millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses nimetatud lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu artikli 12 alusel moodustatud ühiskomitees seoses nimetatud lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA GRUUSIA VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/…,

…,

nimetatud lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 12,

ning arvestades, et leping jõustus 1. märtsil 2011,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas sätestatakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu rakendamise ühised suunised.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Euroopa Liidu nimel

Gruusia nimel

(1) ELT L 52, 25.2.2011, lk 34.

LISA

EUROOPA LIIDU JA GRUUSIA VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISED SUUNISED

1. märtsil 2011 jõustunud Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu („leping“) eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel viisade väljastamist Gruusia kodanikele, kelle kavatsetav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepinguga on kehtestatud vastastikkuse põhimõtte alusel õiguslikult siduvad õigused ja kohustused eesmärgiga lihtsustada Gruusia kodanikele viisade andmise korda.

Käesolevad suunised võtab vastu lepinguga artikli 12 alusel moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) ning nende eesmärk on tagada lepingu ühetaoline rakendamine liidu liikmesriikide („liikmesriigid“) diplomaatilistes ja konsulaaresindustes. Käesolevad suunised ei moodusta lepingu osa ega ole seetõttu õiguslikult siduvad. Sellegipoolest on soovitatav, et diplomaatilised ja konsulaaresindused järgiksid neid lepingu rakendamisel järjepidevalt.

Suuniseid ajakohastatakse vastavalt lepingu rakendamisel saadud kogemustele. Selle eest vastutab ühiskomitee.

Kooskõlas viisade väljastamise lihtsustamise ühiskomitee töökorraga suhtlevad lepinguosalised ühiskomitee ametlike koosolekute vahelisel ajal kiirete küsimuste lahendamiseks mitteametlikus korras, et tagada lepingu järjepidev ja ühetaoline rakendamine. Viisade väljastamise lihtsustamise ühiskomitee järgmisel koosolekul esitatakse nende küsimuste ja mitteametliku suhtluse kohta üksikasjalikud aruanded.

I. ÜLDISED KÜSIMUSED

1.1. Eesmärk ja kohaldamisala

Lepingu artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„1. Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada viisade väljastamist Gruusia kodanikele, kelle kavatsetav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.“

Lepingut kohaldatakse kõigi lühiajalist viisat taotlevate Gruusia kodanike suhtes sõltumata sellest, millises riigis nad elavad.

Lepingut ei kohaldata Gruusia poolt väljastatud elamisloaga kodakondsuseta isikute suhtes. Nimetatud isikute suhtes kehtivad liidu viisaõigustiku sätted.

Lepingu artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:

„2. Kui Gruusia taastab viisanõude kõikide liikmesriikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes, kehtivad automaatselt ja vastastikkuse põhimõtte kohaselt asjaomastele liidu kodanikele samad soodustused, mis antakse käesoleva lepinguga Gruusia kodanikele.“

Alates 2006. aasta 1. juunist on kõik liidu kodanikud ja liikmesriigi poolt väljastatud elamisloaga kodakondsuseta isikud viisanõudest vabastatud, kui nad reisivad Gruusiasse maksimaalselt 90 päevaks 180 päeva jooksul või läbivad Gruusia transiitreisiga.

Selleks et vältida ühe või mitme liikmesriigi kodanike või selliste kodanike teatavate kategooriate diskrimineerivat kohtlemist Gruusia poolt, teatas liit lepingule lisatud deklaratsioonis oma kavatsusest peatada lepingu kohaldamine juhul, kui Gruusia taastab viisanõude ühe või enama liikmesriigi kodanikele või selliste kodanike teatavatele kategooriatele.

1.2. Lepingu kohaldamisala

Lepingu artiklis 2 on sätestatud:

„1. Käesolevas lepingus sätestatud viisade väljastamise lihtsustatud korda kohaldatakse nende Gruusia kodanike suhtes, kes ei ole liidu või liikmesriikide õigus- ja haldusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisanõudest vabastatud.

2. Selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste puhul nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sissepääsu keelamine ja väljasaatmismeetmed kehtivad Gruusia, liikmesriikide või liidu õigusaktid.“

Leping ei mõjuta viisanõuet ja sellest vabastamist käsitlevaid eeskirju, piiramata selle artikli 10 kohaldamist. Näiteks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (1) artiklile 4 võivad liikmesriigid viisanõudest vabastada lisaks muudele isikute kategooriatele ka tsiviillennukite ja -laevade meeskonnaliikmed. Alates Šveitsi ja Liechtensteini ühinemisest Schengeni alaga vastavalt 13. detsembril 2008 ja 7. märtsil 2011 tunnustatakse Šveitsi ja Liechtensteini väljastatud elamislubasid Schengeni viisaga võrdväärsena nii transiidi kui ka lühiajalise viibimise puhul.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 („viisaeeskiri“) (2) reguleeritakse kõiki küsimusi, mida leping ei hõlma, nagu viisataotluse menetlemise eest vastutava Schengeni liikmesriigi kindlaksmääramine, viisa väljastamisest keeldumise põhjused, õigus negatiivne otsus edasi kaevata ja taotlejaga isikliku vestluse korraldamise üldeeskirjad. Lisaks kohaldatakse ka edaspidi Schengeni eeskirju ning vajaduse korral liikmesriikide õigusakte lepinguga reguleerimata küsimuste puhul, mille hulka kuuluvad näiteks reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine, sissepääsu keelamine liikmesriigi territooriumile ja väljasaatmismeetmed. Sellega seoses on oluline anda nende küsimuste kohta täpset teavet (3).

Kuid ka juhul, kui on täidetud lõik lepingu tingimused, näiteks kui mõnda lepingu artiklis 4 sätestatud kategooriasse kuuluv viisataotleja esitab reisi eesmärki tõendava dokumendi, võib keelduda viisa väljastamisest, kui on täitmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (4) („Schengeni piirieeskirjad“) artiklis 6 ettenähtud tingimused, st isikul puudub kehtiv reisidokument, tema kohta on Schengeni infosüsteemi (SIS)i sisestatud hoiatusteade, isikut peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule jne.

Kehtima jäävad ka muud viisaeeskirja kohased viisade väljastamisel paindlikkust võimaldavad sätted. Näiteks juhul, kui on täidetud viisaeeskirja artikli 24 ette nähtud nõuded, võib väljastada pika, maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ka muudele kui lepingu artiklis 5 osutatud isikutele. Samuti jäävad kehtima viisaeeskirja artikli 16 lõigete 5 ja 6 sätted viisatasust loobumise ja selle vähendamise kohta.

1.3. Lepingu kohaldamisalasse kuuluvad viisad

Lepingu artikli 3 punktis d on „viisa“ määratletud kui „liikmesriigi väljastatud luba transiidiks läbi liikmesriigi territooriumi või kavatsetud viibimiseks liikmesriigi territooriumil kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest sisenemisest liikmesriigi territooriumile;“.

Lepinguga ette nähtud lihtsustus kehtib nii ühtsete viisade kui ka piiratud territoriaalse kehtivusega viisade suhtes, mis on väljastatud transiidi või lühiajalise viibimise eesmärgil.

1.4. Viisa alusel riigis viibimise kestuse arvutamine, sealhulgas kuuekuise perioodi kindlaksmääramine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 610/2013 (5) antakse uus lühiajalise viibimise määratlus. Praegu käsitatakse lühiajalise viibimisena „90 päeva mis tahes 180päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180päevase ajavahemiku arvestamist“. Nimetatud määratlus jõustus 18. oktoobril 2013 ja see sisaldub Schengeni piirieeskirjades.

Sisenemiskuupäevaks loetakse liikmesriikide territooriumil viibimise esimene päev ja väljumiskuupäevaks liikmesriikide territooriumil viibimise viimane päev. Väljend „mis tahes“ osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180päevast võrdlusperioodi ning et võetakse arvesse liikmesriikide territooriumil viibimise kõiki päevi viimase 180 päeva jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriigi territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180päevase ajavahemiku jooksul, on endiselt täidetud. See tähendab, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90päevane viibimine.

Näide viibimise kestuse arvutamisest praeguse määratluse alusel.

Üheaastase (18.4.2010–18.4.2011) mitmekordse viisaga isik siseneb liikmesriikide territooriumile esimest korda 19. aprillil 2010 ja viibib seal 3 päeva. 18. juunil 2010 siseneb ta uuesti ja viibib 86 päeva. Milline on olukord konkreetsetel kuupäevadel? Millal võib nimetatud isik uuesti liikmesriikide territooriumile siseneda?

Seisuga 11.9.2010: isik on viimase 180 päeva jooksul (16.3.2010–11.9.2010) viibinud liikmesriikide territooriumil 3 päeva (19.–21.4.2010) pluss 86 päeva (18.6.2010–11.9.2010) ehk kokku 89 päeva. Viibimise lubatud kestust ei ole ületatud. Isik võib liikmesriikide territooriumil viibida veel ühe päeva.

Seisuga 16. oktoober 2010 võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda ja viibida seal veel 3 päeva (16. oktoobril 2010 ei võeta enam arvesse viibimist 19. aprillil 2010, sest see jääb 180päevasest ajavahemikust välja); 17. oktoobril 2010 ei võeta enam arvesse viibimist 20. aprillil 2010, sest see jääb 180päevasest ajavahemikust välja, jne.

Seisuga 15. detsember 2010 võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda veel 86 päevaks, kuna 15. detsembril 2010 ei võta enam arvesse viibimist 18. juunil 2010, mis jääb 180päevasest ajavahemikust välja; 16. detsembril 2010 ei võeta enam arvesse viibimist 19. juunil 2010 jne.

1.5. Olukord seoses liikmesriikidega, kes ühinesid liiduga 2004. ja 2007. aastal ja kes ei osale veel täielikult Schengeni alas, liikmesriikidega, kes ei osale liidu ühises viisapoliitikas, ja assotsieerunud riikidega

Ainult Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia ei rakenda Schengeni acquis'd veel täielikult. Nad annavad endiselt välja oma riigi viisasid, mis kehtivad ainult nende territooriumil. Kui need liikmesriigid on Schengeni acquis' täielikult rakendanud, jätkavad nad lepingu kohaldamist.

Kuni nendes liikmesriikides Schengeni acquis' täieliku rakendamise kuupäevani reguleeritakse küsimusi, mida leping ei hõlma, siseriiklike õigusaktidega. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse lepinguga reguleerimata küsimuste suhtes Schengeni eeskirju ja siseriiklikke õigusakte.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia võivad lubada lühiajalist viibimist oma territooriumil Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide väljastatud elamislubade, D-viisade ja lühiajaliste viisade alusel (6).

Vastavalt konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, (7) artiklile 21 peavad kõik Schengeni allasse kuuluvad liikmesriigid tunnustama üksteise pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Schengeni liikmesriigid tunnustavad assotsieerunud riikide ning assotsieerunud riigid tunnustavad Schengeni liikmesriikide elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Lepingut ei kohaldata Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhtes, kuid selles on esitatud ühisdeklaratsioonid, milles soovitatakse nimetatud liikmesriikidel sõlmida Gruusiaga kahepoolne viisalihtsustusleping.

Kuigi Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits on ühinenud Schengeni koostööga, ei kohaldata lepingut nende suhtes.

1.6. Leping ja kahepoolsed lepingud

Lepingu artiklis 13 on sätestatud:

„Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik üksikute liikmesriikide ja Gruusia vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.“

Lepingu jõustumise kuupäevast alates ei kohaldata enam neid liikmesriikide ja Gruusia vaheliste kahepoolsete lepingute sätteid, mis käsitlevad lepinguga reguleeritud küsimusi. Kooskõlas liidu õigusega tuleb liikmesriikidel kõrvaldada vastuolud oma kahepoolsete lepingute ja lepingu vahel.

Nende liikmesriikide suhtes, kellel on Gruusiaga sõlmitud kahepoolne leping või kokkulepe küsimustes, mida leping ei hõlma, näiteks teenistuspassi kasutajate viisanõudest vabastamine, kohaldatakse seda erandit ka pärast lepingu jõustumist.

Järgmistel liikmesriikidel on Gruusiaga kahepoolne leping, mille kohaselt ei nõuta viisat teenistuspassi kasutajatelt: Bulgaaria, Küpros, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari.

Teenistuspassi kasutajad, kelle liikmesriik on vabastanud viisanõudest, võivad viisata reisida ainult selles liikmesriigis, mitte aga teistesse Schengeni liikmesriikidesse.

1.7. Ühisdeklaratsioon, mis käsitleb lühiajalise viisa väljastamise menetlusi ja lühiajalise viisa taotlemisel nõutavaid dokumente käsitleva teabe ühtlustamist

Lepingule on lisatud ühisdeklaratsioon, milles viidatakse lepinguosaliste kohustusele anda Gruusia kodanikele ühtset ja ühesugust teavet liikmesriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele juurdepääsu ning viisa taotlemise korra ja tingimuste, samuti väljastatud viisade kehtivuse kohta. See teave on kättesaadav Gruusias asuva Euroopa Liidu delegatsiooni veebisaidil: http://www.eeas.europa.eu/delegations/georgia/travel_eu/visa/index_en.htm.

Viisaeeskirja artikliga 47 on liikmesriikide keskasutustele ja konsulaatidele kehtestatud kohustus anda üldsusele kogu asjaomane teave viisa taotlemise kohta.

Diplomaatilistel ja konsulaaresindustel on palutud igati – infotahvlitel konsulaatides, voldikutena, veebisaitidel jms – seda teavet levitada. Nad võiksid levitada ka täpset teavet viisade väljastamise tingimuste ja liikmesriikide esinduste kohta Gruusias ning teha avalikkusele kättesaadavaks viisa taotlemisel nõutavate tõendavate dokumentide loetelu.

1.8. Teave, mida Gruusia ametiasutused lepingu kohta jagavad

Selleks et Gruusia kodanikke nõuetekohaselt teavitada lepingu hüvedest ning liikmesriikide diplomaatilistest ja konsulaaresindustest, kus viisataotlusi esitada saab, on Gruusia Välisministeerium loonud spetsiaalse lingi, mille kaudu kõnealusele teabele ligi pääseb. Teave asub järgmisel veebilehel:

http://mfa.gov.ge/index.php?lang_id=GEO&sec_id=95&info_id=13448

II. ERISÄTTED

2.1. Uued eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi viisataotlejate suhtes

Tuleb meeles pidada, et allpool nimetatud lihtsustusi, mis käsitlevad viisalõivu, viisataotluste menetlemise kestust ning erandkorras viisa kehtivuse pikendamist, kohaldatakse kõikide viisataotlejate, sealhulgas turistide suhtes.

2.1.1. Viisatasu

Lepingu artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud:

„1. Gruusia kodanike esitatavate viisataotluste menetlemise tasu on 35 eurot.“

Vastavalt artikli 6 lõikele 1 võetakse viisataotluse menetlemise eest 35 euro suurust tasu. Seda tasu kohaldatakse kõikide Gruusia viisataotlejate, sealhulgas turistide suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat, olenemata sisenemiste arvust.

Lepingu artikli 6 lõikes 2 on sätestatud:

„2. Kui liikmesriigid teevad koostööd välise teenuseosutajaga, võib tasu olla suurem. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel ning need ei tohi ületada 30 eurot. Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis.“

Mis puutub väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö üksikasjadesse, siis viisaeeskirja artiklis 43 on sätestatud üksikasjalik teave nende ülesannete kohta.

Lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud:

„3. Viisataotluse töötlemise tasu maksmisest on vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad kodanikud:

a)	pensionärid;“ (NB! Selleks et sellesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb tal esitada tõend selle kohta, et ta on pensionär. Kui reisi eesmärgiks on tasustatava töö tegemine, ei ole viisa menetlemise tasust vabastamine põhjendatud)

„b)	alla 12aastased lapsed;“ (NB! Selleks et sellesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb esitada tõend oma vanuse kohta.)

„c)

kesk- ja piirkondliku valitsuse liikmed ning põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;“ (NB! Selleks et sellesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb tal esitada Gruusia ametiasutuste väljastatud tõend oma ameti kohta);

„d)

puudega isikud ja vajaduse korral neid saatvad isikud;“ (NB! Selleks et puudega isik või saatja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb mõlemal esitada tõend selle kohta, et nad kuuluvad vastavasse kategooriasse.)

Selleks et sellesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb tal esitada esimese või teise astme puuet kinnitav tõend, mille on väljastanud Gruusia tervishoiu-, töö- ja sotsiaalministeerium, või avaliku või erahaigla või -kliiniku väljastatud tõend. Juhul kui taotleja puue on ilmne (nt pime või ühe jalaga isik), on aktsepteeritav puude visuaalne tuvastamine viisat väljastavas konsulaaresinduses. Saatvatelt isikutelt ei nõuta harilikult lisadokumentide esitamist.

Põhjendatud juhtudel võib taotluse esitada puudega isiku esindaja või eestkostja.

„e)

lähisugulased – liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavat Gruusia kodanikku külastavad abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed;“.

Lepingu artikli 6 lõike 3 punkt e reguleerib nende Gruusias elavate lähisugulaste olukorda, kes külastavad liikmesriikides seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke.

„f)	ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel, vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil;

g)	õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammid ning teised kooliga seotud üritused;

h)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;“ (NB! Selleks et sellesse kategooriasse kuuluvad viisataotlejad vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb neil tõendada enda kuulumist ajakirjanduse või meedia valdkonna kutseorganisatsiooni);

„i)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;“ (NB! Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata);

„j)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

k)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi, ning sellist isikut saatev isik, ning isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast.“

Eespool nimetatud kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt ei võeta tasu. Lisaks võidakse tasu mitte nõuda viisaeeskirja artikli 16 lõike 4 alusel.

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 6 on sätestatud: „Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.“

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 7 on sätestatud, et viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhtudel, kui taotlus on vastuvõetamatu või kui konsulaat ei ole pädev.

Kui viisatasu võetakse muus vääringus kui eurodes, määratakse selles vääringus võetava viisatasu summa kindlaks ja see vaadatakse korrapäraselt läbi euro jaoks Euroopa Keskpanga kehtestatud valuutavahetuse viitekursi alusel. Tasu summat võib ümardada ülespoole ning konsulaadid tagavad kohaliku Schengeni koostöö raames, et võetavad tasud on sarnased.

Selleks et vältida erinevusi, mis võivad kaasa tuua soodsama viisakohtlemise otsimise, peaksid liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused Gruusias tagama muus vääringus võetava viisatasu puhul kõigile Gruusia viisataotlejatele sarnased viisatasud.

Kooskõlas viisaeeskirja artikli 16 lõikega 8 antakse Gruusia viisataotlejale makstud viisatasu eest kviitung.

2.1.2. Viisataotluste menetlemise kestus

Lepingu artiklis 7 on sätestatud:

„1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljaandmise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljaandmiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2. Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui viisataotlus tuleb põhjalikumalt läbi vaadata.

3. Kiireloomuliste juhtude puhul võib viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega lühendada kahe tööpäevani või veelgi lühema ajani.“

Otsus viisataotluse kohta tehakse üldiselt 10 kalendripäeva jooksul pärast vastuvõetava viisataotluse esitamist.

Kui taotlus tuleb põhjalikumalt läbi vaadata, näiteks pidades nõu keskasutusega, võib tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäevani.

Kõik nimetatud tTähtajad algavad hetkest, kui taotlus on täielik, st kuupäev, kui saadud on viisataotlus ja kõik täiendavad dokumendid.

Liikmesriikide nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste puhul, kus on kasutusel vastuvõtuaja eelregistreerimise süsteem, ei arvestata vastuvõtuni kuluvat aega menetlemise aja sisse. Selles ja muudes viisataotluse esitamisega seotud praktilistes küsimustes kohaldatakse viisaeeskirja artiklis 9 sätestatud üldeeskirju. Eelkõige, kui viisataotluse esitamiseks nõutakse kohtumise kokkuleppimist, toimub see tavaliselt kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtumist taotleti.

Kohtumist kokku leppides tuleb arvesse võtta viisataotleja osutatud võimalikku kiireloomulisust. Otsuse selle kohta, kas viisataotlus rahuldatakse lepingu artikli 7 lõikes 3 osutatud lühendatud tähtajaga, teeb konsulaartöötaja.

Kooskõlas viisataotluste menetlemise ja väljastatud viisade muutmise käsiraamatuga (2. osa, punkt 3.2.2) tuleks Gruusias asuvate liikmesriikide konsulaatide viisataotluste menetlemise suutlikkust kohandada selliselt, et viisaeeskirjas kohtumise kokkuleppimisele kehtestatud kahenädalastest tähtajast peetaks kinni ka tipphooajal.

Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel (kui viisat ei olnud võimalik varem taotleda asjaolude tõttu, mida taotlejal ei olnud võimalik ette näha) tuleks kohtumine (kooskõlas viisaeeskirja artikli 9 lõikega 3) korraldada kohe või võimaldada taotluse esitamiseks otsene juurdepääs.

Lisaks võib konsulaat otsustada kehtestada viisa taotluste esitamiseks kiirmenetluse, et võtta vastu teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid viisataotlejaid.

2.1.3. Viisa kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Lepingu artiklis 9 on sätestatud:

„Gruusia kodanikule välja antud viisa kehtivusaega ja/või riigis viibimise kestust pikendatakse, kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et viisaomanik on tõendanud vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste olemasolu, mis takistavad tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja või viisaga lubatud viibimise kestuse lõppemist. Kõnealune pikendamine tehakse tasuta.“

Mis puutub võimalusse pikendada viisa kehtivusaega põhjendatud isiklike põhjuste korral, mille tõttu viisaomanik ei saa liikmesriigi territooriumilt lahkuda viisakleebisel märgitud kuupäevaks, kohaldatakse viisaeeskirja artiklit 33, tingimusel et see on kooskõlas lepinguga. Lepingu kohaselt pikendatakse vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste korral viisa tasuta.

2.2. Uued eeskirjad, mida kohaldatakse teatavate viisataotlejate kategooriate suhtes

2.2.1. Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

Lepingu artikli 4 lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvad isikud peavad esitama ainult reisi eesmärki tõendavad dokumendid. Vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 3 ei ole vaja esitada muud põhjendust, kutset ega kinnitust reisi eesmärgi kohta. See ei tähenda siiski loobumist üldisest nõudest, mille kohaselt tuleb viisataotluse ja toimetulekuks vajalike vahendite kohta täiendavate dokumentide esitamiseks isiklikult kohale ilmuda; nimetatud nõue jääb kehtima.

Üksikjuhtudel, kui reisi eesmärki tõendava dokumendi ehtsuse kohta on kahtlusi, võidakse viisataotleja kutsuda täiendavale põhjalikule vestlusele saatkonda või konsulaati, kus talt võidakse küsida reisi tegelikku eesmärki või selgitada välja tema kavatsus tagasi pöörduda (kooskõlas viisaeeskirja artikli 21 lõigega 8). Sellistel üksikjuhtudel võib viisataotleja esitada või erandjuhul konsulaartöötaja nõuda täiendavaid dokumente. Ühiskomitee jälgib seda küsimust tähelepanelikult.

Lepingu artikli 4 lõikes 1 nimetamata kategooriatesse kuuluvatelt isikutelt (näiteks turistid) nõutakse ka edaspidi reisi eesmärki tõendavate dokumentide esitamist vastavalt üldeeskirjadele. Sama kehtib dokumentide suhtes, millega tõendatakse vanemate nõusolekut alla 18aastaste laste reisimiseks.

Nende küsimuste suhtes, mida käesolev leping ei hõlma, näiteks reisidokumentide tunnustamine, tagasipöördumistagatis ning piisavate elatusvahendite olemasolu, kohaldatakse Schengeni eeskirju ja siseriiklikke õigusakte.

Üldiselt esitatakse koos viisataotlusega originaaltaotlus, lepingu artikli 4 lõikes 1 ettenähtud tõendite, dokumentide või kirjade originaalid. Samas võib konsulaat alustada viisataotluse menetlemist ka faksi teel saadetud taotluse, tõendi, dokumendi või kirja või nende koopiate alusel. Esimese viisataotluse korral võib konsulaat nõuda ka originaaldokumendi esitamist neil üksikjuhtudel, kui tal tekib kahtlusi.

Lepingu artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:

„1. Järgmistesse kategooriatesse kuuluvate Gruusia kodanike puhul piisab, kui nad esitavad teise lepinguosalise territooriumile reisimise eesmärgi tõendamiseks järgmised dokumendid:

lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke:

—	vastuvõtva isiku kirjalik kutse;“.

Lepingu artikli 4 lõike 1 punktiga a reguleeritakse nende Gruusias elavate lähisugulaste olukorda, kes külastavad liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke. Sellist lihtsustamist ei kohaldata liidus elavate liidu kodanike suhtes, kes kutsuvad külla Gruusias elavaid sugulasi.

Kutse esitaja allkirja ehtsust peab olema tõendanud tema elukohariigi pädev asutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Tõendatud peavad olema ka perekondlikud sidemed ja asjaolu, et kutse esitaja elab selles riigis seaduslikult. Nii näiteks tuleb koos vastuvõtja kirjaliku kutsega esitada ka koopia tema staatust tõendavatest dokumentidest, näiteks elamisloast ja perekondlikke sidemeid tõendavatest dokumentidest.

Seda sätet kohaldatakse ka diplomaatiliste esinduste ja konsulaatide töötajate sugulaste suhtes, kes kavatsevad kuni 90 päeva jooksul külastada oma pereliikmeid liikmesriikide territooriumil, kuid liikmesriigis seadusliku elamise ja perekondlike sidemete tõendamist nende puhul ei nõuta.

„b)

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil:

—	Gruusia ametiasutuse kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib kõnealuse delegatsiooni koosseisus asjaomastesse liikmesriikidesse, et osaleda eespool nimetatud üritustel, ning millele on lisatud ametliku kutse koopia;“.

Pädeva asutuse kirjas tuleb märkida viisataotleja nimi ning kinnitada, et ta on ametliku delegatsiooni liige ja osaleb teise lepinguosalise territooriumil toimuval ametlikul kohtumisel. Viisataotleja nimi ei pea olema ametlikul koosolekukutsel tingimata märgitud, kuigi seda võidakse nõuda, kui kutse on esitatud konkreetsele isikule.

Seda sätet kohaldatakse ametlike delegatsioonide liikmete suhtes olenemata passi liigist, mida nad kasutavad (teenistus- või tavapass).

„c)

õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning muude õpingutega seotud ürituste raames:

—	vastuvõtva ülikooli, kolledži või kooli väljastatud tõend koolitusasutusse vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend koolituse kohta, millel osaletakse;“.

Üliõpilaspilet on reisi eesmärki tõendava dokumendina vastuvõetav üksnes juhul, kui selle on väljastanud vastuvõttev ülikool, kolledž või kool, kus õpingud toimuvad või koolitust pakutakse.

„d)

isikud, kes külastavad riiki meditsiinilistel põhjustel, ja isikud, kes peavad neid saatma:

—	meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse nii arstiabi vajadust vastavas meditsiiniasutuses kui ka saatva isiku vajadust, ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas;“.

Esitatakse meditsiiniasutuse dokument, millega tõendatakse kolme asjaolu: arstiabi tuleb osutada vastavas meditsiiniasutuses, saatev isik on vajalik ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas.

„e)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud:

—

kutseorganisatsiooni väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik või ametiülesandeid täitev saatev isik, ning tema tööandja väljastatud dokument, millega tõendatakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või abistamine selliste tööülesannete täitmisel;“.

Sellesse kategooriasse ei kuulu vabakutselised ajakirjanikud ja nende abilised.

Esitada tuleb tõend või dokument, millega tõendatakse, et viisataotleja on kutseline ajakirjanik või ametiülesandeid täitev saatev isik, ning tema tööandja väljastatud originaaldokument, millega tõendatakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või abistamine selliste tööüleannete täitmisel.

Praegu ei ole Gruusias ühtegi kutselist meediaühendust, -keskust, -asutust, -liitu või muud sarnast organisatsiooni, mis võiks ajakirjanike või ametiülesandeid täitvate akrediteeritud saatvate isikute rühma huvisid esindada ning anda välja tõendeid selle kohta, et isik on kutseline ajakirjanik või teatava valdkonna ametiülesandeid täitev akrediteeritud saatev isik. Kuni sellised organisatsioonid asutatakse, võivad konsulaadid tunnustada tööandja väljastatud tõendeid ja pressiakrediteeringut mõnda liikmesriigi organisatsiooni.

„f)

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud:

—	vastuvõtva organisatsiooni, liikmesriigi pädeva ametiasutuse, üleriigilise alaliidu või olümpiakomitee kirjalik kutse;“.

Rahvusvaheliste spordiürituste puhul võivad saatvate isikute nimekirja kuuluda ainult sportlast saatvad isikud, kes täidavad ametiülesandeid: treenerid, massöörid, mänedžer, meditsiinitöötajad ja spordiklubi juhataja. Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata.

„g)

ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad:

—

vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorteri või filiaali, liikmesriigi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik kutse, mille on kinnitanud Gruusia Kaubanduskoda;“.

Riiklik registriamet annab välja dokumendi, mis tõendab ettevõtlusorganisatsiooni olemasolu.

„h)

kutsealade esindajad, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid või konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;“.

Esitada tuleb kodanikuühiskonna organisatsiooni väljastatud dokument, mis kinnitab, et viisataotleja esindab kõnealust organisatsiooni.

Gruusias on ametiasutus, kes annab välja tõendi kodanikuühiskonna organisatsiooni asutamise kohta, on riiklik registriamet.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide asutamist kinnitavad tõendid registreeritakse riiklikus registriametis. Justiitsministeerium ja riiklik registriamet teevad koostööd kohalike omavalitsusasutustega, et arendada välja valitsusväliste organisatsioonide elektrooniline andmebaas. Pärast valmimist tehakse andmebaas kättesaadavaks justiitsministeeriumi veebisaidil aadressil https://enreg.reestri.gov.ge/main.php.

Leping ei hõlma kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmeid.

„j)

isikud, kes osalevad teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides:

—	korraldava organisatsiooni kirjalik kutse nendel üritustel osalemiseks;

autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Gruusias registreeritud sõidukitega:

—	rahvusvahelise autoveoga tegelevate Gruusia veoettevõtjate üleriigilise ühenduse või riikliku äriühingu kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus ja sagedus;“.

Praegu on Gruusias kaks veoettevõtjate ühendust, kes on pädevad esitama kutselistele autojuhtidele kirjalikku taotlust. Need on Gruusia rahvusvaheliste autovedudega tegelevate ettevõtjate assotsiatsioon (Georgian International Road Carriers Association, GIRCA) ja Gruusia reisijate maanteevedudega tegelevate ettevõtjate assotsiatsioon (Georgian Association of Carriers of Passengers by Road, GACPR). Veoettevõtjad, kes ei ole kummagi eelnimetatud assotsiatsiooni liikmed, võivad esitada taotluse, mille on väljastanud maismaatranspordi agentuur või Gruusia majandus- ja jätkusuutliku arengu ministeerium. Tuntud veoettevõtjate puhul võivad konsulaadid tunnustada kirjalikku taotlust Gruusia veoettevõtjalt/transpordifirmalt, kus autojuht töötab. Taotlusel tuleb esitada reiside eesmärk, kestus ja sagedus.

„l)

sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad:

—	sellise linna või kohaliku omavalitsusüksuse juhi kirjalik kutse;“.

Selliseks linna või muu kohaliku omavalitsusüksuse juhiks või linnapeaks, kes on pädev väljastama kirjalikku kutset, on selle linna linnapea või kohaliku omavalitsusüksuse juht, kus toimub sõpruslinnade või muude partneromavalitsuste üritus. See kategooria hõlmab vaid ametlikku partnerlust.

„m)

isikud, kes külastavad sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku:

—	haua olemasolu ja säilimist ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav ametlik dokument.“

Lepingus ei ole nimetatud, millise riigi ametiasutus peaks eespool nimetatud ametliku dokumendi väljastama: kas riik, kus asub matmispaik, või riik, kus elab hauaplatsi külastada sooviv isik. Seega peaks olema vastuvõetav mõlema riigi pädeva asutuse väljastatud ametlik dokument.

Esitada tuleb haua olemasolu ja säilimist tõendav ametlik dokument ning viisataotleja ja maetu omavahelist perekondlikku seost või sugulust tõendav dokument.

Lepinguga ei looda kirjalikke taotlusi esitavate füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks uusi vastutust käsitlevaid eeskirju. Valetaotluste esitajate suhtes kohaldatakse asjakohaseid liidu ja/või riiklikke õigusakte.

2.2.2. Mitmekordsete viisade väljastamine

Viisataotlejale, kes reisib sageli liikmesriikide territooriumile, võidakse anda välja mitmekordne lühiajaline viisa, kui tema liikmesriikides viibimise kogukestus ei ületa 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepingu artiklis 5 on sätestatud:

„1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele:

a)	abikaasad ja alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad, kes külastavad mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke. Viisa kehtivusaeg on piiratud neile antud elamisloa kehtivusajaga;

b)	ametiülesandeid täitvad kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud, kusjuures viisa kehtivusaeg on piiratud nende ametiajaga, kui viimane on lühem kui viis aastat;

c)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel regulaarselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil.“

Võttes arvesse nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute tööalast staatust või perekondlikku suhet liikmesriikide territooriumil seaduslikult elava Gruusia kodanikuga, on põhjendatud väljastada neile mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on kuni viis aastat, või kui nende ametiaeg või riigis viibimise luba kehtib vähem kui viis aastat, siis mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on piiratud selle ajavahemikuga.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikud peavad tõendama, et kutse esitaja elab liikmesriigis seaduslikult.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute puhul tuleks tõendada nende tööalast staatust ja volituste tähtaega.

Seda sätet ei kohaldata nende lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute suhtes, kes on lepinguga viisanõudest vabastatud, st nad kasutavad diplomaatilist passi.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga c hõlmatud isikud peavad tõendama oma delegatsiooni alalise liikme staatust ja vajadust osaleda korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides.

„2. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava liikmesriigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et on olemas põhjus mitmekordse viisa taotlemiseks:

a)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad esitatud ametlike kutsete alusel korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriikide territooriumil;

b)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

c)	rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel osalevad kutsealade esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

d)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

e)	üliõpilased ja kraadiõppes osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

f)	sõpruslinnade või muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

g)	isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt ja isikud, kes peavad neid saatma;

h)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;

i)	ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

j)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

k)	autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Gruusias registreeritud sõidukitega.

3. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on varasema kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava liikmesriigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide territooriumil 180 päeva jooksul kokku maksimaalselt 90 päeva.“

Kui eespool nimetatud viisataotlejate kategooriatesse kuuluval isikul, kellele on eelmise aasta (12 kuu) jooksul antud vähemalt üks viisa ja kes on kasutanud seda kooskõlas külastatud liikmesriigi (liikmesriikide) territooriumile sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega (näiteks ta ei ole ületanud lubatud viibimisaega), on põhjust taotleda mitmekordset viisat, antakse talle üldjuhul üheaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa. Juhul kui üheaastase kehtivusega viisa väljastamine ei ole põhjendatud (näiteks kui vahetusprogrammi kestus on alla aasta või kui isikul puudub vajadus reisida terve aasta jooksul), kuid muud viisa saamise tingimused on täidetud, antakse lühema kui aastase kehtivusajaga viisa.

Lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud kategooriatesse kuuluvatele isikutele väljastatakse kahe- kuni viieaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta (24 kuu) jooksul kasutanud kaht üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatud liikmesriigi (liikmesriikide) territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad. Tuleb märkida, et kahe- kuni viieaastase kehtivusajaga viisa väljastatakse vaid viisataotlejale, kellele eelneva kahe aasta jooksul on antud kaks aastase (mitte lühema) kehtivusajaga viisat, ja kes on kasutanud neid kooskõlas külastatud liikmesriigi (liikmesriikideriikide) territooriumile sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa kehtivusaja (kaks kuni viis aastat) konkreetse viisataotluse läbivaatamise tulemusel.

Lepingu artikli 5 lõikes 2 esitatud määratluse („tingimusel … et on olemas põhjus mitmekordse viisa taotlemiseks“) ja lepingu artikli 5 lõikes 3 esitatud määratluse („tingimusel et … mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad“) puhul kohaldatakse mitmekordsete viisade väljastamiseks viisaeeskirjas sätestatud kriteeriume, st isik tõendab vajadust reisida sageli ühte või mitmesse liikmesriiki, näiteks äri huvides.

Viisataotlejale, kes ei ole varem väljastatud viisat kasutanud, ei pea mitmekordset viisat väljastama.

2.2.3. Diplomaatilise passi kasutajad

Lepingu artiklis 10 on sätestatud:

„1. Gruusia kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad liikmesriiki siseneda, sealt lahkuda või liikmesriikidest läbi sõita ilma viisata.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriigi territooriumil 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva.“

Leping ei hõlma diplomaatide liikmesriikidesse lähetamise menetlusi. Selle suhtes kohaldatakse tavapärast akrediteerimismenetlust.

III. KOOSTÖÖ DOKUMENTIDE TURVALISUSE ALAL

Lepingule lisatud ühisdeklaratsioonis on lepinguosalised kokku leppinud, et ühiskomitee hindab kummagi lepinguosalise reisidokumentide turvataseme mõju lepingu toimimisele. Sellega seoses on lepinguosalised leppinud kokku, et nad teavitavad teineteist korrapäraselt meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida mitme reisidokumendi väljastamist ühele inimesele ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte, samuti meetmetest, mida on võetud seoses reisidokumentide väljastamise isikustamisega.

IV. STATISTIKA

Selleks et lepingu kohaselt loodud ühiskomitee saaks lepingu rakendamist tõhusalt jälgida, tuleks liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel esitada komisjonile iga kuue kuu järel, võimaluse korral iga kuu kohta eraldi, statistilised andmed, mis käsitlevad võimaluse korral eelkõige järgmist:

—	väljastatud mitmekordsete viisade arv;

—	tasuta väljastatud viisade arv.

V. EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON PERELIIKMETELE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE KOHTA

Ehkki leping ei sisalda õiguslikult siduvaid õigusi ja kohustusi suurema hulga liikmesriikides seaduslikult elavate Gruusia kodanikega perekonnasidemeid omavate Gruusia kodanike liikumise lihtsustamise kohta, võtab liit arvesse Gruusia ettepanekut laiendada selliste perekonnaliikmete määratlust, kelle suhtes tuleks kohaldada lihtsustatud viisarežiimi, ning seda, kui oluliseks peab Gruusia sellesse kategooriasse kuuluvate isikute liikumise lihtsustamist.

Seetõttu ja et lihtsustada liikmesriikides seaduslikult elavate Gruusia kodanikega perekonnasidemeid omavate laiendatud hulga isikute (eelkõige õed ja vennad ning nende lapsed) liikumist, kutsutakse lepingule lisatud deklaratsioonis liikmesriikide konsulaaresindusi üles kasutama kõiki acquis's ettenähtud võimalusi sellesse kategooriasse kuuluvatele isikutele viisade väljastamise lihtsustamiseks, sealhulgas eelkõige lihtsustama taotlejatelt nõutavate tõendavate dokumentide nõudeid, vabastama taotlejaid menetlemise tasust ja vajaduse korral väljastama neile mitmekordsed viisad.

(1) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(3) Vaadake ka punkti 1.7.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja 15. mai 2014. aasta nõukogu otsus nr 565/2014/EL, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ (ELT L 157, 27.5.2014, lk 23).

(7) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.