24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2113,

23. november 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 16 ja 41 osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

30. juunil 2014 andis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” ja IAS 41 „Põllumajandus” muudatused pealkirjaga „Põllumajandus: tootvad taimed”. IASB otsustas, et taimi, mida kasutatakse üksnes selleks, et kasvatada mitme perioodi vältel toodangut, ehk nn tootvaid taimi tuleks arvestada samal viisil nagu materiaalseid põhivarasid IAS 16-s „Materiaalsed põhivarad”, sest nad toimivad sarnaselt tootmisega.

(3)

IAS 16 ja IAS 41 muudatused tingivad ühtlasi muudatuste tegemise standardites IAS 1, IAS 17, IAS 23, IAS 36 ja IAS 40, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite omavaheline järjepidevus.

(4)

Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IAS 16 ja IAS 41 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

a)

rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

b)

IAS 41 „Põllumajandus” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

c)

IAS 1 „Finantsaruannete esitamine”, IAS 17 „Rendid”, IAS 23 „Laenukasutuse kulutused”, IAS 36 „Varade väärtuse langus” ja IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud” muudetakse kooskõlas IAS 16 ja IAS 41 muudatustega vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).


LISA

Põllumajandus: tootvad taimed

(IAS 16 ja IAS 41 muudatused)

Muudatused IAS 16-s Materiaalsed põhivarad

Muudetakse paragrahve 3, 6 ja 37 ning lisatakse paragrahvid 22 A ja 81K–81M.

RAKENDUSALA

3.

Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

a)

materiaalne põhivara, mis on IFRS 5 „Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad” kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks;

b)

põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad, välja arvatud tootvad taimed (vt IAS 41 „Põllumajandus”). Käesolevat standardit rakendatakse tootvate taimede suhtes, kuid mitte tootvate taimede toodangu suhtes;

c)

uurimis- ja hindamistegevusega seotud varade kajastamine ja mõõtmine (vt IFRS 6 „Maavarade uuring ja hindamine”);

d)

….

MÕISTED

6.

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Tootev taim on elustaim:

a)

mida kasutatakse põllumajandustoodangu tootmisel või tarnimisel,

b)

mis annab eeldatavasti toodangut rohkem kui ühe perioodi jooksul ning

c)

mille puhul on vähe tõenäoline, et see müüakse põllumajandustoodanguna, välja arvatud juhuslik müük jääkidena.

(IAS 41 paragrahvides 5 A–5B on tootva taime määratlust edasi arendatud.)

Bilansiline (jääk)maksumus on summa, milles vara kajastatakse pärast akumuleeritud kulumi ja (vara) väärtuse langusest tulenevate akumuleeritud kahjumite mahaarvamist.

Soetusmaksumuse komponendid

22 A

Tootvaid taimi arvestatakse samamoodi nagu omavalmistatud materiaalse põhivara objekte, enne kui nad on viidud juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse. Seetõttu tuleks käesolevas standardis olevaid viiteid „valmistamisele” mõista sellisena, et need hõlmavad tegevusi, mis on vajalikud tootvate taimede kasvatamiseks enne seda, kui nad on viidud juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse.

Ümberhindluse mudel

37.

Materiaalse põhivara liik on (majandus)üksuse tegevuses kasutatavate laadilt ja kasutuselt sarnaste varade rühm. Selliste liikide näited on:

a)

g)

mööbel ja sisseseade;

h)

kontoritehnika ning

i)

tootvad taimed.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

81K

Juunis 2014 välja antud muudatusega „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)” muudeti paragrahve 3, 6 ja 37 ning lisati paragrahvid 22 A ja 81L–81M. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga, välja arvatud paragrahvis 81M sätestatud asjaoludel.

81L

Aruandeperioodil, mil (majandus)üksus rakendab esmakordselt muudatust „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)”, ei pea ta avalikustama käesoleva perioodi kohta IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivset teavet. Siiski esitab (majandus)üksus IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivse teabe iga varasema kajastatud perioodi kohta.

81M

(Majandus) üksus võib otsustada mõõta tootvate taimede objekti selle õiglases väärtuses varaseima finantsaruannetes kajastatud aruandeperioodi alguses, mil (majandus)üksus esmakordselt rakendab muudatust „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)”, ja kasutada seda õiglast väärtust selle tuletatud soetusmaksumusena nimetatud kuupäeval. Erinevus varasema bilansilise (jääk)maksumuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse jaotamata kasumi algsaldos varaseima kajastatud perioodi alguses.

Muudatused IAS 41-s Põllumajandus

Muudetakse paragrahve 1–5, 8, 24 ja 44 ning lisatakse paragrahvid 5 A–5C ja 62–63.

RAKENDUSALA

1.

Käesolevat standardit rakendatakse järgmiste põllumajandusliku tegevusega seotud objektide arvestuses:

a)

bioloogilised varad, välja arvatud tootvad taimed;

b)

põllumajandustoodang saagikoristuse hetkel ning

c)

paragrahvides 34 ja 35 käsitletud valitsusepoolne sihtfinantseerimine.

2.

Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

a)

põllumajandusliku tegevusega seotud maa (vt IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” ja IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud”);

b)

põllumajandusliku tegevusega seotud tootvad taimed (vt IAS 16). Siiski rakendatakse käesolevat standardit nende tootvate taimede toodangu suhtes;

c)

tootvate taimedega seotud valitsusepoolne sihtfinantseerimine (vt IAS 20 „Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”);

d)

põllumajandusliku tegevusega seotud immateriaalsed varad (vt IAS 38 „Immateriaalsed varad”).

3.

Käesolevat standardit rakendatakse põllumajandustoodangu, s.o (majandus)üksuse bioloogilistelt varadelt koristatud toodangu suhtes ainult saagikoristuse hetkel. Pärast seda rakendatakse IAS 2 „Varud” või muud rakendatavat standardit. Sellest tulenevalt ei käsitle käesolev standard saagi koristamisele järgnevat põllumajandustoodangu töötlemist, näiteks viinamarjade töötlemist veiniks selle veinivalmistaja poolt, kes on need viinamarjad kasvatanud. Olgugi et selline töötlemine võib olla põllumajandustegevuse loogiline ja loomulik jätk ning töötlemise protseduur võib mingil määral olla sarnane bioloogilisele muundamisele, käesolevas standardis esitatud põllumajandusliku tegevuse mõiste seda siiski ei hõlma.

4.

Järgnevas tabelis on esitatud bioloogiliste varade, põllumajandustoodangu ja pärast saagikoristust toimunud töötlemise tulemusel saadud toodete näited.

Bioloogilised varad

Põllumajandustoodang

Tooted, mis saadakse töötlemise tulemusel

Lambad

Vill

Lõng, vaip

Puud metsaistandikus

Langetatud puud

Palgid, saematerjal

Piimakari

Piim

Juust

Sead

Lihakeha

Vorstid, singid

Puuvillataimed

Koristatud puuvill

Niit, rõivad

Suhkruroog

Lõigatud suhkruroog

Suhkur

Tubakataimed

Korjatud lehed

Kuivatatud tubakas

Teepõõsad

Korjatud lehed

Tee

Viinapuud

Korjatud viinamarjad,

Vein

Viljapuud

Korjatud puuvili

Töödeldud puuvili

Õlipalmid

Korjatud viljad

Palmiõli

Kautšukipuud

Koristatud lateks

Kummitooted

Mõned taimed, näiteks teepõõsad, viina- ja kautšukipuud ning õlipalmid, vastavad tavaliselt tootva taime määratlusele ja kuuluvad IAS 16 rakendusalasse. Ent toodang, mis kasvab tootvatel taimedel, näiteks teelehed, viinamarjad, õlipalmi viljad ja lateks, kuulub IAS 41 rakendusalasse.

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5.

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Põllumajandustoodang on (majandus)üksuse bioloogilistelt varadelt koristatud toodang.

Tootev taim on elustaim:

a)

mida kasutatakse põllumajandustoodangu tootmisel või tarnimisel,

b)

mis annab eeldatavasti toodangut rohkem kui ühe perioodi jooksul ning

c)

mille puhul on vähe tõenäoline, et see müüakse põllumajandustoodanguna, välja arvatud juhuslik müük jääkidena.

Bioloogiline vara on elusloom või -taim.

5 A

Järgmised objektid ei ole tootvad taimed:

a)

taimed, mida kasvatatakse selleks, et neid koristada põllumajandustoodanguna (näiteks puud, mida kasvatatakse puidu saamiseks);

b)

taimed, mida kasvatatakse põllumajandustoodangu saamiseks, kui tõenäosus, et (majandus)üksus koristab ja müüb taime põllumajandustoodanguna ja mitte pelgalt juhusliku jääkideks müügina (näiteks puud, mida kasvatatakse nii viljade kui ka puidu saamiseks), on suurem kui vähene, ning

c)

üheaastased kultuurid (näiteks mais ja nisu).

5B

Kui tootvaid taimi ei kasutata enam toodangu kasvatamiseks, siis võidakse nad maha lõigata ja müüa jääkidena, näiteks küttepuiduks. Selline juhuslik müük jääkidena ei tähenda, et taim ei vasta tootva taime määratlusele.

5C

Toodang, mis kasvab tootvatel taimedel, on bioloogiline vara.

Üldmõisted

8.

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on määratletud IAS 20-s.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

24.

Soetusmaksumus võib mõnikord olla lähedal õiglasele väärtusele, eriti kui:

a)

esialgsest kulutusest alates ei ole olulist bioloogilist muundumist toimunud (näiteks vahetult enne aruandeperioodi lõppu istutatud istikud või äsja omandatud kariloomad) või

b)

bioloogilise muundumise mõju hinnale ei ole eeldatavasti oluline (näiteks 30-aastase elutsükliga männiistandiku esialgne juurdekasv).

Üldnõuded

44.

Tarbitavad bioloogilised varad on need, mis on ette nähtud koristamiseks põllumajandustoodanguna või müümiseks bioloogiliste varadena. Tarbitavad bioloogilised varad on näiteks lihaloomade eluskari, müügiks kasvatatav eluskari, kala kalakasvandustes, põllukultuurid, nagu mais ja nisu, tootvatel taimedel kasvav toodang ning puidu saamiseks kasvatatavad puud. Tootvad bioloogilised varad on bioloogilised varad, mis ei ole tarbitavad varad, näiteks elusloomad, kellelt toodetakse piima, ja viljapuud, millelt koristatakse vilju. Tootvad bioloogilised varad ei ole põllumajandustoodang, vaid pigem hoitakse neid selleks, et nad annaksid toodangut.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

62.

Juunis 2014 välja antud muudatusega „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)” muudeti paragrahve 1–5, 8, 24 ja 44 ning lisati paragrahvid 5 A–5C ja 63. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga.

63.

Aruandeperioodil, mil (majandus)üksus rakendab esmakordselt muudatust „Põllumajandus: tootvad taimed (IAS 16 ja IAS 41 muudatused)”, ei pea ta avalikustama käesoleva perioodi kohta IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivset teavet. Siiski esitab (majandus)üksus IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivse teabe iga varasema kajastatud perioodi kohta.

TEISTE STANDARDITE TÄIENDAVAD MUUDATUSED

IAS 1 Finantsaruannete esitamine

Muudetakse paragrahvi 54.

Finantsseisundi aruandes esitatavad andmed

54.

Finantsseisundi aruanne sisaldab vähemalt järgmisi summasid esitavaid kirjeid:

a)

f)

bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse;

g)

IAS 17 Rendid

Muudetakse paragrahvi 2.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit ei rakendata mõõtmisalusena siiski järgmistel juhtudel:

a)

c)

kapitalirendi tingimustel rentnike poolt rendile võetud bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse, või

d)

kasutusrendi tingimustel rendileandjate poolt väljarenditavad bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 rakendusalasse.

IAS 23 Laenukasutuse kulutused

Muudetakse paragrahve 4 ja 7.

RAKENDUSALA

4.

(Majandus)üksus ei ole kohustatud rakendama käesolevat standardit nende laenukasutuse kulutuste puhul, mis on otseselt seotud järgmiste varaobjektide soetamise, ehitamise või tootmisega:

a)

õiglases väärtuses mõõdetav tingimustele vastav varaobjekt, näiteks bioloogiline vara, mis kuulub IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse, või

b)

MÕISTED

7.

Olenevalt asjaoludest võivad tingimustele vastavateks varaobjektideks olla järgmised varaobjektid:

a)

e)

kinnisvarainvesteeringud

f)

tootvad taimed.

IAS 36 Varade väärtuse langus

Muudetakse paragrahvi 2.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varade väärtuse languse arvestamisel, välja arvatud järgmiste varade puhul:

a)

g)

põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad, mis kuuluvad IAS 41 „Põllumajandus” rakendusalasse ja mida mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud võõrandamiskulud;

h)

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud

Muudetakse paragrahve 4 ja 7.

RAKENDUSALA

4.

Käesolevat standardit ei rakendata järgmise suhtes:

a)

põllumajandusliku tegevusega seotud bioloogilised varad (vt IAS 41 „Põllumajandus” ja IAS 16 „Materiaalne põhivara”) ning

b)

KINNISVARA LIIGITAMINE KINNISVARAINVESTEERINGUKS VÕI OMANIKU POOLT KASUTATAVAKS KINNISVARAKS

7.

Kinnisvarainvesteeringuid hoitakse renditulu teenimiseks, kinnisvara väärtuse kasvuks või mõlemal eesmärgil. Seetõttu tekivad kinnisvarainvesteeringust rahavood (majandus)üksuse teistest varadest suurel määral sõltumatult. See eristab kinnisvarainvesteeringut omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast. Kaupade tootmisel või teenuste osutamisel (või kinnisvara kasutamisel halduslikul eesmärgil) tekivad rahavood, mis ei ole seotud ainult kinnisvaraga, vaid ka muude tootmis- või tarneprotsessis kasutatavate varadega. Omaniku poolt kasutatava kinnisvara suhtes rakendatakse IAS 16.