|
2)
|
II-2 peatükis:
|
a)
|
lisatakse reeglid II-2/A/2.28 ja II-2/A/2.29:
|
„.28
|
„Tulesiiber“ – reegli II-2/B/9a kohaldamisel ventilatsioonikanalisse paigaldatud seade, mis tavatingimustes jäetakse õhuvoolu jaoks lahti ja suletakse tulekahju korral, et takistada õhuvoolu kanalis ja tõkestada tule levimist. Eespool esitatud määratlusega on seotud järgmised terminid:
|
.1
|
automaatne tulesiiber on tulesiiber, mis sulgub ise kokkupuutel põlemissaadustega;
|
|
.2
|
manuaalne tulesiiber on tulesiiber, mille avab või sulgeb laevameeskond käsitsi; ning
|
|
.3
|
kaugjuhitav tulesiiber on tulesiiber, mille sulgeb laevameeskond kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtimisseadme abil.
|
|
|
.29
|
„Suitsusiiber“ – reegli II-2/B/9a kohaldamisel ventilatsioonikanalisse paigaldatud seade, mis tavatingimustes jäetakse õhuvoolu jaoks lahti ja suletakse tulekahju korral, et takistada õhuvoolu kanalis ning tõkestada suitsu ja kuumade gaaside levimist. Suitsusiiber ei ole ette nähtud selleks, et suurendada sellise tulekindla vaheseina tulekindlust, mida läbib ventilatsioonikanal. Eespool esitatud määratlusega on seotud järgmised terminid:
|
.1
|
automaatne suitsusiiber on suitsusiiber, mis sulgub ise kokkupuutel suitsu või kuumade gaasidega;
|
|
.2
|
manuaalne suitsusiiber on suitsusiiber, mille avab või sulgeb laevameeskond käsitsi; ning
|
|
.3
|
kaugjuhitav suitsusiiber on suitsusiiber, mille sulgeb laevameeskond kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtimisseadme abil.“;
|
|
|
|
b)
|
reegel II-2/A/6.8.2.1 asendatakse järgmisega:
|
„.1
|
laeva peajõuseadmena ja elektrienergia tootmiseks kasutatavate sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad ning 1. jaanuaril 2018 või hiljem ehitatud laevade puhul kõik sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad;“;
|
|
|
c)
|
reegli II-2/A/11.1 sissejuhatus asendatakse järgmisega:
|
„.1
|
Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 2019, kuulub tuletõrjuja varustusse järgmine:“;
|
|
|
d)
|
lisatakse reeglid II-2/A/11.1.1.3 ja II-2/A/11.1a:
|
„.1.3
|
Tuletõrjuja varustusse kuuluv kompaktne suruõhuhingamisaparaat peab 1. juuliks 2019 vastama tuleohutussüsteemide koodeksi 3. peatüki punktile 2.1.2.2.
|
|
.1a
|
1. juulil 2019 või hiljem ehitatud laevade puhul vastab tuletõrjuja varustus tuleohutussüsteemide koodeksile;“;
|
|
|
e)
|
lisatakse reegel II-2/A/11.4a:
|
„.4a
|
Tuletõrjuja sidevahendid:
Laevade puhul, mille pardal peab olema vähemalt üks tuletõrjuja varustuse komplekt ning mis on ehitatud 1. jaanuaril 2018 või hiljem, peab pardal olema iga tuletõrjerühma jaoks omavahel side pidamiseks vähemalt kaks kahesuunalist kantavat raadiotelefoni. Veeldatud maagaasil töötavate laevade või suletud ro-ro-ruumide või eriruumidega ro-ro-reisilaevade puhul peavad need kahesuunalised kantavad raadiotelefonid olema plahvatuskindlad või sädemeohutud. Enne 1. jaanuari 2018 ehitatud laevad peavad vastama käesoleva reegli nõuetele hiljemalt esimese ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 2019.“;
|
|
|
f)
|
lisatakse reegel II-2/A/15.2.6:
|
„.6
|
Laevades, mille suhtes kohaldatakse reeglit II-2/A/11, täidetakse või asendatakse õppuste ajal kasutatud hingamisaparaadi balloonid enne laeva väljumist.“;
|
|
|
g)
|
reegel II-2/B/5.1 asendatakse järgmisega:
|
„.1
|
Kõikide vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus peab vastama tabelites 5.1 või 5.1(a) ja 5.2 või 5.2(a) sätestatule ning lisaks mujal käesolevas osas nimetatud vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele.
Uute laevade ehituslike tulekaitseabinõude heakskiitmisel tuleb võtta arvesse soojuse edastamise ohtu kuumasildade vahel lõikumispunktides ja termotõkete otstes.“;
|
|
|
h)
|
reegli II-2/B/5.4 tabeli 5.1 järele lisatakse tabel 5.1(a):
„Käesolev tabel kehtib KÕIKIDE 1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVADE PUHUL:
Tabel 5.1(a)
Kõrvuti asetsevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus
|
Ruumid
|
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
(5)
|
(6)
|
(7)
|
(8)
|
(9)
|
(10)
|
(11)
|
|
Juhtimispunktid
|
(1)
|
A-0e
|
A-0
|
60
|
A-0
|
A-15
|
A-60
|
A-15
|
A-60
|
A-60
|
*
|
A-60
|
|
Koridorid
|
(2)
|
|
Ce
|
B-0e
|
A-0e
B-0e
|
B-0e
|
A-60
|
A-15
|
A-60
|
A-15
A-0d
|
*
|
A-30
|
|
Eluruumid
|
(3)
|
|
|
Ce
|
A-0e
B-0e
|
B-0e
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-15
A-0d
|
*
|
A-30
A-0d
|
|
Trepid
|
(4)
|
|
|
|
A-0e
B-0e
|
A-0e
B-0e
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-15
A-0d
|
*
|
A-30
|
|
Teenindusruumid (madal tuleoht)
|
(5)
|
|
|
|
|
Ce
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
|
A-kategooria masinaruumid
|
(6)
|
|
|
|
|
|
*
|
A-0
|
A-0
|
A-60
|
*
|
A-60
|
|
Muud masinaruumid
|
(7)
|
|
|
|
|
|
|
A-0b
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
|
Lastiruumid
|
(8)
|
|
|
|
|
|
|
|
*
|
A-0
|
*
|
A-0
|
|
Teenindusruumid (kõrge tuleoht)
|
(9)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
A-0b
|
*
|
A-30
|
|
Avatud tekid
|
(10)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
A-0
|
|
Eriruumid ja ro-ro-ruumid
|
(11)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
A-30“
|
|
|
i)
|
reegli II-2/B/5.4 tabeli 5.2 järele lisatakse tabel 5.2(a):
„Käesolev tabel kehtib KÕIKIDE 1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVADE PUHUL:
Tabel 5.2(a)
Kõrvuti asetsevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus
|
Alumised ruumid ↓
|
Ülemised → ruumid
|
(1)
|
(2)
|
(3)
|
(4)
|
(5)
|
(6)
|
(7)
|
(8)
|
(9)
|
(10)
|
(11)
|
|
Juhtimispunktid
|
(1)
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-60
|
|
Koridorid
|
(2)
|
A-0
|
*
|
*
|
A-0
|
*
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-30
|
|
Eluruumid
|
(3)
|
A-60
|
A-0
|
*
|
A-0
|
*
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-30
A-0d
|
|
Trepid
|
(4)
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-30
|
|
Teenindusruumid (madal tuleoht)
|
(5)
|
A-15
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
|
A-kategooria masinaruumid
|
(6)
|
A-60
|
A-60
|
A-60
|
A-60
|
A-60
|
*
|
A-60f
|
A-30
|
A-60
|
*
|
A-60
|
|
Muud masinaruumid
|
(7)
|
A-15
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
|
Lastiruumid
|
(8)
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-0
|
*
|
A-0
|
|
Teenindusruumid (kõrge tuleoht)
|
(9)
|
A-60
|
A-30
A-0d
|
A-30
A-0d
|
A-30
A-0d
|
A-0
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-0
|
*
|
A-30
|
|
Avatud tekid
|
(10)
|
*
|
*
|
*
|
*
|
*
|
*
|
*
|
*
|
*
|
—
|
A-0
|
|
Eriruumid ja ro-ro-ruumid
|
(11)
|
A-60
|
A-30
|
A-30
A-0d
|
A-30
|
A-0
|
A-60
|
A-0
|
A-0
|
A-30
|
A-0
|
A-30
|
Märkused tabelite 5.1, 5.1(a), 5.2 ja 5.2(a) kohta (vastavalt vajadusele).
|
(a)
|
Selgituseks, kumba kohaldatakse, vt reeglid II-2/B/3 ja 8.
|
|
(b)
|
Kui ruumid on sama numbriga kategooriast ja ülaindeksiga b, on tabelites esitatud tulekindlusega vahesein või tekk nõutav ainult juhul, kui kõrvuti asetsevad ruumid on erineva otstarbega, nt kategoorias 9. Kambüüsi kõrval asuva kambüüsi puhul ei ole vahesein vajalik, kuid värvikambri kõrval asuva kambüüsi puhul on nõutav klassi A-0 vahesein.
|
|
(c)
|
Roolikambrit ja kaardikambrit teineteisest eraldavad vaheseinad võivad olla B-0 tulekindlusega.
|
|
(d)
|
Vt käesoleva reegli punktid 2.3 ja 2.4.
|
|
(e)
|
Reegli 2.1.2 kohaldamisel tuleb tabelites 5.1 ja 5.1(a) klasside B-0 ja C asemel kasutada väärtust A-0.
|
|
(e)
|
Tuleisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinaruum on vähese tuleohuga või tuleoht puudub.
|
|
(*)
|
Kui tabelis esineb tärn, peab vahesein olema terasest või samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama klassi standardile. Kui 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel läbivad tekki (välja arvatud kategooria 10 ruumis) elektrijuhtmed, torud ja ventilatsioonikanalid, tuleb selline läbiviik tihendada, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimispunktide (avariigeneraatorite) ja avatud tekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhu sisselaskeavad, välja arvatud juhul, kui on paigaldatud paikne gaaskustutussüsteem. Reegli II-2/B/2.1.2 kohaldamisel tähendab tärn tabelites 5.2 ja 5.2(a), välja arvatud kategooriate 8 ja 10 puhul, väärtust A-0.“;
|
|
|
j)
|
lisatakse reegel II-2/B/6.3.4:
„1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD
|
.3.4
|
Masinaruumis asuvast töökojast peab olema kaks evakuatsiooniteed. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest pakub pidevat kaitset tule eest ohutu punktini väljaspool masinaruumi.“;
|
|
|
k)
|
reegli II-2/B/9 pealkiri asendatakse järgmisega:
„9 Ventilatsioonisüsteemid enne 1. jaanuari 2018 ehitatud laevadele (R 32)“;
|
|
l)
|
lisatakse reegel II-2/B/9a:
„9a Ventilatsioonisüsteemid laevadele
1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD
.1 Üldine
|
.1
|
Ventilatsioonikanalid, sealhulgas ühe- ja kahekordse seinaga kanalid, peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, välja arvatud lühikesed (kuni 600 mm) painduvad lõõtstorud, mida kasutatakse ventilaatorite ühendamiseks torustikuga ventileeritavates ruumides. Kui punktis .1.6 ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, peavad kõik muud kanalite ehitamiseks kasutatavad materjalid, sealhulgas isolatsioonimaterjalid, olema mittesüttivad. Lühikesed kanalid, mille pikkus ei ületa 2 m ja mille läbiviiguava ristlõike pindala (termin „läbiviiguava ristlõike pindala“ tähendab ka eelisoleeritud kanali puhul pindala, mis arvutatakse kanali, mitte isolatsiooni sisemõõtmete alusel) ei ületa 0,02 m2, ei pea olema terasest või muust samaväärsest materjalist sõltuvalt järgmistest tingimustest:
|
.1
|
kanalid peavad olema mittesüttivast materjalist, mis võivad olla seest- ja väljastpoolt kaetud kilega, millel on halb leegilevik, ja kõigil juhtudel ei tohi tekkiv soojushulk ületada 45 MJ/m2 pindalast kasutatava paksuse kohta. Tekkivat soojushulka arvutatakse vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni avaldatud soovitustele, eelkõige vastavalt standardile ISO 1716:2002 „Reaction to the fire tests for building products – Determination of the heat of combustion“ (Ehitustoodete tuletundlikkuse katsed – Põlemissoojuse kindlaksmääramine);
|
|
.2
|
kanaleid kasutatakse üksnes ventilatsiooniseadmete otstes; ja
|
|
.3
|
kanalid ei asu mööda kanalit mõõdetuna A- või B-klassi vaheseinas, kaasa arvatud katkematu B-klassi lagi, asuvale avausele lähemal kui 600 mm.
|
|
|
.2
|
Järgmisi seadmeid tuleb kontrollida vastavalt tulekatsekoodeksile:
|
.1
|
tulesiibrid, kaasa arvatud asjakohased juhtimisvahendid, kuid katse tegemine ei ole nõutav kambüüsi toiduvalmistamisseadmete väljatõmbekanalite alumises otsas asuvate siibrite puhul, mis peavad olema terasest ja suutma peatada tõmmet kanalis; ning
|
|
.2
|
A-klassi vaheseinte läbiviigud, kuid katse tegemine ei ole nõutav, kui terasmuhvid on ventilatsioonikanalitega otseselt ühendatud neetide või kruvidega ühenduste või keevituse abil.
|
|
|
.3
|
Tulesiibrid peavad olema kergesti ligipääsetavad. Kui need on paigutatud lagede või vooderdiste taha, tuleb need laed või vooderdised varustada kontroll-luugiga, millele peab olema märgitud tulesiibri identifitseerimisnumber. Samuti peab tulesiibri identifitseerimisnumber olema kõigil vajalikel kaugjuhtimisseadistel.
|
|
.4
|
Ventilatsioonikanalid tuleb varustada luukidega nende kontrollimiseks ja puhastamiseks. Luugid peavad asuma tulesiibrite lähedal.
|
|
.5
|
Ventilatsioonisüsteemide peamisi sisse- ja väljalaskeavasid peab saama sulgeda väljastpoolt ventileeritavaid ruume. Sulgurid peavad olema kergesti ligipääsetavad, samuti peavad need olema nähtavalt ja püsivalt märgistatud ning näitama ära sulguri tööasendi.
|
|
.6
|
Ventilatsioonikanalite äärikuga ühenduste süttivad tihendid ei tohi olla A- või B-klassi vaheseinas ning A-klassi ehitusega kanalites asuvatele avaustele lähemal kui 600 mm.
|
|
.7
|
Ventilatsiooniavasid või õhutuse tasakaalukanaleid kahe kinnise ruumi vahel ei ole, välja arvatud juhul, kui see on lubatud reegliga II-2/B/7.7.
|
.2 Kanalite korraldus
|
.1
|
A-kategooria masinaruumide, sõidukiruumide, ro-ro-ruumide, kambüüside, eriruumide ja lastiruumide ventilatsioonisüsteemid peavad olema üksteisest ja muid ruume teenindavatest ventilatsioonisüsteemidest eraldatud. Kuni 36 reisijat vedavatel reisilaevadel ei pea kambüüsi ventilatsioonisüsteemid siiski olema täielikult eraldatud teistest ventilatsioonisüsteemidest, vaid neid võib eraldi kanalite kaudu teenindada teisi ruume teenindav ventilatsiooniseade. Sellisel juhul tuleb kambüüsi ventilatsioonikanali ventilatsiooniseadme lähedusse paigaldada automaatne tulesiiber.
|
|
.2
|
A-kategooria masinaruumide, kambüüside, sõidukiruumide, ro-ro-ruumide või eriruumide ventileerimiseks paigaldatud kanalid ei tohi läbida eluruume, teenindusruume ega juhtimispunkte, välja arvatud juhul, kui nad vastavad alapunktis .2.4 täpsustatud tingimustele.
|
|
.3
|
Eluruumide, teenindusruumide või juhtimispunktide ventileerimiseks paigaldatud kanalid ei tohi läbida A-kategooria masinaruume, kambüüse, sõidukiruume, ro-ro-ruume ega eriruume, välja arvatud juhul, kui nad vastavad alapunktis .2.4 täpsustatud tingimustele.
|
|
.4
|
Vastavalt punktidele .2.2 ja .2.3 on kanalid kas:
|
.1.1
|
ehitatud terasest paksusega vähemalt 3 mm kanalite puhul, mille läbiviiguava ristlõike pindala on vähem kui 0,075 m2, vähemalt 4 mm kanalite puhul, mille läbiviiguava ristlõike pindala on 0,075 m2 ja 0,45 m2 vahel, ning vähemalt 5 mm kanalite puhul, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,45 m2;
|
|
.1.2
|
nõuetekohaselt toestatud ja jäigastatud;
|
|
.1.3
|
läbitavate piirete lähedal varustatud automaatsete tulesiibritega; ja
|
|
.1.4
|
isoleeritud vastavalt A-60-klassi standardile alates nende ruumide piiretest, mida nad teenindavad, punktini, mis on vähemalt 5 m kaugusel igast tulesiibrist;
|
või
|
.2.1
|
ehitatud terasest vastavalt punktidele .2.4.1.1 ja .2.4.1.2; ning
|
|
.2.2
|
isoleeritud vastavalt A-60-klassi standardile kõikides ruumides, mida nad läbivad, välja arvatud kanalid, mis läbivad kategooria 9 või 10 ruume, mis on määratletud reeglis II-2/B/4.2.2.
|
|
|
.5
|
Punktide .2.4.1.4 ja .2.4.2.2 kohaselt peavad kanalid olema isoleeritud kogu nende pinna ulatuses. Kanalid, mis asuvad konkreetsest ruumist väljaspool, kuid selle kõrval, ja millel on selle ruumiga üks või mitu ühist pinda, loetakse seda ruumi läbivaks ja need isoleeritakse kogu ühise pinna ulatuses nii, et isolatsioon ulatub 450 mm kaugusele kanalist (sellekohased joonised on esitatud SOLASi konventsiooni II-2 peatüki ühtsetes tõlgendustes (ringkiri MSC.1/1276)).
|
|
.6
|
Kui ventilatsioonikanal peab läbima vertikaalse põhitsooni vaheseina, tuleb vaheseina kõrvale paigaldada automaatne tulesiiber. Siibrit peab samuti saama käsitsi sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt. Juhtimispunkt peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nähtavalt märgistatud. Vaheseina ja siibri vaheline kanal peab olema ehitatud terasest vastavalt punktidele .2.4.1.1 ja .2.4.1.2 ning selle isolatsiooni tulekindlus peab olema vähemalt samasugune kui läbitaval vaheseinal. Siiber tuleb paigaldada vähemalt vaheseina ühele poolele koos nähtava näidikuga, mis näitab ära siibri tööasendi.
|
.3 Tulesiibrite ja läbiviikude üksikasjad
|
.1
|
A-klassi vaheseinu läbivad kanalid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
.1
|
kui õhukese plaadiga kaetud kanal, mille läbiviiguava ristlõike pindala on kuni 0,02 m2, läbib A-klassi vaheseinu, tuleb ava varustada terasplekist muhviga, mille paksus on vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 200 mm, mis on soovitavalt jagatud 100 mm vaheseina mõlemal poolel või teki puhul üleni paigaldatud läbitavate tekkide alumisele poolele;
|
|
.2
|
kui ventilatsioonikanal, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,02 m2, kuid vähem kui 0,075 m2, läbib A-klassi vaheseinu, tuleb avad vooderdada terasplekist muhvidega. Kanalite ja muhvide paksus peab olema vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 900 mm. Vaheseinte läbistamise korral jagatakse see pikkus soovitavalt võrdselt 450 mm vaheseina mõlemal poolel. Need kanalid või selliseid kanaleid vooderdavad muhvid tuleb varustada tuleisolatsiooniga. Isolatsiooni tulekindlus peab olema vähemalt samasugune kui vaheseinal, mida kanal läbib; ja
|
|
.3
|
kõik kanalid, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,075 m2 ja mis läbivad A-klassi vaheseinu, varustatakse automaatsete tulesiibritega. Iga tulesiiber paigaldatakse läbitava vaheseina lähedale ning siibri ja läbitava vaheseina vaheline kanal ehitatakse terasest vastavalt punktidele .2.4.2.1 ja .2.4.2.2. Tulesiiber peab töötama automaatselt, kuid seda peab samuti saama käsitsi sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt. Siiber tuleb varustada nähtava näidikuga, mis näitab ära siibri tööasendi. Tulesiibrid ei ole nõutavad, kui kanalid läbivad A-klassi vaheseintega ümbritsetud ruume ja ei teeninda neid, tingimusel et kanalitel on sama tulekindlus kui vaheseintel, mida nad läbivad. Kanalit, mille ristlõike pindala on üle 0,075 m2, ei tohi A-klassi vaheseina läbimise kohal jagada väiksemateks kanaliteks ja seejärel pärast vaheseina läbimist ühendada neid uuesti põhikanaliga, et vältida käesoleva sättega nõutava siibri paigaldamist.
|
|
|
.2
|
B-klassi vaheseinu läbivad ventilatsioonikanalid, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,02 m2, tuleb vooderdada 900 mm pikkuste terasplekist muhvidega, mis soovitavalt on jaotatud 450 mm vaheseina mõlemal poolel, välja arvatud juhul, kui kanal on selles pikkuses terasest.
|
|
.3
|
Kõiki suitsusiibreid peab olema võimalik käsitsi juhtida. Siibritel on otsene mehaaniline vabastusmehhanism või alternatiivina suletakse need elektriliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Kõiki siibreid peab saama käsitsi sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt. Automaatsed tulesiibrid, sealhulgas kaugjuhitavad tulesiibrid, peavad olema varustatud tõrkekindla mehhanismiga, mis sulgeb siibri tulekahju korral ka elektrikatkestuse või hüdraulilise või pneumaatilise rõhu kadumise korral. Kaugjuhitavaid tulesiibreid peab olema võimalik käsitsi uuesti avada.
|
.4 Ventilatsioonisüsteemid reisilaevadele, mis veavad rohkem kui 36 reisijat
|
.1
|
Lisaks jaotistes .1, .2 ja .3 sätestatud nõuetele peab reisilaev, mis veab rohkem kui 36 reisijat, vastama ka järgmistele nõuetele:
|
.1
|
Üldiselt tuleb ventilaatorid paigutada nii, et mitmesugustesse ruumidesse ulatuvad kanalid jääksid samasse vertikaalsesse põhitsooni.
|
|
.2
|
Kinniseid treppe teenindab sõltumatu ventilaatori- ja kanalisüsteem (väljatõmbe- ja sissepuhkesüsteem), mis ei teeninda ventilatsioonisüsteemis ühtki muud ruumi.
|
|
.3
|
Mis tahes ristlõikega kanal, mis teenindab rohkem kui üht vaheteki eluruumi, teenindusruumi või juhtimispunkti, varustatakse sellistes ruumides iga teki läbimiskoha lähedal automaatse suitsusiibriga, mida peab samuti saama käsitsi sulgeda siibri kohal asuvalt kaitstud tekilt. Kui ventilaator teenindab rohkem kui üht vaheteki ruumi eraldi kanalite kaudu, mis kulgevad läbi vertikaalsete põhitsoonide, nii et kumbki kanal teenindab üht vaheteki ruumi, tuleb mõlemad kanalid varustada ventilaatori lähedal manuaalse suitsusiibriga.
|
|
.4
|
Vertikaalsed kanalid tuleb vajaduse korral isoleerida vastavalt tabelitele 4.1 ja 4.2. Kanalid tuleb isoleerida vastavalt nõuetele, mis kehtivad tekkide puhul, mis jäävad teenindatava ruumi ja käsitletava ruumi vahele.
|
|
.5 Väljatõmbekanalid kambüüsi toiduvalmistamisseadmetest
.1 Nõuded reisilaevadele, mis veavad rohkem kui 36 reisijat
|
.1
|
Lisaks jaotistes .1,.2 ja .3 sätestatud nõuetele tuleb väljatõmbekanalid kambüüsi toiduvalmistamisseadmetest ehitada vastavalt punktidele .2.4.2.1 ja .2.4.2.2 ning isoleerida vastavalt A-60-klassi standardile eluruumides, teenindusruumides või juhtimispunktides, mida nad läbivad. Samuti tuleb need varustada järgmisega:
|
.1
|
rasvafilter, mida saab puhastamiseks kergesti eemaldada, kui ei ole paigaldatud alternatiivselt tunnustatud rasvaeemaldussüsteemi;
|
|
.2
|
kanali alumises otsas kanali ja toiduvalmistamisseadmete vahelises ühenduskohas asuv tulesiiber, millel on automaatne ja kaugjuhtimine, ning lisaks kanali ülemises otsas, kanali väljalaskeava lähedal asuv kaugjuhtimisega tulesiiber;
|
|
.3
|
paikne tulekustutusvahend tulekahju kustutamiseks kanalis. Tulekustutussüsteemid peavad vastama Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni avaldatud soovitustele, eelkõige standardile ISO 15371:2009 „Ships and marine technology – Fire-extinguishing systems for protection of galley cooking equipment“ („Laevad ja meretehnoloogia – Tulekustutussüsteemid kambüüsi toiduvalmistamisseadmete kaitsmiseks“);
|
|
.4
|
kaugjuhitavad seadmed väljatõmbeventilaatorite ja õhu sissevõtu ventilaatorite seiskamiseks, punktis .5.1.1.2 nimetatud tulesiibrite juhtimiseks ning tulekustutussüsteemi juhtimiseks, mis tuleb paigutada kambüüsist väljapoole kambüüsi sissepääsu lähedale. Kui süsteem on mitmeharuline, tuleb eespool nimetatud seadmete juurde paigaldada kaugjuhtimisvahend, millega saab sulgeda kõik sama peakanali kaudu õhku välja tõmbavad harud enne kustutusvahendi laskmist süsteemi; ning
|
|
.5
|
sobivalt paigutatud luugid nende kontrollimiseks ja puhastamiseks, sealhulgas üks väljatõmbeventilaatori lähedal ja üks kanalite alumises osas, kuhu koguneb rasva.
|
|
|
.2
|
Väljatõmbekanalid kambüüsi toiduvalmistamisseadmetest, mis on paigaldatud avatud tekkidele, peavad asjakohasel juhul vastama punktile .5.1.1, kui need läbivad eluruume või põlevaid materjale sisaldavaid ruume.
|
.2 Nõuded reisilaevadele, mis veavad kuni 36 reisijat
Kui kambüüsi toiduvalmistamisseadmete väljatõmbekanalid läbivad eluruume või põlevaid materjale sisaldavaid ruume, peavad need olema ehitatud vastavalt punktidele .2.4.1.1 ja .2.4.1.2. Igal väljatõmbekanalil peab olema:
|
.1
|
rasvafilter, mida saab puhastamiseks kergesti eemaldada;
|
|
.2
|
kanali alumises otsas kanali ja toiduvalmistamisseadmete vahelises ühenduskohas asuv tulesiiber, millel on automaatne ja kaugjuhtimine, ning lisaks kanali ülemises otsas, kanali väljalaskeava lähedal asuv kaugjuhtimisega tulesiiber;
|
|
.3
|
kambüüsist juhitavad seadmed väljatõmbeventilaatorite ja õhu sissevõtu ventilaatorite seiskamiseks; ning
|
|
.4
|
paikne tulekustutusvahend tulekahju kustutamiseks kanalis.
|
.6 Ventilaatorikambrid, mis teenindavad A-kategooria masinaruume, kus asuvad sisepõlemismasinad
|
.1
|
Kui ventilaatorikamber teenindab ainult üht sellist masinaruumi ning ventilaatorikambri ja masinaruumi vahel ei ole tulekindlat vaheseina, peavad ventilatsioonikanali või masinaruumi teenindavate kanalite sulgemise vahendid asuma väljaspool ventilaatorikambrit ja masinaruumi.
|
|
.2
|
Kui ventilaatorikamber teenindab sellist masinaruumi ja lisaks ka teisi ruume ning see on masinaruumist eraldatud A-0-klassi vaheseinaga, kaasa arvatud läbiviigud, tohivad ventilatsioonikanali või masinaruumi teenindavate kanalite sulgemise vahendid asuda ventilaatorikambris.
|
.7 Pesulate ventilatsioonisüsteemid reisilaevadele, mis veavad rohkem kui 36 reisijat
Väljatõmbekanalid pesulatest ja kategooria 13 kuivatusruumidest, mis on määratletud reeglis II-2/B/.2.2., peavad olema varustatud järgmisega:
|
.1
|
filtrid, mida saab puhastamiseks kergesti eemaldada;
|
|
.2
|
kanali alumises otsas asuv tulesiiber, millel on automaatne ja kaugjuhtimine;
|
|
.3
|
kaugjuhitavad seadmed väljatõmbeventilaatorite ja õhu sissevõtu ventilaatorite seiskamiseks ning punktis .7.2 nimetatud tulesiibri juhtimiseks; ning
|
|
.4
|
sobivalt paigutatud luugid kontrollimise ja puhastamise jaoks.“;
|
|
|
m)
|
lisatakse reeglid II-2/B/13.4, II-2/B/13.5 ja II-2/B/13.6:
„1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD
|
.4
|
Vastavalt reegli II-2/A/9 asjakohastele sätetele tuleb masinaruumidesse paigaldada tunnustatud tüüpi paikne tulekahju avastamis- ja häiresüsteem, kui:
|
.4.1
|
ruumi pideva mehitamise asemel on heaks kiidetud automaat- ja kaugjuhtimissüsteemide ning -seadmete paigaldamine; ja
|
|
.4.2
|
kui peajõuseade ja sellega seotud mehhanismid, sealhulgas põhitoiteallikas, on varustatud mitmesuguste automaat- ja kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev mehitatud järelevalve.
|
|
|
.5
|
Kinnistesse ruumidesse, kus asuvad põletusahjud, tuleb vastavalt reegli II-2/A/9 asjakohastele sätetele paigaldada tunnustatud tüüpi paikne tulekahju avastamis- ja häiresüsteem.
|
|
.6
|
Reeglitega II-2/B/13.4 ja 13.5 nõutava paikse avastamis- ja häiresüsteemi puhul kehtivad järgmised nõuded.
|
|
Tulekahju avastamissüsteem peab olema projekteeritud ja andurid paigutatud nii, et need avastaks kiiresti tulekahju puhkemise asjaomaste ruumide igas osas ning kõigis masinate tavalistes töötingimustes ja ventilatsiooni muutumise puhul, mis on tingitud ümbritseva temperatuuri võimalikust varieerumisest. Välja arvatud piiratud kõrgusega ruumides ja seal, kus nende kasutamine on eriti asjakohane, on üksnes temperatuuriandureid sisaldavad tulekahju avastamissüsteemid keelatud. Avastamissüsteem peab käivitama heli- ja visuaalsignaali, mis mõlemad eristuvad kõigi muude kui tulekahju näitavate süsteemide signaalidest, piisavates kohtades, et tagada signaalide kuulmine ja nägemine komandosillal ning valvemehhaaniku poolt.
|
|
|
Kui komandosild on mehitamata, peab häire kõlama kohas, kus valves on vastutav meeskonnaliige.
|
|
|
Pärast paigaldamist tuleb süsteemi katsetada mitmesugustes mootorite töö ja ventilatsiooni tingimustes.“;
|
|
|
|
n)
|
reegel II-2/B/14.1.1.2 asendatakse järgmisega:
|
„.2
|
Reeglite II-2/A/12, II-2/B/7, II-2/B/9 ja II-2/B/9a nõudeid vertikaaltsoonide tulekindluse säilitamise kohta kohaldatakse samaväärselt tekkide ja vaheseinte suhtes, mis moodustavad horisontaaltsoone üksteisest ning ülejäänud laevast eraldavad piirded.“;
|
|
|
o)
|
reegel II-2/B/14.1.2.2 asendatakse järgmisega:
|
„.2
|
Uutel laevadel, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis veavad kuni 36 reisijat, ja olemasolevatel B-klassi laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, tuleb eriruume piiravad vaheseinad isoleerida vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.1 nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes ning horisontaalsed piirded vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.2 nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes. Laevadel, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis veavad kuni 36 reisijat, tuleb eriruume piiravad vaheseinad isoleerida vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.1a nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes ning horisontaalsed piirded vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.2a nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes.“;
|
|
|