24.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 78/11


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/438,

17. detsember 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses depositooriumide kohustustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 26b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oluline on tagada direktiivi 2009/65/EÜ eesmärkide ühtne saavutamine kõigis liikmesriikides, et edendada siseturu terviklikkust ja tagada õiguskindlus turuosalistele, sealhulgas jaeinvestoritele ja institutsionaalsetele investoritele, pädevatele asutustele ja muudele sidusrühmadele. Määrusega nähakse ette ühtne raamistik kõigi turuosaliste jaoks ning määrus on parim võimalik vahend võrdsete tingimuste, ühtsete konkurentsitingimuste ja ühise asjakohase investorite kaitse taseme tagamiseks. Lisaks tagatakse sellega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondide) ja depositooriumide tegevust käsitletavate üksikasjalike ühtsete eeskirjade otsene kohaldamine ning seega ei ole neid vaja üle võtta liikmesriikide tasandil. Määruse vastuvõtmine tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/91/EL (2) direktiivis 2009/65/EÜ tehtud asjakohaseid muudatusi on võimalik hakata kohaldama kõikides liikmesriikides ühel ja samal kuupäeval.

(2)

Direktiiv 2009/65/EÜ sätestab ulatuslikud nõuded eurofondide varasid hoidvate depositooriumide ülesannete, delegeerimiskorra ja vastutuskorra kohta, mille eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline investorite kaitse, mille puhul võetakse arvesse, et eurofondid on jaeinvestorite investeerimisfondid. Seepärast peavad depositooriumi, fondivalitseja ja äriühinguna asutatud fondi õigused ja kohustused olema selgelt sätestatud. Kirjalik leping peab hõlmama kõiki üksikasju, mis on vajalikud, et depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmise ülesanded on direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt delegeeritud, saaksid nõuetekohaselt hoida kõiki eurofondide varasid ja et depositoorium saaks nõuetekohaselt täita oma järelevalve- ja kontrolliülesandeid.

(3)

Selleks, et depositoorium saaks hinnata ja jälgida hoidmise ja maksejõuetusega seotud riske, tuleb kirjalikus lepingusse piisavalt üksikasjalikult märkida finantsinstrumentide liigid, kuhu eurofond võib investeerida, ja geograafilised piirkonnad, kuhu eurofond kavatseb investeerida. Leping peaks sisaldama ka eskalatsioonimenetluse üksikasju, et täpsustada asjaolusid, teavitamiskohustusi ja samme, mida depositooriumi töötaja organisatsiooni struktuuri mis tahes tasandil peab võtma seoses mis tahes avastatud vastukäivusega, kaasa arvatud fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi või/ja pädevate asutuste teavitamine, nagu nõutud käesolevas määruses. Seetõttu peab depositoorium fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi teavitama asjaomase turu arveldussüsteemis tuvastatud mis tahes olulisest riskist. Lepingu lõpetamine peab kajastama asjaolu, et see on depositooriumi viimane abinõu, mida kasutatakse, kui depositooriumi arvates ei ole varad piisavalt kaitstud. Samuti peab leping hoidma ära moraaliriski, et eurofond teeb investeerimisotsused hoidmisega seotud riske arvesse võtmata, kasutades ära asjaolu, et depositoorium on vastutav. Kõrgetasemelise investorite kaitse tagamiseks tuleb üksikasjalikke nõudeid kolmandate isikute seire kohta kohaldada kogu hoiuahela suhtes.

(4)

Selleks et depositoorium saaks täita oma ülesandeid, tuleb täpsustada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 kohaseid ülesandeid ja eelkõige teise tasandi kontrolle, mida depositoorium peab teostama. Sellised ülesanded ei tohiks takistada depositooriumil teostada vajaduse korral ja kokkuleppel eurofondiga eelkontrolli. Selleks, et tagada oma ülesannete täitmine, peab depositoorium kehtestama eskalatsioonimenetluse, et lahendada vastukäivuste ilmnemisega seotud olukordi. Kõnealune menetlus peab tagama, et pädevatele asutustele teatatakse kõigist olulistest rikkumistest. Käesoleva määruse kohased depositooriumi järelevalvekohustused kolmandate isikute suhtes ei piira direktiivi 2009/65/EÜ kohaseid eurofondide kohustusi.

(5)

Depositoorium peab kontrollima, kas emiteeritud osakute arv on kooskõlas märkimisest laekunud tuluga. Selleks, et tagada investorite poolt märkimisel tehtud maksete laekumine, peab depositoorium täiendavalt võrdlema märkimiskorraldusi ja märkimisest laekunud tulu. Samasugune võrdlemine tuleb teha tagasivõtmiskorralduste puhul. Samuti peab depositoorium kontrollima, kas osakute arv eurofondi kontol vastab ringlusse lastud osakute arvule eurofondi registris. Depositoorium peab märkimise ja tagasivõtmisega seotud voogusid arvesse võttes asjaomaseid menetlusi vastavalt kohandama.

(6)

Depositoorium peab võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et eurofondi varade hindamise põhimõtted ja menetlused on tõhusalt rakendatud, ja tegema selleks pistelisi kontrolle või võrdlema vara puhasväärtuse muutust ajas teatava võrdlusaluse muutusega. Menetluse kehtestamisel peab depositooriumil olema selge arusaam hindamismeetoditest, mida eurofond kasutab eurofondi varade hindamiseks. Selliste kontrollide sagedus peab olema kooskõlas eurofondi varade hindamise sagedusega.

(7)

Direktiiviga 2009/65/EÜ ette nähtud järelevalvekohustuse täitmiseks peab depositoorium kehtestama menetluse, et kontrollida tagantjärele eurofondi vastavust kohaldatavatele õigusnormidele ning eurofondi eeskirjadele ja põhikirjale. Selle raames tuleks kontrollida muu hulgas seda, kas eurofondi investeeringud on kooskõlas eurofondi eeskirjades ja pakkumisdokumentides kirjeldatud eurofondi investeerimisstrateegiaga, ning tagada, et eurofond ei riku talle seatud investeerimispiiranguid. Depositoorium peab jälgima eurofondi tehinguid ja uurima kõiki ebatavalisi tehinguid. Kui kohaldatavates õigusnormides, eurofondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud piirnorme või piiranguid ei järgita, peab depositoorium otsekohe tegutsema, et nimetatud õigusnorme või eeskirju rikkuv tehing tagasi pöörata.

(8)

Depositoorium peab tagama, et eurofondi tulu arvutatakse täpselt direktiivi 2009/65/EÜ nõuete kohaselt. Selleks peab depositoorium tagama tulu nõuetekohase arvutamise ja jaotamise ning vea tuvastamise korral tagama, et eurofond rakendab asjakohased parandusmeetmed. Pärast eespool nimetatu tagamist peab depositoorium kontrollima tulujaotuse täielikkust ja täpsust.

(9)

Selleks et depositooriumil oleks kõigil juhtudel selge ülevaade eurofondi rahavoogudest, peab eurofond tagama, et depositooriumile esitatakse põhjendamatute viivitusteta täpne teave kõigi rahavoogude kohta, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, kelle juures eurofondil on avatud rahakonto.

(10)

Eurofondide rahavoogude nõuetekohase seire tagamiseks peab depositoorium kehtestama asjakohased menetlused, neid tõhusalt rakendama ja korrapäraselt läbi vaatama. Eelkõige peab depositoorium vaatama läbi kontode võrdlemise menetluse, et olla kindel, et see eurofondi puhul sobib ja et seda kohaldatakse eurofondi laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes asjakohase sagedusega. Sellise menetluse kohaselt tuleb näiteks ühekaupa võrrelda pangakonto väljavõttel kajastatud rahavoogusid eurofondi raamatupidamises kirjendatud rahavoogudega. Kui kontode võrdlemist teostatakse iga päev nagu enamiku eurofondide puhul, peab ka depositoorium teostama kontode võrdlemist iga päev. Eelkõige peab depositoorium jälgima kontode võrdlemise menetluse käigus tuvastatud mittevastavusi ning võetud parandusmeetmeid, et põhjendamatult viivitamata teatada eurofondile kõigist kõrvaldamata kõrvalekalletest, ning vaatama kontode võrdlemise menetluse täielikult läbi. Kontode võrdlemise menetlus tuleb läbi vaadata vähemalt kord aastas. Samuti peab depositoorium tegema õigel ajal kindlaks märkimisväärsed rahavood, eelkõige need, mis ei pruugi olla kooskõlas eurofondi tegevusega, nt eurofondi varade positsioonide muutus või märkimine ja tagasivõtmine, ning saama korrapäraselt kontoväljavõtteid ja kontrollima, kas tema andmed rahapositsioonide kohta on kooskõlas eurofondi vastavate andmetega. Depositoorium peab hoidma asjaomaseid andmeid ajakohastena vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punktile b.

(11)

Depositoorium peab tagama, et kõik investorite poolt või nende nimel eurofondi aktsiate või osakute märkimisel tehtud maksed saadakse kätte ja kantakse ühele või mitmele rahakontole vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ. Seepärast peab eurofond tagama, et depositooriumile esitatakse asjakohane teave, mis on vajalik investorite maksete laekumise nõuetekohaseks seireks. Eurofond peab tagama, et kui kolmas isik saab korralduse eurofondi osakute tagasivõtmiseks või väljaandmiseks, esitatakse kõnealune teave depositooriumile põhjendamatu viivituseta. Seepärast peab eurofondi osakute märkimise ja tagasivõtmise eest vastutav üksus edastama asjaomase teabe depositooriumile tööpäeva lõpus, et vältida investorite maksete väärkasutamist.

(12)

Depositoorium peab hoidma kõiki eurofondi finantsinstrumente, mida saab kanda registrisse või hoida kontol otse või kaudselt depositooriumi või kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, eelkõige väärtpaberite keskdepositooriumi tasandil. Lisaks peab depositoorium hoidma neid finantsinstrumente, mis on registreeritud ainult otse emitendi enda või tema esindaja juures depositooriumi või sellise kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud. Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on registreeritud ainult otse eurofondi nimel emitendi enda või tema esindaja juures, ei tule hoiul hoida. Hoiul peavad olema kõik finantsinstrumendid, mida saab füüsiliselt anda üle depositooriumile. Tingimusel, et finantsinstrumentide hoiule andmise tingimused on täidetud, peab depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, hoiul hoidma ka finantsinstrumente, mis on antud tagatiseks kolmandale isikule või mille kolmas isik on seadnud eurofondi kasuks tagatiseks, kuni need kuuluvad eurofondile.

(13)

Hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses tuleb pidevalt järgida nõuetekohast hoolsust ja tagada nende kaitse. Hoidmisega seotud riski nõuetekohase ja piisava hoolikusega hindamise tagamiseks tuleb kehtestada selged kohustused depositooriumile, kes peab eelkõige teadma, millised kolmandad isikud moodustavad hoiuahela, tagama hoolsuskohustuse ja varade lahushoidmise kohustuse täitmise kogu hoiuahela raames, tagama endale asjakohase juurdepääsu selliste kolmandate isikute arvepidamisele ja dokumentidele, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, tagama piisava hoolsuse ja lahushoidmise nõuete täitmise, dokumenteerima kõik kõnealused kohustused ja tegema need dokumendid fondivalitsejale või äriühinguna asutatud fondile kättesaadavaks.

(14)

Depositooriumil peab olema kogu aeg põhjalik ülevaade varadest, mis ei ole hoiul hoitavad finantsinstrumendid. Vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ tuleb kõnealuste varade puhul kontrollida omandiõigust ja pidada nende üle arvestust. Sellised varad on näiteks materiaalsed varad, mida ei saa käsitada finantsinstrumendina direktiivi 2009/65/EÜ tähenduses või mida ei saa füüsiliselt depositooriumisse hoiule anda, finantslepingud nagu teatud tuletisinstrumendid ja rahahoiused.

(15)

Selleks, et olla piisavalt kindel, et eurofond on tõepoolest varade omanik, peab depositoorium tagama, et ta saab kogu teabe, mis on vajalik veendumaks, et eurofondil on vara suhtes omandiõigus. Kõnealune teave võib olla ametliku dokumendi koopia, mis tõendab, et eurofond on vara omanik, või mis tahes ametlik ja usaldusväärne tõend, mida depositoorium peab asjakohaseks. Vajaduse korral peab depositoorium nõudma eurofondilt või asjaomaselt kolmandalt isikult täiendavaid tõendeid.

(16)

Depositoorium peab pidama arvestust kõigi varade üle, mille puhul ta on eurofondi omandiõiguses veendunud. Ta võib kehtestada korra kolmandatelt isikutelt informatsiooni saamiseks, mille abil võetakse meetmed, mis tagavad, et varasid ei saa üle kanda ilma, et sellistest tehingust oleks teavitatud depositooriumi või kolmandat isikut, kellele hoidmise funktsioonid on delegeeritud.

(17)

Hoidmise funktsiooni kolmandale isikule delegeerimisel kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, peab depositoorium rakendama ja kohaldama asjakohast ja dokumenteeritud menetlust, et tagada volitatud isiku vastavus direktiivi artikli 22a lõike 3 nõuetele. Varade piisava kaitse tagamiseks tuleb kehtestada teatavad põhimõtted, mida tuleb kohaldada seoses hoidmisfunktsiooni delegeerimisega.

(18)

Kõnealuseid põhimõtteid ei tule käsitada ammendavatena ega arvata, et nendega on üksikasjalikult kindlaks määratud, kuidas depositoorium peab piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega tegutsema, või et kindlaks on määratud kõik meetmed, mida depositoorium peab seoses kõnealuste põhimõtetega võtma. Kohustus teostada pidevalt seiret kolmanda isiku üle, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, peab hõlmama kontrolli selle üle, kas kolmas isik täidab nõuetekohaselt kõiki temale delegeeritud kohustusi ja järgib delegeerimislepingut ning teisi õigusaktidest tulenevaid nõudeid, nagu näiteks sõltumatuse nõue ning uuesti kasutamise keeld. Depositoorium peab samuti läbi vaatama valimis- ja määramisprotsessi raames hinnatud elemendid ja võrdlema neid turu arenguga. Depositoorium peab olema alati võimeline asjakohaselt hindama riske, mis on seotud otsusega usaldada varad hoiule kolmandale isikule. Läbivaatamise sagedust tuleb kohandada nii, et see alati vastaks turutingimustele ja asjaomastele riskidele. Selleks, et depositoorium suudaks tõhusalt reageerida kolmanda isiku võimaliku maksejõuetuse korral, tuleb koostada hädaolukorra lahendamise kava, sealhulgas vajaduse korral valida välja alternatiivsed teenusepakkujad. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotuse korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 kohased nõuded.

(19)

Selleks, et olla veendunud eurofondi varade ja õiguste kaitstuses kolmanda isiku maksejõuetuse korral, peab depositoorium tundma selle kolmanda riigi maksejõuetust käsitlevaid õigusakte, milles kolmas isik asub, ning tagama nendevahelise lepingu jõustatavuse. Enne hoidmisfunktsiooni delegeerimist väljaspool liitu asuvale kolmandale isikule peab depositoorium saama sõltumatu õigusliku arvamuse kolmanda isikuga sõlmitava lepingu jõustatavuse kohta lähtuvalt maksejõuetust käsitlevatest õigusaktidest ja kohtupraktikast, mis kohalduvad asjaomases kolmandas riigis, kus kolmas isik asub, selleks, et tagada lepingus kokkulepitu jõustatavus ka kolmanda isiku maksejõuetuse korral. Depositooriumi kohustus hinnata nii kolmanda riigi reguleerivat kui ka õiguslikku raamistikku sisaldab ka kohustust saada sõltumatu õiguslik arvamus maksejõuetust käsitlevate õigusaktide ning kohtupraktika kohta selles kolmandas riigis, kus asjaomane kolmas isik asub. Kõnealuseid arvamusi võib vajadusel kombineerida; asjaomase valdkonna föderatsioonid või advokaadibürood võivad väljastada neid ka iga jurisdiktsiooni puhul eraldi mitme depositooriumi jaoks.

(20)

Leping väljavalitud kolmanda isikuga, kellele hoidmisfunktsioonid delegeeritakse, peab sisaldama ka ennetähtaegse lõpetamise klauslit, kuna depositooriumil peab olema võimalus lõpetada lepinguline suhe juhul, kui kolmanda riigi õigusaktid või kohtupraktika muutuvad selliselt, et eurofondi varade kaitstus ei ole enam tagatud. Kõnealusel juhul peab depositoorium sellest teavitama fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond peab teavitama asjaomaseid pädevaid asutusi ning võtma kõik vajalikud meetmed, mis on eurofondi ja selle investorite parimates huvides. Pädevate asutuste teavitamine eurofondi varade hoidmise ja maksejõuetuse riskide suurenemisest kolmandas riigis ei vabasta depositooriumi, fondivalitsejat ega äriühinguna asutatud fondi nende direktiivi 2009/65/EÜ kohastest ülesannetest ja kohustustest.

(21)

Varade hoidmise funktsioonide delegeerimisel peab depositoorium tagama, et täidetud on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punkti c kohased nõuded ja et depositooriumi eurofondidest klientide varasid hoitakse nõuetekohaselt lahus. Kõnealune kohustus peab eelkõige tagama, et eurofondi varad ei lähe kaduma kolmanda isiku, kellele hoidmiskohustus on delegeeritud, maksejõuetuse tõttu ning et kolmas isik ei kasuta eurofondi varasid uuesti oma huvides. Lisaks peab depositooriumil olema lubatud keelata kliendi varade ajutine puudujääk, kasutada puhvreid või kehtestada kord, mille kohaselt on keelatud kasutada ühe kliendi väärtpaberite deebetjääki teise kliendi krediitjäägi katmiseks. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski hoidmisfunktsiooni delegeerimise korral, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotuse korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2009/65/EÜ kohased nõuded.

(22)

Enne hoidmiskohustuse delegeerimist ja ajal, mil kõnealune kohustus on delegeeritud, peab depositoorium lepingu sõlmimisele eelnevate tegevustega ja lepinguga tagama, et kolmas isik rakendab meetmeid ja korraldab nii, et eurofondide varad oleks kaitstud kolmanda isiku enda kreeditoride kasuks jaotamise või realiseerimise eest. Direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt peavad kõik liikmesriigid viima oma maksejõuetust käsitlevad õigusaktid kooskõlla nimetatud nõudega. Seepärast on vajalik, et depositoorium hangiks sõltumatut teavet asjaomases kolmandas riigis, kus eurofondi varasid soovitakse hoida, kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide ja kohtupraktika kohta.

(23)

Depositooriumil tekib direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu kohane kohustus juhul, kui depositooriumile endale või kolmandale isikule, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, hoiule antud finantsinstrument läheb kaduma ja depositoorium ei suuda tõendada, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks. Kõnealust kaotust tuleb eristada investorite investeerimiskahjumist, mis on tingitud vara väärtuse vähenemisest investeerimisotsuse tõttu.

(24)

Selleks et kaotusega kaasneks depositooriumile kohustus, peab see olema lõplik, ilma väljavaateta finantsvara tagasi saada. Seega ei tuleks olukorda, kus finantsinstrument on ainult ajutiselt kättesaamatu või külmutatud, käsitada kaotusena direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 tähenduses. Kaotust võib pidada lõplikuks kolmel juhul: kui finantsinstrumenti enam ei ole olemas või ei ole kunagi olemas olnud; kui finantsinstrument on olemas, ent eurofond on lõplikult kaotanud omandiõiguse sellele; kui eurofondil on finantsinstrumendi omandiõigus, kuid ta ei saa seda alaliselt üle kanda või luua piiratud omandiõigust.

(25)

Näiteks ei ole finantsinstrumenti enam olemas, kui see on kadunud parandamatu raamatupidamisvea tõttu; samuti juhul, kui finantsinstrumenti ei ole olemas olnudki, kuna eurofondi omandiõigus registreeriti võltsitud dokumentide alusel. Kaotusena tuleb käsitada ka olukorda, mil finantsinstrumendi kaotus on tingitud pettusest.

(26)

Kaotusena ei saa käsitada finantsinstrumendi asendamist või selle konverteerimist muuks finantsinstrumendiks, kui äriühingu reorganiseerimise käigus aktsiad tühistatakse ja asendatakse uute emiteeritavate aktsiatega. Kui eurofond on õiguspäraselt andnud omandi üle kolmandale isikule, ei tähenda see, et eurofond on alaliselt omandiõiguse finantsinstrumendile kaotanud. Kui eristatakse vara juriidilist omandiõigust ja tegelikku tulusaajat, peab kaotuse määratlus põhinema tegeliku tulusaamise õiguse kaotusel.

(27)

Ainult juhul, kui kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle depositooriumil puudus kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks, ei ole depositoorium vastutav direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 alusel. Vastutusest vabastamiseks peab depositoorium tõendama, et kõik kõnealused tingimused on täidetud ning selliste juhtumite menetlemiseks tuleb kehtestada kord.

(28)

Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas kaotuse põhjustas väline sündmus. Depositooriumi vastutust ei mõjuta hoidmisfunktsiooni delegeerimine ja seega tuleb sündmust lugeda väliseks, kui see ei ole tingitud depositooriumi või kolmanda isiku, kellele asjaomaste finantsinstrumentide hoidmise kohustus oli delegeeritud, tegevusest või tegevusetusest. Seejärel tuleb hinnata, kas sündmus on väljaspool depositooriumi kontrollivõimalust, kontrollides, kas hoolikalt tegutsedes oleks depositoorium saanud sündmuse ärahoidmiseks midagi teha. Nende sammude raames võib väljaspool mõistlikku kontrolli olevate väliste sündmustena käsitada nii looduslikke protsesse kui ka ametiasutuste tegevust. Väljaspool mõistlikku kontrolli oleva välise sündmusena ei saa käsitada vara kaotust, mis on tingitud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 21 lõike 11 punkti d alapunkti iii kohaste varade lahus hoidmise nõuete täitmatajätmisest või kolmanda isiku äritegevuse häirest seoses maksejõuetusega.

(29)

Depositoorium peab tõendama, et kaotust ei oleks saanud ära hoida, vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele selle ärahoidmiseks. Sellega seoses peab depositoorium fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi teavitama ja võtma asjakohased meetmed vastavalt asjaoludele. Näiteks juhul, kui depositooriumi arvates on ainus asjakohane tegutsemisviis finantsinstrumentidest loobumine, peab depositoorium nõuetekohaselt teavitama fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi, kes omakorda peab andma depositooriumile kirjalikult juhised selle kohta, kas depositoorium peab finantsinstrumente jätkuvalt hoidma või nendest loobuma. Eurofondi investoritele tuleb põhjendamatu viivituseta teatada kõigist juhistest, mis antakse depositooriumile varade jätkuvaks hoidmiseks. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond peab depositooriumi soovitusi nõuetekohaselt kaaluma. Kui depositoorium on hoolimata korduvatest hoiatustest jätkuvalt seisukohal, et finantsinstrumentide kaitse ei ole piisav, peaks ta vastavalt asjaoludele kaaluma võimalikke täiendavaid meetmeid, nt lepingu lõpetamist, tingimusel, et eurofondile antakse vastavalt siseriiklikule õigusele piisavalt aega teise depositooriumi leidmiseks.

(30)

Depositooriumis tuleb investorite kaitse puhul võtta arvesse ka võimalikke vastastikuseid seoseid depositooriumi ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi vahel, näiteks seoses ühise või seotud juhtimisega või ristosalusega. Kõnealused vastastikused seosed võivad seal, kus need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, ja lubatud ulatuses põhjustada huvide konflikte, mida väljendab pettuse risk (vastukäivustest ei teatata pädevale asutusele, et vältida halba reputatsiooni), õiguskaitsevahenditega seotud risk (soov vältida depositooriumi suhtes õiguslike meetmete võtmist), kallutatud valik (depositooriumi valik ei põhine kvaliteedil ja hinnal), maksejõuetuse risk (varade lahushoidmisele ja depositooriumi maksevõimele tähelepanu pööramisel madalamad standardid) või ühe grupi riskipositsiooni risk (grupisisesed investeeringud).

(31)

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi ja depositooriumi sõltumatus oma toimingutes, kaasa arvatud olukorras, kus hoidmisfunktsioon on delegeeritud, on täiendav abinõu investorite kaitsmiseks ilma asjatute kuludeta gruppi kuuluvate või muul viisil seotud üksuste käitumisnormide tõstmiseks. Sõltumatu toimimise nõude täitmiseks peab vaatlema selliseid olulisi üksikasju nagu isiku identiteet või millised on isiklikud seosed juhtidel, töötajatel või isikutel, kes omavad kontrolli teiste üksuste või gruppi kuuluvate äriühingute üle, kaasa arvatud olukordi, mille raames need isikud on seotud.

(32)

Proportsionaalse kohtlemise tagamiseks juhul, kui fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium kuuluvad samasse gruppi, peavad olema sõltumatud vähemalt üks kolmandik järelevalvefunktsiooni täitva organi, kaasa arvatud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetest või kaks isikut, sõltuvalt sellest kumb arv on väiksem.

(33)

Äriühingu juhtimise osas tuleb ära näidata mõlema juhtimissüsteemi iseärasused, nii ühetasandilise süsteemi puhul, kus äriühingut juhib üks organ, millel on nii juhtimise kui ka järelevalvefunktsioonid, kui ka kahetasandilise süsteemi puhul, kus juhatus ja nõukogu eksisteerivad eraldi.

(34)

Selleks, et pädevad asutused, eurofondid ja depositooriumid saaksid kohaneda käesoleva määruse kohaste uute sätetega ja neid kohaldada tõhusalt ja tulemuslikult, on asjakohane lükata käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev edasi kuue kuu võrra alates selle jõustumise kuupäevast.

(35)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee ekspertide grupi arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

MÕISTED JA KIRJALIKU LEPINGU ÜKSIKASJAD

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõige 2)

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „seos”– olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud kas sellise otsese või kaudse osaluse kaudu ettevõtjas, mis moodustab 10 % või rohkem kapitalist või hääleõigustest või võimaldab avaldada olulist mõju selle ettevõtja juhtimisele, milles osalust omatakse;

b)   „grupi seos”– olukord, kus vähemalt kaks ettevõtjat või üksust kuuluvad ühte kontserni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) artikli 2 lõike 11 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (4) kooskõlas vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähenduses.

Artikkel 2

Leping depositooriumi määramise kohta

1.   Leping, mis tõendab depositooriumi määramist kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõikega 2 sõlmitakse ühelt poolt depositooriumi ja teiselt poolt äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja poolt iga lepingulise fondi kohta, mida fondivalitseja valitseb.

2.   Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:

a)

depositooriumi osutatavate teenuste kirjeldus ning menetlused, mis depositooriumil tuleb kehtestada iga varaklassi jaoks, millesse eurofond võib investeerida ning mis antakse depositooriumile hoiule;

b)

kirjeldus, kuidas hoidmis- ja järelevalvefunktsioone tuleb täita sõltuvalt varaklassist ning geograafilisest piirkonnast, kuhu eurofond kavatseb investeerida, kaasa arvatud hoidmisega seotud kohustuste, riikide nimekirjade ja riikide nimekirjadesse lisamise või sealt kustutamise menetluse kirjeldus. See peab olema kooskõlas teabega, mis on esitatud eurofondi eeskirjades, põhikirjas ja pakkumisdokumentides varade kohta, millesse eurofond võib investeerida;

c)

lepingu kehtivuse periood ning lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused, sealhulgas olukorrad, millega võib kaasneda lepingu lõpetamine, ning üksikasjad seoses lepingu lõpetamise korraga ja menetlused, mille alusel depositoorium saadab kogu asjaomase teabe oma järglasele;

d)

konfidentsiaalsuskohustused, mida kohaldatakse lepinguosaliste suhtes kooskõlas asjaomaste õigusnormidega. Need kohustused ei tohi piirata pädevate asutuste juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja teabele;

e)

vahendid ja menetlused, mille abil depositoorium edastab fondivalitsejale või äriühinguna asutatud fondile kogu asjaomase teabe, mida see vajab oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas varadega seotud mis tahes õiguste kasutamiseks, ning selleks, et fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil oleks ajakohastatud ja täpne ülevaade eurofondi raamatupidamisaruannetest;

f)

vahendid ja menetlused, mille abil fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond edastab kogu olulise teabe või tagab, et depositooriumil on juurdepääs kogu teabele, mida depositoorium vajab oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas menetlused, millega tagatakse, et depositoorium saab teavet muudelt fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi määratud isikutelt;

g)

menetlused, mida tuleb järgida, kui kaalutakse muudatuste tegemist eurofondi eeskirjadesse, põhikirja või pakkumisdokumentidesse, üksikasjad selliste olukordade kohta, mil depositooriumi tuleb teavitada või mil muudatuse tegemiseks on vaja depositooriumi eelnevat nõusolekut;

h)

kogu vajalik teave, mida on vaja vahetada ühelt poolt äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja või eurofondi nimel tegutseva kolmanda isiku ning teiselt poolt depositooriumi vahel ning mis on seotud eurofondi osakute müügi, märkimise, tagasivõtmise, emiteerimise, tühistamise ja tagasiostmisega;

i)

depositooriumi ülesannete täitmisega seotud kogu vajalik teave, mida on vaja vahetada äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja või eurofondi nimel tegutseva kolmanda isiku ja depositooriumi vahel;

j)

kui lepinguosalised kavatsevad määrata osa ülesannete täitmiseks kolmanda isiku, kohustus esitada korrapäraselt määratud kolmanda isiku üksikasjad ning nõudmise korral teave kriteeriumide kohta, mida kasutati kolmanda isiku valimiseks, ning kavandatud meetmed valitud kolmanda isiku tegevuste jälgimiseks;

k)

teave lepinguosaliste ülesannete ja vastutuse kohta seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustustega;

l)

teave kõikide eurofondi nimel tegutsevate äriühinguna asutatud fondide või fondivalitsejate nimel avatud rahakontode kohta ning menetlused, mis tagavad depositooriumi teavitamise igast uuest avatud kontost;

m)

üksikasjad depositooriumi eskalatsioonimenetluste kohta, sealhulgas nende isikute andmed, kellega depositooriumil tuleb sellise menetluse algatamise korral fondivalitsejas või äriühinguna asutatud fondis ühendust võtta;

n)

depositooriumi kohustus teatada, kui varade lahushoidmine ei ole enam piisav, et tagada kaitse sellise kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele on konkreetses jurisdiktsioonis delegeeritud hoidmise funktsioonid vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a;

o)

menetlused, millega tagatakse, et depositoorium saab seoses oma ülesannetega uurida fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi tegevust ja hinnata saadud teabe kvaliteeti, sealhulgas omades juurdepääsu fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi raamatupidamisarvestusele või korraldades selleks kohapealseid kontrolle;

p)

menetlused, millega tagatakse, et fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond saab vaadata läbi depositooriumi tegevuse seoses depositooriumi lepinguliste kohustustega.

Punktides a–p sätestatud vahendite ja menetluste üksikasju kirjeldatakse depositooriumi määramise lepingus ja lepingu mis tahes hilisemas muudatuses.

3.   Lepinguosalised võivad leppida kokku, et edastavad elektrooniliselt kogu või osa teabest, mis liigub nende vahel, tingimusel et on tagatud sellise teabe asjakohane registreerimine.

4.   Kui siseriiklikust õigusest ei tulene teisiti, puudub kohustus sõlmida iga lepingulise fondi jaoks eraldi kirjalik leping.

Fondivalitseja ja depositoorium võivad sõlmida vaid ühe lepingu, milles loetletakse kõik lepingulised fondid, mida valitseb fondivalitseja, kelle suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse.

5.   Depositooriumi määramise lepingus ja sellele järgnevates kokkulepetes näidatakse ära lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. PEATÜKK

DEPOSITOORIUMI FUNKTSIOONID, HOOLSUSKOHUSTUS, LAHUS HOIDMISE KOHUSTUS JA KAITSE MAKSEJÕUETUSE EEST

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõiked 3, 4 ja 5 ning artikli 22a lõike 2 punktid c ja d)

Artikkel 3

Järelevalvekohustused – üldnõuded

1.   Kui depositoorium määratakse, peab ta hindama riske seoses eurofondi investeerimispoliitika ja strateegia laadi, ulatuse ja keerukusega ning fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi organisatsioonilise ülesehitusega. Kõnealuse hindamise tulemusena kavandab depositoorium järelevalvemenetluse, mis on kohane asjaomasele eurofondile ning varadele, millesse see investeerib, ning mis seejärel rakendatakse ja kohaldatakse. Kõnealuseid menetlusi ajakohastatakse korrapäraselt.

2.   Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 kohaseid järelevalvekohustusi täites teostab depositoorium fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi või määratud kolmanda isiku vastutusalasse kuuluvate protsesside ja menetluste järelkontrollimisi ja kontrolle. Depositoorium tagab kõigis olukordades, et on olemas asjakohane kontrollimise ja kontode võrdlemise menetlus, mida rakendatakse ja kohaldatakse ning vaadatakse sagedasti läbi. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised seoses eurofondi varade ja toimingutega, et depositoorium saaks teostada oma kontrollimise või kontode võrdlemise menetlust.

3.   Depositoorium kehtestab selge ja ulatusliku eskalatsioonimenetluse tegelemiseks olukordadega, kus tema järelevalvekohustuse täitmise käigus on tuvastatud võimalikke vasturääkivusi, kusjuures eskalatsioonimenetluse üksikasjad tehakse fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi pädevatele asutustele nende nõudmisel kättesaadavaks.

4.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond esitab depositooriumile, alates tema ülesannete täitmise alustamisest ja edaspidi pidevalt, kogu asjaomase teabe, mida depositoorium vajab, et täita oma direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 kohaseid kohustusi, sealhulgas kolmandate isikute poolt depositooriumile esitatava teabe.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab eelkõige, et depositooriumil on võimalik saada juurdepääs dokumentidele ning teostada kohapealseid kontrolle fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi äriruumides ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi määratud mis tahes teenuse osutaja äriruumides või vaadata läbi kvalifitseeritud sõltumatute audiitorite või muude ekspertide aruanded ja tunnustatud väliste sertifitseerimiste aruanded, et tagada kehtestatud menetluste piisavus ja asjakohasus.

Artikkel 4

Kohustused seoses märkimiste ja tagasivõtmistega

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti a nõudeid täitvaks, kui ta tagab, et fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond on kehtestanud asjakohase ja nõuetega kooskõlas oleva menetluse ning rakendab ja kohaldab seda, et:

a)

võrrelda märkimiskorraldusi märkimisest laekunud tuluga ning emiteeritud osakute arvu tuluga, mille eurofond on märkimisest saanud;

b)

võrrelda tagasivõtmiskorraldusi tagasivõtmisega seoses makstud summadega ning tühistatud osakute arvu summadega, mis eurofond on tagasivõtmisega seoses tasunud;

c)

kontrollida korrapäraselt, et võrdlemise menetlus on asjakohane.

Punktide a, b ja c kohaldamisel kontrollib depositoorium korrapäraselt eelkõige, kas eurofondi kontodel olevate osakute koguarv on kooskõlas eurofondi registris esitatud ringlusesse lastud osakute koguarvuga.

2.   Depositoorium tagab ja kontrollib korrapäraselt, kas menetlused seoses eurofondi osakute müügi, emiteerimise, tagasiostu, tagasivõtmise ja tühistamisega on kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega ja eurofondi eeskirjade või põhikirjaga ning veendub, et neid menetlusi rakendatakse tulemuslikult.

3.   Depositooriumi kontrollide sagedus on kooskõlas märkimiste ja tagasivõtmiste toimumisega.

Artikkel 5

Kohustused seoses osakute väärtuse hindamisega

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti b nõudeid täitvaks, kui ta kehtestab menetluse, mille alusel on võimalik:

a)

järjepidevalt kontrollida, et eurofondi varade väärtuse hindamiseks on kehtestatud ja kohaldatakse asjakohaseid ja nõuetega kooskõlas olevaid menetlusi vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele, nagu on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 85, ning eurofondi eeskirjadele ja põhikirjale;

b)

tagada, et hindamispõhimõtteid ja -menetlusi rakendatakse tulemuslikult ja vaadatakse korrapäraselt läbi.

2.   Depositoorium teeb lõikes 1 viidatud kontrolle sagedusega, mis on kooskõlas eurofondi hindamispõhimõtete kohase sagedusega, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides direktiivi 2009/65/EÜ artikli 85 alusel, ning kooskõlas eurofondi eeskirjade ja põhikirjaga.

3.   Kui depositoorium leiab, et eurofondi osakute väärtuse arvutamine ei ole toimunud kooskõlas kohaldatava õiguse või eurofondi eeskirjade või põhikirjaga, teavitab ta sellest fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi ning tagab, et eurofondi investorite parimates huvides võetakse õigeaegselt parandusmeetmed.

Artikkel 6

Kohustused seoses eurofondi juhiste täitmisega

Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti c nõudeid täitvaks, kui ta kehtestab ja rakendab vähemalt:

a)

asjakohased menetlused, et kontrollida fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi antud juhiste vastavust kehtivatele õigusnormidele, eurofondi eeskirjadele ja põhikirjale;

b)

eskalatsioonimenetluse, kui eurofond on rikkunud ühte teises lõigus osutatud piirnormi või piirangut.

Punkti a järgimiseks peab depositoorium eriti jälgima, kas eurofond peab kinni investeerimis- ja võimenduspiirangutest, mis tema suhtes kehtivad. Punktis a osutatud menetlused on proportsionaalsed eurofondi laadi, ulatuse ja keerukusega.

Artikkel 7

Kohustused seoses tehingute õigeaegse arveldusega

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti d nõudeid täitvaks, kui ta kehtestab menetluse, mille abil teeb kindlaks olukorrad, kus eurofondi varaga tehtavate tehingute puhul ei ole vastusooritus eurofondile üle antud tavapärase ajavahemiku jooksul, teavitab asjaolust fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi, ja kui olukorda ei ole lahendatud, nõuab võimalusel vastaspoolelt varade tagastamist.

2.   Kui tehingud ei toimu reguleeritud turul, täidab depositoorium oma ülesandeid kooskõlas lõikega 1, võttes arvesse asjaomaste tehingutega seotud tingimusi.

Artikkel 8

Eurofondi tulude arvutamise ja jaotamisega seotud kohustused

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 3 punkti e nõudeid täitvaks, kui ta:

a)

tagab, et netotulu arvutatakse kooskõlas eurofondi eeskirjade, põhikirja ja riigis kehtivate õigusaktidega iga kord, kui tulu jaotatakse;

b)

tagab, et võetakse asjakohased meetmed, kui eurofondi audiitorid on raamatupidamise aastaaruannete suhtes avaldanud reservatsiooni. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond esitab depositooriumile kogu teabe raamatupidamise aastaaruannete suhtes avaldatud reservatsioonide kohta;

c)

kontrollib dividendimaksete täielikkust ja täpsust iga kord, kui tulu jaotatakse.

2.   Kui depositoorium leiab, et tulu ei ole arvutatud vastavalt kohaldatavale õigusele või eurofondi eeskirjadele või põhikirjale, teavitab ta fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi ning tagab, et eurofondi investorite parimates huvides võetakse õigeaegselt parandusmeetmed.

Artikkel 9

Rahavoogude jälgimine – üldnõuded

1.   Kui direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 punktis b osutatud üksuses asub või avatakse eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimel rahakonto, peab äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja tagama, et depositoorium saab alates oma ülesannete täitmise alustamisest ja edaspidi pidevalt kogu asjaomase teabe, mis on vajalik selge ülevaate omamiseks kõikidest eurofondi rahavoogudest, et ta saaks oma kohustusi täita.

2.   Depositooriumi määramisel informeerib äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja depositooriumi kõikidest olemasolevatest rahakontodest, mis on avatud eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimel.

3.   Äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja tagab, et depositoorium saab kogu teabe eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja nimel avatud uute rahakontode kohta.

Artikkel 10

Eurofondi rahavoogude jälgimine

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 nõudeid täitvaks, kui ta tagab eurofondi rahavoogude tõhusa ja nõuetekohase jälgimise, eriti kui ta vähemalt:

a)

tagab, et kogu eurofondi raha on kantud keskpanga või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (5) tegevusloa saanud krediidiasutuse kontole või kolmandas riigis tegevusluba omava krediidiasutuse kontole, kui rahakonto olemasolu on eurofondi tehingute sooritamiseks vajalik, eeldusel et eurofondi päritoluliikmesriigi pädev asutus käsitab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõudeid ja regulatiivsed nõudeid, mis kehtivad asjaomases kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste suhtes, liidus kohaldatavatega vähemalt samaväärsetena;

b)

rakendab tulemuslikke ja nõuetekohaseid menetlusi, et võrrelda kõiki rahavoogude liikumisi, ning teeb selliseid võrdlusi iga päev või juhul, kui rahavoogude liikumisi esineb harva, nende toimumise korral;

c)

rakendab asjakohaseid menetlusi, et teha iga tööpäeva lõpus kindlaks olulised rahavood ning eelkõige need, mis võiksid olla vastuolus eurofondi tegevusega;

d)

vaatab korrapäraselt läbi nende menetluste asjakohasuse, muu hulgas vaadates kontode võrdlemise protsessi täielikult läbi vähemalt kord aastas, ning tagab, et eurofondi nimel tegutseva äriühinguna asutatud investeerimisfondi või fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud rahakontod on kontode võrdlemise protsessiga hõlmatud;

e)

jälgib pidevalt võrdluste tulemusi ning meetmeid, mida võrdlemise protsessi käigus vastuolude ilmnemisel võetakse, ja teavitab fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi lahknevustest, mida ilma põhjendamatu viivituseta ei ole korrigeeritud, ning pädevaid asutusi juhul, kui olukorda ei ole võimalik parandada;

f)

kontrollib rahapositsioone käsitlevate enda andmete kooskõla eurofondi andmetega.

Punktis a osutatud kolmandas riigis asuvate krediidiasutuse suhtes kehtivate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõuete ja regulatiivsete nõuete samaväärsuse hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) artikli 107 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakte.

2.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised ja teave seoses kolmanda isiku juures avatud rahakontoga, et depositoorium saaks rakendada oma kontode võrdlemise menetlust.

Artikkel 11

Märkimisel tehtud maksetega seotud kohustused

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile esitatakse teave maksete kohta, mille on teinud investorid või mis on tehtud investorite nimel eurofondi osakute märkimisel, iga tööpäeva lõpus, kui eurofondi nimel tegutsev äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja, või eurofondi nimel tegutsev isik, näiteks arveldusagent, saab investorilt sellised maksed või korralduse. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositoorium saab kogu muu asjakohase teabe, mida ta vajab tagamaks, et maksed on kantud eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi nimel avatud rahakontodele kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõikega 4.

Artikkel 12

Hoiul hoitavad finantsinstrumendid

1.   Depositooriumi hoidmisülesanded hõlmavad eurofondile kuuluvaid finantsinstrumente, mida ei ole võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda, juhul kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

need on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktides a–e ja h osutatud finantsinstrumendid või vabalt võõrandatavad tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 neljandas lõigus;

b)

neid on võimalik registreerida või hoida depositooriumi nimel otse või kaudselt väärtpaberikontol.

2.   Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt registreeritakse ainult otse eurofondi nimel emitendi enda või tema esindaja juures, näiteks registripidaja või arveldusagendi juures, ei hoita hoiul.

3.   Depositooriumi hoidmisülesanded hõlmavad alati eurofondile kuuluvaid finantsinstrumente, mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda.

Artikkel 13

Hoidmise kohustus seoses hoiul olevate varadega

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti a nõudeid täitvaks, kui ta tagab vähemalt järgmise seoses hoiul olevate finantsinstrumentidega:

a)

finantsinstrumendid on nõuetekohaselt registreeritud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti a alapunktiga ii;

b)

registreid ja lahus hoitavaid kontosid peetakse viisil, mis tagab nende täpsuse ja näitab nende vastavust eurofondi finantsinstrumentidele ja rahale;

c)

korrapäraselt võrreldakse depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust sellise mis tahes kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on hoidmisfunktsioonid delegeeritud vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a;

d)

hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses täidetakse hoolsuskohustust, et tagada kõrgetasemeline investorite kaitse;

e)

hinnatakse ja jälgitakse kõiki asjakohaseid hoidmisega seotud riske kogu hoiuahelas ning fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi teavitatakse igast tuvastatud olulisest riskist;

f)

kehtestatakse asjakohane organisatsiooniline korraldus, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotuse või vähenemise riski pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

g)

kontrollitakse eurofondi omandiõigust või eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja omandiõigust varade üle.

2.   Kui depositoorium on delegeerinud oma hoidmisfunktsiooni hoiul hoitavate varade puhul kolmandale isikule kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kohaldatakse tema suhtes jätkuvalt käesoleva artikli lõike 1 punkte b–e. Depositoorium tagab ka, et kõnealune kolmas isik täidab käesoleva artikli lõike 1 punktides b–g sätestatud nõudeid.

Artikkel 14

Hoidmise kohustus seoses varade omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmisega

1.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond esitab depositooriumile alates tema ülesannete täitmise alustamisest ja seejärel pidevalt kogu asjaomase teabe, mida depositoorium vajab, et täita oma direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti b kohaseid kohustusi, ning tagab, et kolmandad isikud esitavad depositooriumile kogu asjakohase teabe.

2.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punkti b nõudeid täitvaks, kui ta vähemalt:

a)

omab põhjendamatu viivituseta juurdepääsu kogu asjaomasele teabele, mida ta vajab oma omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmise ülesannete täitmiseks, sealhulgas asjaomane teave, mida depositoorium saab kolmandatelt isikutelt;

b)

omab piisavat ja usaldusväärset teavet, et olla veendunud eurofondi omandiõiguses varadele;

c)

peab arvestust kõigi varade üle, mille puhul ta on eurofondi omandiõiguses veendunud, järgmiselt:

i)

kannab oma registrisse eurofondi nime all varad, sealhulgas nende vastavad tinglikud väärtused, mille suhtes ta on veendunud, et eurofondil on omandiõigus;

ii)

suudab igal ajal esitada põhjaliku ja ajakohastatud loetelu eurofondi varade kohta, sealhulgas nende vastavad tinglikud väärtused.

Käesoleva lõike punkti c alapunkti ii täitmiseks tagab depositoorium, et on kehtestanud menetlused, mis ei võimalda registreeritud varasid määrata, üle kanda, vahetada või loovutada ilma, et depositooriumi või kolmandat isikut, kellele hoidmisfunktsioon on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, oleks sellistest tehingutest teavitatud. Depositooriumil on põhjendamatu viivituseta juurdepääs asjaomase kolmanda isiku dokumentidele iga tehingu ja positsiooni kohta. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et asjaomane kolmas isik esitab depositooriumile põhjendamatu viivituseta sertifikaadid või muud dokumendid alati, kui toimub varade müük või soetamine või korporatiivne sündmus, mille tagajärjel emiteeritakse finantsinstrumente, ja vähemalt kord aastas.

3.   Depositoorium tagab, et fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil asjakohased menetlused selle kontrollimiseks, kas eurofondi soetatud varad on asjakohaselt registreeritud eurofondi nimel, ja et ta rakendab neid menetlusi; depositoorium kontrollib vastavust eurofondi registrites kajastatud positsioonide ja selliste varade vahel, mille puhul ta on veendunud, et eurofondil on omandiõigus. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised ja asjakohane teave seoses eurofondi varadega, mis võimaldab depositooriumil teostada oma kontrollimise või kontode võrdlemise menetlust.

4.   Depositoorium kehtestab eskalatsioonimenetluse ja rakendab seda olukordades, kui tuvastatakse vasturääkivus, muu hulgas teavitab ta fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi ja pädevaid asutusi, kui olukorda ei ole võimalik parandada.

Artikkel 15

Hoolsuskohustus

1.   Depositoorium loetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 2 punkti c nõudeid täitvaks, kui ta rakendab ja kohaldab sellise kolmanda isiku valimise ja pideva jälgimise suhtes, kellele hoidmisfunktsioon kavatsetakse delegeerida või on delegeeritud kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 22a, asjakohast dokumenteeritud hoolsuskohustuse menetlust. Kõnealune menetlus vaadatakse üle regulaarselt, vähemalt üks kord aastas.

2.   Selle kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele delegeeritakse hoidmiskohustus direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a kohaselt, peab depositoorium tegutsema piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, et tagada finantsinstrumentide piisaval tasemel kaitstus neid kõnealusele kolmandale isikule usaldades. Depositoorium peab vähemalt:

a)

hindama reguleerivat ja õigusraamistikku, sealhulgas riigiriski, hoidmisega seotud riski ning asjaomase kolmanda isikuga sõlmitud lepingu jõustatavust. See hindamine peab eelkõige võimaldama depositooriumil kindlaks määrata kolmanda isiku võimaliku maksejõuetuse mõju eurofondi varadele ja õigustele;

b)

tagama, et punktis a osutatud lepingu sätete jõustatavuse hindamine juhul, kui kolmas isik asub kolmandas riigis, põhineb depositooriumist või asjaomasest kolmandast isikust sõltumatu füüsilise või juriidilise isiku antud õigusnõuandel;

c)

hindama, kas kolmanda isiku tavad, menetlused ja sisekontroll on piisav tagamaks, et eurofondi varade suhtes kohaldatakse kõrgetasemelist hoolsust ja kaitset;

d)

hindama, kas kolmanda isiku finantsseisund ja maine on kooskõlas delegeeritud ülesannetega. See hindamine põhineb nii võimaliku kolmanda isiku poolt esitatud teabel kui ka muudel andmetel ja teabel;

e)

tagama, et kolmandal isikul on tegevus- ja tehnoloogiline suutlikkus täita delegeeritud hoidmisülesandeid kõrgel kaitse ja turvalisuse tasemel.

3.   Depositoorium tegutseb korrapärasel läbivaatamisel ja pideval jälgimisel piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, tagamaks, et kolmas isik täidab jätkuvalt lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimusi, ning vähemalt:

a)

jälgib kolmanda isiku ülesannete täitmist ja selle vastavust depositooriumi nõuetele;

b)

tagab, et kolmas isik täidab oma hoidmisülesandeid kõrgetasemelise vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega ning eelkõige, et ta hoiab finantsinstrumendid tulemuslikult lahus vastavalt käesoleva määruse artikli 16 nõuetele;

c)

vaatab läbi hoidmise riskid, mis on seotud otsusega usaldada varad kolmandale isikule, ning teavitab põhjendamatu viivituseta fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi nende riskide mis tahes muutustest. See hindamine põhineb nii kolmanda isiku poolt esitatud teabel kui ka muudel andmetel ja teabel. Läbivaatamise ulatust ja sagedust suurendatakse turul valitseva ebastabiilsuse ajal ning riskide tuvastamise korral;

d)

jälgib direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõikes 7 sätestatud keelu järgimist;

e)

jälgib direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 25 sätestatud keelu ning käesoleva määruse artiklites 21–24 sätestatud nõuete järgimist.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele on hoidmise kohustus vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule.

5.   Depositoorium töötab välja hädaolukorra lahendamise plaanid iga turu jaoks, kus ta määrab kolmanda isiku täitma hoidmise kohustust vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a. Vajaduse korral määratakse hädaolukorra lahendamise plaanis alternatiivne teenuseosutaja.

6.   Depositoorium võtab meetmed, kaasa arvatud lepingu lõpetamine, mis on eurofondi ja selle investorite parimates huvides, kui kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, ei vasta enam käesoleva määruse nõuetele.

7.   Kui depositoorium on delegeerinud hoidmisfunktsiooni kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a kolmandas riigis asuvale kolmandale isikule, peab ta tagama, et kolmanda isikuga sõlmitud leping võimaldaks lepingu ennetähtaegselt lõpetada, pidades silmas vajadust tegutseda eurofondi ja selle investeerijate parimates huvides juhul, kui kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid või kohtupraktika ei tunnista kolmanda isiku maksejõuetuse korral enam eurofondi varade lahusust või kui õigusaktide või kohtupraktikaga ette nähtud tingimusi enam ei täideta.

8.   Depositoorium peab viivitamata teavitama fondivalitsejat või äriühinguna asutatud fondi, kui kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid või kohtupraktika ei tunnista enam selle kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, eurofondi varade lahusust või ei taga enam, et depositooriumi eurofondidest klientide vara ei kuulu kolmanda isiku maksejõuetuse korral kolmanda isiku vara hulka ja ei ole kasutatav kolmanda isiku, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kreeditoride vahel jagamiseks või nende huvides realiseerimiseks.

9.   Saades lõikes 8 osutatud teabe, teavitab fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond sellest viivitamata asjaomast pädevat asutust ning kaalub kõiki asjakohaseid meetmeid kõnealuste eurofondi varadega seoses, kaasa arvatud nende võõrandamine, võttes arvesse vajadust tegutseda eurofondi ja selle investorite parimates huvides.

Artikkel 16

Varade lahushoidmise kohustus

1.   Kui hoidmise kohustus on täielikult või osaliselt delegeeritud kolmandale isikule, tagab depositoorium, et kolmas isik, kellele hoidmise kohustus on delegeeritud vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a, tegutseb vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punktis c kehtestatud varade lahushoidmise kohustusele, kontrollides, et kolmas isik teeb järgmist:

a)

peab kogu vajalikku arvestust, mis võimaldab depositooriumil igal ajal ja viivitamata eristada depositooriumi eurofondidest klientide varasid enda varadest, teiste klientide varadest, depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest ning depositooriumi nende klientide varadest, kes ei ole eurofondid;

b)

peab arvestust viisil, millega tagatakse andmete täpsus ja eelkõige nende vastavus varadele, mida hoitakse depositooriumi klientide nimel;

c)

võrdleb korrapäraselt depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust selle mis tahes kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule delegeeritud hoidmise ülesanded;

d)

kehtestab asjakohase organisatsioonilise korralduse, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotuse või vähenemise riski finantsinstrumentide väärkasutamise, pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

e)

hoiab kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 punktiga c eurofondi raha kontol või kontodel kolmanda riigi keskpangas või kolmandas riigis tegevusluba omavas krediidiasutuses, eeldusel, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve nõuded ja regulatiivsed nõuded, mida kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste suhtes, loetakse eurofondi päritoluliikmesriikide pädevate asutuste poolt vähemalt samaväärseteks liidus kohaldatavatega.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele hoidmise kohustus on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule.

Artikkel 17

Eurofondi varade kaitse maksejõuetuse korral hoidmisfunktsiooni delegeerimisel

1.   Depositoorium tagab, et kolmandas riigis asuv kolmas isik, kellele kavatsetakse hoidmisfunktsioon vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeerida või kellele see on delegeeritud, rakendab kõik vajalikud meetmed, et kolmanda isiku maksejõuetuse korral ei oleks tema poolt hoitavad eurofondi varad kasutatavad kõnealuse kolmanda isiku kreeditoride vahel jagamiseks või nende kasuks realiseerimiseks.

2.   Depositoorium tagab, et kõnealune kolmas isik teeb järgmist:

a)

saab õigusnõu sõltumatult füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes kinnitab, et kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid tunnustavad depositooriumi eurofondidest klientide varade lahusust depositooriumi enda ja tema teiste klientide varadest, depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest ning depositooriumi nende klientide varadest, kes ei ole eurofondid, nagu osutatud käesoleva määruse artiklis 16, ja et depositooriumi eurofondidest klientide vara ei kuulu maksejõuetuse korral kolmanda isiku vara hulka ja ei ole kasutatav kolmanda isiku, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kreeditoride vahel jagamiseks või nende huvides realiseerimiseks.

b)

tagab, et depositooriumiga delegeerimislepingu sõlmimisel ning ka edaspidi kogu delegeerimise kehtivuse ajal on täidetud tingimused, mis on sätestatud kõnealuses kolmandas riigis kohaldatavates maksejõuetust käsitlevates õigusaktides ja kohtupraktikas ja mis kajastavad depositooriumi eurofondidest klientide varade lahusust ja seda, et see vara ei ole kasutatav kreeditoridele jaotamiseks või nende huvides realiseerimiseks, nagu on osutatud punktis a;

c)

teavitab otsekohe depositooriumi, kui mõni punktis b osutatud tingimus ei ole enam täidetud;

d)

peab korrektset ja ajakohast arvestust eurofondi varade kohta, mille alusel on depositooriumil igal ajahetkel võimalik kindlaks teha asjaomaste varade täpne laad, asupaik ja omandiõigusega seonduv;

e)

esitab depositooriumile regulaarselt ja muutuste korral alati aruande, milles esitab üksikasjad depositooriumi eurofondidest klientide varade kohta;

f)

teavitab depositooriumi muudatustest kohaldatavates maksejõuetust käsitlevates õigusaktides ning nende tõhusast kohaldamisest.

3.   Kui depositoorium on hoidmisfunktsiooni vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeerinud liidus asuvale kolmandale isikule, esitab kõnealune kolmas isik depositooriumile regulaarselt ja muutuste korral alati aruande, milles esitab üksikasjad depositooriumi eurofondidest klientide varade kohta;

4.   Depositoorium tagab, et lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustusi kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 kolmandale lõigule.

3. PEATÜKK

FINANTSINSTRUMENTIDE KAOTUS JA VASTUTUSEST VABASTAMINE

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõige 1)

Artikkel 18

Hoiul oleva finantsinstrumendi kaotus

1.   Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu tähenduses hoiul oleva finantsinstrumendi kaotus loetakse aset leidnuks, kui finantsinstrumendi puhul, mis on hoiul depositooriumis või kolmanda isiku juures, kellele on finantsinstrumentide hoidmine delegeeritud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

a)

on tõestatud, et eurofondi väidetud omandiõigus ei kehti, kuna see on kas lõppenud või seda ei ole kunagi olnud;

b)

eurofond on finantsinstrumendi omandiõiguse lõplikult kaotanud;

c)

eurofondil on lõplikult võimatu finantsinstrumenti otseselt või kaudselt võõrandada.

2.   Eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond teeb finantsinstrumendi kaotuse kindlaks, järgides dokumenteeritud protsessi, mis on pädevatele asutustele piiranguteta kättesaadav. Kui kaotus on kindlaks tehtud, teavitatakse sellest viivitamata investoreid püsival andmekandjal.

3.   Hoiul olevat finantsinstrumenti ei peeta kaduma läinuks direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu tähenduses, kui eurofond on lõplikult kaotanud oma omandiõigus seoses konkreetse instrumendiga, eeldusel et see instrument on asendatud või konverteeritud teiseks finantsinstrumendiks või -instrumentideks.

4.   Selle kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele on delegeeritud hoiul olevate finantsinstrumentide hoidmine kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kinnitab eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond hoiul olevate finantsinstrumentide kaotuse, niipea kui üks lõikes 1 loetletud tingimustest on kindlalt täidetud.

Kindlus selle kohta, kas mõni lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peab olema hiljemalt maksejõuetusmenetluse lõpuks. Eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium jälgivad maksejõuetusmenetlust hoolikalt, et teha kindlaks, kas kõik või mõni sellele kolmandale isikule usaldatud finantsinstrumentidest, kellele on delegeeritud hoiul olevate finantsinstrumentide hoidmine kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, on tegelikult kaotsi läinud.

5.   Hoiul oleva finantsinstrumendi kaotus tehakse kindlaks olenemata sellest, kas lõikes 1 osutatud tingimused tulenevad pettusest, hooletusest või muust tahtlikust või mittetahtlikust tegevusest.

Artikkel 19

Vastutusest vabastamine

1.   Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 lõike 1 teise lõigu kohast depositooriumi vastutust ei kohaldata, kui depositoorium suudab tõestata, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

sündmus, mis põhjustas kaotuse, ei tulenenud depositooriumi ega selle kolmanda isiku mis tahes tegevusest või tegevusetusest, kellele oli delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punktile a;

b)

depositoorium ei oleks põhjendatult saanud vältida kaotuse põhjustanud sündmuse toimumist olemata kõigi ettevaatusabinõude võtmisest, mida hoolas depositoorium peab vastavalt valdkonnas kehtivale parimale tavale võtma;

c)

depositoorium ei oleks saanud vältida kaotust vaatamata rangele ja põhjalikule hoolsusele, mille ta on dokumenteerinud järgmiselt:

i)

kehtestanud, rakendanud, kohaldanud ja säilitanud struktuurid ja menetlused ning taganud oskusteabe, mis on piisavad ja proportsionaalsed eurofondi varade laadi ja keerukusega, et teha õigeaegselt kindlaks ja pidevalt jälgida väliseid sündmusi, mis võivad põhjustada hoiul oleva finantsinstrumendi kaotuse;

ii)

hinnanud pidevalt, kas mis tahes punkti i kohaselt kindlaks tehtud sündmus kujutab endast märkimisväärset hoiul oleva finantsinstrumendi kaotuse riski;

iii)

teavitanud eurofondi valitsejat või äriühinguna asutatud fondi tuvastatud märkimisväärsetest riskidest ja võtnud vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et ennetada või leevendada hoiul olevate finantsinstrumentide kaotust juhul, kui on kindlaks tehtud tegelikud või võimalikud välised sündmused, millega arvatavasti kaasneb märkimisväärne hoiul oleva finantsinstrumendi kaotuse risk.

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid võib lugeda täidetuks järgmiste asjaolude korral:

a)

looduslikud protsessid, mis jäävad väljapoole inimese kontrolli või mõju;

b)

mis tahes sellise seaduse, dekreedi, määruse, otsuse või korralduse vastuvõtmine mis tahes valitsuse või valitsusasutuse poolt, sealhulgas mis tahes kohtu poolt, millel on mõju hoiul olevale finantsinstrumendile;

c)

sõjad, massirahutused või muud murrangulised sündmused.

3.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid ei peeta täidetuks sellistel juhtudel nagu raamatupidamislik viga, puudus süsteemi toimimises, pettus, suutmatus kohaldada varade lahus hoidmise nõudeid depositooriumi või kolmanda isiku tasandil, kellele on delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 5 punktile a.

4. PEATÜKK

SÕLTUMATUSE NÕUE JA LÕPPSÄTTED

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikkel 25)

Artikkel 20

Juhtorgan

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab mõiste „fondivalitseja juhtorgan” nii fondivalitseja juhtorganit kui ka äriühinguna asutatud fondi juhtorganit.

Artikkel 21

Ühine juhtimine

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium peavad alati järgima kõiki järgmiseid nõudeid:

a)

ükski isik ei või samaaegselt olla fondivalitseja juhtorgani ja depositooriumi juhtorgani liige;

b)

ükski isik ei või samaaegselt olla fondivalitseja juhtorgani liige ja depositooriumi töötaja;

c)

ükski isik ei või samaaegselt olla depositooriumi juhtorgani liige ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi töötaja;

d)

kui fondivalitseja juhtorganil ei ole fondivalitsejas järelevalvefunktsioone, siis mitte enam kui üks kolmandik fondivalitseja selle organi liikmetest, kes vastutab järelevalve eest, ei tohi koosneda liikmetest, kes on samal ajal depositooriumi juhtorgani liikmed, järelevalve eest vastutava organi liikmed või töötajad;

e)

kui depositooriumi juhtorganil ei ole depositooriumis järelevalvefunktsioone, siis mitte enam kui üks kolmandik depositooriumis järelevalvet tegevea organi liikmetest ei tohi koosneda liikmetest, kes on samal ajal fondivalitseja juhtorgani liikmed või fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi järelevalve eest vastutava organi liikmed või fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi töötajad.

Artikkel 22

Depositooriumi määramine ja hoidmisfunktsiooni delegeerimine

1.   Fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil on depositooriumi valimiseks ja määramiseks otsustusprotsess, mis põhineb objektiivsetel ette kindlaks määratud kriteeriumitel ja lähtub ainult eurofondi ja eurofondi investorite huvidest.

2.   Kui fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond määrab depositooriumi, millega tal on seos või grupi seos, peavad tal olema dokumendid, mis tõendavad järgmist:

a)

hinnang, milles võrreldakse seosega või grupi seosega depositooriumi määramise eeliseid sellise depositooriumi määramise eelistega, millel ei ole seost või grupi seost fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondiga, võttes arvesse vähemalt kõikide hinnatud depositooriumide teenuste maksumust, asjatundlikkust, finantsolukorda ja teenuste kvaliteeti;

b)

punktis a osutatud hinnangul põhinev aruanne, milles näidatakse kuidas määramine vastab lõikes 1 osutatud objektiivsetele ette kindlaks määratud kriteeriumitele ja on tehtud ainult eurofondi ja eurofondi investorite huve silmas pidades.

3.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond näitab eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, et on veendunud määratud depositooriumi sobivuses ja et määramine on toimunud üksnes eurofondi ja eurofondi investorite huvides. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teeb lõikes 1 osutatud dokumendid eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks.

4.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond põhjendab eurofondi investoritele, nende nõudmisel, depositooriumi valikut.

5.   Depositooriumil on selliste kolmandate isikute valimiseks, kellele ta võib kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a hoidmiskohustuse delegeerida, otsustusprotsess, mis põhineb objektiivsetel ette kindlaks määratud kriteeriumitel ning lähtub üksnes eurofondi ja eurofondi investorite huvidest.

Artikkel 23

Huvide konflikt

Kui nende vahel eksisteerib seos või grupi seos, siis fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium kehtestavad põhimõtted ja korra, mis tagavad, et nad:

a)

teevad kindlaks kõik kõnealusest seosest tulenevad huvide konfliktid;

b)

võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kõnealuseid huvide konflikte vältida.

Juhul, kui esimeses lõigus nimetatud huvide konflikti ei ole võimalik vältida, siis fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium haldavad ja jälgivad asjaomast huvide konflikti ning avalikustavad selle, et hoida ära kahjulikud mõjud eurofondile ja eurofondi investoritele.

Artikkel 24

Juhatuse sõltumatus ja järelevalvefunktsioonid

1.   Kui nende vahel eksisteerib grupi seos, siis fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond ja depositoorium tagavad järgmise:

a)

kui fondivalitseja juhtorganil ja depositooriumi juhtorganil on mõlemal oma ettevõttes ka järelevalvefunktsioon, siis vähemalt üks kolmandik liikmetest või kaks isikut, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, peavad fondivalitseja juhtorganis ja depositooriumi juhtorganis olema sõltumatud;

b)

kui fondivalitseja juhtorganil ja depositooriumi juhtorganil ei ole oma ettevõttes järelevalvefunktsiooni, siis vähemalt üks kolmandik liikmetest või kaks isikut, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, peavad fondivalitseja ja depositooriumi järelevalvefunktsiooni täitvates juhtorganites olema sõltumatud.

2.   Esimese lõike kohaldamisel loetakse fondivalitseja juhtorgani liikmed, depositooriumi juhtorgani liikmed või nimetatud ettevõtete järelevalvefunktsiooniga juhtorganite liikmed sõltumatuteks, kui nad ei ole ühegi ettevõtte, mille vahel grupi seos eksisteerib, juhtorgani või järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmed või töötajad ning ei ole fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi, depositooriumi või ühegi teise gruppi kuuluva ettevõtjaga ärilist, perekondlikku või muud seost, mis põhjustaks huvide konflikti, mis võib mõjutada nende otsuseid.

Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 13. oktoobrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/91/EL, 23. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega (ELT L 257, 28.8.2014, lk 186).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).