24.11.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 306/31 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2119,
20. november 2015,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitpaneelide tootmiseks
(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8062 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon lõi oma 16. mai 2011. aasta otsusega, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) (2) artiklile 13, foorumi, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. |
(2) |
Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 4 sai komisjon 24. septembril 2014 nimetatud foorumi arvamuse puitpaneelide tootmist käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta ning tegi selle avalikult kättesaadavaks. |
(3) |
Käesoleva otsuse lisas määratletud parima võimaliku tehnika alased järeldused (PVT-järeldused) on PVT-viitedokumendi põhielement, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete ja vajaduse korral asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandamismeetmete kohta. |
(4) |
Direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks loa tingimuste kehtestamisel viidatakse PVT-järeldustele ja pädevad asutused peaksid kehtestama heite piirväärtused, mis tagavad, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületata heitetasemeid, mis on seotud PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga. |
(5) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas esitatud parima võimaliku tehnika alased järeldused puitpaneelide tootmise kohta võetakse vastu.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 20. november 2015
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Karmenu VELLA
(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(2) ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.
LISA
PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA KOHASED JÄRELDUSED PUITPANEELIDE TOOTMISEKS
KOHALDAMISALA | 32 |
ÜLDISED KAALUTLUSED | 33 |
MÕISTED JA LÜHENDID | 34 |
1.1. |
ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED | 36 |
1.1.1. |
Keskkonnajuhtimissüsteem | 36 |
1.1.2. |
Hea töökorraldus | 37 |
1.1.3. |
Müra | 38 |
1.1.4. |
Heide pinnasele ja põhjavette | 38 |
1.1.5. |
Energiajuhtimine ja energiatõhusus | 39 |
1.1.6. |
Lõhnateke | 40 |
1.1.7. |
Jäätmete ja jääkide käitlus | 40 |
1.1.8. |
Seire | 41 |
1.2. |
HEIDE ÕHKU | 43 |
1.2.1. |
Suunatud heide | 43 |
1.2.2. |
Hajusheide | 47 |
1.3. |
VETTEHEIDE | 48 |
1.4. |
TEHNIKATE KIRJELDUS | 49 |
1.4.1. |
Heide õhku | 49 |
1.4.2. |
Vetteheide | 51 |
KOHALDAMISALA
Käesolevates parima võimaliku tehnika kohastes järeldustes (PVT-järeldustes) on käsitletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.1 alapunktis c määratletud tootmistegevust, täpsemalt:
— |
tööstuskäitistes ühe või mitme alljärgneva puitpaneelide liigi tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas: orienteeritud laastuga plaadid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid. |
Eelkõige käsitletakse käesolevates PVT-järeldustes järgmisi protsesse ja tegevusvaldkondi:
— |
puitpaneelide valmistamine; |
— |
kohapealsed põletusseadmed (sealhulgas mootorid), mis tekitavad kuuma gaasi otsekuumutusega kuivatite jaoks; |
— |
vaikudega immutatud paberi valmistamine. |
Käesolevates PVT-järeldustes ei ole käsitletud järgmisi tegevusvaldkondi ega protsesse:
— |
kohapealsed põletusseadmed (sealhulgas mootorid), mis ei tekita kuuma gaasi otsekuumutusega kuivatite jaoks; |
— |
töötlemata plaatide lamineerimine, lakkimine või värvimine. |
Lisaks võivad käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised viitedokumendid.
Viitedokument |
Valdkond |
Õhku- ja vetteheite seire tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest (tulemustele suunatud seire, ROM) |
Õhku- ja vetteheite seire |
Suured põletusseadmed (LCP) |
Põletustehnikad |
Jäätmete põletamine (WI) |
Jäätmete põletamine |
Energiatõhusus (ENE) |
Energiatõhusus |
Jäätmekäitlus (WT) |
Jäätmekäitlus |
Ladustamisel tekkiv heide (EFS) |
Materjalide ladustamine ja käitlemine |
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM) |
Tehnikate majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju |
Suuremahuline orgaaniliste tööstuskemikaalide tootmine (LVOC) |
Melamiini, karbamiid-formaldehüüd-vaikude ja metüleendifenüüldiisotsüanaadi tootmine |
ÜLDISED KAALUTLUSED
PARIM VÕIMALIK TEHNIKA
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud tehnikate loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid tehnikaid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.
Kui ei ole öeldud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.
PVTGA SAAVUTATAV ÕHKUHEITE TASE
Kui ei ole öeldud teisiti, osutab käesolevates PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatav õhkuheite tase saasteainete sellistele kontsentratsioonidele, mida väljendatakse eraldunud saasteaine massi sisaldusega heitgaasis standardtingimustel (273,15 K, 101,3 kPa), mõõdetuna kuivas gaasis, ning seda väljendatakse ühikuga mg/Nm3.
Hapniku võrdlustasemed on järgmised:
Heiteallikas |
Hapnikusisalduse võrdlustase |
Puitlaastplaatide otsekuumutusega kuivatid või orienteeritud laastuga plaatide otsekuumutusega kuivatid eraldi või koos pressiga |
18 mahuprotsenti hapnikku |
Kõik muud allikad |
Ilma hapniku korrektsioonita |
Järgnevalt on esitatud valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel.
kus |
|
PVT-ga saavutatav saasteainete õhkuheite tase osutab proovivõtuperioodi keskmisele väärtusele, mis tähendab järgmist:
kolme järjestikuse, vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise keskmine väärtus (1)
PVTGA SAAVUTATAV VETTEHEITE TASE
Käesolevates PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatav vetteheite tase osutab kontsentratsiooni väärtusele (eraldunud ainete mass vee koguse kohta), mida väljendatakse ühikuga mg/l.
Kõnealune PVTga saavutatav heitetase osutab ühe aasta jooksul saadud proovide keskmisele, mis tähendab vooluhulgaga kaalutud keskmist kõigist 24 tunnistest liitproovidest, mille kogumisel arvestatakse voolukiirust ja mis on võetud ühe aasta jooksul asjaomase näitaja jaoks ettenähtud miinimum-sagedusega tavapärastel käitamistingimustel.
Vooluhulgaga kaalutud keskmine kõigist 24 tunnistest liitproovidest, mille kogumisel arvestatakse voolukiirust, arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus |
|
Aega arvestavat proovivõttu võib kasutada tingimusel, et suudetakse tõendada voolu piisav stabiilsus.
Kõik PVTga saavutatavad vetteheite tasemed mõõdetakse heite käitisest väljumise kohas.
MÕISTED JA LÜHENDID
Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:
Mõiste |
Määratlus |
COD |
Keemiline hapnikutarve; hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine oksüdeerimiseks süsihappegaasiks (tavaliselt peetakse silmas analüüsi dikromaadiga oksüdeerimise meetodi abil). |
Pidev mõõtmine |
Pidev mõõdetava näitaja suuruse määramine, kasutades püsivalt paigaldatud automatiseeritud mõõtmissüsteemi (AMS) või heite pidevmõõtesüsteemi (HPMS). |
Pidevpress |
Lintpress, mis avaldab survet katkematult liikuvale kiuvaibale. |
Hajusheide |
Heide, mis ei välju kindlate heitepunktide, nagu nt korstnate kaudu. |
Otsekuumutusega kuivati |
Kuivati, kus põletusseadmest või muust allikast väljuvad gaasid on kuivatatavate laastude, kiukimpude või kiududega otseses kontaktis. Kuivatus saavutatakse konvektsiooni teel. |
Tolm |
Tahkete osakeste üldkogus. |
Olemasolev käitiseosa |
Käitiseosa, mis ei ole uus käitiseosa. |
Kiud |
Puidu või muu taimse materjali lignotselluloossed osad, mis on saadud mehaanilisel või termomehaanilisel pulbi valmistamisel defibraatoris. Kiudusid kasutatakse lähtematerjalina kiudplaatide tootmisel. |
Kiudplaat |
Nagu on määratletud standardis EN 316, st paneel nimipaksusega 1,5 mm või rohkem, mis on valmistatud lignotsellulooskiududest kuumuse ja/või rõhu mõjul. Kiudplaatide hulka kuuluvad märgmeetodil valmistatud plaadid (kõvad, poolkõvad ja pehmed) ja kuivmeetodil valmistatud plaadid (MDF). |
Lehtpuit |
Rühm puiduliike, sealhulgas haab, pöök, kask ja eukalüpt. Lehtpuidu mõiste vastandiks on mõiste okaspuit. |
Kaudkuumutusega kuivati |
Kuivati, milles kuivatamine saavutatakse üksnes soojuskiirguse ja -juhtimise teel. |
Kiuvaiba moodustamine |
Laastude, kiukimpude või kiudude laotamine kiuvaiba moodustamiseks, mis seejärel suunatakse edasi pressi alla. |
Mitmekorruseline press |
Surveseade ühe või mitme eraldi moodustatud paneeli pressimiseks. |
Uus käitiseosa |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt kasutusloa saanud käitiseosa või pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist täielikult asendatud käitiseosa. |
NOX |
Lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud NO2.-na. |
OSB |
Orienteeritud laastuga plaat, nagu see on määratletud standardis EN 300, st mitmekihiline plaat, mis koosneb peamiselt puidu kiukimpudest koos sideainega. Välimise kihi kiukimbud on orienteeritud plaadi pikkuse või laiuse järgi või on nendega paralleelsed. Sisemise kihi kiud võivad olla orienteeritud igas suunas, üldiselt on need väliskihtide kiukimpude suhtes täisnurga all. |
PB |
Puitlaastplaadid, nagu on määratletud standardis EN 309, st puiduosakestest (puiduhelbed, laastud, pilpad, saepuru jms) ja/või muust laastude kujul lignotselluloossest materjalist (linakiud, kanepikiud, suhkruroo pressimisjäätmed jms) surve ja kuumuse mõjul ning liimi lisamisega valmistatud paneelmaterjal. |
PCDD/F |
Polüklooritud dibenzo-dioksiinid ja -furaanid |
Perioodiline mõõtmine |
Mõõtmine teatavate ajavahemike tagant käsitsi- või automaatsete etalonmeetoditega. |
Tehnoloogiline vesi |
Tehnoloogilises protsessis kasutatud ja saastunud vesi, välja arvatud pindmine äravooluvesi. |
Taaskasutuspuit |
Peamiselt puitu sisaldav materjal. Taaskasutuspuit võib olla kasutuses olnud puit või puidujäägid. Taaskasutusse võetud puit on materjal, mis sisaldab peamiselt puitu, mis on saadud vahetult pärast tarbimist ringlusse võetud puidust. |
Defibreerimine |
Puidulaastude kiududeks muutmine, kasutades defibraatorit. |
Ümarpuit |
Puupalk. |
Okaspuit |
Okaspuude, sealhulgas männi ja kuuse puit. Okaspuidu mõiste vastandiks on mõiste lehtpuit. |
Pindmine äravooluvesi |
Sademete äravoolu- ja drenaaživesi, mis on kogutud välitingimustes asuvatelt puidu laoplatsidelt ning ka siseruumides asuvatelt käitlusaladelt. |
TSS |
Hõljuvaine kogusisaldus (heitvees); kogu hõljuvaine massikontsentratsioon, mis on mõõdetud klaaskiudfiltrilt gravimeetriliselt. |
TVOC |
Lenduvad orgaanilised ühendid kokku, väljendatud C-na (õhus). |
Puidu eelnev ja täiendav töötlemine |
Igasugune puiduosakeste, laastude, kiukimpude või kiudude ja pressitud paneelide aktiivne käsitsemine, töötlemine, ladustamine. Eelnev töötlemine hõlmab igasugust puidu töötlemist alates sellest hetkest, kui puittooraine väljub ladustamisplatsilt. Täiendav töötlemine hõlmab kõiki protsesse pärast seda, kui paneel väljub pressi alt ning kuni selleni, kui toorpaneel või lisandväärtusega paneeltoode viiakse ladustamisele. Puidu eelnev ja täiendav töötlemine ei hõlma kuivatamist ega paneelide pressimist. |
1.1. ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED
1.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteem
PVT 1. |
Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
Mõnel juhul on järgmised kavad keskkonnajuhtimissüsteemi osad:
|
Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.
1.1.2. Hea töökorraldus
PVT 2. |
Tootmisprotsessi keskkonnamõju vähendamiseks on PVT hea töökorralduse põhimõtete rakendamine, kasutades kõiki allpool esitatud tehnikaid.
|
PVT 3. |
Õhkuheite vähendamiseks on PVT jääkgaaside töötlemissüsteemide käitamine nii, et tavapärastes töötingimustes on nende töökindlus hea ja need töötavad optimaalse võimsusega. |
Teatud ebatavaliste töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi töökord, seda eelkõige:
i) |
käivitamise ja seiskamise ajaks; |
ii) |
muude eriolukordade puhuks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt põletusseadme ja/või jääkgaasi töötlemissüsteemi korralised ja erakorralised hooldus- ja puhastustööd). |
1.1.3. Müra
PVT 4. |
Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks on PVT ühe allpool nimetatud tehnika või nende kombinatsiooni kasutamine.
|
1.1.4. Heide pinnasele ja põhjavette
PVT 5. |
Pinnasele ja põhjavette sattuva heite ärahoidmiseks on PVT kasutada järgmisi tehnikaid:
|
1.1.5. Energiajuhtimine ja energiatõhusus
PVT 6. |
Energiatarbimise vähendamiseks on PVT energia tegevuskava vastuvõtmine, mis hõlmab kõiki alljärgnevaid tehnikaid:
|
PVT 7. |
Energiatõhususe suurendamiseks on PVT põletusseadme käitamise optimeerimine, jälgides ja kontrollides võtmetähtsusega näitajaid (O2, CO, NOx) ning rakendades üht või mitut järgnevatest tehnikatest.
|
PVT 8. |
Energia tõhusaks kasutamiseks märja kiu ettevalmistamisel puitkiudplaatide tootmisel on PVT ühe või mitme järgneva tehnika kasutamine.
|
1.1.6. Lõhnateke
PVT 9. |
Lõhnatekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle käitisest levimise vähendamiseks on PVT lõhnahalduskava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:
|
Rakendatavus on piiratud juhtudega, kui lõhnateket võib eeldada ja/või neist on teatatud elamupiirkonnas või muudes tundlikes piirkondades (nt puhkealadel).
PVT 10. |
Lõhnatekke ärahoidmiseks ja vähendamiseks on PVT kuivatist ja pressist väljuva jääkgaasi töötlemine PVT 17 ja 19 kohaselt. |
1.1.7. Jäätmete ja jääkide käitlus
PVT 11. |
Jäätmete tekke ärahoidmiseks või kui see ei ole võimalik, siis kõrvaldamisele saadetava jäätmekoguse vähendamiseks on PVT jäätmekava vastuvõtmine ja rakendamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1); selle kavaga tagatakse tähtsuse järjekorras seda, et jäätmete teke hoitakse ära, jäätmed valmistatakse ette korduskasutuseks, võetakse ringlusse või taaskasutusse. |
PVT 12. |
Kõrvaldamisele saadetavate tahkete jäätmete koguse vähendamiseks on PVT ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine:
|
PVT 13. |
Biomassi põletamisest tekkiva koldetuha ja räbu ohutu käitlemise ja taaskasutuse tagamiseks on PVT kõigi alljärgnevate tehnikate kasutamine.
|
1.1.8. Seire
PVT 14. |
PVT on õhku- ja vetteheite seire ning tehniliste suitsugaaside seire kooskõlas EN standarditega vähemalt allpool ettenähtud sagedusega. ENi normide puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, liikmesriigi või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.
Kuivatist õhku eralduva ning kuivatist ja pressist õhku eralduva kombineeritud töödeldud heite seire
Suunatud õhkuheite seire eelneva ja täiendava töötlemise käigus
Põlemisel tekkiva suitsugaasi seire, mida pärast kasutatakse otsekuumutusega kuivatis (12)
Vetteheite seire puidukiu tootmisel
Pindmisest äravooluveest tuleneva vetteheite seire
|
PVT 15. |
Heitkoguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks kasutatavate tehnikate stabiilsuse ja tõhususe tagamiseks on PVT sobivate asendusnäitajate jälgimine. |
Jälgitavad asendusnäitajad võivad hõlmata järgmist: jääkgaasi vool; jääkgaasi temperatuur; heidete visuaalne välimus; veevool ja vee temperatuur gaasipuhastites; pingelangus elektrifiltrites; ventilaatori kiirus ja rõhu langus kottfiltrite läbimisel. Asendusnäitajate valimine sõltub heitkoguste ärahoidmiseks ja vähendamiseks rakendatud tehnikast.
PVT 16. |
PVT on tootmisprotsessi käigus vetteheite seisukohalt oluliste protsessi näitajate pidev jälgimine, sealhulgas heitvee, pH ja temperatuuri jälgimine. |
1.2. HEIDE ÕHKU
1.2.1. Suunatud heide
PVT 17. |
Kuivatist pärineva heite ärahoidmiseks või vähendamiseks on PVT kuivatusprotsessi tasakaalustatud toimimise saavutamine ja selle juhtimine ning ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine.
Tabel 1 PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed (PVT SHT) kuivatist väljuva ning kuivatist ja pressist väljuva kombineeritud ja töödeldud heite puhul
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14. |
PVT 18. |
NOX õhkuheite ärahoidmiseks või vähendamiseks otsekuumutusega kuivatist on PVT tehnika a kasutamine või tehnika a kasutamine koos tehnikaga b.
Tabel 2 PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT) otsekuumutusega kuivatist õhku eralduva NOX puhul
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14. |
PVT 19. |
Selleks, et hoida ära või vähendada õhkuheidet pressist, on PVT pressist väljuvate torustikku kogutud jääkgaaside jahutamine ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni rakendamine.
Tabel 3 PVTga saavutavad heitetasemed (PVT SHT) pressist õhku eralduva heite puhul
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14. |
PVT 20. |
Tolmuheite vähendamiseks puidu eelneva ja täiendava töötlemise, puitmaterjali edasitoimetamise ning kiuvaiba moodustamise käigus on PVT kas kott- või tsüklonfiltri kasutamine. |
Ohutusprobleemide tõttu ei pruugi kottfilter või tsüklonfilter olla sobiv, kui toorainena kasutatakse taaskasutuspuitu. Sellisel juhul võib kasutada saastevähenduse märgmeetodit (nt skraber).
Tabel 4
PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT) õhkusuunatud tolmuheite puhul, mis tekib puidu eelneva ja täiendava töötlemise, puitmaterjali edasitoimetamise ning kiuvaiba moodustamise käigus
Näitaja |
Ühik |
PVT SHT (proovivõtmisperioodi keskväärtus) |
Tolm |
mg/Nm3 |
< 3–5 (21) |
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14.
PVT 21. |
Paberi immutamiseks kasutatavatest kuivatusahjudest väljuvate lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine.
Tabel 5 Paberi immutamiseks ettenähtud kuivatusahjus PVTga saavutatav õhkuheite tase (PVT SHT) lenduvate orgaaniliste ühendite kogusumma (TVOC) ja formaldehüüdi heite puhul
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14. |
1.2.2. Hajusheide
PVT 22. |
Selleks et hoida ära või, kui see ei ole võimalik, vähendada pressist väljuvat hajusheidet õhku, on PVT jääkgaaside kogumise optimeerimine ning jääkgaaside suunamine töötlemisele (vt PVT 19). |
Jääkgaaside tõhus kogumine ja töötlemine (vt PVT 19) nii pressist väljumisel kui ka kogu pressi ulatuses pidevpressi puhul. Olemasolevate mitmekorruseliste presside puhul võib pressi korpusesse sulgemine olla ohutuse tagamise põhjustel piiratud.
PVT 23. |
Selleks, et vähendada puitmaterjali transpordi, käitlemise ja ladustamise käigus tekkinud tolmu hajusheidet õhku, on PVT tolmukontrolli kava koostamine ja rakendamine keskkonnajuhtimise süsteemi osana (vt PVT 1) ning ühe või mitme alljärgneva tehnika rakendamine.
|
1.3. VETTEHEIDE
PVT 24. |
Kogutud heitvee saastekoormuse vähendamiseks on PVT mõlema alljärgneva tehnika kasutamine
|
PVT 25. |
Pindmise äravooluvee vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada alljärgnevate tehnikate kombinatsioone
Tabel 6 PVTga saavutatav heitetase (PVT SHT) hõljuvaine kogusisalduse jaoks pindmise äravooluvee otsesel laskmisel vastuvõtvasse veekogusse
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14. |
PVT 26. |
Selleks, et hoida ära puidukiu tootmise käigus tekkivat tehnoloogilist heitvett või vähendada selle kogust, on PVT vee taasringlusse võtmise maksimeerimine |
Suletud või avatud süsteemis saadetakse uuesti ringlusse laastude pesemisel, keetmisel ja/või defibreerimisel kasutatud vesi, olles seda käitise tasemel töödelnud tahkete osakeste mehaaniliseks eemaldamiseks kõige asjakohasemal viisil või aurutamisega.
PVT 27. |
Puidukiu tootmisel tekkiva vetteheite vähendamiseks on PVT järgmiste tehnikate kombinatsioonide kasutamine.
Tabel 7 PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT SHT) puidukiu tootmise tehnoloogilise heitvee otsesel laskmisel vastuvõtvasse veekogusse
Asjaomast seiret kirjeldatakse tehnikas PVT 14. |
PVT 28. |
Selleks, et hoida ära ja vähendada õhu märgpuhastussüsteemidest pärit heitvett, mida on enne veekogusse laskmist vaja töödelda, on PVT ühe või mitme alljärgneva tehnika kasutamine.
|
1.4. TEHNIKATE KIRJELDUS
1.4.1. Heide õhku
Tehnika |
Kirjeldus |
Biofilter |
Biofilter lagundab orgaanilised ühendid bioloogilise oksüdeerimise teel. Jääkgaasivoog juhitakse läbi inertsest materjalist (nt plastik või keraamika) toetava täidise, mille peal orgaanilised ühendid oksüdeeritakse looduslike mikroorganismide toimel. Biofilter on tundlik tolmu, kõrge temperatuuri või jääkgaasi sisenemistemperatuuri suurte kõikumiste suhtes. |
Bioskraber |
Bioskraber on biofilter, mis on ühendatud märgskraberiga, milles eeltöödeldakse jääkgaasi, eemaldatakse sellest tolm ja langetatakse jääkgaasi sisenemistemperatuuri. Vesi ringleb pidevalt, sisenedes ülalt täidisega kolonni ning tilkudes täidist mööda alla. Vesi koguneb settebasseini, milles toimub edasine lagundamine. pH korrigeerimine ja toitainete lisamine võivad lagundamisele kaasa aidata. |
Tsüklon |
Tsüklonis kasutatakse tolmu eemaldamiseks jääkgaasivoogudest inertsi; gaas pannakse pöörlema ja rakendatakse sellega tsentrifugaaljõude; tavaliselt on tsüklonid koonilises korpuses. Tsükloneid kasutatakse eeltöötluseks enne edasist tolmu või orgaaniliste ühendite vähendamist. Tsükloneid võib kasutada üksikult või multitsüklonina. |
Tsüklonfilter |
Tsüklonfiltri puhul kasutatakse tsüklonmeetodi (jämedama tolmu eemaldamiseks) ja kottfiltri (peenema tolmu püüdmiseks) kombinatsiooni |
Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja) |
Elektrifiltri tööpõhimõte on osakeste laadimine ja eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes. |
Märgelektrifilter (WESP) |
Märgelektrifilter koosneb märgpuhastusetapist, mille käigus jääkgaasid puhastatakse ja kondenseeritakse, ning elektrifiltri märgrežiimist, mille käigus eemaldatakse kollektoriplaatidele kogunenud materjal veega loputamise teel. Enamasti on paigaldatud ka mehhanism (udupüüdur (demister)) veepiiskade eemaldamiseks enne heitgaasi väljalaskmist. Kogutud tolm eraldatakse veefaasist. |
Kottfilter |
Kottfiltrid on kootud või vildistatud poorsest kangast, mis laseb läbi gaasi, aga peab kinni tahked osakesed. Kottfiltri kasutamiseks on vaja valida suitsugaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal. |
Katalüütiline termooksüdeerija |
Katalüütilised termooksüdeerijad hävitavad orgaanilised ühendid katalüütiliselt metalli pinnal ja termiliselt põlemiskambris, kus kütuse (tavaliselt maagaas) ja jääkgaasides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite põletamise leek kuumutab jääkgaasijuga. Põletamistemperatuur on vahemikus 400–700 °C. Soojust on võimalik tagastada enne töödeldud heitgaaside väljalaskmist. |
Regeneratiivne termooksüdeerija |
Termooksüdeerijad hävitavad orgaanilised ühendid termiliselt põlemiskambris, kus kütuse (tavaliselt maagaas) ja jääkgaasides sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite põletamisest tekkinud leek kuumutab jääkgaasijuga. Põletamise temperatuur on vahemikus 800 °C – 1 100 °C. Regeneratiivsetel termooksüdeerijatel on kaks või enam keraamilist kolonnitäidise kambrit, kus esimeses kambris ühest põletamistsüklist tekkivat soojust kasutatakse kolonnitäidise kuumutamiseks teises kambris. Töödeldud jääkgaasist saab soojuse tagastada enne heitgaasi väljalaskmist. |
UTWS- ühendatud kuumutus- ja kuivatussüsteem, milles osa kuivatist väljuvatest jääkgaasidest põletatakse ja need läbivad soojusvaheti enne puitmaterjali kuivatamist |
UTWS on saksakeelne akronüüm: „Umluft” (kuivati jääkgaaside taasringlusse võtmine), „Teilstromverbrennung” (kuivati jääkgaasi suunatud voo osaline järelpõletamine), „Wärmerückgewinnung” (kuivati jääkgaasi soojustagastus), „Staubabscheidung” (tolmukäitlus: põletusseadmest väljunud gaasivoost kinnipüütud tolmu käitlemine). UTWS on soojusvaheti ja põletusseadmega kombineeritud trummelkuivati, milles võetakse ringlusse kuivati jääkgaas. Kuivati ringlusse võetud jääkgaas on kuum auruvoog, mida saab kasutada auruga kuivatamisel. Kuivati jääkgaas soojendatakse soojusvahetis suitsugaaside põletamisest saadud kuumusega ning juhitakse tagasi kuivatisse. Osa kuivati jääkgaasijoast juhitakse pidevalt põlemiskambrisse järelpõletamisele. Puidu kuivatamisel tekkinud saasteained hävitatakse soojusvahetis ja järelpõletamisel. Põletusseadmest väljajuhitud suitsugaase töödeldakse kottfiltris või elektrifiltris. |
Märgskraber |
Märgskraberid püüavad ja eemaldavad tolmu inertskokkupõrgetega, otsese püüdmise ja absorptsiooniga veefaasis. Märgskraberid võivad olla mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega, nt pihustusskraber, põrkeplaadiskraber või Venturi skraber, ning neid võib kasutada tolmu eeltöötlemiseks või eraldiseisva tehnikana. Mingil määral saab orgaanilisi ühendeid eemaldada või nende eemaldamist parandada kemikaalide lisamisega puhastusvette (sellega saavutatakse keemiline oksüdeerimine või mõni muu muutus). Saadud vedelikku tuleb töödelda, et eraldada kogutud tolm setitamise või filtrimise teel. |
1.4.2. Vetteheide
Tehnika |
Kirjeldus |
Bioloogiline töötlus |
Lahustunud orgaaniliste ainete bioloogiline oksüdeerimine, kasutades mikroorganismide ainevahetust või orgaanilise materjali anaeroobne lagundamine heitvees mikroorganismide toimel. Bioloogilisele töötlusele järgneb tavaliselt hõljuvaine eemaldamine nt setitamise teel. |
Koagulatsioon ja helvestamine |
Koagulatsiooni ja helvestamist kasutatakse hõljuvaine heitveest eraldamiseks ning neid viiakse sageli läbi üksteisele järgnevate etappidena. Koagulatsioonil lisatakse hõljuvainele vastupidiselt laetud koagulante. Helvestamist tehakse polümeeride lisamisega, mille tagajärjel tahked mikroosakesed liituvad kokkupõrkel ning tekivad suuremad helbed. |
Flotatsioon |
Suurte helveste ehk hõljuvate osakeste eraldamine heitveest nende toomisega suspensiooni pinnale. |
Lahustunud õhu flotatsioon |
Flotatsiooni tehnikad, mille puhul koaguleerunud ja helvestatud materjali eraldamiseks kasutatakse rõhu langetamist ja lahustunud õhu eraldumist selle tulemusel. |
Filtrimine |
Tahke aine eraldamine jääkveest poorse keskkonna läbimisel. See hõlmab erinevaid tehnikaid, nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine ja ultrafiltrimine. |
Õli ja vee eraldamine |
Lahustumatute süsivesinike eraldamine ja ekstraheerimine, kasutades eri faaside (vedelik-vedelik või tahke-vedelik) tiheduse erinevusi. Suurema tihedusega faas settib ja väiksema tihedusega faas tõuseb pinnale. |
Settimisbasseinid |
Suure pindalaga basseinid tahkete ainete passiivseks gravitatsiooniliseks settimiseks. |
Setitamine |
Hõljuvosakeste ja -aine eraldamine gravitatsioonilise settimisega. |
(1) Iga näitaja puhul võib kasutada sobivamat ajavahemikku mõõtmiseks, kui 30-minutiline mõõtmine ei ole proovivõtu- ja analüüsimeetodite piiratud võimaluste tõttu asjakohane.
(2) Tahkete biokütuste klassifitseerimiseks võib kasutada standardit EN 14961-1:2010.
(3) Lenduvad orgaanilised ühendid kokku. Standardi EN ISO 25140 või EN ISO 25139 kohaselt seiratud metaan lahutatakse tulemusest, kui kütusena kasutatakse maagaasi, veeldatud naftagaasi vms.
(4) Ei ole asjakohane, kui kütusena kasutatakse peamiselt puidupõhiseid kütuseid, maagaasi, veeldatud naftagaasi vms.
(5) Sealhulgas As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl ja V.
(6) Asjakohane juhul, kui saastunud taaskasutuspuitu kasutatakse kütusena.
(7) Asjakohane, kui rakendatakse selektiivset mittekatalüütilist taandamist.
(8) Kuni EN standard puudub, on eelistatud lähenemisviis isokineetiline proovivõtt puhastusseadmes kasutatud lahusest kuumutatud mõõtevarva ja filtriboksiga ning ilma mõõtevarva pesemiseta; selline proovivõtt põhineb US EPA M316 meetodil.
(9) Standardi EN ISO 25140 või EN ISO 25139 kohaselt seiratud metaan lahutatakse tulemusest, kui kütusena kasutatakse maagaasi, veeldatud naftagaasi vms.
(10) Kuni EN standard puudub, on eelistatud lähenemisviis isokineetiline proovivõtt puhastusseadmes kasutatud lahusest kuumutatud mõõtevarva ja filtriboksiga ning ilma mõõtevarva pesemiseta; selline proovivõtt põhineb US EPA M316 meetodil.
(11) Proovivõtu kottfiltritest või tsüklonfiltritest võib asendada filtri läbimisel toimuva rõhu languse pidevseirega; selline rõhu langus kujutab endast indikatiivset asendusnäitajat.
(12) Mõõtmine tehakse punktis, mis asub enne suitsugaasi segamist muude õhuvoogudega, ning üksnes juhul, kui see on tehniliselt võimalik.
(13) Majanduslikel ja keskkonnahoiu põhjustel asendatakse keemilise hapnikutarbe määramine üha sagedamini orgaanilise süsiniku üldsisalduse määramisega. Nende kahe näitaja korrelatsioon tuleks määrata iga konkreetse käitise puhul.
(14) Sealhulgas As, Cr, Cu, Ni, Pb ja Zn.
(15) Kui vool on esindusliku proovi võtmise jaoks ebapiisav, võib äravooluga võrdelise proovi asendada mõne muu standardse proovivõtmisega.
(16) Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.1.
(17) Neid PVT SHTsid ei kohaldata, kui peamise toorainena kasutatakse mändi.
(18) Heitkoguseid alla 30 mg/Nm3 võib saavutada UTWS-kuivati kasutamisega.
(19) Kui kasutatakse peaaegu ainult taaskasutuspuitu, võib heitkoguste ülemine piir ulatuda kuni 15 mg/Nm3.
(20) Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.1.
(21) Kui kottfiltrit või tsüklonfiltrit ei saa kasutada, võib heite ülemine piir olla kuni 10 mg/Nm3.
(22) Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.1.
(23) Palgi pindmisest osast saadud saematerjal, koorega või ilma, mis saadakse esimesel saagimisel, kui palk muudetakse prussiks.
(24) Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.2.
(25) Tehnika kirjeldus on esitatud punktis 1.4.2.
(26) Tehnikate kirjeldus on esitatud punktis 1.4.2.