18.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/114

(1)

Komisjon võttis 26. novembril 2015 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2016) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 17.–18. märtsil 2016 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 26. novembril 2015 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Prantsusmaad ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta. Euroopa Ülemkogu kiitis 18.–19. veebruaril 2016 kõnealuse soovituse heaks ja nõukogu võttis selle 8. märtsil 2016 vastu (3). Pidades silmas majandus- ja rahaliidu riikide tihedaid majandusseoseid, peaks Prantsusmaa riigina, mille rahaühik on euro, tagama kõnealuse soovituse täieliku ja õigeaegse rakendamise.

(2)

26. veebruaril 2016 avaldati 2016. aasta aruanne Prantsusmaa kohta. Selles hinnati Prantsusmaa edusamme 14. juulil 2015 nõukogu vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi. Põhjaliku analüüsi tulemused esitas komisjon 8. märtsil 2016. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Prantsusmaal esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige on Prantsusmaal mõõduka majanduskasvu ja madala inflatsiooni juures suur ja üha kasvav valitsemissektori võlg koos halvenenud konkurentsivõimega. Meetmete võtmine on eriti oluline selleks, et vähendada võimalikku kahjulikku mõju Prantsusmaa majandusele ja selle suurust arvestades ka võimaliku negatiivse mõju ülekandumist teistesse majandus- ja rahaliidu riikidesse.

(3)

29. aprillil 2016 esitas Prantsusmaa oma 2016. aasta riikliku reformikava ja 2016. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi võeti arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega.

(5)

Prantsusmaa suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. Valitsus kavatseb oma 2016. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt korrigeerida ülemäärase eelarvepuudujäägi kooskõlas nõukogu 10. märtsi 2015. aasta soovitusega 2017. aastaks. Eelduste kohaselt väheneb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk veelgi, jõudes 2019. aastal 1,2 %-le SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi – struktuurne puudujääk 0,4 % SKPst – saavutamist kavandatakse 2018. aastaks. Vastavalt stabiilsusprogrammile peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tipnema 2017. aastal 96,5 % tasemel SKPst ja langema 2019. aastal 93,3 % tasemele SKPst. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Ent meetmeid, mida on vaja kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2017. aastast, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Tuginedes komisjoni 2016. aasta kevadprognoosile, peaks valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk olema 2016. aastal 3,4 % SKPst, mis on kooskõlas nõukogu poolt 2015. aastal soovitatud puudujäägiga. Eeldusel et poliitika ei muutu, prognoositakse 2017. aastaks, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk jõuab 3,2 %ni SKPst, mis seab ohtu ülemäärase puudujäägi korrigeerimise tähtajast kinnipidamise. 2016. ja 2017. aastal soovitatud eelarve kohandamist ei toimu, kuna Prantsusmaa konsolideerimisstrateegia põhineb peamiselt tsükliliste tingimuste parandamisel ja madalate intressimäärade püsimisel, mis ei ole ametivõimude kontrolli all ja seega võib ohustada nõuete täitmist. Tuginedes stabiilsusprogrammi hindamisele ja võttes arvesse komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi, on nõukogu arvamusel, et kuigi praegu prognoositakse, et Prantsusmaa saavutab 2016. aastal oma nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärgi, on oht, et ta ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Seepärast on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2017. aastaks.

(6)

Prantsusmaa avaliku sektori kulutuste suhe SKPsse on üks liidu suurimaid ning vaatamata mõningasele vähenemisele 2015. aastal, jääb see märgatavalt üle euroala keskmise taseme. Prantsusmaa rakendab kava avaliku sektori kulutuste vähendamiseks 50 miljardi euro võrra võrreldes aastatel 2015–2017 kõigil valitsemissektori tasanditel registreeritud kasvuga, kuid sellega ei pruugita saavutada avaliku sektori kulutuste märkimisväärset vähenemist. Selle kava tulemuslikkust aitaks suurendada kulutuste vähendamist toetavate meetmete kindlaksmääramine, võttes säästmismeetmete puhul arvesse nullilähedast inflatsiooni.

(7)

Kulutuste suhtarvu kavandatud edasine vähendamine valmistab jätkuvalt raskusi, sest võimalike suurte säästmisvaldkondade kindlakstegemine ei ole andnud piisavalt tulemusi ja kulutuste läbivaatamise tulemused on olnud seni tagasihoidlikud. Elamusektoris kulutab Prantsusmaa kaks korda nii palju kui muud liikmesriigid, ilma et see annaks eluasemeturul märgatavalt paremaid tulemusi. Kohalikele omavalitsustele makstavate keskvalitsuse toetuste kavandatud vähendamise rakendamise ja kohalike omavalitsuste kulutuste rangema kontrolli koosmõju võib säilitada kohalike omavalitsuste investeerimisvõime, eelkõige tänu nende halduskulude kasvu piiramisele. Sobiv vahend selliste säästmisvõimaluste kindlakstegemiseks võiks olla kulutuste läbivaatamine. Peale selle võib süsteemi keskpikas perspektiivis tõhustada hiljutine kohalike omavalitsuste reform.

(8)

Mahukat lühiajalist säästmist ei ole võimalik saavutada ilma märkimisväärselt piiramata sotsiaalkindlustuskulusid, mis moodustavad üle poole valitsemissektori kulutustest. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkust on parandatud kokkuleppega täiendavate pensioniskeemide kohta 2015. aastal, kuid lühikeses ja keskpikas perspektiivis võib endiselt esineda puudujääki, eriti ebasoodsates makromajanduslikes tingimustes. Peale selle oodatakse varasematelt pensionireformidelt riiklike pensionikulutuste praeguse suure suhtarvu piiramist alles pärast 2025. aastat. Prantsusmaa on püstitanud 2016. ja 2017. aastaks ambitsioonikad tervishoiukulutuste kasvu piiramise eesmärgid. Peale nende eesmärkide võiks teha veel jõupingutusi keskpikas ja pikas perspektiivis tõhususe suurendamise võimaluste kindlakstegemiseks.

(9)

Tööjõukulude vähendamiseks ja ettevõtete kasumimarginaali suurendamiseks on rakendatud poliitikameetmeid: konkurentsivõime ja tööhõivega seotud 20 miljardi euro suurune maksukrediit ning vastutuse võtmise ja solidaarsuse pakti alusel kavandatud tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete 10 miljardi euro suurused lisakärped. Need meetmed moodustavad 1,5 % SKPst ning aitavad vähendada Prantsusmaa tööjõukulu ja euroala keskmise tööjõukulu erinevust, kuid nende ülesehitus võib vähendada nende tulemuslikkust. Selleks et need kuluvähendusmeetmed vastaksid oma tõhustamiseesmärkidele, on kavas neid meetmeid analüüsida ning analüüsi tulemusi kasutada asjaomaste kavade tulevast ülesehitust käsitlevate otsuste tegemisel. Eriti oluline on analüüsida mõju palgakujundusele ja tööhõivele.

(10)

Praeguses suure tööpuudusega olukorras on oht, et tööjõukulud miinimumpalga juures takistavad madala kvalifikatsiooniga inimeste töölevõtmist. Miinimumpalk on küll võrreldes mediaanpalgaga kõrge, kuid miinimumpalga tööjõukulud on sotsiaalkindlustusmaksete vabastuste võrra väiksemad. Miinimumpalga tõus toob kaasa palgatõusu enamikus töötajate kategooriates ja võib tekitada palkade kasvusurvet. Miinimumpalga indekseerimise tõttu on keskmise palga suurenemise ja miinimumpalga muutuste vahel tagasiside, mis viivitab nõrgas majanduslikus olukorras vajalikku palgakohandust.

(11)

Hiljutised reformid on andnud tööandjatele ainult piiratud paindlikkuse sektori tasandil sõlmitud kokkulepetest kõrvalekaldumiseks. See puudutab kõiki hõivetingimuste aspekte, k.a palk, tööaeg, töölevõtmine ja töötingimused, ning piirab äriühingute võimalusi kohandada tööjõudu oma vajadustele. Praegu on sektori tasandil võimalik takistada äriühinguid pärast sotsiaalpartneritega läbi rääkimist tegemast juhtumipõhiseid otsuseid selle kohta, millistel tingimustel võib tööaeg hälbida sektoripõhistest kokkulepetest. Konsulteerides sotsiaalpartneritega võiks lihtsustada äriühingu tasandi kokkulepete abil erandite tegemist sektoripõhiste kokkulepete ja üldiste õigussätetega ettenähtud töösuhte tingimustest.

(12)

2015. aastal kasvas töötuse määr 10,4 %ni. Töötus on suurem noorte, kolmandate riikide kodanike ja vähemkvalifitseeritud töötajate hulgas. Tööturu struktuur polariseerub üha enam – kõrgelt haritud töötajaid palgatakse tähtajatute lepingutega ja muutumatu osa vähekvalifitseeritud töökohti muutub üha ebakindlamaks. 2015. aastal kasvas vähem kui ühekuise tähtajaga lepingute osatähtsus peaaegu 70 %ni kõigist sõlmitud töölepingutest. Töölepinguid reguleeriv õigusraamistik, eriti tähtajatute lepingute katkestamist reguleerivad õigusaktid, võivad tööturu segmenteeritust suurendada. Tööturu seisundi pikaajaline halvenemine on pingestanud töötushüvitiste süsteemi jätkusuutlikkust. 2016. aasta veebruaris hinnati 2015. aasta puudujäägiks 4,5 miljardit eurot, 2016. aasta puudujäägiprognoos oli 4,2 miljardit eurot ja 2017. aasta oma 3,6 miljardit eurot. See suurendaks süsteemi võlga 2015. aasta 25,8 miljardilt eurolt 2016. aastal 30,0 miljardile eurole ja 2017. aastal 33,6 miljardile eurole. Toetuste arvutamisel soositakse mitut järjestikust lühiajalist töökohta pikaajalistele osalise tööajaga töökohtadele, mis stimuleerib tööandjaid pakkuma lühiajalist tööhõivet, millele lisanduvad töötamisega kaasnevad hüvitised. Peale selle võib töötushüvitiste süsteemi ülesehitus, eriti toetuste saamise tingimused ja toetuste järkjärguline vähendamine, nõrgestada huvi tööle naasta.

(13)

Üleminek koolist tööle on endiselt probleemne ja enim on sellest mõjutatud vähim kvalifitseeritud noored. Vähenemas on madala kvalifikatsiooniga töötajate kasutamine õpipoisiõppes, kusjuures piirkondlikud strateegiad on üksteisest erinevad ja süsteemi suutlikkus kohaneda uute majanduslike vajadustega on piiratud. Koolituse pakkumine töötutele, vähemkvalifitseeritud töötajaile ja VKEde töötajaile on endiselt ebapiisav. Käimasolevaid kutseõppereforme, mis hõlmavad juhtimist, stiimuleid ja nõustamist, ning uut sihipärast töötute koolituskava ei ole veel täielikult ellu viidud ning neid tuleks tugevdada. Pideva kutseõppe valdkonna osaliste ebapiisav koostöö takistab ressursside tõhusat jaotamist. Eelseisev tegevusalade inventuur võib aidata koolituse kättesaadavust taas tasakaalustada.

(14)

Prantsusmaa ettevõtluskeskkond on jätkuvalt keskpärane, eelkõige seoses valitsusepoolsest reguleerimisest tuleneva koormusega, kus Prantsusmaa seis on rahvusvahelises võrdluses kehv. Lihtsustamisprogrammi elluviimine toimub kavakohaselt, kuid eelkõige äriühingutele suunatud meetmete puhul on tulemused ebaühtlased, ning probleeme jätkub mitmes valdkonnas.

(15)

Prantsusmaa majanduses on võrreldes muude liikmesriikidega ebaproportsionaalselt palju väikseid äriühinguid ja see piirab nende tootlikkuse taset. Arvestades hiljutiste algatuste (mille eesmärk on pehmendada suurusega seotud nõuete mõju) piiratud ulatust ja osa meetmete ajutist iseloomu, ei oodata neilt märkimisväärset mõju äriühingute kasvule. Seega piiravad kehtestatud künnised ka edaspidi Prantsusmaa äriühingute kasvu.

(16)

Konkurents teenuste pakkumises on mõnes sektoris paranenud, kuid osas teistes tõkked püsivad, eriti äriteenuste valdkonnas, kuna märkimisväärne osa neist teenuseid jäi hiljutistest reformidest mõjutamata, ning võrgutööstustes. Rida turuletuleku tõkkeid ja regulatsioone, samuti tollitariifid, piiravad majandustegevust reguleeritud kutsealadel ning mõjutavad negatiivselt tootlikkust muudes sektorites, mis nende teenuseid kasutavad. 2015. aasta nn Macroni seaduse vastuvõtmine on vähendanud mõningaid piiranguid, kuid tuleb teha veel jätkuvaid jõupingutusi. Täiendavad probleemid tulenevad loasaamisnõuete rangest kohaldamisest.

(17)

Prantsusmaa jääb ELi innovatsiooniliidritest endiselt maha, hoolimata riigi heldest toetusest sellele valdkonnale. Viimaseid 15 aastat on iseloomustanud inflatsioon ja riiklike innovatsiooni toetamise kavade ebastabiilsus, mis tekitab muret nende kavade üldise koordineerimise, järjekindluse ja tõhususe pärast. Eriti mõjutab see VKEsid.

(18)

Maksude suhe SKPsse on üks suuremaid liidus. Maksude struktuur ei soodusta majanduskasvu, sest see paneb tootmisele märkimisväärse, kuid tarbimisele suhteliselt väikese koormuse. Äriühingute maksud hakkasid 2014. aastal aeglaselt langema ja Prantsusmaa hakkas ELi keskmisele järele jõudma keskkonnamaksude puhul, kuid madalate maksumäärade, vähendatud määrade laialdase kasutamise ja ELi keskmisega võrreldes suure arvu erandite tõttu püsib madalana nii käibemaksu suhe SKPsse kui ka selle osatähtsus kogu maksustamises. Peale äriühingute solidaarsusmaksu käimasoleva järkjärgulise kaotamise ja äriühingute erakorralise tulumaksu peatamise on vaja veel täies ulatuses täpsustada konkreetseid samme, et täita kavandatud eesmärk vähendada ettevõtte tulumaksumäära 2020. aastaks 28 %-le.

(19)

Maksusüsteem on väga keerukas. Palju on ebatõhusaid makse, mis ei anna eriti või üldse tulu, ning üksikisiku tulu maksustamine on eriti keerukas. Kõik see põhjustab märkimisväärset halduskulu. Hoolimata maksukulude regulaarse hindamise ja seire nõude arvestamist riigi rahanduse planeerimisel aastatel 2014–2019, ennustatakse 2016. aastaks maksukulude tagasihoidlikku vähenemist pärast mitmeaastast kasvu.

(20)

Üldiselt on tõkked erainvesteeringutele tagasihoidlikud, kusjuures peamised tõkked on suur regulatiivne koormus ja kõrge äriühingu tulumaks. Investeerimiskeskkonda parandaks ettevõtluskeskkonna parandamine, tootmise ja äriühingu tulu maksustamise vähendamine ja maksusüsteemi lihtsustamine. Kõik võetud meetmed Prantsusmaa äriühingute nii kulupõhise kui ka mittekulupõhise konkurentsivõime parandamiseks võivad suurendada investeeringute taset ja stimuleerida äriühinguid investeerima tootlikkuse tõstmiseks materiaalsesse ja inimkapitali. Pikaajalist kasvupotentsiaali piirab ka vähene investeerimine innovatsiooni.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Prantsusmaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2016. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Prantsusmaale esitatud soovituste alusel võetud meetmeid. Arvesse ei ole võetud mitte üksnes nende asjakohasust Prantsusmaa eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada seeläbi ELi üldist majandusjuhtimist. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(23)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5,

1.

Tagada 2017. aastaks ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võttes nõutavad struktuursed meetmed eelarvepuudujäägi ja võla vähendamiseks ning kasutades selleks juhuslikke tulusid. Määrata kindlaks lähiaastate kulukärped ja suurendada jõupingutusi, et suurendada 2016. aasta lõpuks kulutuste, sh kohalike omavalitsuste kulutuste läbivaatamise teel saavutatavat kokkuhoidu. Tugevdada riikliku poliitika sõltumatuid hindamisi, et teha kindlaks tõhususe suurendamise võimalused kõigis valitsemissektori allsektorites.

2.

Tagada tööjõukulude püsiv vähenemine ja et miinimumpalk muutuks kooskõlas töökohtade loomise ja konkurentsivõimega. Viia ellu tööõiguse reform eesmärgiga pakkuda tööandjatele rohkem stiimuleid sõlmida töötajatega tähtajatuid lepinguid.

3.

Tihendada haridussektori ja tööturu sidemeid, eelkõige reformides õpipoisiõpet ja kutseõpet, keskendudes madala kvalifikatsiooniga töötajatele. Võtta 2016. aasta lõpuks meetmed töötushüvitiste süsteemi reformimiseks, et taastada süsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja pakkuda tööle naasmiseks rohkem stiimuleid.

4.

Kõrvaldada teenuste sektoris esinevad tõkked, eelkõige äriteenuste ja reguleeritud kutsealade valdkonnas. Astuda samme innovatsioonipoliitika kavade lihtsustamiseks ja tõhustamiseks. Reformida 2016. aasta lõpuks täiendavalt õigusaktidega ettenähtud äriühingute suurusega seotud kriteeriume, mis takistavad äriühingute kasvu, ja jätkata äriühingute haldus-, maksu- ja raamatupidamiseeskirjade lihtsustamist lihtsustamisprogrammi kaudu.

5.

Võtta meetmeid tootmismaksude ja äriühingu tulumaksu seadusjärgse määra vähendamiseks, laiendades samal ajal maksubaasi tarbimismaksude, eriti käibemaksu arvel. Kaotada ebatõhusad maksukulud, kaotada vähe või üldse mitte tulu andvad maksud ning kehtestada 2016. aasta lõpuks üksikisiku kinnipeetava tulumaksu reform.