootorita väikeste tööriistade ja mitmesuguste tarvikute remont

05.6

Kaubad ja teenused kodumajapidamise igapäevaseks hoolduseks

05.6.1

Lühikese kasutusajaga majapidamiskaubad

05.6.1.1

Puhastus- ja hooldusvahendid

05.6.1.2

Muud lühikese kasutusajaga majapidamiskaubad

05.6.2

Kodu- ja majapidamisteenused

05.6.2.1

Palgatud personali osutatavad koduteenused

05.6.2.2

Puhastusteenused

05.6.2.3

Mööbli ja sisustuse üürimine

05.6.2.9

Muud kodu- ja majapidamisteenused

06

TERVISHOID

06.1

Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed

06.1.1

Ravimid

06.1.1.0

Ravimid

06.1.2

Muud meditsiinitooted

06.1.2.1

Rasedustestid ja mehhaanilised rasestumisvastased vahendid

06.1.2.9

Muud mujal klassifitseerimata meditsiinitooted

06.1.3

Terapeutilised vahendid ja seadmed

06.1.3.1

Korrigeerivad prillid ja kontaktläätsed

06.1.3.2

Kuulmisaparaadid

06.1.3.3

Terapeutiliste vahendite ja seadmete parandus

06.1.3.9

Muud terapeutilised vahendid ja seadmed

06.2

Ambulatoorsed teenused

06.2.1

Meditsiiniteenused

06.2.1.1

Üldarstiteenused

06.2.1.2

Eriarstiteenused

06.2.2

Hambaraviteenused

06.2.2.0

Hambaraviteenused

06.2.3

Meditsiinilised tugiteenused

06.2.3.1

Meditsiinilise analüüsi laborite ja röntgenikeskuste teenused

06.2.3.2

Raviveed, ravivõimlemine, kiirabiteenused ja terapeutiliste vahendite rent

06.2.3.9

Muud meditsiinilised tugiteenused

06.3

Haiglateenused

06.3.0

Haiglateenused

06.3.0.0

Haiglateenused

07

TRANSPORT

07.1

Sõidukite ost

07.1.1

Sõiduautod

07.1.1.1

Uued sõiduautod

07.1.1.2

Kasutatud sõiduautod

07.1.2

Mootorrattad

07.1.2.0

Mootorrattad

07.1.3

Jalgrattad

07.1.3.0

Jalgrattad

07.1.4

Loomveokid

07.1.4.0

Loomveokid

07.2

Isiklike veovahendite kasutamine

07.2.1

Isiklike veovahendite varuosad ja lisaseadmed

07.2.1.1

Rehvid

07.2.1.2

Isiklike veovahendite varuosad

07.2.1.3

Isiklike veovahendite lisaseadmed

07.2.2

Isiklike veovahendite kütused ja määrdeained

07.2.2.1

Diislikütus

07.2.2.2

Bensiin

07.2.2.3

Muud isiklike veovahendite kütused

07.2.2.4

Määrdeained

07.2.3

Isiklike veovahendite hooldus ja remont

07.2.3.0

Isiklike veovahendite hooldus ja remont

07.2.4

Muud isiklike veovahenditega seotud teenused

07.2.4.1

Garaažide, parkimiskohtade ja isiklike veovahendite rent

07.2.4.2

Kasutamistasude kogumine ja parkimisautomaadid

07.2.4.3

Õppesõidud, sõidueksamid, juhiload ja tehnoülevaatus

07.3

Veoteenused

07.3.1

Reisijate raudteevedu

07.3.1.1

Reisijatevedu rongiga

07.3.1.2

Reisijatevedu metroo ja trammiga

07.3.2

Reisijate maanteevedu

07.3.2.1

Reisijatevedu bussiga

07.3.2.2

Reisijatevedu takso ja koos juhiga renditud autoga

07.3.3

Reisijate õhuvedu

07.3.3.1

Riigisisesed lennud

07.3.3.2

Rahvusvahelised lennud

07.3.4

Reisijate mere- ja siseveevedu

07.3.4.1

Reisijate merevedu

07.3.4.2

Reisijate siseveevedu

07.3.5

Kombineeritud reisijatevedu

07.3.5.0

Kombineeritud reisijatevedu

07.3.6

Muud ostetud veoteenused

07.3.6.1

Köisraudtee-, ripptee- ja tõstukivedu

07.3.6.2

Kolimis- ja ladustamisteenused

07.3.6.9

Mujal klassifitseerimata muud ostetud transporditeenused

08

SIDE

08.1

Postiteenused

08.1.0

Postiteenused

08.1.0.1

Kirjade käsitsemise teenused

08.1.0.9

Muud postiteenused

08.2

Telefoni- ja faksiseadmed

08.2.0

Telefoni- ja faksiseadmed

08.2.0.1

Tavatelefoniseadmed

08.2.0.2

Mobiiltelefoniseadmed

08.2.0.3

Muud telefoniseadmed ja faksiseadmed

08.2.0.4

Telefoni- või faksiseadmete remont

08.3

Telefoni- ja faksiteenused

08.3.0

Telefoni- ja faksiteenused

08.3.0.1

Traadiga telefoni teenused

08.3.0.2

Traadita telefoni teenused

08.3.0.3

Internetile juurdepääsu teenused

08.3.0.4

Kombineeritud telekommunikatsiooniteenused

08.3.0.5

Muud teabeedastusteenused

09

VABA AEG JA KULTUUR

09.1

Audiovisuaalsed, fotograafia- ja andmetöötlusseadmed

09.1.1

Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.1

Seadmed heli vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.2

Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.1.3

Kaasaskantavad heli- ja pildiseadmed

09.1.1.9

Muud seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

09.1.2

Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad

09.1.2.1

Kaamerad

09.1.2.2

Foto- ja kinoseadmete tarvikud

09.1.2.3

Optikariistad

09.1.3

Andmetöötlusseadmed

09.1.3.1

Personaalarvutid

09.1.3.2

Andmetöötlusseadmete abiseadmed

09.1.3.3

Tarkvara

09.1.3.4

Kalkulaatorid ja muud andmetöötlusseadmed

09.1.4

Salvestisekandjad

09.1.4.1

Salvestisega salvestisekandjad

09.1.4.2

Salvestiseta salvestisekandjad

09.1.4.9

Muud salvestisekandjad

09.1.5

Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont

09.1.5.0

Audiovisuaalsete, fotograafia- ja andmetöötlusseadmete remont

09.2

Muud suuremad vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaubad

09.2.1

Suured vabaaja-kestvuskaubad vabas õhus kasutamiseks

09.2.1.1

Autoelamud, haagiselamud ja järelhaagised

09.2.1.2

Lennukid, ülikerglennukid, purilennukid, deltaplaanid ja kuumaõhupallid

09.2.1.3

Laevad, päramootorid ja laevade sisustus

09.2.1.4

Hobused, ponid ja aksessuaarid

09.2.1.5

Suured mängu- ja spordivahendid

09.2.2

Muusikariistad ja suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

09.2.2.1

Muusikariistad

09.2.2.2

Suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

09.2.3

Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont

09.2.3.0

Muude suuremate vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaupade hooldus ja remont

09.3

Muud vabaajakaubad ja -tarbed, aiandus ja lemmikloomad

09.3.1

Mängud, mänguasjad ja huvialane tegevus

09.3.1.1

Mängud ja huvialane tegevus

09.3.1.2

Mänguasjad ja peokaubad

09.3.2

Spordi- ja matkavarustus ning vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus

09.3.2.1

Spordivarustus

09.3.2.2

Matkavarustus ja vahendid vaba aja veetmiseks vabas õhus

09.3.2.3

Spordi- ja matkavarustuse ning vaba aja veetmiseks vabas õhus kasutatavate vahendite parandus

09.3.3

Aiandus, taimed ja lilled

09.3.3.1

Aiatarbed

09.3.3.2

Taimed ja lilled

09.3.4

Lemmikloomad ja nendega seotud tooted

09.3.4.1

Lemmikloomade ost

09.3.4.2

Lemmikloomatooted

09.3.5

Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused

09.3.5.0

Veterinaaria- ja muud lemmikloomadele mõeldud teenused

09.4

Vabaaja- ja kultuuriteenused

09.4.1

Vabaaja- ja sporditeenused

09.4.1.1

Vabaaja- ja sporditeenused – pealtvaatamine

09.4.1.2

Vabaaja- ja sporditeenused – osalemine

09.4.2

Kultuuriteenused

09.4.2.1

Kinod, teatrid, kontserdid

09.4.2.2

Muuseumid, raamatukogud, loomaaiad

09.4.2.3

Televisiooni ja raadio litsentsitasud, abonenttasud

09.4.2.4

Kultuuriga seotud varustuse ja tarvikute laenutus

09.4.2.5

Fotograafiateenused

09.4.2.9

Muud kultuuriteenused

09.4.3

Õnnemängud

09.4.3.0

Õnnemängud

09.5

Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed

09.5.1

Raamatud

09.5.1.1

Ilukirjandus

09.5.1.2

Õpikud

09.5.1.3

Muud mitteilukirjanduslikud raamatud

09.5.1.4

Köitmisteenused ja e-raamatute allalaadimine

09.5.2

Ajalehed ja perioodikaväljaanded

09.5.2.1

Ajalehed

09.5.2.2

Ajakirjad ja perioodikaväljaanded

09.5.3

Mitmesugused trükised

09.5.3.0

Mitmesugused trükised

09.5.4

Kirja- ja joonistustarbed

09.5.4.1

Pabertooted

09.5.4.9

Muud kirja- ja joonistustarbed

09.6

Pakettreisid

09.6.0

Pakettreisid

09.6.0.1

Riigisisesed pakettreisid

09.6.0.2

Rahvusvahelised pakettreisid

10

HARIDUS

10.1

Eelharidus ja esimese taseme haridus

10.1.0

Eelharidus ja esimese taseme haridus

10.1.0.1

Eelharidus (ISCED-97 aste 0)

10.1.0.2

Esimese taseme haridus (ISCED-97 aste 1)

10.2

Teise taseme haridus

10.2.0

Teise taseme haridus

10.2.0.0

Teise taseme haridus

10.3

Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

10.3.0

Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus

10.3.0.0

Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus (ISCED-97 aste 4)

10.4

Kolmanda taseme haridus

10.4.0

Kolmanda taseme haridus

10.4.0.0

Kolmanda taseme haridus

10.5

Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

10.5.0

Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

10.5.0.0

Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

11

RESTORANID JA HOTELLID

11.1

Toitlustusteenused

11.1.1

Restoranid, kohvikud jms

11.1.1.1

Restoranid, kohvikud, tantsusaalid

11.1.1.2

Kiirtoit ja toidu kaasaostmise teenused

11.1.2

Sööklad

11.1.2.0

Sööklad

11.2

Majutusteenused

11.2.0

Majutusteenused

11.2.0.1

Hotellid, motellid, võõrastemajad ja muud sarnased majutusteenused

11.2.0.2

Puhkekeskused, telkimisplatsid, noortehostelid ja muud sarnased majutusteenused

11.2.0.3

Muude asutuste osutatavad majutusteenused

12

MITMESUGUSED KAUBAD JA TEENUSED

12.1

Isikuhooldus

12.1.1

Juuksurisalongid ja ihuhooldusasutused

12.1.1.1

Meeste- ja lastejuuksurid

12.1.1.2

Naistejuuksurid

12.1.1.3

Ihuhooldus

12.1.2

Elektrilised isikuhooldusvahendid

12.1.2.1

Elektrilised isikuhooldusvahendid

12.1.2.2

Elektriliste isikuhooldusvahendite parandus

12.1.3

Muud isikuhooldusvahendid, -kaubad ja tooted

12.1.3.1

Mitteelektrilised seadmed

12.1.3.2

Isiklikuks hügieeniks ja heaoluks mõeldud tooted, esoteerilised tooted ja ilutooted

12.2

Prostitutsioon

12.2.0

Prostitutsioon

12.2.0.0

Prostitutsioon

12.3

Mujal klassifitseerimata isiklikud esemed

12.3.1

Ehted, kellad ja käekellad

12.3.1.1

Ehted

12.3.1.2

Kellad ja käekellad

12.3.1.3

Ehete, kellade ja käekellade parandus

12.3.2

Muud isiklikud esemed

12.3.2.1

Reisitarbed

12.3.2.2

Imikutooted

12.3.2.3

Muude isiklike esemete parandus

12.3.2.9

Mujal klassifitseerimata muud isiklikud esemed

12.4

Sotsiaalkaitse

12.4.0

Sotsiaalkaitse

12.4.0.1

Lapsehoiuteenused

12.4.0.2

Vanadekodud ja puudega inimeste kodud

12.4.0.3

Inimeste kodust hooldust võimaldavad teenused

12.4.0.4

Nõustamine

12.5

Kindlustus

12.5.1

Elukindlustus

12.5.1.0

Elukindlustus

12.5.2

Eluruumiga seotud kindlustus

12.5.2.0

Eluruumiga seotud kindlustus

12.5.3

Tervisega seotud kindlustus

12.5.3.1

Tervisega seotud riiklik kindlustus

12.5.3.2

Tervisega seotud erakindlustus

12.5.4

Transpordiga seotud kindlustus

12.5.4.1

Mootorsõiduki kindlustus

12.5.4.2

Reisikindlustus

12.5.5

Muu kindlustus

12.5.5.0

Muu kindlustus

12.6

Mujal klassifitseerimata finantsteenused

12.6.1

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

12.6.1.0

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused

12.6.2

Muud mujal klassifitseerimata finantsteenused

12.6.2.1

Pankade ja postiasutuste teenustasud

12.6.2.2

Maaklerite ja investeerimisnõustajate võetavad tasud ja teenustasud

12.7

Muud mujal klassifitseerimata teenused

12.7.0

Muud mujal klassifitseerimata teenused

12.7.0.1

Haldustasud

12.7.0.2

Õigusabiteenused ja raamatupidamine

12.7.0.3

Matuseteenused

12.7.0.4

Muud tasud ja teenused

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2494/95

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 punkt a

Artikli 2 punkt 6

Artikli 2 punkt b

—

Artikli 2 punkt c

—

Artikkel 3

Artikli 3 lõiked 3 ja 10

Artikkel 4

Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4

Artikli 5 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõiked 5 ja 6

Artikli 5 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 6

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 8

Artikli 6 lõiked 1, 3 ja 4

Artikkel 9

Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 6

Artikkel 10

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 11

—

Artikkel 12

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 13

—

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikkel 15

—

Artikkel 16

Artikkel 13