25.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/5

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Leedu taotlus registreerida nimetus „Liliputas” (2).

(2)

Poola esitas 13. septembril 2013 vastulause ja 8. novembril 2013 põhjendatud vastuväite vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikele 2. Vastuväited loeti nõuetekohasteks.

(3)

Komisjon kutsus oma 8. jaanuari 2014. aasta kirjades huvitatud isikuid üles pidama asjakohaseid läbirääkimisi, et jõuda omavahelisele kokkuleppele vastavalt nende riigis kehtivatele menetlustele.

(4)

Leedu ja Poola ei jõudnud omavahel kokkuleppele.

(5)

Kuna kokkuleppele ei jõutud, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b osutatud menetlusele.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktile c väitis vastulause esitaja, et nimetuse „Liliputas” registreerimine kaitstud geograafilise tähisena ohustaks osaliselt identset nimetust, kaubamärke ja tooteid, mis on Poola turul õiguspäraselt olnud märksa kauem kui viis aastat enne seda, kui taotlus nimetuse „Liliputas” kaitstud geograafilise tähisena registreerimiseks avaldati Euroopa Liidu Teatajas (15. juuni 2013); vastulause esitaja andmete kohaselt seaks registreerimine ohtu Poola juustu „Liliput”, millel on juustuga „Liliputas” samad tunnused ja mille nimetus on foneetiliselt sarnane nimetusega „Liliputas”.

(7)

Vastulause esitaja teabe kohaselt kasutatakse Poolas nimetust „Liliput” tavaliselt väikesemõõtmeliste toodete, samuti väikese juustu puhul. Juustu nimetusega „Liliput” on Poolas seaduslikult toodetud ja turustatud alates 1971. aastast. Tooraine kasutamist käsitlevates ettevõtte standardites, tehnilistes juhendites ja normides on juust „Liliput” loetletud kõrvuti selliste juustuliikidega nagu Emmental, Gouda ja Edam. Poola juustule osutav kõnealune nimetus on populaarne Poola tarbijate hulgas ning see ei ole kuidagi seotud Leedu juustuga. Seepärast peetakse Poolas seda nimetust tavajuustu üldnimetuseks. Poola juustu „Liliput” omadused, mõõtmed ja välimus on samasugused nagu Leedu juustu „Liliputas” vastavad näitajad. Vastulause esitaja osutab ka asjaolule, et „Liliput” ja „Liliputas” on üldnimetust kandvad sarnased tooted. Seetõttu takistaks nimetuse „Liliputas” registreerimine kaitstud geograafilise tähisena Poola tootjate enda juustu „Liliput” tootmist või igal juhul juustu puhul nimetuse „Liliput” kasutamist.

(8)

Vastulause esitaja väidab ka, et asjaomane toode ja registreeritav nimetus ei vasta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõike 2 nõuetele. Nagu avaldatud koonddokumendis märgitud, on juustu nimetus „Liliputas” tingitud toote väikestest mõõtmetest. Seega ei tähenda nimetus „Liliputas”, et toode on pärit konkreetsest kohast, vaid seda, et nagu Poola juustu „Liliput” nimetus, osutab ka see üksnes juustu väikestele mõõtmetele. Lisaks sellele ei saa toote omadusi seostada selle geograafilise päritoluga – need tulenevad lihtsalt asjaolust, et toode laagerdub väikeste sõõrikutena. Kohaliku mikrohallituse (Penicillium pallidum Smith) mõju juustu „Liliputas” organoleptilistele omadustele ei ole tõendatud. Kuna toode on valmistatud endise NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu) riiklike standardite järgi, oli seda võimalik toota kõikjal Nõukogude Liidus – seega puudub konkreetne seos piiritletud geograafilise piirkonnaga. Juustu „Liliputas” tuleks kokkuvõttes pidada üldtooteks.

(9)

Mitmele Poola juustutootjale on võimaldatud kaitse kaubamärkidele, mis sisaldavad sõna „Liliput”. Näiteks on registreeritud sõnaline ja kujutiskaubamärk „Cheesland Liliput” ja „Ser liliput” ning taotletav sõnaline kaubamärk „Serenada Liliput”. Poola juustu „Liliput” toodang on märkimisväärne: 2013. aastal toodeti seda juustu tööstuslikult 2 762 tonni ja turustati 2 250 müügikohas kogu Poolas, 4,8 % toodangust eksporditi ELi turule. Juustu „Liliput” toodangust 90 % on hõlmatud kaubamärgiga. Vastulause esitaja arvates ohustaks nimetuse „Liliputas” registreerimine kaitstud geograafilise tähisena eespool nimetatud kaubamärkide olemasolu.

(10)

Hoolimata eespool nimetatud väidetest, mis vastulause esitaja esitas, on asjakohane registreerida nimetus „Liliputas” kaitstud geograafilise tähisena järgmistel põhjustel.

(11)

Kuigi nimetuse „Liliputas” kasutamine viitab kindlasti juustu väikestele mõõtmetele, on selge, et seos nimetuse ja suuruse vahel on Leedus poole sajandi jooksul kaduma läinud ning paralleelselt sellega on kujunenud tugev seos tootmispiirkonnaga. Vaieldamatult tähistatakse tänapäeval Leedus nimetusega „Liliputas” Belvederise külas käsitsi valmistatud poolkõva kvaliteetset juustu. Leedu tarbijad ei seosta seda nimetust Poola juustuga või tööstusliku juustutootmise standardiga. Isegi kui nimetus ei hõlma viidet geograafilisele piirkonnale, vastab nimetus „Liliputas” määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõikes 2 sätestatud määratlusele, mille kohaselt kaitstud geograafilise tähisega toote nimetusega tähistatakse toodet, mis on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist.

(12)

Eespool esitatut silmas pidades ei saa nimetust „Liliputas” pidada üldnimetuseks. Üldnimetused on sellised nimetused, millel on küll ajalooline seos piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, mida aga enam selle esialgse geograafilise päritoluga ei seostata. Nimetuse „Liliputas” puhul on olukord just vastupidine. Algselt ei olnud nimetusel seost geograafilise päritoluga, aga nüüd on nimetus tihedalt seotud toote tootmispiirkonnaga.

(13)

Toote omadusi ja mainet saab seostada toote geograafilise päritoluga. Kuigi avaldatud koonddokumendis on märgitud, et nimetus „Liliputas” anti juustule väikeste mõõtmete järgi, selgitatakse samas, et toote maitse ja lõhn on tingitud toote valmitamisest väikeste sõõrikutena. Juustu valmitatakse juustu sisemise mikrofloora ja mikrohallitusega (Penicillium pallidum Smith), mis kasvavad määratletud geograafilise piirkonna keldrites. Juustu „Liliputas” iseloomulik piimhape, värske maitse ja lõhn on tingitud Belvederise küla keldrites leiduvast iseloomulikust hallitusest. Piirkonna eritingimuste tõttu on sellel hallitusel võimalik seal elada. Hallituse tekkele ja säilimisele aitab kaasa ka asjaolu, et juust on käsitsi tehtud ja toodetud muul kui mehaanilisel viisil. Leedu piimatoodete esinumbri, juustu „Liliputas” kindel maine on hästi dokumenteeritud ja täpselt kirjeldatud avaldatud koonddokumendis.

(14)

Toodete „Liliputas” ja „Liliput” erinevused on seega üsna selged. Toodet „Liliputas” ei saa pidada üldtooteks.

(15)

Seoses väitega, et toode „Liliputas” oli hõlmatud NSVL standarditega ja seda võis valmistada kõikjal NSVL-s, tuleks märkida, et toodete lisamine kõnealustesse standarditesse oli tol ajal kohustuslik. Lisaks ei tähenda kõnealune asjaolu seda, et toodet, nagu seda on kirjeldatud Leedu algatusel lisatud standardis, oleks toodetud mujal. Igal juhul sai toode ajavahemikul 1969–1979 hulgaliselt auhindu, diplomeid, kvaliteedimärke ja medaleid ning oli alati äratuntav kui Leedu juust, mis on valmistatud Belvederise külas.

(16)

Nimetus „Liliput” on foneetiliselt sarnane registreeritava nimetusega „Liliputas”. Mõlemad nimetused on tingitud juustu väikestest mõõtmetest. Isegi kui juust „Liliputas” on eristatavate tunnuste, kvaliteedi ja mainega toode, on juustul „Liliput” omadusi, mille tõttu on see sarnane juustuga „Liliputas”. Kuna nimetused on sarnased ja võttes arvesse ka toodete visuaalset sarnasust, võiks määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 13 kohane nimetuse registreerimine põhjustada olukorra, et kui nimetus „Liliputas” registreeritakse, takistaks see Poola juustutootjaid nimetust „Liliput” kasutamast.

(17)

Tõenditest nähtub, et nimetuse „Liliput” kasutamine ei olnud mõeldud nimetuse „Liliputas” maine oma huvides ära kasutamiseks. Tarbijaid ei ole eksitatud ega ole saadudki eksitada toote tegeliku päritolu osas. Tegelikult on nende kahe toote jaoks olemas kaks eri turgu, kus nad on hästi tuntud ja õigesti määratletud. Nimetatud põhjustel ja kuna ilmnes, et nimetust „Liliput” on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne nimetuse „Liliputas” registreerimistaotluse komisjonile esitamist, tuleks õigluse ja tavapärase kasutuse huvides anda määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 15 lõikega 2 ette nähtud maksimaalne üleminekuperiood.

(18)

See järeldus ei pea tingimata tähendama seda, et mõiste „Liliput” kasutamine muutub ebaseaduslikuks. Kui vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 41 lõikele 2 on kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige olukorda tarbimispiirkondades ning liikmesriigi ja liidu asjaomaseid õigusakte arvesse võttes võimalik kindlaks teha, et nimetus „Liliput” on muutunud üldnimetuseks, siis ei mõjutaks kõnealuse nimetuse kasutamist nimetuse „Liliputas” registreerimine.

(19)

Mis puudutab nimetust „Liliput” sisaldavaid kaubamärke, mis on registreeritud, mida on taotletud või heauskselt kasutatud liidu territooriumil enne seda, kui esitati taotlus nimetuse „Liliputas” registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena, siis võib seoses kõnealuse tootega kõnealuseid kaubamärke vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 14 lõikele 2 jätkuvalt kasutada ja uuendada eeldusel, et kaubamärgiõiguse üldnõuded on muul moel täidetud.

(20)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Liliputas” kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(21)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,