29.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2446,

28. juuli 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 290,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikleid 2, 7, 10, 24, 31, 36, 40, 62, 65, 75, 88, 99, 106, 115, 122, 126, 131, 142, 151, 156, 160, 164, 168, 175, 180, 183, 186, 196, 206, 212, 216, 221, 224, 231, 235, 253 ja 265,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik”) antakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping”) komisjonile volitused täiendada teatavaid tolliseadustiku mitteolemuslikke osasid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290. Seepärast kutsutakse komisjoni üles kasutama uusi volitusi Lissaboni lepingu järgses kontekstis, et tolliseadustikku oleks võimalik selgelt ja nõuetekohaselt kohaldada.

(2)

Ettevalmistuste käigus korraldas komisjon asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja asjaomaste sidusrühmadega, kes osalesid aktiivselt käesoleva määruse koostamises.

(3)

Tolliseadustik toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist (nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 70/2008/EÜ) (2) mis on võtmetähtsusega kaubanduse hõlbustamisel ning samal ajal tollikontrolli tõhususe tagamisel, vähendades seega ettevõtjate kulusid ja ühiskonna riske. Seepärast on kogu teabevahetuseks tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe säilitamiseks elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades vaja koostada spetsifikatsioonid selliste infosüsteemide jaoks, mille abil säilitatakse ja töödeldakse tolliinfot, ning sätestada komisjoni ja liikmesriikide vahelisel kokkuleppel kasutusele võetavate elektrooniliste süsteemide ulatus ja eesmärk. Samuti tuleb esitada konkreetsemat teavet tolliformaalsuste või -protseduuridega seotud erisüsteemide kohta või süsteemide puhul, mille ELi ühtlustatud liides on määratletud sellise süsteemi komponendina, mis tagab otsese ja ELis ühtlustatud juurdepääsu kaubavahetusele, teenuse vormis, mis on integreeritud elektroonilisse tollisüsteemi.

(4)

Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (3) sätestatud elektroonilistel süsteemidel põhinevad protseduurid, mida on juba impordi-, ekspordi- ja transiidivaldkonnas kohaldatud, on osutunud tõhusaks. Seepärast tuleks tagada nende õigusnormide kohaldamise järjepidevus.

(5)

Selleks et lihtsustada ja ühtlustada elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist, tuleks sätestada ühised andmenõuded iga valdkonna kohta, kus neid vahendeid kasutama hakatakse. Ühised andmenõuded peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide kehtivate andmekaitsesätetega.

(6)

Postiettevõtjate ja teiste ettevõtjate vahel võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks kiri- ja postisaadetiste tollivormistuseks vastu võtta ühtne raamistik, mis võimaldaks kasutada elektroonilisi süsteeme. Eesmärgiga tagada kaubanduse hõlbustamine, hoides ära pettust ja kaitstes tarbijate õigusi, tuleks postisaadetiste deklareerimiseks tollile sätestada asjakohased ja teostatavad eeskirjad, milles võetaks nõuetekohaselt arvesse postiettevõtjate kohustust osutada universaalseid postiteenuseid kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega.

(7)

Selleks et saavutada ettevõtjate ja tolli jaoks suurem paindlikkus, peaks olema võimalik kasutada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevaid vahendeid olukordades, kus ka pettuse oht on väike. Need olukorrad peaksid eelkõige hõlmama tollivõlast teatamist ja imporditollimaksuvabastuse tingimuste täitmist kinnitava teabe vahetamist, tolli võimalust esitada teade samade vahenditega kui deklarant, kes on esitanud deklaratsiooni elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega, tolli viitenumbri (MRN) esitamist transiidil muul viisil kui transiidi saatedokumendiga, võimalust esitada tagasiulatuv ekspordideklaratsioon, kaup väljumistolliasutusele ja tõendusmaterjal kauba väljaviimise kohta liidu tolliterritooriumilt või taotlusega seotud teabe vahetamist ja salvestamist ning siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsust.

(8)

Olukordades, kus elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamisega kaasnevad ettevõtjate jaoks ülemäärased pingutused, tuleks nende leevendamiseks lubada teiste vahendite kasutamist, eelkõige liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks piiratud väärtusega kaubasaadetiste puhul, või suulise deklaratsiooni kasutamist kommertskauba eksportimisel, tingimusel et selle kauba väärtus ei ületa statistilist läve. Sama kehtib ka reisija puhul, kes ei ole ettevõtja, olukordades, kus ta esitab taotluse liidu kauba tollistaatuse tõendi saamiseks, või teatava pikkusega kalalaevade puhul. Kohustuste tõttu, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, millega nähakse ette paberipõhised protseduurid, läheks elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamise nõue nende kokkulepetega vastuollu.

(9)

Selleks et ettevõtjatel oleks kordumatu tunnusnumber, tuleks selgitada, et iga ettevõtja registreeritakse ainult üks kord selgelt määratletud andmekogumi abil. Nende ettevõtjate registreerimine, kes ei ole asutatud Euroopa Liidus, ja muude isikute kui ettevõtjate registreerimine võimaldab nõuetekohaselt toimida elektroonilistel süsteemidel, mille jaoks on vaja EORI-numbrit, mis on kindel viide ettevõtjale. Andmeid ei tohiks säilitada kauem kui vaja ning seepärast tuleks ette näha EORI-numbri kehtetuks tunnistamise eeskirjad.

(10)

Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsust taotleva isiku (taotleja) ärakuulamise õiguse kasutamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et taotleja saaks oma seisukoha ette valmistada ja tollile esitada. Seda tähtaega tuleks siiski lühendada juhul, kui otsus on seotud sellise kauba kontrollimise tulemustega, mida ei ole nõuetekohaselt tollile deklareeritud.

(11)

Selleks et saavutada tasakaal tolli ülesannete tõhususe ja ärakuulamisõiguse järgimise vahel, on vaja kehtestada teatavad isikute ärakuulamise erandid.

(12)

Selleks et toll saaks teha kogu liidus kehtivad otsused kõige tõhusamalt, tuleks kehtestada ühetaolised ja selged tingimused nii tolliametitele kui ka taotlejale. Need tingimused peaksid olema eelkõige seotud otsuse tegemise taotluse aktsepteerimisega mitte üksnes uute taotluste puhul, vaid võtma arvesse ka mis tahes varasemaid tühistatud või kehtetuks tunnistatud otsuseid, kuna aktsepteerimine peaks hõlmama ainult neid taotlusi, mis sisaldavad elemente, mida toll vajab taotluse analüüsimiseks.

(13)

Kui toll küsib otsuse tegemiseks vajalikku lisateavet, on asjakohane pikendada kõnealuse otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega, et tagada taotleja esitatud kogu teabe piisav kontroll.

(14)

Teatavatel juhtudel peaks otsus jõustuma kuupäeval, mis erineb sellest, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks; see kehtib juhul, kui taotleja on taotlenud erinevat jõustumiskuupäeva või kui otsus jõustub tingimusel, et taotleja on lõpule viinud teatavad formaalsused. Sellised juhud tuleb selguse ja õiguskindluse huvides põhjalikult kindlaks määrata.

(15)

Samadel põhjustel tuleks põhjalikult kindlaks määrata ka juhud, mil tollil on kohustus otsust uuesti hinnata ja vajaduse korral selle kehtivus peatada.

(16)

Vajaliku paindlikkuse tagamiseks ja auditipõhiste kontrollide lihtsustamiseks tuleks kehtestada täiendav kriteerium nendeks juhtudeks, kui tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandale lõigule vastavat pädevat tolliasutust ei ole võimalik kindlaks teha.

(17)

Kaubavahetuse hõlbustamiseks on soovitatav kindlaks määrata, et siduva informatsiooniga seotud otsuste kohta tehtud taotlused võib esitada ka liikmesriigis, kus seda informatsiooni hakatakse kasutama.

(18)

Siduvat informatsiooni käsitlevate nõuetele mittevastavate või ühtlustamata otsuste tegemise vältimiseks on asjakohane määrata kindlaks, et selliste otsuste tegemise korral peaksid kehtima konkreetsed tähtajad juhul, kui tavapärasest tähtajast ei saa kinni pidada.

(19)

Kuigi volitatud ettevõtjaga seotud lihtsustused tuleks sobivuse tõttu kindlaks määrata tollilihtsustusi käsitlevate erisätete osana, tuleks volitatud ettevõtjaga seotud lihtsustuste hindamisel lähtuda konkreetse protsessiga seotud turvalisus- ja julgeolekuriskidest. Kuna neid riske hinnatakse siis, kui tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punktis b osutatud turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtja esitab tollideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni kauba kohta, mis viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, tuleks teha turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil riskianalüüs üksnes selle deklaratsiooni alusel ja mitte nõuda täiendavaid andmeid turvalisuse ja julgeoleku kohta. Võttes arvesse volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriume, peaks volitatud ettevõtja saama kontrollide puhul sooduskohtlemise osaliseks, välja arvatud juhul, kui kontrolle takistatakse või neid nõutakse konkreetse ohu tõttu või vastavalt liidu õigusaktidele.

(20)

Otsusega 94/800/EÜ (4) kiitis nõukogu heaks Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO-GATT 1994). Päritolureeglite lepingus sätestatakse, et erireeglid päritolu määramiseks mõnes tootesektoris peaksid eelkõige võtma aluseks riigi, kus tootmisprotsessi tulemusel on muutunud kauba tariifne klassifikatsioon. Ainult juhul, kui kõnealusest kriteeriumist lähtudes ei ole võimalik viimase olulise töötlemise riiki kindlaks määrata, võib kasutada muid kriteeriume, näiteks lisandväärtuse kriteeriumi või konkreetse töötlemistoimingu kriteeriumi. Võttes arvesse, et liit on kõnealuse lepingu osaline, on asjakohane kehtestada liidu tollialastes õigusaktides sätted, mis kajastaksid lepingus sätestatud põhimõtteid, mille alusel määratakse kindlaks riik, kus toimus kauba viimane oluline töötlemine.

(21)

Selleks et hoida ära imporditud kauba päritoluga manipuleerimist, mille eesmärk on vältida kaubanduspoliitika meetmete kohaldamist, tuleks viimast olulist töötlemist või toimingut mõnel juhul pidada majanduslikult põhjendamatuks.

(22)

Tuleks kehtestada päritolureeglid, mida kohaldatakse seoses mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlusega ja kumulatsiooniga, mida kohaldatakse liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames ja liidu poolt teatavate riikide või territooriumide suhtes ühepoolselt vastu võetud tariifsete soodusmeetmete raames, tagamaks et asjaomaseid soodustusi tehakse ainult nende toodete suhtes, mis on tegelikult pärit üldiste tariifsete soodustuste kava alusel soodustatud riikidest ning nimetatud riikidest või territooriumidelt ja et nendest soodustustest saavad kasu kavandatud kaubasaajad.

(23)

Selleks et vältida ebaproportsionaalseid halduskulusid, tagades samal ajal liidu finantshuvide kaitse, on lihtsustamise ja hõlbustamise huvides vaja tagada, et luba, mis antakse konkreetsete kriteeriumide alusel tolliväärtusega seotud konkreetsete summade kindlaksmääramiseks, vastaks asjakohastele tingimustele.

(24)

On vaja kehtestada arvutusmeetodid, et määrata kindlaks seestöötlemisprotseduuri alusel saadud töödeldud toodetelt makstav imporditollimaks, ja samuti juhud, kui tekib tollivõlg seoses välistöötlemisprotseduuril saadud töödeldud toodetega ja kui nõutakse sisse koguseline imporditollimaks.

(25)

Ajutise impordi protseduurile suunatud kauba suhtes ei tohiks nõuda tagatist, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud.

(26)

Tollivõla tasumise tagamiseks kõige rohkem kasutatud tagatise liigid on sularahasissemakse või sellega samaväärne tagatis või käendaja võetud kohustus; ettevõtjal peaks siiski olema võimalus esitada tollile ka muud liiki tagatisi, kui need annavad samaväärse kindluse, et tollivõlale ja muudele maksudele vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasutakse. Seepärast on vaja kindlaks määrata muud tagatise liigid ja nende kasutamisega seotud erieeskirjad.

(27)

Selleks et tagada liidu ja liikmesriikide finantshuvide nõuetekohane kaitse ning ettevõtjatevahelised võrdsed võimalused, peaksid ettevõtjad kasu saama üksnes üldtagatise vähendamisest või tagatise nõudest loobumisest, kui nad vastavad teatavatele usaldusväärsust tõendavatele tingimustele.

(28)

Selleks et tagada õiguskindlus, on vaja täiendada tolliseadustiku eeskirju tagatise vabastamise kohta, kui kaup suunatakse liidu transiidiprotseduurile ja kasutatakse CPD- või ATA-märkmikku.

(29)

Tollivõlast teatamine ei ole põhjendatud teatavatel juhtudel, kui asjaomane summa on väiksem kui kümme eurot. Toll peaks seepärast olema sellistel juhtudel tollivõlast teatamise kohustusest vabastatud.

(30)

Selleks et vältida sissenõudmismenetlust olukorras, kui tõenäoliselt vähendatakse impordi- ja eksporditollimaksu, on vaja sätestada tollimaksu tasumise tähtaja peatamine kuni otsuse tegemiseni. Liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmiseks tuleks nõuda tagatist, et saada sellisest peatamisest kasu, välja arvatud juhul, kui see põhjustaks tõsiseid majandus- või sotsiaalseid raskusi. Sama peaks kehtima ka nõuete täitmata jätmisest tuleneva tollivõla korral, tingimusel et asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses ega ilmses hooletuses.

(31)

Selleks et tagada tolliseadustiku rakendamise ühtsed tingimused ja pakkuda selgitusi üksikasjalike eeskirjade kohta, mille alusel tolliseadustiku sätteid rakendatakse, kaasa arvatud spetsifikatsioonid ja protseduurid, mida tuleb täita, tuleks lisada nõuded ja selgitused, milles käsitletakse tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise taotluse tingimusi, tagasimaksmis- või vähendamisotsusest teatamist ning tagasimaksmis- või vähendamisotsuse tegemisega seotud formaalsusi ja tähtaega. Kui otsuseid teevad liikmesriikide tolliasutused, tuleks kohaldada üldsätteid, kuid asjakohane oleks ette näha eriprotseduur nendel juhtudel, kui otsuse peab tegema komisjon. Käesoleva määrusega reguleeritakse menetlust, mis on seotud komisjoni tehtava tagasimaksmis- või vähendamisotsusega, eelkõige seoses toimiku saatmisega komisjonile, otsusest teatamisega ja ärakuulamisõiguse kohaldamisega, võttes arvesse liidu huvi tollialaste sätete järgimise tagamisel ja heas usus tegutsevate ettevõtjate huvi.

(32)

Kui tollivõlg lõpeb selliste vajakajäämiste tõttu, mis ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tolliprotseduuri nõuetekohast toimimist, peaksid need olukorrad eelkõige hõlmama juhtumeid, mis on seotud teatavate kohustuste täitmata jätmisega, kui neid juhtumeid saab hiljem lahendada.

(33)

Sisenemise ülddeklaratsiooniga seotud elektroonilise süsteemi kasutamisest saadud kogemused ja ELi tegevuskavast lennukauba julgestuse kohta (5) tulenevad tollialased nõuded on toonud esile vajaduse parandada selliste deklaratsioonide andmete kvaliteeti ning eelkõige nõuda tarneahelas tegelikult osalevatelt pooltelt tehingute sooritamise ja kauba liikumise soodustamist. Kuna lepingutingimused takistavad vedajat kõiki nõutavaid andmeid esitamast, tuleks sellised juhtumid ning andmeid valdavad ja esitavad isikud kindlaks määrata.

(34)

Selleks et veelgi suurendada lennutranspordi turvalisust ja julgeolekut ning meretranspordi puhul tõhustada konteinerlastiga seotud riskianalüüsi, tuleks nõutavad andmed esitada enne kauba laadimist õhusõidukile või laevale, kuid kauba vedamisel muude transpordivahenditega võib riskianalüüsi teha tulemuslikult ka siis, kui andmed esitatakse enne kauba saabumist liidu tolliterritooriumile. Samal põhjusel on õigustatud Ülemaailmse Postiliidu õigusaktide alusel veetava kauba sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest üldise loobumise asemel loobuda sellest nõudest kirjavahetuse puhul ja loobuda kõikidest kauba väärtusel põhinevatest nõuetest, kuna väärtuse põhjal ei ole võimalik hinnata turvalisus- ja julgeolekuriske.

(35)

Kauba tõrgeteta vedamise tagamiseks on asjakohane kohaldada teatavaid tolliformaalsusi ja -kontrolle liidu kaubaga kauplemisel nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (6) või nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (7) sätete kohaldamisalasse kuuluvate liidu tolliterritooriumi osade ja liidu ülejäänud tolliterritooriumi vahel või kauplemisel nimetatud territooriumi nende osade vahel, mille kohta kõnealused sätted ei kehti.

(36)

Kauba esitamine liidu tolliterritooriumile saabumisel ja kauba ajutine ladustamine peaks üldjuhul toimuma vastavalt pädevas tolliasutuses ja ajutise ladustamise rajatises, mida tohib pidada ainult tolliasutuse poolt välja antud loa omanik. Kuid ettevõtjate ja tolli suurema paindlikkuse saavutamiseks on asjakohane ette näha võimalus kiita kauba esitamise jaoks heaks ka muu koha kui pädev tolliasutus ja kauba ajutise ladustamise jaoks ka muu koha kui ajutise ladustamise rajatis.

(37)

Selleks et pakkuda ettevõtjatele suuremat selgust seoses liidu tolliterritooriumile saabuva kauba tollikäitlusega, tuleks määrata kindlaks eeskirjad olukordadeks, kui ei kohaldata eeldust, et kaubal on liidu tollistaatus. Peale selle tuleks sätestada eeskirjad olukordadeks, kui kaubal säilib liidu kauba tollistaatus juhul, kui see viiakse ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja ja tuuakse seejärel tagasi, nii et kauplejad ja toll saavad seda kaupa taassisenemisel tõhusalt käidelda. Liidu kauba tollistaatuse tõendi koostamise hõlbustamise tingimuste kindlaksmääramisel tuleks võtta eesmärgiks vähendada ettevõtjate halduskoormust.

(38)

Selleks et lihtsustada imporditollimaksust vabastamise nõuetekohast kohaldamist, on asjakohane kindlaks määrata juhud, kui kaup loetakse tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi, ja erijuhud sellise tagasitoodud kauba puhul, mille suhtes kohaldati sooduskohtlemist ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmete alusel ja imporditollimaksust vabastamist.

(39)

Kui kauba tolliprotseduurile suunamisel kasutatakse lihtsustatud tollideklaratsiooni regulaarselt, peaks loa omanik vastama volitatud ettevõtja suhtes kehtivatele tingimustele ja kriteeriumidele, et tagada kõnealuse deklaratsiooni asjakohane kasutamine. Tingimused ja kriteeriumid peaksid olema vastavuses lihtsustatud tollideklaratsioonide regulaarsest kasutamisest saadava kasuga. Lisaks tuleks kehtestada ühtlustatud eeskirjad seoses tähtaegadega, mille jooksul tuleb esitada lisadeklaratsioon ja lisadokumendid, kui need puudusid lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise ajal.

(40)

Selleks et saavutada lihtsustamise ja kontrolli vahelist tasakaalu, tuleks kehtestada eriprotseduuride puhul kehtivatest tingimustest erinevad asjakohased tingimused lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamiseks ja deklarandi arvestuskande tegemiseks, mis on kauba tolliprotseduurile suunamise lihtsustused.

(41)

Kauba väljaveo järelevalvet käsitlevate nõuete tõttu peaks deklarandi arvestuskande tegemine ekspordi ja reekspordi korral olema võimalik üksnes juhul, kui toll saab tehingu põhjal hakkama ilma tollideklaratsioonita, ja see peaks piirduma üksnes erijuhtudega.

(42)

Kui tariifikvoodi eraldamise taotluse tõttu ei maksta tõenäoliselt imporditollimaksu summat, ei tohiks kauba vabastamise tingimuseks seada tagatise esitamist, kui ei ole alust arvata, et tariifikvoot lähiajal ammendatakse.

(43)

Selleks et saavutada ettevõtjate ja tolli jaoks suurem paindlikkus, tuleks volitatud banaanikaalujatel lubada koostada banaanide kaalumise sertifikaadid, mida kasutatakse lisadokumentidena vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide kontrollimisel.

(44)

Teatavates olukordades on asjakohane, et tollivõlga ei teki ja loa omanik ei pea imporditollimaksu maksma. Seepärast peaks olema võimalik pikendada sellistel juhtudel eriprotseduuri lõpetamise tähtaega.

(45)

Selleks et saavutada õige tasakaal nii tolliasutuste kui ka ettevõtjate halduskoormuse vähendamisel ning transiidiprotseduuri nõuetekohasel kohaldamisel ja väärkasutamise juhtude vältimisel, tuleks usaldusväärsetele ettevõtjatele teha kättesaadavaks transiidilihtsustused ja seda ühtlustatud kriteeriumide alusel võimalikult laias ulatuses. Seepärast peaksid nende lihtsustuste kasutamise nõuded olema kooskõlas tingimuste ja kriteeriumidega, mida kohaldatakse nende ettevõtjate suhtes, kes tahavad saada volitatud ettevõtja staatust.

(46)

Selleks et vältida võimalikke pettusi ekspordiga seotud teatava transiidi korral, tuleks kehtestada eeskirjad erijuhtudeks, kui liidu tollistaatusega kaup suunatakse välistransiidiprotseduurile.

(47)

Liit on ajutise impordi konventsiooni (Istanbuli konventsioon) (8) ja selle hilisemate muudatuste osaline. Seepärast peavad käesolevas määruses sätestatud ajutise impordi protseduuri erikasutuse nõuded, mis lubavad ajutiselt kasutada liidu tolliterritooriumil liiduvälist kaupa täieliku või osalise imporditollimaksuvabastusega, olema kooskõlas kõnealuse konventsiooniga.

(48)

Tolliladustamise, vabatsoonide, lõppkasutuse, seestöötlemise ja välistöötlemisega seotud tolliprotseduure tuleks lihtsustada ja tõhustada, et muuta eriprotseduuride kasutamine kaubandussektori jaoks ligitõmbavamaks. Seepärast tuleks erinevad seestöötlemisprotseduurid (tagasimakse- ja peatamissüsteem) ja tollikontrolli all töötlemine liita üheks seestöötlemisprotseduuriks.

(49)

Õiguskindluse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks on vaja sätestada juhud, mille puhul on vaja kontrollida sees- ja välistöötlemise majanduslikke tingimusi.

(50)

Selleks et kaubandussektor saaks ekvivalentkauba kasutamisega seotud suuremast paindlikkusest kasu, peaks olema võimalik kasutada ekvivalentkaupa välistöötlemisprotseduuri alusel.

(51)

Halduskulude vähendamiseks peaks erikasutuse ja -töötlemise lubade kehtivusaeg olema pikem kui määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud kehtivusaeg.

(52)

Tolliprotseduuri kokkuvõtet ei tuleks nõuda mitte üksnes seestöötlemise, vaid ka lõppkasutuse korral, et lihtsustada mis tahes imporditollimaksusumma sissenõudmist ja kaitsta sellega liidu finantshuve.

(53)

Tuleks selgelt määrata kindlaks juhud, mil muule eriprotseduurile kui transiidiprotseduurile suunatud kauba vedamine on lubatud, et ei oleks vaja kasutada liidu välistransiidiprotseduuri, kuna selleks oleks vaja kaht täiendavat tollideklaratsiooni.

(54)

Selleks et tagada kõige tõhusam ja kõige vähem häireid põhjustav riskianalüüs, tuleks väljaveoeelne deklaratsioon esitada tähtaja jooksul, mille puhul on arvesse võetud asjaomase transpordiliigi konkreetset olukorda. Meretranspordi puhul tuleks konteinerlasti kohta nõutud andmed esitada juba enne laeva lastimist, kuid muu kauba vedamisel saab riskianalüüsi teha tõhusalt ka siis, kui andmed esitatakse kauba väljaviimisel liidu tolliterritooriumilt. Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohustusest tuleks loobuda, kui kauba liik, selle vedamise vahendid või selle eriline olukord võimaldab sellist hindamist, mille puhul ei ole vaja nõuda andmeid turvalisuse ja julgeoleku kohta, ilma et see piiraks ekspordi- või reekspordideklaratsiooniga seotud kohustuste täitmist.

(55)

Selleks et saavutada tolli suurem paindlikkus ekspordiprotseduuri raames teatavate eeskirjaeiramistega tegelemisel, peaks olema võimalik tolli algatusel tollideklaratsioon kehtetuks tunnistada.

(56)

Selleks et kaitsta ettevõtjate seaduslikke huve ja tagada tolliseadustiku ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (9) ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 sätete alusel tolli poolt tehtud otsuste ja antud lubade jätkuv kehtivus, on vaja kehtestada üleminekusätted, mis võimaldaksid nende otsuste ja lubade kohandamist vastavalt uutele õigusnormidele.

(57)

Selleks et liikmesriikidel oleks piisavalt aega kohandada transiidiprotseduuri alusel kauba kindlakstegemiseks kasutatavaid tollitõkendeid ja erilisi tõkendeid vastavalt käesolevas määruses sätestatud uutele nõuetele, on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võivad liikmesriigid kasutada tõkendeid, mis vastavad määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

(58)

Tolliseadustikku täiendavad üldreeglid on omavahel tihedalt seotud, neid ei saa nende sisu seotuse tõttu eraldada ja need sisaldavad horisontaalseid eeskirju, mida kohaldatakse mitme tolliprotseduuri suhtes. Seepärast on asjakohane koondada need ühte määrusesse, et tagada õiguslik sidusus.

(59)

Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada alates 1. maist 2016, et võimaldada tolliseadustiku täielikku kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Tollialaste õigusaktide kohaldamissala, tolli ülesanded ja mõisted

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„põllumajanduspoliitika meede” – sätted, mis on seotud lisa 71-02 punktidega 1, 2 ja 3 hõlmatud toodete impordi- või eksporditoimingutega;

2)

„ATA-märkmik” – ajutise impordi korral kasutatav rahvusvaheline tollidokument, mis antakse välja vastavalt ATA- või Istanbuli konventsioonile;

3)

„ATA-konventsioon” – 6. detsembril 1961 Brüsselis koostatud kaupade ajutise impordi ATA-märkmikku käsitlev tollikonventsioon;

4)

„Istanbuli konventsioon” – 26. juunil 1990 Istanbulis koostatud ajutise impordi konventsioon;

5)

„pagas” – füüsilise isiku reisiga seoses mis tahes viisil veetav kaup;

6)

„tolliseadustik” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik;

7)

„liidu lennujaam” – liidu tolliterritooriumil asuv lennujaam;

8)

„liidu sadam” – liidu tolliterritooriumil asuv meresadam;

9)

„ühistransiidiprotseduuri konventsioon” – ühistransiidiprotseduuri käsitlev konventsioon (10);

10)

„ühistransiidiprotseduuri kohaldav riik” – ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinenud riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

11)

„kolmas riik” – väljaspool liidu tolliterritooriumi asuv riik või territoorium;

12)

„CPD-märkmik” – transpordivahendi ajutiseks impordiks kasutatav rahvusvaheline tollidokument, mis antakse välja vastavalt Istanbuli konventsioonile;

13)

„lähtetolliasutus” – tolliasutus, kus aktsepteeritakse tollideklaratsioon, millega kaup suunatakse transiidiprotseduurile;

14)

„sihttolliasutus” – tolliasutus, kus esitatakse transiidiprotseduurile suunatud kaup, et lõpetada protseduur;

15)

„esimese sisenemiskoha tolliasutus” – tolliasutus, kes on pädev teostama tollijärelevalvet kohas, kus kaupa vedav transpordivahend saabub liidu tolliterritooriumile väljastpoolt kõnealust territooriumi;

16)

„eksporditolliasutus” – tolliasutus, kus esitatakse liidu tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta ekspordideklaratsioon või reekspordideklaratsioon;

17)

„protseduurile suunav tolliasutus” – tolliseadustiku artikli 211 lõikes 1 osutatud eriprotseduuri kasutamise loal märgitud tolliasutus, kellel on volitused vabastada kaup eriprotseduuri jaoks;

18)

„ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number)” – liidu tolliterritooriumil kasutatav kordumatu tunnusnumber, mille toll annab ettevõtjale või muule isikule, et registreerida ta tollialastel eesmärkidel;

19)

„eksportija” –

a)

liidu tolliterritooriumil asutatud isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmandas riigis asuva kaubasaajaga ja kellel on volitused otsustada, et kaup tuleb viia väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta;

b)

üksikisik, kes veab eksporditavat kaupa, kui see kaup kuulub üksikisiku pagasi hulka;

c)

muudel juhtudel liidu tolliterritooriumil asutatud isik, kellel on volitused otsustada, et kaup tuleb viia väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta;

20)

„üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted” – riigis teataval ajal tunnustatud või usaldusväärset toetust omavad põhimõtted selle kohta, millised majandusressursid ja -kohustused tuleks registreerida aktiva ja passivana, millised aktiva ja passiva muutused tuleks registreerida, kuidas tuleks hinnata aktivat ja passivat ning nende muutumist, milline teave tuleks avalikustada ja kuidas seda teha ning millised finantsaruanded tuleks koostada;

21)

„mittekaubanduslikku laadi kaup” –

a)

ühelt üksikisikult saadetisega teisele üksikisikule saadetav kaup, mis:

i)

on juhuslikku laadi,

ii)

sisaldab üksnes kaubasaaja või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks ettenähtud kaupa, mille laad ega kogus ei osuta kaubanduslikule eesmärgile, ja

iii)

saadetakse kaubasaatjalt kaubasaajale tasuta;

b)

reisijate isiklikus pagasis sisalduv kaup, mis:

i)

on juhuslikku laadi ja

ii)

sisaldab üksnes reisija või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks või kingitusteks ettenähtud kaupa; kauba laad ega kogus ei osuta impordi või ekspordi kaubanduslikule otstarbele;

22)

„tolli viitenumber (MRN)” – registreerimisnumber, mille pädev tolliasutus annab tolliseadustiku artikli 5 punktides 9–14 osutatud deklaratsioonidele või teatistele, TIR-veoetappidele või liidu kauba tollistaatust tõendavatele dokumentidele;

23)

„tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg” – aeg, mille jooksul eriprotseduurile, välja arvatud transiidiprotseduur, suunatud kaup või töödeldud tooted peavad olema suunatud järgmisele tolliprotseduurile, hävitatud, liidu tolliterritooriumilt välja viidud või suunatud ettenähtud lõppkasutusse. Välistöötlemisprotseduuri puhul tähendab tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg ajavahemikku, mille jooksul ajutiselt eksporditud kaupa võib töödeldud kujul reimportida liidu tolliterritooriumile ja lubada vabasse ringlusse, et selle saaks täielikult või osaliselt imporditollimaksust vabastada;

24)

„postisaadetistes sisalduv kaup” – kirjavahetusest erinev kaup, mis sisaldub postipakis ja mida veetakse postiettevõtja vastutusel vastavalt 10. juulil 1984 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni sätetele;

25)

„postiettevõtja” – liikmesriigis asutatud ettevõtja, kelle liikmesriik on määranud osutama ülemaailmse postikonventsiooniga reguleeritud rahvusvahelisi teenuseid;

26)

„kirjavahetus” – kirjad, postkaardid, rahvusvahelises pimedate kirjas kirjutatud kirjad ja trükimaterjal, mille eest ei tule tasuda impordi- ega eksporditollimaksu;

27)

„välistöötlemine (IM/EX)” – välistöötlemisprotseduuri puhul ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote import enne selle kauba eksporti, mida see asendab, vastavalt tolliseadustiku artikli 223 lõike 2 punktile d;

28)

„välistöötlemine (EX/IM)” – välistöötlemisprotseduuri puhul liidu kauba eksport enne töödeldud toote importi;

29)

„seestöötlemine (EX/IM)” – seestöötlemisprotseduuri puhul ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote eksport enne selle kauba importi, mida see asendab, vastavalt tolliseadustiku artikli 223 lõike 2 punktile c;

30)

„seestöötlemine (IM/EX)” – seestöötlemisprotseduuri puhul liiduvälise kauba import enne töödeldud toote eksporti;

31)

„üksikisik” – nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ määratletud füüsiline isik, kes ei ole maksukohustuslane;

32)

„I tüüpi avalik tolliladu” – avalik tolliladu, kus tolliseadustiku artikli 242 lõikes 1 osutatud kohustuste eest vastutavad loa omanik ja protseduuri pidaja;

33)

„II tüüpi avalik tolliladu” – avalik tolliladu, kus tolliseadustiku artikli 242 lõikes 2 osutatud kohustuste eest vastutab protseduuri pidaja;

34)

„ühtne veodokument” – tollistaatuse kontekstis liikmesriigi väljastatud transpordidokument, mis hõlmab kauba vedu liidu tolliterritooriumil asuvast lähtekohast samal territooriumil asuvasse sihtkohta dokumendi väljastanud vedaja vastutusel;

35)

„erikorraga maksuterritoorium” – liidu tolliterritooriumi osa, kus ei kehti nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) ega nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) sätted;

36)

„järelevalve tolliasutus” –

a)

tolliseadustiku IV jaotises osutatud ajutise ladustamise või VII jaotises osutatud eriprotseduuride (v.a transiit) korral tolliasutus, kes loale märgitu kohaselt teostab järelevalvet kas kauba ajutise ladustamise või eriprotseduuri üle;

b)

tolliseadustiku artiklis 166 osutatud lihtsustatud tollideklaratsiooni, artikli 179 osutatud keskse tollivormistuse ja artiklis 182 osutatud arvestuskande tegemise korral tolliasutus, kes loale märgitu kohaselt teostab järelevalvet kauba suunamise üle asjaomasele tolliprotseduurile;

37)

„TIR-konventsioon” – 14. novembril 1975 Genfis koostatud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsioon;

38)

„TIR-veoetapp” – kauba vedu liidu tolliterritooriumil TIR-konventsiooni alusel;

39)

„ümberlaadimine” – toodete ja kauba laadimine ühelt transpordivahendilt teisele transpordivahendile;

40)

„reisija” – füüsiline isik, kes:

a)

siseneb ajutiselt liidu tolliterritooriumile, kus ei ole tema alaline elukoht, või

b)

naaseb liidu tolliterritooriumile, kus on tema alaline elukoht, pärast seda, kui ta on sealt ajutiselt ära olnud, või

c)

lahkub ajutiselt liidu tolliterritooriumilt, kus on tema alaline elukoht, või

d)

lahkub ajutise viibimise järel liidu tolliterritooriumilt, kus ei ole tema alaline elukoht;

41)

„jäätmed ja jäägid” – üks kahest järgmisest:

a)

kaubad või tooted, mis klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuri alusel jäätmeteks ja jääkideks;

b)

lõppkasutuse või seestöötlemise kontekstis töötlemise tulemusena saadud kaubad või tooted, millel puudub majanduslik väärtus või see on väike ja mida ei saa kasutada ilma lisatöötluseta;

42)

„kaubaalus” – alusega vahend, millele võib kinnitada kaubakoguse, nii et see moodustab lastiühiku, mida saab vedada, mehaaniliste vahendite abil käidelda või riita laduda. See vahend koosneb kahest vahetaladega eraldatud alusest või ühest jalgade peal olevast alusest; selle kõrgus on piiratud, nii et kaupa saab liigutada tõstukiga või kaubaaluste teisaldajaga; sellel võib olla või mitte olla pealiskonstruktsioon;

43)

„liidu kalatöötlemislaev” – laev, mis on registreeritud liikmesriigi territooriumi sellises osas, mis asub liidu tolliterritooriumil, sõidab liikmesriigi lipu all, ei püüa merekalapüügisaadusi, kuid töötleb neid saadusi oma pardal;

44)

„liidu kalalaev” – laev, mis on registreeritud liikmesriigi territooriumi sellises osas, mis asub liidu tolliterritooriumil, sõidab liikmesriigi lipu all, püüab merekalapüügisaadusi ja vajaduse korral töötleb neid oma pardal;

45)

„regulaarlaevaliin” – laevaliin, mille puhul veetakse kaupa laevadega, mis sõidavad ainult liidu sadamate vahel ning mille lähte- või sihtpunktiks ega külastatavaks sadamaks ei ole ükski punkt väljaspool liidu tolliterritooriumi ega liidu sadama vabatsoonis.

2. PEATÜKK

Isikute õigused ja kohustused seoses tollialaste õigusaktidega

1. jagu

Teavitamine

1. alajagu

Ühised andmete vahetamise ja säilitamise nõuded

Artikkel 2

Ühised andmenõuded

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

1.   Taotluste ja otsuste jaoks vajaliku teabe vahetamise ja säilitamise suhtes kohaldatakse A lisas sätestatud andmenõudeid.

2.   Deklaratsioonide, teadete ja tollistaatust tõendavate dokumentide jaoks vajaliku teabe vahetamise ja säilitamise suhtes kohaldatakse B lisas sätestatud andmenõudeid.

2. alajagu

Isikute registreerimine tolliasutustes

Artikkel 3

EORI-kirjes sisalduvad andmed

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

Toll kogub ja salvestab isiku registreerimise ajal kõnealuse isikuga seotud lisas 12-01 sätestatud andmed. Kõnealused andmed moodustavad EORI-kirje.

Artikkel 4

Andmete esitamine EORI-registreeringu jaoks

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 4)

Toll võib lubada isikutel esitada EORI-registreeringu jaoks vajalikud andmed elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 5

Ettevõtjad, kes ei ole asutatud liidu tolliterritooriumil

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 2 ja artikli 9 lõige 2)

1.   Ettevõtja, kes ei ole asutatud liidu tolliterritooriumil, peab registreeruma enne, kui:

a)

ta esitab liidu tolliterritooriumil järgmistest deklaratsioonidest erineva tollideklaratsiooni:

i)

artiklite 135–144 kohaselt koostatud tollideklaratsioon;

ii)

kauba ajutise impordi protseduurile suunamise tollideklaratsioon või kõnealuse protseduuri lõpetamiseks esitatud reekspordideklaratsioon;

iii)

ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (11) kohane tollideklaratsioon, mille esitab ühistransiidiprotseduuri kohaldavas riigis asutatud ettevõtja;

iv)

Andorras või San Marinos asutatud ettevõtja poolt liidu transiidiprotseduuri alusel esitatud tollideklaratsioon;

b)

ta esitab liidu tolliterritooriumil väljumise või sisenemise ülddeklaratsiooni;

c)

ta esitab liidu tolliterritooriumil ajutise ladustamise deklaratsiooni;

d)

ta tegutseb mere-, sisevee- või lennutranspordi korral vedajana;

e)

ta tegutseb vedajana, kes on seotud tollisüsteemiga, ja soovib saada tollialaste õigusaktidega ettenähtud teateid sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise või muutmise kohta.

2.   Olenemata lõike 1 punkti a alapunktist ii registreeruvad ettevõtjad, kes ei ole liidu tolliterritooriumil asutatud, tolliasutuses enne, kui nad esitavad kauba ajutise impordi protseduurile suunamise tollideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni sellise protseduuri lõpetamiseks, mille puhul nõutakse registreerumist ühise tagatiste haldamise süsteemi kasutamiseks.

3.   Olenemata lõike 1 punkti a alapunktist iii registreeruvad liidu tolliterritooriumil asutatud ettevõtjad tolliasutuses enne, kui nad esitavad ühistransiidiprotseduuri konventsiooni kohase tollideklaratsiooni, kui kõnealune deklaratsioon esitatakse sisenemise ülddeklaratsiooni asemel või kui seda kasutatakse väljaveoeelse deklaratsioonina.

4.   Olenemata lõike 1 punkti a alapunktist iv registreeruvad Andorras või San Marinos asutatud ettevõtjad tolliasutuses enne, kui nad esitavad liidu transiidiprotseduuri kohase tollideklaratsiooni, kui kõnealune deklaratsioon esitatakse sisenemise ülddeklaratsiooni asemel või kui seda kasutatakse väljaveoeelse deklaratsioonina.

5.   Erandina lõike 1 punktist d ei registreeru mere-, sisevee- või lennutranspordi korral vedajana tegutsev ettevõtja tolliasutuses, kui talle on antud kolmanda riigi kordumatu tunnusnumber, mis on tehtud kättesaadavaks kolmanda riigi kauplejate partnerlusprogrammi raames, mida tunnustab ka liit.

6.   Kui registreerumine on nõutav käesoleva artikli kohaselt, toimub see tolliasutuses, kes vastutab koha eest, kus ettevõtja esitab esimest korda deklaratsiooni või taotluse otsuse saamiseks.

Artikkel 6

Isikud, kes ei ole ettevõtjad

(tolliseadustiku artikli 9 lõige 3)

1.   Isikud, kes ei ole ettevõtjad, registreeruvad tolliasutuses, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

sellist registreerumist nõuavad liikmesriigi õigusaktid;

b)

isik on seotud toiminguga, mille puhul on A lisa ja B lisa kohaselt nõutav EORI-number.

2.   Erandina lõikest 1 ei nõuta registreerumist juhul, kui isik, kes ei ole ettevõtja, esitab tollideklaratsioone üksnes aeg-ajalt ja toll peab seda põhjendatuks.

Artikkel 7

EORI-numbri kehtetuks tunnistamine

(tolliseadustiku artikli 9 lõige 4)

1.   Toll tunnistab EORI-numbri kehtetuks järgmistel juhtudel:

a)

registreeritud isiku taotluse korral;

b)

kui toll saab teada, et registreeritud isik on lõpetanud registreerimist eeldava tegevuse.

2.   Toll märgib üles EORI-numbri kehtetuks tunnistamise kuupäeva ja teatab sellest registreeritud isikule.

2. jagu

Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsused

1. alajagu

Õigus olla ära kuulatud

Artikkel 8

Isikute ärakuulamise ajavahemik

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 6)

1.   Taotleja peab esitama oma seisukoha otsuse kohta, mis võib teda negatiivselt mõjutada, 30 päeva jooksul.

2.   Olenemata lõikest 1, kui otsus on seotud sellise kauba kontrollimisega, mille kohta ei ole esitatud ülddeklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, reekspordideklaratsiooni ega tollideklaratsiooni, võib toll nõuda asjaomaselt isikult, et ta esitaks oma seisukohad 24 tunni jooksul.

Artikkel 9

Põhjenduste esitamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Kui tolliseadustiku artikli 22 lõike 6 esimeses lõigus osutatud põhjendused esitatakse kontrollimise või kontrollimenetluse osana, võib seda teha elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Kui taotlus esitatakse või otsusest teatatakse elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil, võib põhjendused esitada samade vahendite abil.

Artikkel 10

Isikute ärakuulamise erandid

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 6 teine lõik)

Erijuhud, mille puhul taotleja ei saa võimalust esitada oma seisukoht, on järgmised:

a)

otsuse tegemise taotlus ei vasta artiklis 11 sätestatud tingimustele;

b)

toll teatab sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikule, et kaupa ei lastita, kui tegemist on konteinerite mere- ja lennutranspordiga;

c)

otsus käsitleb taotlejale tolliseadustiku artikli 116 lõikes 3 osutatud komisjoni otsusest teatamist;

d)

EORI-number on kavas kehtetuks tunnistada.

2. alajagu

Taotluse alusel tehtavate otsustega seotud üldeeskirjad

Artikkel 11

Taotluse aktsepteerimise tingimused

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 2)

1.   Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse tegemise taotlus aktsepteeritakse tingimusel, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotleja on registreeritud vastavalt tolliseadustiku artiklile 9, kui see on nõutav protseduuriga, mida taotlus käsitleb;

b)

taotleja on asutatud liidu tolliterritooriumil, kui see on nõutav protseduuriga, mida taotlus käsitleb;

c)

taotlus on esitatud tolliasutusele, kes on määratud taotlusi vastu võtma tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud pädeva tolliasutuse liikmesriigis;

d)

taotlus ei ole seotud otsusega, mille eesmärk on sama mis samale taotlejale adresseeritud eelmine otsus, mis tühistati või tunnistati kehtetuks taotlusele eelnenud ühe aasta jooksul, kuna taotleja ei täitnud kõnealuse otsusega kehtestatud kohustust.

2.   Erandina lõike 1 punktist d on selles osutatud ajavahemik kolm aastat, kui eelmine otsus tühistati vastavalt tolliseadustiku artikli 27 lõikele 1 või kui taotlus on tolliseadustiku artikli 38 kohaselt esitatud taotlus saada volitatud ettevõtja staatus.

Artikkel 12

Otsustuspädev tolliasutus

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 1)

Kui ei ole võimalik kindlaks määrata tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmanda lõigu kohast pädevat tolliasutust, on pädev tolliasutus selle koha tolliasutus, kus hoitakse või kus on kättesaadavad taotleja andmed ja dokumendid (tollialane keskne raamatupidamine), mille põhjal saab tolliasutus teha otsuse.

Artikkel 13

Otsuse tegemise tähtaja pikendamine

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

1.   Kui otsustuspädev tolliasutus leiab pärast taotluse vastuvõtmist, et otsuse tegemiseks on vaja küsida taotlejalt lisateavet, kehtestab ta taotlejale teabe esitamiseks tähtaja, mis ei ületa 30 päeva. Tolliseadustiku artikli 22 lõikes 3 sätestatud otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega pikendatakse vastava ajavahemiku võrra. Taotlejale teatatakse otsuse tegemise tähtaja pikendamisest.

2.   Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel pikendatakse tolliseadustiku artikli 22 lõikes 3 sätestatud otsuse tegemise tähtaega 30 päeva võrra. Taotlejale teatatakse tähtaja pikendamisest.

3.   Kui otsustuspädev tolliasutus on pikendanud teise tolliasutusega konsulteerimise tähtaega, pikendatakse otsuse tegemise tähtaega sama palju kui konsulteerimise tähtaega. Taotlejale teatatakse otsuse tegemise tähtaja pikendamisest.

4.   Kui on tõsine kahtlus, et rikutakse tollialaseid õigusakte, ja kui toll korraldab nende kahtluste alusel uurimisi, pikendatakse otsuse tegemise tähtaega ajavahemiku võrra, mis on vajalik selliste uurimiste lõpuleviimiseks. Tähtaega võib pikendada kuni üheksa kuud. Taotlejale teatatakse tähtaja pikendamisest, kui see ei sea uurimist ohtu.

Artikkel 14

Otsuse jõustumise kuupäev

(tolliseadustiku artikli 22 lõiked 4 ja 5)

Otsus jõustub kuupäeval, mis erineb sellest, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks, järgmistel juhtudel:

a)

otsus on taotleja jaoks soodne ja taotleja on taotlenud erinevat jõustumiskuupäeva, mille puhul otsus jõustub taotleja taotletud kuupäeval, tingimusel et see on hilisem kuupäevast, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks;

b)

eelmine otsus on antud piiratud ajaks ja nüüdse otsuse ainus eesmärk on pikendada selle kehtivusaega, mille puhul otsus jõustub eelmise otsuse kehtivusaja lõppemisele järgneval kuupäeval;

c)

otsus jõustub tingimusel, et taotleja on lõpule viinud teatavad formaalsused, mille puhul otsus jõustub kuupäeval, mil taotleja saab pädevalt tolliasutuselt formaalsuste rahuldava täitmise kohta teate või mil see loetakse kättesaaduks.

Artikkel 15

Otsuse ümberhindamine

(tolliseadustiku artikli 23 lõike 4 punkt a)

1.   Otsustuspädev tolliasutus hindab otsuse ümber järgmistel juhtudel:

a)

asjaomastesse liidu õigusaktidesse on tehtud otsust mõjutavad muudatused;

b)

vajaduse korral järelevalvest tulenevalt;

c)

vajaduse korral otsuse saaja poolt tolliseadustiku artikli 23 lõike 2 kohaselt esitatud teabe või muude asutuste esitatud teabe tõttu.

2.   Otsustuspädev tolliasutus teatab ümberhindamise tulemusest otsuse saajale.

Artikkel 16

Otsuse kehtivuse peatamine

(tolliseadustiku artikli 23 lõike 4 punkt b)

1.   Otsustuspädev tolliasutus peatab otsuse, selle asemel et see tühistada, kehtetuks tunnistada või seda muuta vastavalt tolliseadustiku artikli 23 lõikele 3, artiklile 27 või 28, järgmistel juhtudel:

a)

tolliasutus leiab, et otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks on piisavalt alust, kuid tal ei ole veel kõiki andmeid, mida on vaja tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsuse tegemiseks;

b)

tolliasutus leiab, et otsuse tegemise tingimused ei ole täidetud või et otsuse saaja ei täida otsuse alusel kehtestatud kohustusi, ja et on asjakohane anda otsuse saajale aega võtta meetmeid, et tagada kõnealuste tingimuste või kohustuste täitmine;

c)

otsuse saaja taotleb sellist peatamist, kuna ta ei suuda ajutiselt kõnealuse otsuse jaoks kehtestatud tingimusi või kõnealuse otsuse alusel kehtestatud kohustusi täita.

2.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel teatab otsuse saaja otsustuspädevale tolliasutusele meetmetest, mida ta võtab, et tagada tingimuste või kohustuste täitmine, ja samuti sellest, kui palju aega ta nende meetmete võtmiseks vajab.

Artikkel 17

Otsuse kehtivuse peatamise aeg

(tolliseadustiku artikli 23 lõike 4 punkt b)

1.   Artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel vastab pädeva tolliasutuse määratud peatamisaeg ajavahemikule, mida kõnealune tolliasutus vajab, et teha kindlaks, kas tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise tingimused on täidetud. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

Kui tolliasutus siiski leiab, et otsuse saaja ei pruugi täita tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriume, peatatakse otsus selle ajani, kui tehakse kindlaks, kas keegi järgmistest isikutest on toime pannud ränga või korduva rikkumise:

a)

otsuse saaja;

b)

isik, kes juhib asjaomase otsuse saajaks olevat äriühingut või kes kontrollib selle äriühingu juhtimist;

c)

isik, kes vastutab tolliküsimuste eest äriühingus, mis on asjaomase otsuse saaja.

2.   Artikli 16 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel vastab otsustuspädeva tolliasutuse määratud peatamisaeg ajavahemikule, mille otsuse saaja teatas vastavalt artikli 16 lõikele 2. Peatamisaega võib vajaduse korral otsuse saaja taotlusel pikendada.

Peatamisaega võib veelgi pikendada ajavahemiku võrra, mida pädev tolliasutus vajab selleks, et kontrollida, kas kõnealuste meetmetega tagatakse tingimuste või kohustuste täitmine. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

3.   Kui pärast otsuse kehtivuse peatamist kavatseb otsustuspädev tolliasutus selle otsuse tühistada, kehtetuks tunnistada või seda muuta vastavalt tolliseadustiku artikli 23 lõikele 3, artiklile 27 või artiklile 28, pikendatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud peatamisaega vajaduse korral ajani, mil jõustub tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus.

Artikkel 18

Peatamise lõpp

(tolliseadustiku artikli 23 lõike 4 punkt b)

1.   Otsuse peatamine lõpeb peatamisaja lõppemisel, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppemist ilmneb üks järgmistest olukordadest:

a)

peatamine tühistatakse, kuna artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel puudub alus otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks vastavalt tolliseadustiku artikli 23 lõikele 3, artiklile 27 või 28, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise kuupäeval;

b)

peatamine tühistatakse, kuna artikli 16 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel on otsuse saaja võtnud otsustuspädeva tolliasutuse jaoks rahuldavalt vajalikud meetmed, et tagada otsuse jaoks kehtestatud tingimuste või selle otsuse alusel kehtestatud kohustuste täitmine, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise kuupäeval;

c)

peatatud otsus tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäeval.

2.   Otsustuspädev tolliasutus teatab peatamise lõpetamisest otsuse saajale.

3. alajagu

Siduva informatsiooniga seotud otsused

Artikkel 19

Siduva informatsiooniga seotud otsuse taotlus

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmas lõik ja artikli 6 lõike 3 punkt a)

1.   Erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandast lõigust esitatakse siduva informatsiooniga seotud otsuse tegemise taotlus ja mis tahes sellega seotud lisa- või tõendavad dokumendid kas pädevale tolliasutusele liikmesriigis, milles taotleja on asutatud, või pädevale asutusele liikmesriigis, kus kõnealust informatsiooni kavatsetakse kasutada.

2.   Kui taotleja esitab siduva informatsiooniga seotud otsuse tegemise taotluse, loetakse ta olevat nõus kõikide otsusega seotud andmete, sh mis tahes fotode, piltide ja brošüüride, välja arvatud konfidentsiaalne info, avalikustamisega üldsusele komisjoni veebisaidi kaudu. Igasuguse isikuandmete avaldamise korral tuleb järgida õigust isikuandmete kaitsele.

3.   Kui siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsuse tegemise taotluse esitamiseks ei ole elektroonilist süsteemi, võivad liikmesriigid lubada esitada need taotlused elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 20

Tähtajad

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

1.   Kui komisjon teatab kooskõlas tolliseadustiku artikli 34 lõike 10 punktiga a tollile, et STI- ja SPI-otsuste tegemine on peatatud, pikendatakse tolliseadustiku artikli 22 lõike 3 esimeses lõigus osutatud otsuse tegemise tähtaega veelgi, kuni komisjon teatab tollile, et nõuetekohane ja ühtlustatud tariifne klassifitseerimine või päritolu määramine on tagatud.

Esimeses lõigus osutatud pikendatud tähtaeg ei tohi ületada kümmet kuud, kuid erandlikel asjaoludel võib seda pikendada veel kuni viie kuu võrra.

2.   Tolliseadustiku artikli 22 lõike 3 teises lõigus osutatud tähtaeg võib ületada 30 päeva, kui selle aja jooksul ei ole võimalik lõpetada analüüsi, mida otsustuspädev tolliasutus peab otsuse tegemiseks vajalikuks.

Artikkel 21

Siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsuste teatavakstegemine

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Kui siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsuse tegemise taotlus esitatakse elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil, võivad tolliasutused teatada taotlejale siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsusest elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 22

Ümberhindamist ja peatamist käsitlevate eeskirjade kohaldamise piirangud

(tolliseadustiku artikli 23 lõige 4)

Otsuste ümberhindamist ja peatamist käsitlevaid artikleid 15–18 ei kohaldata siduva informatsiooniga seotud otsuste suhtes.

3. jagu

Volitatud ettevõtja

1. alajagu

Volitatud ettevõtja staatusest tulenevad soodustused

Artikkel 23

Väljaveoeelsete deklaratsioonidega seotud hõlbustused

(tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punkt b)

1.   Kui tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punktis b osutatud turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtja (edaspidi „AEOS”) esitab oma nimel väljaveoeelse deklaratsiooni tollideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni vormis, ei nõuta temalt muid andmeid peale kõnealustes deklaratsioonides märgitud andmete.

2.   Kui AEOS esitab teise isiku nimel, kes on samuti AEOS, väljaveoeelse deklaratsiooni tollideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni vormis, ei nõuta temalt muid andmeid peale kõnealustes deklaratsioonides märgitud andmete.

Artikkel 24

Soodsam kohtlemine riskihindamisel ja kontrollil

(tolliseadustiku artikli 38 lõige 6)

1.   Volitatud ettevõtja suhtes tehakse vähem füüsilisi ja dokumendikontrolle kui teiste ettevõtjate suhtes.

2.   Kui AEOS on esitanud sisenemise ülddeklaratsiooni või tolliseadustiku artiklis 130 osutatud juhtudel tollideklaratsiooni või ajutise ladustamise deklaratsiooni või kui AEOS on esitanud teate ja teinud oma sisenemise ülddeklaratsiooniga seotud andmed kättesaadavaks oma arvutisüsteemi kaudu vastavalt tolliseadustiku artikli 127 lõikele 8, teatab tolliseadustiku artikli 127 lõike 3 esimeses lõigus osutatud esimese sisenemiskoha tolliasutus AEOSile, kui saadetis on valitud füüsiliseks kontrolliks. Kõnealune teatamine peab toimuma enne kauba saabumist liidu tolliterritooriumile.

Teade tuleb teha kättesaadavaks ka vedajale, kui vedaja ei ole esimese lõigus osutatud AEOS, tingimusel et vedaja on AEOS ja ta on ühendatud esimeses lõigus osutatud deklaratsioonidega seotud elektrooniliste süsteemidega.

Seda teadet ei tohi esitada juhul, kui see võib ohustada kavandatud kontrollimisi või nende tulemusi.

3.   Kui volitatud ettevõtja esitab ajutise ladustamise deklaratsiooni või tollideklaratsiooni vastavalt tolliseadustiku artiklile 171, teatab selle ajutise ladustamise deklaratsiooni või tollideklaratsiooni vastuvõtmiseks pädev tolliasutus volitatud ettevõtjale, kui saadetis on valitud tollikontrolliks. Kõnealune teatamine peab toimuma enne kauba esitamist tollile.

Seda teadet ei tohi esitada juhul, kui see võib ohustada kavandatud kontrollimisi või nende tulemusi.

4.   Kui volitatud ettevõtja deklareeritud saadetised on valitud füüsiliseks või dokumendipõhiseks kontrolliks, tuleb need kontrollid teha esmajärjekorras.

Volitatud ettevõtja taotluse korral võib kontrolle teha mujal kui kohas, kus kaup tuleb esitada tollile.

5.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud teated ei käsitle tollikontrolle, mille kohta tehakse otsus ajutise ladustamise deklaratsiooni või tollideklaratsiooni põhjal pärast kauba esitamist.

Artikkel 25

Erandid sooduskohtlemisest

(tolliseadustiku artikli 38 lõige 6)

Artiklis 24 osutatud soodsamat kohtlemist ei kohaldata tollikontrollide suhtes, mis on seotud teistes liidu õigusaktides sätestatud konkreetsete kõrgemate ohutasemete või rangemate kontrollikohustustega.

Tolliasutused peavad siiski esmajärjekorras tegema vajalikud menetlused, formaalsused ja kontrollid AEOSi deklareeritud saadetistele.

2. alajagu

Volitatud ettevõtja staatuse taotlus

Artikkel 26

Volitatud ettevõtja staatuse taotluse aktsepteerimise tingimused

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 2)

1.   Lisaks artikli 11 lõikes 1 kehtestatud taotluse aktsepteerimise tingimustele esitab taotleja volitatud ettevõtja staatuse taotlemiseks koos taotlusega enesehindamise küsimustiku, mille toll teeb talle kättesaadavaks.

2.   Ettevõtja esitab volitatud ettevõtja staatuse saamiseks ühe ühtse taotluse, mis hõlmab kõiki tema püsivaid tegevuskohti liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 27

Pädev tolliasutus

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmas lõik)

Kui pädevat tolliasutust ei ole võimalik tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmanda lõigu või käesoleva määruse artikli 12 kohaselt kindlaks määrata, esitatakse taotlus selle liikmesriigi tollile, kus on taotleja püsiv tegevuskoht ja kus hoitakse teavet tema põhilise logistilise juhtimistegevuse kohta liidus või kus see on kättesaadav vastavalt taotlusel märgitule.

Artikkel 28

Otsuse tegemise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

1.   Tolliseadustiku artikli 22 lõike 3 esimeses lõigus osutatud otsuse tegemise tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva.

2.   Kui käimas on kriminaalmenetlus, mis tekitab kahtlusi, kas taotleja vastab tolliseadustiku artikli 39 punktis a osutatud tingimustele, pikendatakse otsuse tegemise tähtaega ajavahemiku võrra, mis on vajalik sellise menetluse lõpuleviimiseks.

Artikkel 29

Volitatud ettevõtja loa jõustumise kuupäev

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 4)

Erandina tolliseadustiku artikli 22 lõikest 4 jõustub volitatud ettevõtja staatust andev luba (edaspidi „volitatud ettevõtja luba”) viiendal päeval pärast otsuse tegemist.

Artikkel 30

Peatamise õiguslikud tagajärjed

(tolliseadustiku artikli 23 lõike 4 punkt b)

1.   Kui volitatud ettevõtja luba peatatakse, kuna tolliseadustiku artiklis 39 osutatud mis tahes kriteerium on täitmata, peab tolliasutus, kes tegi kõnealuse volitatud ettevõtja suhtes mis tahes otsuse, mis põhineb volitatud ettevõtja loal üldiselt või mis tahes konkreetsetel kriteeriumidel, mis tõid kaasa volitatud ettevõtja loa peatamise, sellise otsuse peatama.

2.   Volitatud ettevõtja suhtes tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse peatamine ei too automaatselt kaasa volitatud ettevõtja loa peatamist.

3.   Kui tolliseadustiku artikli 39 punktis d sätestatud tingimuste täitmata jätmise tõttu peatatakse vastavalt artikli 16 lõikele 1 otsus, mis on seotud isikuga, kes on nii AEOS kui ka tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punktis a osutatud tollialaseid lihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja (edaspidi „AEOC”), peatatakse ka tema AEOC luba, kuid tema AEOSi luba jääb kehtima.

Kui tolliseadustiku artikli 39 punktis e sätestatud tingimuste täitmata jätmise tõttu peatatakse vastavalt artikli 16 lõikele 1 otsus, mis on seotud isikuga, kes on nii AEOS kui ka AEOC, peatatakse ka tema AEOSi luba, kuid tema AEOC luba jääb kehtima.

II JAOTIS

IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSUDE NING MUUDE KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTENÄHTUD MEETMETE KOHALDAMISE PÕHIMÕTTED

1. PEATÜKK

Kauba päritolu

1. jagu

Mittesooduspäritolu

Artikkel 31

Kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil

(tolliseadustiku artikli 60 lõige 1)

Ühes riigis või ühel territooriumil täielikult saadud kaubana käsitatakse järgmisi kaupu:

a)

kõnealuses riigis või kõnealusel territooriumil kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)

merekalapüügi- ja muud saadused, mis on püütud väljaspool mis tahes riigi territoriaalvett asjaomases riigis või territooriumil registreeritud ja selle riigi või territooriumi lipu all sõitvate laevadega;

g)

kaup, mis on saadud või toodetud kalatöötlemislaeva pardal kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärinevatest punktis f osutatud saadustest, tingimusel et see laev on registreeritud selles riigis või sellel territooriumil ja sõidab selle riigi või territooriumi lipu all;

h)

väljaspool territoriaalvesi merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, kui kõnealusel riigil või territooriumil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

i)

valmistamistoimingute käigus saadud jäätmed ja jäägid ning kasutatud tooted, kui need koguti seal ja kui need sobivad ainult toorainena taaskasutamiseks;

j)

üksnes punktides a–i osutatud toodetest seal valmistatud tooted.

Artikkel 32

Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium

(tolliseadustiku artikli 60 lõige 2)

Lisas 22-01 loetletud kaup loetakse läbinuks oma viimase olulise töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp, selles riigis või sellel territooriumil, kus on täidetud kõnealuses lisas sätestatud nõuded või mida identifitseeritakse nende nõuete alusel.

Artikkel 33

Majanduslikult põhjendamatu töötlemine või toiming

(tolliseadustiku artikli 60 lõige 2)

Teises riigis või teisel territooriumil teostatavat töötlemist ega toimingut ei peeta majanduslikult põhjendatuks, kui olemasoleva tõendusmaterjali alusel on kindlaks tehtud, et sellise töötlemise eesmärk on vältida tolliseadustiku artiklis 59 osutatud meetmete kohaldamist.

Lisaga 22-01 hõlmatud kauba suhtes kohaldatakse selle grupi abireegleid, kuhu kaup kuulub.

Kui tegemist on lisaga 22-01 hõlmamata kaubaga ja kui viimast toimingut või töötlemist ei peeta majanduslikult põhjendatuks, loetakse see kaup läbinuks sellise viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp, selles riigis või sellel territooriumil, kust pärineb suurem osa materjalidest, võttes aluseks nende väärtuse.

Artikkel 34

Minimaalne töö või töötlus

(tolliseadustiku artikli 60 lõige 2)

Päritolustaatuse andmise seisukohast ei käsitata olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise ega toiminguna järgmist:

a)

toimingud, mille eesmärk on tagada toodete hea seisundi säilimine transportimisel ja ladustamisel (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, kahjustatud osade eemaldamine ja jm samalaadsed toimingud), või kaubasaatmist ja -vedu hõlbustavad toimingud;

b)

lihttoimingud, nt tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkusobitamine, pesemine, tükeldamine;

c)

ümberpakkimine ning saadetiste osadeks jagamine ja pakkeüksuste koondamine, lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

d)

kaupade komplektidesse või tervikkogudesse panemine või kokkupanemine müügiks;

e)

kaubatähiste, etikettide või muude samalaadsete eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;

f)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;

g)

lahtivõtmine või kasutusotstarbe muutmine;

h)

kahe või enama punktides a–g loetletud toimingu kombinatsioon.

Artikkel 35

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

(tolliseadustiku artikkel 60)

1.   Kombineeritud nomenklatuuri XVI, XVII ja XVIII jaotises loetletud kaubaga koos tarnitavatel ja standardvarustuse hulka kuuluvatel tarvikutel, varuosadel ja tööriistadel on kõnealuse kaubaga sama päritolu.

2.   Kombineeritud nomenklatuuri XVI, XVII ja XVIII jaotises loetletud, varem liidus vabasse ringlusse lubatud kauba kasutamise seisukohast olulistel varuosadel on kõnealuse kaubaga sama päritolu, kui nende oluliste varuosade lisamisega tootmisetapis ei oleks kauba päritolu muutunud.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel on olulised varuosad järgmised:

a)

komponendid, ilma milleta ei ole võimalik tagada vabasse ringlusse lubatud või varem eksporditud seadmeosa, masina, aparaadi või sõiduki nõuetekohast toimimist, ja

b)

sellele kaubale iseloomulikud varuosad ja

c)

varuosad, mis on ette nähtud tavaliseks hoolduseks ja kahjustatud või tarvitamiskõlbmatuks muutunud osade asendamiseks.

Artikkel 36

Neutraalsed tegurid ja pakendamine

(tolliseadustiku artikkel 60)

1.   Selleks et teha kindlaks, kas kaup pärineb mingist riigist või mingilt territooriumilt, ei võeta arvesse järgmiste elementide päritolu:

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

materjalid, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma kauba lõppkoosseisu.

2.   Kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (12) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 5 alusel loetakse pakkematerjalid ja pakendid klassifitseerimisel toote osaks, ei võeta neid päritolu määramisel arvesse, välja arvatud juhul, kui lisas 22-01 asjaomase kauba kohta esitatud reegel põhineb protsentuaalsel lisandväärtusel.

2. jagu

Sooduspäritolu

Artikkel 37

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„soodustatud riik” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (13) II lisas esitatud üldiste tariifsete soodustuste kavva kuuluv soodustatud riik;

2)

„valmistamine” – iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud kooste;

3)

„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on kasutatud toote valmistamisel;

4)

„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

5)

„kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

6)

„kahepoolne kumulatsioon” – süsteem, mis võimaldab liidust pärit tooteid käsitada soodustatud riigist pärit materjalidena, kui neid töödeldakse kõnealuses soodustatud riigis edasi või kasutatakse seal tootes;

7)

„kumulatsioon Norra, Šveitsi või Türgiga” – süsteem, mis võimaldab Norrast, Šveitsist või Türgist pärit tooteid käsitada soodustatud riigis päritolustaatusega materjalina, kui neid töödeldakse kõnealuses soodustatud riigis edasi või kasutatakse seal tootes ja imporditakse liitu;

8)

„piirkondlik kumulatsioon” – süsteem, mille alusel käsitatakse tooteid, mis käesoleva jao kohaselt on pärit ühte piirkondlikku rühma kuuluvast riigist, samasse piirkondlikku rühma kuuluvast teisest riigist pärit materjalina (või teise piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärit materjalina, kui rühmadevaheline kumulatsioon on võimalik), kui neid töödeldakse edasi või kasutatakse seal valmistatud tootes;

9)

„laiendatud kumulatsioon” – süsteem, mille kohaselt käsitatakse teatavaid materjale, mis on pärit riigist, millega liidul on vabakaubandusleping kooskõlas kehtiva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga XXIV, asjaomasest soodustatud riigist pärit materjalina, tingimusel et komisjon lubab soodustatud riigi taotlusel kumulatsiooni kasutada ja et materjale töödeldakse kõnealuses riigis edasi või kasutatakse seal valmistatud tootes;

10)

„samaväärsed materjalid” – sama liiki ja sama kaubandusliku kvaliteediga materjalid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui neid on valmistootes kasutatud;

11)

„piirkondlik rühm” – selliste riikide rühm, mille vahel kohaldatakse piirkondlikku kumulatsiooni;

12)

„tolliväärtus” – kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

13)

„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene kindlakstehtav hind, mida nende materjalide eest makstakse tootmisriigis; kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtus, tuleks kohaldada käesolevat punkti mutatis mutandis;

14)

„tehasehind” – hind, mida makstakse tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil.

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki selle tootmisega tootmisriigis kaasnenud kulusid, sisaldab tehasehind kõiki kõnealuseid kulusid, millest on maha arvatud siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Kui viimane töö või töötlemine tellitakse allhanke korras valmistajalt, võib esimeses lõigus osutatud mõiste „valmistaja” osutada allhankija palganud ettevõtjale;

15)

„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus” – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab valmistamist käsitada piisava töö või töötlemisena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist;

16)

„netomass” – kauba enda mass ilma mis tahes liiki pakkematerjalide ja pakenditeta;

17)

„grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid ”– grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab harmoneeritud süsteemi koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;

18)

„klassifitseeritud” – osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

19)

„kaubasaadetis” – tooted, mis

a)

saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või

b)

saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

20)

„eksportija” – isik, kes ekspordib kauba liitu või soodustatud riiki ja kes suudab tõendada kauba päritolu, olenemata sellest, kas ta on tootja või mitte ja kas ta ise täidab ekspordi tolliformaalsusi või mitte;

21)

„registreeritud eksportija” –

a)

eksportija, kes on asutatud soodustatud riigis ja registreeritud kõnealuse soodustatud riigi pädevate asutuste juures, et eksportida kava raames tooteid kas liitu või teise soodustatud riiki, mille puhul on piirkondlik kumulatsioon võimalik, või

b)

eksportija, kes on asutatud ühes liikmesriigis ja kes on registreeritud kõnealuse liikmesriigi tolliasutuste juures, et eksportida kahepoolse kumulatsiooni raames liidust pärit tooteid, mida kasutatakse soodustatud riigis materjalidena, või

c)

kauba edasisaatja, kes on asutatud liikmesriigis ja registreeritud kõnealuse liikmesriigi tolliasutuste juures, et koostada asenduspäritolukinnitusi, et saata edasi päritolustaatusega tooteid mujale liidu tolliterritooriumi piires või vajadusel Norrasse, Šveitsi või Türki (edaspidi „registreeritud edasisaatja”);

22)

„päritolukinnitus” – eksportija või kauba edasisaatja koostatud kinnitus, mis näitab, et sellega hõlmatud tooted vastavad kava päritolureeglitele.

1. alajagu

Päritolutõendite väljaandmine või koostamine

Artikkel 38

Teabesertifikaatide INF 4 taotlemise ja väljaandmise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

1.   Teabesertifikaadi INF 4 taotluse võib teha muude vahendite abil kui elektroonilised andmetöötlusvahendid ja see peab vastama lisas 22-02 loetletud andmenõuetele.

2.   Teabesertifikaat INF 4 peab vastama lisas 22-02 loetletud andmenõuetele.

Artikkel 39

Heakskiidetud eksportija lubade taotlemise ja väljaandmise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Sooduspäritolutõendite koostamiseks võib heakskiidetud eksportija staatuse taotluse esitada ja heakskiidetud eksportija loa võib välja anda elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 40

Registreeritud eksportija staatuse taotlemise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Registreeritud eksportijaks saamise taotluse võib esitada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

2. alajagu

Päritolustaatusega toodete mõiste määratlusKohaldatakse liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames

Artikkel 41

Üldpõhimõtted

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Soodustatud riigist pärit toodetena käsitatakse järgmisi tooteid:

a)

täielikult asjaomases riigis artikli 44 tähenduses saadud tooted;

b)

asjaomases riigis saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et need materjalid on läbinud piisava töö või töötluse artikli 45 tähenduses.

Artikkel 42

Territoriaalsuse põhimõte

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Käesolevas alajaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb täita asjaomases soodustatud riigis.

2.   Mõiste „soodustatud riik” hõlmab ka asjaomase riigi territoriaalmerd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (Montego Bay 10. detsembri 1982. aasta konventsioon) tähenduses ega tohi selle piire ületada.

3.   Kui soodustatud riigist mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted tuuakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui pädevatele asutustele on võimalik tõendada, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

tagasitoodud tooted on samad, mis eksporditi, ja

b)

need ei ole kõnealuses riigis ega eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete hea seisundi säilitamiseks.

Artikkel 43

Mittemuutmine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Liitu vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud tooted on samad tooted, mis eksporditi sellest soodustatud riigist, kust need pärinevad. Tooteid ei ole enne nende vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ja need ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale selle, mida on vaja toodete hea seisundi säilitamiseks või selleks, et lisada või kinnitada tähiseid, etikette, tollitõkendeid või lisada muid dokumente, et tagada konkreetsete liidus kehtivate siseriiklike nõuete järgimine.

2.   Tooted, mis imporditakse soodustatud riiki artikli 53, 54, 55 või 56 kohase kumulatsiooni eesmärgil, on samad tooted, mis eksporditi riigist, kust need pärinevad. Tooteid ei ole enne nende vabasse ringlusse lubamiseks importiva riigi vastava tolliprotseduuri jaoks deklareerimist muudetud ega muundatud ning need ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale selle, mida on vaja toodete hea seisundi säilitamiseks.

3.   Tooteid võib ladustada, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

4.   Kaubasaadetisi võib jagada, kui seda teeb eksportija või seda tehakse tema vastutusel ja tingimusel, et tooted jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

5.   Lõigete 1–4 tingimused loetakse täidetuks, v.a juhul, kui tollil on alust kahtlustada vastupidist; sel juhul võib toll paluda deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või kaupadega seotud mis tahes muude tõenditega.

Artikkel 44

Kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Täielikult soodustatud riigis saadud või toodetud tooted on:

a)

sealsest pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed saadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

g)

vesiviljelustooted, kui kalad, koorikloomad ja limused on seal sündinud ja kasvanud;

h)

selle riigi laevade poolt väljaspool mis tahes territoriaalmerd püütud merekalapüügi- ja muud saadused;

i)

selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j)

seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

k)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l)

väljaspool mis tahes riigi territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et tal on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

m)

üksnes punktides a–l nimetatud toodetest seal valmistatud kaubad.

2.   Lõike 1 punktides h ja i nimetatud mõisteid „selle riigi laevad” ja „selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis:

a)

on registreeritud soodustatud riigis või liikmesriigis;

b)

sõidavad soodustatud riigi või liikmesriigi lipu all;

c)

vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i)

need kuuluvad vähemalt 50 % ulatuses soodustatud riigi või liikmesriikide kodanikele või

ii)

need kuuluvad äriühingutele:

kelle peakontor ja peamine tegevuskoht on soodustatud riigis või liikmesriigis ja

mis vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad soodustatud riigile või liikmesriigile või asjaomase soodustatud riigi või liikmesriikide avalik-õiguslikele üksustele või kodanikele.

3.   Kõiki lõike 2 tingimusi võib täita liikmesriikides või erinevates soodustatud riikides niivõrd, kuivõrd kõik asjaomased soodustatud riigid osalevad piirkondlikus kumulatsioonis kooskõlas artikli 55 lõigetega 1 ja 5. Sel juhul käsitatakse tooteid pärinevana sellest soodustatud riigist, mille lipu all laev või kalatöötlemislaev sõidab vastavalt lõike 2 punktile b.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes tingimusel, et artikli 55 lõike 2 punktides a, c ja d esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 45

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Ilma et see piiraks artiklite 47 ja 48 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole artikli 44 tähenduses täielikult saadud või toodetud asjaomases soodustatud riigis, sealt pärit toodetena eeldusel, et lisas 22-03 asjaomaste toodete kohta kehtestatud tingimused on täidetud.

2.   Kui toode on päritolustaatuse saanud teatavas riigis kooskõlas lõikega 1 ja seda töödeldakse seal edasi ning kasutatakse teise toote valmistamiseks vajaliku materjalina, ei võeta arvesse selle valmistamisel kasutatavaid päritolustaatuseta materjale.

Artikkel 46

Keskmised näitajad

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Iga toote puhul tehakse kindlaks, kas artikli 45 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud.

Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurimal lubatud sisaldusel, võib päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutada siiski lõikes 2 sätestatud keskmise alusel, et võtta arvesse kulude ja valuutakursi kõikumisi.

2.   Lõike 1 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi toodete eest saadud tehasehinnale ja eelmisel majandusaastal toodete valmistamiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtusele, kusjuures majandusaasta on ekspordiriigi majandusaasta ning kui andmed kogu majandusaasta kohta puuduvad, võetakse aluseks lühem ajavahemik, mis ei tohiks olla lühem kui kolm kuud.

3.   Eksportijad, kes otsustavad teha arvutused keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusajavahemikule järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui antud majandusaasta või lühema võrdusajavahemiku (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et kulude või valuutakursi kõikumine, mis õigustas sellise meetodi kasutamist, ei ole enam asjakohane.

4.   Lõikes 2 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõue on täidetud.

Artikkel 47

Ebapiisav töö või töötlus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 45 tingimused on täidetud või mitte:

a)

toimingud, mis tagavad toodete hea seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru värvimine, lõhnastamine ja maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või -lõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud komplektide kokkupanek toodetest);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)

üht või mitut sorti toodete lihtne segamine; suhkru segamine mis tahes ainega;

n)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lahtivõtmine;

p)

loomade tapmine;

q)

kahe või enama punktides a–p loetletud toimingu kombinatsioon.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toiminguid lihtsana, kui selliste toimingute tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt valmistada või paigaldada masinaid, aparaate või tööriistu.

3.   Kõiki konkreetse tootega soodustatud riigis tehtud toiminguid tuleb arvesse võtta juhul, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.

Artikkel 48

Üldtolerants

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Erandina artiklist 45 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida lisas 22-03 kehtestatud tingimuste kohaselt ei tohi konkreetse toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada, kui nende materjalide koguväärtus või netomass kõnealuse toote puhul ei ületa:

a)

15 % toote massist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;

b)

15 % toote tehasehinnast muude toodete puhul, v.a harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, mille suhtes kohaldatakse lisa 22-03 I osa märkustes 6 ja 7 nimetatud lubatud tolerantse.

2.   Lõike 1 kohaselt ei tohi ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud protsentuaalset sisaldust, mis on ette nähtud lisas 22-03 kehtestatud reeglitega.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste toodete suhtes, mis on täielikult saadud artikli 44 tähenduses soodustatud riigis. Ilma et see piiraks artikli 47 ja artikli 49 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse kõnealuste lõigetega lubatud tolerantse siiski kõigi selliste materjalide summa suhtes, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mille puhul on lisas 22-03 kõnealuse toote suhtes kehtestatud reeglitega ette nähtud, et materjalid peaksid olema täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil.

Artikkel 49

Kvalifikatsiooniühik

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Käesoleva alajao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

2.   Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva alajao sätteid iga toote suhtes eraldi.

3.   Kui harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, loetakse see ka päritolu kindlaksmääramisel toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 50

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 51

Komplektid

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 3 punktis b määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus.

Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 52

Neutraalsed tegurid

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Toote päritolustaatuse määramisel ei võeta arvesse toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

muu kaup, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

3. alajagu

Kumulatsioonireeglid ja materjalivarude majandamise reeglidKohaldatakse liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames

Artikkel 53

Kahepoolne kumulatsioon

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Kahepoolne kumulatsioon võimaldab liidust pärit tooteid käsitada soodustatud riigist pärit materjalidena, kui neid on kasutatud kõnealuses riigis valmistatud tootes, tingimusel et seal toimuv töö või töötlemine on artikli 47 lõikes 1 kirjeldatud toimingutest mahukam.

Artikleid 41–52 ja päritolutõendite järelkontrolli käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis liidust soodustatud riiki kahepoolse kumulatsiooni eesmärgil teostatava ekspordi suhtes.

Artikkel 54

Kumulatsioon Norra, Šveitsi ja Türgiga

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Kumulatsioon Norra, Šveitsi ja Türgiga võimaldab käsitada nendest riikidest pärit tooteid soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et seal toimuv töö või töötlemine on artikli 47 lõikes 1 kirjeldatud toimingutest mahukam.

2.   Kumulatsiooni Norra, Šveitsi ja Türgiga ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvate toodete suhtes.

Artikkel 55

Piirkondlik kumulatsioon

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse järgmise nelja eraldiseisva piirkondliku rühma suhtes:

a)

I rühm: Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodža, Laos, Malaisia, Myanmar/Birma, Tai, Vietnam;

b)

II rühm: Boliivia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua, Panama, Peruu, Venezuela;

c)

III rühm: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka;

d)

IV rühm: Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.

2.   Samasse rühma kuuluvate riikide vahel kohaldatakse piirkondlikku kumulatsiooni üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kumulatsioonis osalevad riigid on toote liitu eksportimise ajal soodustatud riigid, kelle suhtes ei ole sooduskorra kohaldamist ajutiselt peatatud kooskõlas määrusega (EL) nr 978/2012;

b)

ühte piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahelise piirkondliku kumulatsiooni suhtes kohaldatakse 2. alajaos sätestatud päritolureegleid;

c)

piirkondlikku rühma kuuluvad riigid on võtnud kohustuse:

i)

täita käesoleva alajao nõudeid või tagada nende täitmine ja

ii)

teha vajalikku halduskoostööd, et tagada käesoleva alajao sätete nõuetekohane rakendamine nii seoses liiduga kui ka omavahel;

d)

asjaomase piirkondliku rühma sekretariaat või muu pädev kõiki asjaomase rühma liikmeid esindav ühisorgan on teavitanud komisjoni punktis c osutatud kohustustest.

Kui lisa 22-03 II osas sätestatud toiming, mis annab päritolustaatuse, ei ole kõikide kumulatsioonis osalevate riikide puhul sama, määratakse punkti b kohaselt samasse piirkondlikku rühma kuuluvast ühest riigist teise riiki eksporditud toodete päritolu lähtuvalt reeglist, mida kohaldataks nende toodete eksportimisel liitu.

Kui piirkondlikku rühma kuuluvad riigid on esimese lõigu punktide c ja d nõuded juba enne 1. jaanuari 2011 täitnud, ei ole neil vaja uut kohustust võtta.

3.   Lisas 22-04 loetletud materjalide suhtes ei kohaldata lõikes 2 sätestatud piirkondlikku kumulatsiooni järgmistel juhtudel:

a)

liidus kohaldatav tariifne soodustus ei ole kõikide kumulatsioonis osalevate riikide puhul sama ning

b)

asjaomaste materjalide puhul oleks tänu kumulatsioonile tariifne kohtlemine soodsam kui siis, kui need eksporditaks otse liitu.

4.   Samasse piirkondlikku rühma kuuluvate soodustatud riikide vahelist piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse üksnes tingimusel, et selles soodustatud riigis toimuv töö või töötlemine, kus tooteid edasi töödeldakse või tootes kasutatakse, on artikli 47 lõikes 1 kirjeldatust mahukam ning tekstiiltoodete puhul ka lisas 22-05 sätestatud toimingutest mahukam.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimust ei ole täidetud ja kui materjalide suhtes kohaldatakse üht või mitut artikli 47 lõike 1 punktides b–q kirjeldatud toimingut, märgitakse toodete liitu eksportimiseks väljaantud või koostatud päritolutõendile päritoluriigiks see piirkondlikku rühma kuuluv soodustatud riik, mille puhul on piirkondlikku rühma kuuluvatest riikidest pärit kasutatud materjalide väärtuse osakaal kõige suurem.

Kui tooted eksporditakse ilma täiendava töö või töötlemiseta või kui nende suhtes kohaldatakse üksnes artikli 47 lõike 1 punktis a kirjeldatud toiminguid, märgitakse nende toodete liitu eksportimiseks väljaantud või koostatud päritolutõendile päritoluriigiks see soodustatud riik, mis on märgitud päritolutõenditel, mille on välja andnud või koostanud riik, kus tooted valmistati.

5.   I või III rühma kuuluva soodustatud riigi ametiasutuste taotlusel võib komisjon lubada kasutada kõnealuste riikide vahelist piirkondlikku kumulatsiooni, kui komisjon on veendunud, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud ja

b)

sellises piirkondlikus kumulatsioonis osalevad riigid on võtnud järgmised kohustused ja teavitanud nendest ühiselt komisjoni:

i)

täita käesoleva ja 2. alajao nõudeid ning kõiki päritolureeglite rakendamist käsitlevaid sätteid ning

ii)

teha vajalikku halduskoostööd, et tagada käesoleva ja 2. alajao sätete nõuetekohane rakendamine seoses liiduga ja omavahel.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendusmaterjal selle kohta, et kõnealuses lõigus sätestatud tingimused on täidetud. Need saadetakse komisjonile. Komisjon võtab taotluse kohta otsuse tegemisel arvesse kõiki kumulatsiooniga seotud asjakohaseid tegureid, sh kumulatsiooniga hõlmatud materjale.

6.   Kui kumulatsioonitaotlus rahuldatakse, võimaldab I või III rühma kuuluvate soodustatud riikide vaheline piirkondlik kumulatsioon käsitada ühte piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärit materjale teise piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärit materjalidena, kui neid kasutatakse seal valmistatud tootes, tingimusel et teisena nimetatud soodustatud riigis tehtav töö või töötlemine on artikli 47 lõikes 1 kirjeldatust mahukam ning tekstiiltoodete puhul ka lisas 22-05 sätestatud toimingutest mahukam.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimust ei ole täidetud ja kui materjalide suhtes kohaldatakse üht või mitut artikli 47 lõike 1 punktides b–q kirjeldatud toimingut, märgitakse toodete liitu eksportimiseks vajalikule päritolutõendile päritoluriigiks see kumulatsioonis osalev riik, mille puhul on kumulatsioonis osalevatest riikidest pärit kasutatud materjalide väärtuse osakaal kõige suurem.

Kui tooted eksporditakse ilma täiendava töö või töötlemiseta või kui nende suhtes kohaldatakse üksnes artikli 47 lõike 1 punktis a kirjeldatud toiminguid, märgitakse nende toodete liitu eksportimiseks väljaantud või koostatud päritolutõendile päritoluriigiks see soodustatud riik, mis on märgitud päritolutõenditel, mille on välja andnud või koostanud riik, kus tooted valmistati.

7.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) kuupäeva, millal jõustub lõikes 5 sätestatud I ja III rühma kuuluvate soodustatud riikide vaheline piirkondlik kumulatsioon, kumulatsioonis osalevad riigid ja asjakohasel juhul ka kumulatsiooniga hõlmatud materjalide loetelu.

8.   Artikleid 41–52 ning päritolutõendite väljaandmist või koostamist ja nende järelkontrolli käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis ühest soodustatud riigist teise soodustatud riiki piirkondliku kumulatsiooni alusel teostatava ekspordi suhtes.

Artikkel 56

Laiendatud kumulatsioon

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Soodustatud riigi ametiasutuste taotlusel võib komisjon lubada kasutada laiendatud kumulatsiooni soodustatud riigi ja sellise riigi vahel, millega liidul on vabakaubandusleping kooskõlas kehtiva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga XXIV, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

kumulatsioonis osalevad riigid on võtnud kohustuse täita käesoleva ja 2. alajao nõudeid ning kõiki päritolureeglite rakendamist käsitlevaid sätteid ja teha vajalikku halduskoostööd, et tagada käesoleva ja 2. alajao sätete nõuetekohane rakendamine seoses liiduga ja omavahel;

b)

asjaomane soodustatud riik on teavitanud komisjoni punktis a osutatud kohustusest.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendusmaterjal selle kohta, et kõnealuse lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud. Need saadetakse komisjonile. Kui kõnealused materjalid muutuvad, tuleb esitada uus taotlus.

Laiendatud kumulatsiooni ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvate materjalide suhtes.

2.   Lõikes 1 osutatud laiendatud kumulatsiooni puhul määratakse kasutatud materjalide päritolu ja vastav dokumentaalne päritolutõend kindlaks kooskõlas asjakohases vabakaubanduslepingus sätestatud reeglitega. Liitu eksporditavate toodete päritolu määratakse kooskõlas 2. alajaos sätestatud päritolureeglitega.

Selleks et saadud toode saaks päritolustaatuse, ei ole vaja, et materjalid, mis on pärit riigist, millega liidul on vabakaubandusleping, ja mida kasutatakse soodustatud riigis liitu eksporditava toote valmistamiseks, on läbinud piisava töö või töötlemise, tingimusel et soodustatud riigis toimuv töö või töötlemine on artikli 47 lõikes 1 kirjeldatust mahukam.

3.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) laiendatud kumulatsiooni jõustumise kuupäeva, kumulatsioonis osalevad riigid ja kumulatsiooniga hõlmatud materjalide loetelu.

Artikkel 57

Kahepoolse kumulatsiooni või Norra, Šveitsi ja Türgiga rakendatava kumulatsiooni kombineerimine piirkondliku kumulatsiooniga

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Kui kahepoolset kumulatsiooni või Norra, Šveitsi ja Türgiga rakendatavat kumulatsiooni kombineeritakse piirkondliku kumulatsiooniga, omandab saadud toode asjaomase piirkondliku kumulatsiooniga hõlmatud ühe riigi päritolu, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 55 lõike 4 esimese ja teise lõiguga või vastavalt asjaoludele kooskõlas artikli 55 lõike 6 esimese ja teise lõiguga.

Artikkel 58

Liidu eksportijate materjalivarusid käsitleva raamatupidamisarvestuse lahusus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Kui toote puhul on töö või töötluse käigus kasutatud päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale, võib liikmesriigi toll liidu tolliterritooriumil asutatud ettevõtjate kirjalikul taotlusel lubada majandada materjale Euroopa Liidus raamatupidamisarvestuse lahususe meetodi alusel, kui need materjalid eksporditakse seejärel soodustatud riiki kahepoolse kumulatsiooni raames nii, et materjalivarusid ei hoita eraldi.

2.   Liikmesriikide tolliasutused võivad lõikes 1 osutatud loa andmiseks seada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.

Luba antakse üksnes siis, kui lõikes 1 osutatud meetodi kasutamisel tagatakse, et selliste saadud toodete kogus, mida võib käsitada liidu päritolustaatusega toodetena, on igal ajal sama suur, kui oleks saadud kaubavarude füüsilise eraldamise meetodi kasutamisel.

Meetodit rakendatakse loa andmise korral ja selle rakendamine registreeritakse liidus kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.

3.   Isik, kellele võimaldatakse lõikes 1 osutatud meetodi kasutamist, koostab päritolutõendi või kuni registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamiseni taotleb päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada liidust pärit toodetena. Liikmesriikide tolliasutuste taotlusel deklareerib kõnealune kasutaja, kuidas neid koguseid on majandatud.

4.   Liikmesriikide tolliasutused jälgivad lõikes 1 osutatud loa kasutamist.

Nad võivad loa tühistada järgmistel juhtudel:

a)

omanik kasutab luba nõuetele mittevastavalt või

b)

omanik ei täida mõnda käesolevas või 2. alajaos esitatud tingimust või muid päritolureeglite rakendamist käsitlevaid sätteid.

4. alajagu

Päritolureeglite raames kohaldatav päritolustaatusega toodete mõiste määratlus tariifsete soodusmeetmete puhul, mille liit on teatavate riikide või territooriumide suhtes ühepoolselt kehtestanud

Artikkel 59

Üldnõuded

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Selleks et kohaldada tariifseid soodusmeetmeid käsitlevaid sätteid, mille liit on ühepoolselt kehtestanud teatavate riikide, riikide rühmade ja territooriumide suhtes (edaspidi „soodustatud riik või territoorium”), välja arvatud käesoleva jao 2. alajaos osutatud riigid ja territooriumid ning liiduga assotsieerunud ülemeremaad ja territooriumid, käsitatakse soodustatud riigist või territooriumilt pärinevana järgmisi tooteid:

(a)

tooted, mis artikli 60 tähenduses on täielikult saadud soodustatud riigis või territooriumil;

(b)

soodustatud riigis või territooriumil saadud tooted, mille valmistamiseks on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et artikli 61 tähenduses on need läbinud piisava töö või töötluse.

2.   Käesoleva alajao kohaldamisel käsitatakse käesoleva artikli lõike 3 tähenduses liidust pärinevaid tooteid, mis peavad soodustatud riigis või territooriumil läbima artiklis 62 kirjeldatust mahukama töö või töötlemise, kõnealusest soodustatud riigist või territooriumilt pärinevana.

3.   Liidus saadud toodete päritolu kindlakstegemisel kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis.

Artikkel 60

Kaup, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Järgmisi tooteid käsitatakse soodustatud riigist või soodustatud territooriumilt või liidust täielikult pärinevate toodetena:

a)

sealsest pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

g)

merekalapüügi- ja muud selle riigi aluste poolt väljaspool territoriaalvesi merest püütud saadused;

h)

selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis g osutatud saadustest valmistatud tooted;

i)

seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

j)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

k)

väljaspool selle territoriaalvesi merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et soodustatud riigil või territooriumil või ELi liikmesriigil on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

l)

üksnes punktides a–k nimetatud toodetest seal valmistatud kaubad.

2.   Lõike 1 punktides g ja h nimetatud mõisteid „selle riigi laevad” ja „selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

need on registreeritud või laevaregistrisse kantud soodustatud riigis või territooriumil või liikmesriigis;

b)

need sõidavad soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi lipu all;

c)

vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad need kõnealuse soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub selles soodustatud riigis või sellel soodustatud territooriumil või mõnes liikmesriigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on selle soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikud, ja äriühingute puhul kuulub vähemalt pool nende kapitalist eespool nimetatud soodustatud riigile või territooriumile või liikmesriigile, nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)

nende laevade kapten ja juhtkonna liikmed on soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikud;

e)

meeskonnast vähemalt 75 % on soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikud.

3.   Mõisted „soodustatud riik või territoorium” ja „liit” hõlmavad ka kõnealuse soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriikide territoriaalvesi.

4.   Avamerel tegutsevaid laevu, sealhulgas kalatöötlemislaevu, mille pardal püütud kala läbib töö või töötluse, käsitatakse soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi osana, tingimusel et need vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Artikkel 61

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Artikli 59 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult soodustatud riigis või territooriumil või liidus valmistatud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui lisas 22-11 loetletud tingimused on täidetud.

Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesoleva alajaoga hõlmatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes.

Kui toodet, mis on saadud päritoluloetelus märgitud tingimuste täitmise kaudu, kasutatakse muu toote valmistamisel, ei kohaldata selle suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistoote suhtes, ning ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida selle toote valmistamisel võidakse kasutada.

Artikkel 62

Ebapiisav töö või töötlus

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 61 tingimused on täidetud või mitte:

a)

toimingud, mis tagavad toodete hea seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik jahvatamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru värvimine, lõhnastamine ja maitsestamine või tükkipressimine; suhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või -lõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud komplektide kokkupanek toodetest);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)

ühte või mitut sorti toodete lihtne segamine; suhkru segamine mis tahes ainega;

n)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lahtivõtmine;

p)

loomade tapmine;

q)

kahe või enama punktides a–p loetletud toimingu kombinatsioon.

2.   Kõiki konkreetse tootega kas soodustatud riigis või territooriumil või liidus tehtud toiminguid tuleb arvestada koos, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.

Artikkel 63

Kvalifikatsiooniühik

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Käesoleva alajao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

a)

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva alajao sätteid iga toote suhtes eraldi.

2.   Kui harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, loetakse see ka päritolu kindlaksmääramisel toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 64

Üldtolerants

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Erandina artikli 61 sätetest võib päritolustaatuseta materjale kasutada antud toote valmistamiseks tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast.

Kui loetelus on esitatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks üks või mitu protsendimäära, ei tohi esimese lõigu kohaldamisel neid määrasid ületada.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

Artikkel 65

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad hinna sisse ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 66

Komplektid

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreeglis 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Komplektil tervikuna on päritolustaatus, sõltumata sellest, et see koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, kui päritolustaatuseta toodete väärtus on alla 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 67

Neutraalsed tegurid

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

kaup, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

5. alajagu

Päritolureeglite raames kohaldatavad territoriaalnõuded tariifsete soodusmeetmete puhul, mille liit on teatavate riikide või territooriumide suhtes ühepoolselt kehtestanud

Artikkel 68

Territoriaalsuse põhimõte

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

4. alajaos ja käesolevas alajaos sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi tuleb ka edaspidi igal ajal täita soodustatud riigis või territooriumil või liidus.

Kui soodustatud riigist või territooriumilt või liidust mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted tuuakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui pädevatele asutustele on võimalik tõendada, et on täidetud järgmised tingimused:

a)

tagasitoodud tooted on samad, mis eksporditi;

b)

need ei ole kõnealuses riigis ega eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete hea seisundi säilitamiseks.

Artikkel 69

Otsevedu

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Soodustatud riigist või territooriumilt liitu või liidust soodustatud riiki või territooriumile otse veetuna käsitatakse tooteid:

a)

mida ei veeta ühegi teise riigi territooriumi kaudu;

b)

mis moodustavad ühe saadetise, mida veetakse mõne muu kui soodustatud riigi või territooriumi või liidu territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides tooteid ümber või ladustades ajutiselt kõnealustes riikides, tingimusel et need tooted jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või muu toimingu, mille eesmärk on toodete hea seisundi säilitamine;

c)

mida veetakse torutransporti kasutades katkematult läbi mõne teise territooriumi, mis ei ole soodustatud ekspordiriigi või -territooriumi või liidu territoorium.

2.   Pädevale tolliasutusele tõendatakse, et lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud, ja esitatakse üks järgmistest:

a)

üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi;

b)

transiidiriigi tolli väljastatud tõend:

i)

milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;

ii)

milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid ning

iii)

mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis;

c)

või eespool nimetatud dokumentide puudumise korral muu tõendina kasutatav dokument.

Artikkel 70

Näitused

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 3)

1.   Päritolustaatusega toodetele, mis saadetakse soodustatud riigist või territooriumilt mõnda teise riiki näitusele ja müüakse pärast näitust liitu importimiseks, tehakse importimisel artiklis 59 osutatud tariifseid soodustusi, tingimusel et need vastavad 4. alajaos ja käesolevas alajaos kehtestatud nõuetele, mille kohaselt võib neid käsitada soodustatud riigist või territooriumilt pärinevate toodetena, ja et liidu pädevale tolliasutusele on tõendatud järgmised asjaolud:

a)

eksportija on toimetanud nimetatud tooted soodustatud riigist või territooriumilt otse näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;

b)

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud liidus asuvale isikule;

c)

tooted on toimetatud liitu näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need olid näitusele saates;

d)

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.

2.   Kaupade liikumissertifikaat EUR.1 esitatakse liidu tollile tavalisel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid toodete laadi ja väljapaneku tingimuste kohta.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

2. PEATÜKK

Kauba tolliväärtus

Artikkel 71

Lihtsustamine

(tolliseadustiku artikkel 73)

1.   Tolliseadustiku artiklis 73 osutatud loa võib anda juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tolliseadustiku artiklis 166 osutatud protseduuri kohaldamisega kaasneksid teatavatel asjaoludel ebaproportsionaalsed halduskulud;

b)

kindlaksmääratud tolliväärtus ei erine loa puudumise korral määratavast väärtusest märgatavalt.

2.   Loa andmine sõltub sellest, kuivõrd taotleja vastab järgmistele tingimustele:

a)

ta vastab tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumile;

b)

tal on selline raamatupidamisarvestus, mis on vastavuses selles liikmesriigis üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus arvestust peetakse, ja mis lihtsustab auditipõhiseid tollikontrolle. Raamatupidamisarvestuses säilitatakse varasemaid andmekirjeid, mis tagavad kontrolljälje alates andmete sisestamisest toimikusse;

c)

tal on halduskorraldussüsteem, mis vastab ettevõtte tüübile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks, ning tal on sisekontrollisüsteem, millega on võimalik avastada ebaseaduslikke või eeskirju eiravaid tehinguid.

III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED

1. PEATÜKK

Tollivõla tekkimine

1. jagu

Ühised sätted impordil ja ekspordil tekkiva tollivõla kohta

1. alajagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa arvutamise eeskirjad

Artikkel 72

Seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete imporditollimaksu summa arvutamine

(tolliseadustiku artikli 86 lõige 3)

1.   Selleks et kindlaks määrata töödeldud toodetelt sissenõutava imporditollimaksu summa kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3, määratakse seestöötlemisprotseduurile suunatud sellise kauba kogus, mis arvatakse olevat töödeldud toodetes, mille suhtes on tekkinud tollivõlg, kindlaks kooskõlas lõigetega 2–6.

2.   Lõigetes 3 ja 4 sätestatud kogusemeetodit kasutatakse järgmistel juhtudel:

a)

töötlemistoimingute käigus saadakse ainult üht liiki töödeldud tooteid;

b)

töötlemistoimingute käigus saadakse mitut liiki töödeldud tooteid ja kõigis nendes leidub protseduurialuse kauba koostisosi või komponente.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud juhul määratakse seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba kogus, mis arvatakse olevat töödeldud toodetes, mille suhtes on tekkinud tollivõlg, kindlaks seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba üldkoguse suhtes kohaldatava protsendimäära abil, mis vastab tollivõla tekitanud töödeldud toodete osakaalule töötlemistoimingu tulemusena saadud töödeldud toodete üldkogusest.

4.   Lõike 2 punktis b osutatud juhul määratakse seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba kogus, mis arvatakse olevat töödeldud toodetes, mille suhtes on tekkinud tollivõlg, kindlaks seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba üldkoguse suhtes kohaldatava protsendimäära abil, mis saadakse järgmiste tegurite korrutamisel:

a)

tollivõla tekitanud töödeldud toodete protsentuaalne kogus töötlemistoimingu tulemusena saadud sama liiki töödeldud toodete üldkogusest;

b)

sama liiki töödeldud toodete (olenemata tollivõla olemasolust) protsentuaalne üldkogus kõikidest töötlemistoimingu tulemusena saadud töödeldud toodete üldkogusest.

5.   Kogusemeetodi kohaldamisel ei võeta arvesse tolliprotseduurile suunatud sellise kauba kogust, mis töötlemistoimingu jooksul hävib või läheb kaduma eelkõige aurustumise, kuivamise, sublimatsiooni või lekke tõttu.

6.   Muudel kui lõikes 2 osutatud juhtudel kohaldatakse väärtusemeetodit vastavalt teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.

Seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba kogus, mis arvatakse olevat töödeldud toodetes, mille suhtes on tekkinud tollivõlg, määratakse kindlaks seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba üldkoguse suhtes kohaldatava protsendimäära alusel, mis saadakse järgmiste tegurite korrutamisel:

a)

tollivõla tekitanud töödeldud toodete protsentuaalne väärtus töötlemistoimingu tulemusena saadud sama liiki töödeldud toodete koguväärtusest;

b)

sama liiki töödeldud toodete (olenemata tollivõla olemasolust) protsentuaalne koguväärtus kõikidest töötlemistoimingu tulemusena saadud töödeldud toodete koguväärtusest.

Väärtusemeetodi kohaldamisel kehtestatakse töödeldud toodete väärtus liidu tolliterritooriumil jooksvalt kehtivate tehasehindade alusel või, kui selliseid tehasehindu ei ole võimalik kindlaks määrata, siis identsete või samalaadsete toodete kohta liidu tolliterritooriumil kehtivate jooksvate müügihindade alusel. Hindu asjaosaliste vahel, kes teevad ilmselt koostööd või on tõenäoliselt sõlminud kompensatsioonilepingu, ei või kasutada töödeldud toodete väärtuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et omavahelised suhted hindu ei mõjuta.

Kui töödeldud toodete väärtust ei ole võimalik kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määrata, tehakse seda mõnel muul otstarbekal meetodil.

Artikkel 73

Lõppkasutusprotseduuri kohta kehtivate sätete kohaldamine seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete suhtes

(tolliseadustiku artikli 86 lõige 3)

1.   Seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodetega seotud tollivõlale vastava imporditollimaksusumma kindlaksmääramisel on tolliseadustiku artikli 86 lõike 3 kohaldamisel lubatud kõnealusele protseduurile suunatud kauba erikasutuse tõttu kohaldada tollimaksuvabastust või vähendatud tollimaksumäära, mida oleks kõnealuse kauba suhtes kohaldatud juhul, kui kaup oleks suunatud lõppkasutusprotseduurile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 254.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

loa suunata kaup lõppkasutusprotseduurile oleks võinud anda ja

b)

kauba erikasutusest tuleneva tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimused oleksid olnud täidetud ajal, kui aktsepteeriti kauba seestöötlemisprotseduurile suunamise tollideklaratsioon.

Artikkel 74

Tariifse sooduskohtlemise kohaldamine seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba suhtes

(tolliseadustiku artikli 86 lõige 3)

Tolliseadustiku artikli 86 lõike 3 kohaldamisel, kui seestöötlemisprotseduurile suunamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal vastab imporditud kaup tingimustele, mille alusel võib selle suhtes tariifikvootide või tariifilagede raames kohaldada tariifset sooduskohtlemist, käsitatakse seda kaupa sellise tariifse sooduskohtlemise tingimustele vastavana, mis on ette nähtud identsele kaubale vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

Artikkel 75

Välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete või asendustoodete koguseline imporditollimaks

(tolliseadustiku artikli 86 lõige 5)

Kui välistöötlemisprotseduuril saadud töödeldud toodete või asendustoodete suhtes kohaldatakse koguselist imporditollimaksu, lahutatakse imporditollimaksu summa arvutamisel töödeldud toodete tolliväärtusest vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal ajutiselt eksporditava asjakohase kauba statistiline väärtus välistöötlemisprotseduurile suunamise ajal ning saadud summa korrutatakse töödeldud toodete või asendustoodete suhtes kohaldatava imporditollimaksu summaga ja tulemus jagatakse töödeldud toodete või asendustoodete tolliväärtusega.

Artikkel 76

Seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete suhtes kohaldatava imporditollimaksu arvutamise erand

(tolliseadustiku artikli 86 lõiked 3 ja 4)

Tolliseadustiku artikli 86 lõiget 3 kohaldatakse ilma deklarandi taotluseta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

asjaomane loaomanik impordib seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooted otse või kaudselt ühe aasta jooksul pärast nende reeksportimist;

b)

seestöötlemisprotseduurile suunamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal oleks kauba suhtes kohaldatud kaubandus- või põllumajanduspoliitika meedet või dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsetollimaksu või karistustollimaksu, kui see kaup oleks lubatud vabasse ringlusse sel ajal;

c)

majanduslikke tingimusi ei olnud vaja uurida kooskõlas artikliga 166.

2. alajagu

Tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramise tähtaeg

Artikkel 77

Liidu transiidiprotseduuri jooksul tekkinud tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 87 lõige 2)

Liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba puhul on tolliseadustiku artikli 87 lõikes 2 osutatud tähtaeg üks järgmistest:

a)

seitse kuud pärast viimast kuupäeva, millal kaup oleks tulnud esitada sihttolliasutusele, välja arvatud juhul, kui enne kõnealuse tähtaja lõppemist saadeti tollivõla sissenõudmise ülekandmise taotlus asutusele, kes vastutab selle koha eest, kus lähteliikmesriigi tolliasutuse käsutuses oleva tõendusmaterjali kohaselt toimusid tollivõla tekitanud sündmused, mistõttu pikendatakse kõnealust tähtaega maksimaalselt ühe kuu võrra;

b)

üks kuu pärast selle tähtaja lõppemist, mille jooksul protseduuri pidaja peab vastama protseduuri lõpetamiseks vajalikule teabenõudele, kui lähteliikmesriigi tolliasutus ei ole teatanud kauba saabumisest ja kui protseduuri pidaja ei ole esitanud piisavat või üldse mingit teavet.

Artikkel 78

TIR-konventsiooni alusel toimuva transiidi jooksul tekkinud tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 87 lõige 2)

Sellise kauba puhul, mis suunatakse transiidiprotseduurile TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni ja selle kõigi edasiste muudatuste (edaspidi „TIR-konventsioon”) alusel, on tolliseadustiku artikli 87 lõikes 2 osutatud tähtajaks seitse kuud alates viimasest kuupäevast, millal kaup oleks tulnud esitada siht- või väljumistolliasutusele.

Artikkel 79

ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni alusel toimuva transiidi jooksul tekkinud tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 87 lõige 2)

Sellise kauba puhul, mis suunatakse transiidiprotseduurile 6. detsembril 1961 Brüsselis koostatud kaupade ajutise impordi ATA-märkmikku käsitleva tollikonventsiooni ja selle kõigi edasiste muudatuste (edaspidi „ATA-konventsioon”) või ajutise impordi konventsiooni ja selle kõigi edasiste muudatuste (edaspidi „Istanbuli konventsioon”) alusel, on tolliseadustiku artikli 87 lõikes 2 osutatud tähtaeg seitse kuud alates kuupäevast, millal kaup oleks tulnud esitada sihttolliasutusele.

Artikkel 80

Muu kui transiidiprotseduuri jooksul tekkinud tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 87 lõige 2)

Eriprotseduurile, välja arvatud transiit, suunatud või ajutiselt ladustatava kauba puhul on tolliseadustiku artikli 87 lõikes 2 osutatud tähtaeg seitse kuud alates mis tahes järgmise ajavahemiku lõppemisest:

a)

eriprotseduuri lõpetamiseks ettenähtud ajavahemik;

b)

lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba tollijärelevalve protseduuri lõpetamiseks ettenähtud ajavahemik;

c)

ajutise ladustamise lõpetamiseks ettenähtud ajavahemik;

d)

ajavahemik, mis on ette nähtud ladustamisprotseduurile suunatud kauba liikumise lõpetamiseks liidu tolliterritooriumi eri kohtade vahel, kui protseduuri ei lõpetatud.

2. PEATÜKK

Võimaliku või olemasoleva tollivõla tagatis

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 81

Juhud, mil ajutise impordi protseduurile suunatud kauba kohta ei nõuta tagatist

(tolliseadustiku artikli 89 lõike 8 punkt c)

Ajutise impordi protseduurile suunatud kauba kohta ei nõuta tagatist järgmistel juhtudel:

a)

tollideklaratsiooni võib esitada suuliselt või mõne muu artiklis 141 osutatud toimingu abil;

b)

tegemist on rahvusvaheliste lennu-, laeva- või raudtee-ettevõtjate või postiteenuste osutajate korraldatavas rahvusvahelises liikluses kasutatavate materjalidega, tingimusel et need on selgelt märgistatud;

c)

tegemist on tühjana imporditavate pakenditega, mille tähiseid ei ole võimalik kustutada ega eemaldada;

d)

ajutise impordi loa eelmine omanik on deklareerinud kauba ajutise impordi protseduurile kooskõlas artikliga 136 või 139 ja kõnealune kaup on seejärel suunatud ajutise impordi protseduurile samal eesmärgil.

Artikkel 82

Käendaja kohustusena esitatav tagatis

(tolliseadustiku artikkel 94, artikli 22 lõige 4 ja artikli 6 lõike 3 punkt a)

1.   Kui tagatis esitatakse käendaja kohustusena ja seda võib kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, märgib käendaja ametliku asukoha või määrab esindaja igas liikmesriigis, kus tagatist võib kasutada.

2.   Käendaja heakskiitmise või tema kohustuse kehtetuks tunnistamine jõustub 16. päeval pärast kuupäeva, mil käendaja saab või oleks pidanud saama kätte kehtetuks tunnistamise otsuse.

3.   Käendaja kohustus tühistatakse 16. päeval pärast kuupäeva, kui käendaja teatab kohustuse tühistamisest tolliasutusele, kellele tagatis esitati.

4.   Kui üht toimingut hõlmav tagatis (üksiktagatis) esitatakse maksekviitungitena, võib seda teha elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 83

Muud tagatised kui sularahasissemakse või käendaja võetud kohustus

(tolliseadustiku artikli 92 lõike 1 punkt c)

1.   Sularahasissemaksest või käendaja võetud kohustusest erinevad tagatised on järgmised:

a)

hüpoteegi seadmine, kinnisvõlg, kasutusvaldus või muu kinnisasjaga seotud õigusega samaväärseks peetav õigus;

b)

nõude loovutamine, kauba, väärtpaberite või nõuete või hoiuraamatu pantimine kas valdusest loobumisega või ilma, või kanne riiklikusse võlaregistrisse;

c)

tollivõla kogusumma ulatuses lepingulise solidaarvastutuse võtmine tolli heakskiidetud kolmanda isiku poolt või sellise veksli esitamine, mille lunastamise tagab see kolmas isik;

d)

sularahasissemakse või sellega samaväärne makse muus vääringus kui euros või tagatist nõudva liikmesriigi vääringus;

e)

tolli avalikus tagatiste süsteemis osalemine osamaksete maksmise kaudu.

2.   Lõikes 1 osutatud tagamisviise ei aktsepteerita kauba suunamisel liidu transiidiprotseduurile.

3.   Liikmesriigid aktsepteerivad lõikes 1 osutatud tagamisviise, kui need on lubatud liikmesriigi õigusega.

2. jagu

Üldtagatis ja tagatise esitamise nõudest loobumine

Artikkel 84

Üldtagatise suuruse vähendamine ja tagatise esitamise nõudest loobumine

(tolliseadustiku artikli 95 lõige 2)

1.   Luba kasutada tollivõla limiidist 50 %ni vähendatud üldtagatist antakse juhul, kui taotleja tõendab järgmiste tingimuste täitmist:

a)

tal on raamatupidamisarvestus, mis on vastavuses selles liikmesriigis üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, ta lubab teostada auditipõhiseid tollikontrolle ja säilitab varasemaid andmekirjeid, mis tagavad kontrolljälje alates andmete sisestamisest toimikusse;

b)

tal on halduskorraldussüsteem, mis vastab ettevõtte tüübile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks, ning tal on sisekontrollisüsteem, millega on võimalik ära hoida, avastada ja parandada vigu ning ära hoida ja avastada ebaseaduslikke või eeskirju eiravaid tehinguid;

c)

tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;

d)

taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul on ta täitnud oma rahalisi kohustusi seoses tollimaksude ja kõigi muude lõivude, maksude või tasude maksmisega, mida kogutakse kaupade impordi või ekspordi korral või seoses kaupade impordi või ekspordiga;

e)

ta tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta;

f)

ta suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata.

2.   Luba kasutada tollivõla limiidist 30 %ni vähendatud üldtagatist antakse juhul, kui taotleja tõendab järgmiste tingimuste täitmist:

a)

tal on raamatupidamisarvestus, mis on vastavuses selles liikmesriigis üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, ta lubab teostada auditipõhiseid tollikontrolle ja säilitab varasemaid andmekirjeid, mis tagavad kontrolljälje alates andmete sisestamisest toimikusse;

b)

tal on halduskorraldussüsteem, mis vastab ettevõtte tüübile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks, ning tal on sisekontrollisüsteem, millega on võimalik ära hoida, avastada ja parandada vigu ning ära hoida ja avastada ebaseaduslikke või eeskirju eiravaid tehinguid;

c)

ta tagab asjaomaste töötajate teadlikkuse kohustusest teavitada tolli kohe, kui avastatakse nõuetele vastavusega seotud raskused, ja kehtestab korra, kuidas tolli sellistest raskustest teavitada;

d)

tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;

e)

taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul on ta täitnud oma rahalisi kohustusi seoses tollimaksude ja kõigi muude lõivude, maksude või tasude maksmisega, mida kogutakse kaupade impordi või ekspordi korral või seoses kaupade impordi või ekspordiga;

f)

ta tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta;

g)

ta suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata.

3.   Luba loobuda tagatise esitamisest antakse juhul, kui taotleja tõendab järgmiste nõuete täitmist:

a)

tal on raamatupidamisarvestus, mis on vastavuses selles liikmesriigis üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, ta lubab teostada auditipõhiseid tollikontrolle ja säilitab varasemaid andmekirjeid, mis tagavad kontrolljälje alates andmete sisestamisest toimikusse;

b)

ta võimaldab tollile füüsilise juurdepääsu oma raamatupidamisarvestusele ning vajaduse korral ka oma äridokumentidele ja transpordiandmetele;

c)

tal on logistikasüsteem, milles tehakse vahet liidu ja liiduvälisel kaubal ning vajaduse korral märgitakse kauba asukoht;

d)

tal on halduskorraldussüsteem, mis vastab ettevõtte tüübile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks, ning tal on sisekontrollisüsteem, millega on võimalik ära hoida, avastada ja parandada vigu ning ära hoida ja avastada ebaseaduslikke või eeskirju eiravaid tehinguid;

e)

ta on vajaduse korral kehtestanud nõuetekohase korra kaubanduspoliitika meetmete alusel antud või põllumajandustoodetega kauplemisega seotud litsentside ja lubade käsitlemiseks;

f)

tal on nõuetekohane andmete ja teabe arhiveerimise ning andmete kaotsimineku vältimise kord;

g)

ta tagab asjaomaste töötajate teadlikkuse kohustusest teavitada tolli kohe, kui avastatakse nõuetele vastavusega seotud raskused, ja kehtestab korra, kuidas tolli sellistest raskustest teavitada;

h)

tal on sobivaid andmeturbemeetmed oma arvutisüsteemi kaitsmiseks ebaseaduslike sissetungide eest ja oma süsteemide turvalisuse tagamiseks;

i)

tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;

j)

taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul on ta täitnud oma rahalisi kohustusi seoses tollimaksude ja kõigi muude lõivude, maksude või tasude maksmisega, mida kogutakse kaupade impordi või ekspordi korral või seoses kaupade impordi või ekspordiga;

k)

ta tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta;

l)

ta suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata.

4.   Kui taotleja on asutatud vähem kui kolm aastat tagasi, kontrollitakse lõike 1 punktis d, lõike 2 punktis e ja lõike 3 punktis j osutatud nõude täitmist olemasolevate andmete ja teabe alusel.

3. jagu

Liidu transiidiprotseduuri ning Istanbuli konventsiooni ja ATA-konventsiooni kohast tolliprotseduuri käsitlevad sätted

Artikkel 85

Käendaja kohustustest vabastamine liidu transiidiprotseduuri korral

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2, artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikkel 98)

1.   Kui liidu transiidiprotseduuri ei ole lõpetatud, peab lähteliikmesriigi tolliasutus üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, millal kaup oleks tulnud sihttolliasutusele esitada, käendajale teatama, et protseduuri ei ole lõpetatud.

2.   Kui liidu transiidiprotseduuri ei ole lõpetatud, peavad tolliseadustiku artikli 87 kohaselt kindlaks määratud tolliasutused kolme aasta jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast käendajale teatama, et temalt nõutakse või võidakse nõuda sellise võlasumma tasumist, mille eest ta kõnesoleva liidu transiidiprotseduuri puhul vastutab.

3.   Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud teadet nimetatud tähtaja jooksul ei saadeta, vabaneb käendaja oma kohustustest.

4.   Kui saadetakse üks nimetatud teade, teatatakse käendajale tollivõla tasumisest või protseduuri lõpetamisest.

5.   Lõikes 1 osutatud teatega seotud ühised andmenõuded on esitatud lisas 32-04.

Lõikes 2 osutatud teatega seotud ühised andmenõuded on esitatud lisas 32-05.

6.   Vastavalt tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktile a võib lõigetes 1 ja 2 osutatud teate saata elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 86

Garantiiühingule esitatav maksenõue ATA-märkmikuga hõlmatud kauba kohta ja teade garantiiühingule CPD-märkmikuga hõlmatud protseduuri lõpetamata jätmisest ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni kohase protseduuri alusel

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2, artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikkel 98)

1.   Kui üht ATA- või CPD-märkmikuga seotud kohustustest ei täideta, seadustab toll ajutise impordi dokumendid (kas garantiiühingule esitatav maksenõue või protseduuri lõpetamata jätmise teade) kooskõlas Istanbuli konventsiooni A lisa artiklitega 9, 10 ja 11 või asjakohasel juhul kooskõlas ATA-konventsiooni artiklitega 7, 8 ja 9.

2.   Imporditollimaksu summa ja garantiiühingule esitatava maksenõudega kaasnevad maksud arvutatakse maksustamisvormi näidise alusel.

3.   Lõikes 1 osutatud garantiiühingule esitatava maksenõude ühised andmenõuded on esitatud lisas 33-01.

4.   Lõikes 1 osutatud CPD-märkmikuga hõlmatud protseduuri lõpetamata jätmise teatega seotud ühised andmenõuded on esitatud lisas 33-02.

5.   Vastavalt tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktile a võib garantiiühingule esitatava maksenõude ja CPD-märkmikuga hõlmatud protseduuri lõpetamata jätmise teate saata asjakohasele garantiiühingule elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

3. PEATÜKK

Tollimaksu sissenõudmine ja tasumine ning impordi- ja eksporditollimaksu summa tagasimaksmine ja vähendamine

1. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaksmääramine, tollivõlast teatamine ja arvestuskande tegemine

1. alajagu

Tollivõlast teatamine ja garantiiühingule esitatav maksenõue

Artikkel 87

Tollivõlast teatamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Tollivõlast võib kooskõlas tolliseadustiku artikliga 102 teatada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 88

Tollivõlast teatamise kohustusest vabastamine

(tolliseadustiku artikli 102 lõike 1 punkt d)

1.   Toll võib jätta teatamata tollivõlast, mis on tekkinud tolliseadustiku artikli 79 või 82 täitmata jätmise tõttu, kui asjaomane impordi- või eksporditollimaksu summa on väiksem kui kümme eurot.

2.   Kui algselt teatati tollivõlast, mille puhul impordi- või eksporditollimaksu summa oli maksmisele kuuluvast impordi- või eksporditollimaksu summast väiksem, võib toll jätta tollivõlast teatamata, kui kõnealuse kahe summa vaheline erinevus on väiksem kui kümme eurot.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kümne euro suurust piirnormi kohaldatakse iga sissenõudmistoimingu korral.

2. jagu

Impordi- või eksporditollimaksu summa tasumine

Artikkel 89

Maksetähtaja peatamine tollimaksu vähendamise taotluse korral

(tolliseadustiku artikli 108 lõike 3 punkt a)

1.   Toll peatab tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa maksmise tähtaja seni, kuni on teinud otsuse tollimaksu vähendamise taotluse kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kui tollimaksu vähendamise taotlus esitatakse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 118, 119 või 120, peaksid olema täidetud asjakohastes artiklites sätestatud tingimused;

b)

kui tollimaksu vähendamise taotlus esitatakse kooskõlas tolliseadustiku artikliga 117, peaksid olema täidetud tolliseadustiku artiklis 117 ja artikli 45 lõikes 2 sätestatud tingimused.

2.   Kui kaup, mille puhul taotletakse tollimaksu vähendamist, ei ole kõnealuse taotluse esitamise ajal enam tollijärelevalve all, tuleb esitada tagatis.

3.   Erandina lõikest 2 ei nõua toll tagatist juhul, kui on kindlaks tehtud, et tagatise esitamise tõttu võib võlgnik sattuda tõsistesse majanduslikesse või sotsiaalsetesse raskustesse.

Artikkel 90

Maksetähtaja peatamine konfiskeeritava, hävitatava või riigile loovutatava kauba puhul

(tolliseadustiku artikli 108 lõike 3 punkt b)

Toll peatab tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa maksmise tähtaja, kui kaup on ikka veel tollijärelevalve all ja see tuleb konfiskeerida, hävitada või riigile loovutada ja kui tolli arvates on konfiskeerimise, hävitamise või riigile loovutamise tingimused tõenäoliselt täidetud, kuni tehakse lõplik otsus kauba konfiskeerimise, hävitamise või loovutamise kohta.

Artikkel 91

Maksetähtaja peatamine nõuete täitmata jätmise tõttu tekkinud tollivõla korral

(tolliseadustiku artikli 108 lõike 3 punkt c)

1.   Toll peatab tähtaja, mis tolliseadustiku artikli 79 lõike 3 punktis a osutatud isikule on kehtestatud tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa maksmiseks, kui tollivõlg on tekkinud tolliseadustiku artiklis 79 osutatud nõuete täitmata jätmise tõttu, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vähemalt üks võlgnik on selgitatud välja kooskõlas tolliseadustiku artikli 79 lõike 3 punktiga b või c;

b)

asjaomane impordi- või eksporditollimaksu summa on teatatud punktis a osutatud võlgnikule kooskõlas tolliseadustiku artikliga 102;

c)

tolliseadustiku artikli 79 lõike 3 punktis a osutatud isikut ei peeta võlgnikuks kooskõlas tolliseadustiku artikli 79 lõike 3 punktiga b või c ja kõnealust isikut ei saa süüdistada pettuses ega ilmses hooletuses.

2.   Tähtaja peatamise tingimuseks on see, et asjaomane isik esitab tagatise tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa kohta, välja arvatud ühes järgmistest olukordadest:

a)

impordi- või eksporditollimaksu kogusummat kattev tagatis on juba olemas ja käendajat ei ole tema kohustustest vabastatud;

b)

dokumenteeritud hinnangu alusel on kindlaks tehtud, et tagatisenõude tõttu võib võlgnik sattuda tõsistesse majanduslikesse või sotsiaalsetesse raskustesse.

3.   Maksetähtaeg peatatakse kuni üheks aastaks. Siiski võib toll seda ajavahemikku mõjuvatel põhjustel pikendada.

3. jagu

Tollimaksu tagasimaksmine ja vähendamine

1. alajagu

Üldsätted ja menetlus

Artikkel 92

Tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise taotlus

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a, artikli 22 lõige 1 ja artikkel 103)

1.   Erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandast lõigust esitatakse tolliseadustiku artiklis 116 osutatud impordi- või eksporditollimaksu tagasimakse või vähendamise taotlus selle liikmesriigi pädevale tolliasutusele, kus tollivõlast teatati.

2.   Lõikes 1 osutatud taotluse võib saata elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate sätetega.

Artikkel 93

Täiendav teave juhul, kui kaup asub teises liikmesriigis

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2 ja artikli 6 lõike 3 punkt a)

Ühised andmenõuded seoses täiendava teabe taotlusega juhul, kui kaup asub teises liikmesriigis, on esitatud lisas 33-06.

Esimeses lõigus osutatud täiendava teabe taotluse võib saata elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 94

Tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise otsuse teatavaks tegemise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Impordi- või eksporditollimaksu tagasimaksmise või vähendamise otsusest võib asjaomastele isikutele teatada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 95

Tolliformaalsustega seotud andmenõuded, kui kaup asub teises liikmesriigis

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

Lisas 33-07 on esitatud ühised andmenõuded, mis on seotud sellise teabe taotlusele vastamisega, mis käsitleb tolliformaalsuste lõpuleviimist juhul, kui tagasimakse- või vähendamistaotlus on seotud kaubaga, mis asub muus liikmesriigis kui see, kus tollivõlast teatati.

Artikkel 96

Tolliformaalsuste lõpuleviimist käsitleva teabe saatmise vahendid juhul, kui kaup asub teises liikmesriigis

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Artiklis 95 osutatud vastuse võib saata elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 97

Tagasimaksmis- või vähendamisotsuse tegemise tähtaja pikendamine

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

Tolliseadustiku artikli 116 lõike 3 esimese lõigu või artikli 116 lõike 3 teise lõigu punkti b kohaldamisel peatatakse tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise otsuse tegemise tähtaeg seni, kuni asjaomane liikmesriik on saanud teate komisjoni otsuse kohta või komisjonilt teate toimiku tagastamise kohta artikli 98 lõikes 6 sätestatud põhjustel.

Tolliseadustiku artikli 116 lõike 3 teise lõigu punkti b kohaldamisel peatatakse tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise otsuse tegemise tähtaeg seni, kuni asjaomane liikmesriik on saanud teate komisjoni otsuse kohta, milles käsitletakse faktide ja õiguslike asjaolude poolest võrreldavat juhtumit.

2. alajagu

Komisjoni tehtavad otsused

Artikkel 98

Toimiku saatmine komisjonile otsuse tegemiseks

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 3)

1.   Liikmesriik teatab asjaomasele isikule oma kavatsusest anda toimik üle komisjonile enne selle tegelikku üleandmist ja annab asjaomasele isikule 30 päeva aega allkirjastada kinnitus, mis tõendab, et ta on toimikut lugenud, ja kuhu on märgitud, et tal ei ole midagi lisada, või kus on loetletud kogu täiendav teave, mis tema arvates tuleks toimikusse lisada. Kui asjaomane isik ei esita kinnitust 30 päeva jooksul, eeldatakse, et ta on toimikut lugenud ja tal ei ole midagi lisada.

2.   Kui liikmesriik annab toimiku üle komisjonile otsuse tegemiseks tolliseadustiku artikli 116 lõikes 3 osutatud juhtude kohta, peab toimik sisaldama vähemalt järgmist:

a)

juhtumi kokkuvõte;

b)

üksikasjalik teave selle kohta, et tolliseadustiku artiklis 119 või 120 osutatud tingimused on täidetud;

c)

lõikes 1 osutatud kinnitus või liikmesriigi tõendav kinnitus selle kohta, et asjaomane isik on toimikut lugenud ja ta ei ole midagi lisada.

3.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile toimiku kättesaamisest kohe, kui ta on selle kätte saanud.

4.   Komisjon teeb kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks lõike 2 punktis a osutatud juhtumi kokkuvõtte koopia 15 päeva jooksul pärast toimiku saamise kuupäeva.

5.   Kui liikmesriigi edastatud teave ei ole komisjoni arvates otsuse tegemiseks piisav, võib komisjon nõuda liikmesriigilt täiendavat teavet.

6.   Komisjon tagastab toimiku liikmesriigile ja juhtumit käsitatakse komisjonile mitte kunagi esitatuna järgmistel juhtudel:

a)

toimik on ilmselt mittetäielik, kuna see ei sisalda mingeid põhjendusi selle kohta, et komisjon peaks juhtumit käsitlema;

b)

tolliseadustiku artikli 116 lõike 3 teise lõigu alusel ei oleks juhtumit pidanud komisjonile esitama;

c)

liikmesriik on toimiku läbivaatamise ajal esitanud komisjonile uut teavet, mis muudab märgatavalt juhtumi faktide esitamist või juhtumile antud õiguslikku hinnangut.

Artikkel 99

Asjaomase isiku õigus olla ära kuulatud

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 3)

1.   Kui komisjon kavatseb teha ebasoodsa otsuse tolliseadustiku artikli 116 lõikes 3 osutatud juhtudel, esitab ta asjaomasele isikule kirjalikult oma vastuväited ning viited nende aluseks olnud dokumentidele ja teabele. Komisjon teatab asjaomasele isikule õigusest tutvuda oma toimikuga.

2.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile kavatsusest ja lõikes 1 osutatud teate saatmisest.

3.   Asjaomasele isikule antakse võimalus esitada komisjonile oma seisukoht kirjalikult 30 päeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamise päevast.

Artikkel 100

Tähtajad

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 3)

1.   Komisjon teeb otsuse tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise põhjendatuse kohta üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta sai artikli 98 lõikes 1 osutatud toimiku.

2.   Kui komisjon on pidanud vajalikuks nõuda liikmesriigilt artikli 98 lõikes 5 osutatud täiendavat teavet, pikendatakse lõikes 1 osutatud tähtaega selle aja võrra, kui palju kulus aega alates täiendava teabe nõude saatmise kuupäevast kuni kõnealuse teabe saamise kuupäevani. Komisjon teatab asjaomasele isikule tähtaja pikendamisest.

3.   Kui komisjon teostab otsuse tegemiseks uurimisi, pikendatakse lõikes 1 osutatud tähtaega uurimiste lõpuleviimiseks vajaliku aja võrra. Tähtaega võib pikendada kuni üheksa kuud. Komisjon teatab liikmesriigile ja asjaomasele isikule uurimiste alustamise ja lõpetamise kuupäeva.

4.   Kui komisjon kavatseb teha artikli 99 lõikes 1 osutatud ebasoodsa otsuse, pikendatakse lõikes 1 osutatud tähtaega 30 päeva võrra.

Artikkel 101

Otsuse teatavakstegemine

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 3)

1.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile oma otsuse võimalikult kiiresti ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast artikli 100 lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist.

2.   Otsustuspädev tolliasutus võtab otsuse tegemisel aluseks komisjoni otsuse, millest on teatatud kooskõlas lõikega 1.

Liikmesriik, kuhu otsustuspädev tolliasutus kuulub, teatab sellest komisjonile, saates talle asjaomase otsuse koopia.

3.   Kui tolliseadustiku artikli 116 lõikes 3 osutatud juhtudel on otsus asjaomase isiku jaoks soodne, võib komisjon täpsustada tingimusi, mille kohaselt toll faktide ja õiguslike asjaolude poolest võrreldavatel juhtudel maksab tollimaksu tagasi või vähendab seda.

Artikkel 102

Otsuse tegemata jätmise või otsusest teatamata jätmise tagajärjed

(tolliseadustiku artikli 116 lõige 3)

Kui toll ei tee otsust artikliga 100 ettenähtud tähtaja jooksul või ei teata otsusest kõnealusele liikmesriigile artikli 101 lõikega 1 ettenähtud tähtaja jooksul, teeb otsustuspädev tolliasutus asjaomase isiku suhtes soodsa otsuse.

4. PEATÜKK

Tollivõla lõppemine

Artikkel 103

Vajakajäämised, mis ei mõjuta märkimisväärselt tolliprotseduuri nõuetekohast teostamist

(tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti h alapunkt i)

Vajakajäämiseks, mis ei mõjuta märkimisväärselt tolliprotseduuri nõuetekohast teostamist, loetakse järgmised olukorrad:

a)

tähtaja ületamine sellise ajavahemiku võrra, mis ei ole pikem kui tähtajapikendus, mis oleks taotluse korral antud;

b)

tolliseadustiku artikli 79 lõike 1 punkti a või c kohaselt tekkinud tollivõlg sellise kauba suhtes, mis suunati eriprotseduurile või ajutisele ladustamisele ja mis pärast seda lubati vabasse ringlusse;

c)

tollijärelevalve hilisem kehtestamine sellise kauba suhtes, mis tavaliselt ei moodusta üht osa transiidiprotseduurist, kuid mida enne ladustati või mis enne suunati eriprotseduurile koos transiidiprotseduurile ametlikult suunatud kaubaga;

d)

eriprotseduurile (v.a transiit ja vabatsoonid) suunatud kauba puhul ja ajutiselt ladustatud kauba puhul olukord, kus protseduuri või ajutise ladustamise lõpetamiseks esitatud tollideklaratsioonis sisalduvas teabes on viga, mis ei mõjuta protseduuri ega ajutise ladustamise lõpetamist;

e)

tolliseadustiku artikli 79 lõike 1 punkti a või b kohaselt on tekkinud tollivõlg, tingimusel et asjaomane isik teavitab pädevat tolliasutust nõuetele mittevastavusest kas enne tollivõlast teatamist või enne seda, kui toll teatab kõnealusele isikule kontrollimise kavatsusest.

IV JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP

1. PEATÜKK

Sisenemise ülddeklaratsioon

Artikkel 104

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobumine

(tolliseadustiku artikli 127 lõike 2 punkt b)

1.   Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse järgmiste kaupade puhul:

a)

elektrienergia;

b)

torujuhtme kaudu sisenev kaup;

c)

kirjavahetus;

d)

nõukogu 16. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) (14) artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud majatarbed, tingimusel et neid ei veeta veolepingu alusel;

e)

kaup, mille puhul on lubatud suuline deklareerimine vastavalt artiklile 135 ja artikli 136 lõikele 1, tingimusel et seda ei veeta veolepingu alusel;

f)

artikli 138 punktides b–d või artikli 139 lõikes 1 osutatud kaup, mis tuleb deklareerida vastavalt artiklile 141, tingimusel et seda ei veeta veolepingu alusel;

g)

kaup, mis kuulub reisija isikliku pagasi hulka;

h)

kaup, mis liigub 19. juunil 1951 Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelises relvajõudude staatust reguleerivas kokkuleppes ettenähtud vormi 302 alusel;

i)

relvad ja kaitseotstarbeline varustus, mille liikmesriigi sõjalise kaitse eest vastutav asutus on toonud liidu tolliterritooriumile sõjaväetranspordiga või ainult sõjaväevõimude poolt käitatava transpordiga;

j)

järgmine kaup, mis on toodud liidu tolliterritooriumile avamererajatiselt, mida käitab liidu tolliterritooriumil asutatud isik:

i)

kaup, mida kasutatakse kõnealuste avamererajatiste ehitamiseks, parandamiseks, hooldamiseks või ümberehitamiseks;

ii)

kaup, mida kasutatakse kõnealuste avamererajatiste varustamiseks või seadmestamiseks;

iii)

toiduvaru, mida kasutatakse või tarbitakse kõnealustel avamererajatistel;

iv)

avamererajatiste tavajäätmed;

k)

kaup, mille võib vabastada tollimaksust vastavalt 18. aprilli 1961. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;

l)

järgmine laevade või õhusõidukite pardal olev kaup:

i)

kaup, mida tarnitakse nende laevade või õhusõidukite osadena või lisaseadmetena kasutamiseks;

ii)

kõnealuste laevade või õhusõidukite mootorite, masinate ja muude seadmete tööks vajalik kaup;

iii)

pardal tarbitavad või müüdavad toiduained jm kaup;

m)

kaup, mis on toodud liidu tolliterritooriumile Ceutast ja Melillast, Gibraltarist, Helgolandilt, San Marino Vabariigist, Vatikani Linnriigist, Livigno ja Campione d’Italia haldusüksustest või Itaaliale kuuluvast Lugano järve osast, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele;

n)

merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on püütud liidu kalalaevadega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvast merest;

o)

laevad (koos nende pardal oleva kaubaga), mis tuuakse liikmesriigi territoriaalvetesse üksnes eesmärgiga võtta pardale varustust, ilma et kasutataks ühtegi sadamarajatist;

p)

ATA- või CPD-märkmikega hõlmatud kaup, tingimusel et seda ei veeta veolepingu alusel.

2.   Kuni 31. detsembrini 2020 loobutakse sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest sellistes postisaadetistes oleva kauba suhtes, mille mass on kuni 250 grammi.

Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile kuni 250 grammi kaaluvates postisaadetistes, mis ei ole kantud sisenemise ülddeklaratsiooni, siis karistusi ei kohaldata. Kauba esitamisel tehakse riskianalüüs kõnealuseid kaupu käsitleva ajutise ladustamise deklaratsiooni või tollideklaratsiooni alusel, kui need on kättesaadavad.

Komisjon hindab käesoleva lõike kohast postisaadetistes sisalduva kaubaga seotud olukorda uuesti enne 31. detsembrit 2020, et teha vajalikud kohandused, võtmaks arvesse postiettevõtjate poolt kaupade liikumisel kasutatud elektroonilisi vahendeid.

Artikkel 105

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad meretranspordi korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile meritsi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

konteinerlasti puhul, v.a punktide c või d kohaldamisel, vähemalt 24 tundi enne kauba lastimist laevale, mille pardal see liidu tolliterritooriumile tuuakse;

b)

puistlasti või tükikauba puhul, v.a punktide c või d kohaldamisel, vähemalt neli tundi enne laeva saabumist esimesse liidu tolliterritooriumil asuvasse sadamasse;

c)

vähemalt kaks tundi enne laeva saabumist esimesse liidu tolliterritooriumil asuvasse sadamasse kauba puhul, mis tuuakse järgmistest kohtadest:

i)

Gröönimaa;

ii)

Fääri saared;

iii)

Island;

iv)

Läänemere, Põhjamere, Musta mere ja Vahemere sadamad;

v)

kõik Maroko sadamad;

d)

liidu tolliterritooriumist väljaspool asuva territooriumi ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira või Kanaari saarte vahel liikudes, v.a punkti c kohaldamisel, kui reis kestab vähem kui 24 tundi: vähemalt kaks tundi enne laeva saabumist esimesse liidu tolliterritooriumil asuvasse sadamasse.

Artikkel 106

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad lennutranspordi korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

1.   Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile õhuteed pidi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon võimalikult vara.

Sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalne andmestu esitatakse hiljemalt enne seda, kui kaup lastitakse õhusõidukile, mille pardal see liidu tolliterritooriumile tuuakse.

2.   Kui lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul esitatakse ainult sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalne andmestu, tuleb muud üksikasjad esitada järgmise tähtaja jooksul:

a)

vähem kui neli tundi kestvate lendude korral hiljemalt enne õhusõiduki tegelikku väljalendu;

b)

muude lendude korral vähemalt neli tundi enne õhusõiduki saabumist esimesse liidu tolliterritooriumil asuvasse lennujaama.

Artikkel 107

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad raudteetranspordi korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile raudteed pidi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

kui rongisõit kolmandas riigis asuvast viimasest rongide koostejaamast esimesse sisenemistolliasutusse kestab vähem kui kaks tundi, siis hiljemalt üks tund enne seda, kui kaup saabub kohta, mis kuulub kõnealuse tolliasutuse pädevuse alla;

b)

kõigil muudel juhtudel hiljemalt kaks tundi enne seda, kui kaup saabub kohta, mis kuulub esimese sisenemistolliasutuse pädevuse alla.

Artikkel 108

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad maanteetranspordi korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile maanteed pidi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon hiljemalt üks tund enne seda, kui kaup saabub kohta, mis kuulub esimese sisenemistolliasutuse pädevuse alla.

Artikkel 109

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad siseveetranspordi korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile siseveeteed pidi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon hiljemalt kaks tundi enne seda, kui kaup saabub kohta, mis kuulub esimese sisenemistolliasutuse pädevuse alla.

Artikkel 110

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad kombineeritud veo korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

Kui kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile transpordivahendil, mida veetakse teise aktiivse transpordivahendiga, on sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajaks aktiivse transpordivahendi suhtes kohaldatav tähtaeg.

Artikkel 111

Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad kombineeritud veo korral

(tolliseadustiku artikli 127 lõiked 3 ja 7)

Artiklites 105–109 osutatud tähtaegasid ei kohaldata vääramatu jõu korral.

Artikkel 112

Sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamine muude isikute poolt mere- või siseveetranspordiga seotud erijuhtudel

(tolliseadustiku artikli 127 lõige 6)

1.   Kui mere- või siseveetranspordi korral on üks või mitu isikut, kes ei ole vedajad, sõlminud sama kauba kohta ühe või mitu täiendavat veolepingut, mis on hõlmatud ühe või mitme veokirjaga, ja kui veokirja välja andnud isik ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kättesaadavaks oma lepingupartnerile, kes väljastab veokirja talle või tema lepingupartnerile, kellega ta on sõlminud kauba ühise lastimise kokkuleppe, esitab isik, kes ei teinud nõutavaid andmeid kättesaadavaks, kõnealused andmed esimesele sisenemistolliasutusele vastavalt tolliseadustiku artikli 127 lõikele 6.

Kui veokirjal, millele ei ole lisatud aluseks olevaid veokirju, märgitud kaubasaaja ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kõnealust veokirja väljastavale isikule kättesaadavaks, esitab ta need andmed esimesele sisenemistolliasutusele.

2.   Isik, kes esitab tolliseadustiku artikli 127 lõikes 5 osutatud andmeid, vastutab andmete eest, mille ta on esitanud vastavalt tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktidele a ja b.

Artikkel 113

Sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamine muude isikute poolt lennutranspordiga seotud erijuhtudel

(tolliseadustiku artikli 127 lõige 6)

1.   Kui õhuteed pidi toimuva veo korral on üks või mitu isikut, kes ei ole vedajad, sõlminud sama kauba kohta ühe või mitu täiendavat veolepingut, mis on hõlmatud ühe või mitme lennuveokirjaga, ja kui lennuveokirja välja andnud isik ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kättesaadavaks oma lepingupartnerile, kes väljastab lennuveokirja talle või tema lepingupartnerile, kellega ta on sõlminud kauba ühise lastimise kokkuleppe, esitab isik, kes ei teinud nõutavaid andmeid kättesaadavaks, kõnealused andmed esimesele sisenemistolliasutusele vastavalt tolliseadustiku artikli 127 lõikele 6.

2.   Kui kaupa veetakse õhuteed pidi Ülemaailmse Postiliidu õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaselt ja postiettevõtja ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid vedajale kättesaadavaks, esitab postiettevõtja need andmed esimesele sisenemistolliasutusele vastavalt tolliseadustiku artikli 127 lõikele 6.

3.   Isik, kes esitab tolliseadustiku artikli 127 lõikes 5 osutatud andmeid, vastutab andmete eest, mille ta on esitanud vastavalt tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktidele a ja b.

2. PEATÜKK

Kauba saabumine

Artikkel 114

Erikorraga maksuterritooriumidega kauplemine

(tolliseadustiku artikli 1 lõige 3)

Liikmesriigid kohaldavad käesolevat peatükki ja tolliseadustiku artikleid 133–152 sellise kauba suhtes, millega kaubeldakse erikorraga maksuterritooriumi ja liidu tolliterritooriumi muu osa vahel, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium.

Artikkel 115

Kauba tollile esitamise ja ajutise ladustamise koha heakskiitmine

(tolliseadustiku artikli 139 lõige 1 ja artikli 147 lõige 1)

1.   Kauba esitamiseks võib heaks kiita muu koha kui pädev tolliasutus, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tolliseadustiku artikli 148 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 117 sätestatud nõuded on täidetud;

b)

kaup deklareeritakse tolliprotseduurile järgmisel päeval pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui toll nõuab kauba kontrollimist vastavalt tolliseadustiku artikli 140 lõikele 2.

Kui mingi koha jaoks on juba antud ajutise ladustamise luba, ei ole heakskiitu enam vaja.

2.   Kauba ajutiseks ladustamiseks võib heaks kiita muu koha kui ajutise ladustamise rajatis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tolliseadustiku artikli 148 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 117 sätestatud nõuded on täidetud;

b)

kaup deklareeritakse tolliprotseduurile järgmisel päeval pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui toll nõuab kauba kontrollimist vastavalt tolliseadustiku artikli 140 lõikele 2.

Artikkel 116

Arvestus

(tolliseadustiku artikli 148 lõige 4)

1.   Tolliseadustiku artikli 148 lõikes 4 osutatud arvestus hõlmab järgmist teavet ja andmeid:

a)

viide asjaomasele ladustatud kaupa käsitlevale ajutise ladustamise deklaratsioonile ja ajutise ladustamise lõpule;

b)

kuupäev ja andmed ladustatud kaubaga seotud tollidokumentide kohta ning mis tahes muude kauba ajutise ladustamisega seotud dokumentide kohta;

c)

pakkeüksuste andmed, identifitseerimisnumbrid, arv ja liik, kauba kogus ja tavaline kaubanduslik või tehniline kirjeldus ning vajaduse korral kauba identifitseerimiseks vajalik konteineri identifitseerimistunnus;

d)

kauba asukoht ja andmed kauba liikumise kohta;

e)

kauba tollistaatus;

f)

andmed tolliseadustiku artikli 147 lõikes 2 osutatud tavaliste käitlemistoimingute kohta;

g)

seoses ajutiselt ladustatud kauba liikumisega eri liikmesriikides asuvate ajutise ladustamise rajatiste vahel andmed kauba saabumisest sihtkohas asuvasse ajutise ladustamise kohta.

Kui arvestus ei ole tollialase keskse raamatupidamise osa, viidatakse arvestustes tollialasele kesksele raamatupidamisele.

2.   Toll võib mitte nõuda mingit osa lõikes 1 osutatud teabest, kui see ei mõjuta negatiivselt tollijärelevalvet ega kauba kontrollimist. Kui kaup liigub ajutise ladustamise rajatiste vahel, siis sellest nõudest siiski ei loobuta.

Artikkel 117

Jaemüük

(tolliseadustiku artikli 148 lõige 1)

Tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise rajatise pidamise luba antakse järgmistel tingimustel:

a)

ajutise ladustamise rajatist ei kasutata jaemüügi eesmärgil;

b)

kui ladustatud kaup võib kujutada endast ohtu või tõenäoliselt rikkuda muud kaupa või on erirajatiste kasutamist vaja muudel põhjustel, on ajutise ladustamise rajatised sellise kauba ladustamiseks spetsiaalselt varustatud;

c)

ajutise ladustamise rajatist tohib pidada ainult loa omanik.

Artikkel 118

Ajutiselt ladustatava kaubaga seotud muud veojuhud

(tolliseadustiku artikli 148 lõike 5 punkt c)

Vastavalt tolliseadustiku artikli 148 lõike 5 punktile c võib toll lubada vedada ajutiselt ladustatud kaupa erinevate ajutise ladustamise rajatiste vahel, mis on hõlmatud erinevate ajutise ladustamise rajatise pidamise lubadega, tingimusel et nende lubade omanik on AEOC.

V JAOTIS

TOLLISTAATUSE, KAUBA TOLLIPROTSEDUURILE SUUNAMISE, ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, KAUBA VABASTAMISE JA KÕRVALDAMISE ÜLDEESKIRJAD

1. PEATÜKK

Kauba tollistaatus

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 119

Eeldus, et kaubal on tollistaatus

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 1 ja artikli 155 lõige 2)

1.   Eeldust, et kaubal on liidu kauba tollistaatus, ei kohaldata järgmise kauba suhtes:

a)

liidu tolliterritooriumile toodud kaup, mis on tollijärelevalve all, et määrata kindlaks selle tollistaatus;

b)

ajutiselt ladustatud kaup;

c)

kaup, mis on suunatud mis tahes eriprotseduurile, välja arvatud sisetransiidi-, välistöötlemis- ja lõppkasutusprotseduur;

d)

merekalapüügisaadused, mis on püütud liidu laevadega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territoriaalvetest väljaspool ja mis on toodud liidu tolliterritooriumile vastavalt artiklile 129;

e)

kaup, mis on saadud punktis d osutatud saadustest kalalaeva või liidu kalatöötlemislaeva pardal ja mille tootmisel on vajaduse korral kasutatud muid liidu tollistaatusega kaupu ning mis on toodud liidu tolliterritooriumile vastavalt artiklile 129;

f)

merekalapüügi- ja muud saadused, mis on püütud kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega liidu tolliterritooriumil.

2.   Liidu kaupa võib viia liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks, järgmistel juhtudel:

a)

kaupa veetakse õhuteed pidi ja see on peale või ümber laaditud liidu lennujaamas saatmiseks liidu teise lennujaama, tingimusel et vedu toimub liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel;

b)

kaupa veetakse meritsi liidu sadamate vahel regulaarlaevaliinidel, mis on lubatud vastavalt artiklile 120;

c)

kaupa veetakse raudteed pidi läbi kolmanda riigi, mis on ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriik, liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel ja selline võimalus on sätestatud rahvusvahelises kokkuleppes.

3.   Liidu kaupa võib viia liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks, järgmistel juhtudel, kui selle kauba liidu tollistaatus on tõendatud:

a)

kaup, mis on toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise ja mis on kõnealuselt territooriumilt ajutiselt välja viidud meritsi või õhuteed pidi;

b)

kaup, mis on liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise läbi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva territooriumi, ilma et seda ümber laaditaks;

c)

kaup, mis on toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise läbi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva territooriumi ja mis on väljaspool liidu tolliterritooriumi ümber laaditud mõnele muule transpordivahendile kui see, millele see algselt laaditi, ja mille jaoks on välja antud uus, väljaspool liidu tolliterritooriumi toimuvat vedu hõlmav veodokument, tingimusel et uus dokument esitatakse koos ühtse originaalveodokumendi koopiaga;

d)

mootorsõidukid, mis on registreeritud liikmesriigis, kuid mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud;

e)

pakendid, kaubaalused ja muu sarnane varustus (välja arvatud konteinerid), mis kuuluvad isikule, kelle asukoht on liidu tolliterritooriumil, ja mida kasutatakse sellise kauba vedamisel, mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud;

f)

reisija pagasis olev kaup, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ning mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud.

2. jagu

Regulaarlaevaliin tollialaseks kasutamiseks

Artikkel 120

Regulaarlaevaliini avamise luba

(tolliseadustiku artikli 155 lõige 2)

1.   Otsustuspädev tolliasutus võib anda laevandusettevõtjale regulaarlaevaliini avamise loa, mis annab talle õiguse viia kaupa liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba liidu tollistaatus muutuks.

2.   Luba antakse üksnes juhul, kui laevandusettevõtja:

a)

on asutatud liidu tolliterritooriumil;

b)

vastab tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumile;

c)

kohustub pärast loa andmist edastama otsustuspädevale tolliasutusele artikli 121 lõikes 1 osutatud teavet ja

d)

kohustub mitte tegema regulaarlaevaliini marsruudil peatusi sadamas, mis asub väljaspool liidu tolliterritooriumi, või liidu sadama vabatsoonis ja mitte laadima kaupa merel ümber.

3.   Käesoleva artikli kohaselt loa saanud laevandusettevõtjad käitavad selles sätestatud regulaarlaevaliini.

Regulaarlaevaliini käitamiseks kasutatakse sel eesmärgil vastavalt artiklile 121 registreeritud laevu.

Artikkel 121

Laevade ja sadamate registreerimine

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 4 ja artikli 155 lõige 2)

1.   Artikli 119 lõike 2 punkti b eesmärgil regulaarlaevaliini avamiseks loa saanud laevandusettevõtja registreerib laevad, mida ta kavatseb kasutada, ja sadamad, mida ta kavatseb külastada, edastades otsustuspädevale tolliasutusele järgmise teabe:

a)

regulaarlaevaliinil sõitvate laevade nimed;

b)

sadam, kust regulaarlaevaliinil sõitev laev alustab teekonda;

c)

sadamad, kus laev peatub.

2.   Lõikes 1 osutatud registreerimine jõustub esimesel tööpäeval pärast kuupäeva, mil otsustuspädev tolliasutus on laeva registreerinud.

3.   Artikli 119 lõike 2 punkti b eesmärgil regulaarlaevaliini avamiseks loa saanud laevandusettevõtja teavitab otsustuspädevat tolliasutust kõikidest muudatustest, mis on tehtud lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teabesse, ning nende muudatuste jõustumise kuupäevast ja kellaajast.

Artikkel 122

Ettenägematud asjaolud regulaarlaevaliinil toimuva veo ajal

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 1 ja artikli 155 lõige 2)

Kui regulaarlaevaliini jaoks artikli 119 lõike 2 punkti b tähenduses registreeritud laev on sunnitud ettenägematute asjaolude tõttu kaupa ümber laadima merel, jääma ankrusse või laadima kaupa peale või maha väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas sadamas või sadamas, mis ei ole asjaomase regulaarlaevaliini jaoks ette nähtud, või liidu tolliterritooriumil asuva sadama vabatsoonis, ei muudeta selle kauba tollistaatust, välja arvatud juhul, kui kaup laaditakse kõnealustes kohtades peale või maha.

Kui tollil on alust kahelda selles, kas kaup vastab nendele tingimustele, tuleb selle kauba tollistaatust tõendada.

3. jagu

Liidu kauba tollistaatuse tõend

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 123

Tõendite T2L, T2LF või tolli kaubamanifesti kehtivusaeg

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 5)

Liidu kauba tollistaatuse tõendid T2L, T2LF või tollikauba manifest kehtivad 90 päeva alates nende registreerimise kuupäevast või, kui artikli 128 kohaselt puudub kohustus tolli kaubamanifesti registreerida, siis alates selle koostamise kuupäevast. Asjaomase isiku taotluse korral ja põhjendatud juhtudel võib toll kehtestada tõendile pikema kehtivusaja.

Artikkel 124

Tõendite T2L, T2LF või tolli kaubamanifesti tolli viitenumbri edastamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Tõendite T2L, T2LF või tolli kaubamanifesti tolli viitenumbri (MRN) võib esitada järgmiste elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil:

a)

vöötkood;

b)

tollistaatuse registreerimise dokument;

c)

muud andmeid vastuvõtva tolliasutuse lubatud vahendid.

2. alajagu

Elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil esitatud tõendid

Artikkel 125

Liidu kauba tollistaatuse tõendamine reisijate puhul, kes ei ole ettevõtjad

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Reisija, kes ei ole ettevõtja, võib esitada liidu kauba tollistaatuse tõendi saamiseks kirjaliku taotluse.

Artikkel 126

Liidu kauba tollistaatuse tõendamine kaubaarve või veodokumendi esitamisega

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2 ja artikli 6 lõike 3 punkt a)

1.   Sellise liidu kauba tollistaatust, mille väärtus ei ületa 15 000 eurot, võib tõendada järgmiste elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil:

a)

kaubaga seotud arve;

b)

kaubaga seotud veodokument.

2.   Lõikes 1 osutatud kaubaarvel või veodokumendil peab olema vähemalt kaubasaatja täielik nimi ja aadress või, kui kaubasaatjat ei ole, siis asjaomase isiku oma, samuti pädev tolliasutus, pakkeüksuste arv, liik, markeering ja viitenumbrid, kauba kirjeldus, kauba brutomass (kg) ja väärtus ning vajaduse korral ka konteinerite numbrid.

Kaubasaatja või, kui kaubasaatjat ei ole, siis asjaomane isik identifitseerib liidu kauba tollistaatuse, märkides kaubaarvele või veodokumendile vastavalt kas koodi T2L või T2LF ning lisades oma allkirja.

Artikkel 127

Liidu kauba tollistaatuse tõendamine TIR- või ATA-märkmike või vormi 302 esitamisega

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Kui liidu kaupa veetakse TIR-konventsiooni, ATA-konventsiooni, Istanbuli konventsiooni või 19. juunil 1951 Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppe alusel, võib liidu kauba tollistaatust tõendada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

3. alajagu

Volitatud väljastaja välja antud liidu kauba tollistaatuse tõend

Artikkel 128

Tõendamise lihtsustamine volitatud väljastaja puhul

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

1.   Kõik liidu tolliterritooriumil asutatud isikud, kes vastavad tolliseadustiku artikli 39 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele, võivad saada loa välja anda:

a)

tõendi T2L või T2LF, ilma et nad peaksid nõudma sellekohast kinnitust;

b)

tolli kaubamanifesti, ilma et nad peaksid nõudma pädevalt tolliasutuselt sellekohast kinnitust ja tõendi registreerimist.

2.   Lõikes 1 osutatud loa annab välja pädev tolliasutus asjaomase isiku taotluse korral.

4. alajagu

Merekalapüügisaaduseid ja sellistest saadustest saadud tooteid käsitlevad erisätted

Artikkel 129

Merekalapüügisaaduste ja sellistest saadustest saadud toodete tollistaatus

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 2)

Artikli 119 lõike 1 punktides d ja e loetletud saaduste ja kaupade liidu tollistaatuse tõendamiseks tuleb teha kindlaks, et need kaubad on veetud otse liidu tolliterritooriumile ühel järgmistest viisidest:

a)

liidu kalalaevaga, millega nimetatud saadused on püütud, ja vastavalt olukorrale, mille pardal neid töödeldi;

b)

liidu kalalaevaga pärast seda, kui saadused laaditi punktis a osutatud laevalt ümber;

c)

liidu kalatöötlemislaevaga, mille pardal kõnealuseid saadusi pärast nende ümberlaadimist punktis a nimetatud laevalt töödeldi;

d)

mõne muu laevaga, millele kõnealused saadused ja kaubad punktides a, b ja c nimetatud laevadelt ümber laaditi ilma edasiste muudatusteta;

e)

transpordivahendiga, millele on antud üksainus veodokument, mis on välja antud riigis või territooriumil, mis ei kuulu liidu tolliterritooriumi alla, kust saadused või kaup on lossitud punktides a, b, c või d nimetatud laevadelt.

Artikkel 130

Merekalapüügisaaduste ja sellistest saadustest saadud toodete tollistaatuse tõendamine

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2 ja artikli 6 lõike 3 punkt a)

1.   Selleks et tõendada tollistaatust vastavalt artiklile 129, peavad püügipäevik, lossimisdeklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon ja laevaseiresüsteem vastavalt vajadusele nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (15) kohaselt sisaldama järgmist teavet:

a)

koht, kust merekalapüügisaadused püüti, mis võimaldab teha kindlaks, et saadustel või kaubal on liidu kauba tollistaatus vastavalt artiklile 129;

b)

merekalapüügisaadused (nimetus ja liik) ja nende brutomass (kg);

c)

punktis b osutatud merekalapüügisaadustest saadud toodete liik, mida on kirjeldatud nii, et neid on võimalik klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri, ja brutomass (kg).

2.   Artikli 119 lõike 1 punktides d ja e osutatud saaduste ja kauba ümberlaadimisel liidu kalalaevale või liidu kalatöötlemislaevale (vastuvõttev laev) peab liidu selle kalalaeva või liidu kalatöötlemislaeva püügipäevik või ümberlaadimisdeklaratsioon, millelt saadused ja kaubad ümber laaditi, sisaldama lisaks lõikes 1 osutatud teabele ka selle vastuvõtva laeva nime, lipuriiki ja registrinumbrit ning kapteni täielikku nime, millele saadused ja kaubad ümber laaditi.

Vastuvõtva laeva püügipäevik või ümberlaadimisdeklaratsioon peavad lisaks lõike 1 punktides b ja c osutatud teabele sisaldama ka liidu selle kalalaeva või kalatöötlemislaeva nime, lipuriiki ja registrinumbrit ja kapteni täielikku nime, millelt saadused või kaubad ümber laaditi.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab tolliasutus vastu paberipõhise püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni või ümberlaadimisdeklaratsiooni laevade puhul, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, kuid mitte üle 15 meetri.

Artikkel 131

Ümberlaadimine

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 3)

1.   Artikli 119 lõike 1 punktides d ja e osutatud saaduste ja kauba ümberlaadimise korral muudele vastuvõtvatele laevadele kui liidu kalalaevadele või liidu kalatöötlemislaevadele tõendatakse liidu kauba tollistaatust vastuvõtva laeva ümberlaadimisdeklaratsiooni väljatrüki abil, millele on lisatud selle liidu kalalaeva või liidu kalatöötlemislaeva püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja laevaseiresüsteemi väljatrükk, millelt saadused ja kaup ümber laaditi.

2.   Mitmekordse ümberlaadimise korral esitatakse ka kõigi ümberlaadimisdeklaratsioonide väljatrükk.

Artikkel 132

Liidu kauba tollistaatuse tõendamine merekalapüügi- ja muude saaduste puhul, mis on püütud kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega liidu tolliterritooriumil

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Merekalapüügi- ja muude saaduste puhul, mis on püütud kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega liidu tolliterritooriumil, tõendatakse liidu kauba tollistaatust püügipäeviku väljatrüki abil.

Artikkel 133

Saadused ja kaup, mis laaditakse ümber ja mida veetakse läbi riigi või territooriumi, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

Kui artikli 119 lõike 1 punktides d ja e osutatud saadused ja kaup laaditakse ümber ja veetakse otse läbi riigi või territooriumi, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa, esitatakse liidu kalalaeva või liidu kalatöötlemislaeva püügipäeviku väljatrükk ja vajaduse korral ka ümberlaadimisdeklaratsiooni väljatrükk, millel peab olema järgmine teave:

a)

kolmanda riigi tolliasutuse kinnitus;

b)

saaduste ja kauba kolmandasse riiki sissetoomise ja sealt väljaviimise kuupäev;

c)

liidu tolliterritooriumile tagasisaatmiseks kasutatud transpordivahend;

d)

punktis a osutatud tolliasutuse aadress.

2. PEATÜKK

Kauba suunamine tolliprotseduurile

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 134

Tollideklaratsioonid erikorraga maksuterritooriumidega kauplemisel

(tolliseadustiku artikli 1 lõige 3)

1.   Tolliseadustiku artikli 1 lõikes 3 osutatud liidu kaubaga kauplemise korral kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

tolliseadustiku V jaotise 2., 3. ja 4. peatükk;

b)

tolliseadustiku VIII jaotise 2. ja 3. peatükk;

c)

käesoleva määruse V jaotise 2. ja 3. peatükk;

d)

käesoleva määruse VIII jaotise 2. ja 3. peatükk.

2.   Isik täidab lõike 1 sätete kohaseid kohustusi, kui ta esitab kaubaarve või veodokumendi järgmistel juhtudel:

a)

kaup lähetatakse erikorraga maksuterritooriumilt samas liikmesriigis asuvasse liidu tolliterritooriumi teise ossa, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium;

b)

kaup tuuakse erikorraga maksuterritooriumile samas liikmesriigis asuvast liidu tolliterritooriumi teisest osast, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium;

c)

kaup lähetatakse liidu tolliterritooriumi teisest osast, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium, samas liikmesriigis asuvale erikorraga maksuterritooriumile;

d)

kaup tuuakse liidu tolliterritooriumi teise ossa, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium, samas liikmesriigis asuvalt erikorraga maksuterritooriumilt.

Artikkel 135

Suuline vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

1.   Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni võib esitada suuliselt järgmise kauba kohta:

a)

mittekaubanduslikku laadi kaup;

b)

kaubanduslikku laadi kaup, mis kuulub reisija isikliku pagasi hulka, tingimusel et selle väärtus on kuni 1 000 eurot või netomass kuni 1 000 kg;

c)

liidu põllumajandustootjate poolt kolmandas riigis asuvatelt kinnisomanditelt saadud tooted, kalapüügi- ja kalakasvatussaadused ning jahipidamissaadused, mis on määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklite 35–38 alusel tollimaksust vabastatud;

d)

seemned, väetised ning pinnase ja põllukultuuride hooldamiseks vajalikud tooted, mille on kolmandatest riikidest importinud põllumajandustootjad kasutamiseks nende riikidega külgneval kinnisomandil ning mis on määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklite 39 ja 40 alusel tollimaksust vabastatud.

2.   Suulise vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni võib esitada artikli 136 lõikes 1 osutatud kauba kohta tingimusel, et see kaup on tagasitoodud kaubana imporditollimaksust vabastatud.

Artikkel 136

Suuline ajutise impordi ja reekspordideklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

1.   Ajutise impordi tollideklaratsiooni võib esitada suuliselt järgmise kauba kohta:

a)

artiklites 208–213 osutatud kaubaalused, konteinerid ja transpordivahendid ning varuosad, tarvikud ja varustus nende kaubaaluste, konteinerite ja transpordivahendite jaoks;

b)

artiklis 219 osutatud isiklikud asjad ja spordikaubad;

c)

meremeeste ajaviitevahendid, mida kasutatakse rahvusvahelises mereliikluses osaleval laeval vastavalt artikli 220 punktile a;

d)

artiklis 222 osutatud meditsiini-, kirurgia- ja laboriseadmed;

e)

artiklis 223 osutatud loomad, tingimusel et nad on mõeldud rändkarjatamiseks või karjatamiseks või kasutamiseks töötegemisel või vedamisel;

f)

artikli 224 punktis a osutatud seadmed;

g)

instrumendid ja aparaadid, mis on arstidele vajalikud organite siirdamist ootavate patsientide abistamiseks ja mis vastavad artikli 226 lõike 1 tingimustele;

h)

katastroofiabi vahendid, mida kasutatakse seoses liidu tolliterritooriumi mõjutavate katastroofide või sarnaste sündmuste tagajärgede likvideerimiseks võetavate meetmetega;

i)

reisijate poolt ajutiselt imporditud kaasaskantavad muusikariistad, mida kavatsetakse kasutada erialaste töövahenditena;

j)

täidetuna imporditud pakendid, mida kavatsetakse reeksportida kas tühja või täidetuna ja millel on väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isiku püsivad ja kustumatud tähised;

k)

raadio- ja televisioonisaadete tootmise ja edastamise seadmed ning raadio- ja televisioonisaadete tootmiseks ja edastamiseks kohandatud sõidukid ja nende varustus, mida impordivad väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvad ning selliste seadmete ja sõidukite ajutiseks impordiks loa andva tolliasutuse poolt heakskiidetud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid;

l)

muu tolli poolt lubatud kaup.

2.   Reekspordideklaratsiooni võib esitada suuliselt siis, kui lõpetatakse lõikes 1 osutatud kauba ajutise impordi protseduur.

Artikkel 137

Suuline ekspordideklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

1.   Ekspordi tollideklaratsioonid võib esitada suuliselt järgmise kauba kohta:

a)

mittekaubanduslikku laadi kaup;

b)

kaubanduslikku laadi kaup, tingimusel et selle väärtus on kuni 1 000 eurot või netomass kuni 1 000 kg;

c)

liidu tolliterritooriumil registreeritud transpordivahendid, mida kavatsetakse reimportida, ning nende transpordivahendite varuosad, tarvikud ja varustus;

d)

põllumajandusliku tegevuse liidust kolmandasse riiki üleviimise korral eksporditavad koduloomad, mis on määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 115 alusel tollimaksust vabastatud;

e)

saadused, mille põllumajandustootjad on saanud liidus asuvatelt kinnisomanditelt ning mis on määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklite 116, 117 ja 118 alusel tollimaksust vabastatud;

f)

seemned, mille põllumajandustootjad on eksportinud kolmandates riikides asuvatel kinnisomanditel kasutamiseks ning mis on määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklite 119 ja 120 alusel tollimaksust vabastatud;

g)

loomadega nende eksportimise ajal kaasas olev sööt, mis on määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 121 alusel tollimaksust vabastatud.

2.   Ekspordi tollideklaratsiooni võib esitada suuliselt artikli 136 lõikes 1 osutatud kauba kohta siis, kui see on ette nähtud reimpordiks.

Artikkel 138

Kaup, mis tuleb deklareerida vabasse ringlusse lubamiseks vastavalt artiklile 141

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

Kui järgmist kaupa ei ole deklareeritud teisiti, tuleb see deklareerida vabasse ringlusse lubamiseks vastavalt artiklile 141:

a)

reisijate isiklikus pagasis olev mittekaubanduslikku laadi kaup, mis on vabastatud imporditollimaksust kas komisjoni määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 41 alusel või tagasitoodud kaubana;

b)

artikli 135 lõike 1 punktides c ja d osutatud kaup;

c)

transpordivahendid, mis on vabastatud imporditollimaksust vastavalt tolliseadustiku artiklile 203;

d)

reisijate reimporditud kaasaskantavad muusikariistad, mis on vabastatud imporditollimaksust tagasitoodud kaubana vastavalt tolliseadustiku artiklile 203;

e)

kirjavahetus;

f)

postisaadetistes olev kaup, mis on vabastatud imporditollimaksust vastavalt määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklitele 23–27.

Artikkel 139

Kaup, mis tuleb deklareerida ajutiseks impordiks ja reekspordiks vastavalt artiklile 141

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

1.   Kui artikli 136 lõike 1 punktides e–j osutatud kaupa ei ole deklareeritud teisiti, tuleb see deklareerida ajutiseks impordiks vastavalt artiklile 141.

2.   Kui artikli 136 lõike 1 punktides e–j osutatud kaupa ei ole deklareeritud teisiti, tuleb see deklareerida ajutise impordi protseduuri lõpetavaks reekspordiks vastavalt artiklile 141.

Artikkel 140

Kaup, mis tuleb deklareerida ekspordiks vastavalt artiklile 141

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

1.   Kui järgmist kaupa ei ole deklareeritud teisiti, tuleb see deklareerida ekspordiks vastavalt artiklile 141:

a)

artiklis 137 osutatud kaup;

b)

reisijate kaasaskantavad muusikariistad.

2.   Kui kaup saadetakse Helgolandi, tuleb see deklareerida ekspordiks vastavalt artiklile 141.

Artikkel 141

Toimingud, mida loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

1.   Artikli 138 punktides a–d, artiklis 139 ja artikli 140 lõikes 1 osutatud kauba puhul loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks üht järgmistest toimingutest:

a)

rohelise ehk „ei ole deklareeritavat kaupa” koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori;

b)

sellise tolliasutuse läbimine, kus ei ole kahte koridori;

c)

„ei ole deklareeritavat kaupa” kleebise või deklaratsioonilipiku kinnitamine reisija isikliku sõiduki tuuleklaasile, kui see võimalus on ette nähtud liikmesriigi õigusaktidega.

2.   Kirjavahetus loetakse deklareerituks vabasse ringlusse lubamiseks siis, kui see siseneb liidu tolliterritooriumile.

Kirjavahetus loetakse deklareerituks ekspordiks või reekspordiks siis, kui see viiakse liidu tolliterritooriumilt välja.

3.   Postisaadetistes olev kaup, mis on vabastatud imporditollimaksust vastavalt määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklitele 23–27, loetakse deklareerituks vabasse ringlusse lubamiseks, kui see esitatakse tollile vastavalt tolliseadustiku artiklile 139, tingimusel et tolliasutus aktsepteerib nõutud andmeid.

4.   Postisaadetises sisalduv kaup väärtusega kuni 1 000 eurot, millelt ei tule tasuda eksporditollimaksu, loetakse deklareerituks ekspordiks siis, kui see viiakse liidu tolliterritooriumilt välja.

Artikkel 142

Kaup, mida ei või deklareerida suuliselt ega vastavalt artiklile 141

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

Artikleid 135–140 ei kohaldata järgmise kauba suhtes:

a)

kaup, mille kohta on täidetud kõik formaalsused eesmärgiga saada ühise põllumajanduspoliitika raames ekspordil ettenähtud eksporditoetusi või rahalisi soodustusi;

b)

kaup, mille kohta on esitatud taotlus tollimaksu või muude maksude tagasimaksmiseks;

c)

kaup, mille suhtes kehtivad keelud või piirangud;

d)

kaup, mille suhtes kohaldatakse mis tahes muud liidu õigusaktides sätestatud eriformaalsust, mida tolliasutused peavad täitma.

Artikkel 143

Paberkandjal esitatavad tollideklaratsioonid

(tolliseadustiku artikli 158 lõige 2)

Reisijad võivad endaga kaasas oleva kauba kohta esitada paberkandjal tollideklaratsiooni.

Artikkel 144

Postisaadetistes sisalduva kauba tollideklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

Postiettevõtja võib esitada postisaadetistes sisalduva kauba vabasse ringlusse lubamiseks tollideklaratsiooni, mis vastab B lisas osutatud vähendatud andmenõuetele, kui kõnealune kaup vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)

kauba väärtus on kuni 1 000 eurot;

b)

kauba kohta ei ole esitatud tagasimaksmise või vähendamise taotlust;

c)

kauba suhtes ei kehti keelud ega piirangud.

2. jagu

Lihtsustatud tollideklaratsioonid

Artikkel 145

Lihtsustatud tollideklaratsiooni regulaarse kasutamise lubamise tingimused

(tolliseadustiku artikli 166 lõige 2)

1.   Tolliseadustiku artikli 166 lõike 2 kohane luba kauba regulaarseks suunamiseks tolliprotseduurile lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel antakse siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotleja vastab tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumile;

b)

vajaduse korral kohaldab taotleja kaubanduspoliitiliste meetmete või põllumajandustoodetega kauplemisega seotud litsentside ja lubade haldamise nõuetekohast korda;

c)

taotleja tagab, et asjakohased töötajad on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab menetlused, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitatakse;

d)

vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda keeldude ja piirangutega seotud impordi- ja ekspordilitsentside haldamiseks, kaasa arvatud meetmed, mille abil eristatakse keeldude või piirangutega hõlmatud kaupa muust kaubast ning tagatakse nende keeldude või piirangute järgimine.

2.   AEOCd käsitatakse lõike 1 punktides b, c ja d osutatud tingimustele vastavana, kui tema arvepidamine on asjakohane kauba suunamiseks tolliprotseduurile lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel.

Artikkel 146

Lisadeklaratsioon

(tolliseadustiku artikli 167 lõige 1)

1.   Kui toll märgib tasumisele kuuluva impordi- või eksporditollimaksu summa arvestusdokumentidesse vastavalt tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 esimesele lõigule, tuleb kümne päeva jooksul pärast kauba vabastamist esitada tolliseadustiku artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud lisadeklaratsioon.

2.   Kui arvestuskanne tehakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 105 lõike 1 teise lõiguga ning kui lisadeklaratsioon on üldine, perioodiline või kokkuvõtlik, ei tohi lisadeklaratsiooniga hõlmatud ajavahemik olla pikem kui üks kalendrikuu.

3.   Lõikes 2 osutatud lisadeklaratsiooni esitamise tähtaja määrab kindlaks toll. Lisadeklaratsioon tuleb esitada kümne päeva jooksul pärast lisadeklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku lõppemist.

Artikkel 147

Tähtaeg, mille jooksul peavad deklarandi käsutuses olema lisadeklaratsiooniga seotud lisadokumendid

(tolliseadustiku artikli 167 lõige 1)

1.   Lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise ajal puudunud lisadokumendid peavad olema deklarandi käsutuses artikli 146 lõike 1 või 3 kohaselt sätestatud lisadeklaratsiooni esitamise tähtaja jooksul.

2.   Toll võib nõuetekohaselt põhjendatud juhul lubada lisadokumentide esitamiseks pikemat tähtaega kui on sätestatud lõikes 1. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui 120 päeva alates kauba vabastamise kuupäevast.

3.   Kui lisadokument käsitleb tolliväärtust, võib toll nõuetekohaselt põhjendatud juhul sätestada pikema tähtaja, kui on sätestatud lõikes 1 või 2, võttes nõuetekohaselt arvesse tolliseadustiku artikli 103 lõikes 1 osutatud tähtaega.

3. jagu

Kõikide tollideklaratsioonide suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 148

Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine pärast kauba vabastamist

(tolliseadustiku artikli 174 lõige 2)

1.   Kui on kindlaks tehtud, et kaup on muu tolliprotseduuri asemel ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mille puhul tekib impordil tollivõlg, tunnistatakse tollideklaratsioon deklarandi taotluse korral pärast kauba vabastamist kehtetuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotlus esitatakse 90 päeva jooksul pärast deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva;

b)

kaupa ei ole kasutatud viisil, mis ei ole kooskõlas tolliprotseduuriga, millele see oleks suunatud, kui ei oleks olnud eksitust;

c)

eksliku deklaratsiooni esitamise ajal olid täidetud tingimused kauba suunamiseks tolliprotseduurile, millele see oleks suunatud, kui ei oleks olnud eksitust;

d)

esitatud on tollideklaratsioon selle tolliprotseduuri kohta, millele kaup oleks suunatud, kui ei oleks olnud eksitust.

2.   Kui on kindlaks tehtud, et kaup on muu kauba asemel ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mille puhul tekib impordil tollivõlg, tunnistatakse tollideklaratsioon deklarandi taotluse korral pärast kauba vabastamist kehtetuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotlus esitatakse 90 päeva jooksul pärast deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva;

b)

ekslikult deklareeritud kaupa on kasutatud ainult selle esialgsel kujul lubatud viisil ja selle esialgne kuju on taastatud;

c)

sama tolliasutus on pädev nii ekslikult deklareeritud kauba kui ka selle kauba suhtes, mida deklarant kavatses deklareerida;

d)

kaup tuleb deklareerida samale tolliprotseduurile kui ekslikult deklareeritud kaup.

3.   Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (16) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingu alusel müüdud kaup on lubatud vabasse ringlusse ja tagasi toodud, tunnistatakse tollideklaratsioon kehtetuks pärast kauba vabastamist deklarandi põhjendatud taotluse korral, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotlus esitatakse 90 päeva jooksul pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva;

b)

kaup on eksporditud eesmärgiga viia see tagasi esmase tarnija aadressile või mõnele muule nimetatud tarnija esitatud aadressile.

4.   Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud juhtudele tunnistatakse tollideklaratsioonid kehtetuks deklarandi põhjendatud taotluse korral pärast kauba vabastamist järgmistel juhtudel:

a)

kaup on vabastatud ekspordiks, reekspordiks või välistöötlemisprotseduuriks ja seda ei ole viidud liidu tolliterritooriumilt välja;

b)

kaup on ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mida kohaldatakse muu kui liidu kauba suhtes, ja kui selle liidu kauba tollistaatus on tõendatud hiljem tõenditega T2L ja T2LF või tolli kaubamanifestiga;

c)

kaup on ekslikult deklareeritud rohkem kui ühe tollideklaratsiooni alusel;

d)

tagasiulatuva jõuga luba antakse vastavalt tolliseadustiku artikli 211 lõikele 2;

e)

liidu kaup on suunatud tolliladustamisprotseduurile vastavalt tolliseadustiku artikli 237 lõikele 2 ja seda ei saa enam samale protseduurile suunata vastavalt tolliseadustiku artikli 237 lõikele 2.

5.   Vastavalt lõike 4 punktile a võib kehtetuks tunnistada üksnes sellise kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni, millelt tuleb tasuda eksporditollimaks, mille kohta tuleb esitada taotlus imporditollimaksu tagasimaksmiseks, eksporditoetuse või muude ekspordil makstavate summade saamiseks või mille ekspordil on rakendatud erimeetmeid, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

deklarant esitab eksporditolliasutusele või välistöötlemisprotseduuri korral protseduurile suunavale tolliasutusele tõendid, et kaupa ei ole liidu tolliterritooriumilt välja viidud;

b)

kui tollideklaratsioon on paberkandjal, tagastab deklarant eksporditolliasutusele või välistöötlemisprotseduuri korral protseduurile suunavale tolliasutusele kõik tollideklaratsiooni koopiad koos kõigi muude deklaratsiooni vastuvõtmise ajal talle antud dokumentidega;

c)

deklarant esitab eksporditolliasutusele tõendid, et eksporditoetus ja muud kõnealuse kauba ekspordil ettenähtud summad või rahalised soodustused on tagasi makstud või et pädevad asutused on võtnud vajalikud meetmed, millega tagatakse, et neid välja ei maksta;

d)

deklarant järgib mis tahes muid kauba suhtes siduvaid kohustusi;

e)

tollideklaratsiooniga koos esitatud ekspordilitsentsi võimalikud muudatused on tühistatud.

4. jagu

Muu lihtsustamine

Artikkel 149

Keskse tollivormistuse lubade andmise tingimused

(tolliseadustiku artikli 179 lõige 1)

1.   Selleks et saada keskse tollivormistuse luba vastavalt tolliseadustiku artiklile 179, peavad keskse tollivormistuse taotlused olema seotud ühega järgmistest:

a)

vabasse ringlusse lubamine,

b)

tolliladustamine,

c)

ajutine import,

d)

lõppkasutus,

e)

seestöötlemine,

f)

välistöötlemine,

g)

eksport,

h)

reeksport.

2.   Kui tollideklaratsioon esitatakse deklarandi arvestuskande vormis, võib anda keskse tollivormistuse loa artiklis 150 sätestatud tingimuste alusel.

Artikkel 150

Deklarandi arvestuskandega seotud loa andmise tingimused

(tolliseadustiku artikli 182 lõige 1)

1.   Luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis antakse juhul, kui taotlejad tõendavad, et nad vastavad tolliseadustiku artikli 39 punktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidele.

2.   Selleks et anda luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis vastavalt tolliseadustiku artikli 182 lõikele 1, peab taotlus olema seotud ühega järgmistest:

a)

vabasse ringlusse lubamine,

b)

tolliladustamine,

c)

ajutine import,

d)

lõppkasutus,

e)

seestöötlemine,

f)

välistöötlemine,

g)

eksport ja reeksport.

3.   Kui taotletakse vabasse ringlusse lubamist, ei anta luba järgmise jaoks:

a)

sellise kauba üheaegne lubamine vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks, mis on vabastatud käibemaksust vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 138 ja mille suhtes kohaldatakse aktsiisi peatamise korda vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artiklile 17;

b)

sellise kauba reimport koos üheaegse lubamisega vabasse ringlusse ja kodumaiseks kasutamiseks, mis on vabastatud käibemaksust vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 138 ja mille suhtes kohaldatakse aktsiisi peatamise korda vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artiklile 17.

4.   Kui taotletakse ekspordi- ja reekspordiluba, antakse luba üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 263 lõikega 2;

b)

eksporditolliasutus on ka väljumistolliasutus või nii eksporditolliasutus kui ka väljumistolliasutus on rakendanud vajalikku korda selle tagamiseks, et kaup on väljaviimise ajal tollijärelevalve all.

5.   Kui taotletakse ekspordi- ja reekspordiluba, lubatakse aktsiisiga maksustatavat kaupa eksportida ainult juhul, kui kohaldatakse direktiivi 2008/118/EÜ artiklit 30.

6.   Deklarandi arvestuskande jaoks ei anta luba, kui taotlus on seotud protseduuriga, mille jaoks on nõutav standarditud teabevahetus tolliasutuste vahel vastavalt artiklile 181, välja arvatud juhul, kui tolliasutused on nõus muude elektrooniliste teabevahetusviisidega.

Artikkel 151

Enesehindamise lubade andmise tingimused

(tolliseadustiku artikli 185 lõige 1)

Kui tolliseadustiku artikli 185 lõikes 2 osutatud taotlejal on deklarandi arvestuskandega seotud luba, lubatakse enesehindamist tingimusel, et sellekohane taotlus on seotud artikli 150 lõikes 2 osutatud tolliprotseduuriga või reekspordiga.

Artikkel 152

Enesehindamisega seotud tolliformaalsused ja kontrollid

(tolliseadustiku artikli 185 lõige 1)

Enesehindamise lubade omanikele võib anda loa kontrollida tollijärelevalve all seda, kas loal täpsustatud keeldusid ja piiranguid järgitakse.

3. PEATÜKK

Kauba vabastamine

Artikkel 153

Vabastamine, mis ei sõltu tagatise esitamisest

(tolliseadustiku artikli 195 lõige 2)

Kui enne sellise kauba vabastamist, mille kohta on esitatud tariifikvoodi eraldamise taotlus, ei peeta kõnealust tariifikvooti kriitiliseks, ei sõltu kauba vabastamine tagatise esitamisest.

Artikkel 154

Kauba vabastamise teade

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

1.   Kui tolliprotseduuri või reekspordi deklaratsioon esitatakse elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil, võib toll deklarandile kauba vabastamisest teatamiseks kasutada muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid.

2.   Kui enne kauba vabastamist ladustati seda ajutiselt ja kui toll peab teatama asjakohase ajutise ladustamiskoha käitamise loa omanikule kauba vabastamisest, võib teabe esitada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUST VABASTAMINE

1. PEATÜKK

Vabasse ringlusse lubamine

Artikkel 155

Banaanide kaalumise sertifikaatide koostamise luba

(tolliseadustiku artikli 163 lõige 3)

Toll peab andma loa koostada standardtollideklaratsiooniga seotud lisadokumente, mis tõendavad CN-koodi 0803 90 10 alla kuuluvate ja imporditollimaksuga maksustatavate värskete banaanide kaalumist (edaspidi „banaanide kaalumise sertifikaadid”), kui sellise loa taotleja vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)

taotleja vastab tolliseadustiku artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumile;

b)

taotleja osaleb CN-koodi 0803 90 10 alla kuuluvate ja imporditollimaksuga maksustatavate värskete banaanide impordil, veol, ladustamisel või käitlemisel;

c)

taotleja tagab nõuetekohase kaalumise;

d)

taotlejal on olemas sobivad kaalumisseadmed;

e)

taotleja dokumendid võimaldavad tollil teostada vajalikke kontrolle.

Artikkel 156

Tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

Artiklis 155 osutatud taotlust käsitlev otsus tehakse viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Artikkel 157

Banaanide kaalumise sertifikaadi esitamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2 ja artikli 6 lõike 3 punkt a)

Banaanide kaalumise sertifikaadid võib koostada ja esitada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

2. PEATÜKK

Imporditollimaksust vabastamine

1. jagu

Tagasitoodud kaup

Artikkel 158

Kaup, mis loetakse tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi

(tolliseadustiku artikli 203 lõige 5)

1.   Kaup loetakse tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi, kui pärast liidu tolliterritooriumilt eksportimist ei ole seda töödeldud ega käideldud muul viisil kui selle välimust muutes või parandamise, hea seisundi taastamise või hea seisukorra säilitamise eesmärgil.

2.   Kaup loetakse tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi, kui pärast liidu tolliterritooriumilt eksportimist on seda töödeldud või käideldud muul viisil kui selle välimust muutes või parandamise, hea seisundi taastamise või hea seisukorra säilitamise eesmärgil, kuid pärast sellise töötlemise või käitlemise alustamist ilmnes, et kõnealune töötlemine ega käitlemine ei sobi kauba ettenähtud kasutuseks.

3.   Kui lõikes 1 või 2 osutatud kaupa on töödeldud või käideldud nii, et nende toimingute tõttu tuleks sellelt kaubalt välistöötlemisprotseduurile suunamise korral maksta imporditollimaksu, loetakse kaup tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi, üksnes tingimusel, et töötlemisel või käitlemisel, kaasa arvatud varuosade kasutamine, piirdutakse ainult nende toimingutega, mis on vältimatult vajalikud selleks, et kasutada kaupa samal viisil kui selle eksportimisel liidu tolliterritooriumilt.

Artikkel 159

Kaup, mille suhtes rakendati eksportimisel sooduskohtlemist ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmete alusel

(tolliseadustiku artikkel 204)

1.   Tagasitoodud kaup, mille suhtes rakendati sooduskohtlemist ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmete alusel, vabastatakse imporditollimaksust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

kõnealuste meetmete alusel makstud eksporditoetused või muud summad on tagasi makstud, pädevad asutused on teinud kõik vajaliku, et takistada sellise kauba suhtes eespool nimetatud meetmete alusel summade väljamaksmist, või muud finantssoodustused on tühistatud;

b)

kaup oli ühes järgmistest olukordadest:

i)

seda ei saanud turule lasta riigis, kuhu see saadeti;

ii)

kaubasaaja tagastas kauba, sest see oli defektne või lepinguga vastuolus;

iii)

kaup reimporditi liidu tolliterritooriumile, sest seda ei saanud kasutada ettenähtud eesmärgil eksportijast sõltumatutel asjaoludel;

c)

kaup deklareeritakse liidu tolliterritooriumil vabasse ringulusse lubamiseks 12 kuu jooksul pärast selle kauba ekspordiga seotud tolliformaalsuste lõpetamise kuupäeva või hiljem, kui reimpordi liikmesriigi toll lubab seda nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

2.   Lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud asjaoludeks loetakse järgmist:

a)

kaup, mis on liidu tolliterritooriumile tagasi toodud enne selle üleandmist kaubasaajale kas kauba või selle veoks kasutatud transpordivahendi kahjustuse tõttu;

b)

kaup, mis esialgu eksporditi eesmärgiga tarbida või müüa see messi või sarnase ürituse käigus, kuid mida ei ole tarbitud ega müüdud;

c)

kaup, mida ei saanud kaubasaajale üle anda temaga seotud tehnilistel põhjustel või tema teovõimetuse tõttu täita lepingut, mille alusel kaup eksporditi;

d)

kaup, mida ei saanud kaubasaajale tarnida looduslike, poliitiliste või ühiskondlike häirete tõttu või mis jõudis kohale pärast kohustuslikku tarnetähtaega;

e)

ühise põllumajanduse turukorraldusega hõlmatud puu- ja köögiviljad, mis eksporditakse ja saadetakse komisjonimüügiks, kuid mida ei ole sihtriigi turul ära müüdud.

Artikkel 160

Teabelehe INF 3 esitamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil võib esitada dokumendi, millega tõendatakse, et imporditollimaksust vabastamise tingimused on täidetud (edaspidi „teabeleht INF 3”).

VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID

1. PEATÜKK

Üldsätted

1. jagu

Loa taotlemine

Artikkel 161

Väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud taotleja

(tolliseadustiku artikli 211 lõike 3 punkt a)

Erandina tolliseadustiku artikli 211 lõike 3 punktist a võib toll põhjendatud erandjuhul anda lõppkasutus- või seestöötlemisprotseduuri loa väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikutele.

Artikkel 162

Taotluse esitamise koht väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud taotleja puhul

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 1)

1.   Kui lõppkasutusprotseduuri loa taotleja on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi, on pädev tolliasutus erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandast lõigust selle koha tolliasutus, kus kaupa esimest korda kasutatakse.

2.   Kui seestöötlemisprotseduuri loa taotleja on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi, on pädev tolliasutus erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandast lõigust selle koha tolliasutus, kus kaupa esimest korda töödeldakse.

Artikkel 163

Loa taotlemine tollideklaratsiooni alusel

(tolliseadustiku artikli 6 lõiked 1 ja 2, artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 211 lõige 1)

1.   Kui tollideklaratsioonile on lisatud A lisas esitatud täiendavad andmed, käsitatakse seda loataotlusena kõikidel järgmistel juhtudel:

a)

kaup suunatakse ajutise impordi protseduurile, välja arvatud juhul, kui toll nõuab ametlikku taotlust artikli 236 punktiga b hõlmatud juhtudel;

b)

kaup suunatakse lõppkasutusprotseduurile ja taotleja kavatseb kasutada kogu kaupa ettenähtud eesmärgil;

c)

muu kui lisas 71-02 loetletud kaup suunatakse seestöötlemisprotseduurile;

d)

muu kui lisas 71-02 loetletud kaup suunatakse välistöötlemisprotseduurile;

e)

välistöötlemisprotseduuri kasutamiseks on saadud luba ja asendustooted lubatakse vabasse ringlusse standardvahetussüsteemiga, mida kõnealune luba ei hõlma;

f)

töödeldud tooted lubatakse vabasse ringlusse pärast välistöötlemist ja töötlemistoiming on seotud mittekaubanduslikku laadi kaubaga.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata ühelgi järgmisel juhul:

a)

lihtsustatud tollideklaratsioon;

b)

keskne tollivormistus;

c)

deklarandi arvestuskande tegemine;

d)

kui taotletakse muud kui ajutise impordi luba, mis hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki;

e)

kui taotletakse ekvivalentkauba kasutamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 223;

f)

kui pädev tolliasutus teatab deklarandile vajadusest kontrollida majanduslikke tingimusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 211 lõikega 6;

g)

kui kohaldatakse artikli 167 lõike 1 punkti f;

h)

kui taotletakse tagasiulatuvat luba kooskõlas tolliseadustiku artikli 211 lõikega 2, välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktides e või f osutatud juhud.

3.   Kui tolli arvates kaasneks transpordivahendite või nende varuosade, tarvikute ja seadmete suunamisega ajutise impordi protseduurile suur oht, et mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus võib jääda täitmata, ei tohi lõikes 1 osutatud tollideklaratsiooni esitada suuliselt ega vastavalt artiklile 141. Sel juhul teavitab toll deklaranti sellest viivitamata pärast kauba esitamist tollile.

4.   Kohustust esitada lõikes 1 osutatud täiendavaid andmeid ei kohaldata järgmisi deklaratsiooniliike hõlmavatel juhtudel:

a)

vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonid, mis esitatakse suuliselt kooskõlas artikliga 135;

b)

ajutise impordi tollideklaratsioonid või reekspordideklaratsioonid, mis esitatakse suuliselt kooskõlas artikliga 136;

c)

artikli 139 kohased ajutise impordi tollideklaratsioonid või reekspordideklaratsioonid, mida käsitatakse artikli 141 kohaselt esitatuna.

5.   ATA- ja CPD-märkmikke käsitatakse ajutise impordi loa taotlusena, kui need vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

a)

märkmik on välja antud ATA-konventsiooni või Istanbuli konventsiooni osalisriigis ning selle on kinnitanud ja taganud Istanbuli konventsiooni A lisa artikli 1 punktis d määratletud garantiiketti kuuluv ühendus;

b)

märkmik on seotud selle väljaandmise aluseks oleva konventsiooniga hõlmatud kaupade ja kasutusvaldkondadega;

c)

toll on märkmiku sertifitseerinud;

d)

märkmik kehtib kogu liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 164

Loa uuendamise või muutmise taotlus

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Tolli loal võib tolliseadustiku artikli 211 lõikes 1 osutatud loa uuendamise või muutmise taotluse esitada kirjalikult.

Artikkel 165

Suulise ajutise impordi tollideklaratsiooni lisadokument

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2, artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 211 lõige 1)

Kui suulist tollideklaratsiooni käsitatakse ajutise impordi loa taotlusena vastavalt artiklile 163, esitab deklarant lisas 71-01 sätestatud lisadokumendi.

2. jagu

Taotluse kohta otsuse tegemine

Artikkel 166

Majanduslike tingimuste kontrollimine

(tolliseadustiku artikli 211 lõiked 3 ja 4)

1.   Tolliseadustiku artikli 211 lõike 4 punktis b kehtestatud tingimust ei kohaldata seestöötlemise lubade suhtes, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

imporditollimaksu summa arvutamise korral kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3 on olemas tõendusmaterjal liidu tootjate oluliste huvide võimaliku kahjustamise kohta ja juhtum ei kuulu artikli 167 lõike 1 punktide a–f kohaldamisalasse;

b)

imporditollimaksu summa arvutamise korral kooskõlas tolliseadustiku artikliga 85 kohaldataks seestöötlemisprotseduurile kavandatavalt suunatava kauba suhtes põllumajandus- või kaubanduspoliitika meedet, ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeriti vabasse ringlusse ja kui juhtum ei kuulu artikli 167 lõike 1 punktide h, i, m, p või s kohaldamisalasse;

c)

imporditollimaksu summa arvutamise korral kooskõlas tolliseadustiku artikliga 85 ei kohaldataks seestöötlemisprotseduurile kavandatavalt suunatava kauba suhtes põllumajandus- või kaubanduspoliitika meedet, ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeriti vabasse ringlusse ja kui on olemas tõendusmaterjal liidu tootjate oluliste huvide võimaliku kahjustamise kohta ja juhtum ei kuulu artikli 167 lõike 1 punktide g–s kohaldamisalasse.

2.   Tolliseadustiku artikli 211 lõike 4 punktis b kehtestatud tingimust ei kohaldata välistöötlemise lubade suhtes, välja arvatud juhul, kui on olemas tõendusmaterjal lisas 71-02 loetletud kaupu tootvate liidu tootjate oluliste huvide võimaliku kahjustamise kohta ja kui kaupa ei kavatseta parandada.

Artikkel 167

Juhud, kui seestöötlemisprotseduuriks vajalikud majanduslikud tingimused loetakse täidetuks

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 5)

1.   Seestöötlemisprotseduuriks vajalikud majanduslikud tingimused loetakse täidetuks, kui taotlus hõlmab üht järgmistest toimingutest:

a)

lisas 71-02 loetlemata kaupade töötlemine;

b)

parandamine;

c)

loa omaniku käsutusse otse või kaudselt antud kauba töötlemine, mida spetsifikatsioonide kohaselt tehakse väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isiku nimel üldiselt üksnes töötlemiskulude tasumise vastu;

d)

kõva nisu töötlemine pastatoodeteks;

e)

kauba suunamine seestöötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2014 (17) artikli 18 kohase tasakaalu alusel kindlaks määratud koguses;

f)

lisas 71-02 loetletud kauba töötlemine ühes järgmistest olukordadest:

i)

liidus toodetud kaup, millel on sama kaheksakohaline CN-kood ja kaubanduslik kvaliteet ning samad tehnilised näitajad kui kaubal, mis on ette nähtud importimiseks selle kavandatavate töötlemistoimingute eesmärgil, ei ole kättesaadav;

ii)

liidus toodetud ja importida kavatsetava kauba hinna erinevus, kui võrreldavat kaupa ei ole võimalik kasutada, sest hinna tõttu ei oleks kavandatud äritehing majanduslikult tasuv;

iii)

lepingulised kohustused, kui võrreldav kaup ei vasta kolmandast riigist pärineva töödeldud toodete ostja lepingulistele nõuetele või kui töödeldud tooted peavad lepingust tulenevalt olema saadud seestöötlemisprotseduurile suunata kavatsetavast kaubast, et vastata tööstus- või kaubandusomandi õiguste kaitset käsitlevatele sätetele;

iv)

seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba koguväärtus taotleja ja kalendriaasta kohta ei ületa ühegi kaheksakohalise CN-koodi puhul 150 000 eurot;

g)

kauba töötlemine, et tagada selle vastavus vabasse ringlusse lubamise suhtes kehtivatele tehnilistele nõuetele;

h)

mittekaubanduslikku laadi kauba töötlemine;

i)

sellise varasema loa alusel saadud kauba töötlemine, mille puhul kontrolliti majanduslikke tingimusi;

j)

palmiõli tahkete ja vedelate fraktsioonide, kookosõli ja selle vedelate fraktsioonide, palmituumaõli ja selle vedelate fraktsioonide, babassupalmiõli või kastoorõli töötlemine toodeteks, mis ei ole mõeldud kasutamiseks toidutööstuses;

k)

töötlemine toodeteks, mis paigaldatakse sellistesse tsiviilõhusõidukitesse või mida kasutatakse sellistes tsiviilõhusõidukites, mille kohta on välja antud lennukõlblikkussertifikaat;

l)

töötlemine toodeteks, mille suhtes kohaldatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 150/2003 (18) teatavate relvade ja kaitseotstarbelise varustuse kohta kehtiva imporditollimaksu ühepoolset peatamist;

m)

kauba töötlemine proovideks ja näidisteks;

n)

mis tahes elektrooniliste komponentide, osade, komplektide või muude materjalide töötlemine infotehnoloogiatoodeteks;

o)

CN-koodi 2707 või 2710 alla kuuluva kauba töötlemine CN-koodi 2707, 2710 või 2902 alla kuuluvateks toodeteks;

p)

osade või komponentide muutmine jääkideks ja jäätmeteks, nende hävitamine või taastamine;

q)

denatureerimine;

r)

tolliseadustiku artiklis 220 osutatud tavalised käitlemistoimingud;

s)

seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba koguväärtus taotleja ja kalendriaasta kohta ei ületa ühegi kaheksakohalise CN-koodi puhul 150 000 eurot lisaga 71-02 hõlmatud kauba puhul ega 300 000 eurot muu kauba puhul, välja arvatud juhul, kui seestöötlemisprotseduurile suunatava kauba suhtes kohaldataks ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeritaks vabasse ringlusse.

2.   Lõike 1 punkti f alapunktis i osutatud kättesaamatus hõlmab järgmisi juhtumeid:

a)

võrreldava kauba tootmise täielik puudumine liidu tolliterritooriumil;

b)

kavandatud töötlemistoiminguteks vajaliku kauba piisava koguse kättesaamatus;

c)

liidus toodetud võrreldavat kaupa ei ole taotluse õigeaegsest esitamisest hoolimata võimalik teha taotlejale kättesaadavaks kavandatud äritehingu toimumise ajaks.

Artikkel 168

Imporditollimaksu summa arvutamine teatavatel seestöötlemisjuhtudel

(tolliseadustiku artikli 86 lõige 4)

1.   Kui majanduslike tingimuste kontrollimist ei nõuta ja kui seestöötlemisprotseduurile kavandatavalt suunatava kauba suhtes kohaldataks põllumajandus- või kaubanduspoliitika meedet, ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeriti vabasse ringlusse, arvutatakse imporditollimaksu summa kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui artikli 167 lõike 1 punktides h, i, m, p või s esitatud juhtudel loetakse majanduslikud tingimused täidetuks.

2.   Kui seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud tooteid impordib loa omanik otse või kaudselt ja kui kaup lubatakse vabasse ringlusse ühe aasta jooksul pärast selle reeksportimist, määratakse imporditollimaksu summa kindlaks kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

Artikkel 169

Ekvivalentkauba kasutamise luba

(tolliseadustiku artikli 223 lõiked 1 ja 2 ning artikli 223 lõike 3 punkt c)

1.   Loa andmisel kooskõlas tolliseadustiku artikli 223 lõikega 2 ei ole oluline see, kas ekvivalentkaupa kasutatakse süstemaatiliselt või mitte.

2.   Tolliseadustiku artikli 223 lõike 1 esimeses lõigus osutatud ekvivalentkauba kasutamine ei ole lubatud, kui eriprotseduurile suunatud kauba suhtes kohaldatakse ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeriti vabasse ringlusse.

3.   Tolliseadustiku artikli 223 lõike 1 teises lõigus osutatud ekvivalentkauba kasutamine ei ole lubatud, kui välistöötlemisprotseduurile suunatud liidu kauba asemel töödeldud liiduvälise kauba suhtes kohaldatakse ajutist või lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tasakaalustavat tollimaksu, kaitsemeedet või kontsessioonide peatamisest tulenevat täiendavat tollimaksu, kui kaup deklareeriti vabasse ringlusse.

4.   Ekvivalentkaupa ei tohi tolliladustamisprotseduuril kasutada, kui tolliladustamisprotseduurile suunatud liiduväline kaup on lisas 71-02 osutatud kaup.

5.   Ekvivalentkaupa ei tohi kasutada geneetiliselt muundatud kauba või toodete või geneetiliselt muundatud elemente sisaldava kauba või toodete puhul.

6.   Erandina tolliseadustiku artikli 223 lõike 1 kolmandast lõigust käsitatakse seestöötlemise puhul ekvivalentkaubana järgmisi kaupu:

a)

seestöötlemisprotseduurile suunatud liiduvälisest kaubast kõrgema töötlusastmega kaup, kui oluline osa ekvivalentkauba töötlemisest toimub loa omaniku ettevõttes või ettevõttes, kus kõnealune toiming tehakse loa omaniku nimel;

b)

parandamise korral uus kaup kasutatud kauba asemel või seestöötlemisprotseduurile suunatud liiduvälisest kaubast paremas seisundis kaup;

c)

asendatava kaubaga sarnaste tehniliste näitajatega kaup, tingimusel et mõlemal on sama kaheksakohaline CN-kood ja kaubanduslik kvaliteet.

7.   Erandina tolliseadustiku artikli 223 lõike 1 kolmandast lõigust kohaldatakse lisas 71-04 osutatud kauba suhtes kõnealuses lisas sätestatud erisätteid.

8.   Ajutise impordi korral võib ekvivalentkaupa kasutada üksnes juhul, kui ajutise impordi luba koos täieliku imporditollimaksuvabastusega antakse kooskõlas artiklitega 208–211.

Artikkel 170

Seestöötlemisele (IM/EX) suunatud töödeldud tooted või kaup

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1)

1.   Seestöötlemise (IM/EX) loas tuleb taotleja taotlusel täpsustada, et töödeldud tooteid või kaupa, mis suunatakse seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) ja mida ei ole deklareeritud mõne järgmise tolliprotseduuri või reekspordi jaoks tolliprotseduuri lõpetamise tähtaja möödudes, käsitatakse kõnealuse tähtaja möödumisel vabasse ringlusse lubatud toodete või kaubana.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata seni, kuni toodete või kauba suhtes kohaldatakse keelavaid või piiravaid meetmeid.

Artikkel 171

Tolliseadustiku artikli 211 lõikes 1 osutatud loa taotlusega seotud otsuse tegemise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 3)

1.   Kui tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud loa taotlus hõlmab ainult üht liikmesriiki, tehakse otsus selle taotluse kohta erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 3 esimesest lõigust viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse aktsepteerimise kuupäeva.

Kui tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud loa taotlus hõlmab ainult üht liikmesriiki, tehakse otsus selle taotluse kohta erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 3 esimesest lõigust viivitamata ja hiljemalt 60 päeva jooksul pärast taotluse aktsepteerimise kuupäeva.

2.   Kui majanduslikke tingimusi on vaja kontrollida vastavalt tolliseadustiku artikli 211 lõikele 6, pikendatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud tähtaega ühele aastale alates toimiku komisjonile saatmise kuupäevast.

Toll teavitab taotlejat või loa omanikku vajadusest kontrollida majanduslikke tingimusi ning, kui luba ei ole veel välja antud, tähtaja pikendamisest vastavalt esimesele lõigule.

Artikkel 172

Tagasiulatuv mõju

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 4)

1.   Kui toll annab välja tagasiulatuva mõjuga loa kooskõlas tolliseadustiku artikli 211 lõikega 2, hakkab luba kõige varem kehtima taotluse aktsepteerimise kuupäeval.

2.   Erandjuhul võib toll lubada, et lõikes 1 osutatud luba hakkab kehtima kõige varem üks aasta ja lisaga 71-02 hõlmatud kauba puhul kolm kuud enne taotluse aktsepteerimise kuupäeva.

3.   Kui taotluse sisuks on loa uuendamine sama liiki toimingu ja kauba jaoks, võib tagasiulatuva mõjuga loa anda alates algse loa kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

Kui majanduslikke tingimusi on vaja kontrollida vastavalt tolliseadustiku artikli 211 lõikele 6 seoses sama liiki toimingut ja kaupa käsitleva loa uuendamisega, hakkab tagasiulatuva mõjuga luba kõige varem kehtima majanduslike tingimuste kohta järelduste tegemise kuupäeval.

Artikkel 173

Loa kehtivus

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 5)

1.   Kui luba antakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktiga a, ei tohi loa kehtivusaeg ületada viit aastat alates loa jõustumise kuupäevast.

2.   Lisas 71-02 osutatud kaubaga seotud loa puhul ei ületa lõikes 1 osutatud kehtivusaeg kolme aastat.

Artikkel 174

Eriprotseduuri lõpetamise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 215 lõige 4)

1.   Tolliprotseduuri pidaja taotluse korral võib toll pikendada protseduuri lõpetamise tähtaega, mis on märgitud tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 kohaselt antud loal, ka pärast algselt kehtestatud tähtaja möödumist.

2.   Kui tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg möödub teataval ajavahemikul protseduurile suunatud kõikide kaupade puhul ühel konkreetsel päeval, võib toll märkida tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud loale, et ikka veel protseduuril oleva kauba puhul pikeneb protseduuri lõpetamise tähtaeg automaatselt sel kuupäeval. Toll võib otsustada tühistada automaatse tähtajapikenduse protseduurile suunatud kõikide kaupade või mõne kauba puhul.

Artikkel 175

Tolliprotseduuri kokkuvõte

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2, artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 211 lõige 1)

1.   Seestöötlemise (IM/EX), artiklis 176 osutatud standarditud teabevahetuseta seestöötlemise (EX/IM) või lõppkasutuse lubadele märgitakse, et loa omanik peab esitama tolliprotseduuri kokkuvõtte järelevalve tolliasutusele 30 päeva jooksul pärast tolliprotseduuri lõpetamise tähtaja möödumist.

Järelevalve tolliasutus võib siiski loobuda tolliprotseduuri kokkuvõtte esitamise nõudest, kui ta peab seda tarbetuks.

2.   Toll võib loa omaniku taotluse korral pikendada lõikes 1 osutatud tähtaega kuni 60 päevani. Erandjuhul võib toll pikendada seda tähtaega isegi pärast selle lõppemist.

3.   Tolliprotseduuri kokkuvõte sisaldab lisas 71-06 loetletud üksikasju, välja arvatud juhul, kui järelevalve tolliasutus on määranud teisiti.

4.   Kui seestöötlemisele (IM/EX) suunatud töödeldud tooted või kaup loetakse vabasse ringlusse lubatuks artikli 170 lõike 1 kohaselt, märgitakse see teave tolliprotseduuri kokkuvõttesse.

5.   Kui seestöötlemise (IM/EX) loal on märgitud, et kõnealusele protseduurile suunatud töödeldud tooted või kaup loetakse vabasse ringlusse lubatuks tolliprotseduuri lõpetamise kuupäeval, esitab loa omanik tolliprotseduuri kokkuvõtte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud järelevalve tolliasutusele.

6.   Toll võib lubada esitada tolliprotseduuri kokkuvõtte elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Artikkel 176

Standarditud teabevahetus ja töötlemisprotseduuri kasutamise loa omaniku kohustused

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1)

1.   Rohkem kui üht liikmesriiki hõlmava seestöötlemise (EX/IM) või välistöötlemise (EX/IM) kasutamise lubadega või rohkem kui üht liikmesriiki hõlmava seestöötlemise (IM/EX) või välistöötlemise (IM/EX) kasutamise lubadega kehtestatakse järgmised kohustused:

a)

artiklis 181 osutatud standarditud teabevahetussüsteemi (INF) kasutamine, välja arvatud juhul, kui toll on nõus muude elektrooniliste teabevahetusvahenditega;

b)

loa omanik esitab järelevalve tolliasutusele lisa 71-05 A jaos osutatud teabe;

c)

järgmiste deklaratsioonide või teatiste esitamise korral osutatakse asjakohasele INF-numbrile:

i)

seestöötlemisprotseduuri tollideklaratsioon;

ii)

seestöötlemise (EX/IM) või välistöötlemise ekspordideklaratsioon;

iii)

pärast välistöötlemist vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon;

iv)

töötlemisprotseduuri lõpetamise tollideklaratsioon;

v)

reekspordideklaratsioon või -teatis.

2.   Ainult üht liikmesriiki hõlmava seestöötlemisprotseduuri (IM/EX) kasutamise lubades kehtestatakse, et loa omanik peab järelevalve tolliasutuse taotluse korral esitama kõnealusele tolliasutusele piisava teabe seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba kohta, nii et järelevalve tolliasutus saaks arvutada imporditollimaksu summa kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

Artikkel 177

Liidu kauba ladustamine koos liidusvälise kaubaga samas ladustamisrajatises

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1)

Kui liidu kaupa ladustatakse tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatises koos liiduvälise kaubaga ja kui kõiki kaubaliike ei ole igal ajal võimalik kindlaks teha või kui see on võimalik üksnes ebaproportsionaalsete kuludega, kehtestatakse tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud loas, et iga kaubaliigi, tollistaatuse ja vajaduse korral päritolu kohta peetakse eraldi arvestust.

3. jagu

Muud sätted

Artikkel 178

Arvestus

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1 ja artikli 214 lõige 1)

1.   Tolliseadustiku artikli 214 lõikes 1 osutatud arvestus sisaldab järgmist:

a)

vajaduse korral viide kauba eriprotseduurile suunamiseks vajalikule loale;

b)

tolli viitenumber või selle puudumise korral mis tahes muu number või kood, mille abil on võimalik identifitseerida tollideklaratsioone, millega kaup suunatakse eriprotseduurile, ja kui protseduur on lõpetatud kooskõlas tolliseadustiku artikli 215 lõikega 1, siis teave selle kohta, kuidas protseduur lõpetati;

c)

andmed, mille abil on võimalik üheselt identifitseerida tollideklaratsioonidest erinevaid tollidokumente, mis tahes muid kauba eriprotseduurile suunamisega seotud dokumente ja kõiki muid vastava protseduuri lõpetamisega seotud dokumente;

d)

pakkeüksuste markeering, tunnusnumbrid, arv ja liik, kauba kogus ja tavaline kaubanduslik või tehniline kirjeldus ning vajaduse korral kauba identifitseerimiseks vajalik konteineri identifitseerimistunnus;

e)

kauba asukoht ja teave selle liikumise kohta;

f)

kauba tollistaatus;

g)

andmed tavaliste käitlemistoimingute kohta ja asjakohasel juhul ka sellistest tavalistest käitlemistoimingutest tulenev uus tariifne klassifikatsioon;

h)

andmed ajutise impordi või lõppkasutuse kohta;

i)

andmed sees- või välistöötlemisprotseduuri kohta, k.a teave töötlemislaadi kohta;

j)

tolliseadustiku artikli 86 lõike 1 kohaldamise korral ladustamise või tavaliste käitlemistoimingute kulud;

k)

tulemimäär või vajaduse korral selle arvutamise viis;

l)

andmed, mille alusel on tollil kooskõlas tolliseadustiku artikliga 223 võimalik teostada järelevalvet ja kontrollida ekvivalentkauba kasutamist;

m)

eraldi arvepidamise vajalikkuse korral teave kauba liigi, tollistaatuse ja vajaduse korral päritolu kohta;

n)

artiklis 238 osutatud ajutise impordi korral kõnealuses artiklis nõutud andmed;

o)

artiklis 241 osutatud seestöötlemise korral kõnealuses artiklis nõutud andmed;

p)

vajaduse korral andmed õiguste ja kohustuste üleandmise kohta kooskõlas tolliseadustiku artikliga 218;

q)

kui arvestuse pidamine ei ole tollialase keskse raamatupidamise osa, siis viide kõnealusele tollialasele kesksele raamatupidamisele;

r)

erijuhtudel tolliasutuse poolt põhjendatult nõutud lisateave.

2.   Vabatsoonide üle peetav arvestus sisaldab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele järgmist:

a)

andmed, mille abil on võimalik identifitseerida vabatsooni või sealt välja veetava kauba veodokumente;

b)

andmed sellise kauba kasutamise või tarbimise kohta, mille vabasse ringlusse lubamise või ajutise importimisega kaasneks imporditollimaksu või ühise põllumajandus- või kaubanduspoliitika alusel sätestatud meetmete kohaldamine kooskõlas tolliseadustiku artikli 247 lõikega 2.

3.   Toll võib loobuda lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise nõudest, kui see ei mõjuta negatiivselt tollijärelevalvet ega eriprotseduuri kasutamise kontrollimist.

4.   Ajutise impordi korral peetakse arvestust üksnes juhul, kui toll seda nõuab.

Artikkel 179

Kauba liikumine liidu tolliterritooriumi eri paikade vahel

(tolliseadustiku artikkel 219)

1.   Seestöötlemise, ajutise impordi või lõppkasutuse protseduurile suunatud kaubad võivad liikuda liidu tolliterritooriumil eri paikade vahel ilma tolliformaalsusteta, välja arvatud artikli 178 lõike 1 punktis e sätestatud formaalsused.

2.   Välistöötlemisprotseduurile suunatud kaubad võivad liikuda liidu tolliterritooriumil protseduurile suunavast tolliasutusest väljumistolliasutuseni.

3.   Tolliladustamisprotseduurile suunatud kaubad võivad liikuda liidu tolliterritooriumil ilma tolliformaalsusteta, välja arvatud artikli 178 lõike 1 punktis e sätestatud formaalsused, järgmiselt:

a)

ühes ja samas loas määratud eri ladustamisrajatiste vahel;

b)

protseduurile suunavast tolliasutusest ladustamisrajatisse või

c)

ladustamisrajatisest väljumistolliasutusse või mis tahes muusse tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 kohases eriprotseduuriloas märgitud tolliasutusse, kellel on õigus vabastada kaup järgmiseks tolliprotseduuriks või võtta vastu reekspordideklaratsioon eriprotseduuri lõpetamiseks.

Tolliladustamisprotseduuril oleva kauba liikumine peab lõppema 30 päeva jooksul pärast kauba tollilaost väljaviimist.

Tolliprotseduuri pidaja taotluse korral võib toll seda 30 päeva pikkust ajavahemikku pikendada.

4.   Kui kaup liigub tolliladustamisprotseduuri alusel ladustamisrajatisest väljumistolliasutusse, esitatakse tolliseadustiku artikli 214 lõikes 1 osutatud arvestuses teave kauba väljumise kohta 100 päeva jooksul pärast selle väljaviimist tollilaost.

Tolliprotseduuri pidaja taotluse korral võib toll seda 100 päeva pikkust ajavahemikku pikendada.

Artikkel 180

Tavalised käitlemistoimingud

(tolliseadustiku artikkel 220)

Tolliseadustiku artikliga 220 ettenähtud tavalised käitlemistoimingud on esitatud lisas 71-03.

Artikkel 181

Standarditud teabevahetus

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

1.   Järelevalve tolliasutus teeb lisa 71-05 A jaos esitatud asjakohased andmeelemendid kättesaadavaks standarditud teabevahetuseks (INF) tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilises süsteemis järgmiste protseduuride kohta:

a)

seestöötlemine (EX/IM) või välistöötlemine (EX/IM), mis hõlmab üht või mitut liikmesriiki;

b)

seestöötlemine (IM/EX) või välistöötlemine (IM/EX), mis hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki.

2.   Kui tolliseadustiku artikli 101 lõikes 1 osutatud vastutav tolliasutus on nõudnud standarditud teabevahetust tolliasutuste vahel ainult üht liikmesriiki hõlmavale seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) suunatud kauba puhul, teeb järelevalve tolliasutus lisa 71-05 B jaos esitatud asjakohased andmeelemendid kättesaadavaks standarditud teabevahetuseks (INF) tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilises süsteemis.

3.   Kui tollideklaratsioonis, reekspordideklaratsioonis või reeksporditeatises osutatakse standarditud teabevahetusele, teeb pädev tolliasutus lisa 71-05 A jaos esitatud konkreetsed andmeelemendid kättesaadavaks standarditud teabevahetuseks (INF) tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilises süsteemis.

4.   Toll avalikustab ajakohastatud teabe INFi kohta loa omaniku taotluse korral.

Artikkel 182

Eriprotseduurile suunatud loomadest sündinud loomade tollistaatus

(tolliseadustiku artikli 153 lõige 3)

Kui selliste loomade koguväärtus, kes on sündinud liidu tolliterritooriumil loomadest, kelle suhtes kehtib tollideklaratsioon ja kes on suunatud ladustamisprotseduurile, ajutise impordi protseduurile või seestöötlemisprotseduurile, on suurem kui 100 eurot, käsitatakse neid loomi liiduvälise kaubana ja nad tuleb suunata samale protseduurile nagu loomad, kellest nad on sündinud.

Artikkel 183

Lisadeklaratsiooni esitamise nõudest loobumine

(tolliseadustiku artikli 167 lõike 2 punkt b)

Lisadeklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse sellise kauba puhul, mille suhtes on eriprotseduur, v.a transiit, lõpetatud ja mis suunatakse järgmisele eriprotseduurile, v.a transiit, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

esimese ja sellele järgneva eriprotseduuri loa omanik on üks ja sama isik;

b)

esimese eriprotseduuri kohta esitati standardvormis tollideklaratsioon või deklarant on esitanud esimese eriprotseduuri kohta lisadeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikli 167 lõike 1 esimese lõiguga;

c)

esimene eriprotseduur lõpetatakse kauba suunamisega järgmisele eriprotseduurile, v.a lõppkasutus- ja seestöötlemisprotseduur, pärast tollideklaratsiooni esitamist deklarandi arvestuskandena.

2. PEATÜKK

Transiit

1. jagu

Välis- ja sisetransiidiprotseduur

Artikkel 184

Transiitveo ja TIR-veoetapi kohta tollile tolli viitenumbri (MRN) edastamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Transiitveo või TIR-veoetapi kohta võib tolli viitenumbri (MRN) esitada tollile järgmiste elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil:

a)

vöötkood;

b)

transiidi saatedokument;

c)

transiidi/julgeoleku saatedokument;

d)

TIR-veoetapi korral TIR-märkmik;

e)

muud andmeid vastuvõtva tolliasutuse lubatud vahendid.

Artikkel 185

Transiidi saatedokument ja transiidi/julgeoleku saatedokument

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

Transiidi saatedokumenti ja vajaduse korral transiidi kaubanimekirja ning transiidi/julgeoleku saatedokumenti ja transiidi/julgeoleku kaubanimekirja käsitlevad ühised andmenõuded on esitatud lisas B-02.

Artikkel 186

Volitatud kaubasaaja staatuse taotlemine TIR-veoetappideks

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmas lõik)

TIR-veoetappide puhul esitatakse tolliseadustiku artiklis 230 osutatud volitatud kaubasaaja staatuse saamise taotlused otsustuspädevale tolliasutusele selles liikmesriigis, kus taotleja TIR-veoetapid lõpevad.

Artikkel 187

Volitatud kaubasaaja staatuse luba TIR-veoetappideks

(tolliseadustiku artikkel 230)

1.   Tolliseadustiku artiklis 230 sätestatud volitatud kaubasaaja staatus antakse taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)

taotleja on asutatud liidu tolliterritooriumil;

b)

taotleja deklareerib, et ta saab TIR-veoetapi alusel veetavat kaupa regulaarselt;

c)

taotleja vastab tolliseadustiku artikli 39 punktides a, b ja d sätestatud kriteeriumidele.

2.   Luba antakse üksnes juhul, kui toll leiab, et on suuteline teostama järelevalvet ja kontrolli TIR-veoetappide üle, ilma et sellega kaasneks asjaomasele isikule seatud nõuetega ebaproportsionaalne halduskoormus.

3.   Volitatud kaubasaaja staatust käsitlevat luba kohaldatakse selliste TIR-veoetappide suhtes, mis lõpevad loa andnud liikmesriigis loas märgitud kohas või kohtades.

2. jagu

Liidu välis- ja sisetransiidiprotseduur

Artikkel 188

Erikorraga maksuterritooriumid

(tolliseadustiku artikli 1 lõige 3)

1.   Kui liidu kaup viiakse erikorraga maksuterritooriumilt sellisesse liidu tolliterritooriumi ossa, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium, ja kui kauba liikumine lõpeb väljaspool seda liikmesriiki asuvas kohas, kus kaup sisenes kõnealusesse liidu tolliterritooriumi ossa, veetakse kõnealust liidu kaupa tolliseadustiku artiklis 227 osutatud liidu sisetransiidiprotseduuri alusel.

2.   Muudes kui lõikega 1 hõlmatud olukordades võib erikorraga maksuterritooriumi ja liidu tolliterritooriumi muu osa vahel liikuva liidu kauba suhtes kasutada liidu sisetransiidiprotseduuri.

Artikkel 189

Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni kohaldamine teatavatel juhtudel

(tolliseadustiku artikli 226 lõige 2)

Kui liidu kaupa eksporditakse kolmandasse riiki, mis on ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriik, või kui liidu kaupa eksporditakse ühte või mitmesse ühistransiidiprotseduuri riiki ja see läbib kõnealused riigid ning kui kohaldatakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni sätteid, suunatakse kaup tolliseadustiku artikli 226 lõike 2 kohasele liidu välistransiidiprotseduurile järgmistel juhtudel:

a)

kaup on läbinud ekspordiga seotud tolliformaalsused eksporditoetuse saamiseks selle kolmandatesse riikidesse eksportimisel ühise põllumajanduspoliitika alusel;

b)

liidu kaup pärineb sekkumisvarudest ja selle suhtes kohaldatakse kasutamise ja/või sihtkohaga seotud kontrollimeetmeid ning see on läbinud ühise põllumajanduspoliitika alusel kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud tolliformaalsused;

c)

liidu kaup vastab imporditollimaksu tagasimaksmise või vähendamise tingimustele, kui see suunatakse välistransiidiprotseduurile kooskõlas tolliseadustiku artikli 118 lõikega 4.

Artikkel 190

Sihttolliasutuse kinnitatud tõend

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Tõend, mille sihttolliasutus kinnitab kaupa esitava isiku taotlusel, ja kõnealuse tolliasutuse nõutud teave sisaldavad lisas 72-03 osutatud andmeid.

Artikkel 191

Tollilihtsustuste lubadega seotud üldsätted

(tolliseadustiku artikli 233 lõige 4)

1.   Tolliseadustiku artikli 233 lõikes 4 osutatud load antakse taotlejatele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)

taotleja on asutatud liidu tolliterritooriumil;

b)

taotleja deklareerib, et kasutab liidu transiidiprotseduure regulaarselt;

c)

taotleja vastab tolliseadustiku artikli 39 punktides a, b ja d sätestatud kriteeriumidele.

2.   Luba antakse üksnes juhul, kui toll leiab, et on suuteline teostama järelevalvet ja kontrolli liidu transiidiprotseduuri üle, ilma et sellega kaasneks asjaomasele isikule seatud nõuetega ebaproportsionaalne halduskoormus.

Artikkel 192

Liidu transiidiprotseduurile kauba suunamiseks volitatud kaubasaatja staatuse taotlused

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmas lõik)

Kauba suunamise korral liidu transiidiprotseduurile esitatakse tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a osutatud volitatud kaubasaatja staatuse saamise taotlused selle liikmesriigi pädevale tolliasutusele, kus taotleja transiitveod liidus algavad.

Artikkel 193

Liidu transiidiprotseduurile kauba suunamiseks volitatud kaubasaatja staatuse andmine

(tolliseadustiku artikli 233 lõige 4)

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti a osutatud volitatud kaubasaatja staatus antakse üksnes taotlejatele, kellel on kooskõlas tolliseadustiku artikli 89 lõikega 5 luba esitada üldtagatis või kasutada tagatisest vabastust kooskõlas tolliseadustiku artikli 95 lõikega 2.

Artikkel 194

Liidu transiidiprotseduuri alusel liikuva kauba saamiseks volitatud kaubasaaja staatuse taotlused

(tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmas lõik)

Liidu transiidiprotseduuri alusel liikuva kauba saamise korral esitatakse tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud volitatud kaubasaaja staatuse saamise taotlused selle liikmesriigi pädevale tolliasutusele, kus taotleja transiitveod liidus lõpevad.

Artikkel 195

Liidu transiidiprotseduuri alusel liikuva kauba saamiseks volitatud kaubasaaja staatuse andmine

(tolliseadustiku artikli 233 lõige 4)

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud volitatud kaubasaaja staatus antakse üksnes taotlejatele, kes deklareerivad, et saavad liidu transiidiprotseduurile suunatud kaupa regulaarselt.

Artikkel 196

Volitatud kaubasaaja väljaantud tõend

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Tõend, mille volitatud kaubasaaja annab vedajale kauba kättetoimetamisel, ja nõutud teave sisaldavad lisas 72-03 osutatud andmeid.

Artikkel 197

Eriliste tõkendite kasutamise luba

(tolliseadustiku artikli 233 lõige 4)

1.   Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti c kohased load kasutada erilisi tõkendeid liidu transiidiprotseduuriks kasutatavatel transpordivahenditel, konteineritel või pakenditel antakse siis, kui toll kiidab heaks loataotluses esitatud tõkendid.

2.   Toll aktsepteerib loa andmisel teise liikmesriigi tolliasutuse heakskiidetud erilisi tõkendeid, välja arvatud juhul, kui tollil on teave selle kohta, et mõni konkreetne tõkend ei sobi tolliprotseduuride jaoks.

Artikkel 198

Vähendatud andmenõuetega transiidideklaratsiooni kasutamise luba

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt d)

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkti d kohane luba kasutada vähendatud andmenõuetega tollideklaratsiooni antakse kauba suunamisel liidu transiidiprotseduurile järgmistel juhtudel:

a)

kauba raudteetransport;

b)

kauba lennu- ja meretransport, kui transiidideklaratsioonina ei kasutata elektroonilist veodokumenti.

Artikkel 199

Luba kasutada lennutranspordis transiidideklaratsioonina elektroonilist veodokumenti

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt e)

Lennutranspordi korral antakse luba kasutada kauba suunamisel liidu transiidiprotseduurile kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktiga e transiidideklaratsioonina elektroonilist veodokumenti üksnes järgmistel juhtudel:

a)

taotleja teenindab suurt hulka lende liidu lennujaamade vahel;

b)

taotleja tõendab, et on suuteline tagama elektroonilise veodokumendi andmete kättesaadavuse lähtetolliasutusele lähtelennujaamas ja sihttolliasutusele sihtlennujaamas ning et mõlemale tolliasutusele esitatakse ühesugused andmed.

Artikkel 200

Luba kasutada meretranspordis transiidideklaratsioonina elektroonilist veodokumenti

(tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt e)

Meretranspordi korral antakse luba kasutada kauba suunamisel liidu transiidiprotseduurile kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktiga e transiidideklaratsioonina elektroonilist veodokumenti üksnes järgmistel juhtudel:

a)

taotleja teenindab suurt hulka reise liidu sadamate vahel;

b)

taotleja tõendab, et on suuteline tagama elektroonilise veodokumendi andmete kättesaadavuse lähtetolliasutusele lähtesadamas ja sihttolliasutusele sihtsadamas ning et mõlemale tolliasutusele esitatakse ühesugused andmed.

3. PEATÜKK

Tolliladustamine

Artikkel 201

Jaemüük

(tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt b)

Luba pidada tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatisi antakse tingimusel, et neid rajatisi ei kasutata jaemüügi eesmärgil, välja arvatud juhul, kui kaupa müüakse jaemüügil järgmistes olukordades:

a)

imporditollimaksuvabalt väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse või asuvatele territooriumidele või sellistest riikidest või sellistelt territooriumidelt reisijatele;

b)

imporditollimaksuvabalt rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetele;

c)

imporditollimaksuvabalt NATO relvajõududele;

d)

imporditollimaksuvabalt diplomaatiliste või konsulaarkokkulepete alusel;

e)

kaugmüügi, sh Interneti kaudu.

Artikkel 202

Spetsiaalselt seadmestatud ladustamisrajatised

(tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt b)

Kui kaup kujutab endast ohtu, võib rikkuda muu kauba või vajab mõnel muu põhjusel eriruume, võib kauba tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatiste pidamise loas täpsustada, et kaupa võib ladustada üksnes sellistes ladustamisrajatistes, mis on sellise kauba vastuvõtmiseks spetsiaalselt seadmestatud.

Artikkel 203

Ladustamisrajatiste tüübid

(tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt b)

Kauba tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatiste pidamise loas täpsustatakse, millist järgmistest tollilaotüüpidest tuleb kasutada:

a)

I tüüpi avalik tolliladu;

b)

II tüüpi avalik tolliladu;

c)

eratolliladu.

4. PEATÜKK

Erikasutus

1. jagu

Ajutine import

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 204

Üldsätted

(tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a)

Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse ajutise impordi protseduuri load tingimusel, et protseduurile suunatud kauba seisukord jääb samaks.

Lubatud on siiski kaupa parandada ja hooldada, kaasa arvatud ülevaatus ja kohandamine, või võtta meetmeid kauba säilitamiseks või selle tagamiseks, et täidetakse kauba protseduuril kasutamise tehnilisi nõudeid.

Artikkel 205

Taotluse esitamise koht

(tolliseadustiku artikli 22 lõige 1)

1.   Erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandast lõigust esitatakse ajutise impordi loa taotlus selle koha pädevale tolliasutusele, kus kaupa kavatsetakse esimest korda kasutada.

2.   Kui ajutise impordi loa taotlus esitatakse artikli 136 kohaselt suulise tollideklaratsioonina, artikli 139 kohase toimingu vormis või artikli 163 kohaselt ATA- või CPD-märkmikuna, tehakse seda erandina tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandast lõigust kauba esitamise ja ajutiseks impordiks deklareerimise kohas.

Artikkel 206

Ajutine import osalise imporditollimaksuvabastusega

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1 ja artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Luba kasutada osalise tollimaksuvabastusega ajutise impordi protseduuri antakse kaubale, mis ei vasta kõikidele täieliku imporditollimaksuvabastuse kohta artiklites 209–216 ning artiklites 219–236 sätestatud asjakohastele nõuetele.

2.   Luba kasutada osalise tollimaksuvabastusega ajutise impordi protseduuri ei anta tarbekaubale.

3.   Luba kasutada osalise tollimaksuvabastusega ajutise impordi protseduuri antakse tingimusel, et tolliseadustiku artikli 252 lõike 1 teise lõigu kohane imporditollimaksu summa makstakse pärast protseduuri lõpetamist.

2. alajagu

Transpordivahendid, kaubaalused ja konteinerid, sh nende tarvikud ja seadmed

Artikkel 207

Üldsätted

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 3)

Täielik imporditollimaksuvabastus võidakse anda ka artiklites 208–211 ja artiklis 213 osutatud kaubale, kui taotleja ja protseduuri pidaja on asutatud liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 208

Kaubaalused

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubaalustele.

Artikkel 209

Kaubaaluste varuosad, tarvikud ja seadmed

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubaaluste varuosadele, tarvikutele ja seadmetele, kui need imporditakse ajutiselt selleks, et need eraldi või kaubaaluste osana reeksportida.

Artikkel 210

Konteinerid

(tolliseadustiku artikli 18 lõige 2 ja artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse konteineritele, millel on sobivas ja selgesti nähtavas kohas kõik järgmised püsimärgistatud andmed:

a)

omaniku või käitaja tunnused, mis võivad olla esitatud kas tema täisnime või väljakujunenud identifitseerimissüsteemiga, välja arvatud sümbolid, nagu embleem või lipp;

b)

omaniku või protseduuri pidaja poolt konteinerile antud identifitseerimistähised ja tunnusnumbrid;

c)

konteineri omakaal koos konteineriga püsivalt ühendatud seadmetega.

Meretranspordis kasutatavate konteinerite puhul või kõigi muude selliste konteinerite puhul, millel kasutatakse ISO standardset eesliidet, mis koosneb neljast suurtähest, millest viimane on U, peavad omaniku või peamise käitaja tunnused ja konteineri seerianumber ning konteineri kontrollnumber olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 6346 ja selle lisadega.

2.   Kui loataotlus esitatakse kooskõlas artikli 163 lõikega 1, kontrollib konteinereid liidu tolliterritooriumil asutatud isik või väljaspool liidu territooriumi asutatud isik, kellel on seal esindaja.

Taotluse korral esitab kõnealune isik tollile üksikasjaliku teabe ajutise impordi loa saanud iga konteineri liikumise kohta, sh sisenemise ja protseduuri lõpetamise kuupäeva ja koha.

Artikkel 211

Konteinerite varuosad, tarvikud ja seadmed

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse konteinerite varuosadele, tarvikutele ja seadmetele, kui need imporditakse ajutiselt selleks, et need eraldi või konteinerite osana reeksportida.

Artikkel 212

Transpordivahenditele täieliku imporditollimaksuvabastuse andmise tingimused

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste „transpordivahend” sellega kaasas olevaid tavapäraseid varuosi, tarvikuid ja seadmeid.

2.   Kui transpordivahend deklareeritakse ajutiseks impordiks artikli 136 kohaselt suuliselt või artikli 139 kohaselt muu toimingu vormis, antakse luba isikule, kellel on füüsiline kontroll kauba üle selle ajutise impordi protseduurile vabastamise hetkel, välja arvatud juhul, kui kõnealune isik tegutseb mõne teise isiku nimel. Sel juhul antakse luba viimati nimetatud isikule.

3.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse maantee-, raudtee-, lennu-, mere- ja siseveetranspordivahendile, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

transpordivahend on registreeritud väljaspool liidu tolliterritooriumi sellise isiku nimel, kes on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi, või kui transpordivahendit ei ole registreeritud, kuulub see väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikule;

b)

transpordivahendit kasutab väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isik, ilma et see piiraks artiklite 214, 215 ja 216 kohaldamist.

Kui kõnealuseid transpordivahendeid kasutab eraviisiliselt isik, kes on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi, antakse täielik imporditollimaksuvabastus juhul, kui loa omanik on andud talle selleks kirjaliku nõuetekohase volituse.

Artikkel 213

Liiduväliste transpordivahendite varuosad, tarvikud ja seadmed

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse transpordivahendite varuosadele, tarvikutele ja seadmetele, kui need imporditakse ajutiselt selleks, et need eraldi või transpordivahendite osana reeksportida.

Artikkel 214

Liidu tolliterritooriumil asutatud isikutele täieliku imporditollimaksuvabastuse andmise tingimused

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Liidu tolliterritooriumil asutatud isikud võib täielikult vabastada imporditollimaksu maksmise kohustusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

raudteetranspordivahendid antakse selliste isikute käsutusse lepingu alusel, mille kohaselt iga isik võib kasutada teiste isikute veeremit kõnealuse lepingu alusel;

b)

liidu tolliterritooriumil registreeritud maanteetranspordivahendite puhul on haagis nende külge haagitud;

c)

transpordivahendeid kasutatakse hädaolukorras;

d)

transpordivahendeid kasutab renditeenuseid osutav ettevõtja reekspordiks.

Artikkel 215

Transpordivahendite kasutamine selliste füüsiliste isikute poolt, kelle alaline elukoht on liidu tolliterritooriumil

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on liidu tolliterritooriumil, saavad registreeringu omaja taotluse korral täieliku imporditollimaksuvabastuse transpordivahenditele, mida nad kasutavad eraviisiliselt ja aeg-ajalt, kui registreeringu omaja on kõnealuste transpordivahendite kasutamise ajal liidu tolliterritooriumil.

2.   Füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on liidu tolliterritooriumil, saavad registreeringu omaja taotluse korral täieliku imporditollimaksuvabastuse transpordivahenditele, mille nad on rentinud kirjaliku lepingu alusel ja mida nad kasutavad eraviisiliselt ühel järgmistest eesmärkidest:

a)

et pöörduda tagasi oma elukohta liidu tolliterritooriumil;

b)

et lahkuda liidu tolliterritooriumilt.

3.   Füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on liidu tolliterritooriumil, saavad registreeringu omaja taotluse korral täieliku imporditollimaksuvabastuse transpordivahenditele, mida nad kasutavad äriotstarbel või eraviisiliselt, tingimusel et kõnealuse transpordivahendi omanik, rendile andja või rendile võtja on nad palganud ja et see tööandja on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi.

Transpordivahendi eraviisiline kasutamine on lubatud töötaja töökoha ja elukoha vahelisteks sõitudeks või töötaja töölepinguga ettenähtud ametialaste ülesannete täitmiseks.

Tolli taotluse korral peab transpordivahendit kasutav isik esitama töölepingu koopia.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel:

a)

tähistab mõiste „eraviisiline kasutamine” transpordivahendi kasutamist muul kui äriotstarbel;

b)

tähistab mõiste „äriotstarbel kasutamine” transpordivahendi kasutamist isikute tasuliseks veoks või kauba tööstuslikuks või kaubanduslikuks veoks tasu eest või tasuta.

Artikkel 216

Transpordivahendite vabastamine imporditollimaksust muudel juhtudel

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse juhul, kui transpordivahend kavatsetakse selle reeksportimise eesmärgil kanda liidu tolliterritooriumil ajutiselt registrisse ühe järgmise isiku nimel:

a)

väljaspool seda territooriumi asutatud isik;

b)

füüsiline isik, kelle alaline elukoht on sellel territooriumil, kui asjaomane isik valmistub vahetama oma tavapärast elukohta väljaspool seda territooriumi asuva elukoha vastu.

2.   Täieliku imporditollimaksuvabastuse võib anda erandjuhul, kui piiratud aja jooksul kasutavad transpordivahendeid äriotstarbel isikud, kes on asutatud liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 217

Ajutise impordi protseduuri lõpetamise tähtajad transpordivahendite ja konteinerite puhul

(tolliseadustiku artikli 215 lõige 4)

Transpordivahendite ja konteinerite ajutise impordi protseduur lõpetatakse järgmiste tähtaegade jooksul alates kauba suunamisest protseduurile:

a)

raudteetranspordivahendite puhul 12 kuud;

b)

äriotstarbel kasutatavate transpordivahendite puhul, välja arvatud raudteetransport, veo teostamiseks vajalik aeg;

c)

maanteetranspordivahendite puhul, mida kasutavad eraviisiliselt:

i)

üliõpilased: ajavahemik, mille jooksul üliõpilane viibib liidu tolliterritooriumil üksnes õpingute eesmärgil,

ii)

isikud, kes täidavad tähtajalist ülesannet: ajavahemik, mille jooksul isik viibib liidu tolliterritooriumil üksnes oma ülesannete täitmiseks,

iii)

muudel juhtudel, sealhulgas ratsa- või veoloomade ning nende veetavate sõidukite puhul: 6 kuud;

d)

eraviisiliselt kasutatavate transpordivahendite puhul 6 kuud;

e)

eraviisiliselt kasutatavate mere- ja siseveetranspordivahendite puhul 18 kuud;

f)

konteinerite, nende seadmete ja tarvikute puhul 12 kuud.

Artikkel 218

Reekspordi tähtajad renditeenuseid osutava ettevõtja puhul

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1 ja artikli 215 lõige 4)

1.   Kui transpordivahend on imporditud ajutiselt liitu täieliku imporditollimaksuvabastusega kooskõlas artikliga 212 ja see on tagastatud renditeenuseid osutavale ettevõtjale, kes on asutatud liidu tolliterritooriumil, tuleb ajutise impordi protseduuri lõpetav reekspordiprotseduur teostada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõnealune transpordivahend sisenes liidu tolliterritooriumile.

Kui renditeenuseid osutav ettevõtja rendib kõnealuse transpordivahendi edasi väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikule või füüsilistele isikutele, kelle alaline elukoht on liidu tolliterritooriumil, tuleb ajutise impordi protseduuri lõpetav reekspordiprotseduur teostada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõnealune transpordivahend sisenes liidu tolliterritooriumile, ja kolme nädala jooksul pärast edasirendilepingu sõlmimist.

Liidu tolliterritooriumile sisenemise kuupäevaks loetakse sellise rendilepingu sõlmimise kuupäev, mille alusel transpordivahendit kasutati kõnealusele territooriumile sisenemise ajal, välja arvatud juhul, kui on tõendatud tegelik sisenemiskuupäev.

2.   Lõikes 1 osutatud transpordivahendi ajutise impordi luba antakse tingimusel, et transpordivahendit ei kasutata muul otstarbel kui üksnes reekspordiks.

3.   Artikli 215 lõikes 2 osutatud juhul tagastatakse transpordivahend kolme nädala jooksul pärast rendi- või edasirendilepingu sõlmimist renditeenuseid osutavale ettevõtjale, kes on asutatud liidu tolliterritooriumil, kui seda transpordivahendit kasutab füüsiline isik, et naasta oma elukohta liidu tolliterritooriumil, või reeksporditakse, kui selline isik kasutab kõnealust transpordivahendit liidu tolliterritooriumilt lahkumiseks.

3. alajagu

Muud kaubad, välja arvatud transpordivahendid, kaubaalused ja konteinerid

Artikkel 219

Reisijate imporditud isiklikud asjad ja spordikaubad

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubale, mida impordivad väljaspool liidu tolliterritooriumi elavad reisijad, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kauba puhul on tegemist reisiks põhjendatult vajalike isiklike esemetega;

b)

kaupa kavatsetakse kasutada sportimiseks.

Artikkel 220

Meremeeste ajaviitevahendid

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse meremeeste ajaviitevahenditele järgmistel juhtudel:

a)

neid kasutatakse rahvusvahelises mereliikluses osaleval laeval;

b)

need laaditakse selliselt laevalt maha ja laevapere kasutab neid ajutiselt kaldal;

c)

neid kasutab sellise laeva laevapere kultuuri- ja sotsiaalasutustes, mida haldavad mittetulundusühendused, või kohtades, kus meremeestele peetakse regulaarselt jumalateenistusi.

Artikkel 221

Katastroofiabi vahendid

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse katastroofiabi vahenditele, mida kasutatakse seoses liidu tolliterritooriumi tabanud katastroofide või samalaadsete olukordade tagajärgede kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Taotleja ja protseduuri pidaja võivad olla asutatud liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 222

Meditsiini-, kirurgia- ja laboriseadmed

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse meditsiini-, kirurgia- ja laboriseadmetele, mis on saadetud laenuks haiglale või mõnele teisele meditsiiniasutusele, kes vajab neid seadmeid kiiresti, et korvata nendega oma puudulikke võimalusi, ja mis on ette nähtud diagnoosimiseks või raviks. Taotleja ja protseduuri pidaja võivad olla asutatud liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 223

Loomad

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse loomadele, kelle omanik on isik, kes on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi.

Artikkel 224

Piirivööndites kasutatav kaup

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse järgmisele kaubale, mida kavatsetakse kasutada piirivööndites:

a)

seadmed, mis kuuluvad sellistele isikutele ja neid kasutavad sellised isikud, kes on asutatud liidu sellise piirivööndiga külgneva kolmanda riigi piirivööndis, kus kaupa kavatsetakse kasutada;

b)

kaup, mida kasutatakse riigiasutuste vastutusel liidu piirivööndis taristu projekteerimiseks, ehitamiseks, remontimiseks või hooldamiseks.

Artikkel 225

Heli-, pildi- ja andmekandjad ning reklaammaterjal

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse järgmisele kaubale:

a)

tasuta tarnitavad heli-, pildi- ja andmekandjad, mida kasutatakse müügieelseks esitlemiseks, helindamiseks, dubleerimiseks või kopeerimiseks;

b)

üksnes reklaamiks kasutatav materjal, sh spetsiaalselt sel otstarbel varustatud transpordivahendid.

Artikkel 226

Professionaalsed töövahendid

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse professionaalsetele töövahenditele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

need kuuluvad väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikule;

b)

neid impordib kas väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isik või liidu tolliterritooriumil asutatud omaniku töötaja;

c)

neid kasutab importija või seda kasutatakse tema järelevalve all, välja arvatud audiovisuaalse materjali ühistoodangu puhul.

2.   Olenemata lõikest 1 antakse täielik imporditollimaksuvabastus muusikariistadele, mida impordivad ajutiselt reisijad, et kasutada neid professionaalsete töövahenditena. Kõnealuste reisijate elukoht võib olla liidu tolliterritooriumil või väljaspool seda.

3.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse professionaalsetele töövahenditele, mida kasutatakse mõnel järgmisel otstarbel:

a)

kauba tööstuslik valmistamine;

b)

kauba tööstuslik pakendamine;

c)

loodusvarade kasutamine;

d)

hoonete ehitamine, remontimine või hooldamine;

e)

pinnasetööd ja samalaadsed projektid.

Punkte c, d ja e ei kohaldata käsi-tööriistade suhtes.

Artikkel 227

Õppevahendid ja teadusaparatuur

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse õppevahenditele ja teadusaparatuurile, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

need kuuluvad väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikule;

b)

neid impordivad mittetulunduslikud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud teadusasutused, õppe- või kutseõppeasutused ning neid kasutatakse kõnealuses importivas asutuses üksnes õppe-, kutseõppe- ja teadusuuringute eesmärgil;

c)

neid imporditakse põhjendatud koguses, pidades silmas impordi eesmärki;

d)

neid ei kasutata üksnes äriotstarbel.

Artikkel 228

Pakendid

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse järgmisele kaubale:

a)

täidetuna imporditud pakendid, mis on ette nähtud reeksportimiseks kas tühjana või täidetuna;

b)

tühjana imporditud pakendid, mis on ette nähtud reeksportimiseks täidetuna.

Artikkel 229

Vormid, matriitsid, klišeed, joonised, visandid, mõõte-, kontroll- ja katseriistad ning muud sarnased riistad

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse pakenditele, matriitsidele, klišeedele, joonistele, visanditele, mõõte-, kontroll- ja katseriistadele ning muudele sarnastele riistadele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

need kuuluvad väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikule;

b)

neid kasutab valmistamisprotsessis isik, kes on asutatud liidu tolliterritooriumil, ja vähemalt 50 % nende kasutamise tulemusel saadud toodangust eksporditakse.

Artikkel 230

Eritööriistad ja -töövahendid

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse eritööriistadele ja -töövahenditele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

need kuuluvad väljaspool liidu tolliterritooriumi asutatud isikule;

b)

need tehakse kättesaadavaks liidu tolliterritooriumil asutatud isikule kaupade valmistamiseks ja vähemalt 50 % nende kasutamise tulemusel saadud toodangust eksporditakse.

Artikkel 231

Kaup, mida kasutatakse testide tegemisel või mida testitakse

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubale ühes järgmistest olukordadest:

a)

kaup on mõeldud testimiseks, katsetamiseks või esitlemiseks;

b)

kaup on mõeldud läbima müügilepinguga ettenähtud heakskiitmiskatse;

c)

kaupa kasutatakse testide, katsete või esitluste tegemiseks ilma majanduslikku kasu saamata.

Artikkel 232

Proovid ja näidised

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse proovidele ja näidistele, mida kasutatakse üksnes liidu tolliterritooriumil näitamiseks või esitlemiseks, tingimusel et nende proovide ja näidiste kogus on põhjendatud selleks kasutusotstarbeks.

Artikkel 233

Asendustootmisvahendid

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse asendustootmisvahenditele, mille tarnija või parandaja annab kliendile ajutiselt kasutamiseks seni, kuni samalaadne kaup on tarnitud või parandatud.

Artikkel 234

Ürituste korraldamiseks või müügiks teatavates olukordades ettenähtud kaup

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

1.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubale, mida kavatsetakse välja panna või kasutada avalikul üritusel, mida ei korraldata üksnes kaubandusliku müügi eesmärgil, või mis on saadud sellistel üritustel kaubast, mis on suunatud ajutise impordi protseduurile.

Erandjuhul võib toll anda täieliku imporditollimaksuvabastuse kaubale, mida kavatsetakse välja panna või kasutada muudel üritustel või mis on saadud sellistel üritustel kaubast, mis on suunatud ajutise impordi protseduurile.

2.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubale, mille omanik tarnib kontrollimiseks liidus asuvale isikule, kellel on õigus see pärast kontrollimist ära osta.

3.   Täielik imporditollimaksuvabastus antakse järgmisele kaubale:

a)

direktiivi 2006/112/EÜ IX lisas kindlaks määratud kunstiesemed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed, mida imporditakse näitustel väljapanekuks ja võimalikuks müügiks;

b)

kaup, välja arvatud äsja valmistatud kaup, mida imporditakse oksjonil müümiseks.

Artikkel 235

Varuosad, tarvikud ja seadmed

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse varuosadele, tarvikutele ja seadmetele, mida kasutatakse ajutise impordi protseduuril oleva kauba parandamiseks ja hooldamiseks, sealhulgas ülevaatuseks, kohandamiseks ja säilitamiseks.

Artikkel 236

Muud kaubad

(tolliseadustiku artikli 250 lõike 2 punkt d)

Täielik imporditollimaksuvabastus antakse kaubale, välja arvatud artiklites 208–216 ja 219–235 osutatud kaup või kõnealustes artiklites esitatud tingimustele mittevastav kaup, emmas-kummas järgmistest olukordadest:

a)

kaupa imporditakse juhuti maksimaalselt kolmeks kuuks;

b)

kaupa imporditakse eriolukordades, millel ei ole liidus majanduslikku mõju.

Artikkel 237

Tolliprotseduuri lõpetamise eritähtajad

(tolliseadustiku artikli 215 lõige 4)

1.   Artikli 231 punktis c, artiklis 233 ja artikli 234 lõikes 2 osutatud kauba puhul on tolliprotseduuri lõpetamise tähtajaks kuus kuud alates kauba suunamisest ajutise impordi protseduurile.

2.   Artiklis 223 osutatud loomade puhul ei ole tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg lühem kui 12 kuud alates loomade suunamisest ajutise impordi protseduurile.

4. alajagu

Protseduuri teostamine

Artikkel 238

Tollideklaratsioonis esitatavad andmed

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

1.   Kui ajutise impordi protseduurile suunatud kaup suunatakse edasi tolliprotseduurile, mis võimaldab lõpetada ajutise impordi protseduuri vastavalt tolliseadustiku artikli 251 lõikele 1, märgitakse kõnealuse järgneva tolliprotseduuri tollideklaratsiooni, välja arvatud ATA-/CPD-märkmik, „TA” ja vajaduse korral asjakohane loanumber.

2.   Kui ajutise impordi protseduurile suunatud kaup reeksporditakse vastavalt tolliseadustiku artikli 270 lõikele 1, märgitakse reekspordideklaratsiooni, välja arvatud ATA-/CPD-märkmik, lõikes 1 osutatud andmed.

2. jagu

Lõppkasutus

Artikkel 239

Lõppkasutusprotseduuri loa omaniku kohustus

(tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a)

Lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba antakse juhul, kui loa omanik kohustub täitma emba-kumba järgmistest kohustustest:

a)

kasutama kaupa tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel;

b)

andma punktis a osutatud kohustuse üle mõnele teisele isikule tolliasutuse kehtestatud tingimustel.

5. PEATÜKK

Töötlemine

Artikkel 240

Loa andmine

(tolliseadustiku artikkel 211)

1.   Töötlemisprotseduuri loas täpsustatakse meetmeid, et kindlaks määrata, kas:

a)

töödeldud tooted on saadud töötlemisprotseduurile suunatud kauba töötlemise tulemusel;

b)

on täidetud tingimused ekvivalentkauba kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 223 või standardvahetussüsteemi kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 261.

2.   Seestöötlemisprotseduuri loa võib anda tootmise abivahenditele tolliseadustiku artikli 5 punkti 37 alapunkti e tähenduses, välja arvatud järgmised:

a)

muud kütused ja energiaallikad kui need, mida vajatakse töödeldud toodete kontrollimiseks või parandamist vajava protseduurile suunatud kauba defektide avastamiseks;

b)

muud määrdeained kui need, mida vajatakse töödeldud toodete kontrollimiseks, kohandamiseks või viimistlemiseks;

c)

seadmed ja tööriistad.

3.   Seestöötlemisprotseduuri luba antakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

pärast töötlemist ei ole majanduslikult tasuv taastada kauba laadi või seisukorda, mis tal oli protseduurile suunamise ajal;

b)

protseduuri kasutamisega ei kaasne imporditud kauba suhtes kohaldatavaid päritolu ja koguseliste piirangutega seotud eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmist.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui imporditollimaksu summa määratakse kindlaks kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

Artikkel 241

Seestöötlemise tollideklaratsioonis esitatavad andmed

(tolliseadustiku artikli 6 lõige 2)

1.   Kui seestöötlemisprotseduurile suunatud kaup või selle protseduuri tulemusena saadud töödeldud tooted suunatakse edasi tolliprotseduurile, mis võimaldab lõpetada seestöötlemisprotseduuri vastavalt tolliseadustiku artikli 215 lõikele 1, märgitakse kõnealuse järgneva tolliprotseduuri tollideklaratsiooni, välja arvatud ATA-/CPD-märkmik, „IP” ja asjakohane loa- või INF-number.

Kui seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba suhtes kohaldatakse konkreetseid kaubanduspoliitika meetmeid jätkuvalt ka siis, kui kaup suunatakse töödeldud või töötlemata kujul edasi järgmisele tolliprotseduurile, sisaldab kõnealuse järgmise protseduuri kohta esitatav tollideklaratsioon esimeses lõigus osutatud andmeid ja märget „C P M”.

2.   Kui seestöötlemisprotseduurile suunatud kaup reeksporditakse vastavalt tolliseadustiku artikli 270 lõikele 1, sisaldab reekspordideklaratsioon lõikes 1 osutatud andmeid.

Artikkel 242

Välistöötlemine (IM/EX)

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1)

1.   Välistöötlemise (IM/EX) korral täpsustatakse loas tähtaeg, mille jooksul suunatakse ekvivalentkaubaga asendatav liidu kaup välistöötlemisprotseduurile. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud.

Loa omaniku taotluse korral võib tähtaega pärast selle möödumist pikendada, tingimusel et kogutähtaeg ei ületa üht aastat.

2.   Töödeldud toodete eelneva impordi korral esitatakse tagatis, mis katab imporditollimaksu summa, mis makstaks juhul, kui asendatavaid liidu tooteid ei suunata välistöötlemisprotseduurile kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 243

Parandamine välistöötlemisprotseduuri ajal

(tolliseadustiku artikli 211 lõige 1)

Kui välistöötlemisprotseduuri kasutamist taotletakse parandamise eesmärgil, peab ajutiselt eksporditud kaupa olema võimalik parandada ja protseduuri ei või kasutada kauba tehnilise taseme täiustamiseks.

VIII JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJA VIIDAV KAUP

1. PEATÜKK

Kauba väljaveole eelnevad formaalsused

Artikkel 244

Väljaveoeelsete deklaratsioonide esitamise tähtaeg

(tolliseadustiku artikli 263 lõige 1)

1.   Tolliseadustiku artiklis 263 osutatud väljaveoeelne deklaratsioon esitatakse pädevale tolliasutusele järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

meretranspordi korral:

i)

konteinervedude puhul, v.a alapunktides ii ja iii osutatud veod, hiljemalt 24 tundi enne kauba lastimist laevale, mille pardal see väljub liidu tolliterritooriumilt;

ii)

liidu tolliterritooriumi ning Gröönimaa, Fääri saarte, Islandi või Läänemere, Põhjamere, Musta mere või Vahemere sadamate ja kõikide Maroko sadamate vaheliste konteinervedude puhul hiljemalt kaks tundi enne liidu tolliterritooriumil asuvast sadamast väljumist;

iii)

Prantsusmaa ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira või Kanaari saarte ning väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva territooriumi vaheliste konteinervedude puhul, kui reis kestab vähem kui 24 tundi, hiljemalt kaks tundi enne liidu tolliterritooriumil asuvast sadamast väljumist;

iv)

konteinerveost erinevate vedude korral hiljemalt kaks tundi enne liidu tolliterritooriumil asuvast sadamast väljumist;

b)

lennutranspordi korral hiljemalt 30 minutit enne liidu tolliterritooriumil asuvast lennujaamast väljumist;

c)

maantee- või siseveetranspordi korral hiljemalt üks tund enne kauba lahkumist liidu tolliterritooriumilt;

d)

raudteetranspordi korral:

i)

kui rongisõit viimasest rongikoostejaamast väljumistolliasutusse kestab alla kahe tunni, siis hiljemalt üks tund enne kauba saabumist väljumistolliasutuse pädevusse kuuluvasse kohta;

ii)

kõikidel muudel juhtudel hiljemalt kaks tundi enne kauba lahkumist liidu tolliterritooriumilt.

2.   Olenemata lõikest 1 esitatakse väljaveoeelne deklaratsioon, kui see hõlmab kaupa, millele taotletakse toetust kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 612/2009,17 pädevale tolliasutusele hiljemalt kauba laadimise ajal kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 7.

3.   Järgmistes olukordades kehtib väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohta sama tähtaeg, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumilt lahkumiseks kasutatavate aktiivsete transpordivahendite suhtes:

a)

kaup on saabunud väljumistolliasutusse mõnel muul transpordivahendil kui see, millega kaup enne liidu tolliterritooriumilt lahkumist üle antakse (ühendvedu);

b)

kaup on saabunud väljumistolliasutusse transpordivahendil, mida transporditakse aktiivsel transpordivahendil liidu tolliterritooriumilt lahkumise ajal (kombineeritud vedu).

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud tähtaegu ei kohaldata vääramatu jõu korral.

Artikkel 245

Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise nõudest loobumine

(tolliseadustiku artikli 263 lõike 2 punkt b)

1.   Ilma et see piiraks tollideklaratsiooni esitamise kohustuse kohaldamist kooskõlas tolliseadustiku artikli 158 lõikega 1 või reekspordideklaratsiooni esitamise kohustuse kohaldamist kooskõlas tolliseadustiku artikli 270 lõikega 1, loobutakse väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise nõudest järgmise kauba puhul:

a)

elektrienergia;

b)

torujuhtme kaudu väljaveetav kaup;

c)

kirjavahetus;

d)

Ülemaailmse Postiliidu õigusnormide alusel liikuv kaup;

e)

määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud majatarbed, tingimusel et neid ei veeta veolepingu alusel;

f)

reisija isikliku pagasi hulka kuuluv kaup;

g)

artikli 140 lõikes 1 osutatud kaup, v.a veolepingu alusel veetav kaup:

i)

kaubaalused, nende varuosad, tarvikud ja seadmed;

ii)

konteinerid, nende varuosad, tarvikud ja seadmed;

iii)

transpordivahendid, nende varuosad, tarvikud ja seadmed;

h)

ATA- ja CPD-märkmikega hõlmatud kaup;

i)

kaup, mis liigub Londonis 19. juunil 1951. aastal allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelises relvajõudude staatust reguleerivas kokkuleppes ettenähtud vormi 302 alusel.

j)

kaup, mida veetakse sellistel liidu sadamate vahel liikuvatel laevadel, mis ei peatu üheski väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas sadamas;

k)

kaup, mida veetakse liidu lennujaamade vahel liikuva sellise õhusõiduki pardal, mis ei peatu üheski väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas lennujaamas;

l)

relvad ja sõjavarustus, mille liikmesriigi sõjalise kaitse eest vastutav asutus on toonud liidu tolliterritooriumile sõjaväetranspordiga või ainult sõjaväevõimude poolt käitatava transpordiga;

m)

järgmine kaup, mis viiakse liidu tolliterritooriumilt otse avamererajatisele, mida käitab liidu tolliterritooriumil asutatud isik:

i)

kaup, mis on ette nähtud avamererajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks või ümberehitamiseks;

ii)

kaup, mida kasutatakse avamererajatiste varustamiseks või seadmestamiseks;

iii)

toiduvaru, mida kasutatakse või tarbitakse avamererajatisel;

n)

kaup, mille võib vabastada tollimaksust vastavalt 18. aprilli 1961. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;

o)

kaup, mida tarnitakse laeva või õhusõiduki osade või tarvikutena kasutamiseks ning laeva või õhusõiduki mootorite, masinate ja muude seadmete töö tagamiseks, ning pardal tarbitavad ja müüdavad toiduained jm kaup;

p)

kaup, mis saadetakse liidu tolliterritooriumilt Ceutasse ja Melillasse, Gibraltarisse, Helgolandi, San Marino Vabariiki, Vatikani Linnriiki, Livigno ja Campione d’Italia haldusüksustesse või Itaaliale kuuluvasse Lugano järve ossa, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele.

2.   Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse järgmistel juhtudel:

a)

laev, millega kaupa veetakse liidu sadamate vahel, külastab väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvat sadamat ja kui kaupa ei laadita selle sadamakülastuse jooksul laevalt maha;

b)

õhusõiduk, millega kaupa veetakse liidu lennujaamade vahel, külastab väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvat lennujaama ja kui kaupa ei laadita selle lennujaamakülastuse jooksul õhusõidukilt maha;

c)

sadamas või lennujaamas ei laadita kaupa seda liidu tolliterritooriumile ja sealt välja vedavalt transpordivahendilt maha;

d)

kaup laaditi transpordivahendile eelmises liidu tolliterritooriumil asuvas sadamas või lennujaamas, kus esitati väljaveoeelne deklaratsioon või kus loobuti väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise nõudest, ja kui seda kaupa ei laadita maha transpordivahendilt, millega see liidu tolliterritooriumilt välja viiakse;

e)

ajutise ladustamise protseduurile või vabatsooniprotseduurile suunatud kaup laaditakse transpordivahendilt, millega see toodi ajutise ladustamise rajatisse või vabatsooni, sama tolliasutuse järelevalve all ümber laevale, lennukile või rongile, millega see viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

kaup laaditakse ümber 14 päeva jooksul alates selle esitamisest tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 144 või 245 või erandjuhul, kui 14 päevast ei piisa erandlike asjaolude kõrvaldamiseks, tolliasutuse lubatud pikema ajavahemiku jooksul;

ii)

teave kauba kohta on tollile kättesaadav;

iii)

vedajale teada olevalt ei muutu kauba sihtkoht ega saaja;

f)

kaup toodi liidu tolliterritooriumile, ent pädev tolliasutus kuulutas selle sobimatuks ja see saadeti viivitamata tagasi ekspordiriiki.

2. PEATÜKK

Formaalsused kauba väljaveol

Artikkel 246

Väljumistolliasutusele kauba esitamise korral kasutatavad teabevahetusvahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Kui kaup esitatakse väljumistolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 267 lõikega 2, võib elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevaid teabevahetusvahendeid kasutada järgmistel juhtudel:

a)

ekspordideklaratsiooni identifitseerimine;

b)

teabevahetus seoses deklareeritud ja ekspordiprotseduuriks vabastatud kauba ja tollile esitatud kauba vaheliste erinevustega.

Artikkel 247

Kauba liidu tolliterritooriumilt lahkumise tõendamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Kauba väljaveo kinnitamiseks võib eksporditolliasutusele esitada tõendusmaterjali selle kohta, et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud, ka elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega.

3. PEATÜKK

Eksport ja reeksport

Artikkel 248

Tollideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine

(tolliseadustiku artikkel 174)

1.   Kui ekspordiks, reekspordiks või välistöötlemisprotseduuriks vabastatud kaup erineb väljumistolliasutusele esitatud kaubast, tunnistab eksporditolliasutus asjaomase deklaratsiooni kehtetuks.

2.   Kui eksporditolliasutus ei ole 150 päeva jooksul pärast kauba vabastamist ekspordi- või välistöötlemisprotseduuriks või reekspordiks saanud teavet kauba väljaveo kohta liidu tolliterritooriumilt ega tõendusmaterjali kauba väljaviimise kohta, võib kõnealune tolliasutus asjaomase deklaratsiooni kehtetuks tunnistada.

Artikkel 249

Ekspordi- või reekspordideklaratsiooni tagasiulatuva esitamise vahendid

(tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt a)

Kui nõuti ekspordi- või reekspordideklaratsiooni esitamist, kuid kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud ilma sellise deklaratsioonita, võib kõnealuse ekspordi- või reekspordideklaratsiooni esitamiseks kasutada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevaid vahendeid.

IX JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 250

1. mail 2016 jõus olevate lubade uuesti hindamine

1.   Lube, mis määruse (EMÜ) nr 2913/92 või (EMÜ) nr 2454/93 alusel on antud piiramata kehtivusajaks ja mis kehtivad 1. mail 2016, hinnatakse uuesti.

2.   Erandina lõikest 1 ei pea uuesti hindama järgmisi lube:

a)

eksportijale antud luba koostada määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 97v ja 117 osutatud arvedeklaratsioone;

b)

luba kasutada materjalide majandamiseks määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 88 osutatud arvestusliku eraldamise meetodit.

Artikkel 251

1. mail 2016 jõus olevate lubade kehtivus

1.   Määruse (EMÜ) nr 2913/92 või (EMÜ) nr 2454/93 alusel antud load, mis kehtivad 1. mail 2016, jäävad kehtima järgmiselt:

a)

piiratud kehtivusajaga load kuni kehtivusaja lõpuni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)

kõik muud load kuni nende uuesti hindamiseni kooskõlas artikli 250 lõikega 1.

2.   Erandina lõikest 1 kehtib nii artikli 250 lõike 2 punktis a kui ka punktis b osutatud luba seni, kuni loa väljastanud tolliasutus selle tühistab.

Artikkel 252

1. mail 2016 jõus olevate siduvat informatsiooni käsitlevate otsuste kehtivus

Siduva informatsiooniga seotud otsused, mis kehtivad 1. mail 2016, jäävad kehtima neis märgitud tähtajaks. Alates 1. maist 2016 on selline otsus siduv nii tolli kui ka otsuse saaja jaoks.

Artikkel 253

1. mail 2016 jõus olevate tasumise edasilükkamist käsitlevate otsuste kehtivus

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 224 kohaselt tehtud otsused, millega lubatakse tasumine edasi lükata ja mis kehtivad 1. mail 2016, jäävad kehtima järgmiselt:

a)

kui otsus tehti määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 226 punktis a osutatud protseduuri kasutamise kohta, siis piiramata tähtajaks;

b)

kui otsus tehti määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 226 punktis b või c osutatud ühe protseduuri kasutamise kohta, siis kuni sellega seotud üldtagatise kasutamise loa uuesti hindamiseni.

Artikkel 254

1. mail 2016 jõus olevate lubade ja otsuste kasutamine

Kui kooskõlas artiklitega 251–253 jääb otsus või luba kehtima pärast 1. maid 2016, kohaldatakse kõnealust otsust või luba alates 1. maist 2016 tingimusel, mis on kehtestatud tolliseadustiku, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (19) ja käesoleva määruse vastavates sätetes, lähtudes lisas 90 esitatud vastavustabelist.

Artikkel 255

Tõkendite kasutamist käsitlevad üleminekusätted

Tollitõkendeid ja erilisi tõkendeid, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 46a nõuetele, võib jätkuvalt kasutada kuni varude ammendumiseni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 256

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

(3)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(4)  Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(5)  Nõukogu dokument 16271/1/10 REV 1.

(6)  Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(7)  Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

(8)  EÜT L 130, 27.5.1993, lk 1.

(9)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(10)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.

(11)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.

(12)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 978/2012, 25. oktoober 2012, üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

(14)  ELT L 324, 10.12.2009, lk 23.

(15)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 510/2014, 16. aprill 2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 (ELT L 150, 20.5.2014, lk 1).

(18)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 150/2003, 21. jaanuar 2003, millega peatatakse teatavate relvade ja muu sõjaväevarustuse imporditollimaksud (EÜT L 25, 30.1.2003, lk 1)

(19)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, 24. november 2015, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 558).


SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

A LISA.

Taotluste ja otsuste ühised andmenõuded 111

B LISA.

Ühised andmenõuded deklaratsioonidele, teadetele ja liidu kauba tollistaatuse tõendile 163

LISA B-01.

Paberkandjal standarddeklaratsioonid – märkused ja kasutatavad vormid 227

LISA B-02.

Transiidi saatedokument 266

LISA B-03.

Kaubanimekiri 269

LISA B-04.

Transiidi/julgeoleku saatedokument (TSAD) 271

LISA B-05.

Transiidi/julgeoleku kaubanimekiri (TSLOI) 274

LISA 12-01.

Ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ühised andmenõuded 276

II JAOTIS

TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSE NING MUID KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTENÄHTUD MEETMEID

LISA 22-01.

Sissejuhatavad märkused ja mittesooduspäritolu andvate oluliste töötlemistoimingute või tööde loetelu 279

LISA 22-02.

Teabesertifikaadi INF 4 taotlus ja teabesertifikaat INF 4 338

LISA 22-03.

Sissejuhatavad märkused ning loetelu töö- ja töötlemistoimingutest, mis annavad päritolustaatuse 339

LISA 22-04.

Materjalid, mille suhtes ei kohaldata piirkondlikku kumulatsiooni 396

LISA 22-05.

Tööd, mille suhtes ei kohaldata üldise tariifsete soodustuste kava piirkondlikku kumulatsiooni (tekstiiltooted) 400

LISA 22-11.

Sissejuhatavad märkused ja loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse 401

LISA 22-13.

Arvedeklaratsioon 514

III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED

LISA 32-01.

Käendaja kohustus – üksiktagatis 517

LISA 32-02.

Käendaja kohustus – maksekviitungina esitatav üksiktagatis 518

LISA 32-03.

Käendaja kohustus – üldtagatis 519

LISA 32-04.

Teade käendajale lõpetamata liidu transiidiprotseduurist 520

LISA 32-05.

Teade käendajale tollivõla tasumiseks liidu transiidiprotseduuril 521

LISA 33-01.

ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkinud tollivõla tõttu garantiiühingu suhtes algatatud sissenõudemenetlus 522

LISA 33-02.

Teade käendajale CPD-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkinud tollivõlast 523

LISA 33-03.

ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkinud tollivõla tõttu garantiiühingu suhtes algatatud sissenõudemenetluse näidisteatis 524

LISA 33-04.

ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkinud tollivõla tõttu garantiiühingu suhtes algatatud sissenõudemenetlusest tulenevate tolli- ja muude maksude arvutamise maksustamisvorm 525

LISA 33-05.

Kohustustest vabastamise kinnituse vorm selle kohta, et garantiiühingu suhtes on algatatud nõudemenetlus liikmesriigis, kus ATA-/e-ATA-märkmiku alusel toimunud transiidiprotseduuri käigus tekkis tollivõlg 527

LISA 33-06.

Taotlus täiendava teabe saamiseks, kui kaup asub teises liikmesriigis 528

LISA 33-07.

Tollimaksu vähendamine/tagasimaksmine 529

IV JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP

Lisa puudub

V JAOTIS

TOLLISTAATUSE, KAUBA TOLLIPROTSEDUURILE SUUNAMISE, ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, KAUBA VABASTAMISE JA KÕRVALDAMISE ÜLDEESKIRJAD

Lisa puudub

VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUST VABASTAMINE

LISA 61-01.

Banaanide kaalumissertifikaadid – andmenõuded 530

LISA 62-01.

Teabeleht INF 3 – andmenõuded 531

VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID

LISA 71-01.

Lisadokument, kui kaup deklareeritakse suuliselt ajutiseks impordiks 537

LISA 71-02.

Tundlikud kaubad ja tooted 539

LISA 71-03.

Lubatud tavaliste käitlemistoimingute loetelu (tolliseadustiku artikkel 220) 541

LISA 71-04.

Ekvivalentkaupa käsitlevad erisätted 543

LISA 71-05.

Standarditud teabevahetus (INF) 546

LISA 71-06.

Protseduuri kokkuvõttes esitatav teave 551

LISA 72-03.

TC 11 – kviitung 552

VIII JAOTIS

LIIDU TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJAVIIDUD KAUP

Lisa puudub

IX JAOTIS

LISA 90.

Artiklis 254 osutatud vastavustabel 553

A LISA

TAOTLUSTE JA OTSUSTE ÜHISED ANDMENÕUDED

Taotluste ja otsuste andmenõuete tabeleid käsitlevad sissejuhatavad märkused

ÜLDSÄTTED

1.

Käesolevates märkustes olevaid sätteid kohaldatakse kõikide käesoleva lisa jaotiste suhtes.

2.

I–XXI jaotise andmenõuete tabelid sisaldavad kõiki käesolevas lisas käsitletud taotluste ja otsuste jaoks vajalikke andmeelemente.

3.

Käesolevas lisas kirjeldatud vormingud, koodid ja vajaduse korral andmenõuete struktuur määratakse kindlaks delegeeritud määruses (EL) 2015/2447, mis võetakse vastu tolliseadustiku artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt.

4.

Käesolevas lisas määratletud andmenõudeid kohaldatakse nii elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil esitatud taotluste ja otsuste suhtes kui ka paberkandjal esitatud taotluste ja otsuste suhtes.

5.

Andmeelemendid, mida võib esitada mitme taotluse ja otsuse kohta, on sätestatud käesoleva lisa I jaotise 1. peatüki andmenõuete tabelis.

6.

Andmeelemendid, mida kasutatakse konkreetselt teatavat liiki taotluste ja otsuste puhul, on sätestatud käesoleva lisa II–XXI jaotises.

7.

Iga andmeelemendi kohta käesoleva lisa I–XXI jaotise 2. peatükis esitatud erisätteid kohaldatakse, ilma et see mõjutaks andmenõuete tabelis määratletud andmeelemendi staatust. Näiteks on käesoleva lisa I jaotise 1. peatükis andmenõuete tabelis märgitud, et andmeelement 5/8 Kauba identifitseerimine on kohustuslik (staatusega „A”) seestöötlemisprotseduuri loa (veerg 8a) ja välistöötlemisprotseduuri loa (veerg 8b) andmise puhul; samas ei esitata kõnealust teavet ekvivalentkauba kasutamist hõlmava seestöötlemis- ja välistöötlemisprotseduuri ega standardvahetussüsteemi kasutamist hõlmava välistöötlemisprotseduuri puhul, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa I jaotise 2. peatükis.

8.

Kui asjaomase andmeelemendi kohta käiva märgisega ei ole märgitud teisiti, siis võib vastavas andmenõuete tabelis loetletud andmeelemente kasutada nii taotluste kui ka otsuste puhul.

9.

Allpool andmenõuete tabelis loetletud staatus ei mõjuta asjaolu, et teatavad andmed esitatakse ainult juhul, kui see vajalik on. Näiteks kasutatakse andmeelementi 5/6 Ekvivalentkaup üksnes juhul, kui taotletakse tolliseadustiku artikli 223 kohast ekvivalentkauba kasutamist.

10.

Kui artikli 163 kohaselt esitatakse taotlus eriprotseduuri kasutamiseks muu kui transiidi puhul, siis esitatakse lisaks B lisa 1. jao 3. peatüki I jaotises seoses asjaomase protseduuriga ette nähtud tollideklaratsiooni andmenõuetele käesoleva lisa I jaotise andmenõuete tabeli veerus 8f määratletud andmestu.

I JAOTIS

Taotlused ja otsused

1. PEATÜKK

Tabeli selgitus

Veerud

Taotluse/otsuse liik

Õigusaktid

Konkreetsete andmenõuete jaotise number

Andmeelemendi järjekorranumber

Asjaomase andmeelemendi järjekorranumber

Andmeelemendi nimetus

Asjaomase andmeelemendi nimetus

Siduva informatsiooniga seotud otsused

1a

Siduva tariifiinformatsiooniga seotud taotlus ja otsus

(STI-otsus)

Tolliseadustiku artikkel 33

II jaotis

1b

Siduva päritoluinformatsiooniga seotud taotlus ja otsus

(SPI-otsus)

Tolliseadustiku artikkel 33

III jaotis

Volitatud ettevõtja

2

Volitatud ettevõtja staatuse taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 38

IV jaotis

Tolliväärtuse määramine

3

Kauba tolliväärtuse osaks olevate summade kindlaksmääramise lihtsustamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 73

V jaotis

Üldtagatis ja tasumise edasilükkamine

4a

Üldtagatise esitamise, sh võimaliku vähendamise või vabastamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 95

VI jaotis

4b

Tasumisele kuuluva tollimaksusumma tasumise edasilükkamise taotlus ja luba, kui see luba ei ole antud üheainsa toimingu jaoks

Tolliseadustiku artikkel 110

VII jaotis

4c

Impordi- või eksporditollimaksusumma tagasimaksmise või vähendamise taotlus ja otsus

Tolliseadustiku artikkel 116

VIII jaotis

Kauba saabumisega seotud formaalsused

5

Ajutise ladustamise rajatiste pidamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 148

IX jaotis

Kauba tollistaatus

6a

Regulaarlaevaliini avamise taotlus ja luba

Artikkel 120

X jaotis

6b

Volitatud väljastaja staatuse taotlus ja luba

Artikkel 128

XI jaotis

Tolliformaalsused

7a

Lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 166 lõige 2

XII jaotis

7b

Keskse tollivormistuse taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 179

XIII jaotis

7c

Taotlus ja luba tollideklaratsiooni tegemiseks deklarandi arvestuskande vormis, sh ekspordiprotseduuri korral

Tolliseadustiku artikkel 182

XIV jaotis

7d

Enesehindamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 185

XV jaotis

7e

Volitatud banaanikaaluja staatuse taotlus ja luba

Artikkel 155

XVI jaotis

Eriprotseduurid

8a

Seestöötlemisprotseduuri kasutamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a

XVII jaotis

8b

Välistöötlemisprotseduuri kasutamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a

XVIII jaotis

8c

Lõppkasutusprotseduuri kasutamise taotlus või luba

Tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a

 (1)

8d

Ajutise impordi protseduuri kasutamise taotlus või luba

Tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a

 (1)

8e

Taotlus ja luba ladustamisrajatiste pidamiseks kauba tolliladustamise eesmärgil

Tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt b

XIX jaotis

8f

Taotlus ja luba ajutise impordi, lõppkasutusprotseduuri, seestöötlemisprotseduuri või välistöötlemisprotseduuri kasutamiseks olukordades, kus kohaldatakse artiklit 163

Tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punkt a ja artikkel 163

 (1)

Transiit

9a

TIR-vedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikkel 230

 (1)

9b

Liidu transiitvedude volitatud kaubasaatja staatuse taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt a

XX jaotis

9c

Liidu transiitvedude volitatud kaubasaaja staatuse taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt b

 (1)

9d

Eriliste tõkendite kasutamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt c

XXI jaotis

9e

Vähendatud andmestuga transiidideklaratsiooni kasutamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt d

 (1)

9f

Elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise taotlus ja luba

Tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt e


Lahtrites kasutatavad sümbolid

Sümbol

Sümboli kirjeldus

A

Kohustuslik: kõikide liikmesriikide poolt nõutavad andmed.

B

Liikmesriikidele vabatahtlik: andmed, mille nõudmisest võivad liikmesriigid loobuda.

C

Taotlejale vabatahtlik: andmed, mida taotleja võib esitada, kuid mille esitamist ei tohi liikmesriigid nõuda.


Andmerühmad

Rühm

Rühma nimi

1. rühm

Taotluses/otsuses esitatav teave

2. rühm

Viited lisadokumentidele, sertifikaatidele ja lubadele

3. rühm

Osalised

4. rühm

Kuupäevad, ajad, ajavahemikud ja kohad

5. rühm

Kauba identifitseerimine

6. rühm

Tingimused

7. rühm

Toimingud ja protseduurid

8. rühm

Muu


Märgised

Märgise liik

Märgise kirjeldus

[*]

Seda andmeelementi kasutatakse üksnes asjaomase taotluse puhul.

[+]

Seda andmeelementi kasutatakse üksnes asjaomase otsuse puhul.


Andmenõuete tabel

Andmeelemendi järjekorranumber

Andmeelemendi nimetus

1a

1b

2

3

4a

4b

4c

5

6a

6b

7a

7b

7c

7d

7e

8a

8b

8c

8d

8e

8f

9a

9b

9c

9d

9e

9f

1. rühm – taotluses/otsuses esitatav teave

1/1

Taotluse/otsuse kooditüüp

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

A

1/2

Allkiri/autentsuse kinnitamine

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

A

1/3

Taotluse liik

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

1/4

Territoriaalne kehtivus – liit

 

 

 

 

A

A

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

 

A

1/5

Territoriaalne kehtivus – ühistransiidiprotseduuri riigid

 

 

 

 

A

[1]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

1/6

Otsuse viitenumber

A [+]

A [+]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

 

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

A [2]

1/7

Otsustuspädev tolliasutus

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

 

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

2. rühm – viited lisadokumentidele, sertifikaatidele ja lubadele

2/1

Muud kasutada oleva siduva informatsiooniga seotud taotlused ja otsused

A [*]

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2/2

Muudele saajatele välja antud siduva informatsiooni otsused

A [*]

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2/3

Käimasolevad või juba teostatud kohtu- ja haldusmenetlused

A [*]

A [*]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2/4

Lisatud dokumendid

A [*]

A [*]

A [*]

A

A

A

A [3]

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

A

2/5

Ladustamisrajatise tunnusnumber

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

 

 

 

 

 

 

 

3. rühm – osalised

3/1

Loa taotleja või omanik/otsuse taotleja või saaja

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

 

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

3/2

Loa taotleja või omaniku/otsuse taotleja või saaja tunnus

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

A

3/3

Esindaja

A [*] [4]

A [*] [4]

 

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

 

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

A [4]

3/4

Esindaja tunnusandmed

A [*]

A [*]

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

A

3/5

Tolliküsimuste eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed

 

 

A [*]

A [*] [5]

A [*] [5]

 

 

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

 

A [*] [5]

 

 

 

 

 

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

3/6

Taotluse eest vastutav kontaktisik

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

C [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

3/7

Isik, kes vastutab taotluse esitanud ettevõtte eest või kontrollib selle juhtimist

 

 

A [*]

A [*] [5]

A [*] [5]

 

 

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

 

A [*] [5]

 

 

 

 

 

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

3/8

Kauba omanik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

A

[6]

 

 

 

 

 

 

4. rühm – kuupäevad, ajad, ajavahemikud ja kohad

4/1

Koht

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

 

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

A [7]

4/2

Kuupäev

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

A

4/3

Koht, kus hoitakse tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5] [8]

 

 

 

 

A [*] [5]

A [*] [5]

A [*] [5]

4/4

Koht, kus dokumentatsiooni säilitatakse

 

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*] [9]

A [*]

A [*] [9]

A [*]

A [*] [8]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

4/5

Esimene kasutamise või töötlemise koht

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A [*] [10]

 

A [*] [10]

A [*] [10]

 

A [*] [10]

 

 

 

 

 

 

4/6

Otsuse [taotletud] alguskuupäev

A [+]

A [+]

A [+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A [+]

 

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*] A

[+]

C [*] A [+]

C [*] A [+]

C [*] A

[+]

C [*] A [+]

 

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

C [*]

A

[+]

4/7

Otsuse kehtivuse lõppkuupäev

A [+]

A [+]

 

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

 

 

 

 

 

 

 

 

4/8

Kauba asukoht

 

 

 

 

 

 

A

[*] [11]

 

 

 

 

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

A

A

A

 

 

 

4/9

Töötlemise või kasutamise koht/kohad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

 

A

 

 

 

 

 

 

4/10

Protseduurile suunav(ad) tolliasutus(ed)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

4/11

Protseduuri lõpetav(ad) tolliasutus(ed)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

4/12

Tagatistolliasutus

 

 

 

 

A

[+]

A

 

A

 

 

 

 

 

 

 

A

A [12]

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

4/13

Järelevalve tolliasutus

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

 

 

A [+]

A

[+]

A [+]

A [+]

 

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

 

 

 

 

 

 

4/14

Sihttolliasutus(ed)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C [*]

A [+]

 

C [*]

A [+]

 

 

A

4/15

Lähtetolliasutus(ed)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C [*]

A [+]

 

 

 

A

4/16

Tähtaeg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

 

A

[+]

A [+] [13]

 

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

A [+]

A [+]

 

 

 

4/17

Tolliprotseduuri lõpetamise ajavahemik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

 

A

 

 

 

 

 

 

4/18

Protseduuri kokkuvõte

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

[14]

 

A [+]

 

 

A [+]

[15]

 

 

 

 

 

 

5. rühm – kauba identifitseerimine

5/1

Kauba kood

C [*]

A [+]

A

 

A

 

 

A

[*]

 

 

 

 

A

A

A

 

A

A

A

A

C [*]

 

 

 

 

 

 

 

5/2

Kauba kirjeldus

A

A

 

A

 

B

A

[*]

A

 

 

A

A

A

A

 

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

5/3

Kauba kogus

A [+]

 

 

 

 

 

A

[*]

 

 

 

 

A

 

A

 

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

 

5/4

Kauba väärtus

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

 

5/5

Tulemimäär

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

 

 

A

[16]

 

 

 

 

 

 

5/6

Ekvivalentkaup

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

5/7

Töödeldud tooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

 

 

A

[17]

 

 

 

 

 

 

5/8

Kauba identifitseerimine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

5/9

Keelatud kaubakategooriad ja kauba liikumise keeld

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A [+]

A [+]

A [+]

 

 

 

6. rühm – tingimused

6/1

Keelud ja piirangud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

[*]

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6/2

Majanduslikud tingimused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

 

 

 

A

[17]

 

 

 

 

 

 

6/3

Üldised märkused

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A

[+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A

[+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

 

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

A [+]

7. rühm – toimingud ja protseduurid

7/1

Tehingu liik

A [*]

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7/2

Tolliprotseduuri liik

 

 

 

 

A

A

 

 

 

 

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7/3

Deklaratsiooni liik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7/4

Toimingute arv

 

 

 

 

B

[*]

 

 

 

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

 

 

 

 

 

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

7/5

Kavandatud toimingute üksikasjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

A

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

8. rühm – muu

8/1

Tollialase keskse raamatupidamise liik

 

 

 

 

A [*]

 

 

A [*]

 

A [*]

A [*]

A

[*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

[8]

 

 

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

8/2

Dokumentatsiooni liik

 

 

 

 

A [*]

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A

[*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

[8]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

8/3

Juurdepääs andmetele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

8/4

Proovid jne

A [*]

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8/5

Lisateave

C [*]

C [*]

 

C

[*]

C

[*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C

[*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

C [*]

8/6

Tagatis

 

 

 

 

 

A

 

A

 

 

 

 

 

 

 

A [18]

A [12]

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

8/7

Tagatissumma

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

A

[18]

A

[12]

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

8/8

Õiguste ja kohustuste üleminek

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

 

8/9

Märksõnad

A [+]

A [+]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8/10

Üksikasjad ladustamisrajatiste kohta

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

8/11

Liidu kauba ladustamine

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

 

 

 

8/12

Nõusolek loa omanike nimekirjas avaldamiseks

 

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

 

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

A [*]

8/13

Imporditollimaksu summa arvutamine kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A

 

 

 

 

A

[19]

 

 

 

 

 

 


Märkused

Märkuse number

Märkuse kirjeldus

[1]

See andmeelement täidetakse üksnes juhul, kui kasutatakse üldtagatise esitamise luba kaupade suunamiseks liidu transpordiprotseduurile.

[2]

Seda andmeelementi kasutatakse taotluses üksnes juhul, kui taotletakse otsuse muutmist, pikendamist või tühistamist.

[3]

Ilma et see piiraks ühise põllumajanduspoliitika alusel vastu võetud mis tahes erisätteid, tuleb sellist taotlust, mille puhul esitati asjaomase tollideklaratsiooni esitamisel impordi- või ekspordilitsents, tõendada kõnealuse litsentsi väljastamise eest vastutavate asutuste kinnitusega, mille kohaselt on võetud vajalikke meetmeid selle litsentsi mõju tühistamiseks.

Eespool nimetatud kinnitust ei ole vaja järgmistel juhtudel:

a)

tolliasutus, kellele taotlus esitatakse, andis litsentsi ise välja;

b)

taotlus põhineb veal, mis ei mõjuta litsentsi andmist.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kauba reekspordi, tollilattu või vabatsooni paigutamise või kauba hävitamise korral.

[4]

Selle teabe esitamine on kohustuslik üksnes juhul, kui isiku EORI-numbrit ei nõuta. Kui EORI-number on esitatud, siis ei tuleks nime ega aadressi esitada, välja arvatud juhul, kui kasutatakse paberkandjal taotlust või otsust.

[5]

Seda teavet ei esitata, kui taotleja on volitatud ettevõtja.

[6]

See teave tuleb esitada ainult juhul, kui taotlus on seotud ajutise impordi kasutamisega ning kõnealuse teabe esitamist nõutakse tollialaste õigusaktidega.

[7]

Seda teavet kasutatakse ainult paberkandjal esitatava taotluse puhul.

[8]

Kui on ette nähtud II tüüpi avaliku tollilao kasutamine, siis seda andmeelementi ei kasutata.

[9]

Seda teavet ei nõuta juhul, kui kohaldatakse artiklit 162.

[10]

See teave tuleb esitada üksnes juhul, kui kohaldatakse artiklit 162.

[11]

Selle teabe võib esitamata jätta juhul, kui liidu tollialaste õigusaktidega on loobutud kauba esitamise nõudest.

[12]

Välistöötlemisprotseduuri kasutamiseks esitatava taotluse puhul seda andmeelementi ei kasutata, välja arvatud juhul, kui taotletakse asendustoodete või töödeldud toodete eelnevat importimist.

[13]

See teave esitatakse otsuses ainult juhul, kui loa omanik ei ole vabastatud kauba esitamise kohustusest.

[14]

Seda teavet kasutatakse üksnes seestöötlemise (IM/EX) kasutamise loa puhul.

[15]

Seda teavet kasutatakse üksnes seoses seestöötlemise (IM/EX) kasutamise loaga, seestöötlemise (EX/IM) ilma INF-süsteemita kasutamise loaga või lõppkasutuse loaga.

[16]

See teave tuleb esitada ainult juhul, kui taotlus on seotud seestöötlemis-, välistöötlemis- või lõppkasutusprotseduuri kasutamisega ning lõppkasutus hõlmab kauba töötlemist.

[17]

Seda teavet kasutatakse üksnes juhul, kui taotlus on seotud sees- või välistöötlemisprotseduuri kasutamisega.

[18]

Seestöötlemise (EX/IM) kasutamiseks esitatava taotluse puhul seda andmeelementi ei kasutata, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse eksporditollimakse.

[19]

Seda teavet kasutatakse üksnes juhul, kui taotlus on seotud seestöötlemisprotseduuri kasutamisega.

2. PEATÜKK

Andmenõudeid käsitlevad märkused

Sissejuhatus

Käesolevas peatükis esitatud kirjeldused ja märkused kehtivad 1. peatüki andmenõuete tabelis osutatud andmeelementide suhtes.

Andmenõuded

1. rühm – taotluses/otsuses esitatav teave

1/1.   Taotluse/otsuse kooditüüp

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Märkige asjakohaste koodidega, millist luba või otsust taotletakse.

Otsus:

Märkige asjakohaste koodidega taotluse liik.

1/2.   Allkiri/autentsuse kinnitamine

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Paberkandjal taotlused allkirjastab taotluse esitav isik. Allkirja andja peaks lisama oma ametinimetuse.

Elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil esitatud taotlused kinnitab taotluse esitav isik (taotleja või tema esindaja).

Kui taotluse esitamiseks kasutatakse komisjoni ja liikmesriikide omavahelise kokkuleppe kohast ELi kauplejate ühtlustatud liidest, loetakse taotlus kinnitatuks.

Otsus:

Paberkandjal vormistatud otsuste allkirjastamine või elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil vormistatud otsuse muul viisil autentimine isiku poolt, kes teeb otsuse loa andmise, siduva informatsiooni või impordi- või eksporditollimaksu tagasimaksmise või vähendamise kohta.

Tabeli veerg 1a:

Sellesse veergu võib märkida taotleja viite (kui taotlejal on viide).

Tabeli veerg 2:

Allakirjutajaks peaks alati olema isik, kes esindab taotlejat tervikuna.

1/3.   Taotluse liik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige asjakohase koodi abil taotluse liik. Muutmise või, kui see on asjakohane, loa uuendamise taotluse puhul märkida andmeelemendis 1/6 Otsuse viitenumber ka asjakohane otsuse number.

1/4.   Territoriaalne kehtivus – liit

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Erandina tolliseadustiku artiklist 26 tuleb juhul, kui otsuse mõju on piiratud ühe või mitme liikmesriigiga, teha asjakohane märge ja nimetada selgesõnaliselt asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid).

1/5.   Territoriaalne kehtivus – ühistransiidiprotseduuri riigid

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige, millistes ühistransiidiprotseduuri riikides võib luba kasutada.

1/6.   Otsuse viitenumber

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Pädeva tolliasutuse poolt otsusele antud kordumatu viitenumber.

1/7.   Otsustuspädev tolliasutus

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Otsuse vastu võtva tolliasutuse tunnusnumber või nimi ja aadress.

Tabeli veerg 1b:

Otsuse väljastanud liikmesriigi tolliasutuse tunnusnumber või allkiri ja nimi.

Tabeli veerg 2:

Liikmesriigi tolliasutuse autentimine ja nimi. Liikmesriigi tolliasutuse nimi võib olla märgitud piirkondlikul tasandil, kui tolliasutuse organisatsiooniline ülesehitus seda nõuab.

2. rühm – viited lisadokumentidele, sertifikaatidele ja lubadele

2/1.   Muud kasutada oleva siduva informatsiooniga seotud taotlused ja otsused

Tabeli veerg 1a:

Märkige (jah/ei), kas taotleja on liidus taotlenud STI-otsust või on talle liidus esitatud STI-otsus kauba kohta, mis on identne või sarnane käesoleva jaotise andmeelemendis 5/2 Kauba kirjeldus ning II jaotise andmeelemendis II/3 Kaubanduslik nimetus ja lisateave kirjeldatud kaubaga. Jaatava vastuse korral tuleks märkida ka järgnev teave.

Taotluse esitamise riik: riik, kus taotlus esitati.

Taotluse esitamise koht: koht, kus taotlus esitati.

Taotluse esitamise kuupäev: kuupäev, mil taotlus on tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud pädevale tolliasutusele laekunud.

STI-otsuse viitenumber: taotlejale juba esitatud STI-otsuse viitenumber. See osa on kohustuslik juhul, kui taotleja on saanud STI-otsuse pärast taotluse esitamist.

Otsuse alguskuupäev: STI-otsuse kehtivuse alguskuupäev.

Kauba kood: STI-otsuses märgitud nomenklatuuri kood.

Tabeli veerg 1b:

Märkige asjakohaseid andmeid esitades, kas taotleja on taotlenud SPI- ja/või STI-otsust või on talle esitatud SPI- ja/või STI-otsus kauba või materjalide kohta, mis on identsed või sarnased käesoleva jaotise andmeelementides 5/1 Kauba kood ja 5/2 Kauba kirjeldus või III jaotise andmeelemendis III/3 osutatud kauba või materjalidega. Jaatava vastuse korral tuleb märkida ka SPI- ja/või STI-otsuse viitenumber.

2/2.   Muudele saajatele välja antud siduva informatsiooni otsused

Tabeli veerg 1a:

Märkige, kas taotleja on teadlik muudele saajatele välja antud STI-otsustest, mis käsitlevad kaupa, mis on identne või sarnane käesoleva jaotise andmeelemendis 5/2 Kauba kirjeldus ning II jaotise andmeelemendis II/3 Kaubanduslik nimetus ja lisateave kirjeldatud kaubaga. Olemasolevate STI-otsuste kohta saab teavet Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) avaliku internetiandmebaasi kaudu.

Jaatava vastuse korral võib esitada järgmised täiendavad andmeelemendid.

STI-otsuse viitenumber: taotlejale teadaolev STI-otsuse viitenumber.

Otsuse alguskuupäev: STI-otsuse kehtivuse alguskuupäev.

Kauba kood: STI-otsuses märgitud nomenklatuuri kood.

Tabeli veerg 1b:

Märkige, kas taotlejale teadaolevalt on liidus identsete või sarnaste kaupade kohta juba taotletud SPI- ja/või STI-otsust või on selline otsus tehtud.

Jaatava vastuse korral võib esitada järgmised täiendavad andmeelemendid.

SPI- ja/või STI-otsuse viitenumber: taotlejale teadaolev SPI- ja/või STI-otsuse viitenumber.

Otsuse alguskuupäev: SPI- ja/või STI-otsuse kehtivuse alguskuupäev.

Kauba kood: SPI- ja/või STI-otsuses märgitud nomenklatuuri kood.

2/3.   Käimasolevad või juba teostatud kohtu- ja haldusmenetlused

Tabeli veerg 1a:

Märkige, kas taotleja on teadlik liidus menetluses oleva tariifse klassifikatsiooniga seotud kohtu- või haldusmenetlustest või liidus juba tehtud tariifset klassifikatsiooni käsitlevast kohtuotsusest, mis on seotud andmeelemendis 5/2 Kauba kirjeldus ning II jaotise andmeelemendis II/3 Kaubanduslik nimetus ja lisateave kirjeldatud kaubaga. Jaatava vastuse korral võib esitada järgmised täiendavad andmeelemendid.

Märkige asjaomase kohtu nimi ja aadress, menetletava juhtumi ja/või kohtuotsuse viitenumber ning mis tahes muu asjakohane teave.

Tabeli veerg 1b:

Märkige, kas taotlejale teadaolevalt kohaldatakse käesoleva jaotise andmeelementides 5/1 Kauba kood ja 5/2 Kauba kirjeldus või III jaotise andmeelemendis III/3 Päritolu kindlaksmääramise tingimused kirjeldatud kaupade suhtes kohtu- või haldusmenetlusi seoses liidus menetluses oleva päritoluga või liidus juba tehtud päritolu käsitleva kohtuotsusega.

Märkige asjaomase kohtu nimi ja aadress, menetletava juhtumi ja/või kohtuotsuse viitenumber ning mis tahes muu asjakohane teave.

2/4.   Lisatud dokumendid

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Esitage taotlusele või otsusele lisatud dokumendi (dokumentide) liik ja, kui see on asjakohane, tunnusnumber ja/või väljaandmise kuupäev. Märkige ka lisatud dokumentide koguarv.

Kui dokumendis esitatud teave on järg taotluses või otsuses mujal esitatud teabele, viidake asjaomasele andmeelemendile.

2/5.   Ladustamisrajatise tunnusnumber

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Kui see on asjakohane, märkige tunnusnumber, mille otsustuspädev tolliasutus on ladustamisrajatisele määranud.

3. rühm – osalised

3/1.   Loa taotleja või omanik/otsuse taotleja või saaja

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Taotleja on isik, kes taotleb tolliasutuselt otsust.

Märkige asjaomase isiku nimi ja aadress.

Otsus:

Otsuse saaja on isik, kellele otsus on välja antud.

Loa omanik on isik, kellele luba on antud.

3/2.   Loa taotleja või omaniku/otsuse taotleja või saaja tunnus

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Taotleja on isik, kes taotleb tolliasutuselt otsust.

Märkige asjaomase isiku ettevõtjate registreerimis- ja tunnusnumber (EORI-number) vastavalt artikli 1 punktile 18.

Elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil esitatud taotluse puhul esitatakse alati taotleja EORI-number.

Otsus:

Otsuse saaja on isik, kellele otsus on välja antud.

Loa omanik on isik, kellele luba on antud.

3/3.   Esindaja

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Kui andmeelemendis 3/1 Loa taotleja või omanik/otsuse taotleja või saaja või 3/2 Loa taotleja või omaniku/otsuse taotleja või saaja tunnus märgitud taotlejal on esindaja, siis märkige esindaja kohta asjakohane teave.

Kui otsustuspädev tolliasutus seda tolliseadustiku artikli 19 lõike 2 kohaselt nõuab, esitage koopia asjaomasest lepingust, volikirjast või muust dokumendist, mis tõendab, et esindaja on volitatud tegutsema tolliesindajana.

3/4.   Esindaja tunnusandmed

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Kui andmeelemendis 3/1 Loa taotleja või omanik/otsuse taotleja või saaja või 3/2 Loa taotleja või omaniku/otsuse taotleja või saaja tunnus märgitud taotlejal on esindaja, siis märkige esindaja EORI-number.

Kui otsustuspädev tolliasutus seda tolliseadustiku artikli 19 lõike 2 kohaselt nõuab, esitage koopia asjaomasest lepingust, volikirjast või muust dokumendist, mis tõendab, et esindaja on volitatud tegutsema tolliesindajana.

3/5.   Tolliküsimuste eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Asjaomase isiku kontaktandmed, sealhulgas vajaduse korral faksi number, mida saab kasutada edasiseks sidepidamiseks ja teabevahetuseks tolliküsimustes.

3/6.   Taotluse eest vastutav kontaktisik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Kontaktisik vastutab tolliga taotluse teemal side pidamise eest.

See teave esitatakse ainult juhul, kui kontaktisik ei ole tolliküsimuste eest vastutav isik, kes on märgitud andmeelementi 3/5 Tolliküsimuste eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.

Sisestage kontaktisiku nimi ja mis tahes järgmised andmed: telefoninumber, e-posti aadress (eelistatavalt eriotstarbeline e-posti aadress) ja vajaduse korral faksi number.

3/7.   Isik, kes vastutab taotluse esitanud ettevõtte eest või kontrollib selle juhtimist

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Pidades silmas tolliseadustiku artikli 39 punkti a, märkige selle isiku nimi (nende isikute nimed) ja kõik andmed, kes on taotluse esitanud ettevõtte ametliku asutamise/õigusliku vormi alusel asjaomane isik (asjaomased isikud), eelkõige: ettevõtte direktor/juht, juhatusse kuuluvad direktorid ja juhatuse liikmed, kui see on asjakohane. Andmed peaksid hõlmama järgmist: täisnimi, aadress, sünniaeg ning riiklik tunnusnumber.

3/8.   Kauba omanik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Kui see on asjaomase artikli kohaselt vajalik, märkige ajutise impordi protseduurile suunatud kauba liiduvälise omaniku nimi ja aadress, nagu on kirjeldatud andmeelementides 5/1 Kauba kood ja 5/2 Kauba kirjeldus.

4. rühm – kuupäevad, ajad, ajavahemikud ja kohad

4/1.   Koht

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Koht, kus taotlus allkirjastati või muul viisil kinnitati.

Otsus:

Koht, kus anti välja luba või tehti otsus siduva päritoluinformatsiooni või impordi- või eksporditollimaksusumma vähendamise või tagasimaksmise kohta.

4/2.   Kuupäev

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Kuupäev, mil taotleja taotluse allkirjastas või muul viisil kinnitas.

Otsus:

Kuupäev, mil anti välja luba või tehti otsus siduva informatsiooni või impordi- või eksporditollimaksusumma tagasimaksmise või vähendamise kohta.

4/3.   Koht, kus hoitakse tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud tollialane keskne raamatupidamine on raamatupidamine, mida tolliasutus käsitab tollialase keskse raamatupidamisena, mis võimaldab tolliasutusel jälgida ja kontrollida kõiki asjaomase loaga hõlmatud toiminguid. Taotleja olemasolevaid äri-, maksu- või muid raamatupidamisdokumente võib aktsepteerida tollialase keskse raamatupidamisena, kui need hõlbustavad auditipõhist kontrolli.

Märkige keskse raamatupidamise ettenähtud säilitamiskoha või kättesaadavaks tegemise koha täielik aadress, sealhulgas liikmesriik. UN/LOCODE võib aadressi asendada, kui asjaomane asukoht on selle abil on üheselt kindlakstehtav.

Tabeli veerud 1a ja 1b:

Siduva informatsiooni puhul tuleb teave esitada ainult juhul, kui riik ei ole sama, mis taotleja identifitseerimiseks esitatud andmetes.

4/4.   Koht, kus dokumentatsiooni säilitatakse

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige selle koha (nende kohtade) täielik aadress, sealhulgas liikmesriik (liikmesriigid), kus taotleja dokumentatsiooni säilitatakse või mis on selle säilitamiseks ette nähtud. UN/LOCODE võib aadressi asendada, kui asjaomane asukoht on selle abil on üheselt kindlakstehtav.

Kõnealune teave on vajalik, et teha kindlaks andmeelemendis 4/8 Kauba asukoht esitatud aadressil asuva kaubaga seotud dokumentatsiooni asukoht.

4/5.   Esimene kasutamise või töötlemise koht

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige asjaomase koha aadress, kasutades asjakohast koodi.

4/6.   Otsuse [taotletud] alguskuupäev

Tabeli veerud 1a ja 1b:

Siduvat informatsiooni käsitleva otsuse kehtivuse alguskuupäev.

Tabeli veerg 2:

Märkige kuupäev, kuu ja aasta vastavalt artiklile 29.

Tabeli veerg 3; 4a; 5; 6a; 6b; 7a–7e, 8a–8e ja 9a–9f:

Taotlus:

Taotleja võib taotleda, et loa kehtivusaeg algaks kindlal kuupäeval. Kõnealuse kuupäeva kindlaksmääramisel võetakse arvesse tolliseadustiku artikli 22 lõikeid 2 ja 3 ning taotletav kuupäev ei saa olla varasem kui tolliseadustiku artikli 22 lõikes 4 osutatud kuupäev.

Otsus:

Kuupäev, mil luba jõustub.

Tabeli veerg 4b:

Taotlus:

Taotleja võib taotleda, et loa kehtivusaeg algaks kindlal kuupäeval. Kõnealuse kuupäeva kindlaksmääramisel võetakse arvesse tolliseadustiku artikli 22 lõikeid 2 ja 3 ning taotletav kuupäev ei saa olla varasem kui tolliseadustiku artikli 22 lõikes 4 osutatud kuupäev.

Otsus:

Asutuse poolt maksetähtaja edasilükkamise arvutamiseks kindlaks määratud esimese tegevusperioodi alguskuupäev.

4/7.   Otsuse kehtivuse lõppkuupäev

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Siduvat informatsiooni käsitleva loa või otsuse kehtivuse lõppkuupäev.

4/8.   Kauba asukoht

Tabeli veerg 4c:

Sisestage asjaomase koha nimi ja aadress, sealhulgas sihtnumber, kui see on asjakohane. Elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil esitatud taotluse puhul võib aadressi asendada asjakohase koodiga, kui asukoht on selle abil on üheselt kindlakstehtav.

Tabeli veerg 7e:

Märkige banaanide kaalumiskoha tunnus, kasutades asjakohast koodi.

Tabeli veerud 7b–7d:

Märkige asjakohase koodiga selle koha tunnus, kuhu võidakse paigutada tolliprotseduurile suunatud kaubad.

Tabeli veerg 9a:

Märkige asjakohase koodiga selle koha (nende kohtade) tunnus, kus TIR-veoetapi käigus võetakse vastu kaup.

Tabeli veerg 9b:

Märkige asjakohase koodiga selle koha (nende kohtade) tunnus, kus kaup suunatakse liidu transiidiprotseduurile.

Tabeli veerg 9c:

Märkige asjakohase koodiga selle koha (nende kohtade) tunnus, kus võetakse vastu liidu transiidiprotseduuri alusel veetav kaup.

4/9.   Töötlemise või kasutamise koht/kohad

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige asjakohase koodiga asjaomas(t)e koha (kohtade) aadress.

4/10.   Protseduurile suunav(ad) tolliasutus(ed)

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige soovitatud tolliasutus(ed) vastavalt artikli 1 punktile 16.

4/11.   Protseduuri lõpetav(ad) tolliasutus(ed)

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige soovitatud tolliasutus(ed).

4/12.   Tagatistolliasutus

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige asjaomane tolliasutus.

4/13.   Järelevalve tolliasutus

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige pädev tolliasutus vastavalt artikli 1 punktile 35.

4/14.   Sihttolliasutus(ed)

Tabeli veerud 9a ja 9c:

Märkige selle paiga vastutav(ad) sihttolliasutus(ed), kus volitatud kaubasaaja kauba vastu võtab.

Tabeli veerg 9f:

Märkige sihtlennujaama(de)/sihtsadama(te) pädev(ad) sihttolliasutus(ed).

4/15.   Lähtetolliasutus(ed)

Tabeli veerg 9b:

Märkige selle paiga vastutav(ad) lähtetolliasutus(ed), kus kaup suunatakse liidu transiidiprotseduurile.

Tabeli veerg 9f:

Märkige lähtelennujaama(de)/lähtesadama(te) pädev(ad) lähtetolliasutus(ed).

4/16.   Tähtaeg

Tabeli veerg 6b:

Märkige minutites ajavahemik, mille jooksul tolliasutus võib kaupa enne selle väljaviimist kontrollida.

Tabeli veerg 7b:

Märkige minutites ajavahemik, mille jooksul tolliasutus, millele kaup esitatakse, peab teatama järelevalve tolliasutusele kavatsusest kontrollida kaupa enne selle vabastamist.

Tabeli veerg 7c:

Märkige minutites ajavahemik, mille jooksul tolliasutus võib teatada oma kavatsusest kontrollida kaupa enne selle vabastamist.

Tabeli veerud 9a ja 9c:

Märkige minutites ajavahemik pärast mida volitatud kaubasaaja saab mahalaadimisloa.

Tabeli veerud 9b

Märkige minutites ajavahemik, mille jooksul lähtetolliasutus võib vajaduse korral teha kauba vabastamisele ja väljumisele eelneva kontrolli pärast seda, kui volitatud kaubasaatja on esitanud transiidideklaratsiooni.

4/17.   Tolliprotseduuri lõpetamise ajavahemik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige kuudes eeldatav ajavahemik, mis on vajalik toimingute sooritamiseks või taotletud eriprotseduuri raames kasutamiseks.

Märkige, kas kohaldatakse tolliprotseduuri lõpetamise tähtaja automaatset pikendamist vastavalt artikli 174 lõikele 2.

Tabeli veerg 8 a:

Otsustuspädev tolliasutus võib loas märkida, et tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg on selle kuu/kvartali/poolaasta viimane päev, mis järgneb kuule/kvartalile/poolaastale, mille jooksul tolliprotseduuri lõpetamise ajavahemik algas.

4/18.   Protseduuri kokkuvõte

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige, kas protseduuri kokkuvõtte kasutamine on vajalik.

Jaatava vastuse korral märkige artikli 175 lõikega 1 ette nähtud ajavahemik, mille jooksul loa omanik peab esitama järelevalve tolliasutusele protseduuri kokkuvõtte.

Kui see on asjakohane, täpsustage protseduuri kokkuvõtte sisu vastavalt artikli 175 lõikele 3.

5. rühm – kauba identifitseerimine

5/1.   Kauba kood

Tabeli veerg 1a:

Taotlus:

Märkige tollinomenklatuuri kood, mille alla kaup tuleks taotleja eelduse kohaselt klassifitseerida.

Otsus:

Tollinomenklatuuri kood, mille alla kaup tuleb tollinomenklatuuris klassifitseerida.

Tabeli veerg 1b:

Taotlus:

Rubriik/alamrubriik (tollinomenklatuuri kood), mille alla kaup klassifitseeritakse piisavalt üksikasjalikult, et võimaldada kindlaks teha päritolu kindlaksmääramise reegel. Kui SPI-otsuse taotlejale on sama kauba kohta väljastatud STI-otsus, siis märkige kaheksakohaline CN-kood.

Otsus:

Taotluses märgitud rubriik/alamrubriik või kaheksakohaline CN-kood.

Tabeli veerg 3:

Märkige kauba kaheksakohaline CN-kood.

Tabeli veerg 4c:

Märkige asjaomase kauba kaheksakohaline CN-kood, TARICi kood ja asjakohasel juhul TARICi lisakood(id) ning riigisisene (riigisisesed) lisakood(id).

Tabeli veerud 7c–7d:

Märkige vähemalt neli esimest numbrit asjaomase kauba kombineeritud nomenklatuuri koodist.

Tabeli veerud 8a ja 8b:

Märkige vähemalt neli esimest numbrit seestöötlemisele või välistöötlemisele suunatava kauba kombineeritud nomenklatuuri koodist.

Kaheksakohaline CN-kood tuleb märkida järgmistel juhtudel:

kui tuleb kasutada ekvivalentkaupa või standardvahetussüsteemi;

kui kaubad on hõlmatud lisaga 71-02;

kui kaubad ei ole hõlmatud lisaga 71-02 ning kasutatakse majanduslike tingimuste koodi 22 (vähese tähtsusega riigiabi eeskiri).

Tabeli veerg 8c:

1)

Kui taotlus käsitleb muud kui alljärgneva punkti 2 kohast eriprotseduurile suunatud kaupa, siis märkige vastavalt vajadusele kaheksakohaline CN-kood (esimene alajaotis), TARICi kood (teine alajaotis) ning, kui see on asjakohane, TARICi lisakood(id) (kolmas alajaotis).

2)

Kui taotlus käsitleb kombineeritud nomenklatuuri esimese osa eelsätete II jao erisätetega (A ja B osa) hõlmatud kaupa (teatavate kategooriate laevade, paatide ja muude veesõidukite ning puurlavade ja avamere naftapuurplatvormide jaoks ettenähtud kaubad/tsiviilõhusõidukid ja tsiviilõhusõidukites kasutatavad kaubad), ei ole kombineeritud nomenklatuuri koodide esitamine vajalik.

Tabeli veerg 8d:

Märkige vähemalt neli esimest numbrit ajutise impordi protseduurile suunatava kauba kombineeritud nomenklatuuri koodist.

Tabeli veerg 8e:

Märkige vähemalt neli esimest numbrit tolliladustamisprotseduurile suunatava kauba kombineeritud nomenklatuuri koodist.

Kui taotlus hõlmab mitmeid eri kaupu, siis ei või andmeelementi täita. Sel juhul tuleb asjaomases ladustamisrajatises ladustatavate kaupade liiki kirjeldada andmeelemendis 5/2 Kauba kirjeldus.

Kui tolliladustamisprotseduuri raames kasutatakse ekvivalentkaupa, tuleb märkida kaheksakohaline CN-kood.

5/2.   Kauba kirjeldus

Tabeli veerg 1a:

Taotlus:

Kauba üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab selle identifitseerida ja määrata tollinomenklatuuri alusel kauba tariifse klassifikatsiooni. Kirjeldus peaks hõlmama ka üksikasju kauba koostise ja selle määramiseks kasutatavate kontrollimeetodite kohta, kui tariifne klassifikatsioon sellest sõltub. Kõik üksikasjad, mis on taotleja hinnangul konfidentsiaalsed, tuleks märkida II jaotise andmeelementi II/3 Kaubanduslik nimetus ja lisateave.

Otsus:

Kauba piisavalt üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab selle kahtlusi tekitamata ära tunda ning hõlpsasti seostada STI-otsuses kirjeldatud kauba tollivormistuseks esitatud kaubaga. Esitada ei tohiks üksikasju, mille taotleja on STI-taotluses märgistanud konfidentsiaalsena.

Tabeli veerg 1b:

Taotlus:

Kauba üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab selle identifitseerida.

Otsus:

Kauba piisavalt üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab selle kahtlusi tekitamata ära tunda ning hõlpsasti seostada SPI-otsuses kirjeldatud kauba esitatud kaubaga.

Tabeli veerg 3:

Märkige kauba kaubanduslik kirjeldus.

Tabeli veerg 4c:

Märkige kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus või selle tariifistikujärgne kirjeldus. Kirjeldus peab vastama andmeelemendis VIII/1 Sissenõudmist käsitlev jaotis osutatud tollideklaratsioonis kasutatule.

Märkida pakkeüksuste arv, liik, markeering ja tunnusnumbrid. Pakendamata kauba puhul märkige esemete arv või sõna „lahtine”.

Tabeli veerud 7b–7d ja 8d:

Märkige kauba kaubanduslik ja/või tehniline kirjeldus. Kaubanduslik ja/või tehniline kirjeldus peaks taotlust käsitleva otsuse tegemise võimaldamiseks olema piisavalt selge ja üksikasjalik.

Tabeli veerud 8a ja 8b:

Märkige kauba kaubanduslik ja/või tehniline kirjeldus.

Kaubanduslik ja/või tehniline kirjeldus peaks taotlust käsitleva otsuse tegemise võimaldamiseks olema piisavalt selge ja üksikasjalik. Kui on kavas kasutada ekvivalentkaupa või standardvahetussüsteemi, kirjeldage üksikasjalikult kauba kaubanduslikku kvaliteeti ja tehnilisi omadusi.

Tabeli veerg 8c:

Märkige kauba kaubanduslik ja/või tehniline kirjeldus. Kaubanduslik ja/või tehniline kirjeldus peaks taotlust käsitleva otsuse tegemise võimaldamiseks olema piisavalt selge ja üksikasjalik.

Kui taotlus käsitleb kombineeritud nomenklatuuri esimese osa eelsätete II jao erisätetega (A ja B osa) hõlmatud kaupa (teatavate kategooriate laevade, paatide ja muude veesõidukite ning puurlavade ja avamere naftapuurplatvormide jaoks ettenähtud kaubad/tsiviilõhusõidukid ja tsiviilõhusõidukites kasutatavad kaubad), peaks taotleja esitama näiteks järgmise kirjelduse: „tsiviilõhusõidukid ja nende osad/kombineeritud nomenklatuuri erisätete B osa”.

Tabeli veerud 5 ja 8e:

Märkige vähemalt, kas kaup on põllumajandus- ja/või tööstuskaup.

5/3.   Kauba kogus

Tabeli veerg 1a:

Seda andmeelementi kasutatakse üksnes juhul, kui on lubatud pikendatud kasutamisaeg, ning sellesse märgitakse kauba kogus ja ühikud, mille puhul on kõnealuse pikendatud kasutamisaja jooksul lubatud tollivormistus. Ühikud peavad olema väljendatud täiendavates mõõtühikutes kombineeritud nomenklatuuri (nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) tähenduses.

Tabeli veerg 4c:

Märkige kauba netokogus täiendavates mõõtühikutes kombineeritud nomenklatuuri (nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) tähenduses.

Tabeli veerud 7b ja 7d:

Märkige kõnealuse lihtsustuse abil igas kuus tolliprotseduurile suunatava kauba hinnanguline kogus.

Tabeli veerud 8a–8d:

Märkige loa kehtivusaja jooksul kavandatavalt eriprotseduurile suunatava kauba hinnanguline kogus.

Kui taotlus käsitleb kombineeritud nomenklatuuri esimese osa eelsätete II jao erisätetega (A ja B osa) hõlmatud kaupa (teatavate kategooriate laevade, paatide ja muude veesõidukite ning puurlavade ja avamere naftapuurplatvormide jaoks ettenähtud kaup/tsiviilõhusõidukid ja tsiviilõhusõidukites kasutatav kaup), ei ole kauba koguse kohta andmete esitamine vajalik.

5/4.   Kauba väärtus

Tabeli veerg 4b:

Esitage teave kava kohaselt loaga hõlmatava kauba hinnangulise väärtuse kohta.

Tabeli veerud 8a, 8b ja 8d:

Märkige eriprotseduurile suunatava kauba hinnanguline suurim väärtus eurodes. Lisaks võib kõnealuse väärtuse esitada ka muus vääringus kui euro.

Tabeli veerg 8c:

Märkige eriprotseduurile suunatava kauba hinnanguline suurim väärtus eurodes. Lisaks võib kõnealuse väärtuse esitada ka muus vääringus kui euro.

5/5.   Tulemimäär

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige hinnanguline tulemimäär või hinnanguline keskmine tulemimäär või, kui see on asjakohane, sellise määra arvutamise meetod.

5/6.   Ekvivalentkaup

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Ekvivalentkaup on liidu kaup, mida ladustatakse, kasutatakse või töödeldakse eriprotseduurile (muu kui transiit) suunatud kauba asemel.

Taotlus:

Kui on kavas kasutada ekvivalentkaupa, märkige kaheksakohaline CN-kood ning esitage ekvivalentkauba kaubandusliku kvaliteedi ja tehniliste omaduste kirjeldus, et tolliasutus saaks teha vajaliku võrdluse ekvivalentkauba ja sellega asendatava kauba vahel.

Asjakohaseid koode, mis on ette nähtud andmeelemendis 5/8 Kauba identifitseerimine, võib kasutada kõnealuse võrdluse aspektist kasulike täiendavate meetmete soovitamiseks.

Märkige, kas liiduvälise kauba suhtes kohaldataks dumpinguvastast, tasakaalustavat või kaitsetollimaksu või mis tahes täiendavat kontsessioonide peatamisest tulenevat tollimaksu, kui see kaup deklareeritaks vabasse ringlusse lubamiseks.

Luba:

Täpsustage meetmed, millega tõendatakse, et ekvivalentkauba kasutamise tingimused on täidetud.

Tabeli veerg 8a:

Kui ekvivalentkaup on hilisemas valmistamisjärgus või paremas seisukorras kui liidu kaup (parandamise puhul), siis märkige asjakohased üksikasjad.

5/7.   Töödeldud tooted

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige andmed kõigi tootmistegevuse tulemusel saadud töödeldud toodete kohta, märkides, milline on peamine töödeldud toode ja, kui see on asjakohane, millised on sekundaarsed töödeldud tooted, mis on võrreldes peamise töödeldud tootega kõrvalsaadused muust töötlemistegevusest.

Kombineeritud nomenklatuuri kood ja kirjeldus: kohaldatakse märkusi seoses andmeelementidega 5/1 Kauba kood ja 5/2 Kauba kirjeldus.

5/8.   Kauba identifitseerimine

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige ettenähtud identifitseerimismeetmed, kasutades vähemalt üht asjakohast koodi.

Tabeli veerud 8a, 8b ja 8e:

Seda teavet ei esitata ekvivalentkauba kasutamist hõlmava tolliladustamisprotseduuri, seestöötlemisprotseduuri ega välistöötlemisprotseduuri puhul. Selle asemel kasutatakse andmeelementi 5/6 Ekvivalentkaup.

Seda teavet ei esitata standardvahetussüsteemi kasutamist hõlmava välistöötlemisprotseduuri puhul. Selle asemel täidetakse XVIII jaotise andmeelement XVIII/2 Asendustooted.

5/9.   Keelatud kaubakategooriad ja kauba liikumise keeld

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri kuuekohalise koodi abil kaubad, mille suhtes lihtsustust ei kohaldata.

6. rühm – tingimused

6/1.   Keelud ja piirangud

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige kõik riigi või liidu tasandil kauba suhtes kohaldatavad keelud ja piirangud ja/või dokumendi esitamise liikmesriigi (liikmesriikide) asjaomane protseduur.

Märkige pädevad asutused, kes vastutavad kontrollimise või formaalsuste eest, mis tuleb sooritada enne kauba vabastamist.

6/2.   Majanduslikud tingimused

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Sees- või välistöötlemisprotseduuri võib kasutada ainult siis, kui töötlemisprotseduuri luba ei kahjusta liidu tootjate olulisi huve (majanduslikud tingimused).

Enamikul juhtudest ei ole majanduslike tingimuste kontroll vajalik. Teatavatel juhtudel tuleb aga selline kontroll liidu tasandil teha.

Iga kombineeritud nomenklatuuri koodi puhul, mis on märgitud andmeelementi 5/1 Kauba kood, tuleb kasutada vähemalt ühte asjakohast koodi, mis on määratletud seoses majanduslike tingimustega. Kui majanduslike tingimuste kontroll on vajalik, võib taotleja esitada täiendavaid üksikasju.

6/3.   Üldised märkused

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Üldine teave loast tulenevate kohustuste ja/või formaalsuste kohta.

Loast tulenevad kohustused, eelkõige seoses kohustusega teavitada otsustuspädevat asutust kõigist muutustest loa aluseks olevates faktides ja tingimustes, nagu on ette nähtud tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2.

Otsustuspädev tolliasutus määrab kindlaks tolliseadustiku artikli 44 kohase kaebuse esitamise õigusega seotud üksikasjad.

Tabeli veerg 4c:

Esitage andmed nõuete kohta, mis kehtivad kauba suhtes kuni otsuse rakendamiseni.

Kui see on asjakohane, sisaldab otsus teadet otsuse saajale selle kohta, et ta peab kauba esitamisel andma otsuse originaali tema valitud tolliasutusele, kes nõudeid rakendab.

Tabeli veerud 7a ja 7c:

Loas tuleb täpsustada, et lisadeklaratsiooni esitamise nõudest loobutakse tolliseadustiku artikli 167 lõikes 2 kirjeldatud juhtudel.

Lisadeklaratsiooni esitamise nõudest võib loobuda, kui on täidetud tolliseadustiku artikli 167 lõikes 3 sätestatud tingimused.

Tabeli veerud 8a ja 8b:

Rohkem kui üht liikmesriiki hõlmava seestöötlemise (EX/IM) või välistöötlemise (EX/IM) kasutamise loaga või rohkem kui üht liikmesriiki hõlmava seestöötlemise (IM/EX) või välistöötlemise (IM/EX) kasutamise loaga kehtestatakse artikli 176 lõikega 1 ette nähtud kohustused.

Ühte liikmesriiki hõlmav seestöötlemise (IM/EX) luba sisaldab artikli 175 lõikega 5 ette nähtud kohustust.

Märkige, kas seestöötlemisprotseduurile (IM/EX) suunatud töödeldud tooted või kaubad loetakse vabasse ringlusse lastuks vastavalt artikli 170 lõikele 1.

Tabeli veerud 9a ja 9c:

Täpsustage, kas on vaja võtta meetmeid enne seda, kui volitatud kaubasaaja võib saadud kaupa käsutama asuda.

Märkige käitamis- ja kontrollimeetmed, mida volitatud kaubasaaja peab järgima. Vajaduse korral märkige eritingimused seoses sihttolliasutus(t)e väljaspool tavalist tööaega sooritatud transiiditoimingutega.

Tabeli veerg 9b:

Täpsustage, et volitatud kaubasaatja esitab lähtetolliasutusele enne kauba vabastamist transiidideklaratsiooni.

Märkige käitamis- ja kontrollimeetmed, mida volitatud kaubasaatja peab järgima. Vajaduse korral märkige eritingimused seoses lähtetolliasutus(t)e väljaspool tavalist tööaega sooritatud transiiditoimingutega.

Tabeli veerg 9d:

Täpsustage, et eriliste tõkendite kasutamise puhul rakendatakse standardi ISO 17712 A lisas sätestatud turvalahendusi.

Kirjeldage üksikasjalikult tõkendite puhul enne nende rakendamist ja kasutamist tehtavat nõuetekohast kontrolli ja arvestuse pidamist.

Kirjeldage meetmeid, mida võetakse juhul, kui avastatakse kõrvalekalle või rikkumine.

Täpsustage, kuidas käsitsetakse tõkendeid pärast kasutamist.

Eriliste tõkendite kasutaja ei järjesta ümber, kasuta uuesti ega dubleeri tõkendite kordumatuid numbreid või tunnuseid, välja arvatud juhul, kui tolliasutus selleks loa annab.

Tabeli veerg 9f:

Märkige käitamis- ja kontrollimeetmed, mida loa omanik peab järgima.

7. rühm – toimingud ja protseduurid

7/1.   Tehingu liik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige (jah/ei), kas taotlus on seotud impordi- või eksporditehinguga, täpsustades, millise kavandatud tehingu jaoks on STI- või SPI-otsus ette nähtud. Täpsustada tuleks eriprotseduuri liik.

7/2.   Tolliprotseduuri liik:

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige asjakohane tolliprotseduur (asjakohased tolliprotseduurid), mida taotleja soovib kohaldada. Kui see on asjakohane, märkige asjaomase loa viitenumber, kui seda ei ole märgitud muu taotluses esitatud teabe raames. Kui asjaomast luba ei ole veel antud, märkige sellega seotud taotluse registreerimisnumber.

7/3.   Deklaratsiooni liik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige, mis liiki tollideklaratsiooni (tavapärane, lihtsustatud või deklarandi arvestuskande vormis) taotleja soovib kasutada.

Lihtsustatud tollideklaratsiooni puhul märkige loa viitenumber, kui seda ei ole märgitud muu taotluses esitatud teabe raames. Kui lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamise luba ei ole veel antud, märkige sellega seotud taotluse registreerimisnumber.

Arvestuskande tegemise puhul märkige loa viitenumber, kui seda ei ole märgitud muu taotluses esitatud teabe raames. Kui arvestuskande tegemise luba ei ole veel antud, märkige sellega seotud taotluse registreerimisnumber.

7/4.   Toimingute (saadetiste) arv

Tabeli veerg 4a:

Kui üldtagatist kasutatakse olemasolevate tollivõlgade katmiseks või kauba eriprotseduurile suunamiseks, märkige saadetiste arv viimase 12 kuu jooksul.

Tabeli veerud 6b, 7a, 7c ja 7d:

Märkige, mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt lihtsustust kasutab.

Tabeli veerg 7b:

Märkige, mitu korda kuus ja mitu korda dokumendi esitamise liikmesriigis taotleja hinnanguliselt lihtsustust kasutab.

Tabeli veerg 9a:

Märkige, mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt TIR-veoetapi raames veetavat kaupa vastu võtab.

Tabeli veerg 9b:

Märkige, mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt liidu transiidiprotseduuri alusel kaupa saadab.

Tabeli veerg 9c:

Märkige, mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt liidu transiidiprotseduuri alusel kaupa vastu võtab.

Tabeli veerud 9d–9f:

Märkige, mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt liidu transiidiprotseduure kasutab.

7/5.   Kavandatud toimingute üksikasjad

Tabeli veerud 8a, 8b, 8c, 8e ja 8f:

Kirjeldage kavandatud tegevust või kasutust (nt andmed tööettevõtu lepingu alusel tehtavate toimingute või seestöötlemise tavaliste käitlemistoimingute kohta), mida rakendatakse kaupade suhtes eriprotseduuri raames.

Kui taotleja soovib tolliseadustiku artikli 241 kohaselt korraldada kauba töötlemise seestöötlemis- või lõppkasutusprotseduuri raames tollilaos, peab ta esitama asjakohased andmed.

Vajaduse korral märkige muude asjaosaliste nimi, aadress ja ametikoht.

Tavalised käitlemistoimingud võimaldavad tolliladustamisele või töötlemisprotseduurile suunatud kauba säilitamist, selle esitlus- või müügikõlblikkuse parandamist või turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamist. Kui tavalisi käitlemistoiminguid kavatsetakse teostada sees- või välistöötlemise raames, tuleb viidata lisa 71-03 asjaomas(t)ele punkti(de)le.

Tabeli veerg 7b:

Andke ülevaade keskse tollivormistuse alusel tehtavatest äritehingutest/toimingutest ning kauba liikumisest.

Tabeli veerg 8d:

Kirjeldage ajutise impordi protseduurile suunatava kauba kavandatud kasutust.

Märkige asjakohane artikkel, mida tuleks rakendada kauba täielikult imporditollimaksust vabastamiseks.

Kui täielikku imporditollimaksust vabastamist taotletakse vastavalt artiklitele 229 või 230, esitage toodetava kauba kirjeldused ja kogused.

8. rühm – muu

8/1.   Keskse raamatupidamise liik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Täpsustage keskse raamatupidamise liik, esitades andmed süsteemi, sealhulgas tarkvara kohta, mida kavatsetakse kasutada.

8/2.   Dokumentatsiooni liik

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Täpsustage dokumentatsiooni liik, esitades andmed süsteemi, sealhulgas tarkvara kohta, mida kavatsetakse kasutada.

Nimetatud arvepidamine peab võimaldama tolliasutusel vaatlusalust protseduuri kontrollida, pidades eelkõige silmas kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimist, selle tollistaatust ning liikumist.

8/3.   Juurdepääs andmetele

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Täpsustage, milliste vahendite abil on tolli- või transiidideklaratsiooni andmed tolliasutustele kättesaadavaks tehtud.

8/4.   Proovid jne

Tabeli veerg 1a:

Märkige (jah/ei), kas lisadena on lisatud olemasolevad proovid ja näidised, fotod, brošüürid või muud dokumendid, mis võivad tollil aidata määrata kauba õiget tariifset klassifikatsiooni tollinomenklatuuri alusel.

Kui on olemas proov või näidis, siis tuleks märkida, kas see tuleb tagastada.

Tabeli veerg 1b:

Loetlege kauba koostise ja koostematerjali kohta olemas olevad proovid ja näidised, fotod, brošüürid või muud dokumendid, mille abil saab kirjeldada valmistamisprotsessi või töötlemist, mille nimetatud materjal on läbinud.

8/5.   Lisateave

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige mis tahes lisateave, kui seda peetakse vajalikuks.

8/6.   Tagatis

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige, kas asjaomase loa jaoks on vaja tagatist. Jaatava vastuse korral märkige asjaomase loa kohta esitatud tagatise viitenumber.

8/7.   Tagatissumma

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige üksiktagatise summa või üldtagatise puhul summa, mis on võrdne tollivõla limiidi selle osaga, mis on eraldatud seoses ajutise ladustamise või eriprotseduuri konkreetse loaga.

8/8.   Õiguste ja kohustuste üleminek

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Protseduuri pidajate vahelise õiguste ja kohustuste ülemineku loa taotlemise puhul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 218 esitage teave ülevõtja ja kavandatavate üleandmisformaalsuste kohta. Sellise taotluse võib pädevale tolliasutusele esitada ka hiljem, kui taotlus on heaks kiidetud ja luba eriprotseduuri jaoks on antud.

Luba:

Märkige tingimused, millele vastavalt saab teostada õiguste ja kohustuste ülemineku. Kui õiguste ja kohustuste ülemineku taotlus lükatakse tagasi, täpsustage tagasilükkamise põhjused.

8/9.   Märksõnad

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige asjakohased märksõnad, mille abil väljaandva liikmesriigi tolliasutused on indekseerinud siduva informatsiooniga seotud otsuse. Kõnealune indekseerimine (mis põhineb märksõnade lisamisel) hõlbustab muudes liikmesriikides välja antud asjakohaste siduva informatsiooniga seotud otsuste kindlakstegemist.

8/10.   Üksikasjad ladustamisrajatiste kohta

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Esitage ladustamisrajatisena kasutamiseks ette nähtud ruume või muid ajutise ladustamise või tolliladustamise rajatisi käsitlev teave.

Kõnealune teave võib hõlmata andmeid ladustamisrajatiste füüsiliste omaduste kohta, ladustamisel kasutatavate seadmete kohta ning spetsiaalselt seadmestatud ladustamisrajatiste puhul muud teavet, mis on vajalik artikli 117 punktile b ja artiklile 202 vastavuse kontrollimiseks.

8/11.   Liidu kauba ladustamine

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige (jah/ei), kas on kavas liidu kaupu ladustada tollilaos või ajutise ladustamise rajatises.

Liidu kauba ladustamise taotluse võib otsustuspädevale tolliasutusele esitada ka hiljem, kui taotlus on heaks kiidetud ja luba ladustamisrajatiste kasutamise jaoks on antud.

Tabeli veerg 8e:

Luba:

Kui liidu kaupa ladustatakse tolliladustamiseks ettenähtud ladustamisrajatises ning kohaldatakse artiklis 177 sätestatud tingimusi, täpsustage, millistele tingimustele vastab arvestuslik eraldamine.

8/12.   Nõusolek loaomanike nimekirjas avaldamiseks

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Märkige (jah/ei), kas taotleja on nõus avaldama avalikus loaomanike nimekirjas järgmisi üksikasju loa kohta, mida ta taotleb:

loa omanik,

loa liik,

jõustumise kuupäev või, kui see on asjakohane, kehtivusaeg,

otsustuspädeva tolliasutuse liikmesriik,

pädev/järelevalve tolliasutus.

8/13.   Imporditollimaksu summa arvutamine kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3

Kõik asjakohased tabeliveerud, mida kasutatakse:

Taotlus:

Märkige (jah/ei), kas taotleja soovib arvutada imporditollimaksu summat kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

Kui vastus on eitav, tuleb kohaldada tolliseadustiku artiklit 85, mis tähendab, et imporditollimaksu summa arvutatakse lähtuvalt kauba tariifsest klassifikatsioonist, tolliväärtusest, kogusest, liigist ja päritolust tollivõla tekkimise ajal.

Otsused:

Kui loa omanik soovib imporditollimaksu arvutada vastavalt tolliseadustiku artikli 86 lõikele 3, nähakse seestöötlemise loaga ette, et loa omanik ei või asjaomaseid töödeldud tooteid otse või kaudselt importida ega vabasse ringlusse lasta ühe aasta jooksul pärast nende reeksportimist. Siiski võib loa omanik töödeldud tooteid otse või kaudselt importida ja vabasse ringlusse lasta ühe aasta jooksul pärast nende reeksportimist, kui imporditollimaksu summa määratakse vastavalt tolliseadustiku artikli 86 lõikele 3.

II JAOTIS

Siduva tariifiinformatsiooniga seotud taotlus ja otsus

1. PEATÜKK

Konkreetsed andmenõuded seoses siduvat tariifiinformatsiooni käsitleva taotluse ja otsusega

Andmenõuete tabel

Andmeelemendi järjekorranumber

Andmeelemendi nimetus

Staatus

II/1.

STI-otsuse uuesti väljastamine

A [*]

II/2.

Tollinomenklatuur

A [*]

II/3.

Kaubanduslik nimetus ja lisateave

C [*] A [+]

II/4.

Kauba klassifitseerimise põhjendus

A [+]

II/5.

Taotleja esitatud materjal, mille alusel STI-otsus väljastati

A [+]

II/6.

Fotod