18.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/63 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2384,
17. detsember 2015,
millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ja lõpetatakse teatava Brasiiliast pärit alumiiniumfooliumi importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (alusmäärus) ja eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Kehtivad meetmed
(1) |
Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes. |
(2) |
Meetmetena kehtestati väärtuseline tollimaks järgmiselt: 13,4 % Armeeniast pärit impordile, 17,6 % Brasiiliast pärit impordile ja 30 % Hiina RVst pärit impordile, välja arvatud Alcoa (Shanghai) Aluminium Products Co., Ltd (6,4 %), Alcoa (Bohai) Aluminium Industries Co., Ltd (6,4 %), Shandong Loften Aluminium Foil Co., Ltd (20,3 %) ja Zhenjiang Dingsheng Aluminium Co., Ltd (24,2 %). |
(3) |
Komisjon kiitis komisjoni otsusega 2009/736/EÜ (3) heaks ühe Brasiilia eksportiva tootja pakutud kohustuse. |
2. Aegumise läbivaatamise taotlemine
(4) |
Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate (4) avaldamist esitati komisjonile taotlus Brasiilia ja Hiina RV suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. |
(5) |
Taotluse esitasid AFM Aluminiumfolie Merseburg GmbH, Alcomet AD, Eurofoil Luxembourg SA, Hydro Aluminium Rolled Products GmbH, Impol d.o.o. ja Symetal S.A. (edaspidi „taotlejad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % teatava alumiiniumfooliumi kogutoodangust Euroopa Liidus. |
(6) |
Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. |
(7) |
Taotlejad ei taotlenud Armeeniast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise uurimist. Need meetmed aegusid 7. oktoobril 2014 (5). |
3. Aegumise läbivaatamise algatamine
(8) |
Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 4. oktoobril 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade”) (6) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. |
4. Paralleelne dumpinguvastane uurimine
(9) |
Paralleelselt teatas komisjon 8. oktoobril 2014 dumpinguvastase uurimise algatamisest vastavalt alusmääruse artiklile 5 teatava Venemaalt pärit alumiiniumfooliumi liitu importimise suhtes (7) (edaspidi „paralleelne uurimine”). |
(10) |
Nimetatud uurimises kehtestas komisjon 2015. aasta juulis määrusega (EL) 2015/1081 (8) Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu. Ajutised meetmed kehtestati kuueks kuuks. |
(11) |
Komisjon kehtestas 17. detsembril 2015 määrusega (EL) 2015/2385 (9) Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. |
(12) |
Kaks paralleelset uurimist hõlmasid sama läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja sama vaatlusalust perioodi, nagu on määratletud põhjenduses 13. |
5. Uurimine
5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood
(13) |
Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
5.2. Uurimise ja väljavõttelise uuringuga seotud isikud
(14) |
Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, Brasiilia ja Hiina RV eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele, kes on uurimise algatamisega teadaolevalt seotud. |
(15) |
Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus. |
(16) |
Algatamisteates teatas komisjon, et ta võib teha Hiina RV eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 17. Väljavõttelist uuringut ei nähtud ette Brasiilia eksportivate tootjate suhtes. |
(17) |
Kaheteistkümnest teadaolevast Hiina RV tootjast vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule kaks. Koostööd tegevate äriühingute piiratud arvu arvestades ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. |
(18) |
Algatamisteates märkis komisjon, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel. Valim koosnes kuuest liidu tootjast ja nendega seotud äriühingutest, kuna uurimise alguses oli kontsernide sisemine struktuur tootmise ja kõnealuse toote edasimüügi osas ebaselge. Valimisse kaasatud liidu tootjad esindasid üle 70 % liidu kogutootmisest. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks. |
(19) |
Märtsis 2015 müüs üks valimisse kaasatud liidu tootja kogu oma tegevuse, sealhulgas seadmed, load, töötajatega seotud kohustused ja olemasolevad lepingud uuele äriühingule. Kuna käesolev muutus toimus pärast uurimisperioodi, ei ole see alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohase uurimise seisukohalt oluline. |
(20) |
Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral valimi, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave. |
(21) |
Algatamisel võeti ühendust neljateistkümne teadaoleva importija/kasutajaga, kellel paluti selgitada oma tegevust ning vajaduse korral täita algatamisteate juures olev väljavõttelise uuringu vorm. |
(22) |
Täidetud väljavõttelise uuringu vormi esitasid viis äriühingut. Nendest neli olid ümberkerijad, s.o tööstuslikud kasutajad, kes importisid vaatlusalust toodet selle täiendavaks töötlemiseks enne edasimüümist ning üks oli kaupleja, kes vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil siiski ei importinud. Kuna väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas piiratud arv äriühinguid, ei olnud väljavõtteline uuring õigustatud. |
(23) |
Kaks teist kasutajat võtsid ühendust. Neile saadeti kasutaja küsimustik. |
(24) |
Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas. |
(25) |
Komisjon saatis küsimustikud kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale ja nendega seotud äriühingutele, kahele Brasiilia eksportivale tootjale ja kahele Hiina RV eksportivale tootjale, ühele kauplejale ja eespool nimetatud kuuele liidus kindlaks tehtud kasutajale. |
(26) |
Küsimustikule vastasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad ja kolm kasutajat. |
(27) |
Küsimustikule vastasid kaks Hiina RV eksportivat tootjat ja üks Brasiilia tootja. Teine Brasiilia tootja näitas esialgu üles huvi teha uurimises koostööd, kuid ta ei vastanud küsimustikule. Seega saadeti asjaomasesse äriühingusse kiri, teavitades seda komisjoni kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18. Äriühing vastas, et ei soovi küsimustikku täita, ent tema seisukohti esindab Brasiilia Alumiiniumi Assotsiatsioon (Associação Brasileira do Aluminió, edaspidi „ABAL”). Lisaks esitas ABAL kirjalikud ettepanekud. |
(28) |
Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.
|
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
1. Vaatlusalune toode
(29) |
Vaatlusalune toode on alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides (edaspidi „suured rullid”), mis on pärit Brasiiliast ja Hiina RVst, klassifitseeritud CN-koodi ex 7607 11 19 alla (TARICi kood 7607111910) (edaspidi „vaatlusalune toode”). Vaatlusaluse toote üldtuntud nimetus on majapidamisfoolium. |
(30) |
Majapidamisfooliumit toodetakse puhtast alumiiniumist, mis esmalt valatakse jämedate ribadena (mitme mm paksuselt, st kuni 1 000 korda paksemalt kui vaatlusalune toode) ja seejärel valtsitakse mitmes etapis kuni soovitud paksuse saavutamiseni. Peale valtsimist foolium lõõmutatakse termilise protsessi abil ja lõpuks keritakse poolidele (rullidele). |
(31) |
Need majapidamisfooliumi rullid keritakse järgmiste töötlejate, nn ümberkerijate poolt väiksematele rullidele. Saadud toodet (st tarberulle, mis ei ole vaatlusalune toode) kasutatakse mitmeotstarbeliselt lühiajaliseks pakkimiseks, kõige enam majapidamistes, toitlustuses, toidu ja lillede jaemüügis. |
2. Samasugune toode
(32) |
Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel, Brasiilias ja Hiina RVs toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval tootel, võrdlusriigiks olevas Türgis toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval tootel ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samuti samad põhilised kasutusotstarbed. |
(33) |
Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused. |
C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS
(34) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt viia Brasiilia ja Hiina RV dumpingu jätkumise või kordumiseni. |
1. Brasiilia
(35) |
Uurimise käigus tegi koostööd üks Brasiilia tootja. Enne esialgsete meetmete kehtestamist oli tootja olnud ainus majapidamisfooliumi Brasiiliast liitu eksportija. |
1.1. Ekspordi puudumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil
(36) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil majapidamisfooliumi eksporti Brasiiliast liitu ei toimunud. Seepärast ei ole tõenäoline dumpingu jätkumine Brasiiliast. Seega keskenduti hindamises üksnes dumpingu kordumise tõenäosusele kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade puhul. |
1.2. Dumpingu kordumise tõenäosus
(37) |
Komisjon analüüsis, kas meetmete aegumise korral esineb dumpingu kordumise tõenäosus. Seda tehes analüüsiti järgmisi täiendavaid elemente: Brasiilia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, muudele turgudele suunatud Brasiilia dumpingu puudumine ning liidu turu atraktiivsus. |
1.2.1.
(38) |
Koostööd tegeva Brasiilia tootja tootmisvõimsuse rakendusaste leiti olevat üle 90 % ja tema kasutamata vaba tootmisvõimsus 3 000 tonni aasta kohta. See on võrdväärne 6 % liidu tootmisharu toodangust ja 3 % liidu tarbimisest. Seepärast järeldati, et puudub märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata liidu turule juhul, kui Brasiilia suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda. |
(39) |
Kaks teist teadaolevat Brasiilia tootjat ei teinud uurimise käigus koostööd, mistõttu ei olnud võimalik nende vaba tootmismahtu kontrollida. Taotlejate esitatud uuringu kohaselt on kahe teise tootja kombineeritud tootmisvõimsus alumiiniumfooliumi kohta 58 000 tonni ja seda kõikide alumiiniumfooliumi liikide kohta kokku; see on võrdväärne koostööd tegeva Brasiilia tootja täieliku tootmisvõimsusega. Peetakse ebatõenäoliseks, et nendel kahel tootjal võiks olla märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata liidu turule juhul, kui Brasiilia suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda: nad ei eksportinud toodangut liitu ei läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega enne esialgsete meetmete kehtestamist. |
1.2.2.
(40) |
Koostööd tegev Brasiilia tootja eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodangut ühele Ameerika Ühendriikide kliendile. Kõnealune eksport moodustas 68 % Brasiilia majapidamisfooliumi koguekspordist Ameerika Ühendriikidesse 2013. aastal, muutes koostööd tegeva tootja Brasiilia suurimaks alumiiniumfooliumi eksportijaks. Kõnealune eksport moodustas 33 % Brasiilia majapidamisfooliumi koguekspordist 2013. aastal. Kui ekspordihinda võrreldi Brasiilia normaalväärtusega, siis nimetatud ekspordi suhtes dumpingut ei tuvastatud. Dumpingu puudumine tehti kindlaks allpool esitatud metoodikat kasutades. |
1.2.2.1.
(41) |
Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas koostööd tegeva Brasiilia tootja sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes ekspordi kogumahuga, nimelt kas kõnealuse omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote Brasiilia ekspordimüügi mahust. Selle põhjal leiti, et Brasiilia omamaine müük oli tüüpiline. |
(42) |
Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina alusmääruse artikli 2 lõike 4 alusel. Selleks määrati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks siseturu sõltumatutele klientidele omamaise kasumliku müügi osakaal. Omamaine müük leiti olevat toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. |
(43) |
Seega määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmisena. |
1.2.2.2.
(44) |
Seepärast määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 sõltumatule kliendile tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal. |
1.2.2.3.
(45) |
Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. |
(46) |
Sellest lähtuvalt korrigeeriti erinevusi füüsikalistes omadustes, transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust. |
1.2.2.4.
(47) |
Selle põhjal leidis komisjon, et Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi puhul ei esinenud dumpingut. |
(48) |
Seepärast on komisjon arvamusel, et praeguste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on ebatõenäoline, et Brasiilia eksportivad tootjad müüksid vaatlusalust toodet liidu turule dumpinguhindadega. |
1.2.3.
(49) |
Brasiilia siseturu hinnad on atraktiivsed, mida näitab ka asjaolu, et valdavat osa toodangust müüakse omamaisel turul. Käesolev omamaine müük on kasumlik. Brasiilia hinnatasemed on kooskõlas liidu turuhindadega. |
(50) |
Seepärast ei prognoosita, et meetmete aegumise korral võiks Brasiilia eksport liidu turule märkimisväärselt suurendada liidu hindade allalöömist. |
1.2.4.
(51) |
Kaks huvitatud isikut, ABAL ja CBA, väitsid, et Brasiiliast pärit dumpingu jätkumine on ebatõenäoline järgmistel põhjustel:
|
(52) |
Esimese väite puhul kinnitas uurimine, et Brasiilias puudub eksport liitu. Samas leiab komisjon, et ekspordi puudumine võib olla tingitud kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Seepärast ei saa ekspordi puudumist pidada piisavaks tõendiks, mille alusel välistada dumpingu kordumise oht. |
(53) |
Teise väite puhul kinnitas uurimine, et Brasiilia on peamine alumiiniumi netoimportija alates 2014. aastast. Samuti leidis kinnitust Brasiilia sisenõudluse kasv: ajavahemikus 2009–2013 suurenes kõikide alumiiniumtoodete sisetarbimine 48 % ning alumiiniumfooliumi tarbimine 24 %. Samas ei esitanud huvitatud isikud tõendeid selle kohta, et käesolev asjaolu kõrvaldab tingimata dumpingu kordumise ohu. Sellest hoolimata leiti, et Brasiilia suurenenud sisenõudlus toimib tegurina, mis suurendab siseturu atraktiivsust, kui analüüsida liidu turu atraktiivsust, nagu on selgitatud eespool. |
(54) |
Kolmanda väite puhul kinnitas uurimine, et siseturul on kõrgemad hinnad, kuid see oli piisav, et välistada dumpingu esinemine kõrgete siseturuhindade olemasolu tõttu. |
(55) |
Neljanda väite puhul ei suutnud huvitatud isikud esitada tõendeid selle kohta, et ühe tootega seotud käitumist võiks kasutada teise tootega seotud käitumise prognoosimiseks. Seepärast lükati see väide tagasi. |
(56) |
Viienda väite puhul kinnitas uurimine, et liidus olid asutatud koostööd mittetegevate Brasiilia tootjate asjaomased äriühingud. Kuna aga ükski käesolevatest äriühingutest ei teinud uurimise käigus koostööd, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas nad tõepoolest tootsid samasugust toodet, et liidu turgu varustada. Seepärast ei olnud võimalik käesolevat väidet kontrollida. |
(57) |
Kuuenda väite puhul kinnitas uurimine, et märkimisväärne vaba tootmisvõimsus puudub. Seda võeti eespool selgitatud Brasiilia tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse hindamisel arvesse. |
(58) |
Seitsmenda väite puhul võeti erinevusi füüsikalistes omadustes nõuetekohaselt arvesse, kui võrreldi normaalväärtust ja ekspordihindu, nagu on selgitatud eespool. |
1.2.5.
(59) |
Uurimine näitas, et Brasiilias on üksnes piiratud vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata liidu turule juhul, kui Brasiilia suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda. Muudele turgudele suunatud dumpingu kohta tõendeid ei leitud. Liidu turu atraktiivsust Brasiilia tootjate seas peetakse piiratuks nende siseturu suure atraktiivsuse ja hinnataseme sarnasuse tõttu. |
(60) |
Võttes arvesse eespool esitatut, ei ole tõenäoline, et Brasiiliast pärit dumping võiks korduda juhul, kui meetmed aeguvad. |
(61) |
Seega tuleks Brasiiliast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes menetlus lõpetada. |
2. Hiina RV
(62) |
Uurimise käigus tegid koostööd kaks Hiina RV tootjat. Nad olid algselt teatanud 4 264 tonni ekspordist liitu, mis vastavalt Eurostatile oleks olnud võrdväärne vahemikuga 250–350 % Hiina RV koguimpordist liiduga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Uurimise käigus tehti kindlaks, et ekspordimaht jäi vahemikku 900–1 100 tonni esimese tootja kohta, mis vastab vahemikule 53–90 % Hiina RV koguekspordist liitu. Kõnealune eksport toimus valdavalt seestöötlemise korra alusel ning seega ei kohaldatud selle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ega tollimaksu. Teise tootja puhul leiti, et ta ei ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu eksportinud. |
2.1. Võrdlusriigi valik ja normaalväärtuse arvutamine
(63) |
Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid avaldama arvamust oma ettepaneku kohta kasutada Türgit kui turumajanduslikku kolmandat riiki eesmärgiga määrata kindlaks Hiina RVga seotud normaalväärtus. Esialgses uurimises kasutati Türgit võrdlusriigina. |
(64) |
Üks huvitatud isik avaldas kahtlust Türgiga seotud ettepaneku suhtes ning soovitas alternatiivse võrdlusriigina valida Lõuna-Aafrika, väites, et Lõuna-Aafrika sobib palju paremini, sest Türgi tootjate kulustruktuur erineb Hiina RV kulustruktuurist ning Türgi kehtestas 2014. aasta juulis 22 % dumpinguvastase maksu Hiina RV impordi suhtes kõikide alumiiniumfooliumi liikide kohta. |
(65) |
Lisaks huvitatud isikute ettepanekutele üritas komisjon ka ise sobivat võrdlusriiki kindlaks määrata. Komisjon määras kindlaks India, Jaapani, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraadid, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani kui täiendavad potentsiaalsed võrdlusriigid alumiiniumfooliumi suure tootmismahu tõttu. Samas aga leiti, et Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Taiwanis toodeti õhemat alumiiniumfooliumit ning mitte vaatlusalust toodet. |
(66) |
Koostöötaotlused saadeti India, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraatide ja Türgi teadaolevatele tootjatele. Koostööd tegid üksnes kaks Türgi eksportivat tootjat. Teiste võimalike võrdlusriikide tootjad taotlusele ei vastanud. |
(67) |
Türgi osutus märkimisväärseks alumiiniumfooliumi tootjaks, millel on avatud turg ja mis on vaba tooraine ja energeetikaga seotud moonutustest. Leiti, et Türgi ja Hiina RV tootmisprotsessid on sarnased. Selleks et määrata kindlaks Hiina RV normaalväärtus, valiti Türgi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a välja võrdlusriigina ning kontrollkäigud tehti kahe koostööd tegeva äriühingu valdustesse. |
(68) |
Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegeva Türgi tootjate sõltumatutele klientidele suunatud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes liitu suunatud ekspordi kogumahuga, nimelt kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Selle põhjal leiti, et võrdlusriigi omamaine müük oli tüüpiline. |
(69) |
Samuti uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks määrati kindlaks omamaise müügi osakaal sõltumatutele klientidele, mis oli kasumlik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ühe tootja omamaine müük leiti olevat toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, samal ajal kui teise tootja müügi tasuvust ei olnud võimalik kindlaks teha üksikasjalike kuluarvestuse andmete puudumise tõttu. |
(70) |
Teise tootja normaalväärtust ei suudetud üksikasjalike kuluarvestusandmete puudumise tõttu määrata kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3. |
(71) |
Seega määrati normaalväärtus esimese tootja tegeliku omamaise hinna alusel, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmisena. |
(72) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et normaalväärtust ei saa ainult ühe Türgi tootja omamaise müügi alusel nõuetekohaselt arvutada. Lisaks sellele rõhutas Hiina RV tootja, et Türgi tootja äriteabe konfidentsiaalsuse tõttu oli võimatu hinnata või põhjendada tulemuseks saadud dumpingumarginaali. |
(73) |
Võrdlusriigi üksiktootja teabe kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga, mille kohaselt saab selliseid hindu kasutada juhul, kui need on tekkinud omamaise turu tegeliku konkurentsi tulemusena. Nagu on märgitud eespool esitatud põhjendustes 68 ja 69, on olemas mitu Türgi omamaist tootjat ning samuti on Türgi alumiiniumfooliumi importija. Seepärast on komisjon seisukohal, et hinnad Türgi turul on tegeliku konkurentsi tulemus ning ei ole mingeid märke, mis osutaksid, et üksiktootja hindu ei saa kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Seoses äriandmetega tuleb komisjonil kaitsta isikute esitatud teabe konfidentsiaalsust ning seepärast ei saa ta Türgi tootjaga seotud tundlikku äriteavet avalikustada Hiina RV tootjale. Seepärast tuleb käesoleva Hiina RV eksportija väited tagasi lükata. |
2.2. Ekspordihinna määramine
(74) |
Seepärast määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 sõltumatutele klientidele tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal. |
(75) |
Üks Hiina RV tootja märkis, et tema käibemaksu tagastuse määr oli valesti arvutatud. Arvutused tehti vastavalt ümber ja komisjon edastas läbivaadatud järeldused asjaomasele tootjale. |
2.3. Võrdlus
(76) |
Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. |
(77) |
Sellest lähtuvalt korrigeeriti erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust. |
(78) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et Türgis kehtiv 7,5 % tavaline imporditollimaks tõstab siseturu hindu sama summa võrra ning neid tuleks kohandada õiglase võrdluse tagamiseks. Samuti väitis Hiina RV tootja, et pakkimiskulude kohandamine ei olnud põhjendatud, sest pakkimiskulusid kohaldatakse kõikide tootjate suhtes, olenemata nende asukohast. |
(79) |
Komisjon märgib, et ka Hiina RVs on kehtestatud alumiiniumfooliumile tollimaks. Seepärast näib, et Türgis kehtiva sarnase tollimaksu olemasolu tõttu võrdlusega seotud moonutusi ei esine. Kui impordimaksu ka lubatakse kohandada, ei muuda see asjaolu, et Hiina RV tootjad kasutavad märkimisväärses ulatuses dumpingut liidu turu suhtes. Seoses pakkimiskuludega on kohandatud nii Hiina RV ekspordihindu kui ka Türgi siseturuhindu, eesmärgiga neutraliseerida pakkimisega seotud võimalikud erinevused. Seega ei saa pakkimishinna kohandamine moonutada võrdlust. Seepärast tuleb käesolevad väited tagasi lükata. |
2.4. Dumpingumarginaal
(80) |
Nagu on kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. |
(81) |
Selle põhjal on kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmised:
|
2.5. Hiina RVst pärineva dumpingu jätkumise tõenäosus
(82) |
Lisaks järeldusele läbivaatamisega seotud uurimisperioodi dumpingu kohta uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Analüüsiti järgmisi täiendavaid elemente: Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, muudele turgudele suunatud Hiina RV dumping ning liidu turu atraktiivsus. |
2.5.1.
(83) |
Kahe koostööd tegeva Hiina RV tootja tootmisvõimsuse rakendusaste leiti olevat 85 % ja 90 %. Leiti, et käesoleva kahe tootja vaba tootmisvõimsus on 50 000. See on võrdväärne liidu tootmisharu kogutoodanguga ja rohkem kui 50 % liidu tarbimisest. Lisaks sellele oli üks koostööd tegev äriühing täiendava 40 000 tonnise fooliumi valtsimise tootmisvõimsuse juurutamise etapis. Seepärast järeldati, et on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik vähemalt osaliselt suunata liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda. |
(84) |
Teised teadaolevad Hiina RV tootjad ei teinud uurimise käigus koostööd, mistõttu ei olnud võimalik nende vaba tootmismahtu kontrollida. Taotlejate esitatud uuringu kohaselt on teiste koostööd mittetegevate Hiina RV tootjate kombineeritud tootmisvõimsus alumiiniumfooliumi kohta umbes kümme korda suurem kui kahe koostööd tegeva tootja tootmisvõimsus. Uuringu kohaselt on Hiina RV tootmisvõimsus kõikide alumiiniumfooliumi liikide suhtes 450 000 tonni suurem kui Hiina RV sisetarbimine kokku. Samuti prognoositakse uuringus, et Hiina RV tootmisvõimsus suureneb jätkuvalt 2,5 miljonilt tonnilt 2014. aastal 2,8 miljoni tonnini 2018. aastal ning on ebatõenäoline, et Hiina RV sisetarbimise kasv 2,1 miljonilt tonnilt 2,4 miljoni tonnini samal perioodil on piisav, et suurenevat tootmisvõimsust täies ulatuses ära katta. Seepärast peetakse tõenäoliseks, et koostööd mittetegevate tootjate seas on olemas vaba tootmisvõimsus, mida on võimalik vähemalt osaliselt suunata liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda. |
(85) |
Üks Hiina RV tootja, kes ei vaidlustanud vaba tootmisvõimsusega seotud järeldusi, väitis, et on ebareaalne eeldada, et kogu vaba tootmisvõimsus suunatakse liidu turule. |
(86) |
Komisjon on põhjendustes 84 ja 97 esitatud hinnangu kohaselt seisukohal, et vaba tootmisvõimsuse saaks suunata vähemalt osaliselt liidu turule. Põhjendust 83 on vastavalt muudetud. |
2.5.2.
(87) |
Ühe koostööd tegeva Hiina RV tootja muudele turgudele suunatud ekspordi hinnad (eksport oli peamiselt suunatud Araabia Ühendemiraatidesse, Saudi Araabiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Egiptusesse ja Indiasse) leiti olevat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla normaalväärtust, nagu on kindlaks määratud eespool esitatud põhjendustes 63–71, ning seepärast dumpinguhinnaga. Teavet teise Hiina RV tootja muudele turgudele suunatud ekspordi hinna kohta ei õnnestunud saada. |
(88) |
Arvestades muudele turgudele suunatud dumpingu olemasolu, järeldab komisjon, et Hiina RV eksportiv tootja müüb vaatlusalust toodet kolmandatele riikidele dumpinguhinnaga. Seepärast leiab komisjon, et praeguste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et Hiina RV eksportivad tootjad müüksid samuti vaatlusalust toodet liidu turule dumpinguhindadega. |
(89) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et dumpingu tuvastamine muudele turgudele suunatud ekspordis on ebaoluline, sest läbivaatamine piirdub liidu turu, mitte maailmaturuga. Hiina RV tootja sõnul on turgudel kehtivate hindade võrdlus sobimatu, sest mujal maailmas võib hinnastruktuur olla erinev. Lisaks sellele tuleks võrrelda ka samadele turgudele suunatud liidu eksporti ning selle käigus võib ilmneda, et liidu siseturu hinnad on liiga kõrged. |
(90) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 82, on komisjon võtnud arvesse mitut näitajat, et hinnata liidu turule suunatud dumpingu esinemise tõenäosust. Komisjon leiab, et need eksportijad, kelle puhul on avastatud dumpinguga seotud tegevus muudel turgudel, on altimad tegelema dumpinguga ka liidus, kui võrrelda neid eksportijatega, kelle puhul ei ole avastatud dumpinguga seotud tegevust muudel turgudel. Seepärast on see oluline näitaja dumpingu jätkumise tõenäosuse määratlemisel. Seepärast tuleb väide tagasi lükata. |
(91) |
Liidu tootjate ekspordikäitumisega seotud väidet on käsitletud põhjenduses 171. |
2.5.3.
(92) |
Nagu on mainitud allpool esitatud põhjenduses 114, näitas uurimine, et dumpinguvastase tollimaksu puudumise korral lööks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavalise impordikorra alusel Hiina RV import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 12,2 % võrra. Peale selle leiti, et seestöötlemise korra alusel toimunud Hiina RV import, mille suhtes seega ei kohaldatud dumpinguvastaseid makse ega tollimakse, mis moodustasid umbes 75 % Hiina RV impordist, lõi liidu tootmisharu müügihinnad 18 % võrra alla. Samuti on Hiina RV hinnad madalamad kui ekspordihinnad liitu muudest riikidest. Need hinnaerinevused osutavad kindlasti liidu turu atraktiivsusele ja Hiina RV eksportijate suutlikkusele hinna suhtes konkureerida juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. |
(93) |
Seega saab põhjendatult eeldada, et juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, suunatakse oluline osa praegusest Hiina RV ekspordist ümber liitu. |
(94) |
Väärib meenutamist, et enne esialgsete meetmete kehtestamist oli esialgses uurimises kindlaks määratud, et Hiina RV turuosa liidu turul oli 30,72 %. Seepärast prognoositakse, et meetmete aegumise korral suureneb praegu 2 %-line Hiina RV eksport liidu turule märkimisväärselt, et võita tagasi kaotatud turuosa liidus. |
(95) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et väike hinna allalöömine oli osa tavalisest hinnakujundusmehhanismist siis, kui välismaised tootjad konkureerivad omamaiste tootjatega. Hinna allalöömine 12,2 % võrra ei oleks ebamõistlik ega tekitaks raskusi liidu tootjatele. |
(96) |
Hinna allalöömise tuvastamine ei vii iseenesest järelduseni, et eksportija on ebaausalt käitunud. Seevastu osutas käesoleval juhul leitud hinna allalöömise marginaal Hiina RV impordi tõenäolisele hinnamäärale, kui meetmetel lastakse aeguda, ning riigi tootmisvõimsusele, mis võimaldab võtta üle turuosa liidus liidu tootmisharu arvelt. Lisaks leiti, et kõnealune import toimub tõenäoliselt dumpinguhinnaga. Seepärast on väide, mille kohaselt ei oleks hinna allalöömise 12,2 % määr ebamõistlik, käesolevas kontekstis ebaoluline ning see lükati seetõttu tagasi. |
2.5.4.
(97) |
Uurimine näitas, et liidu turule suunatud Hiina RV import toimus jätkuvalt dumpinguhinnaga, mille juurde kuulus oluline dumpingumarginaal. See osutas ka asjaolule, et vaatlusaluse toote tootmiseks ette nähtud tootmisvõimsus Hiina RVs on oluline võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaba tootmisvõimsus suunatakse tõenäoliselt vähemalt osaliselt liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kohaldatud meetmetel lastakse aeguda. |
(98) |
Lisaks sellele toimus kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina RV eksport dumpinguhinnaga. Kolmandate riikide turule suunatud Hiina RV ekspordiga seotud hinnakäitumine osutab liidu turule suunatud dumpingu jätkumise tõenäosusele siis, kui meetmetel lubatakse aeguda. |
(99) |
Lisaks sellele näitab hinnaga seotud liidu turu atraktiivsus seda, et on olemas oht, mille kohaselt suunatakse Hiina RV eksport ümber liidu turule juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. |
(100) |
Võttes arvesse eespool esitatut, on tõenäoline, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, suureneb oluliselt määral vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Hiina RVst. |
D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS
(101) |
Samasugust toodet tootsid liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaksteist teadaolevat tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
(102) |
Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnanguliselt ligikaudu 47 349 tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks, võttes aluseks Eurostati statistika, valimisse kuuluvate liidu tootjate kontrollitud vastused küsimustikule ning taotlejate esitatud hinnangulised andmed valimisse mittekuulunud tootjate kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 18, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang üle 70 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. |
E. OLUKORD LIIDU TURUL
1. Sissejuhatavad märkused
(103) |
Taotlejad esitasid andmed kogu liidu tootmisharu tootmise, tootmisvõimsuse, müügimahtude, tööhõive ja ekspordimahtude kohta vaatlusalusel perioodil. Andmed olid välja arvestatud ja esitatud maksimumi ja miinimumi alusel kahte kategooriasse jaotatult: valimisse kaasatud liidu tootjad ja valimisse kaasamata liidu tootjad. Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul kasutas komisjon kontrollitud informatsiooni, mille need äriühingud olid esitanud küsimustikule vastates. Valimisse mittekuuluvate äriühingute puhul kasutati taotlejate esitatud arvandmeid. Kõnealused hinnangud tehti huvitatud isikutele märkuste esitamiseks kättesaadavaks. Ühtki märkust aga ei laekunud. |
2. Liidu tarbimine
(104) |
Käesolevas uurimises on kasutatud paralleelse uurimise käigus välja selgitatud ja avaldatud liidu tarbimise näitajaid. Need tehti kindlaks liidu tootmisharu liidu turul toimuva müügi hinnangulise kogumahu põhjal ja Eurostati esitatud kogu impordimahu põhjal; seda korrigeeriti vajaduse korral Venemaalt pärit impordiga seotud paralleelses uurimises oleva eksportiva tootja ja küsimustikule vastanud valimisse kuulunud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmetest lähtuvalt. |
(105) |
Kuna Venemaal on ainult üks eksportiv tootja, siis tuli konfidentsiaalsuse säilitamise huvides kõik asjaomase eksportijaga seotud arvud esitada vahemikena. Selleks et vältida lisaks Venemaa impordimahu arvutamist mahaarvamise teel, oli samuti vaja kasutada muude kolmandate riikide tarbimise ja impordimahu vahemikke. |
(106) |
Sellest lähtuvalt oli liidu tarbimise areng järgmine. Tabel 1 Majapidamisfooliumi tarbimine liidus (tonnides)
|
(107) |
Liidu tarbimine suurenes aastatel 2011 kuni 2013, kuid vähenes 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul. Kokkuvõttes suurenes tarbimine vaatlusalusel perioodil vahemikus 17–28 %. Tarbimise suurenemine 2011. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel peegeldab peamiselt impordi suurenemist Venemaalt ja muudest kolmandatest riikidest, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimahud suurenesid liidu turul ainult vähesel määral (vt põhjendus 134). |
3. Hiina RVst pärit impordi maht, hinnad ja turuosa
(108) |
Kuna uurimise käigus tehti kindlaks, et Brasiiliast pärit dumpingu jätkumine või kordumine on ebatõenäoline (vt põhjendus 60), hõlmab impordi mahu, hindade ja turuosa analüüs üksnes Hiina RVst pärit importi. Komisjon määras kindlaks Hiina RVst pärit impordi mahu ja hinnad Eurostati põhjal. |
a) Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa
(109) |
Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt. Tabel 2 Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosad
|
(110) |
Vaatlusalusel perioodil vähenes Hiina RV impordi maht vahemikus 47–57 % ning vastav turuosa vahemikus 4–2 %, s.o 2-protsendipunktiline vähenemine. Nii Hiina RVst pärit impordi maht kui ka turuosa jäid kogu vaatlusalusel perioodil väikseks. |
b) Impordi hind ja hinna allalöömine
(111) |
Allpool esitatud tabelis on ära näidatud dumpinguhinnaga impordi keskmine hind. Tabel 3 Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind
|
(112) |
Hiina RV impordi keskmine hind vähenes vaatlusalusel perioodil 2 251 eurolt tonni kohta 2 131 eurole tonni kohta, st kokku ligi 5 %. Hiina RV impordi hind oli keskmiselt madalam kui liidu tootmisharu müügihind liidu turul ja muudest kolmandatest riikidest toimunud impordi hind kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. |
(113) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus ligi 75 % Hiina RV impordist, mis esindab rohkem kui 1 % väärtuses turuosa, seestöötlemise korra alusel ning seega ei kohaldatud selle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ega tollimaksu. Tuvastati, et need lõid liidu tootmisharu müügihindu alla 18 % võrra. Koostööd tegeva eksportiva tootja suhtes, kes esindas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus umbes 53–90 % Hiina RV impordist ning kelle impordist 98 % toimus seestöötlemise korra alusel, määrati kindlaks hinna allalöömise marginaal, mis jäi vahemikku 15–18 %. |
(114) |
Ülejäänud 25 % Hiina RV impordist toimus tavalise impordikorra alusel. Kui lisada Hiina RV CIF-hindadele tollimaks ja dumpinguvastane tollimaks, olid käesoleva impordi suhtes arvestatud Hiina RV hinnad keskmiselt kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul ning seega esines negatiivne hindade allalöömine (– 12,5 %). Kui aga impordihinda arvestada ilma dumpinguvastase tollimaksuta, oleks hinnad alla löödud 12,2 % võrra. |
(115) |
Kui võtta arvesse Hiina RV koguimporti, olenemata impordikorrast, ning lisades kohaldatavad tollimaksud ja dumpinguvastased tollimaksud tavalise korra alusel toimuva impordi CIF-hindadele, leiti, et Hiina RV hinnad lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad alla keskmiselt 10,2 % võrra. |
(116) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et seestöötlemise korra alusel toimuva Hiina RV impordi suhtes kehtestatud 18 % hinna allalöömise marginaal oli ebatäpne, sest liidu tootjate hinnad hõlmasid 7,5 % sisseehitatud normaalväärtust, millest omamaised kasutajad ei saa vabastust juhul, kui nad lisavad liidus toodetud majapidamisfooliumi eksporti kolmandatesse riikidesse. Samas ei põhjendatud huvitatud isik väidet ega suutnud eelkõige selgitada sisseehitatud normaalväärtuse mõistet. Igal juhul tuleb meenutada, nagu on selgitatud põhjenduses 113, et seestöötlemise korra alusel toimuva impordi suhtes ei kohaldata tollimaksu. Seepärast ei oleks mittekantavate tollimaksude kohandamine põhjendatud. Samuti tuleb märkida, et komisjon kohaldas nõuetekohaselt tollimaksu kohandamist, kui määras kindlaks hinna allalöömise marginaali impordi kohta, mis toimub põhjenduses 114 esitatud tavalise korra alusel, ning kogu Hiina RV impordi kohta, olenemata impordikorrast, mis on esitatud põhjenduses 115. Seepärast lükati väide tagasi. |
(117) |
Sama Hiina RV tootja väitis, et hinna allalöömise marginaalidelt väärtusega 12,2 % ja 10,2 %, mis on kindlaks määratud vastavalt põhjendustes 114 ja 115, on vaja maha arvata tollimaks. Seepärast täpsustatakse, et käesolevate marginaalide kehtestamiseks on komisjon juba arvesse võtnud tollimaksu, mida kohaldatakse tavalise korra alusel toimuva impordi suhtes. Seepärast lükati väide tagasi. |
4. Import muudest kolmandatest riikidest
Tabel 4
Import muudest kolmandatest riikidest (kõik impordikorrad)
Riik |
|
2011 |
2012 |
2013 |
Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |
Brasiilia |
Maht (tonnides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
Venemaa |
Maht (tonnides) |
[19 532 – 26 078] |
[23 243 – 34 422] |
[27 345 – 39 116] |
[26 368 – 37 812] |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
[119 – 132] |
[140 – 150] |
[135 – 145] |
|
Turuosa |
29 % |
34 % |
34 % |
34 % |
|
Keskmine hind (eurot/tonn) |
[2 145 – 2 650] |
[2 038 – 2 624] |
[1 952 – 2 571] |
[1 973 – 2 597] |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
[95 – 99] |
[91 – 97] |
[92 – 98] |
Türgi |
Maht (tonnides) |
[5 120–6 100] |
[8 090–10 553] |
[11 213–14 213] |
[11 520–14 579] |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
[158–173] |
[219–233] |
[225–239] |
|
Turuosa |
7 % |
11 % |
13 % |
13 % |
|
Keskmine hind (eurot/tonn) |
2 950 |
2 743 |
2 710 |
2 571 |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
93 |
92 |
87 |
Muud kolmandad riigid (välja arvatud Hiina RV) |
Maht (tonnides) |
[3 100–3 750] |
[279–750] |
[1 891–3 000] |
[3 162–4 313] |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
[9–20] |
[61–80] |
[102–115] |
|
Turuosa |
4 % |
1 % |
2 % |
4 % |
|
Keskmine hind (eurot/tonn) |
2 878 |
2 830 |
2 687 |
2 406 |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
98 |
93 |
84 |
Kokku |
Maht (tonnides) |
[29 000 – 35 000] |
[33 000 – 43 000] |
[41 000 – 54 000] |
[42 000 – 56 000] |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
[113 – 125] |
[142 – 155] |
[145 – 160] |
|
Turuosa |
41 % |
46 % |
50 % |
51 % |
|
Keskmine hind (eurot/tonn) |
2 538 |
2 453 |
2 401 |
2 367 |
|
Indeks (2011 = 100) |
100 |
97 |
95 |
93 |
Allikas: Eurostat, paralleelse uurimise käigus välja selgitatud ja avaldatud andmed Venemaa kohta. |
(118) |
Vaatlusalusel perioodil toimunud muudest kolmandatest riikidest import liitu suurenes vahemikus 45–60 %, mis on kiirem kui liidu tarbimise areng. Muude kolmandate riikide turuosa suurenes käesoleva perioodi jooksul seega 41 %-lt 51 %-le. |
(119) |
Vaatlusalusel perioodil ei toimunud importi Brasiiliast. Aastatel 2011–2013 suurenes impordimaht Venemaalt vahemikus 40–50 % ja vähenes veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vastav turuosa suurenes 29 %-lt 2011. aastal 34 %-le 2012. aastal ja jäi siis muutumatuna püsima kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Vaatlusalusel perioodil suurenes Türgi import vahemikus 125–139 % ja selle turuosa suurenes umbes 7–13 %. Türgi impordihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 13 %, ent jäid kõrgemaks muudest kolmandatest riikidest, k.a Venemaalt ja Hiina RVst pärit impordiga võrreldes ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadega sarnasele tasemele. |
(120) |
Kokkuvõttes suurenes import muudest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiina RV, Venemaa ja Türgi, vahemikus 2–15 %. Kuna aga liidu tarbimine kasvas, siis nende kogu turuosa vähenes alates 4 % 2011. aastal kuni umbes 2 % 2013. aastal ja seejärel kasvas 4 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks; nende hinnad oli madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, välja arvatud 2012. aastal. |
(121) |
Muude kolmandate riikide impordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi käigus kõrgemad kui Hiina RV impordihinnad. |
(122) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et komisjoni analüüs muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta põhjendustes 118–121 oleks pidanud hõlmama kogu fooliumiturgu selle asemel, et keskenduda vaatlusalusele tootele, kuna liidu tootjate vastu võetud otsused muud liiki fooliumi kohta mõjutavad väidetavalt vaatlusaluse toote toomist. Väide ei olnud põhjendatud. Igal juhul määrati uurimises kindlaks, nagu on mainitud põhjenduses 185, et suurim valimisse kaasatud majapidamisfooliumi tootja liidus tootis üksnes majapidamisfooliumit ning leiti, et liidu tootjad, kes tootsid nii majapidamisfooliumit kui ka töötlemisfooliumit, ei saanud lihtsalt ühe toote tootmiselt teisele ümber lülituda, kuna maksimaalse tõhususe saavutamiseks oli vajalik toota mõlemat toodet teatud kogustes. Nagu on mainitud põhjenduses 185, näitas uurimine, et valimisse kaasatud liidu tootjatel oli mõlemat tüüpi fooliumi tootmise vaheline suurussuhe vaadeldaval perioodil stabiilne. Seepärast lükati väide tagasi. |
(123) |
Üks Hiina RV tootja märkis, et kuna liidu tootjate tootmisvõimsus moodustas liidu tarbimisest vähem kui 50 %, oli kasutajatel vaja importida majapidamisfooliumi eksportivatelt tootjatelt kolmandates riikides. Selle põhjal väitis Hiina RV tootja, et eksportivad tootjad konkureerisid teineteisega, mitte liidu tootjatega, kui nad tarnivad kasutajatele, keda ei teeninda liidu tootjad. Väide aga ei olnud põhjendatud. Esiteks ei vasta tõele väide, mille kohaselt moodustas tootmisvõimsus liidu tarbimisest vähem kui 50 %. Nagu on osutatud põhjendustes 106 ja 129, moodustas liidu tootmisharu tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimisest 58–74 % ning kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 55 %. Lisaks sellele, nagu on näidatud tabelis 5, selgus uurimuse tulemusena, et liidu tootmisharul oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vaba tootmisvõimsus, mida oleks võinud kasutada liidu turu teenindamiseks, kui tõepoolest ei oleks olnud konkureerivat dumpinguhinnaga importi. Lisaks sellele konkureeris kolmandatest riikidest pärit import liidu tootmisharus valmistatud samasuguse tootega, kuna liidu tootjate olemasolevatel klientidel oli võimalik pöörduda kolmandate riikide tarnijate poole. Seepärast lükati väide tagasi. |
5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
5.1. Üldised märkused
(124) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid. |
(125) |
Nagu on märgitud põhjenduses 18, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut. |
(126) |
Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Nagu on selgitatud põhjenduses 103, hindas komisjon kogu liidu tootmisharuga seotud makromajanduslikke näitajaid taotlejate esitatud informatsiooni alusel, mida valimisse kaasatud äriühingute suhtes nõuetekohaselt kontrolliti. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks. |
(127) |
Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurusjärk. |
(128) |
Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühiku tootmiskulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
5.2. Makromajanduslikud näitajad
5.2.1.
(129) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised. Tabel 5 Liidu tootmisharu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste
|
(130) |
Vaatlusalusel perioodil tootmine kõikus. Tootmine suurenes aastatel 2011 kuni 2013, kuid vähenes 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul. Kokkuvõttes suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 7 %. |
(131) |
Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. |
(132) |
Tootmisvõimsuse suurema kasvu tõttu võrreldes tootmismahuga vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 5 %. |
(133) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et alumiiniumfooliumi tehase tootmisvõimsust ei tohiks väljendada tonnides, sest samade masinatega toodetakse asjaomasel perioodil erineva massiga fooliumit, sõltuvalt fooliumi tihedusest ja laiusest. Vastusena käesolevale väitele ei ole vaidlustatud, et tonnides väljendatud tehase tootmisvõimsust saab mõjutada toodetud fooliumi tihedus või laius. Samas aga väljendati vaatlusaluse toote importi ning teatavaid kahjutegureid, nagu tarbimine, müügimaht ja toodang, kasutades mõõtühikuna tonni. Kahjuanalüüsi järjepidevuse huvides on võrdlemise eesmärgil oluline kasutada sama mõõtühikut. Lisaks ei osutanud uurimine muutustele liidu tootmisharu toodangu tootevalikus, mille tõttu osutuks vajalikuks muuta kehtetuks tonni kasutamine mõõtühikuna. Samuti tuleb märkida, et asjaomane huvitatud isik ei esitanud kvantitatiivseid teavet, mis näitab, et erinev mõõtühik muudab käesoleva kahjuteguri analüüsi. Seepärast lükati väide tagasi. |
5.2.2.
(134) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgnevalt. Tabel 6 Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa
|
(135) |
Majapidamisfooliumi müügimaht suurenes veidi vaatlusalusel perioodil. Müügimaht suurenes kõige rohkem aastatel 2011 kuni 2013, st vahemikus 4–14 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müügimaht vähenes; kokkuvõttes suurenes müügimaht vaatlusalusel perioodil vahemikus 2–10 %. Müügimahu suurenemine, võttes arvesse nii paralleelset tarbimise suurenemist kui ka impordi suurenemist, muu hulgas ka Venemaalt, viis siiski liidu tootmisharu turuosa vähenemiseni 55 %-lt 2011. aastal 47 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 8-protsendipunktilise languseni vaatlusaluse perioodi jooksul. |
5.2.3.
(136) |
Kui liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil vahemikus 17–28 %, siis liidu tootmisharu müügimaht suurenes vahemikus 2–10 %, mis tähendas turuosa vähenemist 8 protsendipunkti võrra. |
5.2.4.
(137) |
Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Tööhõive ja tootlikkus
|
(138) |
Liidu tootmisharu tööhõive kõikus vaatlusalusel perioodil ja kokkuvõttes suurenes 2 % võrra. |
(139) |
Aastatel 2011 kuni 2013 tootlikkus tõusis tänu suuremale tootmise kasvule võrreldes tööhõive kasvuga. Alates aastast 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes tootlikkus 7 %, ent jäi siiski kõrgemaks kui vaatlusaluse perioodi alguses aastal 2011. |
5.2.5.
(140) |
Hiina RV impordi dumpingumarginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28.1 % (vt põhjendus 81), kuid selle mõju liidu tootmisharu olukorra suhtes oli piiratud kehtivate dumpingvastaste meetmete tõttu, millega suudeti edukalt kärpida dumpinguhinnaga impordi mahtu. |
(141) |
Ent nagu tuvastati paralleelse uurimise käigus, suurenes vaatlusalusel perioodil olulisel määral Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi maht. Käesolev import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Seepärast ei olnud liidu tootmisharu taastumine hoolimata dumpinguvastaste meetmete olemasolust võimalik. |
5.3. Mikromajanduslikud näitajad
5.3.1.
(142) |
Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Müügihinnad ja kulud
|
(143) |
Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil pidevalt ja kokku 11 %. |
(144) |
Sellest langusest hoolimata jäi liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu kõrgemaks keskmisest müügihinnast ja tootmisharu ei suutnud katta tootmiskulu müügihinnaga, välja arvatud 2013. aastal. Paralleelse uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu ei suutnud oma müügihinda tõsta Venemaalt tuleva impordi dumpinghindade surve tõttu. |
5.3.2.
(145) |
Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Tööjõukulud
|
(146) |
Ajavahemikus 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 5 %. Ajavahemikus 2011 kuni 2012 tööjõukulud esmalt kasvasid 2 %, seejärel vähenesid ajavahemikus 2012 kuni 2013 ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäid stabiilseks. |
5.3.3.
(147) |
Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Laovarud
|
(148) |
Laovarusid ei saa pidada selles sektoris oluliseks kahjunäitajaks, kuna tootmine ja müük toimuvad põhiliselt tellimuste alusel ning tootjad püüavad hoida laovarud minimaalsed. Seetõttu on laovarude muutused esitatud ainult informatsiooniks. |
(149) |
Kokkuvõttes suurenes lao lõppvaru vaatlusalusel perioodil 8 %. Kui laovarud suurenesid 10 % võrra aastatel 2011 kuni 2013, siis alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni need veidi vähenesid. Lõppvarud protsendina toodangust jäid stabiilseks kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. |
5.3.4.
(150) |
Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 11 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
(151) |
Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil jäi liidu tootmisharu kahjumisse, välja arvatud 2013. aastal, mil kasumimarginaal realiseerus veidi üle kasumiläve. Kasumlikkus vähenes ajavahemikul 2011 kuni 2012, suurenes 2013. aastal, ent siis vähenes jälle läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, mil see jõudis 2011. aastaga sarnasele tasemele. Kokkuvõttes suurenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 4 %, mis vastab 0,1-protsendipunktilisele tõusule ja mis ei võimaldanud liidu tootmisharul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumit saada. Nagu tuvastati paralleelse uurimise käigus, tulenes see areng peamiselt hinnasurvest, mida avaldas dumpinguhindadega liitu sisenenud import Venemaalt, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad ja mis ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma müügihindu selliselt, et need oleksid katnud tootmiskulud. |
(152) |
Netorahavoog on liidu tootmisharu suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil rahavoog kõikus, tendents oli kasvu suunas. Kogu netorahavoo suurenemine vaatlusalusel perioodil oli 30 %. Siiski tuleb märkida, et absoluutväärtuses jäi rahavoog madalale tasemele võrreldes kõnealuse toote kogukäibega. |
(153) |
Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 47 %. Investeeringud suurenesid 65 % aastatel 2011 kuni 2012, vähenesid 2013. aastal ja suurenesid taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Need olid põhiliselt vajalikud investeeringud uutesse seadmetesse ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt madalale tasemele võrreldes kogukäibega. |
(154) |
Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus alates aastast 2011 negatiivne, 2013. aastal oli see erandina 0 %, kajastades nii kasumlikkuse üldist suundumust. Kokkuvõttes suurenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 8 %. |
(155) |
Mis puudutab kapitali kaasamise võimet, siis valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkus samasuguse toote jaoks raha hankida halvenes, mis vähendas ettevõttesiseseid vahendeid ja seega nõrgestas nende finantsolukorda. Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kapitali kaasamise võime kokkuvõttes vähenes. |
6. Järeldus kahju kohta
(156) |
Mitmed peamised kahjunäitajad halvenesid. Mis puudutab kasumlikkust, siis tootmisharu oli kahjumis peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, erandiks oli 2013. aasta, mil jõuti veidi üle kasumiläve; liidu tootmisharu realiseeris läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivse majandustulemuse – 2,1 %. Kokku vähenes müügihind vaatlusalusel perioodil 11 %. Ühiku tootmiskulu, mis samuti vähenes 11 %, jäi kõrgemaks kui keskmine müügihind terve vaatlusaluse perioodi jooksul, erandiks oli 2013. aasta. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 8 protsendipunkti võrra, st 55 %-lt 2011. aastal 47 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. |
(157) |
Mõned kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil positiivses suunas. Tootmismaht suurenes 7 % ja tootmisvõimsus 12 %. Need kasvunäitajad siiski ei ühtinud tarbimise kasvuga, mis oli palju kõrgem, nimelt vahemikus 17–28 %. Müügimaht suurenes vahemikus 2–10 %. Siiski ei viinud kasvava tarbimisega turg turuosa suurenemiseni, vaid vastupidi, turuosa vähenemiseni kaheksa protsendipunkti. Investeeringud suurenesid 47 % võrra. Need olid seotud uute seadmetega ja jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üsna madalale tasemele. Samuti suurenesid vaatlusalusel perioodil rahavood 30 % võrra, jäädes siiski madalale tasemele. Seetõttu ei välista kõnealused positiivsed arengusuunad kahju olemasolu. |
(158) |
Koostööd tegev Brasiilia tootja ja Brasiilia Alumiiniumi Assotsiatsioon väitsid, et taotlejate kohta avalikult kättesaadavate finantsdokumentide analüüsi alusel olulist kahju ei esinenud. Sellele räägivad vastu uurimise tulemused, mis põhinevad liidu tootmisharu majapidamisfooliumiga seotud tegelikel kontrollitud andmetel. Tõepoolest, mõned liidu tootjad ei tootnud ainult majapidamisfooliumi ja seetõttu ei saagi avalikult kättesaadavad finantsdokumendid näidata liidu majapidamisfooliumi tootmisharu tegelikku olukorda. Seetõttu ei saa liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta teha järeldusi alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses avalikult kättesaadavate finantsdokumentide alusel, vaid uurimise käigus saadud detailsema ja kontrollitud teabe alusel. Seepärast lükati see väide tagasi. |
(159) |
Samad huvitatud isikud väitsid, et Euroopa Alumiiniumfooliumi Assotsiatsiooni (edaspidi „EAFA”) avaldatud statistikas ja aruannetes osutatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mingit kahju. Samas leiti, et kasutatud statistika ja aruanded hõlmasid kas kogu alumiiniumfooliumi sektorit või õhemate gabariitide kategooriat, sealhulgas majapidamisfoolium, samuti fooliumi muid liike, nagu töötlemisfooliumid ja fooliumid, mida kasutatakse paindlikuks pakendamiseks. Selle põhjal ei saa vaatlusaluse tootega seoses teha ühtegi mõtestatud järeldust ning seega lükati väide tagasi. |
(160) |
Üks Hiina RV tootja väitis, et põhjenduses 156 kirjeldatud ühiku tootmiskulu arengut ei olnud võimalik vastavusse viia Londoni metallibörsil noteeritud alumiiniumi hinna muutustega. Käesoleva väite vastusena tuleb märkida, et liidu tootjate makstud hind alumiiniumitehastele või kauplejatele koosneb Londoni metallibörsi hinna summast ja lisatasust, mida nimetatakse metalli hinnalisandiks. Seepärast tuleb üksnes Londoni metallibörsi hinnal põhinevat liidu tootja hinnangut ühiku tootmiskulu kohta pidada ebapiisavaks. Seepärast lükati see väide tagasi. |
(161) |
Sama huvitatud isik väitis, et ühiku tootmiskulu arengut oleks endiselt võimatu vastavusse viia alumiiniumi hinna liikumisega isegi juhul, kui võetaks arvesse metalli hinnalisandit. See väide aga ei olnud põhjendatud. Lisaks selgus uurimise käigus, et Londoni metallibörsi hind langes vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 20 % samal ajal, kui metalli hinnalisand vaatlusalusel perioodil rohkem kui kahekordistus. Võttes arvesse nii Londoni metallibörsi hinda kui ka metalli hinnalisandit, vähenes liidu tootjate makstav hind alumiiniumi suhtes vaatlusalusel perioodil umbes 11 %. See vähenemine on kooskõlas ja tegelikult isegi identne tootmisühiku kulu vähenemisega, millest teatati samal perioodil põhjenduses 156. Seepärast lükati väide tagasi. |
(162) |
Üks Hiina RV tootja osutas põhjendusele 156 ja väitis, et kahju võimalikud põhjused on madalama hinnaga import, väidetavalt suuremad tootmiskulud, huvipuudus majapidamisfooliumi vastu, sest muude fooliumi liikide hinnad liidus on kõrgemad, ning huvipuudus liidu turul, sest majapidamisfooliumi hinnad on eksporditurgudel kõrgemad. Seoses suuremate tootmiskuludega mainis Hiina RV tootja kõrget metalli hinnalisandit ja asjaolu, et liidu tootmisharu kasutas kahe tootmismeetodi kombinatsiooni, kuumvaltsimist ja pidevvalu samal ajal, kui keskendumine üksnes pidevvalu kasutamisele oleks palju kulutõhusam. |
(163) |
Vastusena käesolevatele väidetele tuleb meenutada, et põhjenduste 156 ja 157 alusel saab järeldada, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Seoses väidetega tootmiskulude kohta märgitakse esmalt, et metalli hinnalisandi rolli kui võimaliku kahjuteguri suhtes näitas paralleelne uurimine, et nii liidu tootmisharu kui ka Venemaa eksportiv tootja kandsid majapidamisfooliumi tootmiseks tooraine ostmisel võrreldavaid kulusid, kuna tooraine hinnad nii Venemaal kui ka liidu turul on otseselt seotud Londoni metallibörsi hindadega. Seepärast saab järeldada, et metalli hinnalisandi määr ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kahjutegurina. Seoses tootmismeetodite võimaliku rolliga näitas uurimine, et pidevvalu kasutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi kahe kolmandiku majapidamisfooliumi tootmiseks liidu tootmisharus. Erinevusi kulutõhususes leevendaks seega pidevvalu kui tootmismeetodi suurema osakaaluga kasutamine liidus. Samuti selgitati põhjenduses 185, et miski ei viita asjaolule, et liidu tootmisharu on majapidamisfooliumi vastu huvi kaotanud. Uurimine ei ole näidanud ka seda, et liidu tootjad on liidu turu hüljanud ja hakanud eelistama majapidamisfooliumi eksporditurge. Uurimine näitas tõepoolest, et liidu tootjad eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üksnes 1 182 tonni majapidamisfooliumit kolmandatesse riikidesse, mis on alla 3 % liidu tootjate omamaisest müügist sama perioodi jooksul. Seepärast lükati need väited tagasi. |
(164) |
Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
F. KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS
1. Sissejuhatavad märkused
(165) |
Kuna leiti, et Brasiilia impordi suhtes esineva dumpingu kordumine on ebatõenäoline, käsitleti kahju kordumise või jätkumise tõenäosuse analüüsis üksnes Hiina RVst pärit importi. |
(166) |
Selleks et hinnata kahju kordumise või jätkumise tõenäosust juhul, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmetel lastakse aeguda, analüüsiti Hiina RV impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. |
(167) |
Nagu on osutatud põhjendustes 124–164, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul imporditi Hiina RVst pärit toodangut liidu turule üksnes piiratud koguses samal ajal, kui Venemaa impordimaht ja turuosa sama perioodi käigus suurenes. Paralleelse uurimise käigus järeldati, et Venemaalt imporditi dumpinguhinnaga ning see põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju samal ajal, kui Hiina RVst pärit import, arvestades selle väikest mahtu ja madalaid hindu, põhjustas üksnes osaliselt kahju liidu tootmisharule, samas muutmata põhjuslikku seost Venemaalt pärit impordi ja olulise kahju vahel, mida liidu tootmisharu kandis. Samal ajal, nagu on esitatud põhjendustes 80–100, näitas uurimine, et Hiina RVst imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ning esines tõenäosus, et dumpinguhinnaga müük jätkub ka siis, kui meetmetel lastakse aeguda. |
2. Liidu turu vaba tootmisvõimsus, kaubavood ja atraktiivsus ning Hiina RV hinnapoliitika
(168) |
Hiina RV märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida Hiina RV sisenõudlus ega muud turud peale liidu turu ei suuda täies ulatuses katta, dumpingu jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koos märkimisväärsete dumpingumarginaalidega ning Hiina RV tootjate dumpinguhindadega eksport kolmandate riikide turgudele, mida on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 82–100, osutavad selgelt asjaolule, et on olemas väga suur tõenäosus, et Hiina RV dumpinguhindadega impordi maht suureneb olulisel määral juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda. |
(169) |
Kui kehtivad meetmed tunnistatakse kehtetuks, on väga tõenäoline, et Hiina RV impordi hinnad löövad liidu turul liidu tootmisharu müügihinnad alla. Uurimine on tõepoolest näidanud, et dumpinguvastase tollimaksu puudumise korral lööks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavalise impordikorra alusel Hiina RV import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 12,2 % võrra (10). |
(170) |
Nagu mainitud põhjendustes 92–94, on liidu turg Hiina RV impordi jaoks atraktiivne, sest liidu turu hinnad on üldjoontes kooskõlas muude eksporditurgude hindadega. Lisaks sellele kehtestas Türgi 2014. aasta juulis Hiina RV suhtes dumpinguvastased meetmed, mis hõlmavad alumiiniumfooliumide liike, sealhulgas vaatlusalune toode. Seepärast on tõenäoline, et osa eelnevalt Türgisse eksporditud toodangust suunatakse ümber liidu turule juhul, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmed tunnistatakse kehtetuks. Seepärast saab järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise, lüües alla liidu tootmisharu hinnad ja seega põhjustades täiendavat kahju liidu tootmisharule. |
(171) |
Koostööd tegev Brasiilia tootja ja Brasiilia Alumiiniumi Assotsiatsioon väitsid, et EAFA avaldatud statistika põhjal võib leida, et liidu alumiiniumfooliumi tootjad suurendasid oma eksporti kolmandate riikide turgudele, mis võiks viidata asjaolule, et käesolevad kolmandate riikide turud on atraktiivsemad kui liidu turg. Selle väitega seoses leiti, et käesolevate isikute kasutatud statistika hõlmas kas kogu alumiiniumfooliumi sektorit või õhemate gabariitide kategooriat, sealhulgas majapidamisfoolium, samuti fooliumi muid liike, nagu töötlemisfooliumid ja fooliumid, mida kasutatakse paindlikuks pakendamiseks. Selle põhjal ei saa üksnes asjaomase tootega seoses teha ühtegi mõtestatud järeldust. Lisaks sellele tuvastati uurimise käigus, et liidu tootmisharu kolmandate riikide turgudele eksporditud vaatlusaluse toote maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ainult 1 182 tonni, mis moodustab vähem kui 3 % nende omamaisest müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Seepärast lükati sellega seotud väited tagasi. |
3. Järeldus
(172) |
Arvestades uurimise tulemusi, on jõutud järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine Hiina RV suhtes tooks tõenäoliselt kaasa Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise, lüües alla liidu tootmisharu hinnad ja põhjustades seega täiendavat kahju liidu tootmisharule. |
G. LIIDU HUVID
1. Sissejuhatav märkus
(173) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, kauplejate, importijate ja kasutajate huve. |
2. Liidu tootmisharu huvid
(174) |
Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Nagu on mainitud põhjenduses 167, tuleneb oluline kahju peamiselt Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordist; Hiina RV tekitas üksnes osaliselt liidu tootmisharule kahju. Samuti tehti kindlaks, et kahju võib tõenäoliselt jätkuda, kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmetel lubatakse aeguda. |
(175) |
Kui Hiina RV suhtes kehtestatud meetmed kaotatakse, on tõenäoline, et Hiina RV jätkab liidu turule dumpinguhinnaga importi olulises mahus, mis lööb omakorda liidu tootmisharu müügihinnad oluliselt alla ning avaldab suuremat hinnasurvet võrreldes Venemaa dumpinguhinnaga impordist tulenenud survega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu oleks sunnitud langetama oma hindu ja seega suurendama oma kahjumit. |
3. Kasutajate huvid
(176) |
Liidus asuvad kasutajad on ümberkerijad, kelle tegevus seisneb pakkematerjalidega (alumiiniumfoolium, ent samuti paber ja plast) kauplemises pärast seda, kui nad on majapidamisfooliumi väikestesse rullidesse („tarberullidesse”) ümber kerinud ning pakendanud selle ümber tööstuse ja jaemüügi jaoks. Ühendust võtsid kuus äriühingut, kellele saadeti küsimustikud. Kolm äriühingut tegi menetluses koostööd, saates küsimustikule vastused. Kahte koostööd tegevat äriühingut kontrolliti kohapeal. |
(177) |
Uurimine näitas, et majapidamisfoolium on ümberkerijate peamine tooraine ja moodustab 80 % nende tootmiskuludest. |
(178) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei importinud ükski kolmest koostööd tegevast kasutajast tooteid Hiina RVst. Nende peamised tarneallikad olid liidu tootmisharu, Venemaa ja Türgi. |
(179) |
Kuna ümberkerijad on mitmesuguste pakkematerjalide tarnijad, siis kolme koostööd tegeva äriühingu puhul moodustas majapidamisfooliumiga seotud tegevus alates vähem kui ühest kuuendikust kuni maksimaalselt ühe kolmandikuni kogu nende tegevusest. |
(180) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatasid kõik koostööd tegevad kasutajad, et nad teenivad kokkuvõttes kasumit. Seoses vaatlusalust toodet hõlmava tegevusega leiti, et kaks koostööd teinud kasutajat osutusid kasumlikuks, samal ajal kui kolmanda kohta ei olnud järeldusi võimalik teha müügi ning üld- ja halduskulude jaotusega seotud selguse puudumise tõttu. |
(181) |
Arvestades eespool esitatud järeldusi, leitakse, et Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kasutajate olukorrale. |
4. Importijate/kauplejate huvid
(182) |
Mitte ükski läbivaatamisega seotud uurimisperioodil majapidamisfooliumi kauplemisega ning Hiina RVst pärit majapidamisfooliumi importimise ja edasimüügiga tegelev äriühing ei võtnud pärast algatamisteate avaldamist ühendust. Samuti näitas uurimine, et liidu tootmisharu ja eksportivad tootjad müüsid majapidamisfooliumi otse kasutajatele. Selle põhjal ei viita miski sellele, et meetmete rakendamine võiks mõjuda halvasti importijate/kauplejate olukorrale. |
5. Tarneallikad
(183) |
Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharul ei ole piisavalt tootmisvõimsust, et katta kogu liidu nõudlus. Seepärast väitsid käesolevad isikud, et kui meetmed säilitatakse Brasiilia ja Hiina RV suhtes ning samal ajal kehtestatakse Venemaa suhtes lõplikud meetmed, seisaks liit silmitsi tarnepuudujäägiga, mis tõstaks majapidamisfooliumi hinda. Selle tulemusena tuleks ka ümberkerijatel tõsta tarbijate kahjuks tavarullide hinda. |
(184) |
Vastusena käesolevale väitele saab öelda, et uurimine näitas, et liidu tootmisharul on liigset tootmisvõimsust ja tal on võimalik suurendada majapidamisfooliumi tootmist ja müüki liidus. Enamgi veel, alternatiivseteks tarneallikateks on Türgi, Armeenia ja Lõuna-Aafrika. Kokkuvõttes tuleks samuti meelde tuletada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kehtestada võrdsed võimalused liidu turul ning mitte keelata Hiina RV ja Venemaa impordi sisenemist liidu turule, kui see on õiglase hinnatasemega. |
6. Muud väited
(185) |
Huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu oli kaotanud huvi majapidamisfooliumi vastu ning seepärast ei ole muud võimalust kui kasutada imporditud majapidamisfooliumit. Samas näitas uurimine, et kõige suurem valimisse kaasatud tootja tootis ainult majapidamisfooliumi. Teiste valimisse kaasatud liidu tootjate puhul leiti, et nad kasutavad oma tootmisüksust alumiiniumfooliumi ja edasiseks töötlemiseks mõeldud fooliumi (edaspidi „töötlemisfoolium”) segu tootmiseks, mis on majapidamisfooliumist erineva kasutusotstarbega erinev toode. Käesolevatel teistel liidu tootjatel oli vaatlusalusel perioodil majapidamisfooliumi ja töötlemisfooliumi tootmise ja müügi vaheline suurussuhe suhteliselt püsiv. Seega uurimine ei kinnitanud väidet, et liidu tootmisharu on majapidamisfooliumi vastu huvi kaotamas ning väide lükati tagasi. |
7. Järeldus liidu huvide kohta
(186) |
Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides. |
H. DUMPINGUVASTASED MEETMED
(187) |
Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed Hiina RV suhtes ja tunnistada kehtetuks olemasolevad meetmed Brasiilia suhtes. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui need olid õigustatud. |
(188) |
Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit teatavate alumiiniumfooliumi liikide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Samas tuleks kehtetuks tunnistada Brasiilia impordi suhtes kohaldatavad meetmed. |
(189) |
Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (11). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta. |
(190) |
Määrus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi suhtes, mis on paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kilo kaaluvates rullides, mis praegu kuulub CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi koodi 7607111910) alla.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimakse tasumata, on järgmine.
Riik |
Äriühing |
Dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
Hiina RV |
Alcoa (Shanghai) Aluminium Products Co., Ltd ja Alcoa (Bohai) Aluminium Industries Co., Ltd |
6,4 % |
A944 |
Shandong Loften Aluminium Foil Co., Ltd |
20,3 % |
A945 |
|
Zhenjiang Dingsheng Aluminium Co., Ltd |
24,2 % |
A946 |
|
Kõik muud äriühingud |
30,0 % |
A999 |
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
4. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava alumiiniumfooliumi [kogus] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.” Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.
5. Käesolevaga lõpetatakse artikli 1 lõikes 1 nimetatud Brasiiliast pärit toote importi käsitlev dumpinguvastane menetlus.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. detsember 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 925/2009, 24. september 2009, millega kehtestatakse Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 262, 6.10.2009, lk 1).
(3) Komisjoni otsus 2009/736/EÜ, 5. oktoober 2009, millega kiidetakse heaks kohustus seoses dumpinguvastase menetlusega muu hulgas Brasiiliast pärineva teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes (ELT L 262, 6.10.2009, lk 50).
(4) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 49, 21.2.2014, lk 7).
(5) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (ELT C 350, 4.10.2014, lk 22).
(6) Teade Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 350, 4.10.2014, lk 11).
(7) Algatamisteade teatava Venemaalt pärit alumiiniumfooliumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 354, 8.10.2014, lk 14).
(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1081, 3. juuli 2015, millega kehtestatakse Venemaalt pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 175, 4.7.2015, lk 14).
(9) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2385, 17. detsember 2015, millega kehtestatakse Venemaa Föderatsioonist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 91).
(10) Hindade allalöömise 12,2 % määra kindlakstegemiseks võeti arvesse asjaolu, et tollimaksumäär moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese kolme kuu jooksul 4 % ning tõusis hiljem 7,5 %-ni. Praegu kohaldatava 7,5 % tollimaksu kohaldamine kogu perioodi suhtes ei avaldaks olulist mõju, sest see vähendaks hindade allalöömise määra ainult 0,5 % võrra.
(11) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.