28.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 21/45


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/100,

16. oktoober 2015,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldatavusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused hindavad teatavate usaldatavusnõuetega seotud loataotluste täielikkust, enne kui nad teevad otsuse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud loa andmise või andmata jätmise kohta, peaksid nad tagama õigeaegse ja tõhusa vastastikuse koostöö ja jõudma ühisele arusaamale selle kohta, et on saadud täielik taotlus, või selle kohta, milliseid taotluse aspekte peetakse ebatäielikuks.

(2)

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peaks taotlejale ja asjaomastele pädevatele asutustele teatama täieliku taotluse kättesaamise kuupäeva, et tagada selgus selles, mis kuupäeval täpselt algab kuuekuuline ühisotsuse tegemise ajavahemik, ning minimeerida võimalike vaidluste riski selle ajavahemiku alguskuupäeva küsimuses.

(3)

Taotluse täielikkuse hindamine peaks põhinema küsimustel, mida pädevad asutused on kohustatud hindama, kui nad teevad otsust selle kohta, kas taotletav luba anda või mitte. Seos pädevate asutuste läbiviidava hindamise ja teabe vahel, mis peab sisalduma esitatud taotlustes, on taotluste kvaliteedi parandamiseks hädavajalik ja aitab tagada järelevalvekolleegiumide vahel järjepidevuse nii taotluste sisu kui ka nende täielikkuse hindamise osas.

(4)

Et tagada ühisotsuste tegemise protsessi ühetaoline rakendamine, on oluline, et iga etapp oleks täpselt määratletud. Selgepiiriline protsess aitab vahetada teavet õigeaegselt, tagab järelevalveressursside proportsionaalse jaotamise ja tõhusa haldamise, edendab vastastikust mõistmist, arendab usalduslikke suhteid järelevalveasutuste vahel ja soodustab tulemuslikku järelevalvet.

(5)

Taotluse täielikkuse hindamine ei tohiks hõlmata taotluse sellist hindamist, mida viivad läbi pädevad asutused, kui nad kujundavad välja oma arvamust selle kohta, kas luba anda või mitte. Ühisotsuste tegemise protsessi igaks etapiks ette nähtud aeg peaks seetõttu olema proportsionaalne selle etapi keerukuse ja ulatusega, arvestades seejuures, et ühisotsuse tegemiseks ette nähtud aega ei saa pikendada ega peatada.

(6)

Konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel peaks olema võimalik hinnata, kas ja kuidas võetakse mudelis, millele luba taotletakse, arvesse liiduvälistes jurisdiktsioonides olevaid riskipositsioone. Selles kontekstis tuleks edendada pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste vahelist suhtlust, et pädevatel asutustel oleks võimalik kujundada välja täielik hinnang mudeli toimimise kohta.

(7)

Esmatähtis on ühisotsuste tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Kõik selles protsessis osalevad pädevad asutused peaksid edastama konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma seisukohad ühisotsuse asjus õigeaegselt ja tõhusalt.

(8)

Et tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks kehtestada hindamise ja ühisotsuste tegemise etapid, võttes seejuures arvesse, et teatavaid ülesandeid selles protsessis on võimalik täita üheaegselt, teisi aga tuleb täita järjestikuselt.

(9)

Ühisotsusele jõudmise hõlbustamiseks on oluline, et otsuse tegemisel osalevad pädevad asutused peaksid omavahel arutelu, eelkõige enne ühisotsuste lõplikku vormistamist.

(10)

Tulemusliku protsessi kehtestamiseks peaks konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel olema lõppvastutus nende etappide kindlaksmääramisel, mis tuleb läbida, et jõuda sisemudelite heakskiitmise asjus ühisotsusele.

(11)

Selgete normide kehtestamine ühisotsuste sisu kohta peaks tagama, et ühisotsused on täielikult põhjendatud ning aitavad kaasa ühisotsuste tingimuste tõhusale seirele.

(12)

Et selgitada menetlust, mida tuleb järgida pärast ühisotsuse tegemist, tagada otsuse tulemuste käsitlemise läbipaistvus ja hõlbustada vajaduse korral asjakohaste järelmeetmete võtmist, tuleks kehtestada ühisotsuse teatavakstegemise standardid.

(13)

Mudeli oluliste laienduste või muudatustega seotud loataotluste puhul peaks ühisotsuse tegemise ajakava ning tööjaotus konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel olema võrdeline nende oluliste mudelilaienduste või -muudatuste ulatusega.

(14)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 kohane ühisotsuste tegemise protsess hõlmab ka protsessi, mida tuleb järgida juhul, kui ühisotsusele ei jõuta. Et tagada ühetaolised tingimused protsessi selle aspekti rakendamisel ning eelkõige tagada täielikult põhjendatud otsuste sõnastamine ja täpsustada asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohtade ja reservatsioonide käsitlemist, tuleks kehtestada standardid, mis hõlmavad ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste ajakava ja selliste otsuste üksikasjade teatavakstegemist.

(15)

Käesolev määrus põhineb tehniliste rakendusstandardite kavandil, mille Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA) on esitanud Euroopa Komisjonile.

(16)

EBA on läbi viinud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud sellest tulenevaid võimalikke kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud menetlus, mille kohaselt tehakse ühisotsuseid nimetatud määruse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 ja artiklis 363 osutatud loataotluste suhtes ning mille eesmärk on lihtsustada ühisotsuste tegemist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „asjaomane pädev asutus”– pädev asutus (v.a konsolideeritud järelevalvet teostav asutus), mis vastutab ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ühisavalduse esitamises osalevate tütarettevõtjate järelevalve eest liikmesriigis ning mis peab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 kohaselt tegema ühisotsuse kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud taotluste kohta;

2)   „taotleja”– ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ning tema tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, kes esitavad taotluse;

3)   „hindamisaruanne”– aruanne, mis sisaldab artikli 6 kohaselt taotlusele antud hinnangut.

II PEATÜKK

ÜHISOTSUSE TEGEMISE PROTSESS

Artikkel 3

Kolmandate riikide järelevalveasutuste osalemine hindamisprotsessis

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib otsustada kaasata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 (3) artikli 3 lõike 3 alusel järelevalvekolleegiumis osalevad kolmandate riikide järelevalveasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punkti a alusel esitatud taotluste hindmisse, kui taotleja tegutseb asjaomases kolmandas riigis ja kavatseb rakendada asjaomaseid meetodeid selles kolmandas riigis olevate riskipositsioonide suhtes. Sel juhul peavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kõnealused järelevalveasutused jõudma kokkuleppele selles, millises ulatuses osaleb kolmanda riigi järelevalveasutus, selleks et:

a)

esitada konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma seisukohad nimetatud asutuse koostatava hindamisaruande jaoks;

b)

lisada punktis a osutatud seisukohad konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatavale hindamisaruandele selle lisadena.

2.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kaasata kolmandate riikide järelevalveasutusi, ei esita ta asjaomase pädeva asutuse koostatud hindamisaruandeid kolmanda riigi järelevalveasutusele ilma tolle asjaomase pädeva asutuse selgesõnalise nõusolekuta.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus hoiab asjaomaseid pädevaid asutusi täielikult kursis sellega, millise ulatuse ja tasemega ja millist laadi on kolmandate riikide järelevalveasutuste osalus hindamisprotsessis ja millises ulatuses on konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatud hindamisaruandes kasutatud nende seisukohti.

Artikkel 4

Taotluse täielikkuse hindamine

1.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab taotlejalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud loataotluse, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus taotluse asjaomastele pädevatele asutustele ilma asjatult viivitamata ning igal juhul 10 päeva jooksul.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused hindavad taotluse täielikkust kuue nädala jooksul alates sellest, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on taotluse kätte saanud.

3.   Taotlus loetakse täielikuks, kui see sisaldab kogu teavet, mida pädevad asutused vajavad, et hinnata taotlust määruses (EL) nr 575/2013 ja eelkõige selle artiklites 143, 144, 151, 283, 312 ja 363 sätestatud nõuete kohaselt.

4.   Asjaomased pädevad asutused esitavad oma hinnangu taotluse täielikkuse kohta konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.

5.   Lõikes 4 osutatud hinnangus näidatakse ära taotluse need elemendid, mis on hinnangu järgi ebatäielikud või puuduvad.

6.   Kui asjaomane pädev asutus ei esita konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma hinnangut taotluse täielikkuse kohta lõikes 2 sätestatud aja jooksul, loetakse, et asjaomane pädev asutus peab taotlust täielikuks.

7.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või mõni asjaomane pädev asutus leiab, et taotluses esitatud teave ei ole täielik, teatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus taotlejale, milliseid taotluse elemente peetakse ebatäielikuks või puuduvaks, ja annab taotlejale võimaluse esitada puuduv teave.

8.   Kui taotleja esitab lõikes 7 osutatud puuduva teabe, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle teabe asjaomastele pädevatele asutustele ilma asjatult viivitamata ning igal juhul 10 päeva jooksul alates selle teabe saamisest.

9.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused annavad lõigetes 3–6 sätestatud korra kohaselt oma hinnangu taotluste täielikkuse kohta, võttes arvesse lisatud teavet, kuue nädala jooksul alates sellest, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on nimetatud teabe kätte saanud.

10.   Kui täielik taotlus on varem hinnatud ebatäielikuks, loetakse, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a nimetatud kuuekuuline ajavahemik algab kuupäeval, mil konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on saanud teabe, mis muudab taotluse täielikuks.

11.   Kui taotlus on hinnatud täielikuks, teatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus sellest asjaolust taotlejale ja asjaomastele pädevatele asutustele ning ühtlasi teatab neile täieliku taotluse või taotluse täielikuks muutnud teabe kättesaamise kuupäeva.

12.   Igal juhul võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või mõni asjaomastest pädevatest asutustest nõuda, et taotleja esitaks lisateavet taotluse hindamiseks ja ühisotsuse tegemiseks taotluse kohta.

Artikkel 5

Ühisotsuse tegemise etappide kavandamine

1.   Enne ühisotsuse tegemise protsessi algust lepivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused kokku ühisotsuse tegemise etappide ajakavas ja tööjaotuses. Kui kokkuleppele ei jõuta, kehtestab ajakava konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, võttes arvesse asjaomaste pädevate asutuste esitatud seisukohti ja reservatsioone. Ajakava kehtestatakse kuue nädala jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Kui ajakava on lõplikult vormistatud, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus selle asjaomastele pädevatele asutustele.

2.   Ajakavasse märgitakse artikli 4 lõike 9 kohaselt täieliku taotluse kättesaamise kuupäev ja vähemalt järgmised etapid:

a)

kokkulepe ajakava ja tööjaotuse kohta konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel;

b)

kokkulepe artikli 3 kohaselt kolmandate riikide järelevalveasutuste osaluse ulatuse kohta;

c)

konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse, asjaomaste pädevate asutuste ja taotleja vaheline arutelu taotluse üksikasjade üle, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused peavad seda vajalikuks;

d)

asjaomaste pädevate asutuste hindamisaruannete esitamine konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kooskõlas artikli 6 lõikega 2;

e)

konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vaheline arutelu hindamisaruannete üle kooskõlas artikli 7 lõikega 2;

f)

ühisotsuse eelnõu koostamine konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poolt ja selle esitamine asjaomastele pädevatele asutustele kooskõlas artikli 7 lõigetega 3 ja 4;

g)

ühisotsuse eelnõu üle taotlejaga peetavad konsultatsioonid, kui liikmesriigi õigusnormid seda nõuavad;

h)

konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vaheline arutelu ühisotsuse eelnõu üle kooskõlas artikli 7 lõikega 4;

i)

ühisotsuse eelnõu esitamine konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poolt asjaomastele pädevatele asutustele nende nõusoleku saamiseks ja ühisotsuse tegemiseks kooskõlas artikliga 8;

j)

taotlejale ühisotsuse teatavakstegemine kooskõlas artikliga 9.

3.   Ajakava peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

see peab olema võrdeline taotluse ulatusega;

b)

see peab kajastama iga asjaomaste pädevate asutuste ja konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse täidetava ülesande ulatust ja keerukust ning ühisotsuse subjektiks olevasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute keerukust;

c)

see peab võimaluste piires võtma arvesse muid tegevusi, millega konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused tegelevad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 artiklis 16 osutatud kolleegiumi järelevalvealaste kontrollikavade alusel.

4.   Tööjaotus peab kajastama järgmist:

a)

taotluse ulatus ja keerukus;

b)

taotluse ulatuse olulisus iga krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks;

c)

taotlusega seotud riskipositsioonide ja riskide tüüp ja asukoht;

d)

see, millises ulatuses konkreetses jurisdiktsioonipiirkonnas võetud riskipositsioonid või riskid mõjutavad mudelite muudatuste või laienduste olulisust, kui seda hinnatakse konsolideeritud tasandil;

e)

konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja iga asjaomase pädeva asutuse võime täita vajalikke ülesandeid, et viia läbi hindamine ja esitada täielikult põhjendatud arvamus.

Kui riskipositsioonide või riskide geograafiline asukoht erineb kohast, kus riskipositsioone või riske hallatakse, kirjendatakse või nendega kaubeldakse, tuleb esimese lõigu punkti c kohaldamisel kehtestada tööjaotuses eraldi ülesanded selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus riskipositsioonid või riskid asuvad, ja selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus neid riskipositsioone või riske hallatakse, kirjendatakse või nendega kaubeldakse.

5.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teatab taotlejale lõike 2 punktis c osutatud arutelu toimumise orienteeriva kuupäeva ning lõike 2 punktis i osutatud teadaande hinnangulise kuupäeva.

6.   Kui ajakava või tööjaotust on tarvis ajakohastada, teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus seda, konsulteerides asjaomaste pädevate asutustega.

Artikkel 6

Hindamisaruannete koostamine

1.   Asjaomased pädevad asutused ja konsolideeritud järelevalvet teostav asutus hindavad taotlust, lähtudes artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud tööjaotusest. Hinnangud antakse hindamisaruannete vormis.

2.   Iga asjaomane pädev asutus esitab konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma hindamisaruande kuupäevaks, mis on ajakavas artikli 5 lõike 2 punkti d kohaselt selleks ette nähtud.

3.   Igas hindamisaruandes peab sisalduma vähemalt järgmine:

a)

arvamus selle kohta, kas taotletav luba tuleks anda või mitte, lähtuvalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 sätestatud nõuetest, ning sellise arvamuse põhjendus;

b)

tingimused (kui neid on), mis peaksid selle loa suhtes kehtima, sealhulgas nende põhjendused ja nende täitmise ajakava;

c)

hinnang selliste küsimuste kohta, mida pädevad asutused on kohustatud hindama vastavalt määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele, mis on seotud kõnealuse määruse artiklites 143, 144, 151, 283, 312 ja 363 osutatud lubadega;

d)

soovitused (kui neid on) taotluse hindamisel ja taotluse suhtes ühisotsuse tegemisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohta.

Artikkel 7

Ühisotsuse eelnõu koostamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab artiklis 6 osutatud hindamisaruanded asjaomasele pädevale asutusele, kui need puudutavad selle asjaomase pädeva asutuse antavat hinnangut.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peab asjaomaste pädevate asutustega arutelu, nagu on ette nähtud ajakavas vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile e, lähtudes konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste koostatud hindamisaruannetest, et koostada ühisotsuse eelnõu.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab täielikult põhjendatud ühisotsuse eelnõu. Ühisotsuse eelnõus esitatakse kõik järgmised punktid:

a)

ühisotsuse tegemises osaleva konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste nimed;

b)

krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi nimi, kõigi selliste konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute loetelu, kellega ühisotsuse eelnõu on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse, ning andmed ühisotsuse eelnõu kohaldamisala kohta;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis käsitlevad ühisotsuse eelnõu koostamist, lõplikku vormistamist ja kohaldamist;

d)

kõnealuse ühisotsuse eelnõu kuupäev ja juhul, kui sellesse tehakse artiklis 13 osutatud olulisi laiendusi või muudatusi, eelnõu kõigi vastavate ajakohastuste kuupäev;

e)

arvamus taotletud loa andmise kohta lähtuvalt artiklis 6 osutatud hindamisaruannetest;

f)

kui taotletud luba punktis e osutatud arvamuse kohaselt antakse, siis loa andmise kuupäev;

g)

hindamistulemuste lühikirjeldus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta;

h)

soovitused taotluse hindamisel ja taotluse suhtes ühisotsuse tegemisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohta;

i)

vajaduse korral tingimused, mille taotleja peab täitma, enne kui ta võib kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud luba, sealhulgas nende tingimuste põhjendused;

j)

punktidega g, h ja i seotud viitekuupäev;

k)

vajaduse korral punktis i osutatud tingimuste või punktis h osutatud soovituste täitmise ajakava;

l)

vajaduse korral ajakava, mille kohaselt ühisotsuse eelnõu rakendatakse vastavate siseriiklike lubade vormis.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab ühisotsuse eelnõu vajaduse korral asjaomastele pädevatele asutustele artikli 5 lõike 2 punktis h osutatud aruteluks.

Artikkel 8

Ühisotsuse tegemine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus vaatab ühisotsuse eelnõu vastavalt vajadusele läbi, et võtta arvesse artikli 7 lõikes 4 osutatud arutelu tulemusi, ja koostab ühisotsuse lõpliku eelnõu.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saadab ühisotsuse lõpliku eelnõu asjaomastele pädevatele asutustele ilma asjatult viivitamata, järgides ajakavas artikli 5 lõike 2 punkti i kohaselt selleks ette nähtud tähtaega, ning kehtestab neile tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma kirjaliku nõusoleku, mille võib saata ka elektrooniliselt.

3.   Asjaomased pädevad asutused, kes saavad ühisotsuse lõpliku eelnõu ja ei ole selle vastu, esitavad konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele oma kirjaliku nõusoleku ettenähtud tähtaja jooksul.

4.   Ühisotsus loetakse vastuvõetuks, kui kõik asjaomased pädevad asutused on andnud oma kirjaliku nõusoleku.

5.   Ühisotsus koosneb ühisotsusest endast ja sellele lisatud kirjalikest nõusolekutest. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab ühisotsuse kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele.

Artikkel 9

Ühisotsuse teatavakstegemine

1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb artikli 8 lõikes 5 osutatud ühisotsuse taotlejale teatavaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõikele 2, vajaduse korral koos teabega ühisotsuse rakendamise kohta vastavate siseriiklike lubade vormis, pidades kinni ajakavas artikli 5 lõike 2 punkti j kohaselt selleks ette nähtud tähtajast.

2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kinnitab asjaomastele pädevatele asutustele, et ta on ühisotsuse taotlejale teatavaks teinud.

3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused arutavad vajaduse korral ühisotsust oma jurisdiktsioonipiirkonnas asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes see ühisotsus kehtib, et selgitada neile otsuse ja selle kohaldamise tagamaid.

III PEATÜKK

ERIMEELSUSED JA ÜHISOTSUSE PUUDUMISE KORRAL TEHTAVAD OTSUSED

Artikkel 10

Ühisotsuse puudumise korral järgitav otsustusprotsess

1.   Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud aja jooksul kokkulepet ei saavutata, konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mis tahes asjaomase pädeva asutuse taotluse korral Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA). Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida EBAga ka omal algatusel.

2.   Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud aja jooksul ühisotsust ei tehta, teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nimetatud määruse artikli 20 lõike 4 esimeses lõigus osutatud otsuse, mis tõendatakse kirjalikult ja mis tuleb teha kõige hilisemaks järgmistest kuupäevadest:

a)

kui ükski asjaomane pädev asutus ei ole andnud asja lahendamiseks EBA-le kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 4 neljanda lõiguga, siis üks kuu pärast nimetatud määruse artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud ajavahemiku lõppu;

b)

kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on konsulteerinud EBAga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud ajavahemiku jooksul, siis üks kuu pärast seda, kui EBA on andnud käesoleva artikli lõike 1 alusel nõu;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on teinud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 4 neljanda lõigu kohaselt otsuse.

3.   Kui lõike 1 alusel on konsulteeritud EBAga ja kui lõike 2 kohases konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse otsuses on EBA nõuannetest kõrvale kaldutud, peab otsus sisaldama selle kohta selgitust.

Artikkel 11

Ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste koostamine

Otsus, mille teeb konsolideeritud järelevalvet teostav asutus juhul, kui ühisotsus puudub, peab sisaldama vastavalt vajadusele kõiki artikli 7 lõikes 3 loetletud elemente.

Artikkel 12

Ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste teatavakstegemine

Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teeb oma otsuse viivitamata teatavaks taotlejale ja asjaomastele pädevatele asutustele vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 4 kolmandale lõigule.

IV PEATÜKK

OTSUSTE AJAKOHASTAMINE MUDELITE OLULISTE LAIENDUSTE VÕI MUUDATUSTE KORRAL JA OTSUSTE JÕUSTUMINE

Artikkel 13

Mudelite olulised laiendused või muudatused

1.   Kui loataotlus käsitleb mudeli olulisi laiendusi või muudatusi kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikega 3, artikli 151 lõikega 4 või 9, artikliga 283, artikli 312 lõikega 2 või artikliga 363, peavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja pädevad asutused, kes vastutavad nendest olulistest mudeli laiendustest või muudatustest mõjutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest, tegema igakülgselt konsulteerides koostööd, et otsustada, kas anda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 kohaselt taotletav luba või mitte; seejuures toimitakse käesoleva määruse artiklites 3–9 sätestatud korra kohaselt.

2.   Ajakava, mida järgitakse ühisotsuse tegemisel oluliste laienduste või muudatuste lubade andmise kohta, peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

see peab olema võrdeline mudeli oluliste laienduste või muudatuste ulatusega,

b)

see peab olema võrdeline konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja neist olulistest mudeli laiendustest või muudatustest mõjutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavate asjaomaste pädevate asutuste ülesannete ja nendevahelise tööjaotusega.

Kui taotlus puudutab mudeli olulist laiendust või muudatust, mis mõjutab ainult ühes liikmesriigis asuvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, siis jäetakse esimese lõigu punkti b kohaldamisel konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kõikideks artiklites 3–9 sätestatud toiminguteks minimaalne aeg.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/98, 16. oktoober 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).