28.11.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 313/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2193,

25. november 2015,

keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (4) („tegevusprogramm”) tunnistatakse, et saasteainete heidet õhku on möödunud kümnendite jooksul märkimisväärselt vähendatud, kuid samal ajal on õhusaaste tase ikka veel probleemne mitmel pool Euroopas ning liidu elanikud puutuvad endiselt kokku õhusaasteainetega, mis võivad kahjustada nende tervist ja heaolu. Tegevusprogrammis tõdetakse, et ökosüsteeme kahjustab jätkuvalt ülemäärane lämmastiku ja väävli sadestumine, mis on seotud transpordisektorist, mittesäästlikest põllumajandustavadest ja energiatootmisest pärit heitega. Paljudes liidu piirkondades on õhusaaste tasemed siiani liidu kehtestatud piirnormidest kõrgemad ning liidu õhukvaliteedi standardid ei vasta endiselt Maailma Terviseorganisatsiooni seatud eesmärkidele.

(2)

Selleks et tagada tervislik keskkond kõigile, kutsutakse tegevusprogrammis üles võtma kohaliku tasandi meetmeid, mida täiendatakse sobivate meetmetega nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil. Eelkõige nõutakse selles tõhusamaid jõupingutusi, et saavutada täielik vastavus liidu õhukvaliteedi õigusaktidele ning määratleda strateegilised eesmärgid ja meetmed 2020. aasta järgseks ajaks.

(3)	Teadushinnangud näitavad, et liidu elanike eluiga väheneb õhusaaste tõttu keskmiselt kaheksa kuud.

(4)	Keskmise võimsusega põletusseadmetes kütuse põletamisel tekkiv saasteainete heide ei ole üldiselt reguleeritud liidu tasandil, kuigi selle osatähtsus õhusaastes suureneb, eelkõige seetõttu, et ajendatuna kliima- ja energiapoliitikast kasutatakse kütusena üha rohkem biomassi.

(5)

Kütuse põletamisele teatavates väikestes põletusseadmetes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (5) osutatud rakendusmeetmeid. Kiiresti on aga vaja võtta täiendavaid, direktiivi 2009/125/EÜ kohaseid meetmeid, et kaotada allesjäänud õiguslüngad. Kütuse põletamine suurtes põletusseadmetes on alates 7. jaanuarist 2013 reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/80/EÜ (7) kohaldamist jätkatakse direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõikega 2 hõlmatud suurte põletusseadmete suhtes kuni 31. detsembrini 2015.

(6)

Komisjon jõudis oma 17. mai 2013. aasta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 30 lõike 9 ja artikli 73 kohaselt tehtud läbivaatamist käsitlevas aruandes loomade intensiivkasvatusest ja põletusseadmetest eralduva heite kohta järeldusele, et kütuste põletamisel keskmise võimsusega põletusseadmetes on tõendatud selge potentsiaal õhusaaste kulutõhusaks vähendamiseks.

(7)

Liidu õhusaastega seonduvad hapestumise, eutrofeerumise, troposfääriosooni ja tahkete osakeste heite vähendamise rahvusvahelised kohustused on kokku lepitud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokollis, mida muudeti 2012. aastal, et suurendada olemasolevaid vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamise kohustusi ning kehtestada uued kohustused tahkete peenosakeste (PM2,5) vähendamiseks, mida tuleb hakata täitma alates 2020. aastast.

(8)

Komisjon kutsub oma 18. detsembri 2013. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Euroopa puhta õhu programm” üles võtma meetmeid, et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit õhusaasteainete heidet, viies sellega lõpule põletussektorit reguleeriva õigusraamistiku loomise. Euroopa puhta õhu programm täiendab saaste vähendamise tegevuskava aastani 2020, mis on sätestatud komisjoni 21. septembri 2005. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta ning selle raames töötatakse välja mõju vähendamise eesmärgid aastani 2030. Kõigi nimetatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleks kehtestada regulatiivne tegevuskava, sealhulgas meetmed keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduva heite piiramiseks.

(9)

Keskmise võimsusega põletusseadmeid tuleks töötada välja ja käitada viisil, mis edendab energiatõhusust. Eelkõige tuleks keskmise võimsusega põletusseadmete uuendamisel või suurte investeeringutega seotud otsuste tegemisel võtta lisaks majanduslikele kaalutlustele, tehnilistele võimalustele ja olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete olelusringile arvesse ka eelnimetatud kaalutlusi.

(10)	Selleks et tagada, et keskmise võimsusega põletusseadmete käitamine ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist, ei tohiks õhku eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piiramiseks võetavate meetmetega kaasneda muude saasteainete, nt süsinikmonooksiidi heite suurenemine.

(11)

Keskmise võimsusega põletusseadmed, mille suhtes juba kohaldatakse kogu liitu hõlmavaid miinimumnõudeid, näiteks seadmed, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL III peatükis sätestatud liitmiseeskirja, või seadmed, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid ning mida reguleeritakse seega nimetatud direktiivi IV peatükiga, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(12)	Käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta ka mõned muud keskmise võimsusega põletusseadmed, tulenevalt nende tehnilistest omadustest või konkreetsest kasutusotstarbest.

(13)

Kuna keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes, milles põletatakse rafineerimistehaste kütust eraldi või koos teiste kütustega energia tootmiseks mineraalõli ja gaasi rafineerimistehastes, ja tselluloosi tootmisel kasutatavate utilisaatorkatelde suhtes kohaldatakse juba direktiivi 2010/75/EL kohastes parimat võimalikku tehnikat käsitlevates järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga seotud heitetasemeid, ei tuleks käesolevat direktiivi kõnealuste seadmete suhtes kohaldada.

(14)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada nende põletusseadmete suhtes, sh kahest või enamast uuest keskmise võimsusega põletusseadmest koosneva kombinatsiooni suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ning väiksem kui 50 MW. Põletusseadmete kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksikuid põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on väiksem kui 1 MW. Õiguslünkade vältimiseks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ka uutest keskmise võimsusega põletusseadmetest koosneva kombinatsiooni suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 50 MW, ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL III peatüki kohaldamist.

(15)	Selleks et tagada õhku eralduva vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piiramine, peaks iga keskmise võimsusega põletusseade töötama üksnes juhul, kui pädev asutus on käitaja esitatud teabe põhjal sellele loa andnud või selle registreerinud.

(16)	Selleks et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvat heidet õhku, tuleks käesolevas direktiivis sätestada heite piirväärtused ja seirenõuded.

(17)

II lisas esitatud heite piirväärtusi ei tuleks kohaldada Kanaari saartel, Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral asuvate keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes nende seadmete eraldatud asukohaga seotud tehniliste ja logistiliste probleemide tõttu. Asjaomased liikmesriigid peaksid sätestama nendele seadmetele heite piirväärtused, et vähendada seadmetest õhku eralduvaid saasteaineid ning võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

(18)

Selleks et anda olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele piisavalt aega end kohandada käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele, tuleks heite piirväärtusi kohaldada selliste seadmete suhtes pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva algava kindlaksmääratud ajavahemiku lõppu.

(19)

Selleks et võtta arvesse teatavaid eriolukordi, kus heite piirväärtuste kohaldamine põhjustaks keskkonnatuluga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulusid, peaks liikmesriikidele jääma õigus mitte kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtusi nendele keskmise võimsusega põletusseadmetele, mida kasutatakse hädaolukorras ja käitatakse piiratud aja jooksul.

(20)

Kuna olemasolevatel keskmise võimsusega põletusseadmetel, mis kuuluvad väikestesse eraldatud võrkudesse ja üliväikestesse eraldatud võrkudesse, on infrastruktuuripiirangud ja nende ühendust tuleb hõlbustada, tuleks selliste seadmete käitajatele anda rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtustele.

(21)

Arvestades kaugkütte üldist kasu seoses suurt õhusaastet põhjustavate kütuste kasutuse vähenemisega kodudes ning energiatõhususe paranemise ja CO2-heite vähendamisega, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete, mis tarnivad olulise osa toodetavast kasulikust soojusest üldkasutatavasse kaugküttevõrku, käitajatele rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtustele.

(22)

Arvestades hiljutisi investeeringuid biomassi kasutatavatesse põletusseadmetesse eesmärgiga suurendada taastuvenergiaallikate kasutamist, mis on juba kaasa toonud väiksema saasteainete heite, ja sellega seotud investeerimistsükleid, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda selliste põletusseadmete käitajatele rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud heite piirväärtustele.

(23)

Arvestades gaasikompressorjaamade olulist osa riigi tasandi gaasi ülekandevõrkude usaldusväärsuse ja ohutu käitamise tagamisel ning nende uuendamisega seotud eripiiranguid, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda selliseid jaamu käigus hoidvate keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele rohkem aega, et kohandada seadmed käesolevas direktiivis sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtustele.

(24)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 193 ei takista käesolev direktiiv liikmesriike säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid. Neid meetmeid võib minna vaja näiteks piirkondades, kus õhu kvaliteet ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ (8) kohaste õhukvaliteedi kavade väljatöötamise osana hindama vajadust kohaldada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid heite piirväärtusi. Niisugustes hindamistes tuleks võtta arvesse teabevahetuse tulemusi parimate heite vähendamise tulemusnäitajate kohta, mida on võimalik saavutada parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogia abil. Komisjon peaks korraldama sellise teabevahetuse liikmesriikidega, asjaomaste tööstusharudega, sh käitajad ja tehnoloogia pakkujad, ja vabaühendustega, sh keskkonnakaitset edendavad organisatsioonid.

(25)	Liikmesriigid peaksid tagama, et keskmise võimsusega põletusseadme käitaja võtab vajalikke meetmeid, kui seade ei vasta käesoleva direktiivi sätetele. Liikmesriigid peaksid looma süsteemi, et kontrollida keskmise võimsusega põletusseadmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

(26)	Selleks et tagada käesoleva direktiivi tulemuslik rakendamine ja jõustamine, tuleks võimaluse ja vajaduse korral koordineerida kontrolli liidu muude õigusaktidega ette nähtud kontrolliga.

(27)	Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad direktiivi rakendamisega seotud teabele ligipääsu, tuleks kohaldada viisil, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (9) täieliku õigusmõju.

(28)

Selleks et piirata keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatena tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust, peaksid käitajate teabe esitamise, seire ja aruandluse kohustused olema proportsionaalsed ja mitte dubleeritud, võimaldades samal ajal teha pädeval asutusel tõhusat vastavuskontrolli.

(29)

Selleks et liikmesriikide esitatud teave käesoleva direktiivi rakendamise kohta oleks järjepidev ja sidus ning et edendada teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel, peaks komisjon Euroopa Keskkonnaameti abiga välja töötama elektroonilise aruandlusvahendi, mida liikmesriigid saaksid kasutada riiklike aruannete ja andmete haldamise otstarbel.

(30)

Komisjon peaks hindama vajadust muuta II lisas sätestatud uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtusi, võttes arvesse uusimaid tehnoloogiaid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma ka vajadust kehtestada konkreetsed heite piirväärtused muudele saasteainetele, nt süsinikmonooksiidile, ja võimalikud energiatõhususe miinimumstandardid.

(31)

Selleks, et kohanduda teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisa 2. osa punkti 2 sätteid, mis käsitlevad nõuetele vastavuse hindamist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused ning lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide aruandluskohustust, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused aruannete esitamiseks vajalike tehniliste vormide täpsustamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(33)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on parem keskkonnaseisund ja inimeste tervis, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta”) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga tagada harta keskkonnakaitset käsitleva artikli 37 kohaldamine.

(35)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (11) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, et piirata keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduva vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja tolmu heidet ning seeläbi vähendada heiteid õhku ja selliste heidetega seotud võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Käesoleva direktiiviga nähakse samuti ette õigusnormid süsinikmonooksiidi (CO) heite seireks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse põletusseadmetele, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ning väiksem kui 50 MW („keskmise võimsusega põletusseadmed”), olenemata nendes kasutatava kütuse liigist.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka artikli 4 kohaste uute keskmise võimsusega põletusseadmete kombinatsiooni suhtes, sealhulgas sellise kombinatsiooni suhtes, kus summaarne nimisoojusvõimsus on 50 MW või suurem, välja arvatud juhul, kui kõnealune kombinatsioon moodustab direktiivi 2010/75/EL III peatükiga reguleeritud põletusseadme.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistele põletusseadmetele:

a)	põletusseadmed, mida reguleeritakse direktiivi 2010/75/EL III või IV peatükiga;

b)	põletusseadmed, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/68/EÜ (12);

c)	põllumajandusettevõttes kasutatavad põletusseadmed, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või väiksem kui 5 MW ning mis kasutavad kütusena üksnes kodulindude töötlemata sõnnikut, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (13) artikli 9 punktis a;

d)	põletusseadmed, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil töötlemiseks;

e)	põletusseadmed, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil;

f)	järelpõletusseadmed, mis on mõeldud tööstusprotsessidest eralduva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

g)	kõik tehnilised seadmed, mida kasutatakse sõidukite, laevade või õhusõidukite jõuseadmena;

h)	avamereplatvormidel kasutatavad gaasiturbiinid, gaasi- ja diiselmootorid;

i)	katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed;

j)	vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed;

k)	keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;

l)	koksiahjud;

kauperid;

n)	krematooriumid;

o)	põletusseadmed, milles põletatakse rafineerimistehaste kütust eraldi või koos teiste kütustega energia tootmiseks mineraalõli ja gaasi rafineerimistehastes;

p)	utilisaatorkatlad tselluloosi tootmisseadmetes.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata teadus-, arendus- ja katsetamistegevuses kasutatavatele keskmise võimsusega põletusseadmetele. Liikmesriigid võivad käesoleva lõike kohaldamiseks kehtestada eritingimusi.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „heide”– põletusseadmest õhku eralduvad saasteained;

2) „heite piirväärtus”– põletusseadmest õhku eralduvates heitgaasides sisalduva aine kogus, mis on lubatud õhku heita teatava ajavahemiku jooksul;

3) „lämmastikoksiidid” (NOx)– lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid, väljendatuna lämmastikdioksiidina (NO2);

4) „tolm”– mis tahes kuju, struktuuri või tihedusega osakesed, mis hajuvad gaasifaasis proovivõtukoha tingimustes ning mida võib koguda filtreerimise teel teatavatel tingimustel pärast analüüsitava representatiivse gaasiproovi võtmist ning mis jäävad filtrist ülesvoolu ja filtrile pärast kuivatamist teatavates tingimustes;

5) „põletusseade”– tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;

6) „olemasolev põletusseade”– põletusseade, mis on võetud kasutusele enne 20. detsembrit 2018 või millele on antud luba enne 19. detsembrit 2017, lähtudes liikmesriigi õigusaktidest ja eeldusel, et seade võetakse kasutusele hiljemalt 20. detsembril 2018;

7) „uus põletusseade”– muu põletusseade kui olemasolev põletusseade;

8) „mootor”– gaasi-, diisel- või kahekütusemootor;

9) „gaasimootor”– ottomootori põhimõttel ja sädesüütega töötav sisepõlemismootor;

10) „diiselmootor”– diiselmootori põhimõttel ja survesüütega töötav sisepõlemismootor;

11) „kahekütusemootor”– survesüütega sisepõlemismootor, mis töötab vedelkütuste põletamisel diiselmootori põhimõttel ja gaaskütuste põletamisel ottomootori põhimõttel;

12) „gaasiturbiin”– pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist; see hõlmab nii avatud kui ka kombineeritud tsükliga gaasiturbiine ja koostootmisrežiimil gaasiturbiine, koos lisasüütega või ilma;

13) „väike eraldatud võrk”– väike eraldatud võrk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (14) artikli 2 punkti 26 tähenduses;

14) „üliväike eraldatud võrk”– üliväike eraldatud võrk direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punkti 27 tähenduses;

15) „kütus”– kõik tahked, vedelad ja gaasilised põlevmaterjalid;

16) „rafineerimistehaste kütus”– toornafta rafineerimise destilleerimis- ja ümbertöötlemisetapis tekkivad tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid, sealhulgas rafineerimistehase küttegaas, sünteesgaas, rafineerimistehase õlid ja naftakoks;

17) „jäätmed”– jäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (15) artikli 3 punkti 1 tähenduses;

18) „biomass”– kõik järgmised tooted või jäätmed:

a)	tooted, mis koosnevad põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, mida saab kasutada kütusena neis sisalduva energia kasutamiseks;

järgmised jäätmed:

i)	põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;

ii)	toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;

iii)	värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse;

iv)	korgijäätmed;

v)	puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;

19) „gaasiõli”–

a)	igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19 alla, või

b)	igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mille mahust destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C vähem kui 65 % (sealhulgas destillatsioonikaod) ja temperatuuril 350 °C vähemalt 85 % (sealhulgas destillatsioonikaod);

20) „maagaas”– looduslik metaan inertsete gaaside ja muude ainete sisaldusega kuni 20 mahuprotsenti;

21) „raske kütteõli”–

a)	igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodi 2710 19 51 kuni 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39 alla, või

igasugune toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud punktis 19 määratletud gaasiõli, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse ja mille mahust vähem kui 65 % (sealhulgas destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 250 °C ASTM D86 meetodi järgi. Kui destillatsiooni ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus samuti raske kütteõlina;

22) „töötunnid”– tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab ja eraldab heidet õhku, välja arvatud käivitus- ja seiskamisperioodid;

23) „käitaja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või haldab põletusseadet või kellele on liikmesriigi õiguse kohaselt antud majanduslik otsustusõigus seadme tehnilise toimimise üle;

24) „piirkond”– liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on õhukvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks ise piiritlenud, nagu on sätestatud direktiivis 2008/50/EÜ.

Artikkel 4

Liitmine

Kahest või enamast uuest keskmise võimsusega põletusseadmest koosnevat kombinatsiooni käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses ühe keskmise võimsusega põletusseadmena ning selle summaarne nimisoojusvõimsus saadakse nende seadmete nimisoojusvõimsuste liitmisel, kui

—	selliste keskmise võimsusega põletusseadmete heitgaasid väljutatakse ühise korstna kaudu, või

—	tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes oleks pädeva asutuse hinnangul võimalik väljutada selliste keskmise võimsusega põletusseadmete heitgaasid ühise korstna kaudu.

Artikkel 5

Load ja registreerimine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ühtegi uut keskmise võimsusega põletusseadet ei käitata ilma loata või seda registreerimata.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et alates 1. jaanuarist 2024 ei käitata ühtegi olemasolevat keskmise võimsusega põletusseadet nimisoojusvõimsusega üle 5 MW, ilma loata või seda registreerimata.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et alates 1. jaanuarist 2029 ei käitata ühtegi olemasolevat keskmise võimsusega põletusseadet, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või väiksem kui 5 MW, ilma loata või seda registreerimata.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks loa andmise ja registreerimise korra. Kõnealune kord peab sisaldama vähemalt kohustust, mille kohaselt peab käitaja teatama pädevale asutusele keskmise võimsusega põletusseadme käitamisest või kavatsusest sellist seadet käitada ning esitama vähemalt I lisas loetletud teabe.

4. Pädev asutus registreerib keskmise võimsusega põletusseadme või alustab sellele loa andmise menetlust ühe kuu jooksul pärast käitajalt lõikes 3 osutatud teate või teabe saamist. Pädev asutus teavitab käitajat registreerimisest või loa andmise menetluse alustamisest.

5. Pädev asutus peab registrit kõiki keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitleva teabe kohta, mis hõlmab ka I lisas loetletud teavet ja artikli 9 kohaselt saadud teavet. Olemasolevad keskmise võimsusega põletusseadmed kantakse registrisse käesoleva direktiivi kohase registreerimise või loa saamise kuupäeval. Pädev asutus teeb kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ registris sisalduva teabe muu hulgas interneti kaudu üldsusele kättesaadavaks.

6. Ilma et see mõjutaks keskmise võimsusega põletusseadmete loa omamise või registreerimise kohustust, võivad liikmesriigid siduvatesse üldnormidesse lisada nõudeid teatavatesse kategooriatesse kuuluvate keskmise võimsusega põletusseadmete kohta. Siduvate üldnormide vastuvõtmise korral võib luba või registreering lihtsalt sisaldada viidet kõnealustele normidele.

7. Direktiivi 2010/75/EL II peatükis reguleeritud käitiste osaks olevate keskmise võimsusega põletusseadmete puhul loetakse käesoleva artikli nõuded täidetuks, kui järgitakse kõnealust direktiivi.

8. Muude liikmesriigi või liidu õigusaktide alusel antud loa või nende kohaselt tehtud registreerimise võib ühendada lõike 1 kohaselt nõutava loa või registreerimisega, nii et luba antakse või põletusseade registreeritakse üks kord, tingimusel et nimetatud ühekordne luba sisaldab või registreerimine hõlmab käesolevas artiklis sätestatud teavet.

Artikkel 6

Heite piirväärtused

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL II peatükki, kohaldatakse käesoleva direktiivi II lisas sätestatud heite piirväärtusi asjakohasel juhul keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes.

II lisas sätestatud heite piirväärtusi ei kohaldata Kanaari saartel, Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral asuvate keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes. Asjaomased liikmesriigid sätestavad nendele seadmetele heite piirväärtused, et vähendada seadmetest õhku eralduvaid saasteained ning võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

2. Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi olemasolevast keskmise võimsusega põletusseadmest nimisoojusvõimsusega üle 5 MW eralduv SO2-, NOx- ja tolmu heide õhku ületada II lisa 1. osa tabelites 2 ja 3 sätestatud heite piirväärtusi.

Alates 1. jaanuarist 2030 ei tohi olemasolevast keskmise võimsusega põletusseadmest, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või väiksem kui 5 MW, eralduv SO2-, NOx- ja tolmu heide õhku ületada II lisa 1. osa tabelites 1 ja 3 sätestatud heite piirväärtusi.

3. Liikmesriigid võivad teha erandi II lisa 1. osa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud heite piirväärtuste järgimise kohustusest olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes, mida käitatakse kuni 500 töötundi aastas viie aasta libiseva keskmisena.

Liikmesriigid võivad suurendada esimeses lõigus osutatud piiri 1 000 töötunnini järgmises hädaolukorras või järgmistel erakorralistel asjaoludel:

—	seadet kasutatakse võrku ühendatud saarel saare peamise elektrivarustuse rikke korral elektrienergia varuallikana;

—	keskmise võimsusega põletusseadet kasutatakse erakordselt külmades ilmastikutingimustes soojuse tootmiseks.

Kõikidel käesolevas lõikes nimetatud juhtudel kohaldatakse tahkekütuseid põletavate seadmete suhtes tolmu heite piirväärtust 200 mg/Nm3.

4. Alates 1. jaanuarist 2030 tuleb väikesesse eraldatud võrku või üliväikesesse eraldatud võrku kuuluvate olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete puhul järgida II lisa 1. osa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud heite piirväärtusi.

5. Kuni 1. jaanuarini 2030 võivad liikmesriigid teha erandi olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega üle 5 MW II lisas sätestatud heite piirväärtuste järgimise kohustusest, kui vähemalt 50 % seadme toodetud kasulikust soojusest, mida arvutatakse viie aasta libiseva keskmisena, tarnitakse auru või kuuma veena üldkasutatavasse kaugküttevõrku. Sellise erandi tegemisel ei tohi pädeva asutuse kehtestatud SO2-heite piirväärtused ületada 1 100 mg/Nm3 ning tolmu piirväärtused 150 mg/Nm3.

Kuni 1. jaanuarini 2030 võivad liikmesriigid teha käesoleva direktiivi II lisas sätestatud tolmu heite piirväärtuste järgimise kohustusest erandi keskmise võimsusega põletusseadmetele, mis kasutavad põhikütusena tahket biomassi ning mis asuvad piirkondades, kus on direktiivi 2008/50/EÜ alusel tehtud hindamiste kohaselt tagatud nimetatud direktiivi piirväärtuste järgimine. Sellise erandi tegemisel ei tohi pädeva asutuse kehtestatud tolmu piirväärtused ületada 150 mg/Nm3.

Pädev asutus tagab igal juhul, et ei tekitata olulist saastet ning et tervikuna saavutatakse keskkonnakaitse kõrge tase.

6. Kuni 1. jaanuarini 2030 võivad liikmesriigid teha erandi olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega üle 5 MW, mis varustavad riigi tasandi gaasi ülekandesüsteemi ohutuse ja turvalisuse tagamiseks vajalikke gaasikompressorjaamasid, II lisa 1. osa tabelis 3 sätestatud NOx-heite piirväärtuste järgimise kohustusest.

7. Alates 20. detsembrist 2018 ei tohi uuest keskmise võimsusega põletusseadmest eralduv SO2-, NOx- ja tolmu heide õhku ületada II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.

8. Liikmesriigid võivad teha erandi II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtuste järgimise kohustusest uutele keskmise võimsusega põletusseadmetele, mida käitatakse kuni 500 töötundi aastas kolme aasta libiseva keskmisena. Sellise erandi tegemisel kohaldatakse tahkekütuseid põletavatele seadmetele tolmu heite piirväärtust 100 mg/Nm3.

9. Piirkonnas või piirkonna osas, kus ei täideta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirväärtusi, hindavad liikmesriigid vajadust kohaldada sellise piirkonna või piirkonna osa keskmise võimsusega põletusseadmetele rangemaid heite piirväärtusi kui on sätestatud käesolevas direktiivis, ning see oleks osa direktiivi 2008/50/EÜ artikli 23 kohaste õhukvaliteedi kavade arendamisest, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud teabevahetuse tulemusi ja tingimusel, et selliste heite piirväärtuste kohaldamine parandaks märgatavalt õhu kvaliteeti.

10. Komisjon korraldab liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega teabevahetuse parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude teemal.

Komisjon avaldab teabevahetuse tulemused.

11. Pädev asutus võib tavaliselt madala väävlisisaldusega kütust kasutava keskmise võimsusega põletusseadme puhul teha kuni kuueks kuuks erandi lõigetega 2 ja 7 ettenähtud SO2 piirväärtustest kinnipidamise kohustuse järgmisest, kui käitaja ei saa kõnealustest heite piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise puuduse tõttu katkenud.

Liikmesriigid teatavad komisjonile ühe kuu jooksul kõikidest esimese lõigu alusel tehtud eranditest.

12. Pädev asutus võib teha erandi lõigetes 2 ja 7 ettenähtud heite piirväärtuste järgimise kohustusest juhtudel, kui ainult gaaskütust kasutav keskmise võimsusega põletusseade peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ning tuleks seetõttu varustada sekundaarse saasteainete püüdeseadmega. Selline erand tehakse kõige rohkem kümneks päevaks, välja arvatud juhul, kui käitaja tõendab pädevale asutusele, et pikem periood on põhjendatud.

Liikmesriigid teatavad komisjonile ühe kuu jooksul kõikidest esimese lõigu alusel tehtud eranditest.

13. Kui keskmise võimsusega põletusseadmes kasutatakse samaaegselt kahte või enamat kütust, arvutatakse heite piirväärtus iga saasteaine kohta järgmiselt:

a)	võetakse igale üksikule kütusele vastav heite piirväärtus, nagu on sätestatud II lisas;

b)	määratakse kindlaks kütusele taandatud heite piirväärtus, mis saadakse punktis a osutatud iga üksiku heite piirvääruse korrutamise teel eraldi iga kütusega saavutatava nimisoojusvõimsusega, ning korrutis jagatakse kõigi kütustega saavutatavate soojusvõimsuste summaga, ja

c)	liidetakse iga kütuse kohta arvutatud heite piirväärtused.

Artikkel 7

Käitaja kohustused

1. Liikmesriigid tagavad, et käitaja seirab heitkoguseid kooskõlas vähemalt III lisa 1. osaga.

2. Mitut kütust kasutava keskmise võimsusega põletusseadme puhul tehakse heitkoguste seiret sellise kütuse või kütusesegu põletamise ajal, mille heide on tõenäoliselt suurem, ning ajavahemikul, mis vastab tavapärastele töötingimustele.

3. Käitaja salvestab ja töötleb kõiki seiretulemusi nii, et oleks võimalik kontrollida vastavust heite piirväärtustele kooskõlas III lisa 2. osas sätestatud normidele.

4. Selliste keskmise võimsusega põletusseadmete suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste täitmiseks sekundaarset saasteainete püüdeseadet, salvestab käitaja teavet, mis tõendab kõnealuse püüdeseadme pidevat toimimist.

5. Keskmise võimsusega põletusseadme käitaja säilitab järgmised andmed:

a)	luba või tõendusmaterjal pädeva asutuse tehtud registreerimise kohta ning vajaduse korral selle ajakohastatud versioon ja sellega seotud teave;

b)	lõigetes 3 ja 4 osutatud seire tulemused ja teave;

c)	vajaduse korral artikli 6 lõigetes 3 ja 8 osutatud töötundide andmed;

d)	andmed seadmes kasutatavate kütuste liigi ja koguse ning sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirete ja rikete kohta;

e)	andmed nõuete mittetäitmise kohta ning võetud meetmed, nagu on osutatud lõikes 7.

Esimese lõigu punktides b–e osutatud andmeid ja teavet tuleb säilitada vähemalt kuus aastat.

6. Pädeva asutuse nõudmisel teeb käitaja lõikes 5 loetletud andmed ja teabe põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks. Pädev asutus võib esitada sellise andmepäringu, et kontrollida käesoleva direktiivi nõuete järgimist. Pädev asutus esitab andmepäringu juhul, kui üldsuse esindaja taotleb juurdepääsu lõikes 5 loetletud andmetele või teabele.

7. Kui II lisas sätestatud heite piirväärtusi ei täideta, võtab käitaja vajalikud meetmed, et tagada nõuetele vastavuse taastamine võimalikult lühikese aja jooksul, ilma et see mõjutaks artikli 8 kohaselt nõutud meetmete võtmist. Liikmesriigid kehtestavad reeglid selle kohta, kuidas, kui sageli ja mis vormis peab käitaja pädevale asutusele teatama, et seade ei vasta nõuetele.

8. Käitaja annab pädevale asutusele igakülgset abi, mis võimaldab tal teha kontrolle, külastada tegevuskohta, võtta proove ja koguda teavet, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaldamisel.

9. Käitaja hoiab keskmise võimsusega põletusseadme käivitamise ja seiskamise perioodid võimalikult lühikesena.

Artikkel 8

Vastavuskontroll

1. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt III lisale mõõdetud saasteaine heitkogused ei ületa II lisas sätestatud heite piirväärtusi.

2. Liikmesriigid loovad keskkonnajärelevalvel või muudel meetmetel põhineva tõhusa süsteemi, et kontrollida vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

3. Nõuetele mittevastavuse korral tagavad liikmesriigid lisaks käitaja artikli 7 lõike 7 kohaselt võetud meetmetele, et pädev asutus nõuab käitajalt kõigi vajalike meetmete võtmist, millega tagada nõuetele vastavuse taastamine põhjendamatu viivituseta.

Kui nõuete täitmata jätmine põhjustab kohaliku õhukvaliteedi märkimisväärset halvenemist, peatatakse keskmise võimsusega põletusseadme töö, kuni nõuetele vastavus on taastatud.

Artikkel 9

Keskmise võimsusega põletusseadme muutmine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitaja teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta kõikidest sellistest keskmise võimsusega põletusseadmete kavandatavatest muudatustest, mis mõjutavad kohaldatavate heite piirväärtuste saavutamist.

Pädev asutus ajakohastab asjakohasel juhul luba või registreeringut.

Artikkel 10

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise eest.

Artikkel 11

Aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. oktoobriks 2026 ja 1. oktoobriks 2031 kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet sisaldava aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, meetmete kohta, mis on võetud selleks, et kontrollida, kas keskmise võimsusega põletusseadmeid käitatakse käesoleva direktiivi järgi, ning selleks võetud jõustamismeetmete kohta.

Esimeses lõigus osutatud aruannetest esimene sisaldab prognoosi keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduva SO2-, NOx- ja tolmu aastase koguheite kohta, rühmitatuna seadmeliigi, kütuseliigi ja võimsusklassi kaupa.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2021 ka aruande aastase CO koguheite prognoosi ja kogu olemasoleva teabe keskmise võimsusega põletusseadmete CO-heite kontsentratsioonide kohta, rühmitatuna kütuseliigi ja võimsusklassi kaupa.

3. Komisjon teeb lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandluse jaoks liikmesriikidele kättesaadavaks elektroonilise aruandlusvahendi.

Komisjon täpsustab rakendusaktidega aruannete esitamise tehnilisi vorme, et lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide aruandluskohustust käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohase teabe osas. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon esitab 12 kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kokkuvõtva aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes arvesse artikli 6 lõigete 11 ja 12 kohaselt saadud teavet.

5. Komisjoni abistab lõigete 3 ja 4 kohaste kohustuste täitmisel Euroopa Keskkonnaamet.

Artikkel 12

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab 1. jaanuariks 2020 läbi keskmise võimsusega põletusseadmete energiatõhususe edusammud ja hindab, kui kasulik on energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine kooskõlas parima võimaliku tehnikaga.

2. Komisjon hindab 1. jaanuariks 2023 vajadust vaadata läbi väikesesse eraldatud võrku või üliväikesesse eraldatud võrku kuuluvaid seadmeid käsitlevad sätted, samuti II lisa 2. osa, võttes arvesse tehnoloogia taset.

Nimetatud läbivaatamise raames hindab komisjon, kas on vaja reguleerida üksnes teatavate või kõikide keskmise võimsusega põletusseadmete CO-heidet.

Seejärel toimub läbivaatamine iga kümne aasta järel ja selle raames hinnatakse, kas on asjakohane kehtestada rangemaid heite piirväärtusi eelkõige uutele keskmise võimsusega põletusseadmetele.

3. Komisjon esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 13

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte III lisa 2. osa punkti 2 kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. detsembrist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 16

Karistused

Liikmesriigid sätestavad karistusnormid käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise eest ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused õigusnormid komisjonile teatavaks hiljemalt 19. detsembril 2017 ja teavitavad teda viivitamata kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 19. detsembriks 2017. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel neisse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 25. november 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1) ELT C 451, 16.12.2014, lk 134.

(2) ELT C 415, 20.11.2014, lk 23.

(3) Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. novembri 2015. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

I LISA

KÄITAJA POOLT PÄDEVALE ASUTUSELE ESITATAV TEAVE

1.	Keskmise võimsusega põletusseadme nimisoojusvõimsus (MW).

2.	Keskmise võimsusega põletusseadme liik (diiselmootor, gaasiturbiin, kahekütusemootor, muu mootoritüüp või muu keskmise võimsusega põletusseade).

3.	Kasutatud kütuse liik ja osakaal II lisas sätestatud kütusekategooriate järgi.

4.	Keskmise võimsusega põletusseadme käitamise alguskuupäev, või kui käitamise täpne alguskuupäev on teadmata, siis tõendusmaterjal selle kohta, et käitamist alustati enne 20. detsembrit 2018.

5.	Keskmise võimsusega põletusseadme või käitise, millele see kohaldub, tegevusvaldkond (NACE kood).

6.	Keskmise põletusseadme eeldatav töötundide arv aastas ning keskmine koormus.

7.	Juhul, kui kohaldatakse artikli 6 lõike 3 või 8 kohast erandit, käitaja allkirjaga kinnitus selle kohta, et keskmise võimsusega põletusseadet käitatakse maksimaalselt nendes lõigetes osutatud tundide arvu piires.

8.	Käitaja nimi ja registrijärgne asukoht ning paiksete keskmise võimsusega põletusseadmete puhul seadme asukoha aadress.

II LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD HEITE PIIRVÄÄRTUSED

Kõik käesolevas lisas sätestatud heite piirväärtused määratakse temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa; seejuures võetakse parandusteguriga arvesse heitgaaside veesisaldust; tahkekütusel töötavate keskmise võimsusega põletusseadmete puhul võetakse standarditud O2 sisalduseks 6 %, vedel- ja gaaskütusel töötavate keskmise võimsusega põletusseadmete, v.a mootorite ja gaasiturbiinide puhul 3 % ning mootorite ja gaasiturbiinide puhul 15 %.

1. OSA

Olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused

Tabel 1

Heite piirväärtused (mg/Nm3) olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete jaoks, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja väiksem või võrdne kui 5 MW, v.a mootorid ja gaasiturbiinid

Saasteaine	Tahke biomass	Muud tahkekütused	Gaasiõli	Vedelkütused (v.a gaasiõli)	Maagaas	Gaaskütused (v.a maagaas)
SO2	200 (1) (2)	1 100	—	350	—	200 (3)
NOX	650	650	200	650	250	250
Tolm	50	50	—	50	—	—

Tabel 2

Heite piirväärtused (mg/Nm3) olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmete jaoks, mille nimisoojusvõimsus on üle 5 MW, v.a mootorid ja gaasiturbiinid

Saasteaine	Tahke biomass	Muud tahkekütused	Gaasiõli	Vedelkütused (v.a gaasiõli)	Maagaas	Gaaskütused (v.a maagaas)
SO2	200 (4) (5)	400 (6)	—	350 (7)	—	35 (8) (9)
NOX	650	650	200	650	200	250
Tolm	30 (10)	30 (10)	—	30	—	—

Tabel 3

Olemasolevate mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtused (mg/Nm3)

Saasteaine	Keskmise võimsusega põletusseadme liik	Gaasiõli	Vedelkütused (v.a gaasiõli)	Maagaas	Gaaskütused (v.a maagaas)
SO2	Mootorid ja gaasiturbiinid	—	120	—	15 (11) (12)
NOX	Mootorid	190 (13) (14)	190 (13) (15)	190 (16)	190 (16)
NOX	Gaasiturbiinid (17)	200	200	150	200
Tolm	Mootorid ja gaasiturbiinid	—	10 (18)	—	—

2. OSA

Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirväärtused

Tabel 1

Heite piirväärtused (mg/Nm3) uute keskmise võimsusega põletusseadmete jaoks, v.a mootorid ja gaasiturbiinid

Saasteaine	Tahke biomass	Muud tahkekütused	Gaasiõli	Vedelkütused (v.a gaasiõli)	Maagaas	Gaaskütused (v.a maagaas)
SO2	200 (19)	400	—	350 (20)	—	35 (21) (22)
NOX	300 (23)	300 (23)	200	300 (24)	100	200
Tolm	20 (25)	20 (25)	—	20 (26)	—	—

Tabel 2

Uute mootorite ja gaasiturbiinide heite piirväärtused (mg/ Nm3)

Saasteaine	Keskmise võimsusega põletusseadme liik	Gaasiõli	Vedelkütused (v.a gaasiõli)	Maagaas	Gaaskütused (v.a maagaas)
SO2	Mootorid ja gaasiturbiinid	—	120 (27)	—	15 (28)
NOX	Mootorid (29) (30)	190 (31)	190 (31) (32)	95 (33)	190
NOX	Gaasiturbiinid (34)	75	75 (35)	50	75
Tolm	Mootorid ja gaasiturbiinid	—	10 (36) (37)	—	—

(1) Väärtust ei kohaldata seadmetele, mis põletavad üksnes puidupõhist tahket biomassi.

(2) 300 mg/Nm3 põhku põletavate seadmete puhul.

(3) 400 mg/Nm3 koksiahjude madala kütteväärtusega gaaside puhul (raua- ja terasetööstus).

(4) Väärtust ei kohaldata seadmetele, mis põletavad üksnes puidupõhist tahket biomassi.

(5) 300 mg/Nm3 põhku põletavate seadmete puhul.

(6) 1 100 mg/Nm3 seadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on üle 5 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW.

(7) 850 mg/Nm3 seadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on üle 5 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW ja milles põletatakse rasket kütteõli, kuni 1. jaanuarini 2030.

(8) 400 mg/Nm3 koksiahju madala kütteväärtusega gaaside puhul ning 200 mg/Nm3 kõrgahju madala kütteväärtusega gaaside puhul (raua- ja terasetööstus).

(9) 170 mg/Nm3 biogaasi puhul.

(10) 50 mg/Nm3 seadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on üle 5 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW.

(11) 60 mg/Nm3 biogaasi puhul.

(12) 130 mg/Nm3 madala kütteväärtusega koksiahjugaaside puhul ja 65 mg/Nm3 madala kütteväärtusega kõrgahjugaaside puhul (raua- ja terasetööstus).

(13) 1 850 mg/Nm3 järgmistel juhtudel:

i)	diiselmootorid, mida hakati ehitama enne 18. maid 2006,

ii)	kahekütusemootorid vedelkütuse režiimil.

(14) 250 mg/Nm3 mootorite puhul, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 5 MW.

(15) 250 mg/Nm3 mootorite puhul, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 5 MW; 225 mg/Nm3 mootorite puhul, mille nimisoojusvõimsus on üle 5 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW.

(16) 380 mg/Nm3 kahekütusemootorite puhul gaaskütuse režiimil.

(17) Heite piirväärtusi kohaldatakse üksnes koormusel üle 70 %.

(18) 20 mg/Nm3 seadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW.

(19) Väärtust ei kohaldata seadmete puhul, mis põletavad üksnes puidupõhist tahket biomassi.

(20) 1 700 mg/Nm3 väikestesse eraldatud võrkudesse või üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvate seadmete puhul kuni 1. jaanuarini 2025.

(21) 400 mg/Nm3 madala kütteväärtusega koksiahjugaaside korral ning 200 mg/Nm3 madala kütteväärtusega kõrgahjugaaside korral (raua- ja terasetööstus).

(22) 100 mg/Nm3 biogaasi puhul.

(23) 500 mg/Nm3 seadmete puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 5 MW.

(24) Väikestesse eraldatud võrkudesse või üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvate seadmete puhul 450 mg/Nm3 raske kütteõli põletamisel, mis sisaldab 0,2–0,3 % lämmastikku, ja 360 mg/Nm3 raske kütteõli põletamisel, mis sisaldab vähem kui 0,2 % lämmastikku, kuni 1. jaanuarini 2025.

(25) 50 mg/Nm3 seadmete puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 5 MW; 30 mg/Nm3 seadmete puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 5 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW.

(26) 50 mg/Nm3 seadmete puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 5 MW.

(27) 590 mg/Nm3 väikestesse eraldatud võrkudesse ja üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvate diiselmootorite puhul kuni 1. jaanuarini 2025.

(28) 40 mg/Nm3 biogaasi puhul.

(29) Aastas 500–1 500 tundi töötavad mootorid võidakse käesolevate heite piirväärtuste kohaldamisalast välja jätta, kui nende suhtes kohaldatakse esmaseid NOx-heite vähendamise meetmeid ja need vastavad joonealuses märkuses (4) sätestatud heite piirväärtustele.

(30) Väikestesse eraldatud võrkudesse ja üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvate seadmete puhul; 1 850 mg/Nm3 kahekütusemootorite puhul vedelkütuse režiimil ja 380 mg/Nm3 gaaskütuse režiimil; 1 300 mg/Nm3 diiselmootorite puhul, mille pöörlemissagedus on ≤ 1 200 rpm ja summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või väiksem kui 20 MW, ning 1 850 mg/Nm3 diiselmootorite puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW; 750 mg/Nm3 diiselmootorite puhul, mille pöörlemissagedus on > 1 200 rpm, kuni 1. jaanuarini 2025.

(31) 225 mg/Nm3 kahekütusemootorite puhul vedelkütuse režiimil.

(32) 225 mg/Nm3 diiselmootorite puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või väiksem kui 20 MW ja mille pöörlemissagedus on ≤ 1 200 rpm.

(33) 190 mg/Nm3 kahekütusemootorite puhul gaaskütuse režiimil.

(34) Heite piirväärtusi kohaldatakse üksnes koormusel üle 70 %.

(35) 550 mg/Nm3 väikestesse eraldatud võrkudesse või üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvate seadmete puhul kuni 1. jaanuarini 2025.

(36) 75 mg/Nm3 väikestesse eraldatud võrkudesse või üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvate diiselmootorite puhul kuni 1. jaanuarini 2025.

(37) 20 mg/Nm3 seadmete puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 5 MW.

III LISA

HEITESEIRE JA NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE

1. OSA

Käitaja heiteseire

Perioodilist mõõtmist nõutakse vähemalt

—	iga kolme aasta tagant keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW;

—	igal aastal keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on üle 20 MW.

Teise võimalusena punktis 1 osutatud sagedustele võidakse keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, millele kohaldatakse artikli 6 lõiget 3 või 8, nõuda perioodilist mõõtmist vähemalt iga kord pärast

—	kolmekordse maksimaalse aastase keskmise töötundide arvu saavutamist, mida kohaldatakse artikli 6 lõike 3 või 8 alusel, keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on võrdne või suurem kui 1 MW ja võrdne või väiksem kui 20 MW;

—	maksimaalse aastase keskmise töötundide arvu saavutamist, mida kohaldatakse artikli 6 lõike 3 või 8 alusel, keskmise võimsusega põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus on üle 20 MW.

Perioodilised mõõtmised ei toimu mingil juhul harvemini kui üks kord iga viie aasta järel.

Mõõta tuleb üksnes

a)	selliste saasteainete sisaldust, millele on käesolevas direktiivis kehtestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks;

b)	CO-heidet kõikide seadmete puhul.

Esimene mõõtmine tehakse nelja kuu jooksul seadmele kasutusloa andmisest või seadme registreerimisest või käitamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, mis on hilisem.

Teise võimalusena võib peale punktides 1, 2 ja 3 osutatud SO2 mõõtmise kasutada SO2-heite määramiseks muid asjakohaseid meetodeid, mis on pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud.

Teise võimalusena punktis 1 osutatud perioodilisele mõõtmisele võivad liikmesriigid nõuda pidevseiret.

Pidevseire korral kontrollitakse automatiseeritud mõõtmise süsteeme vähemalt kord aastas standardmeetoditega tehtava paralleelmõõtmise abil ning käitaja teavitab pädevat asutust nende kontrollide tulemustest.

Saasteainete proovivõtu- ja analüüsimeetodid ning protsessiparameetrite mõõtmine, samuti kõikide punktides 5 ja 6 osutatud alternatiivide kasutamine toimub usaldusväärseid, representatiivseid ja võrreldavaid tulemusi andvate meetodite kohaselt. Sellele nõudele vastavaks loetakse meetodeid, mis vastavad ühtlustatud EN standarditele. Mõõdetakse ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tüüpoludele vastava ühtlase koormusega. Käivitamise ja seiskamise perioode selles kontekstis ei arvestata.

2. OSA

Nõuetele vastavuse hindamine

Perioodiliste mõõtmiste korral loetakse artiklis 6 osutatud heite piirväärtused täidetuks, kui iga mõõtmiste seeria või pädeva asutuse kehtestatud reeglite kohaste muude hinnangute tulemused ei ületa asjaomaseid heite piirväärtusi.

Pidevseire korral hinnatakse artiklis 6 osutatud heite piirväärtustele vastavust direktiivi 2010/75/EL V lisa 4. osa punktis 1 sätestatu kohaselt.

Valideeritud keskmised väärtused määratakse kindlaks direktiivi 2010/75/EL V lisa 3. osa punktide 9 ja 10 kohaselt.

Keskmiste heite väärtuste arvutamisel ei võeta arvesse väärtusi, mis on mõõdetud artikli 6 lõigetes 11 ja 12 osutatud ajavahemikel või käivitamise ja seiskamise ajal.