millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 91 lõiget 1,

c) „siseveelaev“– üksnes või peamiselt siseveeteedel liiklemiseks mõeldud laev;

e) „tõukurlaev“– spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;

f) „reisilaev“– ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

g) „ujuvmehhanism“– ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;

h) „ujuvrajatis“– mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (näiteks ujumisbassein, dokk, sadamasild või paadikuur);

i) „ujuv objekt“– parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline navigeerima, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis.

j) „lõbusõidulaev“– laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;

k) „kiirlaev“– liikurlaev, mis suudab saavutada vee suhtes kiiruse üle 40 kilomeetri tunnis;

l) „mahtveeväljasurve“– laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;

n) „laius (B)“– laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);

o) „süvis (T)“– vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;

p) „ühenduses olevad siseveeteed“– liikmesriigi veeteed, mis on ühendatud teise liikmesriigi siseveeteedega selliste siseveeteede kaudu, millel saavad liikmesriigi või rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid.

1. Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse liidu siseveeteed järgmiselt:

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et muuta asjaomase liikmesriigi veeteede liigitust, sealhulgas veeteid lisada või välja jätta. Selliseid muudatusi I lisas võib teha üksnes asjaomase liikmesriigi taotlusel tema territooriumil asuvate veeteede kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud veesõidukid, mis tegutsevad artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel, on ehitatud ja neid hooldatakse vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

2. Veesõiduki vastavust lõikele 1 kinnitab käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud tunnistus.

1. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiiviga. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisel teevad liikmesriigid kindlaks, et asjaomasele veesõidukile ei ole juba väljastatud kehtivat artiklis 7 osutatud tunnistust.

2. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt.

3. Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.

4. Veesõidukile antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast seda, kui on läbi viidud veesõiduki kasutuselevõtmisele eelnev tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

5. Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 23 lõigetes 1 ja 2 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõikes 4 ja artiklis 29 sätestatud tehniliste ülevaatuste käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel.

6. Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning selle koha ja aja kindlaksmääramine kuulub liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavate pädevate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid tuleb esitada. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.

7. Liikmesriikide pädevad asutused annavad veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel välja liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse veesõidukile, mille suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peavad olema järgmised originaaldokumendid:

1. Veesõidukitele, millel on kehtiv liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, väljastatakse täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23.

2. Täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt ning selle väljastab pädev asutus asjaomaste veeteede suhtes kehtestatud tingimustele vastavalt.

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad väljastada ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse

2. Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse ainult juhul, kui veesõiduki, ujuvaluse või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavalt tagatuks. Ajutine tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise alusel.

3. Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus peab sisaldama pädeva asutuse vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib

1. Uutele veesõidukitele väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaja määrab pädev asutus ja see ei ületa:

2. Nende veesõidukite puhul, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi ülevaatuse tulemuste põhjal. Kehtivusaeg ei ületa siiski lõikes 1 määratud ajavahemikke.

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivuse erandkorras pikendamine

Erandjuhul võib pädev asutus, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, kooskõlas II ja V lisaga selle kehtivust maksimaalselt kuue kuu võrra pikendada ilma tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

1. Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust vastavalt artiklis 6 sätestatud tingimustele pärast tehnilist ülevaatust, mille eesmärk on kontrollida, kas veesõiduk vastab II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust võib uuendada iga pädev asutus, kellest on komisjonile artikli 6 lõike 3 kohaselt teatatud.

2. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisas sisalduvaid üleminekusätteid ning nimetatud lisas kindlaks määratud tingimusi.

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud. Nimetatud tingimuste kohaselt peab tunnistuste asendamist taotlev veesõiduk esitama tunnistuse kaotamise korral avalduse tunnistuse kaotamise kohta või kui tunnistus on rikutud, siis rikutud tunnistuse tagastama. Asendustunnistusele märgitakse, et see on duplikaat.

Veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II ja V lisas osutatud tehnilisi nõudeid mõjutavate suuremate ümberehituste või neid mõjutava kapitaalremondi korral peab asjaomane veesõiduk enne järgmist sõitu läbima artiklis 6 sätestatud tehnilise ülevaatuse.

Pärast nimetatud ülevaatust tehakse olemasolevale liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele parandused, mis peegeldavad veesõiduki muudetud tehnilisi omadusi, või tühistatakse nimetatud sõidukõlblikkuse tunnistus ning väljastatakse uus tunnistus. Kui tunnistus väljastatakse teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus väljastati või seda uuendati, teavitatakse sellest tunnistuse väljastanud või seda uuendanud pädevat asutust 30 päeva jooksul alates uue tunnistuse väljastamisest.

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisest või uuendamisest keeldumine ning nende tühistamine

1. Kõik liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku või tema esindajat teavitatakse sellest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast edasikaebamise korrast ja selle tähtaegadest.

2. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam oma tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Kuni sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingute jõustumiseni liidu ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigi pädevad asutused vastava liikmesriigi territooriumil liiklemise eesmärgil tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused peavad kõigi artiklite 6, 8, 9 ja 12 kohaselt väljastatud või uuendatud tunnistuste registrit. Kõnealune register sisaldab II lisas sätestatud näidises sisalduvat teavet.

1. Liikmesriigid tagavad, et igale veesõidukile antakse kooskõlas II ja V lisaga Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber“).

2. Igale veesõidukile antakse ainult üks identifitseerimisnumber, mis jääb samaks kogu veesõiduki tööea jooksul.

3. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib identifitseerimisnumbri sellele tunnistusele.

4. Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes identifitseerimisnumbreid annavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.

1. Komisjon hoiab Euroopa siseveelaevade andmebaasi korras, et toetada haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ning tagada käesoleva direktiivi kohaldamine.

Liikmesriigid töötlevad mis tahes isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (9).

Komisjon töötleb mis tahes isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (10).

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused sisestavad Euroopa siseveelaevade andmebaasi iga veesõiduki kohta viivitamata

3. Lõikes 2 osutatud andmeid võivad töödelda liikmesriikide pädevad asutused, Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni osalised ning kolmandad riigid, kellele on usaldatud ülesanded, mis on seotud käesoleva direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (11) kohaldamisega, järgmistel eesmärkidel:

4. Liikmesriigi pädev asutus võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile iga juhtumit eraldi kaaludes tingimusel, et määruse (EL) 2016/679, eelkõige selle V peatükis esitatud nõuded on täidetud. Liikmesriigid tagavad, et selline edastamine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui asjaomase riigi pädev asutus annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab asjaomase riigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

5. Komisjon võib edastada iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes isikuandmeid või anda kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu Euroopa siseveelaevade andmebaasile, kui selline edastamine või juurdepääs on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks ning tingimusel, et täidetakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 nõudeid. Komisjon tagab, et selline edastamine või juurdepääsu andmine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Komisjon tagab, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui komisjon annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab komisjoni kehtestatud tingimustele.

6. Pädev asutus tagab, et pärast veesõiduki mahakandmist kustutatakse selle veesõidukiga seotud teave lõikes 1 osutatud andmebaasist.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:

1. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud pädevad asutused viivad läbi käesolevas direktiivis osutatud esialgse, perioodilise, eri- või vabatahtliku kontrolli.

2. Kõnealused pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatuse läbiviimisest, kui artikli 21 kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingu välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

3. Iga liikmesriik koostab selliste oma pädevate asutuste nimekirja, kes vastutavad tehniliste ülevaatuste läbiviimise eest, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste ja kontrollorganite nimekirja asjakohasel veebilehel.

4. Iga liikmesriik järgib II ja V lisas sätestatud erinõudeid kontrollorganite ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et tunnustada VI lisas loetletud kriteeriumidele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või tunnustus tühistada, käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Tunnustamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi kohaselt selle II ja V lisas osutatud nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik tunnustamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

3. Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse tunnustus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VI lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse dokumentaalsed tõendid.

4. Klassifikatsiooniühingud, kes on 6. oktoobriks 2016 direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt tunnustuse saanud, säilitavad vastava tunnustuse.

5. Komisjon avaldab asjakohasel veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda 7. oktoobriks 2017 ja ajakohastab seda pidevalt. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende klassifikatsiooniühingute, mille tunnustamist nad on taotlenud, nimede ja aadresside mis tahes muudatused.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on artikli 7 kohane kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tingimustele, mille alusel kõnealune tunnistus on väljastatud.

Nõuetele mittevastavuse korral võtavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–5. Nad võivad samuti nõuda, et veesõiduki omanik või tema esindaja võtaks pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul kõik vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Veesõiduki pardal oleva tunnistuse väljastanud pädevat asutust teavitatakse kõnealusest nõuetele mittevastavusest seitsme päeva jooksul pärast kontrolli.

2. Kui veesõidukil ei ole kehtivat tunnistust, võib keelata veesõidukil oma teekonda jätkata.

3. Kui pädevad asutused leiavad sellise kontrolli käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või laevaliiklusele, võivad nad keelata veesõidukil teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.

Pädevad asutused võivad samuti teha ettekirjutusi proportsionaalsete meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil, kui see on asjakohane, pärast veotoimingute lõpetamist ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse.

4. Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud veesõiduki omanikule või tema esindajale oma kavatsusest seda takistada, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud otsusest seitsme päeva jooksul alates selle tegemisest või otsuse tegemise kavatsusest sellele veesõidukile tunnistuse väljastanud või seda viimati uuendanud liikmesriigi pädevale asutusele.

5. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehtud veesõiduki liikumise peatamise otsuses peavad olema esitatud selle tegemise üksikasjalikud põhjendused. Sellest tuleb viivitamata teatada asjaomasele osapoolele, keda tuleb samal ajal teavitada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohasest edasikaebamise korrast ning selle tähtaegadest.

1. Liikmesriigid võivad vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudeid. Selliseid täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.

2. Iga liikmesriik võib 3. tsooni mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II ja V lisas osutatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.

3. Kui II lisas osutatud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi kehtivate ohutusnõuete leevenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda reisilaevade puhul, mis tegutsevad mitte ühenduses olevatel siseveeteedel. Nimetatud asjaoludel võib asjaomane liikmesriik nõuda, et alates 30. detsembrist 2008 vastaksid sellised reisilaevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, täielikult II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

4. Liikmesriigid võivad lubada II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada leevendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad asjaomase liikmesriigi territooriumil ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel. Leevendatud tehnilisi nõudeid kohaldatakse või nõudeid kohaldatakse osaliselt üksnes IV lisas loetletu suhtes.

5. Lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaldamisel teavitab liikmesriik komisjoni vähemalt kuus kuud enne kavandatavat kohaldamise alguskuupäeva. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel kiidab komisjon täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6. Vastavus lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohastele muudetud tehnilistele nõuetele märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele või täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

1. Säilitades samal ajal piisava ohutuse taseme, võivad liikmesriigid lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest

2. Ilma, et see piiraks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamist, võivad liikmesriigid oma territooriumil tegutsemise osas teha veesõidukite suhtes erandeid käesoleva direktiivi kohaldamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkonnad, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Uue tehnoloogia kasutamine ja konkreetsete veesõidukite suhtes kohaldatavad erandid

1. Innovatsiooni ja uue tehnoloogia kasutamise edendamiseks siseveelaevanduses on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte erandite võimaldamiseks või tehniliste nõuete samaväärseks tunnistamiseks konkreetsete veesõidukite puhul seoses järgmisega:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Liikmesriigi pädev asutus märgib kõik lõikes 1 osutatud kohaldatavad erandid samaväärsuse tunnustamise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

1. Pärast II lisas sätestatud tehniliste nõuete üleminekusätete kehtivuse lõppemist võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et võimaldada erandeid nimetatud lisas sätestatud tehnilistest nõuetest, mille suhtes kohaldati kõnealuseid üleminekusätteid, kui kõnealuseid nõudeid on tehniliselt raske rakendada või kui nende rakendamine võib kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Liikmesriigi pädev asutus märgib lõikes 1 osutatud erandid liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Komisjon avaldab asjakohasel veebilehel II ja V lisa kohaselt tüübikinnituse saanud seadmete registri.

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid, mille liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne 6. oktoobrit 2016, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.

1. Veesõidukitele, mis on nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ (12) kohaldamisalast välja jäetud, kuid mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 2 lõikega 1, antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust eesmärgiga kontrollida veesõiduki vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Kõnealune tehniline ülevaatus viiakse läbi veesõiduki olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018.

2. Kui veesõiduk II ja V lisas osutatud tehnilisi nõuetele ei vasta, märgitakse see liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke endast ilmset ohtu kujutavateks, võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad vastama II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

3. Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt samaväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta lõike 2 tähenduses asendamiseks või muutmiseks.

4. Käesoleva artikli lõike 2 tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab selliste nõuete täitmist, mis käsitlevad ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või eriomadusi, vastavalt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osas lubatud erandeid ei loeta endast ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa artikliga 1.06 vastu võetud ajutised nõuded kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamiseks, et ajakohastada põhjendamatu viivituseta viidet ES-TRIN standardi kõige viimasele versioonile ja määrata kindlaks selle kohaldamise kuupäev.

2. Erandina lõikest 1, kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui puuduvad asjakohased ja ajakohastatud rahvusvahelised standardid laevaliikluse ohutuse tagamiseks, või kui CESNI otsustusprotsessi muutmine kahjustaks liidu huve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et sätestada asjakohased tehnilised nõuded.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte III ja IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arengule.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte V lisa kohandamiseks, et ajakohastada ja ühtlustada haldusnorme.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa kohandamiseks, et muuta klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriume laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viited II ja V lisa teatavatele sätetele, et võtta arvesse kõnealustes lisades tehtud muudatusi.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 4, 19 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 6. oktoobrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 19 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 4, 19 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ (13) artikli 7 alusel moodustatud komitee („komitee“). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse see menetlus ilma tulemusteta juhul, kui arvamuse esitamiseks seatud tähtaja jooksul teeb komitee eesistuja vastavasisulise otsuse.

Komisjon esitab enne 7. oktoobrit 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveeliikluse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveeliikluse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. Komisjon esitab samasuguse aruande pärast kõiki olulisi arenguid siseveetranspordis.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. oktoobriks 2018 ja neid kohaldatakse alates osutatud kuupäevast. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike sätete teksti.

3. Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse artikli 24 lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea üle võtma 2. peatükki, artikli 18 lõiget 3 ega artikleid 20 ja 21.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, välja arvatud Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Sloveenia ja Soome.

(3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. juuni 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 14. septembri 2016. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

(12) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1).

(13) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29).

I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2. JA 3. TSOONI JAOTATUD LIIDU SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Saksamaa

Ems	Endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, s.t veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (1)

Poola

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.

Rootsi

Vänern, piirneb lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Bastugrundsi paaki

Göta älv ja Rivöfjorden, mis piirnevad idas Älvsborgi sillaga, läänes geograafilise pikkusega, mis läbib Gäveskäri tuletorni, ja lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Smörbådani tuletorni

Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Blue Mulli väin	Gutcheri ja Belmonti vahel
Yelli väin	Tofts Voe ja Ulsta vahel
Sullom Voe	Seespool joont, mis ühendab Glussi saare kirdetippu ja Calback Nessi põhjatippu
Dales Voe	Talvel: seespool joont, mis ühendab Kebister Nessi põhjatippu Breiwicki rannikuga selle lõikumisel meridiaaniga läänepikkusel 1° 10,8′
Dales Voe	Suvel: nagu Lerwick
Lerwick	Talvel: piirkonnas, mis piirneb põhjas Scottle Holmi ja Bressayl oleva Scarfi Taingi vahelise joonega ning lõunas Twageos Pointi tuletorni ja Bressayl oleva Whalpa Taingi vahelise joonega
Lerwick	Suvel: piirkonnas, mis piirneb põhjas Brim Nessi ja Inner Score'i kirdenurga vahelise joonega ning lõunas Ness of Soundi lõunatipu ja Kirkabisternessi vahelise joonega
Kirkwall	Kirkwalli ja Rousay vahel, kuid mitte ida pool Point of Graandi (Egilsay) ja Galt Nessi (Shapinsay) vahelisest joonest või Head of Worki (Mainland) Helliar Holmi tuletorni kaudu Shapinsay rannaga ühendavast joonest; mitte loode pool Eynhallow' saare kagutipust, mitte avamere pool joonest, mis ühendab Rousay ranna punkti, mille koordinaadid on 59° 10,5′ põhjalaiust ja 002° 57,1′ läänepikkust, Egilsay ranna punktiga, mille koordinaadid on 59° 10′ põhjalaiust ja 002° 56,4′ läänepikkust
Stromness	Kuni Scapani, aga mitte väljaspool Scapa Flow'd
Scapa Flow	Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Hoy saarel olevat Point of Clettsi Thomson's Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel; Flotta saare St Vincenti muuli Flotta lahe läänepoolseima punktiga; Flotta lahe idapoolseimat punkti Needle Pointiga Lõuna-Ronaldsay saarel ja Ness on Mainlandi Point of Oxani tuletorniga Graemsay saarel ja sealt edasi Bu Pointiga Hoy saarel ning 2 tsooni vetest avamere pool
Balnakieli laht	Eilean Dubhi ja A'Chleiti vahel
Cromarty Firth	Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Inverness	Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Tay jõgi — Dundee	Seespool joont, mis ühendab Broughty lossi ja Tayporti ning 2. tsooni vetest avamere pool
Firth of Forth ja Forthi jõgi	Seespool joont, mis ühendab Kirkcaldyt ja Portobello jõge ning 2. tsooni vetest avamere pool
Solway Firth	Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit
Loch Ryan	Seespool joont, mis ühendab Finnart's Pointi ja Milleur Pointi ning 2. tsooni vetest avamere pool
Clyde	Välispiir: joon, mis ühendab Skipnessi Garroch Headist üks miil lõuna pool oleva punktiga ja sealt edasi Farland Headiga Sisepiir talvel: joon, mis ühendab Clochi tuletorni Dunooni muuliga Sisepiir suvel: joon, mis ühendab Isle of Bute'l olevat Bogany Pointi ja Skelmorlie lossi, ning joon Ardlamont Pointist Ettricki lahe lõunapoolseima punktini Kyles of Bute's Märkus: eespool nimetatud suvist sisepiiri laiendatakse ajavahemikus 5. juunist 5. septembrini (mõlemad kuupäevad kaasa arvatud) jooneni, mis ühendab Ayrshire'i rannikust kahe miili kaugusel Skelmorlie lossi juures olevat punkti Tumont Endiga Cumbraes ning jooneni, mis ühendab Portachur Pointi Cumbraes Inner Brigurd Pointiga Ayrshire's
Oban	Piirkonnas, mis piirneb põhjas Dunollie Pointi tuletorni Ard na Chruidhiga ühendava joonega ning lõunas Rudha Seanachi ja Ard na Cuile'i ühendava joonega
Kyle of Lochalsh	Läbi Loch Alshi kuni Loch Duichi otsani
Loch Gairloch	Talvel: puudub Suvel: lõuna pool joont, mis kulgeb Rubha na Moinest itta kuni Eilan Horrisdale'ini ja sealt edasi kuni Rubha nan Eanntagini
PÕHJA-IIRIMAA
Belfast Lough	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Carrickfergusi ja Bangorit ning 2. tsooni vetest avamere pool
Loch Neagh	Kaugemal kui kaks miili rannast
INGLISMAA IDARANNIK
Humberi jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab New Hollandit ja Paulli Suvel: seespool joont, mis ühendab Cleethorpesi muuli ja Patringtoni kirikut ning 2. tsooni vetest avamere pool
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK
Severni jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Portskewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Wye jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Newport	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Cardiff	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Barry	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Swansea	Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi
Menai väin	Menai väinas, piiratuna joontega, mis ühendavad Llanddwyni saare tuletorni Dinas Dinlleuga ning Puffini saare lõunatippu Trwyn DuPointiga ja Llanfairfechani raudteejaamaga ning 2. tsooni vetest avamere pool
Dee jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab Hilbre Pointi ja Point of Airi Suvel: seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi ning 2. tsooni vetest avamere pool
Mersey jõgi	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi ning 2. tsooni vetest avamere pool
Preston ja Southport	Seespool joont, mis ühendab seespool leetseljakuid Southporti ja Blackpooli ning 2 tsooni vetest avamere pool
Fleetwood	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi ning 2. tsooni vetest avamere pool
Lune'i jõgi	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi ning 2. tsooni vetest avamere pool
Heysham	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi
Morecambe	Talvel: puudub Suvel: seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi
Workington	Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit ning 2. tsooni vetest avamere pool
LÕUNA-INGLISMAA
Colne-Colchesteri jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit
Blackwateri jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Crouchi ja Roachi jõgi	Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Thamesi jõgi koos lisajõgedega	Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Medway jõgi ja Swale	Talvel: seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it Suvel: seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Chichester	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Langstone'i sadam	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Portsmouth	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Bembridge, Isle of Wight	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Cowes, Isle of Wight	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Southampton	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Beaulieu jõgi	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Keyhaveni järv	Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool ning 2. tsooni vetest avamere pool
Weymouth	Portlandi sadamas ning Wey jõe ja Portlandi sadama vahel
Plymouth	Seespool joont, mis ühendab Cawsandi, kaitsemuuli ning Staddonit ning 2 tsooni vetest avamere pool
Falmouth	Talvel: seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Rosemullioni Suvel: seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Nare Pointi ning 2. tsooni vetest avamere pool
Cameli jõgi	Seespool joont, mis ühendab Stepper Pointi ja Trebetherick Pointi ning 2 tsooni vetest avamere pool
Bridgewater	Sulust seespool ja 2. tsooni vetest avamere pool
Avoni jõgi (Avon)	Talvel: seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli Suvel: seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga ning 2. tsooni vetest avamere pool

2. tsoon

Tšehhi Vabariik

Lipno paisjärv

Saksamaa

Ems	Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal endise Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni
Jade	Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuld ja Langwardeni kirikutorni
Weser	Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed
Elbe koos Bütztfletheriga Süderelbe (alates 0,69 km kuni Elbesse suubumiseni) Ruthenstrom (alates 3,75 km kuni Elbesse suubumiseni) Wischhafener Süderelbe (alates 8,03 km kuni Elbesse suubumiseni)	Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni)
Meldorfer Bucht	Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead
Eider	Gieselau kanali suudmest (22,64 km) jooneni, mis ulatub kindluse (Tränke) keskpunktist kuni Vollerwieki kiriku tornini
Gieslau kanal	Suudmest Eideril kuni Nord-Ostsee-kanalisse (Kieli kanal) suubumiseni
Flensburger Förde	Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki, ning põhjapool Saksamaa-Taani piiri Flensburger Fördes
Schlei	Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid
Eckernförder Bucht	Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal
Kieler Förde	Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali
Nord-Ostsee-kanal, sealhulgas Audorfer See ja Schirnauer See	Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal
Trave	Ülestõstetava raudteesilla loodeservast Lübeckis (sealhulgas Pötenitzer Wiek ja Dassower See) jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead
Leda	Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni Emsi suubumiseni
Hunte	Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni Weserisse suubumiseni
Lesum	Hamme ja Wümme liitumiskohast (0,00 km) kuni Weserisse suubumiseni
Este	Buxtehude lüüsi väljavoolualast (0,25 km) kuni Elbesse suubumiseni
Lühe	Horneburgis asuva Au-Mühle väljavoolualast (0,00 km) kuni Elbesse suubumiseni
Schwinge	Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Elbesse suubumiseni
Oste	210 m ülalpool Oste paisu ületava maanteesilla keskjoonest (km 69,360) kuni Elbesse suubumiseni
Pinnau	Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni
Krückau	Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni
Stör	Rensingi loodeveenäiturist Elbesse suubumiseni
Freiburger Hafenpriel	Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast Elbesse suubumiseni
Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond	Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga
Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed	Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte
Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)	Laienevad avamere suunas: Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54°26′42″, Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga, Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga
Kleine Jasmunder Bodden
Greifswalder Bodden	Boddenist avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust)
Ryck	Greifswaldis Steinbeckeri sillast ida poole jooneni, mis ühendab sadamakaisid
Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Oder Haff)	Ida suunas Poola Vabariigi piirini Stettiner Haffis
Uecker	Uekermünde maantesilla edelapoolsest servast jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Märkus: laevade puhul, mille kodusadam on teises riigis, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Prantsusmaa

Gironde alates kilomeetripunktist (KP 48,50) kuni Ile de Patiras' saare allavoolu jäävast tipust kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Grave ja Pointe de Suzac;

Loire alates Cordemais't (KP 25) kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Mindin ja Pointe de Penhoët;

Seine alates Tancarville'i kanali algusest kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel parema kalda neeme Cape Hode'i vasaku kalda punktiga, kus kavandatav tamm lõikub rannikuga Berville'i all;

Vilaine alates Arzali tammist kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe du Scal ja Pointe du Moustoir;

Genfi järv

Ungari

Balatoni järv

Madalmaad

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

IJsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Rootsi

Göta älv, piirneb idas Göta älvi sillaga ja läänes Älvsborgi sillaga

Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Scapa Flow	Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Flotta saarel olevat Wharthi Lõuna-Wallsil oleva Martello torniga ja Point Clettsi Hoy saarel Thomson Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel
Kyle of Durness	Eilean Dubhist lõuna pool
Cromarty Firth	Seespool joont, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Sutorit
Inverness	Seespool joont, mis ühendab Fort George'i ja Chanonry Pointi
Findhorni laht	Maasäärest seespool
Aberdeen	Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Abercromby sadamasillaga
Montrose Basin	Lääne pool joonest, mis on tõmmatud põhja-lõuna suunas läbi sadama sissepääsu Scurdie Nessi tuletorni juures
Tay jõgi – Dundee	Seespool joont, mis ühendab Dundee ainult tõusu ajal laevatatavat ala (kaladokk) Craig Headiga Lääne-Newportis
Firth of Forth ja Forthi jõgi	Firth of Forth, kuid mitte Forthi raudteesillast ida pool
Dumfries	Seespool joont, mis ühendab Airds Pointi ja Scar Pointi
Loch Ryan	Seespool joont, mis ühendab Cairn Pointi ja Kircolm Pointi
Ayri sadam	Sulust seespool
Clyde	1. tsooni vetest ülevalpool
Kyles of Bute	Colintraive'i ja Rhubodachi vahel
Campbeltowni sadam	Seespool joont, mis ühendab Macringan's Pointi ja Ottercharach Pointi
Loch Etive	Loch Etive'is ülevalpool Lora juga
Loch Leven	Ülevalpool Ballachulishi silda
Loch Linnhe	Corran Pointi tuletornist põhja pool
Loch Eil	Kogu järv
Kaledoonia kanal	Loch Lochy, Loch Oich ja Loch Ness
Kyle of Lochalsh	Kyle Akinis, kuid mitte Eilean Bani tuletornist lääne pool ega Eileanan Dubhast ida pool
Loch Carron	Stromemore'i ja Strome Ferry vahel
Loch Broom, Ullapool	seespool joont, mis ühendab Ullapool Pointi tuletorni ja Aultnaharriet
Kylesku	Risti üle Loch Cairnbawni piirkonnas, mis jääb Garbhi Eilea idapoolseima punkti ning Eilean na Rainichi läänepoolseima punkti vahele
Stornoway sadam	Seespool joont, mis ühendab Arnish Pointi Sandwicki lahe tuletorniga loodepoolsel küljel
Sound of Scalpay	Mitte ida pool Berry abajat (Scalpay) ja mitte lääne pool Croc a Loini (Harris)
Scalpay põhjasadam ja Tarberti sadam	Lähemal kui üks miil Harrise saare rannast
Loch Awe	Kogu järv
Loch Katrine	Kogu järv
Loch Lomond	Kogu järv
Loch Tay	Kogu järv
Loch Loyal	Kogu järv
Loch Hope	Kogu järv
Loch Shin	Kogu järv
Loch Assynt	Kogu järv
Loch Glascarnoch	Kogu järv
Loch Fannich	Kogu järv
Loch Maree	Kogu järv
Loch Gairloch	Kogu järv
Loch Monar	Kogu järv
Loch Mullardach	Kogu järv
Loch Cluanie	Kogu järv
Loch Loyne	Kogu järv
Loch Garry	Kogu järv
Loch Quoich	Kogu järv
Loch Arkaig	Kogu järv
Loch Morar	Kogu järv
Loch Shiel	Kogu järv
Loch Earn	Kogu järv
Loch Rannoch	Kogu järv
Loch Tummel	Kogu järv
Loch Ericht	Kogu järv
Loch Fionn	Kogu järv
Loch Glass	Kogu järv
Loch Rimsdale/nan Clar	Kogu järv
PÕHJA-IIRIMAA
Strangford Lough	Seespool joont, mis ühendab Cloghy Pointi ja Dogtail Pointi
Belfast Lough	Seespool joont, mis ühendab Holywoodi ja Macedon Pointi
Larne	Seespool joont, mis ühendab Larne'i muuli Magee saare praamikaiga
Banni jõgi	Lainemurdjate merepoolsetest otstest Toome'i sillani
Lough Erne	Ülemine ja alumine Lough Erne
Lough Neagh	Kuni kaks miili rannast
INGLISMAA IDARANNIK
Berwick	Lainemurdjatest seespool
Warkworth	Lainemurdjatest seespool
Blyth	Välismuulipeadest seespool
Tyne'i jõgi	Dunston Staithesist kuni Tyne'i muulipeadeni
Weari jõgi	Fatfieldist kuni Sunderlandi muulipeadeni
Seaham	Lainemurdjatest seespool
Hartlepool	Seespool joont, mis ühendab Middletoni sadamasilda vana muulipeaga Seespool joont, mis ühendab põhjamuulipead lõunamuulipeaga
Teesi jõgi	Seespool joont, mis ulatub Governmenti sadamasillast läände kuni Teesi paisuni
Whitby	Whitby muulipeadest seespool
Humberi jõgi	Seespool joont, mis ühendab Põhja-Ferribyd Lõuna-Ferribyga
Grimsby dokk	Seespool joont, mis ühendab ainult tõusuvee ajal laevatatava ala läänemuuli põhjakai kaladokkide idamuuliga
Boston	New Cutist seespool
Dutchi jõgi	Kogu kanal
Hulli jõgi	Beverley Beckist kuni Humberi jõeni
Kielder Water	Kogu järv
Ouse'i jõgi	Naburni lüüsist allpool
Trenti jõgi	Cromwelli lüüsist allpool
Wharfe'i jõgi	Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Tadcasteri sillani
Scarborough	Scarborough' muulipeadest seespool
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK
Severni jõgi	Põhja pool joont, mis on tõmmatud Sharpness Pointist lääne suunas (51° 43,4′ põhjalaiust) kuni Llanthony ja Maisemore Weirsini, ning 3. tsooni vetest avamere pool
Wye jõgi	Chepstowi juures laiuskraadist (51° 38,0′ põhjalaiust) põhja poole kuni Monmouthini
Newport	Fifoots Pointsi juures ristuvatest elektriliinidest põhja pool
Cardiff	Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Penarth Headiga ja suletud akvatooriumid Cardiffi lahe paisust lääne pool
Barry	Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi
Talboti sadam	Seespool joont, mis ühendab Afrani jõel lainemurdjate merepoolseid otsi ning väljaspool suletud dokke
Neath	Seespool joont, mis on tõmmatud Balagani lahes oleva Tankeri sadamasilla (51° 37,2′ põhjalaiust, 3° 50,5′ läänepikkust) merepoolsest otsast põhja suunas
Llanelli ja Burry sadam	Piirkonnas, mis piirneb joonega, mis ühendab Burry sadama läänemuuli Whiteford Pointiga
Milford Haven	Seespool joont, mis ühendab lõunapoolset Hook Pointi ja Thorn Pointi
Fishguard	Seespool joont, mis ühendab põhja- ja idalainemurdjate merepoolseid otsi
Cardigan	Pen-Yr-Ergydi juures Narrowsist seespool
Aberystwyth	Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi
Aberdyfi	Seespool joont, mis ühendab Aberdyfi raudteejaama ja Twyni Bachi paaki
Barmouth	Seespool joont, mis ühendab Barmouth' raudteejaama Penrhyn Pointiga
Portmadoc	Seespool joont, mis ühendab Harlech Pointi ja Graig Ddud
Holyhead	Piirkonnas, mis piirneb pealainemurdjaga ja joonega, mis ühendab lainemurdja pead Brynglas Pointiga (Towyni laht)
Menai väin	Menai väinas kahe joone vahel, millest üks ühendab Aber Menai Pointi ja Brelan Pointi ning teine Beaumarise muuli ja Pen-y-Coed Pointi
Conway	Mussel Hilli ja Tremlyd Pointi ühendavast joonest seespool
Llandudno	Lainemurdjast seespool
Rhyl	Lainemurdjast seespool
Dee jõgi	Connah' kaist ülevalpool kuni Barrelwell Hilli veeväljalaskekohani
Mersey jõgi	Rocki tuletorni ja Seaforthi loodedokki ühendavast joonest seespool, jättes välja teised dokid
Preston ja Southport	Seespool joont, mis ühendab Lythami Southportiga, ja Prestoni dokkidest seespool
Fleetwood	Seespool joont, mis ühendab alumist tuld ja Knotti
Lune'i jõgi	Seespool joont, mis ühendab Sunderland Pointi ja Chapel Hilli kuni Glassoni dokini, viimane kaasa arvatud
Barrow	Seespool joont, mis ühendab Walney saarel olevat Haws Pointi ja Roa saare slippi
Whitehaven	Lainemurdjast seespool
Workington	Lainemurdjast seespool
Maryport	Lainemurdjast seespool
Carlisle	Seespool Point Carlisle'i ja Torduffi ühendavat joont
Coniston Water	Kogu järv
Derwentwater	Kogu järv
Ullswater	Kogu järv
Windermere	Kogu järv
LÕUNA-INGLISMAA
Blakeney ja Morstoni sadam ning juurdepääsuteed	Ida pool joont, mis on tõmmatud Blakeney Pointist lõunasse kuni Stiffkey jõe sissepääsukohani
Orwelli ja Stouri jõgi	Orwelli jõgi Blackmansheadi lainemurdjat Landguard Pointiga ühendavast joonest seespool ning 3. tsooni vetest avamere pool
Blackwateri jõgi	Kõik veeteed Mersea saare edelapoolseimat punkti ja Sales Pointi ühendavast joonest seespool
Crouchi ja Roachi jõgi	Crouchi jõgi seespool joont, mis ühendab Holliwell Pointi ja Foulness Pointi, sealhulgas Roachi jõgi
Thamesi jõgi koos lisajõgedega	Thamesi jõgi ülevalpool põhja-lõunasuunalist joont, mis on tõmmatud Dentoni sadamasilla muuli idapoolseimast punktist (Gravesend) Teddingtoni lüüsini
Medway jõgi ja Swale	Medway jõgi Garrison Pointist Graini tornini tõmmatud joonest kuni Allingtoni lüüsini; ja Swale Whitstable'ist kuni Medwayni
Stouri jõgi (Kent)	Stouri jõgi suudmest ülevalpool kuni Flagstaff Reachi maabumiskohani
Doveri sadam	Seespool jooni, mis on tõmmatud risti sadama ida- ja läänesissepääsuga
Rotheri jõgi	Rotheri jõgi ülalpool Camberi loodesignaaljaama kuni Scots Floati lüüsini ja Brede jõe sissepääsu lüüsikambrini
Aduri jõgi ja Southwicki kanal	Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Shofrehami sadama sissepääsu Southwicki kanali lüüsikambrini ning Tarmaci sadamasilla läänetipuni
Aruni jõgi	Aruni jõgi ülalpool Littlehamptoni muuli kuni Littlehampton Marinani
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven	Ouse jõgi alates joonest, mis on tõmmatud Newhaveni sadama sissepääsumuulidest kuni põhjakai põhjatipuni
Brighton	Seespool joont, mis ühendab Brighton Marina reidi läänekai lõunatippu lõunakai põhjatipuga
Chichester	Seespool joont, mis ühendab Eastoke Pointi ja West Witteringi kirikutorni, ning 3. tsooni vetest avamere pool
Langstone'i sadam	Seespool joont, mis ühendab Eastney Pointi ja Gunner Pointi
Portsmouth	Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Blockhouse'i sadama sissepääsu kuni Round Towerini
Bembridge, Isle of Wight	Bradingi sadam
Bembridge, Isle of Wight	Medina jõgi seespool joont, mis on tõmmatud idakalda lainemurdja tuletornist kuni House'i tuletornini läänekaldal
Southampton	Seespool joont, mis ühendab Calshoti lossi Hooki paagiga
Beaulieu jõgi	Beaulieu jõgi, kuid mitte Inchmery House'i läbivast põhja-lõunasuunalisest joonest ida poolt
Keyhaveni järv	Seespool joont, mis on tõmmatud Hurst Pointi alumisest tulest otse põhja kuni Keyhaven Marshesini
Christchurch	Run
Poole	Seespool Sandbanksi ja South Haven Pointi ühendavat kettpraami liini
Exeter	Seespool ida-läänesuunalist joont, mis ühendab Warren Pointi Checkstone Ledge'i vastas oleva rannaäärse päästejaamaga
Teignmouth	Sadama piirides
Darti jõgi	Seespool joont, mis ühendab Kettle Pointi ja Battery Pointi
Salcombe'i jõgi	Seespool joont, mis ühendab Splat Pointi ja Limebury Pointi
Plymouth	Seespool joont, mis ühendab Mount Batteni muuli Drake saare kaudu Raveness Pointiga; Yealmi jõgi seespool joont, mis ühendab Warren Pointi ja Misery Pointi
Fowey	Sadamast seespool
Falmouth	Seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Pendennis Pointi
Cameli jõgi	Seespool joont, mis ühendab Gun Pointi ja Brea Hilli
Taw' ja Torridge'i jõgi	Seespool joont asimuudiga 200°Crow Pointi tuletornist Skern Pointi rannani
Bridgewater	Lõuna pool joont, mis on Stert Pointist (51° 13,0′ põhjalaiust) otse itta tõmmatud
Avoni jõgi (Avon)	Seespool joont, mis ühendab Avonmouthi muuli Nethami tammi ja Wharf Pointiga

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia

Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu

Bulgaaria

Doonau: jõe 845,650. kilomeetrist kuni 374,100. kilomeetrini

Tšehhi Vabariik

Paisjärved: Brněnská (Kníničky), Jesenice, Nechranice, Orlík, Rozkoš, Slapy, Těrlicko, Žermanice ja Nové Mlýny III

Liiva- ja kruusakarjäärid: Ostrožná Nová Ves ja Tovačov

Saksamaa

Doonau	Kelheimist (2 414,72 km) Saksamaa-Austria piirini Jochensteinis
Rein koos Lampertheimer Altrheiniga (alates 4,75 km kuni Reinini, Altrhein Stockstadt-Erfelden (alates 9,80 km kuni Reinini)	Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini
Elbe (Norderelbe) kaasa arvatud Süderelbe en Köhlbrand	Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini
Müritz

Prantsusmaa

Adour alates neemest Bec du Gave kuni mereni

Aulne alates Châteaulin'i lüüsist kuni mereni, jooneni, mille määratleb Passage de Rosnoën

Blavet alates Pontivy'st kuni Pont du Bonhomme'i sillani

Calais kanal

Charente alates Tonnay-Charente'i sillast kuni mereni, jooneni, mis läbib vasaku kalda alamjooksul asuva tuletorni keskpunkti ja Fort de la Pointe keskpunkti

Dordogne alates Lidoire'iga ühinemisest kuni Bec d'Ambès' neemeni

Garonne alates Castet en Dorthe sillast kuni Bec d'Ambès' neemeni

Gironde alates neemest Bec d'Ambès kuni punktis KP 48,50 kulgeva põikijooneni, mis läbib Ile de Patiras' saare allavoolu jäävat tippu

Hérault alates Bessani sadamast mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani

Isle alates Dronne'iga ühinemisest kuni Dordogne'iga ühinemiseni

Loire alates Maine'iga ühinemisest kuni Cordemais'ni (KP 25)

Marne Bonneuil' sillast (KP 169bis900) ja St Mauri lüüsist kuni Seine'iga ühinemiseni

Rein

Nive alates Haïtze'i tammist Ustaritzis kuni Adouriga ühinemiseni

Oise Janville'i lüüsist kuni Seine'iga ühinemiseni

Orb alates Sérignanist mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani

Rhône alates Šveitsi piirist mereni, välja arvatud Petit Rhône

Saône alates Pont de Bourgogne'i sillast Chalon sur Saône'is kuni Rhône'iga ühinemiseni

Seine alates Nogent sur Seine lüüsist kuni Tancarville'i kanali alguseni

Sèvre Niortaise alates Marans'i lüüsist kuni mereni, suudmes asuva vahimajakese vastas

Somme alates Pont de la Portelette'i silla Abbeville'is allavoolu jäävast servast kuni Noyelles'i raudteesillani Saint-Valéry-sur-Somme's

Vilaine alates Redonist (KP 89,345) kuni Arzali tammini

Amance'i järv

Annecy järv

Biscarosse'i järv

Bourget' järv

Carcansi järv

Cazaux' järv

Der-Chantecoq'i järv

Guerlédani järv

Hourtini järv

Lacanau järv

Orienti järv

Pareloup' järv

Parentis' järv

Sanguinet' järv

Serre-Ponçoni järv

Temple'i järv

Horvaatia

Doonau: jõe 1 295. kilomeetrist ja 500 meetrist kuni 1 433. kilomeetri ja 100 meetrini

Drava jõgi: jõe 0 kilomeetrist kuni 198. kilomeetri ja 600 meetrini

Drava jõgi: jõe 800 kilomeetrist kuni 594. kilomeetri ja 000 meetrini

Kupa jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 5. kilomeetri ja 900 meetrini

Una jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 15. kilomeetrini

Ungari

Doonau: jõe 1 812. kilomeetrist kuni 1 433. kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Drava jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas-Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Velence järv

Fertő järv

Madalmaad

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, Afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi elektrijaamani

Traun: suudmest kuni 1,80 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,70 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola

—	Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

—	Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

—	Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

—	Dąbie järv sisemere piirini

—	Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

—	Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

—	Bydgoski kanal

—	Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

—	Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

—	Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

—	Łączański kanal

—	Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

—	Żerański kanal

—	Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

—	Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

—	Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

—	Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

—	Nysa Łuźycka jõgi Gubinist kuni Oderisse suubumiseni

—	Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

—	Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

—	Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

—	Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

—	Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

—	Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

—

Wielkie Jeziora Mazurskie süsteem, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

—	Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Rumeenia

Doonau: Serbia-Rumeenia piirilt (1 075. kilomeeter) kuni Musta mereni Sulina kanaliharus.

Doonau–Musta mere kanal (64,410 kilomeetrit pikk): Doonau jõega liitumiskohast Doonau 299,300. kilomeetril Cernavodăs (vastavalt kanali 64,410. km) kuni Constanta Lõuna–Agigea sadamani (kanali 0. km)

Poarta Albă – Midia Năvodari kanal (34,600 km pikk): liitumiskohast Doonau – Musta mere kanaliga viimase 29,410. kilomeetril Poarta Albăs (vastavalt kanali 27,500. kilomeeter) Midia sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Slovakkia

Doonau: jõe 1 880,26. kilomeetrist kuni 1 708,20. kilomeetrini

Doonau kanal: jõe 1 851,75. kilomeetrist kuni 1 811,00. kilomeetrini

Váhi jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 70,00. kilomeetrini

Morava jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 6,00. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 49,68. kilomeetrist kuni 64,85. kilomeetrini

Paisjärved: Oravská Priehrada, Liptovská Mara, Zemplínska Šírava

Rootsi

Trollhättani kanal ja Göta älv, Bastugrundsi paaki läbivast laiuskraadist kuni Göta älvi silda läbiva laiuskraadini

Mälaren

Stockholmi sadamad, mis piirnevad loodes Lidingo sillaga, kirdes Elfviksgrundi tuletorni läbiva 135-315 kraadi joonega ja lõunas Skuru sillaga

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad, mis piirnevad põhjas Södertälje lüüsiga ja lõunas geograafilise laiusega N 59° 09′ 00″

Ühendkuningriik

ŠOTIMAA
Leith (Edinburgh)	Lainemurdjatest seespool
Glasgow	Strathclyde Loch
Crinani kanal	Crinan Ardrishaigini
Kaledoonia kanal	Kanali sektsioonid
PÕHJA-IIRIMAA
Lagani jõgi	Lagani ülevoolupaisust Stranmillisini
INGLISMAA IDARANNIK
Weari jõgi (pole loodeid)	Durhami vanast raudteesillast kuni Prebendsi sillani Durhamis
Teesi jõgi	Teesi paisust ülesvoolu
Grimsby dokk	Lüüsidest seespool
Imminghami dokk	Lüüsidest seespool
Hulli dokid	Lüüsidest seespool
Bostoni dokk	Lüüsiväravatest seespool
Aire ja Calderi laevateed	Goole'i dokkidest Leedsini; ühinemine Leedsiga ja Liverpooli kanal; Bank Dole'i ühinemiskohast Selbyni (Ouse'i jõe lüüs); Castlefordi ühinemiskohast Wakefieldini (Fallingi lüüs)
Ancholme'i jõgi	Ferriby lüüsist Briggini
Calderi ja Hebble'i kanal	Wakefieldist (Fallingi lüüs) Broadcut Topi lüüsini
Fossi jõgi	Ühinemiskohast Ouse jõega (Blue Bridge) kuni Monki sillani
Fossdyke'i kanal	Ühinemiskohast Trenti jõega kuni Brayford Poolini
Goole dokk	Lüüsiväravatest seespool
Hornsea Mere	Kogu kanal
Hulli jõgi	Struncheon Hilli lüüsist kuni Beverley Beckini
Market Weightoni kanal	Humberi jõe lüüsist kuni Sod Houses'i lüüsini
Uus ühenduskanal	Kogu kanal
Ouse'i jõgi	Naburni lüüsist kuni Nun Monktonini
Sheffieldi ja Lõuna-Yorkshire' kanal	Keadby lüüsist kuni Tinsley lüüsini
Trenti jõgi	Cromwelli lüüsist kuni Shardlow'ni
Withami jõgi	Bostoni lüüs kuni Brayford Poole'ini (Lincoln)
WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK
Severni jõgi	Llanthonyst ja Maisemore'i ülevoolupaisudest ülalpool
Wye jõgi	Monmouthist ülalpool
Cardiff	Roath Parki järv
Talboti sadam	Kinnistes dokkides
Swansea	Kinnistes dokkides
Dee jõgi	Ülalpool Barrelwell Hilli veeväljalaskekohta
Mersey jõgi	Dokid (välja arvatud Seaforthi dokk)
Lune'i jõgi	Ülalpool Glassoni dokki
Avoni jõgi (Midland)	Tewkesbury lüüsist kuni Eveshamini
Gloucester	Gloucesteri linna lüüsid (Gloucesteri/Sharpnessi kanal)
Hollingworthi järv	Kogu järv
Manchester Shipi kanal	Kogu kanal ja Salfordi dokid, sealhulgas Irwelli jõgi
Pickmere'i järv	Kogu järv
Tawe'i jõgi	Meretammi/väikelaevasadama ja Morfa kergejõustikustaadioni vahel
Rudyardi järv	Kogu järv
Weaveri jõgi	Northwichist allpool
LÕUNA-INGLISMAA
Nene'i jõgi	Wisbech Cut ja Nene'i jõgi kuni Dog-in-a-Doubleti lüüsini
Great Ouse'i jõgi	Kings Lynn Cut ja Great Ouse'i jõgi allpool Lääne-Lynni maanteesilda
Yarmouth	Yare jõe estuaar alates joonest, mis on tõmmatud põhja- ja lõunapoolse sissepääsumuuli otste vahele, sealhulgas Breydon Water
Lowestoft	Lowestofti sadam Mutfordi lüüsist allpool kuni välissadama sissepääsumuulide vahele tõmmatud jooneni
Alde ja Ore jõgi	Ore jõe sissepääsust ülevalpool kuni Westrow Pointini
Debeni jõgi	Debeni jõe sissepääsust ülalpool kuni Felixstowe Ferryni
Orwelli ja Stouri jõgi	Alates Fagbury Pointi ja Orwelli jõel olevast Shotley Pointi ühendavast joonest kuni Ipswichi dokini; ja Stouri jõele põhja-lõunasuunas läbi Erwarton Nessi tõmmatud joonest kuni Manningtreenini
Chelmeri ja Blackwateri kanal	Beeleigh' lüüsist ida pool
Thamesi jõgi koos lisajõgedega	Thamesi jõgi ülalpool Teddingtoni lüüsi kuni Oxfordini
Aduri jõgi ja Southwicki kanal	Aduri jõgi ülalpool Tarmaci sadamasilla lääneotsa, ja Southwicki kanal
Aruni jõgi	Aruni jõgi ülalpool Littlehampton Marinat
Ouse jõgi (Sussex), Newhaven	Ouse jõgi ülalpool põhjakai põhjapoolset otsa
Bewl Water	Kogu järv
Grafham Water	Kogu järv
Rutland Water	Kogu järv
Thorpe Parki järv	Kogu järv
Chichester	Ida pool joont, mis ühendab Cobnor Pointi Chalkdock Pointiga
Christchurch	Christchurchi sadam, välja arvatud Run
Exeteri kanal	Kogu kanal
Avoni jõgi (Avon)	Bristoli linna dokid Nethami tammist Pulteney ülevoolupaisuni

(1) Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

V LISA

ÜKSIKASJALIKUD MENETLUSSÄTTED

Artikkel 2.01

Kontrollorganid

1.	Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.

Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.

Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:

a)	siseveeliikluse eest vastutava haldusasutuse töötaja;

b)	siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;

c)	laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita.

Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle liikmesriigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.

4.	Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.

Artikkel 2.02

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.03

Veesõiduki esitamine kontrolliks

Omanik või tema esindaja esitab kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta annab kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta avab kontrollijatele mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.

Kontrollorgan nõuab kõigepealt kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või tunnustatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tõend, et laeva konstruktsioon vastab selle nõuetele, või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 14 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.

Kontrollorgan teeb proovisõite liikurlaevade või konvoide esialgse kontrolli käigus ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.

3.	Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet kohaldatakse ka veesõiduki ehitamise ajal.

Artikkel 2.04

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.05

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.06

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.07

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisu ja muutmine

Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest registreerimisnumbri või kodusadama muutmisest ning saadab kõnealusele asutusele muudatuse sisseviimiseks liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse.

2.	Iga pädev asutus võib liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust täiendada või muuta.

3.	Kui pädev asutus muudab või täiendab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastas.

Artikkel 2.08

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.09

Perioodiline kontroll

1.	Enne liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tehakse veesõidukile perioodiline kontroll.

2.	Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele uue kehtivusperioodi.

3.	Kehtivusperiood märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.

4.	Kui liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus asendatakse pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.

Artikkel 2.10

Vabatahtlik kontroll

Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.

Kontrolli läbiviimise taotlusele tuleb reageerida.

Artikkel 2.11

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.12

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.13

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.14

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.15

Kulud

Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik veesõiduki kontrolli ning liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi kehtestatud tasude määradele.

Artikkel 2.16

Teave

Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste tõestatud ja kindlaksmääratud väljavõtteid ja koopiaid.

Artikkel 2.17

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste register

Pädevad asutused säilitavad kõikide nende väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste originaalid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe. Nad ajakohastavad käesoleva direktiivi artiklis 17 nimetatud registrit sellele vastavalt.

Selleks et võtta haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ja rakendada käesoleva lisa artikleid 2.02–2.15 ning käesoleva direktiivi artikleid 6, 9, 10, 13, 14, 15, 20, 21 ja 22, antakse halduskokkulepete alusel II lisas esitatud näidise kohaselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, Mannheimi konventsiooni osalisriikidele ning – ulatuses, mis tagab võrdväärsel tasemel eraelu puutumatuse kaitse – kolmandatele riikidele üksnes lugemist võimaldav juurdepääs registrile.

Artikkel 2.18

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

1.	Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber“) koosneb vastavalt käesoleva direktiivi II lisale kaheksast araabia numbrist.

Identifitseerimisnumbri annab veesõidukile selle liikmesriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam, v.a siis, kui veesõidukile on liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamise ajaks identifitseerimisnumber juba antud.

Nende riikide veesõidukitele, kus identifitseerimisnumbri andmine ei ole võimalik, annab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantava identifitseerimisnumbri liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus.

3.	Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele identifitseerimisnumbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantud identifitseerimisnumbri laevale kinnitamise eest.

Artikkel 2.19

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.20

Teavitamine

Iga liikmesriik või selle pädevad asutused edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või teistele pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)	tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja II lisa rakendamise eest vastutavate liikmesriigi pädevate asutuste nimed ja aadressid;

b)	II lisa kohane andmeleht laeva reoveepuhastite tüüpide kohta, millele on antud tüübikinnitus pärast viimase teatise saatmist;

c)	heakskiidetud II lisas sätestatust erinevail standardeil põhinevad laeva reoveepuhasti tüübikinnitused liikmesriikide siseriiklikel veeteedel kasutamiseks;

d)	ühe kuu jooksul teabe laeva reoveepuhasti tüübikinnituse tühistamise ja sellise tühistamise põhjuste kohta;

e)	ankrumassi vähendamise taotluse järel loa saanud eriankrud, märkides nende tüübimärgistuse ja ankrumassi lubatud vähendamise. Kui komisjon ei esita vastuväiteid, annab pädev asutus taotlejale loa kõige varem kolme kuu jooksul pärast komisjonile teatamist;

f)	navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid, millele nad on andnud tüübikinnituse. Asjakohases teates on märgitud määratud tüübikinnituse number ning samuti tüübi nimetus, tootja nimi, tüübikinnituse omaniku nimi ning tüübikinnituse kuupäev;

g)	navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamist, asendamist, remonti või hooldust teha võivate spetsialiseerunud ettevõtete volitamise eest vastutavad pädevate asutuste nimed ja aadressid.

I lisa.	Geograafiliselt 1., 2. ja 3. tsooni jaotatud liidu siseveeteede loetelu
II lisa.	1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded
III lisa.	1., 2. ja mitte ühenduses olevatel 3. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate täiendavate tehniliste nõuete valdkonnad
IV lisa.	3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete võimaliku leevendamise valdkonnad
V lisa.	Üksikasjalikud menetlussätted
VI lisa.	Klassifikatsiooniühingud
VII lisa.	Vastavustabel

Direktiiv 2006/87/EÜ	Käesolev direktiiv
—	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
—	Artikkel 3
Artikkel 1	Artikkel 4
—	Artikkel 5
Artikkel 9	Artikli 6 lõiked 1 ja 3
Artikli 8 lõige 1	Artikli 6 lõiked 2 ja 4
Artikli 8 lõige 4	Artikli 6 lõige 5
Artikkel 3	Artikkel 7
Artikkel 4	Artikkel 8
Artikli 11 lõige 2	Artikkel 9
Artikli 11 lõige 1	Artikkel 10
Artikkel 14	Artikkel 11
Artikkel 13	Artikkel 12
Artikkel 12	Artikkel 13
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikkel 16	Artikkel 15
Artikkel 18	Artikkel 16
—	Artikkel 17
—	Artikkel 18
—	Artikkel 19
Artikkel 10	Artikkel 20
—	Artikkel 21
Artikkel 17	Artikkel 22
Artikkel 5	Artikkel 23
Artikkel 6 on välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ (1)	—
Artikli 7 lõiked 1–3	Artikkel 24
—	Artikkel 25
—	Artikkel 26
—	Artikkel 27
—	Artikkel 28
Artikli 8 lõiked 2 ja 3	Artikkel 29
—	Artikkel 30
Artikli 20 lõige 1	Artikkel 31
Artikli 20 lõige 2	—
Artikkel 22	—
—	Artikkel 32
Artikkel 19	Artikkel 33
—	Artikkel 34
Artikkel 24	Artikkel 35
Artikkel 21	Artikkel 36
Artikkel 23	Artikli 37 lõiked 1 ja 2
Artikli 7 lõige 4	Artikli 37 lõige 3
—	Artikkel 38
—	Artikkel 39
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	Artikkel 40