11.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 52/11


OTSUS nr F2,

23. juuni 2015,

mis käsitleb teabevahetust institutsioonide vahel perehüvitiste taotluseks

(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)

(2016/C 52/07)

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, (1) eriti selle artikli 72 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, (2) eelkõige selle artikli 2 lõiget 2 ja III jaotise VI peatükki,

ning arvestades järgmist:

(1)

Halduskomisjoni 340. koosolekul, mis toimus 22.–23. oktoobril 2014, avaldasid delegatsioonid muret perehüvitiste andmisel ja arvutamisel toimuva pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kiiruse, ühtsuse ja ülesehitusega seotud probleemide üle.

(2)

Perehüvitiste andmise menetluse keerukust ja pikkust arutati ka halduskomisjoni perehüvitiste töörühma 18. aprilli 2012. aasta koosolekul ning perehüvitiste teise riiki ülekandmise ja perehüvitiste andmise pädevuse alases mõttekojas 10. märtsil 2015.

(3)

Institutsioonidevaheline teabevahetus peaks vastama määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõikele 3 ja artikli 76 lõikele 4 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 2 ning artikli 60 lõigetele 2 ja 3.

(4)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 60 lõikes 3 on sätestatud, et kui asutus, kellele esitatakse perehüvitiste taotlus, järeldab, et tema õigusaktid on kohaldatavad, kuid mitte prioriteetsusõiguse alusel, peaks komisjon viivitamatult vastu võtma esialgse otsuse kohaldatavate prioriteetsuse määramise eeskirjade kohta ning edastama taotluse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõike 3 kohaselt sellele liikmesriigi asutusele, kellel komisjoni arvates on esmane pädevus.

(5)

Välja arvatud juhul, kui määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 60 lõike 3 alusel edastatud taotluse saanud asutus on teatanud, et ta vaidlustab esialgse otsuse ettenähtud kahekuulise tähtaja jooksul, muutub esialgne otsus lõplikuks kas alates kuupäevast, mil taotluse saanud asutus kiidab otsuse heaks, või juhul, kui taotluse saanud asutus esialgse otsuse kohta oma seisukohta ei anna, pärast kahe kuu möödumist kuupäevast, millal taotluse saanud asutus taotluse vastu võttis (vastavalt sellele, kumb kuupäev on varasem).

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõike 3 punktile a ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 60 lõikele 3 tuleks diferentseeritud lisahüvitis välja arvutada ja maksta välja kohe pärast seda, kui asjaomane isik on omandanud õiguse selle hüvitise saamiseks ja liikmesriigil on olemas diferentseeritud lisahüvitise arvutamiseks vajalik teave.

(7)

Kui asutus, kellele perehüvituse taotlus esitati, on vastu võtnud esialgse otsuse kohaldatavate prioriteetsuse määramise eeskirjade kohta, kuid tal ei ole veel diferentseeritud lisahüvitise lõplikuks arvutamiseks kogu vajalikku teavet, peaks see asutus asjaomase isiku taotlusel diferentseeritud lisahüvitise välja arvutama ja maksma ajutiselt, kui niisugust arvutust on võimalik teha olemasoleva teabe põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõike 3 punktile a ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 7 ning artikli 60 lõikele 3. Kui asjaomaste asutuste vahel tekib lahkarvamus selle üle, kumma õigusaktid kuuluvad prioriteetsusõiguse alusel kohaldamisele, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 6 lõikeid 2–5 ja artikli 60 lõiget 4.

(8)

Vormide kasutamine teabevahetusel seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohase perehüvitiste andmise ja arvutamisega peaks olema kooskõlas otsusega nr E1 (3).

(9)

Halduskomisjon nõustub seetõttu, et määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ühtse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 alusel perehüvitiste andmise ja arvutamisega seoses toimuvale teabevahetusele kehtestada selgemad tähtajad ning ka selgemad eeskirjad diferentseeritud lisahüvitise maksmiseks (sealhulgas ajutiselt),

toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Pädev asutus esitab teiste liikmesriikide asjaomastele asutustele viivitamata kogu teabe, mis on perehüvitise saamise õiguse kindlakstegemiseks ja perehüvitise arvutamiseks vajalik. Samuti edastab pädev asutus juhul, kui talle saab teatavaks informatsioon, mis võib olla perehüvitise saamise õiguse kindlakstegemise või perehüvitise arvutamise otsuse suhtes asjassepuutuv, võimalikult kiiresti selle teabe teistele asutustele.

2.

Pädev asutus vastab teisest liikmesriigist saadud teabetaotlusele viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui:

a)

kahe kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva juhul, kui tegemist on taotlusega võtta seisukoht määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 60 lõikes 3 osutatud prioriteetsuse määramise eeskirjade kohta tehtud esialgse otsuse suhtes, või

b)

kõikidel muudel juhtudel kolme kuu jooksul pärast teabetaotluse saamist.

3.

Erandjuhul, kui teabetaotluse saanud asutusel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik vastata lõike 2 punktis b ette nähtud tähtajal, teatab ta teabetaotluse esitanud asutusele sellest ja viivituse põhjustest, ning kui võimalik, teatab see asutus, millal ta taotletud teabe esitab, ja annab teabetaotluse esitanud asutusele teada kõigist ettenähtud ajakavas toimuvatest muudatustest.

4.

Kui tegemist on vähemalt kahe liikmesriigiga, vahetavad pädevad asutused taotluse korral teavet hüvitiste saajate perekondliku olukorra ning makstud hüvitiste suuruse ja määrade kohta. Sellised taotlused tuleb esitada lõike 2 punktis b osutatud tähtaegadel. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud kohustust, ei esita pädev asutus ilma konkreetse aluseta tavalisi korrapäraseid teabetaotlusi kas hüvitise suuruse või hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks tihemini kui kord aastas ja taotluse saanud pädev asutus ei ole kohustatud sellisele taotlusele vastama tihemini kui kord aastas.

5.

Diferentseeritud lisahüvitis arvutatakse ja makstakse välja viivitamata pärast seda, kui asjaomane isik on omandanud õiguse selle hüvitise saamiseks ja liikmesriigil on olemas diferentseeritud lisahüvitise arvutamiseks vajalik teave. Täiendavat või ajutist lisahüvitist makstakse pädeva liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides perehüvitiste maksmiseks ette nähtud ajavahemike järel.

6.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

Halduskomisjoni esimees

Liene RAMANE


(1)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(3)  Otsus nr E1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil (ELT C 106, 24.4.2010, lk 9).