18.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/126

(1)

Isikud, kes teatavad pädevatele asutustele määruse (EL) nr 596/2014 tegelikust või võimalikust rikkumisest (rikkumisest teatajad), võivad esitada pädevatele asutustele uut teavet ning aidata neil avastada turukuritarvitusi ja kehtestada nende eest karistusi. Rikkumisest teatamist võib aga pärssida hirm kättemaksu, diskrimineerimise või isikuandmete avalikustamise ees. Seepärast on vaja asjakohast rikkumisest teatamise korda, et tagada rikkumisest teatajate ja süüdistatavate üldine kaitse ja nende põhiõiguste austamine. Isikuid, kes teadlikult edastavad pädevatele asutustele valet või eksitavat teavet, ei tuleks lugeda rikkumisest teatajateks ja seega ei tuleks nende suhtes kohaldada kaitsemehhanisme.

(2)

Pädevad asutused peaksid võimaldama jääda rikkumisest teatamisel anonüümseks ja käesoleva direktiivi kaitsemehhanisme tuleks kohaldada ka siis, kui anonüümne rikkumisest teataja otsustab avalikustada pädevale asutusele oma isiku hilisemas etapis. Rikkumisest teatajad peaksid saama teatada rikkumisest kas sisekorra alusel, kui selline kord on olemas, või otse pädevale asutusele.

(3)

Määruse (EL) nr 596/2014 rikkumise teadete läbivaatamiseks ja rikkumisest teatajatega suhtlemiseks, samuti teadete sobivaks järelkontrolliks on vaja spetsiaalseid pädevate asutuste töötajaid, kes on saanud erialase väljaõppe, sealhulgas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade valdkonnas.

(4)

Isikutel, kes kavatsevad teatada määruse (EL) nr 596/2014 tegelikust või võimalikust rikkumisest, peaks olema võimalik teha teadlik otsus selle kohta, kas, kuidas ja millal rikkumisest teatada. Seepärast peaksid pädevad asutused tegema avalikkusele kättesaadavaks ja kergesti ligipääsetavaks teabe, mis käsitleb pädevate asutustega teabe vahetamise kanaleid, kohaldatavat korda ja pädeva asutuse spetsiaalseid töötajaid, kes tegelevad rikkumise teadetega. Kogu teave rikkumise teadete kohta peaks olema läbipaistev, kergesti arusaadav ja usaldusväärne, et edendada, mitte pärssida rikkumisest teatamist.

(5)

Et teabevahetus pädevate asutuste spetsiaalsete töötajatega oleks tulemuslik, peavad pädevad asutused olema kasutusele võtnud eri sidekanalid, mis peaksid olema kasutajasõbralikud ning võimaldama kirjalikku ja suulist, samuti elektroonilist ja mitteelektroonilist teabevahetust.

(6)

On oluline, et kord, mis on kehtestatud selleks, et kaitsta töölepingu alusel töötavaid isikuid (olenemata nende töösuhte laadist ja sellest, kas neile makstakse tasu või mitte), kes teatavad määruse (EL) nr 596/2014 rikkumisest või keda süüdistatakse kõnealuse määruse rikkumises, kaitseks selliseid isikuid kättemaksu, diskrimineerimise või muud liiki otsese või kaudse ebaõiglase kohtlemise eest. Ebaõiglane kohtlemine võib väljenduda sõltuvalt asjaoludest mitmel viisil. Seega tuleb üksikute juhtumite hindamisel kohaldada siseriiklikus õiguses sätestatud vaidluste lahendamise eeskirju või kohtumenetlusi.

(7)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevad asutused on kehtestanud asjakohase kaitsekorra rikkumise teadete ja nende isikute andmete töötlemiseks, kelle kohta on esitatud rikkumise teade. Selle korraga tuleks tagada, et iga rikkumisest teataja ja iga sellise isiku isikuandmed, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, on kaitstud menetluse kõikides etappides. Selle kohustusega ei tohiks piirata teabe avalikustamise kohustuse vajalikkust ja proportsionaalsust, kui teabe avalikustamist nõutakse liidu või siseriiklike õigusaktide alusel ning kui selle kohustuse suhtes kohaldatakse selliste õigusaktide alusel asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas uurimise või kohtumenetluste raames või selleks, et tagada teiste vabadused, kaasa arvatud selle isiku kaitseõigus, kelle kohta on esitatud rikkumise teade.

(8)

On väga oluline ja vajalik, et pädeva asutuse spetsiaalsed töötajad ja pädeva asutuse personali liikmed, kes saavad juurdepääsu teabele, mille rikkumisest teataja on esitanud pädevale asutusele, täidaksid ametisaladuse hoidmise kohustust ja tagaksid konfidentsiaalsuse teabe edastamisel nii pädeva asutuse sees kui ka väljapoole pädevat asutust, sealhulgas juhul, kui pädev asutus alustab seoses rikkumise teatega uurimist või tõendite kogumist või kasutab hiljem õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendeid.

(9)

Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on pädevas asutuses kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus tõendusmaterjalina. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (2) ja siseriiklikke õigusakte, millega kõnealune direktiiv on üle võetud.

(10)

Väga oluline on kaitsta rikkumisest teataja ja selle isiku isikuandmeid, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, et vältida ebaõiglast kohtlemist või maine kahjustamist isikuandmete avalikustamise, eelkõige asjaomast isikut paljastavate andmete avalikustamise tulemusel. Seepärast peaksid pädevad asutused kehtestama lisaks riigisisestele andmekaitsealastele õigusaktidele, millega on võetud üle direktiiv 95/46/EÜ, asjakohased andmekaitsemenetlused, millega keskendutakse rikkumistest teatajate ja nende isikute kaitsele, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, ning mis peaksid hõlmama pädeva asutuse sisest turvalist süsteemi, millele pääsevad ligi vaid volitatud töötajad.

(11)

Pädeval asutusel võib olla vaja edastada rikkumise teadetega seotud isikuandmeid, et kõnealuseid teateid hinnata ning viia läbi vajalikku uurimistegevust ning kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendeid. Andmete edastamisel pädeva asutuse sees või kolmandatele isikutele peaksid pädevad asutused säilitama kooskõlas siseriikliku õigusega võimalikult suure konfidentsiaalsuse.

(12)

Määruse (EL) nr 596/2014 rikkumises süüdistatavat isikut, kelle kohta on esitatud rikkumise teade, tuleks kaitsta, et vältida maine kahjustamist või muid negatiivseid tagajärgi. Peale selle tuleks rikkumise teate saamisele järgneva menetluse igas etapis igati austada kõnealuse isiku kaitseõigust ja õigust õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid tagama uurimise või hilisema kohtumenetluse raames sellise isiku kaitseõiguse, sealhulgas õiguse tutvuda toimikuga, õiguse olla ära kuulatud ja õiguse siseriiklike õigusaktide kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile seoses tema kohta tehtud otsusega.

(13)

Pädevate asutuste kehtestatud korra korrapärane ja vähemalt iga kahe aasta järel toimuv läbivaatamine peaks tagama, et see kord on piisav ja nõutaval tasemel ning täidab seega oma eesmärki. Selleks on oluline, et pädevad asutused hindaksid oma kogemusi ning vahetaksid kogemusi ja häid tavasid teiste pädevate asutustega.

(14)

Kuna üksikasjalikud eeskirjad rikkumisest teatajate kaitse kohta muudaksid kokkusobivuse tagamise riiklike süsteemidega, sealhulgas süsteemide halduslike, menetluslike ja institutsiooniliste aspektidega, liikmesriikide jaoks keerulisemaks, peab rakendusakt olema teataval määral paindlik. Paindlikkust on võimalik saavutada kõige paremini pigem direktiivi kui määrusega. Seega tundub direktiiv olevat kõige asjakohasem vahend, et võimaldada liikmesriikidel kohandada rikkumistest teatamise kord tulemuslikult oma siseriiklike süsteemide, sealhulgas institutsioonilise raamistikuga.

(15)

Kuna määrust (EL) nr 596/2014 hakatakse kohaldama 3. juulil 2016, on asjakohane, et liikmesriigid võtaksid käesoleva direktiiviga seotud sätted üle ja kohaldaksid neid alates 3. juulist 2016.

(16)

Käesolevas direktiivis esitatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

a)

anda kõikidele huvitatud isikutele teavet rikkumisest teatamise korra kohta;

b)

võtta vastu rikkumise teateid ja teostada nende järelkontrolli;

c)

hoida kontakti rikkumisest teatajaga, kui too on oma isikuandmed avalikustanud.

a)

sidekanalid rikkumise teadete vastuvõtmiseks ja järelkontrolli tegemiseks ning spetsiaalsete töötajatega ühenduse võtmiseks vastavalt artikli 6 lõikele 1, sealhulgas

b)

artiklis 5 nimetatud kord, mida kohaldatakse rikkumise teadete suhtes;

c)

artiklis 5 nimetatud rikkumise teadete suhtes kohaldatava korra kohaselt rikkumise teadete suhtes kohaldatav konfidentsiaalsuskord;

d)

töölepingu alusel töötavate isikute kaitsmise kord;

e)

selge kinnitus selle kohta, et isikud, kes annavad pädevale asutusele määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt teavet, ei riku teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning nad ei kanna sellise avalikustamisega seoses mingit vastutust.

a)

asjaolu, et rikkumise teateid on võimalik esitada ka anonüümselt;

b)

viis, kuidas pädev asutus võib nõuda rikkumisest teatajalt edastatud teabe selgitamist või rikkumisest teatajale kättesaadava lisateabe esitamist;

c)

rikkumisest teatajale rikkumise teate kohta antava tagasiside liik, sisu ja ajakava;

d)

rikkumise teadete suhtes kohaldatav konfidentsiaalsuskord, sealhulgas nende asjaolude üksikasjalik kirjeldus, mille korral võib avalikustada rikkumisest teataja konfidentsiaalseid andmeid kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artiklitega 27, 28 ja 29.

a)

need on eraldatud pädeva asutuse üldistest sidekanalitest, sealhulgas neist, mille kaudu pädev asutus vahetab oma tavalise tegevuse käigus teavet asutusesiseselt ja kolmandate isikutega;

b)

need on kavandatud ja loodud ning neid kasutatakse viisil, millega tagatakse teabe täielikkus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus ning hoitakse ära pädeva asutuse volitamata töötajate ligipääs;

c)

need võimaldavad säilitada püsivat teavet kooskõlas artikliga 7, et oleks võimalik teostada edasist uurimist.

a)

kirjalik rikkumise teade, mis edastatakse elektrooniliselt või paberkandjal;

b)

suuline rikkumise teade, mis edastatakse telefoni teel (kõne salvestatakse või mitte);

c)

kohtumine pädeva asutuse spetsiaalsete töötajatega.

a)

vestluse püsiva ja kättesaadava helisalvestisena või

b)

vestluse täieliku ja täpse ümberkirjutusena, mille koostavad pädevate asutuste spetsiaalsed töötajad. Juhul kui rikkumisest teataja on avalikustanud oma isiku, pakub pädev asutus talle võimalust telefonivestluse ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

a)

vestluse püsiva ja kättesaadava helisalvestisena või

b)

kohtumise täpse protokollina, mille koostavad pädeva asutuse spetsiaalsed töötajad. Juhul kui rikkumisest teataja on avalikustanud oma isiku, pakub pädev asutus talle võimalust kohtumise protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

a)

rikkumisest teatajatel on juurdepääs põhjalikule teabele ja nõuannetele siseriikliku õiguse kohaste õiguskaitsevahendite ja menetluste kohta, mis kaitsevad neid ebaõiglase kohtlemise eest, sealhulgas rahalise hüvitise nõudmise korra kohta;

b)

rikkumisest teatajatel on juurdepääs pädevate asutuste pakutavale tõhusale abile seoses kõigi asjakohaste asutustega, kes on kaasatud nende kaitsmisesse ebaõiglase kohtlemise eest, sealhulgas võimalus saada kinnitus rikkumisest teataja staatuse kohta töövaidlustes.