millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8c lõiget 10 ja artikli 10 lõiget 5,

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad järgmise kohta:

1. Artiklis 6 osutatud pädev asutus annab vastavalt I, III ja IV lisale pädevusi, tunnistusi, tõendeid ja lubasid lennujuhiõpilastele, lennujuhtidele ja isikutele, kes on seotud artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud taotlejatele lubade andmise, nende koolitamise, testimise, kontrollimise ning nende tervisekontrolli ja arstliku läbivaatusega.

2. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud organisatsioonid peavad vastama tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlustele, mis on kehtestatud I, III ja IV lisas ning neid sertifitseerib loa artiklis 6 osutatud pädev asutus.

3. Artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud isikutele tuleb tervisetõend välja anda vastavalt III ja IV lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlusele.

4. Lennujuhid, kes töötavad lennuliiklusteenuseid osutavate selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate juures, kes pakuvad teenuseid aluslepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ning kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht on väljaspool aluslepingu kohaldamisalaks olevat territooriumi, loetakse loa saanuks vastavalt lõikele 1, kui nad vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

Esimeses lõigus osutatud lennujuhtidele antud ülesanded ja funktsioonid ei tohi ületada õigusi, mis on neile antud kolmandas riigis väljaantud loaga.

5. Praktiliste oskuste instruktorid ja tasemetestijad, kes töötavad koolitusorganisatsioonides, mis paiknevad väljaspool liikmesriikide territooriumi, loetakse kvalifitseerituks vastavalt lõikele 1, kui nad vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

Esimeses lõigus osutatud õigused määratletakse kolmandas riigis väljaantud loas ning need kehtivad üksnes väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvates koolitusorganisatsioonides õpetamise ja hindamise korral.

1. Lennujuhtimisteenuseid võivad osutada üksnes need lennujuhid, kellel on käesoleva määruse kohane kvalifikatsioon ja luba.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõikele 3 tagavad liikmesriigid võimaluste piires, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud sõjaväelaste poolt üldsusele osutatavate või kättesaadavaks tehtud teenuste ohutuse tase on vähemalt võrdväärne sellega, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse Vb lisa olulistes nõuetes.

3. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust üldsusele teenuseid osutavate sõjaväelaste suhtes.

1) „ebatavaline olukord”– olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused;

2) „nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance (AMC))”– ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, milles kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise võimalusi;

4) „lennujuhtimisüksus”– piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus;

5) „nõuete täitmise alternatiivsed meetodid”– olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

6) „hindamine”– praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine;

7) „tasemetestija oskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi;

8) „kriitilisest intsidendist tulenev stress”– ootamatu sündmuse, õnnetuse, intsidendi või tõsise intsidendi tagajärjena isikul ilmnevad ebatavalised ja/või ekstreemsed emotsionaalsed, füüsilised ja/või käitumuslikud reaktsioonid;

9) „hädaolukord”– viivitamatut tegutsemist nõudev keeruline ja ohtlik olukord;

11) „juhendmaterjal (guidance material (GM))”– ameti välja töötatud mittesiduv materjal, mis aitab näitlikustada nõude või spetsifikatsiooni tähendust ning mida kasutatakse abivahendina määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite tõlgendamisel;

12) „ICAO asukohatähis”– neljatäheline kood, mis on koostatud vastavalt ICAO uusimas ajakohastatud käsiraamatus (DOC 7910) ettenähtud eeskirjadele ja määratud konkreetsele aeronavigatsioonilisele fikseeritud jaamale;

13) „keeleoskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku keeleoskust;

14) „luba”– dokument, mis on välja antud ja kinnitatud vastavalt käesolevale määrusele ja annab selle seaduslikule omanikule õiguse kasutada selles osutatud pädevus- ja oskusmärgete kohaseid õigusi;

15) „töökohakoolitus”– üksusekoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras;

16) „töökohakoolituse juhendaja oskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist;

17) „osaliste funktsioonidega treeningseade”– treeningseade, mille kaudu tagatakse konkreetsete ja valitud ülesannetega seonduv koolitus, ilma et õppur peaks harjutama täieliku tegevuskeskkonnaga seotud kõikide ülesannete täitmist;

18) „tegevuseesmärk”– selge ja ühemõtteline kinnitus tegevuse kohta, mida eeldatakse koolitust läbivalt isikult, tegevuse toimumistingimused ja standardid, millele koolitust läbiv isik peab vastama;

19) „ajutine võimetus”– ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada;

20) „psühhoaktiivne aine”– alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

21) „oskusmärge”– loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud;

22) „kehtivuse taastamine”– haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;

23) „kehtivuse pikendamine”– haldustoiming, mis tehakse pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul;

24) „sektor”– lennujuhtimispiirkonna ja/või lennuinfopiirkonna või ülemise piirkonna osa;

25) „imitaator”– treeningseade, mis esitab reaalse töökeskkonna olulisi aspekte ja jäljendab käitustingimusi, mille raames saab koolitust läbiv isik vahetult harjutada tööülesandeid reaalajas;

26) „treeningseade”– käitustingimusi imiteeriv mis tahes liiki seade, sh imitaator ja osaliste funktsioonidega treeningseade;

27) „treeningseadme instruktori oskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist;

28) „koolituskursus”– struktureeritud raamistikus välja töötatud ja kindlas ajavahemikus korraldatav teoreetiline kursus ja/või praktiline koolitus;

29) „koolitusorganisatsioon”– pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või mitut liiki koolitust;

30) „üksuse oskusmärge”– loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukohatähist ja sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loaomanik on pädev töötama;

31) „kehtivuse kinnitamine”– pädevus- või oskusmärkega seonduva üksuse oskusmärke kursuse eduka lõpetamise järel toimuv protsess, mis võimaldab loaomanikul hakata kasutama vastavast pädevus- või oskusmärkest tulenevaid õigusi.

1. Liikmesriigid nimetavad või asutavad ühe või mitu pädevat asutust, kellele antakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalve kohustused.

2. Ühes funktsionaalses õhuruumiosas või piiriülese teenuse osutamise korral määratakse pädevad asutused asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel.

3. Kui liikmesriik nimetab või asutab rohkem kui ühe pädeva asutuse, tuleb iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad kohustuste ja geograafilise piirkonna osas vajaduse korral selgelt määratleda. Tõhusa järelevalve tagamiseks koordineerivad oma pädevusvaldkonna raames tegevust kõik selle määruse kohased isikud ja organisatsioonid.

4. Pädev(ad) asutus(ed) peavad olema sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja koolitusorganisatsioonidest. Sellise sõltumatuse saavutamiseks hoitakse ühelt poolt pädevad asutused ning teiselt poolt aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja koolitusorganisatsioonid vähemalt tegutsemistasandil piisavalt lahus. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.

Esimest lõiku kohaldatakse ka ameti suhtes, kui see tegutseb pädeva asutusena vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b ja lõike 3 punkti a alapunktile ii.

5. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on piisav võimekus, et sertifitseerida ja teha järelevalvet, mida hõlmavad nende sertifitseerimis- ja järelevalvekavad, sealhulgas piisavad ressursid II lisa (ATCO.AR-osa) nõuete täitmiseks. Eelkõige kasutavad liikmesriigid hinnanguid, mis pädevad asutused on andnud II lisa punkti ATCO.AR.A.005 alapunkti a kohase võimekuse tõendamiseks.

6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kohase järelevalve ja sertifitseerimisega tegelevate pädevate asutuste töötajate puhul ei esineks otsest ega kaudset huvide konflikti, eriti seoses perekondlike suhete või finantshuvidega.

7. Määruse (EL) nr 805/2011 kohaselt liikmesriigis nimetatud või asutatud pädevat asutust käsitatakse käesoleva määruse kohase pädeva asutusena, kui asjaomane liikmesriik ei ole määranud teisiti. Viimati nimetatud juhul teatavad liikmesriigid ametile käesoleva artikli kohaldamiseks nimetatud või asutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning teavitavad kõigist nendega seotud edasistest muudatustest.

1. I lisa tähenduses on pädev asutus liikmesriigi nimetatud või asutatud asutus(ed), kellele isik esitab loa väljaandmise taotluse.

2. III lisa tähenduses ja I lisa nõuete täitmise järelevalveks aeronavigatsiooniteenuse osutajate suhtes on pädev asutus

1. Direktiivist 2006/23/EÜ tulenevate siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete ja määruse (EL) nr 805/2011 sätetega kooskõlas välja antud load, pädevus- või oskusmärked loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.

2. Määruse (EL) nr 805/2011 artikli 31 lõikest 1 tulenevate siseriiklike normide kohaselt välja antud ookeanilennujuhtimise oskusmärkega protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise pädevusmärge loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.

3. Tervisetõendid ning koolitusorganisatsioonide, lennundusarstide ja lennundusmeditsiinikeskuste tunnistused ja sertifikaadid ning direktiivist 2006/23/EÜ tulenevate siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete ja määruse (EL) nr 805/2011 alusel välja antud üksuse pädevuskavad ja koolitusplaanid loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.

Lubade, kohandatud õiguste, koolituskursuste ja üksuse pädevuskavade asendamine

1. Liikmesriigid asendavad artikli 7 lõike 1 kohased lennujuhi load käesoleva määruse II lisa 1. liites kehtestatud vormile vastavate lubadega hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

2. Liikmesriigid asendavad artikli 7 lõike 3 kohased lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifikaadid käesoleva määruse II lisa 2. liites kehtestatud vormile vastavate sertifikaatidega hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

3. Liikmesriigid asendavad artikli 7 lõike 3 kohased lennundusarsti tunnistuse ja lennundusmeditsiinikeskuse tunnistuse käesoleva määruse II lisa 3. ja 4. liites kehtestatud vormidele vastavate tunnistustega hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

4. Vajaduse korral muudavad pädevad asutused määruse (EL) nr 805/2011 artikli 20 kohased algkoolituse eksamineerijate ja hindajate õigused ning määruse (EL) nr 805/2011 artikli 24 kohased pädeva asutuse heakskiidetud üksuse ja jätkukoolituse tasemetestijate õigused käesoleva määruse kohasteks tasemetestija oskusmärke õigusteks hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

5. Vajaduse korral muudavad pädevad asutused imitaatori või treeningseadme riiklike instruktorite õigused käesoleva määruse kohasteks treeningseadme instruktorite oskusmärke õigusteks hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

6. Aeronavigatsiooniteenuste osutajad kohandavad oma üksuse pädevuskavasid nii, et viia need käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

7. Lennujuhtide koolitusorganisatsioonid kohandavad oma koolitusplaane nii, et viia need käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

8. Komisjoni määruse (EL) nr 805/2011 kohaselt enne käesoleva määruse kohaldamist alustatud koolituskursuste lõpetamise tunnistusi aktsepteeritakse asjakohaste lubade, pädevus- ja oskusmärgete käesoleva määruse kohaseks väljaandmiseks, tingimusel et koolitus ja hindamine lõpeb hiljemalt 30. juuniks 2016 või 30. juuniks 2017, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I–IV lisa kas tervikuna või osaliselt enne 31. detsembrit 2016.

Kui liikmesriik seda võimalust kasutab, teavitab ta komisjoni ja ametit sellest hiljemalt 1. juulil 2015. Kõnealuses teates tuleb kirjeldada erandi(te) ulatust ja rakendusprogrammi, mis sisaldab kavandatavaid meetmeid ja nende ajakava. Sel juhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 805/2011 asjakohaseid sätteid.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L 96, 31.3.2004, lk 10).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/23/EÜ, 5. aprill 2006, ühenduse lennujuhi loa kohta (ELT L 114, 27.4.2006, lk 22).

(4) Komisjoni määrus (EL) nr 805/2011, 10. august 2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta (ELT L 206, 11.8.2011, lk 21).

(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, 26. september 2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

I LISA

ATCO-OSA

LENNUJUHTIDE LUBADE VÄLJAANDMISE NÕUDED

A-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

ATCO.A.001 Reguleerimisala

Käesoleva lisa selles osas kehtestatakse lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste lubade ning nendega seotud pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

ATCO.A.005 Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise taotlemine

(a)	Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise taotlus esitatakse pädevale asutusele vastavalt pädeva asutuse kehtestatud korrale.

(b)	Täiendavate pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, oskusmärgete pikendamise või taastamise ning lubade uuesti väljaandmise taotlused esitatakse loa välja andnud pädevale asutusele.

(c)	Luba jääb selle isiku valdusse, kellele see välja anti, v.a juhul, kui pädev asutus tunnistab selle kehtetuks. Loa omanik allkirjastab loa.

(d)	Loal esitatakse tagatavate õigustega seotud kogu asjakohane teave ja see peab vastama II lisa 1. liitele.

ATCO.A.010 Lubade vahetamine

(a)

Kui loa omanik kavatseb kasutada loast tulenevaid õigusi liikmesriigis, mille pädev asutus ei ole loa välja andnud asutus, esitab loa omanik vastava asutuse korra kohaselt taotluse, et tema luba vahetataks välja selle liikmesriigi pädeva asutuse välja antud loaga, kus hakatakse õigusi kasutama, välja arvatud juhul, kui liikmesriikidevahelistes kokkulepete nähakse ette teisiti. Sel otstarbel peavad asjaomased asutused jagama kogu asjakohast teavet, mis on vajalik loa vahetamiseks punkti ATCO.AR.B.001 alapunktis c ettenähtud viisil.

(b)	Loa vahetamiseks ja loast tulenevate õiguste kasutamiseks muus liikmesriigis kui loa väljaandnud liikmesriik peab loa omanik täitma punktis ATCO.B.030 osutatud keeleoskusnõudeid, mis on kehtestatud asjakohases liikmesriigis.

(c)	Uus luba sisaldab pädevus- ja oskusmärkeid, lubade oskusmärkeid ja kõiki kehtivaid üksuse oskusmärkeid, sh nende esimese väljaandmise kuupäeva ja kehtivusaega (kui kohaldatakse).

(d)	Pärast uue loa saamist esitab loa omanik koos oma lennujuhi loaga punktis ATCO.A.005 osutatud taotluse, et saada uued pädevus- ja oskusmärked, lubade oskusmärked või üksuse oskusmärked.

(e)	Pärast vahetamist tagastatakse varem kehtinud luba selle välja andnud asutusele.

ATCO.A.015 Lubadest tulenevate õiguste kasutamine ja ajutine võimetus

(a)	Loaga antud õiguste kasutamine sõltub pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivusest.

(b)	Loa omanikud ei kasuta loast tulenevaid õigusi, kui nad kahtlevad loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuses, ja teatavad asjakohasele aeronavigatsiooniteenuse osutajale viivitamata loast tulenevate õiguste kasutamise ajutisest võimetusest.

(c)	Kui aeronavigatsiooniteenuse osutajad kahtlevad loaomaniku loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimekuses, võivad nad välja kuulutada loaomaniku ajutise võimetuse.

(d)

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad töötavad välja objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse, et võimaldada loaomanikel vastavalt alapunktile b teatada oma õiguste kasutamise ajutisest võimetusest, kuulutada välja loaomanike ajutine võimetus vastavalt punktile c, hallata ajutise võimetuse juhtumite tegevuslikku mõju ja teavitada pädevat asutust nimetatud menetluses sätestatud korras.

(e)	Alapunktis d osutatud menetlus lisatakse punkti ATCO.B.025 alapunkti a alapunkti 13 kohaselt üksuse pädevuskavale.

ATCO.A.020 Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete kehtetuks tunnistamine ja peatamine

(a)	Pädev asutus võib load ning pädevus- ja oskusmärked punkti ATCO.AR.D.005 kohaselt peatada või kehtetuks tunnistada, kui loaomanik ei vasta käesoleva osa nõuetele.

(b)	Kui loaomaniku luba tunnistatakse kehtetuks, tagastab ta selle viivitamata pädevale asutusele tolle kehtestatud korra kohaselt.

(c)	Lennujuhi loa väljaandmisega tunnistatakse lennujuhiõpilase luba kehtetuks ja see tagastatakse pädevale asutusele, kes lennujuhi loa välja andis.

B-ALAJAGU

LOAD NING PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRKED

ATCO.B.001 Lennujuhiõpilase luba

(a)	Lennujuhiõpilase loa omanikel on volitus osutada lennujuhtimisteenuseid vastavalt loas sisalduvatele pädevus- ja oskusemärgetele töökohakoolituse juhendaja järelevalve all ning läbida oskusmärke (oskusmärgete) koolitust.

(b)

Lennujuhiõpilase loa taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

(1)	ta on vähemalt 18aastane;

(2)	ta on edukalt lõpetanud algkoolituse koolitusorganisatsioonis, mis vastab III lisas (ATCO.OR-osa) sätestatud nõuetele, mis on asjakohane pädevusmärke ja vajaduse korral oskusmärke jaoks, nagu on sätestatud ATCO-osa D-alajao 2. jaotises;

(3)	tal on kehtiv tervisetõend;

(4)	ta on tõendanud punktis ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat piisavat keeleoskusetaset.

(c)	Lennujuhiõpilase luba sisaldab keeleoskusmärget/keeleoskusmärkeid ning vähemalt ühte pädevusmärget ning vastavalt vajadusele ühte oskusemärget.

(d)

Lennujuhiõpilase loa omanik, kes ei ole loast tulenevaid õigusi hakanud kasutama ühe aasta jooksul alates loa väljaandmise kuupäevast või kes katkestas nende õiguste kasutamise üle ühe aasta kestnud ajavahemikuks, võib alustada vastava pädevusmärke üksusekoolitust või jätkata seda üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav algkoolituse ja vastava pädevusmärke korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja kui ta on täitnud kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded.

ATCO.B.005 Lennujuhi luba

(a)	Lennujuhi loa omanikel on volitus osutada loa pädevus- ja oskusmärgete kohaseid lennujuhtimisteenuseid ning kasutada loal sisalduvate oskusmärgete õigusi.

(b)	Lennujuhi loaga antud õigused hõlmavad punkti ATCO.B.001 alapunktis a sätestatud lennujuhiõpilaseloa õigusi.

(c)

Lennujuhi loa esmase väljastamise taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

(1)	tal on lennujuhiõpilase luba;

(2)	ta on läbinud üksuse oskusmärke kursused ja edukalt sooritanud ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud asjakohased eksamid ja hindamised;

(3)	tal on kehtiv tervisetõend;

(4)	ta on tõendanud punktis ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat piisavat keeleoskusetaset.

(d)	Lennujuhi luba kinnitatakse, kandes sellesse ühe pädevusmärke või mitu pädevusmärget ning asjakohased pädevus-, üksuse ja keeleoskusmärked, mille kohase koolituse läbis loa taotleja edukalt.

(e)

Lennujuhi loa omanik, kes ei ole ühtki oma pädevusest tulenevat õigust hakanud kasutama ühe aasta jooksul alates loa väljaandmise kuupäevast, võib alustada vastava pädevusmärke üksusekoolitust üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav kõnealuse pädevusmärke algkoolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja kui ta on täitnud kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded.

ATCO.B.010 Lennujuhi pädevusmärked

(a)

Selleks et märkida selle teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada, sisaldab luba ühte või mitut järgmist pädevusmärget:

(1)	lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta ei ole avaldatud instrumentaallähenemise ega -väljumise protseduure;

(2)	lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta on avaldatud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduurid; sellele pädevusmärkele lisatakse vähemalt üks punkti ATCO.B.015 alapunktis a kirjeldatud oskusmärge;

(3)	protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

(4)	seirega lähenemislennujuhtimine (APS) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutades;

(5)	protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine (ACP) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

(6)	seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust õhusõidukitele seirevahendeid kasutades.

(b)

Pädevusmärke omanik, kes ei ole kasutanud kõnealusele märkele vastavaid õigusi mis tahes ajavahemiku vältel nelja järjestikuse aasta jooksul või pikema ajavahemiku vältel, võib pädevusmärke kohast üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja kui ta on täitnud kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded.

ATCO.B.015 Oskusmärked

(a)

Pädevusmärge „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal” (ADI) sisaldab vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest:

(1)	lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärge (AIR) – loaomaniku pädevus osutada lennuvälja lennuliikluse juhtimise teenust õhus lennuvälja läheduses ja maandumisrajal;

(2)	maapealse liikluse juhtimise oskusmärge (GMC) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maapealsele liiklusele;

(3)	lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR) – loaomaniku pädevus osutada lähilennujuhtimisteenust. Lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR) sisaldab lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärke (AIR) ja maapealse liikluse juhtimise oskusmärke (GMC) õigusi;

(4)	maapealse liikluse seire oskusmärge (GMS), mis antakse lisaks maapealse liikumise juhtimise oskusmärkele või lähilennujuhtimise oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maapealsele liiklusele, kasutades lennuvälja maapealse liikluse juhtimissüsteeme;

(5)	lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärge (RAD), mis antakse lisaks AIR või TWR oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal seireradari abil.

(b)

Pädevusmärge „seirega lähenemislennujuhtimine” (APS) sisaldab vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest:

(1)	täppislähenemisradari oskusmärge (PAR) – loaomaniku pädevus osutada maa pealt juhitavat täppislähenemise teenust õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale, kasutades täppislähenemisradarit;

(2)	seireradari abil lähenemise oskusmärge (SRA) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maa pealt juhitaval mittetäppislähenemisel, kasutades õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale seirevahendeid;

(3)	lähenemisalas lennujuhtimise oskusmärge (TCL) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust, kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennujuhtimisteenust.

(c)	protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise (ACP) pädevusmärge võib sisaldada ookeanilennujuhtimise oskusmärget (OCN) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeanilennujuhtimise piirkonnas.

(d)

Seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS) võib sisaldada vähemalt ühte järgmistest pädevusmärgetest:

(1)	lähenemisalas lennujuhtimise oskusmärge (TCL) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust, kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennujuhtimisteenust;

(2)	ookeanilennujuhtimise oskusemärge (OCN) näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeanilennujuhtimise piirkonnas.

ATCO.B.020 Üksuse oskusmärked

(a)	Üksuse oskusemärge annab loaomanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenust konkreetses sektoris, sektorirühmas ja/või konkreetsetel töökohtadel lennuliiklusteenistuse üksuse vastutusalas.

(b)	Üksuse oskusmärke taotlejad on edukalt lõpule viinud ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele vastava ühe kursuse üksuse oskusmärke saamiseks.

(c)	Pärast punktis ATCO.A.010 osutatud loa vahetamist peavad üksuse oskusmärke taotlejad lisaks punktis b sätestatud nõuetele vastama punkti ATCO.D.060 alapunkti f nõuetele.

(d)	Nende lennujuhtide puhul, kes osutavad lennujuhtimisteenuseid katselende sooritavatele õhusõidukitele, võib pädev asutus lisaks alapunktis b sätestatud nõuetele sätestada täiendavaid nõudeid, millele lennujuht peab vastama.

(e)	Üksuse oskusmärked kehtivad üksuse pädevuskavas määratud aja jooksul. See ei ületa kolme aastat.

(f)	Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab üksuse oskusmärgete kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

(g)

Üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse, kui

(1)	taotleja on loast tulenevaid õigusi kasutanud üksuse pädevuskavas määratud minimaalse arvu tunde;

(2)	taotleja läbis üksuse oskusmärgete kehtivusajal täienduskoolituskursused üksuse pädevuskava kohaselt;

(3)	taotleja pädevust hinnati üksuse pädevuskava kohaselt mitte varem kui kolm kuud enne üksuse oskusmärgete aegumise kuupäeva.

(h)	Kui alapunktis g sätestatud nõuded on täidetud, taastatakse üksuse oskusmärgete kehtivus kolme kuu jooksul enne nende aegumise kuupäeva. Neil juhtudel hakatakse kehtivusaega arvestama nimetatud aegumiskuupäevast.

(i)	Kui üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse enne punktis h esitatud aega, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise edukat sooritamist, kui täidetud on ka alapunkti g alapunktide 1 ja 2 nõuded.

(j)	Üksuse oskusmärgete kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärgete kehtivuse taastamiseks edukalt läbima üksuse pädevuskursuse vastavalt ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele.

ATCO.B.025 Üksuse pädevuskava

(a)

Üksuse pädevuskava kehtestab aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja kiidab heaks pädev asutus. See sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:

(1)	punkti ATCO.B.020 alapunkti e kohane üksuse pädevuskava kehtivus;

(2)	maksimaalne järjestikune ajavahemik, mil üksuse pädevuskava õigusi selle kehtivuse ajal ei kasutata. See ei ületa 90 kalendripäeva;

(3)

punkti ATCO.B.020 alapunkti g alapunkti 1 jaoks üksuse pädevusmärke õiguste kasutamise tundide miinimumarv kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei ületa 12 kuud. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke õigustega juhendajatel katab juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50 %;

(4)	võetavad meetmed juhtudeks, kui loaomanik ei vasta alapunkti a alapunktides 2 ja 3 sätestatud nõuetele;

(5)	pädevuse hindamise menetlused, sh punkti ATCO.D.080 alapunkti b kohaselt täienduskoolituse ainete hindamine;

(6)	pädevus- ja oskusmärgetest tulenevate õiguste kasutamiseks vajalike teoreetiliste teadmiste eksamineerimismenetlused;

(7)	jätkukoolituse teemade ja allteemade, eesmärkide ja koolitusmeetodite kindlaksmääramise menetlused;

(8)	täienduskoolituse miinimumkestus ja sagedus;

(9)	ümberõppe käigus omandatud teoreetiliste teadmiste ja/või praktiliste oskuste eksamineerimise menetlused, sh eksami eduka tulemuse märked;

(10)	menetlused eksamil või hindamisel läbikukkumise korral, sh kaebemenetlused;

(11)	koolituspersonali kvalifikatsioon, rollid ja kohustused;

(12)	menetlused selle tagamiseks, et praktiliste oskuste juhendajad on kasutanud juhendamismeetodeid vastavalt menetlustele, mis on juhendamiseks ette nähtud kooskõlas punkti ATCO.C.010 alapunkti b alapunktiga 3 ja punkti ATCO.C.030 alapunkti b alapunktiga 3;

(13)	loast tulenevate õiguste kasutamise ajutise võimetuse juhtumite teatamise ja juhtimise menetlused ning samuti punkti ATCO.A.015 alapunkti d kohaselt pädeva asutuse teavitamine nimetatust;

(14)	punkti ATCO.AR.B.015 kohaselt jätkukoolitus- ja hindamispõhiste säilitatavate andmete kindlaksmääramine;

(15)	üksuse pädevuskava läbivaatamise ja muutmise menetlus ja põhjused ning selle esitamine pädevale asutusele. Üksuse pädevuskava vaadatakse läbi vähemalt kord kolme aasta tagant.

(b)

Alapunkti a alapunktis 3 sätestatud nõudele vastamiseks peavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad arvestust tundide kohta, mille kestel iga loaomanik kasutab oma üksuse oskusmärke õigusi, töötades konkreetses sektoris, sektorirühmas ja/või konkreetsetel töökohtadel lennujuhtimisüksuses, ja esitavad nõudmise korral kõnealused andmed pädevatele asutustele ja loaomanikule.

(c)	Alapunkti a alapunktides 4 ja 13 osutatud menetluskorra kehtestamisel peavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagama, et kehtestatakse loaomanike õiglase kohtlemise mehhanismid juhtudeks, mil nende oskusmärgete kehtivust ei ole võimalik enam uuendada.

ATCO.B.030 Keeleoskusmärge

(a)

Lennujuhid ja lennujuhiõpilased ei tohi kasutada oma loaga kaasnevaid õigusi, kui neil ei ole kehtivat inglise keele oskuse märget ega (vajaduse korral) liikmesriigi kehtestatud ja lennundusteabe väljaannetes avaldatud nende keel(t)e oskuse märget, mille liikmesriigid on ohutuse eesmärgil kehtestanud lennujuhtimisüksuses. Keeleoskusmärge peab sisaldama keel(t)e nimetust, oskustaset ja kehtivuse lõppkuupäeva.

(b)	Lennujuhtide keeleoskuse tase määratakse kindlaks I lisa 1. liites sätestatud pädevustasemete skaala kohaselt.

(c)

Alapunktis b sätestatud pädevustasemete skaala kohaselt tõendab keeleoskusmärke taotleja vähemalt kutsetaseme (4. tase) keeleoskust.

Selleks peab taotleja:

(1)	suhtlema tulemuslikult nii ainult hääle abil (telefoni/raadiotelefoni teel) kui ka vahetult vesteldes;

(2)	suhtlema täpselt ja selgelt üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel;

(3)	kasutama üldistes või tööga seotud olukordades teadete vahetamiseks ning arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks asjakohaseid suhtlusstrateegiaid;

(4)	tulema edukalt ja erilise pingutuseta toime keeleprobleemidega, mis tekivad sündmuste keeruliseks või ootamatuks muutumisel, mis juhtub rutiinses tegevuses või muul moel varem tuttava suhtlusülesande täitmisel;

(5)	kasutama lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti.

(d)

Olenemata alapunktist c võib aeronavigatsiooniteenuste osutaja nõuda kõrgendatud keeleoskusetaset (5. tase) vastavalt I lisa 1. liites sätestatud keeleoskusetasemete skaalale, kui keeloskus on pädevus- või oskusmärke kohasel tööl konkreetsete tööülesannete raames ohutuse eesmärgil hädavajalik. Kõnealused nõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad; aeronavigatsiooniteenuste pakkuja, kes soovib kohaldada kõrgemat keeleoskusetaset, peab nõudeid objektiivselt põhjendama ning pädev asutus peab need heaks kiitma.

(e)	Keeleoskust tõendab tunnistus, mis kinnitab hindamistulemust.

ATCO.B.035 Keeleoskusmärke kehtivus

(a)

Olenevalt I lisa 1. liites sätestatud tasemest on keeleoskusmärke kehtivus järgmine:

(1)	kolm aastat hindamise kuupäevast, kui tõendatud tase on kutsetase (4. tase) või

(2)	kuus aastat hindamise kuupäevast, kui tõendatud tase on kõrgtase (5. tase);

(3)

eksperditase (6. tase):

i)	inglise keele puhul üheksa aastat hindamise kuupäevast;

ii)	punkti ATCO.B.030 alapunktis a osutatud muude keelte puhul piiramata.

(b)	Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab keeleoskusmärgete kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast keeleoskuse hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

(c)	Keeleoskusmärgete kehtivust pikendatakse pärast keeleoskuse hindamise edukat sooritamist, mis toimub kolme kuu jooksul enne nende aegumise kuupäeva. Neil juhtudel hakatakse uut kehtivusaega arvestama nimetatud aegumiskuupäevast.

(d)	Kui keeleoskusmärgete kehtivust pikendatakse enne punktis c esitatud aega, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul keeleoskuse hindamise edukast sooritamisest.

(e)	Keeleoskusmärgete kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärgete kehtivuse taastamiseks edukalt sooritama keeleoskuse hindamise.

ATCO.B.040 Keeleoskuse hindamine

(a)

Keeleoskust tõendatakse pädeva asutuse heakskiidetud hindamismeetodi kaudu, mis sisaldab järgmist:

(1)	hindamisprotsess;

(2)	hindajate kvalifikatsioon;

(3)	kaebemenetlused.

(b)	Keeleoskuse hindamise asutused peavad vastama punkti ATCO.AR.A.010 kohastele pädevate asutuste kehtestatud nõuetele.

ATCO.B.045 Keeleõpe

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad tagavad lennujuhtide nõutava taseme säilitamise otstarbelise keeleõppe järgmistele isikutele:

(1)	kutsetaseme (4. taseme) keeleoskusmärke omanikud;

(2)	loaomanikud, kellel puudub keeleoskuse säilitamiseks võimalus oma oskusi regulaarselt rakendada.

(b)	Samuti võidakse keeleõpe tagada jätkukoolitusena.

C-ALAJAGU

VÄLJAÕPPEJUHENDAJATELE JA TASEMETESTIJATELE ESITATAVAD NÕUDED

1. JAOTIS

Väljaõppejuhendajad

ATCO.C.001 Teooriaõpetajad

(a)	Teoreetilist koolitust korraldavad vaid asjakohase kvalifikatsiooniga väljaõppejuhendajad.

(b)

Teooriaõpetajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui

(1)	tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi;

(2)	ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud praktiliste õpetamisoskuste olemasolu.

ATCO.C.005 Praktiliste oskuste instruktorid

Isik korraldab praktilist koolitust vaid juhul, kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge.

ATCO.C.010 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) õigused

(a)	Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil, mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel, mille kohta tal on kehtiv oskusmärge.

(b)

Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui ta on:

(1)	õpetatava pädevusmärke õigusi kasutanud vähemalt kaks aastat;

(2)	eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul kasutanud õpetatava kehtiva üksuse oskusmärke õigusi;

(3)	ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.

(c)	Alapunkti b alapunktis 1 mainitud kaheaastast ajavahemikku võib pädev asutus koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra.

ATCO.C.015 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine

Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

(a)	tal on kehtiva üksuse oskusmärkega lennujuhi luba;

(b)	ta on vahetult enne taotlemist vähemalt kaheaastase ajavahemiku jooksul kasutanud lennujuhi loa õigusi. Seda ajavahemikku võib pädev asutus koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra;

(c)	taotlemisele eelneval aastal lõpetas ta edukalt praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.

ATCO.C.020 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivus

(a)	Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge kehtib kolm aastat.

(b)	Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse võib taastada, kui selle kehtivusajal on edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõuded on täidetud.

(c)

Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada, kui

(1)	isik läbib praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolituse ja

(2)	isik läbib edukalt praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamise

aasta jooksul, mis eelneb kehtivuse taastamise taotlusele ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõuded on täidetud.

(d)	Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

(e)	Kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõudeid ei täideta, võidakse töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge vahetada treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärkega tingimusel, et punkti ATCO.C.040 alapunkti b ja c nõuded on täidetud.

ATCO.C.025 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutine oskusmärge

(a)	Kui punkti ATCO.C.010 alapunkti b alapunkti 2 nõudeid ei ole võimalik täita, võib pädev asutus aeronavigatsiooniteenuse osutaja esitatud analüüsile tuginedes välja anda töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutise oskusmärke.

(b)	Alapunktis a osutatud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutise oskusmärke võib välja anda punkti ATCO.C.015 kohaselt välja antud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) kehtiva oskusmärke omanikele.

(c)	Alapunktis a osutatud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutine oskusmärge on piiratud erandlike olukordade õpetusega ja selle kehtivus ei ületa ühte aastat või punkti ATCO.C.015 kohaselt välja antud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem.

ATCO.C.030 Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge

(a)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitused korraldada treeningseadmete praktilist koolitust:

(1)	algkoolituse ajal praktilist laadi ainetes;

(2)	muu kui töökohakoolituse üksuse koolituses ja

(3)	jätkukoolituses.

Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge.

(b)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:

(1)	tal on vähemalt kaheaastane õpetatava pädevusmärke kogemus;

(2)	tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;

(3)	ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.

(c)

Olenemata punkti b alapunktist 1

(1)	on baaskoolituse jaoks sobiv mis tahes pädevusmärge;

(2)	pädevuskoolituse puhul võib eri- ja valitud ülesannete koolituse läbi viia treeningseadme instruktor (STDI), kellel on pädevusmärge selliste eri- ja valitud ülesannete täitmiseks.

ATCO.C.035 Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotlemine

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

(a)	ta on vähemalt kaks aastat kasutanud mis tahes pädevusmärkega lennujuhi loa õigusi;

(b)	taotlemisele eelneval aastal on ta edukalt sooritanud praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.

ATCO.C.040 Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivus

(a)	Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm aastat.

(b)	Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivuse võib taastada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.

(c)

Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivust taastada järgmiselt:

(1)	isik läbib praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse ning

(2)	isik läbib edukalt praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamise

kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal.

(d)	Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

2. JAOTIS

Tasemetestijad

ATCO.C.045 Tasemetestija õigused

(a)	Hindamisi teevad üksnes tasemetestija oskusmärkega isikud.

(b)

Tasemetestija oskusmärke omanikud hindavad:

(1)	eesmärgiga anda algkoolituse ajal välja lennujuhiõpilase luba või vastavalt vajadusele uus pädevus- ja/või oskusmärge;

(2)	eelnevat pädevust punkti ATCO.B.001 alapunkti d ja punkti ATCO.B.010m alapunkti b täitmise otstarbel;

(3)	lennujuhiõpilasi üksuse oskusmärke ja pädevuse oskusmärke (vajaduse korral) väljaandmiseks;

(4)	lennujuhte üksuse oskusmärke ja pädevuse oskusmärke (vajaduse korral) väljaandmiseks ning üksuse oskusmärke pikendamiseks ja taastamiseks;

(5)	praktiliste oskuste juhendaja või tasemetestija staatuse taotlejaid, kui alapunkti d alapunktide 2–4 nõuded on täidetud.

(c)

Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:

(1)	tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;

(2)	tal on ajakohase käituspraktika alased tõendatud teadmised.

(d)

Lisaks alapunktis c sätestatud nõuetele kasutab tasemetestija oskusmärke omanik oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:

(1)	üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv üksuse oskusmärge;

(2)	treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;

(3)	töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;

(4)	tasemetestija oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui ta on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul.

(e)

Üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja selle kehtivuse taastamiseks tehtava hindamise ning tööpositsiooni järelevalve tagamise korral peab tasemetestijal olema ka töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge või peab kohal viibima töökohakoolituse juhendaja (OJTI), kellel on olemas hindamisega seonduv ja kehtiv üksuse oskusemärge.

ATCO.C.050 Seaduslikud huvid

Tasemetestijad ei tee hindamisi juhtudel, kus nad näevad ohte enese objektiivsusele.

ATCO.C.055 Tasemetestija oskusmärke taotlemine

Tasemetestija oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

(a)	ta on vähemalt kaks aastat kasutanud lennujuhi loa õigusi ja

(b)	ta on taotlemisele eelnenud aastal edukalt lõpetanud tasemetestijakursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.

ATCO.C.060 Tasemetestija oskusmärke kehtivus

(a)	Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm aastat.

(b)	Tasemetestija oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivusaja jooksul läbib isik edukalt hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.

(c)

Tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada järgmiselt:

(1)	isik läbib hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse;

(2)	isik läbib edukalt tasemetestija pädevushindamise

kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal.

(d)	Tasemetestija oskusmärke esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral algab selle kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.

ATCO.C.065 Tasemetestija ajutine luba

(a)

Kui punkti ATCO.C.045 alapunkti d alapunktis 1 sätestatud nõuet ei ole võimalik täita, võib pädev asutus punkti ATCO.C.055 kohaselt välja antud tasemetestija oskusmärke omanikule anda loa teha punkti ATCO.C.045 alapunkti b alapunktides 3 ja 4 osutatud hindamisi, mis hõlmavad erandlikke olukordi või tagavad hindamise sõltumatuse, tingimusel et alapunktides b ja c sätestatud nõuded on täidetud.

(b)

Erandlike olukordadega tegelemiseks peab tasemetestija oskusmärke omanikul olema ka üksuse oskusmärge koos asjakohase pädevusmärkega ja vajaduse korral ka oskusmärge, mis on seotud hindamisega, mis toimus vähemalt vahetult eelnenud aasta jooksul. Selline luba on piiratud erandlike olukordade hindamisega ja selle kehtivus ei ületa ühte aastat või punkti ATCO.C.055 kohaselt välja antud tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(c)

Selleks et tagada hindamise sõltumatus korduva iseloomuga põhjustel, peab tasemetestija oskusmärke omanikul olema ka üksuse oskusmärge koos asjakohase pädevusmärkega ja vajaduse korral ka oskusmärge, mis on seotud hindamisega, mis toimus vähemalt vahetult eelnenud aasta jooksul. Pädev asutus määrab kindlaks loa kehtivusaja, kuid see ei tohi ületada punkti ATCO.C.055 kohaselt välja antud tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppu.

(d)	Tasemetestija ajutise loa väljaandmiseks alapunktides b ja c nimetatud põhjustel võib pädev asutus nõuda aeronavigatsiooniteenuse osutajalt ohutushinnangu esitamist.

D-ALAJAGU

LENNUJUHI KOOLITUS

1. JAOTIS

Üldnõuded

ATCO.D.001 Lennujuhi koolituse eesmärgid

Lennujuhi koolitus hõlmab teoreetilisi kursusi, praktilisi õppusi, sealhulgas koolitust lennutreeningseadmetel, ja selliseid koolitusi töökohal, mille eesmärk on omandada ja säilitada ohutute, korrapäraste ja kiirete lennujuhtimisteenuste osutamise oskused.

ATCO.D.005 Lennujuhi koolituse liigid

(a)

Lennujuhi koolitus koosneb järgmistest liikidest:

(1)

algkoolitus, mille läbimine võimaldab välja anda lennujuhiõpilase loa või täiendava pädevusmärke ja (kui kohaldatakse) oskusmärke, mis jaguneb järgmiselt:

i) baaskoolitus: teoreetiline ja praktiline koolitus, mille eesmärk on edastada põhiliste käitusprotseduuride kohta põhiteadmisi ja praktilisi oskusi;

ii) pädevuskoolitus: teoreetiline ja praktiline koolitus, mille eesmärk on edastada konkreetse pädevusmärke ja (kui kohaldatakse) oskusmärkega seonduvaid teadmisi ja praktilisi oskusi;

(2)

üksusekoolitus, mille läbimine võimaldab välja anda lennujuhiõpilase loa, oskusmärke, kinnitada pädevusmärke(d) või oskusmärke(d) ja/või (kui kohaldatakse) välja anda või taastada üksuse oskusmärke. Üksusekoolitus koosneb järgmistest etappidest:

i)	üleminekukoolituse etapp, mille eesmärk on peamiselt edastada kohapõhiste käitusprotseduuride ja ülesannete konkreetsete aspektidega seonduvaid teadmisi ja nende mõistmist;

ii)	üksusekoolituse lõppetapina töökohakoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi toimuva lennuliikluse olukorras;

iii)

lisaks alapunktides i ja ii sätestatule nõutakse üksuse oskusmärke/oskusmärgete puhul keeruliste ja tiheda liiklusega olukordade käsitlemiseks töökohal toimuva koolituse etapile eelnevat etappi, mis täiustaks eelnevalt omandatud pädevusmärgete rutiine ja -oskusi ning valmistaks ette selles üksuses tõenäoliselt tekkivateks lennuliikluse olukordadeks;

(3)

jätkukoolitus eesmärgiga säilitada loa oskusmärgete kehtivus, mis koosneb järgmisest:

i)	täienduskoolitus;

ii)	ümberõpe, kui on asjakohane.

(b)

Lisaks alapunktis a osutatud koolitusliikidele võivad lennujuhid läbida järgmised koolitusliigid:

(1)	praktiliste oskuste instruktori koolitus, mille läbimine võimaldab töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke välja anda, taastada või pikendada selle kehtivust;

(2)	tasemetestijakoolitus, mille läbimine võimaldab tasemetestija oskusmärke välja anda, taastada või pikendada selle kehtivust.

2. JAOTIS

Algkoolituse nõuded

ATCO.D.010 Algkoolituse sisu

(a)

Algkoolitus, mis on mõeldud lennujuhiõpilase loa taotlejale või mille läbimine võimaldab välja anda täiendava pädevusmärke ja/või (vajaduse korral) oskusmärke, koosneb järgmisest:

(1)	baaskoolitus, mis koosneb I lisa 2. liite kõikidest ainetest, teemadest ja allteemadest;

(2)

pädevuskoolitus, mis koosneb vähemalt ühe järgmise aspekti ainetest, teemadest ja allteemadest:

i)	lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV), määratletud I lisa 3. liites;

ii)	lähilennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) (TWR), määratletud I lisa 4. liites;

iii)	protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP), määratletud I lisa 5. liites;

iv)	protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine (ACP), määratletud I lisa 6. liites;

v)	seirega lähenemislennujuhtimine (APS), määratletud I lisa 7. liites;

vi)	seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS), määratletud I lisa 8. liites.

(b)	Täiendava pädevusmärke koolitus koosneb alapunkti a alapunktis 2 sätestatud vähemalt ühe pädevusmärke ainetest, teemadest ja allteemadest.

(c)	Koolitus, mis kavandatakse pädevusmärke reaktiveerimiseks punkti ATCO.B.010 alapunkti b kohase eelneva pädevuse ebaeduka hindamise järel, kohandatakse nimetatud hindamise tulemusega.

(d)	Muu kui punkti ATCO.B.015 alapunkti a alapunktis 3 osutatud oskusmärke koolitus koosneb koolitusorganisatsiooni väljatöötatud ainetest, teemadest ja allteemadest, mis on koolituskursuse osana heaks kiidetud.

(e)	Baas- ja/või pädevuskoolitust võib täiendada ainete, teemade ja allteemadega, mis on spetsiifilised funktsionaalsele õhuruumiosale või riiklikule keskkonnale.

ATCO.D.015 Algkoolituse kava

Koolitusorganisatsioon kehtestab algkoolituse kava ja pädev asutus kiidab selle heaks. See sisaldab vähemalt järgmist:

(a)	punkti ATCO.D.010 kohaselt korraldatava algkoolituse sisu;

(b)	punkti ATCO.D.020 alapunkti b kohaselt korraldatava algkoolituse struktuur;

(c)	algkoolituse kursus(t)e korraldamise protsess;

(d)	koolitusmeetodid;

(e)	algkoolituse kursus(t)e minimaalne ja maksimaalne kestus;

(f)	edukalt läbitud baaskoolituse kursust korrakohaselt arvesse võttes algkoolituse kursus(t)e kohaldamise protsess punkti ATCO.D.010 alapunkti b kontekstis;

(g)	punktide ATCO.D.025 ja ATCO.D.035 kohased eksami- ja hindamisprotsessid ning punktide ATCO.D.030 ja ATCO.D.040 kohased tegevuseesmärgid;

(h)	koolituspersonali kvalifikatsioon, rollid ja kohustused;

(i)	koolituse varajase lõpetamise protsess;

(j)	kaebemenetlused;

(k)	algkoolituse puhul selle kohaste säilitatavate andmete kindlaksmääramine;

(l)	algkoolituse kava läbivaatamise ja muutmise menetlus ja põhjused ning selle esitamine pädevale asutusele. Algkoolituse kava vaadatakse läbi vähemalt kord kolme aasta tagant.

ATCO.D.020 Baas- ja pädevuskoolituse kursused

(a)	Baas- ja pädevuskoolitus korraldatakse kas eraldiseisvate või integreeritud kursustena.

(b)	Baas- ja pädevuskoolituse kursused või integreeritud algkoolituse kursuse töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja pädev asutus kiidab need heaks.

(c)

Kui algkoolitus korraldatakse integreeritud kursusena, eristatakse selgelt eksameid ja hindamisi, mis on tehtud:

(1)	baaskoolituse ja

(2)	iga pädevuskoolituse raames.

(d)	Algkoolituse või täiendavaks pädevusmärke väljaandmiseks vajaliku koolituse edukat lõpetamist tõendab koolitusorganisatsiooni väljastatav tunnistus.

(e)	Baaskoolituse edukat lõpetamist tõendab taotleja nõudmisel koolitusorganisatsiooni väljastatav tunnistus.

ATCO.D.025 Baaskoolituse eksamid ja hindamised

(a)	Baaskoolituse kursused sisaldavad teooria eksamit ja hindamist/teoreetilisi eksameid ja hindamisi.

(b)	Teooriaeksam(id) loetakse sooritatu(te)ks, kui taotleja on konkreetsel eksamil kogunud vähemalt 75 % võimalikest punktidest.

(c)	Punktis ATCO.D.030 loetletud tegevuseesmärkide hindamine/hindamised tehakse osaliste funktsioonidega treeningseadmete või imitaatori põhjal.

(d)	Hindamine (hindamised) loetakse edukalt läbituks, kui taotleja tõendab pidevalt lennujuhtimisteenuste raames punkti ATCO.D.030 kohast nõutavat tegevust ja ohutu käitamise kohast käitumist.

ATCO.D.030 Baaskoolituse tegevuseesmärgid

Hindamine/hindamised sisaldavad järgmiste tegevuseesmärkide hindamist:

(a)	tööpositsiooni seadmete kontrollimine ja kasutamine;

(b)	olukorrast teadlikkuse arendamine ja selle säilitamine lennuliikluse jälgimise ja vajaduse korral õhusõidukite tuvastamise kaudu;

(c)	lennuinfo näidikusüsteemi(de) andmete jälgimine ja ajakohastamine;

(d)	asjakohasel sagedusel pideva kuulamisvalve säilitamine;

(e)	lennuliikluse kontekstis asjakohaste lennulubade, juhiste ja teabe esitamine;

(f)	heakskiidetud fraseoloogia kasutamine;

(g)	tõhus suhtlus;

(h)	hajutuse rakendamine;

(i)	vajaduse korral koordineerimine;

(j)	simuleeritava õhuruumi suhtes ettenähtud korra rakendamine;

(k)	õhusõidukite vahelise potentsiaalse konflikti tuvastamine;

(l)	tegevuste prioriteetsuse mõistmine;

(m)	asjakohaste hajutusmeetodite valik.

ATCO.D.035 Pädevuskoolituse eksamid ja hindamised

(a)	Pädevuskoolituse kursused sisaldavad teoreetilist eksamit ja hindamist/teoreetilisi eksameid ja hindamisi.

(b)	Teooriaeksam(id) loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetsel eksamil kogunud vähemalt 75 % võimalikest punktidest.

(c)	Hindamine/hindamised tuginevad punktis ATCO.D.040 kirjeldatud pädevuskoolituse tegevuseesmärkidele.

(d)	Hindamine/hindamised tehakse imitaatori abil.

(e)	Hindamise(d) loetakse edukalt läbituks siis, kui taotleja tõendab pidevalt lennujuhtimisteenuste raames punktis ATCO.D.040 kirjeldatu kohast nõutavat tegevust ja ohutu käitamise kohast käitumist.

ATCO.D.040 Pädevuskoolituse tegevuseesmärgid

(a)	Iga pädevuskoolituse kursuse kohta määratletakse pädevuskoolituse tegevuseesmärgid ja asjakohased ülesanded.

(b)

Pädevuskoolituse tegevuseesmärkides nõutakse taotlejalt:

(1)	võimekust juhtida lennuliiklust viisil, mis tagab ohutud, korrapärased ja kiired teenused ning

(2)	keeruliste ja tiheda liiklusega olukordadega toimetulekut.

(c)

Lisaks alapunktis b sätestatule tagatakse visuaallennuväljal lennujuhtimise (ADV) ja instrumentaallennuväljal lähilennujuhtimise (ADI) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)	tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lennuvälja vastutusalas;

(2)	rakendavad lennuvälja liikluse puhul lennujuhtimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

(d)

Lisaks alapunktile b tagatakse protseduurilise lähenemislennujuhtimise (APP) pädevusmärke koolituse eesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)	tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lähenemislennujuhtimise kindlaksmääratud vastutusalas;

(2)	rakendavad saabuva, ootava, lahkuva ja ülelendava lennuliikluse puhul protseduurilist lähenemislennujuhtimist (APP), planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

(e)

Lisaks alapunktile b tagatakse seirega lähenemislennujuhtimise (APS) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)	tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lähenemislennujuhtimise kindlaksmääratud vastutusalas;

(2)	rakendavad saabuva, ootava, lahkuva ja ülelendava lennuliikluse puhul seirega lähenemislennujuhtimist (APS), planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

(f)

Lisaks alapunktile b tagatakse protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise (ACP) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)	tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lennujuhtimispiirkonna kindlaksmääratud vastutusalas ning

(2)	rakendavad piirkonna lennuliikluse puhul protseduurilist piirkondlikku lennujuhtimist, planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

(g)

Lisaks alapunktile b tagatakse seirega piirkondliku lennujuhtimise (ACS) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:

(1)	tulevad töökoormusega toime ja osutavad lennuliiklusteenuseid lennujuhtimispiirkonna kindlaksmääratud vastutusalas ning

(2)	rakendavad piirkonna lennuliikluse puhul seirega piirkondlikku lennujuhtimist, planeerimismeetodeid ja käitamismenetlusi.

3. JAOTIS

Üksusekoolituse nõuded

ATCO.D.045 Üksusekoolituse sisu

(a)	Üksusekoolitus koosneb üksuse koolituskava kohaselt lennujuhtimisüksuses kehtestatud iga üksuse oskusmärke koolituskursus(t)est.

(b)	Üksuse oskusmärke kursuse(d) töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid punkti ATCO.D.060 kohaselt ja pädev asutus kiidab selle (need) heaks.

(c)

Üksusekoolitus hõlmab järgmist koolitust:

(1)	käitusprotseduurid;

(2)	ülesannetepõhised aspektid;

(3)	ebatavalised ja hädaolukorrad;

(4)	inimtegurid.

ATCO.D.050 Üksusekoolituse eeltingimused

Üksusekoolitusega võivad alustada vaid isikud, kellel on:

(a)	asjakohase pädevusmärkega ja vastavalt vajadusele oskusmärkega lennujuhiõpilase luba või

(b)	asjakohase pädevusmärkega ja vastavalt vajadusele oskusmärkega lennujuhi luba,

tingimusel et täidetud on punkti ATCO.B.001 alapunktis d ja punkti ATCO.B.010 alapunktis b sätestatud nõuded.

ATCO.D.055 Üksuse koolituskava

(a)	Üksuse koolituskava kehtestab koolitusorganisatsioon iga lennujuhtimisüksuse puhul ja pädev asutus kiidab selle heaks.

(b)

Üksuse koolituskava sisaldab vähemalt järgmist:

(1)	pädevus- ja oskusmärked, mille koolitus läbitakse;

(2)	üksusekoolituse struktuur;

(3)	punkti ATCO.D.060 kohas(t)e üksuse oskusmärke kursus(t)e nimekiri;

(4)	üksuse oskusmärke kursus(t)e korraldamise protsess;

(5)	koolitusmeetodid;

(6)	üksuse oskusmärke kursus(t)e minimaalne kestus;

(7)	omandatud pädevus- ja/või oskusmärkeid ning taotlejate kogemusi (kui kohaldatakse) korrakohaselt arvesse võttev üksuse oskusmärke kursus(t)e kohandamise protsess;

(8)	punkti ATCO.D.065 kohaselt teoreetiliste teadmiste ja mõistmise tõendamise protsessid, sh eksamite arv, sagedus ja liik ning edukaks sooritamiseks vajalik punktide arv, mis on eksamil saadavatest võimalikest punktidest vähemalt 75 %;

(9)	punkti ATCO.D.070 kohased hindamisprotsessid, sh hindamiste arv ja sagedus;

(10)	koolituspersonali kvalifikatsioon, rollid ja kohustused;

(11)	koolituse varajase lõpetamise protsess;

(12)	kaebemenetlused;

(13)	üksusekoolituse asjakohaste säilitatavate andmete kindlaksmääramine;

(14)	iga üksusekoolituse konkreetsete tuvastatud ebatavaliste ja hädaolukordade nimekiri;

(15)	üksusekoolituse kava läbivaatamise ja muutmise menetlus ja põhjused ning selle esitamine pädevale asutusele. Üksusekoolituse kava vaadatakse läbi vähemalt kord kolme aasta tagant.

ATCO.D.060 Üksuse oskusmärke kursus

(a)

Üksuse oskusmärke kursus on loas sisalduva üksuse oskusmärke väljaandmiseks või selle kehtivuse taastamiseks vajalike asjakohaste üksusekoolituse etappide kombinatsioon. Iga kursus sisaldab järgmist:

(1)	üleminekukoolituse etapp;

(2)	töökohakoolituse etapp.

Punkti ATCO.D.005 alapunkti a alapunkti 2 kohaselt hõlmatakse vajaduse korral ka töökohakoolituse eelne etapp.

(b)	Alapunktis a esitatud üksusekoolituse etapid korraldatakse kas eraldi või integreeritult.

(c)	Üksuse oskusmärke kursusel on punkti ATCO.D.045 alapunktile c vastav õppekava ja tegevuseesmärgid, mis teostatakse üksuse koolituskava kohaselt.

(d)	Üksuse oskusmärke kursuseid, mis sisaldavad punkti ATCO.B.015 kohast pädevuse oskusmärke/oskusmärgete koolitust, täiendatakse lisakoolitusega, mis võimaldab omandada asjakohasest oskusmärkest tulenevad oskused.

(e)	Muu kui punkti ATCO.B.015 alapunkti a alapunktis 3 osutatud oskusmärke koolitus koosneb koolitusorganisatsiooni väljatöötatud ainetest, ainete eesmärkidest, teemadest ja allteemadest, mis on koolituskursuse osana heaks kiidetud.

(f)	Loa vahetamisele järgnevad üksuse oskusmärke kursused kohandatakse nii, et need sisaldavad funktsionaalse õhuruumiosa või riikliku keskkonna spetsiifilisi algkoolituse elemente.

ATCO.D.065 Teoreetiliste teadmiste ja mõistmise tõendamine

Teoreetilisi teadmisi ja mõistmist tõendatakse eksamite kaudu.

ATCO.D.070 Üksuse oskusmärke kursuste ajal toimuvad hindamised

(a)	Taotlejat hinnatakse tavapäraste tegevustingimustega töökeskkonnas vähemalt üks kord töökohakoolituse lõpus.

(b)	Kui üksuse oskusmärke kursus sisaldab töökohakoolituse eelset etappi, hinnatakse taotleja oskusi treeningseadmel vähemalt nimetatud etapi lõpus.

(c)	Olenemata alapunktist a võidakse treeningseadet kasutada üksuse oskusmärke hindamise jooksul, et tõendada nende õpetatud protseduuride rakendamist, millega töökeskkonnas hindamise jooksul kokkupuude puudus.

4. JAOTIS

Jätkukoolituse nõuded

ATCO.D.075 Jätkukoolitus

Jätkukoolitus koosneb täienduskoolituse ja ümberõppe kursustest ja need korraldatakse punkti ATCO.B.025 kohases üksuse pädevuskavas sisalduvate nõuete kohaselt.

ATCO.D.080 Täienduskoolitus

(a)	Täienduskoolituse kursuse(d) töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja pädev asutus kiidab selle/need heaks.

(b)

Täienduskoolituse eesmärk on vaadata läbi, tugevdada või täiustada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud lennuliikluse ohutu, korrapärase ja kiire voo tagamiseks, ning see sisaldab vähemalt järgmist:

(1)	tavapraktika ja protseduuride koolitus, kasutades heakskiidetud fraseoloogiat ja tõhusat suhtlust;

(2)	ebatavalisi ja hädaolukordi käsitlev koolitus, kasutades heakskiidetud fraseoloogiat ja tõhusat suhtlust ning

(3)	inimtegurid.

(c)	Täienduskoolituse õppekava töötatakse välja ja kui isik täiendab lennujuhi oskusi, töötatakse välja ka tegevuseesmärgid.

ATCO.D.085 Ümberõpe

(a)	Ümberõppe kursuse(d) töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja pädev asutus kiidab selle/need heaks.

(b)	Ümberõppe eesmärk on tagada töökeskkonna muutmise suhtes asjakohased teadmised ja oskused; ümberõpet korraldavad koolitusorganisatsioonid, kui muutuste ohutushindamise käigus järeldatakse, et selline koolitus on vajalik.

(c)

Ümberõppe koolituskursuste jaoks määratakse kindlaks:

(1)	kursuse asjakohane koolitusmeetod ja selle kestus, võttes arvesse muutuste laadi ja ulatust, ning

(2)	ümberõppe eksami- ja/või hindamismeetodid.

(d)	Ümberõpe korraldatakse enne seda, kui lennujuhid hakkavad muudetud töökeskkonnas oma loast tulenevaid õigusi kasutama.

5. JAOTIS

Väljaõppejuhendajate ja tasemetestijate koolitus

ATCO.D.090 Praktiliste oskuste instruktorite koolitus

(a)

Praktiliste oskuste instruktorite koolituse arendavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja see koosneb järgmisest:

(1)	töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ja/või treeningseadme instruktori (STDI) praktiliste õpetamismeetodite kursus, sh hindamine;

(2)	praktilisi õpetamismeetodeid käsitlev täienduskoolituse kursus;

(3)	praktiliste oskuste instruktorite pädevuse hindamise meetod(id).

(b)	Pädev asutus peab punktis a viidatud koolituskursused ja hindamismeetodid heaks kiitma.

ATCO.D.095 Tasemetestijate koolitus

(a)

Tasemetestijate koolituse arendavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja see koosneb järgmisest:

(1)	tasemetestijate koolituskursus, sh hindamine;

(2)	hindamisoskuseid käsitlev täienduskoolituse kursus;

(3)	tasemetestijate pädevuse hindamise meetod(id).

(b)	Pädev asutus peab punktis a viidatud koolituskursused ja hindamismeetodi heaks kiitma.

I lisa 1. liide

KEELEOSKUSTASEMETE SKAALA – KEELEOSKUSNÕUDED

Keeleoskustasemete skaala: eksperttase, edasijõudnu tase ja kutsetase

Tase	Hääldus Kasutab lennundusvaldkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti	Struktuur Grammatilised struktuurid ja lause ülesehitus sõltuvad ülesandele vastavast keelefunktsioonist	Sõnavara	Ladusus	Arusaamine	Suhtlemine
Eksperttase 6	Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist.	Valdab võrdselt hästi nii grammatilisi põhistruktuure kui ka keerukamaid konstruktsioone ja lauseehitust.	Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks nii tuntud kui ka tundmatutel teemadel. Sõnavara on idiomaatiline, nüansirikas ja registritundlik.	Võimeline rääkima pikka aega loomulikult ning pingutuseta. Varieerib kõnevoolu stilistilise mõju saavutamiseks, näiteks mõne mõtte rõhutamiseks. Kasutab spontaanselt sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu.	Mõistab kõnet ühtviisi hästi paljudes erinevates olukordades ning märkab keelelisi ja kultuurilisi peensusi.	Suudab pingutuseta suhelda peaaegu kõikides olukordades. Mõistab verbaalseid ja mitteverbaalseid märguandeid ja vastab nendele asjakohaselt.
Edasijõudnute tase 5	Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist.	Valdab hästi nii grammatilisi põhistruktuure kui ka keerukamaid konstruktsioone ning lauseehitust. Püüab moodustada keerulisemaid struktuure, kuid mõnikord võib sellega seoses esineda arusaamist takistavaid vigu.	Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel. Oskab lauseid pidevalt ja edukalt ümber sõnastada. Mõnikord kasutab idiomaatilisi väljendeid.	Võimeline rääkima pikka aega ja erilise pingutuseta tuntud teemadel, samas ei tarvitse kasutada kõnevoolu varieerimist stilistilise vahendina. Oskab kasutada sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu.	Mõistab hästi kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel ning reageerib üldjuhul õigesti keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemidele. Suudab mõista kõne eri variante (nt dialekte ja/või aktsente) või stiile.	Vastused on kiired, asjakohased ja informatiivsed. Suudab rääkija/kuulaja rolle hästi täita.
Kutsetase 4	Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, mis mõnikord takistavad arusaamist.	Kasutab põhilisi grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone loominguliselt ja üldiselt õigesti. Võib teha vigu eelkõige ebaharilikes või ootamatutes olukordades, kuid enamasti ei takista need arusaamist.	Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel. Oskab lauseid sageli edukalt ümber sõnastada, kui sõnavara peaks ebaharilike või ootamatute olukordade puhul ebapiisavaks osutuma.	Kasutab rääkides sobivat tempot. Kohati võib esineda kõne takerdumist, kui sisseharjunud või kinnistunud fraasidest koosnevalt kõnelt minnakse üle spontaansele vestlusele, aga see ei takista tõhusat suhtlemist. Oskab kasutada piiratud hulgal abi-, määr- ja sidesõnu. Täitesõnade kasutamine ei ole häiriv.	Mõistab enamasti õigesti kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, kui vestluskaaslase aktsent või dialekt on rahvusvahelise kogukonna jaoks piisavalt hästi mõistetav. Keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemide puhul võib kõnest arusaamine olla aeglasem või nõuda selgitava strateegia kasutamist.	Vastused on üldiselt kiired, asjakohased, ja informatiivsed. Algatab ja hoiab ülal vestlust ka ootamatutes olukordades. Tuleb piisavalt hästi toime ilmsete vääritimõistmiste lahendamisega kontrollküsimuste esitamise ning kinnituste või selgituste abil.

Keeleoskustasemete skaala: kutsetaseme-eelne tase, algtase ja algtaseme-eelne tase

Tase	Hääldus Kasutab lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti	Struktuur Asjakohased grammatilised struktuurid ja lausekonstruktsioonid sõltuvad ülesande täitmisel kasutatavast keelest	Sõnavara	Ladusus	Arusaamine	Suhtlemine
Kutsetaseme-eelne tase 3	Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, mis sageli takistavad arusaamist.	Ei valda alati hästi ennustatavates olukordades kasutatavaid grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone. Vead takistavad sageli arusaamist.	Sõnavara ulatus ja täpsus on tihti piisavad suhtlemiseks üldistel, konkreetsel või tööga seotud teemadel, ent sõnavara on piiratud ja sõnavalik tihti sobimatu. Sõnavara puudumise korral ei suuda lauseid edukalt ümber sõnastada.	Oskab rääkida, kuid väljendid ja pausid on tihti sobimatud. Sobiva sõna otsimine ja keelekasutuse aeglus võib takistada tõhusat suhtlemist. Täitesõnade kasutamine on mõnikord häiriv.	Enamasti mõistab kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, kui vestluskaaslase aktsent või dialekt on rahvusvahelise kogukonna jaoks piisavalt hästi mõistetav. Ei tarvitse mõista keele või olukorra keerukusest või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleeme.	Vastused on mõnikord kiired, asjakohased ja informatiivsed. Võib erilise pingutuseta algatada ja ülal hoida vestlust tuttavatel teemadel ja ennustatavates olukordades. Ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemide lahendamisega üldjuhul toime ei tule.
Algtase 2	Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on tugevalt mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, mis sageli takistavad arusaamist.	Suudab kasutada vaid piiratud hulgal lihtsaid päheõpitud grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone	Piiratud sõnavara, mis koosneb ainult üksikutest sõnadest ja päheõpitud fraasidest.	Suudab kasutada väga lühikesi, üksikuid, päheõpitud lausungeid, teeb tihti pause või kasutab sobivate väljendite otsimisel ja vähem tuntud sõnade hääldamisel häirivalt tihti täitesõnu.	Arusaamine piirdub üksikute ja päheõpitud fraasidega, mida hääldatakse hoolikalt ja aeglaselt.	Vastamisaeg on pikk ja vastused ei ole sageli asjakohased. Suhtlemine piirdub lihtsate rutiinsete teadete vahetamisega.
Algtaseme-eelne tase 1	Vastab algtaseme-eelsele tasemele.	Vastab algtaseme-eelsele tasemele	Vastab algtaseme-eelsele tasemele	Vastab algtaseme-eelsele tasemele.	Vastab algtaseme-eelsele tasemele.	Vastab algtaseme-eelsele tasemele.

I lisa 2. liide

BAASKOOLITUS

(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkt 1)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTRB 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTRB 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTRB 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTRB 1.3 –

Õppematerjalid ja koolitusdokumendid

TEEMA INTRB 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSSE

Allteema INTRB 2.1 –

Kursuse sisu ja ülesehitus

Allteema INTRB 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTRB 2.3 –

Hindamisprotsess

TEEMA INTRB 3. – SISSEJUHATUS ATCO TULEVIKKU

Allteema INTRB 3.1–

Tööalased väljavaated

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAWB 1 – SISSEJUHATUS LENNUNDUSÕIGUSESSE

Allteema LAWB 1.1 –

Lennundusõiguse olulisus

TEEMA LAWB 2 – RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Allteema LAWB 2.1 –

ICAO

Allteema LAWB 2.2 –

Euroopa ja muud asutused

Allteema LAWB 2.3 –

Lennundusliidud

TEEMA LAWB 3 – RIIKLIKUD ORGANISATSIOONID

Allteema LAWB 3.1 –

Eesmärk ja funktsioon

Allteema LAWB 3.2 –

Riiklikud menetlused

Allteema LAWB 3.3 –

Pädev asutus

Allteema LAWB 3.4 –

Riiklikud lennundusliidud

TEEMA LAWB 4 – LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE

Allteema LAWB 4.1 –

Ohutuseeskirjad

Allteema LAWB 4.2 –

Ohutusjuhtimise süsteem

TEEMA LAWB 5. – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAWB 5.1 –

Mõõtühikud

Allteema LAWB 5.2 –

ATCO litsentseerimine/sertifitseerimine

Allteema LAWB 5.3 –

Ülevaade aeronavigatsiooniteenustest ja lennuliiklusteenustest

Allteema LAWB 5.4 –

Lennureeglid

Allteema LAWB 5.5 –

Õhuruum ja ATS-marsruudid

Allteema LAWB 5.6 –

Lennuplaan

Allteema LAWB 5.7 –

Lennuväljad

Allteema LAWB 5.8 –

Instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) protseduurid ootetsoonis

Allteema LAWB 5.9 –

Visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) protseduurid ootetsoonis

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATMB 1. – LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

Allteema LAWB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema ATMB 1.2 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATMB 1.3 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATMB 1.4 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATMB 1.5 –

Lennuliikluse nõustamisteenus

Allteema ATMB 1.6 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATMB 1.7 –

Õhuruumi korraldamine

TEEMA ATMB 2 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATMB 2.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATMB 2.2 –

Üleminekutasand

Allteema ATMB 2.3 –

Lennutasandite jaotamine

TEEMA ATMB 3 – RAADIOSIDE (RT)

Allteema ATMB 3.1 –

Üldine töökord seoses raadiosidega

TEEMA ATMB 4 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATMB 4.1 –

Lennujuhtimisüksuse lubade liigid ja sisu

Allteema ATMB 4.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATMB 5 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATMB 5.1 –

Koordineerimise põhimõtted, liigid ja sisu

Allteema ATMB 5.2 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATMB 5.3 –

Koordineerimisvahendid

TEEMA ATMB 6 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATMB 6.1 –

Andmetest väljavõtete tegemine

Allteema ATMB 6.2 –

Andmehaldus

TEEMA ATMB 7 – HAJUTAMINE

Allteema ATMB 7.1 –

Vertikaalne hajutus ja protseduurid

Allteema ATMB 7.2 –

Horisontaalne hajutus ja protseduurid

Allteema ATMB 7.3 –

Visuaalne hajutus

Allteema ATMB 7.4 –

Hajutus lennuväljadel ja protseduurid

Allteema ATMB 7.5 –

Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus

Allteema ATMB 7.6 –

Keerisjälje hajutus

TEEMA ATMB 8 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATMB 8.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATMB 8.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATMB 9 – PRAKTILISED PÕHIOSKUSED

Allteema ATMB 9.1 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATMB 9.2 –

Kõikide pädevusmärgete puhul nõutavad praktilised põhioskused

Allteema ATMB 9.3 –

Lennuväljadega seoses nõutavad praktilised põhioskused

Allteema ATMB 9.4 –

Seire puhul nõutavad praktilised põhioskused

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA METB 1 – SISSEJUHATUS METEOROLOOGIASSE

Allteema METB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema METB 1.2 –

Lennundus ja meteoroloogia

Allteema METB 1.3 –

Meteoroloogiateeninduse korraldus

TEEMA METB 2 – ATMOSFÄÄR

Allteema METB 2.1 –

Koostis ja struktuur

Allteema METB 2.2 –

Standardatmosfäär

Allteema METB 2.3 –

Soojus ja temperatuur

Allteema METB 2.4 –

Atmosfääris sisalduv vesi

Allteema METB 2.5 –

Õhurõhk

TEEMA METB 3 – LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS

Allteema METB 3.1 –

Üldine õhuringlus

Allteema METB 3.2 –

Õhumassid ja frontide süsteem

Allteema METB 3.3 –

Mesosüsteemid

Allteema METB 3.4 –

Tuul

TEEMA METB 4 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema METB 4.1 –

Pilved

Allteema METB 4.2 –

Sademete liigid

Allteema METB 4.3 –

Nähtavus

Allteema METB 4.4 –

Ilmastikuohud

TEEMA METB 5 – METEOROLOOGIATEAVE LENNUNDUSE JAOKS

Allteema METB 5.1 –

Teated ja andmed

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAVB 1 – SISSEJUHATUS NAVIGATSIOONI

Allteema NAVB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema NAVB 1.2 –

Navigatsiooni eesmärk ja kasutamine

TEEMA NAVB 2 – MAA

Allteema NAVB 2.1 –

Koht ja Maa liikumine

Allteema NAVB 2.2 –

Koordinaatide, suundade ja vahemaade süsteem

Allteema NAVB 2.3 –

Magnetväli

TEEMA NAVB 3 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAVB 3.1 –

Kaartide koostamine ja projektsioonid

Allteema NAVB 3.2 –

Lennunduses kasutatavad kaardid ja skeemid

TEEMA NAVB 4 – NAVIGATSIOONI PÕHIALUSED

Allteema NAVB 4.1 –

Tuule mõju

Allteema NAVB 4.2 –

Kiirus

Allteema NAVB 4.3 –

Visuaalnavigatsioon

Allteema NAVB 4.4 –

Lennu planeerimise navigatsiooniaspektid

TEEMA NAVB 5 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAVB 5.1 –

Maapealsed süsteemid

Allteema NAVB 5.2 –

Inertsiaalnavigatsiooni süsteemid

Allteema NAVB 5.3 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAVB 5.4 –

Instrumentaallähenemise protseduurid

TEEMA NAVB 6 – SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

Allteema NAVB 6.1 –

Piirkondliku navigatsiooni põhimõtted ja eelised

Allteema NAVB 6.2 –

Sissejuhatus suutlikkusel põhinevasse navigatsiooni

Allteema NAVB 6.3 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

TEEMA NAVB 7 – NAVIGATSIOONI ARENGUSUUNAD

Allteema NAVB 7.1 –

Edasised arengusuunad

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFTB 1 – SISSEJUHATUS ÕHUSÕIDUKITESSE

Allteema ACFTB 1.1 –

Mõõtühikute kasutamine

Allteema ACFTB 1.2 –

Lennundus ja õhusõidukid

TEEMA ACFTB 2 – AERODÜNAAMIKA ALUSED

Allteema ACFTB 2.1 –

Õhusõidukile mõjuvad jõud

Allteema ACFTB 2.2 –

Õhusõiduki konstruktsioonikomponendid ja juhtimine

Allteema ACFTB 2.3 –

Lennurežiimide diapasoon

TEEMA ACFTB 3 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFTB 3.1 –

Õhusõidukite kategooriad

Allteema ACFTB 3.2 –

Keerisjälje kategooriad

Allteema ACFTB 3.3 –

ICAO lähenemise kategooriad

Allteema ACFTB 3.4 –

Keskkonnakategooriad

TEEMA ACFTB 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFTB 4.1 –

Tuvastamine

Allteema ACFTB 4.2 –

Tehnilised andmed

TEEMA ACFTB 5 – ÕHUSÕIDUKITE MOOTORID

Allteema ACFTB 5.1 –

Kolbmootorid

Allteema ACFTB 5.2 –

Reaktiivmootorid

Allteema ACFTB 5.3 –

Turbopropellermootorid

Allteema ACFTB 5.4 –

Lennukikütused

TEEMA ACFTB 6 – ÕHUSÕIDUKITE SÜSTEEMID JA MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFTB 6.1 –

Lennumõõteriistad

Allteema ACFTB 6.2 –

Navigeerimismõõteriistad

Allteema ACFTB 6.3 –

Mootorite mõõteriistad

Allteema ACFTB 6.4 –

Õhusõidukite süsteemid

TEEMA ACFTB 7 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFTB 7.1 –

Stardiga seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.2 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.3 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.4 –

Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.5 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFTB 7.6 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFTB 7.7 –

Keskkonnategurid

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUMB 1 – SISSEJUHATUS INIMTEGURITESSE

Allteema HUMB 1.1 –

Õppetehnikad

Allteema HUMB 1.2 –

Inimtegurite tähtsus lennujuhtimise jaoks

Allteema HUMB 1.3 –

Inimtegurid ja lennujuhtimine

TEEMA HUMB 2 – INIMVÕIMED

Allteema HUMB 2.1 –

Isiklik käitumine

Allteema HUMB 2.2 –

Ohutuskultuur ja ametialane käitumine

Allteema HUMB 2.3 –

Tervis ja heaolu

Allteema HUMB 2.4 –

Meeskonnatöö

Allteema HUMB 2.5 –

Inimeste põhivajadused töökohal

Allteema HUMB 2.6 –

Stress

TEEMA HUMB 3 – INIMLIK VIGA

Allteema HUMB 3.1 –

Vigadega kaasnevad ohud

Allteema HUMB 3.2 –

Inimliku vea määratlus

Allteema HUMB 3.3 –

Inimliku vea liigitused

Allteema HUMB 3.4 –

Riskianalüüs ja riskijuhtimine

TEEMA HUMB 4 – TEABEVAHETUS

Allteema HUMB 4.1 –

Tõhusa teabevahetuse tähtsus lennujuhtimises

Allteema HUMB 4.2 –

Teabe vahetamise protsess

Allteema HUMB 4.3 –

Teabe vahetamise viisid

TEEMA HUMB 5 – TÖÖKESKKOND

Allteema HUMB 5.1 –

Ergonoomika ja vajadus hea kavandamise järele

Allteema HUMB 5.2 –

Seadmed ja vahendid

Allteema HUMB 5.3 –

Automatiseerimine

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPSB 1 – LENNUJUHTIMISSEADMED

Allteema EQPSB 1.1 –

Lennujuhtimisseadmete põhiliigid

TEEMA EQPSB 2 – RAADIO

Allteema EQPSB 2.1 –

Raadioside teooria

Allteema EQPSB 2.2 –

Peilimine

TEEMA EQPSB 3 – SIDEVAHENDID

Allteema EQPSB 3.1 –

Raadioside

Allteema EQPSB 3.2 –

Lennuliiklusteeninduse üksuste/positsioonide vaheline kõneside

Allteema EQPSB 3.3 –

Andmeside

Allteema EQPSB 3.4 –

Sidepidamine lennuettevõtjaga

TEEMA EQPSB 4 – SISSEJUHATUS SEIRESSE

Allteema EQPSB 4.1 –

Seire kontseptsioon lennuliiklusteenustes

TEEMA EQPSB 5 – RADAR

Allteema EQPSB 5.1 –

Radari põhimõtted

Allteema EQPSB 5.2 –

Primaarradar

Allteema EQPSB 5.3 –

Sekundaarradar

Allteema EQPSB 5.4 –

Radarite kasutamine

Allteema EQPSB 5.5 –

S-režiim

TEEMA EQPSB 6 – AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE

Allteema EQPSB 6.1 –

Automaatse sõltuva seire põhimõtted

Allteema EQPSB 6.2 –

Automaatse sõltuva seire kasutamine

TEEMA EQPSB 7 – MULTILATERATSIOON

Allteema EQPSB 7.1 –

Multilateratsiooni põhimõtted

Allteema EQPSB 7.2 –

Multilateratsiooni kasutamine

TEEMA EQPSB 8 – SEIREANDMETE TÖÖTLEMINE

Allteema EQPSB 8.1 –

Seireandmete võrk

Allteema EQPSB 8.2 –

Seireandmete võrgu tööpõhimõtted

TEEMA EQPSB 9 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPSB 9.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPSB 10 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPSB 10.1 –

Automatiseerimise põhimõtted

Allteema EQPSB 10.2 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPSB 10.3 –

Pidev andmevahetus

Allteema EQPSB 10.4 –

Teabe automaatseks levitamiseks kasutatavad süsteemid

TEEMA EQPSB 11 – TÖÖKOHAD

Allteema EQPSB 11.1 –

Töökohtadel kasutatavad seadmed

Allteema EQPSB 11.2 –

Lähilennujuhtimine

Allteema EQPSB 11.3 –

Lähenemislennujuhtimine

Allteema EQPSB 11.4 –

Piirkondlik lennujuhtimine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PENB 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PENB 1.1 –

Lennuliiklusteenused ja lennuvälja rajatised

TEEMA PENB 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PENB 2.1 –

Tsiviillennundus

Allteema PENB 2.2 –

Kaitselennundus

Allteema PENB 2.3 –

Pilootidele seatud ootused ja nõuded

TEEMA PENB 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PENB 3.1 –

Kliendisuhted

TEEMA PENB 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PENB 4.1 –

Keskkonnakaitse

I lisa 3. liide

LENNUJUHTIMINE VISUAALLENNUVÄLJAL (ADV)

(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkt ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt i)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3 –

Õppematerjal ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lähilennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

TEEMA ATM 2 – SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Maanduvate õhusõidukite ja eelnevalt maandunud või väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus

Allteema ATM 6.3 –

Keerisjälje ajapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.4 –

Vähendatud hajutusmiinimumid

TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 – LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus teenuse osutamise eest

Allteema ATM 10.2 –

Lähilennujuhtimisüksuse funktsioonid

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Maapealsed navigatsioonituled

Allteema ATM 10.5 –

Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave

Allteema ATM 10.6 –

Lennuväljaliikluse juhtimine

Allteema ATM 10.7 –

Liikluse juhtimine lennuväljaringil

Allteema ATM 10.8 –

Kasutusel olev lennurada

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilised mõõteriistad

Allteema MET 2.2 –

Muud meteoroloogiliste andmete allikad

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Stardiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Õhusõiduki liigi väljaselgitamine

Allteema ACFT 4.2 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 1.1 –

Kognitiivsed tegurid

TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Terviseseisund

TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID

Allteema HUM 3.1 –

Meeskonnatöö korraldamine (TRM)

Allteema HUM 3.2 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

Allteema HUM 3.3 –

Vastutustundlik käitumine

TEEMA HUM 4 – STRESS

Allteema HUM 4.1 –

Stress

Allteema HUM 4.2 –

Stressijuhtimine

TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA

Allteema HUM 5.1 –

Inimlik viga

Allteema HUM 5.2 –

Eeskirjade rikkumine

TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ

Allteema HUM 6.1 –

Teabevahetus

Allteema HUM 6.2 –

Koostöö ühe ja sama vastutusala piires

Allteema HUM 6.3 –

Koostöö eri vastutusalade vahel

Allteema HUM 6.4 –

Lennujuhi/piloodi koostöö

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lennuväljale

TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Lennuraja loata hõivamine

11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht

I lisa 4. liide

LÄHILENNUJUHTIMINE INSTRUMENTAALLENNUVÄLJAL (ADI) (TWR)

(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt ii)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3 –

Õppematerjal ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lähilennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

TEEMA ATM 2 – SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Väljuvate õhusõidukite hajutus saabuvatest õhusõidukitest

Allteema ATM 6.3 –

Maanduvate õhusõidukite ja eelnevalt maandunud või väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus

Allteema ATM 6.4 –

Keerisjälje ajapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.5 –

Vähendatud hajutusmiinimumid

TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 – LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus teenuse osutamise eest

Allteema ATM 10.2 –

Lähilennujuhtimisüksuse funktsioonid

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Maapealsed navigatsioonituled

Allteema ATM 10.5 –

Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave

Allteema ATM 10.6 –

Lennuväljaliikluse juhtimine

Allteema ATM 10.7 –

Liikluse juhtimine lennuväljaringil

Allteema ATM 10.8 –

Kasutusel olev lennurada

TEEMA ATM 11 – LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE – INSTRUMENTAALLENNUVÄLJAD

Allteema ATM 11.1 –

Lennud halva nähtavusega ja erivisuaallennu eeskirjad

Allteema ATM 11.2 –

Väljuvad lennud

Allteema ATM 11.3 –

Saabuvad lennud

Allteema ATM 11.4 –

Lähilennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilised mõõteriistad

Allteema MET 2.2 –

Muud meteoroloogiliste andmete allikad

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

Allteema NAV 2.3 –

Instrumentaalväljumised ja -saabumised

Allteema NAV 2.4 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAV 2.5 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

Allteema ACFT 2.2 –

ICAO lähenemise kategooriate kasutamine

TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Stardiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Õhusõiduki liigi väljaselgitamine

Allteema ACFT 4.2 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 1.1 –

Kognitiivsed tegurid

TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Terviseseisund

TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID

Allteema HUM 3.1 –

Meeskonnatöö korraldamine (TRM)

Allteema HUM 3.2 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

Allteema HUM 3.3 –

Vastutustundlik käitumine

TEEMA HUM 4 – STRESS

Allteema HUM 4.1 –

Stress

Allteema HUM 4.2 –

Stressijuhtimine

TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA

Allteema HUM 5.1 –

Inimlik viga

Allteema HUM 5.2 –

Eeskirjade rikkumine

TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ

Allteema HUM 6.1 –

Teabevahetus

Allteema HUM 6.2 –

Koostöö ühe ja sama vastutusala piires

Allteema HUM 6.3 –

Koostöö eri vastutusalade vahel

Allteema HUM 6.4 –

Lennujuhi/piloodi koostöö

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lennuväljale

TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Lennuraja loata hõivamine

11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht

I lisa 5. liide

PROTSEDUURILINE LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APP)

(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt iii)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3 –

Õppematerjal ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 – SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Horisontaalne hajutus

Allteema ATM 6.3 –

Hajutamise delegeerimine

TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Lähenemislennujuhtimine

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Liikluse haldamine

TEEMA ATM 11 – OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised ootamisprotseduurid

Allteema ATM 11.2 –

Lähenevad õhusõidukid

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

Allteema NAV 2.3 –

Instrumentaalväljumised ja -saabumised

Allteema NAV 2.4 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.5 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAV 2.6 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

Allteema ACFT 2.2 –

ICAO lähenemise kategooriate kasutamine

TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.6 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 1.1 –

Kognitiivsed tegurid

TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Terviseseisund

TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID

Allteema HUM 3.1 –

Meeskonnatöö korraldamine (TRM)

Allteema HUM 3.2 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

Allteema HUM 3.3 –

Vastutustundlik käitumine

TEEMA HUM 4 – STRESS

Allteema HUM 4.1 –

Stress

Allteema HUM 4.2 –

Stressijuhtimine

TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA

Allteema HUM 5.1 –

Inimlik viga

Allteema HUM 5.2 –

Eeskirjade rikkumine

TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ

Allteema HUM 6.1 –

Teabevahetus

Allteema HUM 6.2 –

Koostöö ühe ja sama vastutusala piires

Allteema HUM 6.3 –

Koostöö eri vastutusalade vahel

Allteema HUM 6.4 –

Lennujuhi/piloodi koostöö

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lähenemisjuhtimisüksusesse

TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht

I lisa 6. liide

PROTSEDUURILINE PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACP)

(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt iv)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3 –

Õppematerjal ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 – SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Horisontaalne hajutus

TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Piirkondlik lennujuhtimine

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Lennuliikluse haldamine

TEEMA ATM 11 – OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised protseduurid ootetsoonis

Allteema ATM 11.2 –

Ootavad õhusõidukid

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.3 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 1.1 –

Kognitiivsed tegurid

TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Terviseseisund

TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID

Allteema HUM 3.1 –

Meeskonnatöö korraldamine (TRM)

Allteema HUM 3.2 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

Allteema HUM 3.3 –

Vastutustundlik käitumine

TEEMA HUM 4 – STRESS

Allteema HUM 4.1 –

Stress

Allteema HUM 4.2 –

Stressijuhtimine

TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA

Allteema HUM 5.1 –

Inimlik viga

Allteema HUM 5.2 –

Eeskirjade rikkumine

TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ

Allteema HUM 6.1 –

Teabevahetus

Allteema HUM 6.2 –

Koostöö ühe ja sama vastutusala piires

Allteema HUM 6.3 –

Koostöö eri vastutusalade vahel

Allteema HUM 6.4 –

Lennujuhi/piloodi koostöö

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus piirkondlikku juhtimiskeskusesse

TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

I lisa 7. liide

SEIREGA LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APS)

(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt v)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

11. ÕPPEAINE:

LENNUVÄLJAD

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3 –

Õppematerjal ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 – SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Pikihajutus seire korral

Allteema ATM 6.3 –

Hajutamise delegeerimine

Allteema ATM 6.4 –

Keerisjälje vahemaapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.5 –

Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus

TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Lennujuhtimise seireteenus

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Lennuliikluse haldamine

Allteema ATM 10.5 –

Lennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA ATM 11 – OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised protseduurid ootetsoonis

Allteema ATM 11.2 –

Lähenevad õhusõidukid

Allteema ATM 11.3 –

Ootamine seire korral

TEEMA ATM 12 – TUNNUS

Allteema ATM 12.1 –

Tunnuse kindlakstegemine

Allteema ATM 12.2 –

Tunnuse säilitamine

Allteema ATM 12.3 –

Tunnuse kaotamine

Allteema ATM 12.4 –

Asukohateated

Allteema ATM 12.5 –

Tunnuse üleandmine

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Stabiliseeritud lähenemine

Allteema NAV 2.3 –

Instrumentaalväljumised ja -saabumised

Allteema NAV 2.4 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.5 –

Satelliidipõhised süsteemid

Allteema NAV 2.6 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

Allteema ACFT 2.2 –

ICAO lähenemise kategooriate kasutamine

TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.6 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 1.1 –

Kognitiivsed tegurid

TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Terviseseisund

TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID

Allteema HUM 3.1 –

Meeskonnatöö korraldamine (TRM)

Allteema HUM 3.2 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

Allteema HUM 3.3 –

Vastutustundlik käitumine

TEEMA HUM 4 – STRESS

Allteema HUM 4.1 –

Stress

Allteema HUM 4.2 –

Stressijuhtimine

TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA

Allteema HUM 5.1 –

Inimlik viga

Allteema HUM 5.2 –

Eeskirjade rikkumine

TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ

Allteema HUM 6.1 –

Teabevahetus

Allteema HUM 6.2 –

Koostöö ühe ja sama vastutusala piires

Allteema HUM 6.3 –

Koostöö eri vastutusalade vahel

Allteema HUM 6.4 –

Lennujuhi/piloodi koostöö

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

Allteema EQPS 3.4 –

Lennujuhtimise seiresüsteemi kasutamine

Allteema EQPS 3.5 –

Kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.4 –

Seireseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.5 –

Lennujuhtimise töötlemissüsteemi kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus lähenemisjuhtimisüksusesse

TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

Allteema ABES 3.6 –

Transpondri rike

11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD

TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE

Allteema AGA 1.1 –

Mõisted

Allteema AGA 1.2 –

Koordineerimine

TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA

Allteema AGA 2.1 –

Liiklusala

Allteema AGA 2.2 –

Manööverdusala

Allteema AGA 2.3 –

Lennurajad

TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED

Allteema AGA 3.1 –

Takistusvaba ala lennuväljade ümber

TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED

Allteema AGA 4.1 –

Asukoht

I lisa 8. liide

SEIREGA PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACS)

(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt vi)

SISUKORD

1. ÕPPEAINE:

SISSEJUHATUS KURSUSESSE

2. ÕPPEAINE:

LENNUNDUSÕIGUS

3. ÕPPEAINE:

LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

4. ÕPPEAINE:

METEOROLOOGIA

5. ÕPPEAINE:

NAVIGATSIOON

6. ÕPPEAINE:

ÕHUSÕIDUKID

7. ÕPPEAINE:

INIMTEGURID

8. ÕPPEAINE:

SEADMED JA SÜSTEEMID

9. ÕPPEAINE:

KUTSEKESKKOND

10. ÕPPEAINE:

EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE

TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE

Allteema INTR 1.1 –

Kursuse tutvustus

Allteema INTR 1.2 –

Kursuse administreerimine

Allteema INTR 1.3 –

Õppematerjal ja koolitusdokumendid

TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE

Allteema INTR 2.1 –

Kursuse sisu ja korraldus

Allteema INTR 2.2 –

Koolituse põhimõtted

Allteema INTR 2.3 –

Hindamisprotsess

2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS

TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS

Allteema LAW 1.1 –

Õigused ja tingimused

TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED

Allteema LAW 2.1 –

Aruanded

Allteema LAW 2.2 –

Õhuruum

TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL

Allteema LAW 3.1 –

Tagasiside andmise protsess

Allteema LAW 3.2 –

Ohutusalased uurimised

3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE

Allteema ATM 1.1 –

Lennujuhtimisteenus

Allteema ATM 1.2 –

Lennuinfoteenus (FIS)

Allteema ATM 1.3 –

Häireteenus (ALRS)

Allteema ATM 1.4 –

Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine

Allteema ATM 1.5 –

Õhuruumi korraldamine (ASM)

TEEMA ATM 2 – SIDE

Allteema ATM 2.1 –

Tõhus side

TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED

Allteema ATM 3.1 –

Lennujuhtimisüksuse load

Allteema ATM 3.2 –

Lennujuhtimisüksuse juhised

TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE

Allteema ATM 4.1 –

Koordineerimise vajalikkus

Allteema ATM 4.2 –

Koordineerimisvahendid ja -meetodid

Allteema ATM 4.3 –

Koordineerimisprotseduurid

TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE

Allteema ATM 5.1 –

Kõrguse mõõtmine

Allteema ATM 5.2 –

Takistustevaba kõrgus

TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE

Allteema ATM 6.1 –

Vertikaalne hajutus

Allteema ATM 6.2 –

Pikihajutus seire korral

Allteema ATM 6.3 –

Keerisjälje vahemaapõhine pikihajutus

Allteema ATM 6.4 –

Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus

TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD

Allteema ATM 7.1 –

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid

Allteema ATM 7.2 –

Maapealsed ohutusabinõud

TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE

Allteema ATM 8.1 –

Andmehaldus

TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)

Allteema ATM 9.1 –

Käitamiskeskkonna terviklikkus

Allteema ATM 9.2 –

Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine

Allteema ATM 9.3 –

Üleandmine/ülevõtmine

TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE

Allteema ATM 10.1 –

Vastutus ja teabe töötlemine

Allteema ATM 10.2 –

Lennujuhtimise seireteenus

Allteema ATM 10.3 –

Liikluse korraldamise protsess

Allteema ATM 10.4 –

Lennuliikluse haldamine

Allteema ATM 10.5 –

Lennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA ATM 11 – OOTAMINE

Allteema ATM 11.1 –

Üldised protseduurid ootetsoonis

Allteema ATM 11.2 –

Ootavad õhusõidukid

Allteema ATM 11.3 –

Ootamine seire korral

TEEMA ATM 12 – TUNNUS

Allteema ATM 12.1 –

Tunnuse kindlakstegemine

Allteema ATM 12.2 –

Tunnuse säilitamine

Allteema ATM 12.3 –

Tunnuse kaotamine

Allteema ATM 12.4 –

Asukohateated

Allteema ATM 12.5 –

Tunnuse üleandmine

4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA

TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED

Allteema MET 1.1 –

Ilmastikunähtused

TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD

Allteema MET 2.1 –

Meteoroloogilise teabe allikad

5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON

TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID

Allteema NAV 1.1 –

Kaardid ja skeemid

TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON

Allteema NAV 2.1 –

Navigatsioonisüsteemid

Allteema NAV 2.2 –

Navigatsiooniabi

Allteema NAV 2.3 –

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine

6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID

TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD

Allteema ACFT 1.1 –

Õhusõidukite mõõteriistad

TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD

Allteema ACFT 2.1 –

Keerisjälg

TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Allteema ACFT 3.1 –

Tõusuga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.2 –

Reisiga seotud tegurid

Allteema ACFT 3.3 –

Laskumisega seotud tegurid

Allteema ACFT 3.4 –

Majanduslikud tegurid

Allteema ACFT 3.5 –

Keskkonnategurid

TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD

Allteema ACFT 4.1 –

Tehnilised andmed

7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID

TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 1.1 –

Kognitiivsed tegurid

TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Allteema HUM 2.1 –

Väsimus

Allteema HUM 2.2 –

Terviseseisund

TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID

Allteema HUM 3.1 –

Meeskonnatöö korraldamine (TRM)

Allteema HUM 3.2 –

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

Allteema HUM 3.3 –

Vastutustundlik käitumine

TEEMA HUM 4 – STRESS

Allteema HUM 4.1 –

Stress

Allteema HUM 4.2 –

Stressijuhtimine

TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA

Allteema HUM 5.1 –

Inimlik viga

Allteema HUM 5.2 –

Eeskirjade rikkumine

TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ

Allteema HUM 6.1 –

Teabevahetus

Allteema HUM 6.2 –

Koostöö ühe ja sama vastutusala piires

Allteema HUM 6.3 –

Koostöö eri vastutusalade vahel

Allteema HUM 6.4 –

Lennujuhi/piloodi koostöö

8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID

TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE

Allteema EQPS 1.1 –

Raadioside

Allteema EQPS 1.2 –

Muu kõneside

TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE

Allteema EQPS 2.1 –

Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN)

Allteema EQPS 2.2 –

Automaatne andmevahetus

TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT

Allteema EQPS 3.1 –

Seadmete käitamine ja jälgimine

Allteema EQPS 3.2 –

Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid

Allteema EQPS 3.3 –

Lennuandmete süsteemid

Allteema EQPS 3.4 –

Lennujuhtimise seiresüsteemi kasutamine

Allteema EQPS 3.5 –

Kõrgetasemelised süsteemid

TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED

Allteema EQPS 4.1 –

Uued arengusuunad

TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE

Allteema EQPS 5.1 –

Piirangutele reageerimine

Allteema EQPS 5.2 –

Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.3 –

Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.4 –

Seireseadmete kasutusvõimaluste halvenemine

Allteema EQPS 5.5 –

Lennujuhtimise töötlemissüsteemi kasutusvõimaluste halvenemine

9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND

TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE

Allteema PEN 1.1 –

Õppekülastus piirkondlikku juhtimiskeskusesse

TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD

Allteema PEN 2.1 –

Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

Allteema PEN 2.2 –

Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad

TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED

Allteema PEN 3.1 –

Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele

TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE

Allteema PEN 4.1 –

Keskkonnakaitse

10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD

Allteema ABES 1.1 –

Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest

TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE

Allteema ABES 2.1 –

Side tõhusus

Allteema ABES 2.2 –

Vaimse ülekoormuse vältimine

Allteema ABES 2.3 –

Õhk-maa-koostöö

TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID

Allteema ABES 3.1 –

Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine

Allteema ABES 3.2 –

Raadioside katkemine

Allteema ABES 3.3 –

Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile

Allteema ABES 3.4 –

Eksinud või tundmatu õhusõiduk

Allteema ABES 3.5 –

Kõrvalekalded

Allteema ABES 3.6 –

Transpondri rike