19.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 333/54


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2402,

12. oktoober 2015,

millega vaadatakse läbi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõike 10 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 kohaselt kehtestas komisjon rakendusotsuses 2011/877/EL (3) elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused vastavate tegurite lõikes, sealhulgas ehitusaasta ja kütuse liik. Neid väärtusi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

(2)

Komisjon on läbi vaadanud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused, võttes arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade esitatud andmeid käitamise kohta tegelikes oludes. Võttes arvesse parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia arengut vaadeldaval ajavahemikul 2011–2015, tuleks elektri eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul säilitada otsuses 2011/877/EL sätestatud eristamine.

(3)

Hiljutiste kogemuste ja analüüsi taustal kinnitas tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste läbivaatus, et kliimatingimustega seotud parandustegureid, mis on sätestatud otsuses 2011/877/EL, tuleks kohaldada ainult gaaskütusel töötavate põletusseadmete puhul.

(4)

Kõnealune läbivaatus kinnitas hiljutiste kogemuste ja analüüsi põhjal, et tuleks jätkuvalt kohaldada ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurit, mis on sätestatud otsuses 2011/877/EL. Selleks, et paremini kajastada ärahoitud võrgukadusid, tuleks ajakohastada pinge piirmäärasid ja parandustegurite väärtust.

(5)

Läbivaatus annab tunnistust selle kohta, et soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi tuleks mõnel juhul muuta. Selleks, et hoida ära kehtivate skeemide tagasiulatuvad muudatused, hakatakse uusi kontrollväärtusi kohaldama alles alates 2016. aastast ning enne seda ehitatud jaamade puhul kohaldatakse praegu kehtivaid kontrollväärtusi. Kliimatingimustega seotud parandustegurid ei ole vajalikud, sest kütusest soojusenergia tootmise termodünaamika ei sõltu märkimisväärselt ümbritseva õhu temperatuurist. Samuti ei ole vajalikud jaotusvõrgukadude parandustegurid, sest soojusenergiat kasutatakse alati tootmiskoha lähedal.

(6)

Läbivaatus tõendas, et auru või kuuma vett tootvate katelde kontrollväärtused tuleks eristada.

(7)

Andmed tegelikes oludes käitamise kohta vaadeldaval ajavahemikul näitavad, et statistiliselt on teatavaid kütuseid kasutavate tänapäevaste elektrijaamade tegelikud tootmisnäitajad märkimisväärselt paranenud.

(8)

On vaja, et elektri- ja soojusenergia koostootmise investeerimistingimused oleksid stabiilsed ja säiliks investorite usaldus, seepärast on asjakohane kehtestada elektri ja soojuse koostootmise ühtlustatud kontrollväärtused.

(9)

Direktiivis 2011/877/EL kehtestatud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise kontrollväärtusi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015. Uusi kontrollväärtusi tuleb hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2016. Selleks et tagada uute kontrollväärtuste kohaldamine nimetatud kuupäevast, jõustub käesoleva määrus järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(10)

Direktiivi 2012/27/EL artiklitega 14, 22 ja 23 antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise ühtlustatud kontrollväärtusi. Volitused on komisjonile delegeeritud viieks aastaks alates 4. detsembrist 2012. Selleks et vältida olukorda, kus volituste delegeerimist ei pikendata pärast 4. detsembrit 2017, jätkatakse käesolevas määruses sätestatud kontrollväärtuste kohaldamist. Kui vahepealsel ajal antakse komisjonile uued volitused, kavatseb komisjon käesolevas määruses sätestatud kontrollväärtused hiljemalt neli aastat pärast määruse jõustumist läbi vaadata.

(11)

Direktiivi 2012/27/EL eesmärk on soodustada koostootmist energia säästmiseks, seepärast tuleks motiveerida vanemate koostootmisüksuste ajakohastamist, et parandada nende energiatõhusust. Nendel põhjustel ja kooskõlas tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste nõudega, mis peaksid põhinema direktiivi 2012/27/EL II lisa punktis f nimetatud põhimõtetel, peaksid koostootmisüksusele kohaldatavad elektri toomise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused hakkama suurenema alates 11. aastast pärast üksuse ehitamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kehtestamine

Elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused on sätestatud vastavalt I ja II lisas.

Artikkel 2

Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste parandustegurid

1.   Liikmesriigid kohaldavad III lisas sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi iga liikmesriigi keskmiste kliimatingimustega.

Kui ametlikud ilmastikuandmed näitavad, et aasta keskmine õhutemperatuur erineb liikmesriigi territooriumil 5 °C või rohkem, võib kõnealune liikmesriik pärast komisjonile teatamist III lisas sätestatud meetodit kasutades kehtestada esimese lõigu kohaldamiseks mitu kliimavööndit.

2.   Liikmesriigid kasutavad IV lisas sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi vastavalt ärahoitud jaotusvõrgukadudele.

3.   Kui liikmesriigid kasutavad nii III lisas kui ka IV lisas sätestatud parandustegureid, rakendatakse III lisas sätestatud tegureid enne IV lisas sätestatud tegureid.

Artikkel 3

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamine elektrienergia eraldi tootmisel

1.   Liikmesriigid kohaldavad I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis on seotud elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga. Kõnealuseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi kohaldatakse kümme aastat alates koostootmisüksuse ehitusaastast.

2.   Alates 11. aastast pärast elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastat kohaldavad liikmesriigid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis kehtivad vastavalt lõikele 1 kümne aasta vanuste koostootmisüksuste suhtes. Kõnealuseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi kohaldatakse üks aasta.

3.   Käesoleva artikli tähenduses on koostootmisüksuse ehitusaasta kalendriaasta, mille jooksul üksus alustab elektri tootmist.

Artikkel 4

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamine soojusenergia eraldi tootmisel

1.   Liikmesriigid kohaldavad II lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis on seotud elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga.

2.   Käesoleva artikli tähenduses on koostootmisüksuse ehitusaasta kalendriaasta artikli 3 tähenduses.

Artikkel 5

Elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ajakohastamine

Kui investeerimiskulud koostootmisüksuse ajakohastamiseks ületavad 50 % uue võrreldava koostootmisüksuse investeerimiskuludest, loetakse artikli 3 ja 4 tähenduses ehitusaastaks see kalendriaasta, millal ajakohastatud koostootmisüksus hakkab elektrit tootma.

Artikkel 6

Segakütus

Kui elektri- ja soojusenergia koostootmisüksus töötab rohkem kui ühel kütusel, kohaldatakse eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi võrdeliselt eri kütuseliikidega toodetud energia kaalutud keskmisega.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2011/877/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 52, 21.2.2004, lk 50).

(3)  Komisjoni rakendusotsus 2011/877/EL, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/74/EÜ (ELT L 343, 23.12.2011, lk 91).


I LISA

Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused

(viidatud artiklis 1)

Järgmises tabelis esitatud elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).

Kategooria

Kütuseliik

Ehitusaasta

Enne 2012

2012-2015

Alates 2016

Tahkekütus

S1

Kivisüsi, sh antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks

44,2

44,2

44,2

S2

Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli

41,8

41,8

41,8

S3

Turvas, turbabrikett

39,0

39,0

39,0

S4

Kuiv biomass, sh puit ning muu tahke biomass, sh puitpelletid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhas ja kuiv jäätmepuit, pähklikoored ning oliivi- ja muud kivid

33,0

33,0

37,0

S5

Muu tahke biomass, sh kõik puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis.

25,0

25,0

30,0

S6

Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed

25,0

25,0

25,0

Vedelikud

L7

Raske kütteõli, gaasiõli/diisliõli, muud naftasaadused

44,2

44,2

44,2

L8

Biovedelikud, sh biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused

44,2

44,2

44,2

L9

Vedelad jäätmed, sh biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sh rasvõli, rasv ja õlleraba)

25,0

25,0

29,0

Gaasiline

G10

Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan

52,5

52,5

53,0

G11

Rafineerimistehase küttegaasid, gaasiline vesinik ja sünteesigaas

44,2

44,2

44,2

G12

Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügilate ja reovee käitlemisel

42,0

42,0

42,0

G13

Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid ja (välja arvatud rafineerimistehase küttegaas)

35,0

35,0

35,0

Muud

O14

Heitsoojus (sealhulgas kõrgel temperatuuril protsessi heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)

 

 

30,0

O15

Tuumaenergia

 

 

33,0

O16

Päikese soojusenergia

 

 

30,0

O17

Geotermaalenergia

 

 

19,5

O18

Muud eespool nimetamata kütused

 

 

30,0


II LISA

Soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused

(viidatud artiklis 1)

Järgmises tabelis esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).

Kategooria

Kütuse liik:

Ehitusaasta

Enne 2016

Alates 2016

Kuum vesi

Aur (1)

Heitgaaside otsekasutus (2)

Kuum vesi

Aur (1)

Heitgaaside otsekasutus (2)

Tahkekütus

S1

Kivisüsi, sh antratsiit, bituumenkivisüsi, subbituminoosne süsi, koks, poolkoks, naftakoks

88

83

80

88

83

80

S2

Pruunsüsi, pruunsöebrikett, põlevkiviõli

86

81

78

86

81

78

S3

Turvas, turbabrikett

86

81

78

86

81

78

S4

Kuiv biomass, sh puit ning muu tahke biomass, sh puitpelletid ja -briketid, kuivatatud puiduhake, puhas ja kuiv jäätmepuit, pähklikoored ning oliivi- ja muud kivid

86

81

78

86

81

78

S5

Muu tahke biomass, sh kõik puit, mis ei kuulu kategooriasse S4, ning must ja pruun leelis.

80

75

72

80

75

72

S6

Olme- ja tööstusjäätmed (taastumatud) ning taastuvad/biolagunevad jäätmed

80

75

72

80

75

72

Vedelikud

L7

Raske kütteõli, gaasiõli/diisliõli, muud naftasaadused

89

84

81

85

80

77

L8

Biovedelikud, sh biometanool, bioetanool, biobutanool, biodiisel ja muud vedelad biokütused

89

84

81

85

80

77

L9

Vedelad jäätmed, sh biolagunevad ja taastumatud jäätmed (sh rasvõli, rasv ja õlleraba)

80

75

72

75

70

67

Gaasiline

G10

Maagaas, veeldatud naftagaas (LPG), veeldatud maagaas (LNG) ja biometaan

90

85

82

92

87

84

G11

Rafineerimistehase küttegaasid, gaasiline vesinik ja sünteesigaas

89

84

81

90

85

82

G12

Biogaas, mis on toodetud anaeroobsel kääritamisel, prügilate ja reovee käitlemisel

70

65

62

80

75

72

G13

Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, kaevandusgaas ja muud kogutud gaasid (välja arvatud rafineerimistehase küttegaas)

80

75

72

80

75

72

Muud

O14

Heitsoojus (sealhulgas kõrge temperatuuriga protsesside heitgaasid – eksotermiliste keemiliste reaktsioonide saadused)

92

87

O15

Tuumaenergia

92

87

O16

Päikese soojusenergia

92

87

O17

Geotermaalenergia

92

87

O18

Muud eespool nimetamata kütused

92

87


(1)  Kui selliste jaamade puhul ei võeta kondensaadi tagasivoolu koostootmisjaama soojustõhususe arvutamisel arvesse, tuleks ülalesitatud tabelis esitatud auru tõhusust suurendada 5 protsendi võrra.

(2)  Kui temperatuur on 250 °C või kõrgem, tuleb kasutada heitgaaside otsekasutuse väärtusi.


III LISA

Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid ja kliimavööndite määramise meetod elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks

(nimetatud artikli 2 lõikes 1)

a)   Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid.

Ümbritseva õhu parandustegur põhineb liikmesriigi aastakeskmise temperatuuri ja ISO standardis sätestatud atmosfääritingimuste (15 °C) erinevusel.

Korrigeerimine toimub järgmiselt:

 

tõhusust vähendatakse 0,1 protsenti iga 15 °C kõrgema temperatuuri kohta;

 

tõhusust suurendatakse 0,1 protsenti iga 15 °C madalama temperatuuri kohta.

Näide:

kui liikmesriigis on aastakeskmine temperatuur 10 °C, suurendatakse liikmesriigis asuva elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse kontrollväärtust 0,5 protsendii võrra.

b)   Temperatuuri korrigeerimist kohaldatakse ainult gaaskütuste puhul (G10, G11, G12, G13).

c)   Kliimavööndite määramise meetod.

Iga kliimavööndi piirid määratakse aastakeskmise temperatuuri isotermidega (täiskraadides Celsiuse järgi), mille vahe on vähemalt 4 °C. Külgnevate kliimavööndite aastakeskmiste õhutemperatuuride erinevus peab olema vähemalt 4 °C.

Näide:

kui ühe liikmesriigi aastakeskmine temperatuur ühes kohas on 12 °C ja teises kohas 6 °C, siis saab see liikmesriik kehtestada kaks kliimavööndit, mida eraldab 9 °C isoterm.

Üks kliimatsoon, mille aastakeskmine temperatuur on 11 °C, jääb isotermide 9 °C ja 13 °C vahele (vahe 4 °C), ning

teine kliimavöönd, mille aasta keskmine temperatuur on 7 °C, jääb 5 °C ja 9 °C isotermi vahele.


IV LISA

Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurid elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks

(nimetatud artikli 2 lõikes 2)

Võrguühenduse pinge

Parandustegur (väljaspool tootmisüksust)

Parandustegur (tootmisüksuses)

≥ 345 kV

1

0,976

≥ 200 – < 345 kV

0,972

0,963

≥ 100 – < 200 kV

0,963

0,951

≥ 50 – < 100 kV

0,952

0,936

≥ 12 – < 50 kV

0,935

0,914

≥ 0,45 – < 12 kV

0,918

0,891

< 0,45 kV

0,888

0,851

Näide:

maagaasil töötav kolbmootoriga 100 kWel koostootmisüksus toodab 380 V elektrit. Sellest 85 % kasutatakse oma tarbeks ja 15 % suunatakse jaotusvõrku. Elektrijaam ehitati 2010. aastal. Aasta keskmine õhutemperatuur on 15 °C (kliimaga seotud parandus ei ole vajalik).

Pärast jaotusvõrgukao arvesse võtmist on kõnealuses koostootmisüksuses elektrienergia eraldi tootmise tõhususe kontrollväärtus järgmine (põhineb käesolevas lisas nimetatud tegurite kaalutud keskmisel):

Ref Εη = 52,5 % × (0,851 × 85 % + 0,888 × 15 %) = 45,0 %