25.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 250/18

(1)

Ühendkuningriik teatas komisjonile 5. jaanuari 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 9. jaanuaril 2004, oma kavatsusest kehtestada Põhja-Iirimaal maksuvähendus, mida kohaldatakse Põhja-Iirimaal kaevandatud ja seal kaubanduslikul eesmärgil kasutatava esmase täitematerjali suhtes ning Põhja-Iirimaal kaevandatud esmasest täitematerjalist toodetud ja seal kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate töödeldud toodete suhtes; maksuvähendus („meede”) puudutab Ühendkuningriigis täitematerjalidele kehtestatud maksu.

(2)

Meetmest teatati algse Põhja-Iirimaal täitematerjalimaksu algse soodustuse muudatusena (2), mille komisjon kinnitas oma 24. aprilli 2002. aasta otsusega juhtumi N863/01 (3) kohta (otsus N863/01).

(3)

7. mail 2004 võttis komisjon vastu otsuse vastuväidete puudumise kohta meetme suhtes (4) (7. mai 2004. aasta otsus).

(4)

30. augustil 2004 kaebasid British Aggregates Association, Healy Bros. Ltd ja David K. Trotter & Sons Ltd 7. mai 2004. aasta otsuse edasi (hagi registreeriti numbri T-359/04 all).

(5)

9. septembril 2010. aastal tühistas Üldkohus 7. mai 2004. aasta otsuse (5). Kohtuotsuse kohaselt võttis komisjon õiguslikult põhjendamatult vastu otsuse mitte esitada vastuväiteid, sest ta oli jätnud vaidlustatud otsuses uurimata küsimuse, kas kodumaiste toodete ja Iirimaalt pärinevate toodete vahel võib esineda maksudiskrimineerimist. Komisjon seda otsust edasi ei kaevanud.

(6)

15. detsembril 2010. aastal ja 21. detsembril 2011. aastal esitas Ühendkuningriik meetme kohta lisateavet, sealhulgas dokumendid meetme rakendamise peatamise kohta alates 1. detsembrist 2010, millega 2004. aasta täitematerjalimaksu (Põhja-Iirimaa maksusoodustus) määrus (delegeeritud seadusandlik akt 2004/1959) tunnistati kehtetuks.

(7)

Komisjon palus 2. veebruari 2011. aasta kirjaga lisateavet. Ühendkuningriik esitas lisateabe 7. märtsi 2011. aasta kirjaga ja 10. juuni 2011. aasta kirjaga.

(8)

13. juuli 2011. aasta kirjaga teavitas komisjon Ühendkuningriiki, et on otsustanud abiga seoses algatada aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse.

(9)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (6) (edaspidi „algatamisotsus”). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(10)

Komisjon sai huvitatud isikutelt kaks märkust, mõlemad 23. septembril 2011. aastal. Ta edastas need 10. novembril 2011. aastal Ühendkuningriigile, kellel oli võimalus neile vastata; Ühendkuningriik saatis oma märkused 25. novembri 2011. aasta kirjaga.

(11)

Ühendkuningriik esitas lisateavet 17. septembril 2012 ja 10. oktoobril 2012. Komisjon palus 23. jaanuaril 2014 ja 7. veebruaril 2014 lisateavet, mida Ühendkuningriik andis vastavalt 1. aprillil 2014 ja 4. juunil 2014.

(12)

Täitematerjalimaks on täitematerjalide kaubandusliku kasutamise suhtes kohaldatav keskkonnamaks ja seda kohaldatakse kivimite, liiva ja kruusa suhtes. Ühendkuningriik kehtestas selle 1. aprillist 2002 keskkonnaalastel eesmärkidel, et maksimeerida ümbertöödeldud täitematerjalide ja muude esmaste täitematerjalide alternatiivide kasutamist ning edendada esmaste täitematerjalide – taastumatu loodusvara – tõhusat kaevandamist ja kasutamist. Täitematerjalimaksuga hüvitatakse täitematerjali kaevandamisega kaasnevat keskkonnakahju, sealhulgas müra ja tolmu ning bioloogilise mitmekesisuse ja looduse ilu kahjustamist.

(13)

Täitematerjalimaksu kohaldatakse Ühendkuningriigis kaevandatava esmase täitematerjali suhtes ja imporditud esmase täitematerjali suhtes selle esmakordsel kasutamisel või müümisel Ühendkuningriigis (7). Algse teatise esitamise ajal oli maksumäär 1,60 Inglise naela tonni kohta (8). Täitematerjalimaksu kohaldatakse ka töödeldud toodete tootmiseks kasutatava esmase täitematerjali kaubandusliku kasutamise suhtes. Seda ei kohaldata töödeldud ja ümbertöödeldud täitematerjali suhtes ning Ühendkuningriigist eksporditava esmase täitematerjali suhtes.

(14)

Oma otsuses N863/01 leidis komisjon, et üleminekuperiood täitematerjalimaksu rakendamiseks Põhja-Iirimaal oli kooskõlas keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punktiga E.3.2 (9) (edaspidi „2001. aasta keskkonnaabi suunised”). Heakskiidetud abi anti viieaastase kahaneva maksusoodustuskava alusel, mis algas 2002. aastal ja lõppes 2007. aastal. Algne täitematerjalimaksu soodustus Põhja-Iirimaal hõlmas üksnes töödeldud toodete tootmiseks kasutatud täitematerjali kaubanduslikku kasutust.

(15)

Käesolev otsus käsitleb üksnes täitematerjalimaksu vähendamise muudetud korda Põhja-Iirimaal, mida kohaldati Põhja-Iirimaal kaevandatud ja seal kaubanduslikul eesmärgil kasutatava esmase täitematerjali suhtes ning Põhja-Iirimaal kaevandatud esmasest täitematerjalist toodetud ja seal kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate töödeldud toodete suhtes.

(16)

Nagu on selgitatud algatamisotsuse põhjendustes 12–14, oli Ühendkuningriik arvamusel, et Põhja-Iirimaa erandlike asjaolude tõttu tuli laiendada täitematerjalimaksu soodustuse kohaldamisala Põhja-Iirimaal.

(17)

Algset maksuvähenduskava (täitematerjali maksu järkjärguline rakendamine) muudeti. Maksu vähendamist kohaldati kõigi esmase täitematerjali liikide suhtes, st mitte üksnes nende täitematerjalide suhtes, mida kasutati töödeldud toodete tootmiseks, nagu see oli algset maksu vähendamist käsitlevas otsuses N863/01, vaid ka esmaste täitematerjalide suhtes, mida kasutati otse, töötlemata kujul (10).

(18)

Maksuvähenduseks kehtestati 80 % täitematerjalimaksu tasemest, mida muul juhul tulnuks maksta, ja see pidi olema üleminekumeede. Meede jõustus 1. aprillil 2004 ja pidi kestma kuni 31. märtsini 2011 (st 9 aastat pärast täitematerjalimaksu kehtestamist 1. aprillil 2002).

(19)

Maksuvähenduskava peatati 1. detsembril 2010.

(20)

Kavandatud keskkonnaeesmärkide tulemuslikumaks saavutamiseks seadis Ühendkuningriik maksuvähenduse saamiseks tingimuse, et selle taotlejad sõlmivad Ühendkuningriigiga ametlikult kokkulepped ning täidavad neid, kohustudes maksuvähenduse kestel osalema keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamise kavas.

(21)

Kavas osalemise põhikriteeriumid olid järgmised:

(22)

Iga kokkulepe oli kohandatud konkreetse karjääri asjaoludele, võttes arvesse näiteks kehtivaid norme ja võimalikku arenguruumi. Hõlmatud tulemusvaldkonnad olid järgmised: õhu kvaliteet; arheoloogia ja geoloogiline mitmekesisus; bioloogiline mitmekesisus; lõhkamine; kogukonna vastutus; tolm; energiatõhusus; põhjavesi; maastik ja visuaalne häiring; müra; õlide ja kemikaalide säilitamine ja käitlemine; taastamine ja järelhooldus; esmaste täitematerjalide alternatiivide kasutamine; pinnavesi; transpordimõjud väljaspool käitist ja jäätmekäitlus.

(23)

Nende kokkulepete järelevalve eest vastutas Põhja-Iirimaa keskkonnaministeerium, ning ettevõtete puhul, kellel ilmnes tõsiseid puudujääke, soodustus tühistati.

(24)

Täitematerjalide tootmiskuludega seoses selgitas Ühendkuningriik, et need varieerusid karjääride lõikes suuresti ning et sama kehtis ka hindade kohta (11). Erinevate täitematerjaliklasside keskmine karjäärist müümise hind on kokku võetud tabelis 1 (12). Kasumimarginaalid varieerusid samuti, tööstusharu hinnangul oli tüüpiline tase 2–5 %.

Tabel 1

Müügihind

(25)

Pärast algatamisotsuse tegemist esitas Ühendkuningriik lisateavet täitematerjalide tootmiskulude kohta Põhja-Iirimaal ja Suurbritannias. Põhja-Iirimaal on Suurbritanniaga võrreldes suuremad elektri- ja planeerimislubade kulud. Elektrikulud olid väikese/keskmise suurusega ettevõtte puhul Põhja-Iirimaal keskmiselt 14 p/kWh ja sarnase suurusega ettevõtete puhul Ühendkuningriigis tervikuna 11 p/kWh. Põhja-Iirimaa suured ja väga suured elektritarbijad maksavad keskmiselt 10 p/kWh, võrreldes ligikaudu 8 p/kWh-ga Ühendkuningriigis tervikuna. Tööstusharu esitatud hinnangutest nähtub, et elektri- ja kütusekulud moodustavad 30–46 penni toodetud täitematerjali tonni kohta. Lisaks on Põhja-Iirimaa karjääridel märgatavalt suuremad planeerimiskulud kui Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi karjääridel. Ühendkuningriik esitas selle väite toetuseks kulude võrdlused.

(26)

Mis puudutab üldiselt Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia hinnatasemete erinevust, siis on Ühendkuningriik selgitanud, et Põhja-Iirimaa tarnijad ei ole kunagi saanud küsida samu hindu kui Suurbritannias. Ühendkuningriik on seda illustreerinud täitematerjalide keskmiste hindadega Põhja-Iirimaal ja Ühendkuningriigis aastatel 2001–2008. Seega oleks täismääras maks moodustanud palju suurema osa müügihinnast juba niigi survestatud turul. Suutmatus kanda kulusid üle klientidele kujutab endast olulist pikaajalist tegurit, mis on põhjustanud olukorra, mille puhul keskkonnaseisundi parandamisse ei ole investeeritud, ning selle põhjuste selgitamisel osutatakse majanduslikele (turu killustatus) ja geoloogilistele teguritele.

(27)

Pärast algatamisotsuse tegemist esitas Ühendkuningriik üksikasjalikumat teavet täitematerjalide keskmise hinna kohta. Ilmselgelt ei ole majanduslikult otstarbekas – välja arvatud väga väärtuslike spetsiaalsete täitematerjalide korral – vedada täitematerjale Põhja-Iirimaalt Ühendkuningriiki või isegi Ühendkuningriigi sees Šotimaalt näiteks Londonis kasutamiseks. Tabelis 2 esitatakse keskmised karjäärihinnad Põhja-Iirimaal ja Ühendkuningriigis: Põhja-Iirimaa puhul aastate 2006–2011 ning Ühendkuningriigi puhul aastate 2006–2012 kohta.

Tabel 2  (13)

Keskmised karjäärihinnad

(28)

Üksikasjalikumad andmed hinnakujunduse kohta osutavad samuti Ühendkuningriigi eespool esitatud järeldusele (põhjendus 26), st et täismääras maks oleks moodustanud palju suurema osa müügihinnast juba niigi survestatud turul. Andmetest nähtub, et sellised Põhja-Iirimaalt pärinevad täitematerjalid nagu liiv ja kruus või purustatud kivim ei suudaks konkureerida Ühendkuningriigi keskmiste hindadega, kui võetakse arvesse nende üle mere transportimise kulusid […] (14) Inglise naela tonni kohta. Täitematerjali madal hind üldiselt välistab selle müügi kaugetel turgudel, sest isegi kui hind on […] Inglise naela tonni kohta, lisandub karjäärihinnale […]-miilise teekonnaga peaaegu […] %. Enamikul juhtudel on tõenäoline, et lähemal asuv karjäär saab pakkuda konkurentsivõimelisemat hinda.

(29)

Mis puudutab nõudluse hinnaelastsust, siis on Ühendkuningriik selgitanud, et täitematerjalide nõudluse hinnaelastsus on vahemikus 0,2–0,5. Ühendkuningriigi uurimusest täitematerjalide koguseliste ja hinnaandmete kohta Põhja-Iirimaal ja Suurbritannias nähtus, et enamiku täitematerjali liikide puhul ulatus hinnaelastsus nullilähedasest kuni ligikaudu 0,52ni. Algatamisotsuse järel tõendas Ühendkuningriik, et Ühendkuningriigi põhiterritooriumi nõudluse hinnaelastsust ei saa turgude erinevuse tõttu Põhja-Iirimaa suhtes kohaldada. Seetõttu ei ole esialgu esitatud arvnäitajad Põhja-Iirimaa turu suhtes asjakohased. Ühendkuningriik osutas, et nad püüdsid selgitada välja üksnes Põhja-Iirimaale omast elastsust, kuid arvutamiseks vajalikud andmed puudusid.

(30)

Pärast algatamisotsust esitas Ühendkuningriik teavet näitamaks, kuidas hinnaerinevused mõjutavad nõudlust Põhja-Iirimaa turul. Sel otstarbel hangiti teavet neljalt ettevõttelt, kes kuuluvad Põhja-Iirimaa viie suurema kaevandamisega tegeleva ettevõtte hulka. Kuna veokulud kipuvad piirama turgu, kuhu karjäärid saavad tooteid konkurentsivõimelise hinnaga müüa, oli raske selgitada välja hindade ja turuosade vahelist otsest korrelatsiooni. Nõudlus ja turuosa reageerivad suurte ehitusprojektide alustamisele või lõpuleviimisele kohalikus ümbruskonnas tõenäolisemalt kui riigisisesed hinnaerinevused. Pealegi müüvad need ettevõtted, kellel on Põhja-Iirimaal suurim turuosa, mõnikord ka kõrgema kvaliteediga eritooteid, mistõttu ei oleks tootjate võrdlemine hinnasuundumuste väljaselgitamiseks täpne. Sellegipoolest näitab Ühendkuningriik, et hinnaerinevused küll mõjutavad nõudlust, aga pigem kohalikul tasandil. Iiri Vabariigi piiri lähedal, st piirist ligikaudu 23 miili kaugusel tegutsevad ettevõtted tõendasid, et kui nad hindu tõstsid, vähenes nende müük märkimisväärselt. […] ja […] kohta esitati konkreetseid andmeid. Tabelis 3 esitatakse hinnamuutuste mõju […] ja […] […] karjääri kohta aastatel 2009–2013, millest nähtub, et pärast soodustuse peatamist 2010. aastal vähenesid müügimahud ja tulud märkimisväärselt. Kui täismääras maksu üritati üle kanda, kaotasid […] ja […] karjäär […] % oma müügist, mis oli märkimisväärne vähenemine.

Tabel 3

Hinnamuutuste mõju […] ja […] […] karjäärile vahemikus 2009–2013

(31)

Ka Iiri Vabariigi piiri lähedal asuvatel töödeldud tooteid tootvatel käitistel vähenes müük märkimisväärselt, kui nad püüdsid täitematerjalimaksu kulusid täismääras üle kanda. Näiteks […] […] asukohaga […], mis asub ainult miili kaugusel piirist, seisis silmitsi tootmise vähenemisega […] m3-lt 2005. aastal vaid […] m3-ni 2013. aastal, pärast seda, kui ta tõstis oma materjalide hindu.

(32)

Lisaks esitas Ühendkuningriik teavet taristu arengu ja muude avaliku sektoriga seotud tööde kohta ajavahemikus 2000–2012. Arengust nähtub, et avaliku sektori ehitustegevuse maht suurenes aastatel 2007–2009, misjärel see vähenes ning 2012. aastal taas suurenes veidi. Komisjon märgib, et ehitustegevust on üldiselt mõjutanud majanduslangus ning et seega ei saa neid suundumusi iseseisva näitajana arvesse võtta, sest need võivad olla põhjustatud majanduskeskkonnast ja ehitusturu suundumustest.

(33)

Samuti esitas Ühendkuningriik Põhja-Iirimaa teetööde hangetega tegeleva teenistuse ostetud täitematerjalide hanke pakkumuste hinnad aastatel 2007–2013 (tabel 4), mis sisaldavad ka veokulusid teenistuse kohalikesse hoidlatesse. Andmetest nähtub selgelt, et pärast 2010. aastat, kui täitematerjalimaksu soodustus peatati, siis hinnad kas vähenesid, mõnikord hüppeliselt, või suurenesid veidi, aga palju väiksemas ulatuses kui täismääras täitematerjalimaksu – 1,95 Inglise naela – korral. See näitab, et isegi avalikule sektorile müües ei suutnud Põhja-Iirimaa täitematerjalitootjad täitematerjalimaksu kulusid oma klientidele üle kanda. See on veenvam näide, kuna avalik sektor on tõenäoliselt olnud vähem mõjutatud majanduslangusest ja selliste avaliku sektori ehitustööde nagu teedeteenistuse teostatavate tööde osa üldises täitematerjalide nõudluses suurenes.

Tabel 4

Põhja-Iirimaa teetööde hangetega tegeleva teenistuse ostetud täitematerjalide hanke pakkumuste hinnad aastatel 2007–2013

(34)

Kuna täitematerjalimaksu soodustusest said kasu üksnes Põhja-Iirimaa ja mitte ülejäänud Ühendkuningriigi kaevandused, esitas Ühendkuningriik teavet selle kohta, miks on Põhja-Iirimaa täitematerjalituru puhul tegemist teistsuguse geograafilise turuga, kui seda on Ühendkuningriigi üldine turg, ja milles erinevused seisnevad.

(35)

Ühendkuningriik selgitab, et Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia täitematerjaliturgude puhul on tegemist eraldi olevate ja teineteisest erinevate ning väga väikese vastastikuse mõjuga turgudega. Täitematerjalide turg kaldub olema kohaliku iseloomuga, kuna materjali veokulud on selle müügihinnaga võrreldes suhteliselt suured. Transpordiosakonnalt saadud andmete alusel arvutas Ühendkuningriik, et tonni täitematerjali maanteeveo keskmine hind ulatub kuni 0,855 Inglise naelani tonnmiili kohta. Täitematerjalitoodete madal hind tähendab, et pikkade vahemaade tõttu muutuvad täitematerjalid vähem konkurentsivõimeliseks kui kliendile lähemal asuvatest karjääridest pärinev materjal. Lisaks on täitematerjalide eksportijad hinnanud, et täitematerjali veokulu Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia vahelise mereveo puhul oleks ligikaudu […] Inglise naela tonni kohta. Seejärel oleks lisaks mereveole vajalik maanteevedu karjäärist sadamasse ning randumispaigalt kasutuskohta. Lisaks selgitab Ühendkuningriik, et täitematerjali vedu kahe piirkonna vahel on ebamajanduslik, välja arvatud spetsiaalsema värvilise kivimi või kõrgema hinnaga täitematerjali puhul. Hinnangute kohaselt tekib aga ka nende materjalide maanteeveol Suurbritannia sadamatest lähimatesse asfalditehastesse tõenäoline lisakulu vahemikus […]–[…] Inglise naela tonni kohta.

(36)

Täitematerjalide varude poolest erineb Põhja-Iirimaa suuresti Suurbritanniast nii materjalide kättesaadavuse kui ka karjääre käitavate ettevõtjate arvu tõttu. Tänu oma geoloogilistele omadustele saab Põhja-Iirimaa kiidelda suurema valiku kivimiliikidega kui mis tahes muu võrreldava suurusega piirkond Ühendkuningriigis. Karjäärid on suhteliselt ühtlaselt jaotunud üle kogu Põhja-Iirimaa. Kuigi eri maakondades esineb erinevate kivimiliikide lasundeid, saab purustatud kivist täitematerjale suures osas omavahel asendada, tänu millele on kogu piirkonnas külluslikult täitematerjalina kasutamiseks sobivat kivimit. Vastupidiselt sellele ei ole Briti mandriosa geoloogiliselt sama mitmekesine. Tänu erinevatele ja rikkalikele kivimilasunditele, mis on ühtlaselt jaotunud üle kogu riigi ja on lähedal kõigile suurematele turgudele, on Põhja-Iirimaal tunduvalt suuremad varud omavahel asendatavaid tooteid kui Suurbritannia turul. See põhjustab Põhja-Iirimaal suuremat konkurentsi ja vähendab Põhja-Iirimaa täitematerjalitootjate marginaale, mida nad hindade tõstmisest võivad saada.

(37)

Nagu Ühendkuningriik osutas, on täitematerjalide tarnijate vaheline konkurents suurem ka seetõttu, et Põhja-Iirimaal on rohkem omaette tegutsevaid karjääre ja karjääride arv ruutmiili kohta on suurem. Suurbritannias tarnivad üle 75 % kõigist täitematerjalidest viis suuremat firmat (15). Samal ajal moodustab Põhja-Iirimaa viie suurema firma toodang hinnanguliselt üksnes 39 % sealsest täitematerjalide kogutoodangust.

(38)

Ühendkuningriik selgitab, et neile kahele turule on iseloomulikud erinevad nõudluse suundumused, sest täitematerjalide nõudlus on majanduslanguse ajal ja sellest alates vähenenud Põhja-Iirimaal tunduvalt rohkem kui Suurbritannias. Lisaks, kuna ehitustoodang ja täitematerjalide nõudlus vähenevad, muutub karjääride käitajate konkurents allesjäänud nõudluse pärast pingelisemaks.

(39)

Põhja-Iirimaa puhul on ilmsem suundumus tegevuse eraldatusele, sest täitematerjali-, tsemendi- ja betoonitootmise vaheline vertikaalne integratsioon on Põhja-Iirimaa turul Suurbritanniaga võrreldes palju vähem tavapärane. Nagu põhjenduses 37 osutatud, kontrollivad Suurbritannia viis suuremat ettevõtet koguni 75 % täitematerjalitoodangust. Samad ettevõtted kontrollivad ka 70 % valmissegatud betooni toodangust ning suurt osa kõigist asfalditehastest, mis mõlemad on täitematerjalimüügi põhiturud. Seega kui ehitustoodang väheneb ning betooni- ja asfaldinõudlus langeb, on Suurbritannia viiel suuremal ettevõttel kontroll oma täitematerjali tootmisvõimsuse vähendamise üle. Selle tulemusena kohandub täitematerjalide tarnimine Suurbritannias paremini nõudlusega, piirates hindade allasurumist. Põhja-Iirimaa on erinev seetõttu, et puudub turu vertikaalne integratsioon; kui ehitustoodang ja nõudlus täitematerjalide järele väheneb, muutub karjäärikäitajate konkurents olemasoleva nõudluse pärast pingelisemaks. See muudab Põhja-Iirimaa turu palju konkureerivamaks kui Suurbritannia oma, kuna karjääride arv ruutmiili ja inimese kohta on suurem ja kuna suurem arv sõltumatuid karjääre püüab oma tooteid müüa sõltumatutele omaette tegutsevatele tehastele, kes toodavad täitematerjalist tooteid.

(40)

Lisaks näitas Ühendkuningriik, et Põhja-Iirimaa täitematerjaliturg ja Iiri Vabariigi täitematerjaliturg on väga sarnased.

(41)

Pärast algatamisotsust esitas Ühendkuningriik teavet Põhja-Iirimaa täitematerjalitööstuse kaubavahetuse intensiivsuse kohta aastatel 2002–2013. Seoses Ühendkuningriigi maksu- ja tolliameti avalikustamiseeskirjadega sai ametlikust statistikast üksnes koondandmed kahe aasta kohta. Kõnealused andmed ei võimalda jaotada kaubavahetuse intensiivsust täitematerjali liikide kaupa ja mõne aasta kohta ei ole kaubandusstatistikat üldse saadaval. Lisaks tekkisid probleemid, kuna puudusid ametlikud andmed töödeldud betoon- ja asfalttoodete tootmise kohta. Nendel juhtudel on Ühendkuningriik kasutanud hinnanguid (16), mille on esitanud Põhja-Iirimaa karjääritoodete assotsiatsioon (Quarry Products Association Northern Ireland, edaspidi „QPANI”). Kuna muude tootekategooriate kohta puudus riiklik statistika, on Ühendkuningriik esitanud parimad arvamuslikud hinnangud purustatud kivi, töödeldud betoontoodete, liiva ja asfaldi kaubavahetuse intensiivsuse kohta. Sellegipoolest on Ühendkuningriik isegi neid piiranguid arvesse võttes arvamusel, et kaubavahetuse intensiivsust puudutavatest andmetest nähtub Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelise kaubanduse ulatus. Üksikasjalikud andmed kaubavahetuse intensiivsuse kohta on toodud tabelis 5. Aluseks on aasta või kahe aasta näitajad impordi ja ekspordi kohta ja aastaste toodangumahtude kohta ning need on esitatud ka komisjonile.

Tabel 5

Kaubavahetuse intensiivsus

(42)

Tabeli 5 arvnäitajatest nähtub, et Põhja-Iirimaa täitematerjalitööstuse purustatud kivi müügile avaldab mõju märkimisväärne kaubavahetuse intensiivsus. Ühendkuningriik selgitab, et täitematerjalide deklareerimata import Põhja-Iirimaale suurenes märkimisväärselt pärast täitematerjalimaksu kehtestamist 2002. aastal. See deklareerimata import on pärast täitematerjalimaksu soodustuse peatamist 2010. aastal tõenäoliselt taas hoogustunud. 2002. aastal Ulsteri ülikooli korraldatud uuringus loendati kaheksas tähtsamas piiriületuspunktis nende veokite arvu, mis tõid Põhja-Iirimaale täitematerjale. Selle uuringu tulemustest ilmnes, et täitematerjali vedas päevas kuni 89 veokit. Ametlikult deklareeritud aastane koguimport oleks vajanud üksnes 243 veokit kogu aasta kohta. Sellest võis järeldada, et täitematerjali impordi tegelikud mahud võisid olla koguni 133 korda suuremad, kui oli dokumenteeritud 2002. aasta ametlikus statistikas, mis tähendab, et hinnangulise kaubavahetuse intensiivsuse puhul alahinnatakse tugevalt selle tegelikku määra.

(43)

Mis puudutab suurenenud tootmiskulude ülekandmist lõppklientidele ja võimalikku müügi vähenemist, siis on Ühendkuningriik esitanud teavet, mille kohaselt suurenes täitematerjali keskmine hind Põhja-Iirimaal pärast maksu kehtestamist 2002. aastal palju vähem, kui oleks eeldatud täitematerjalimaksu täieliku ülekandmise korral, ja et see oli seotud seadusliku müügi vähenemisega – see vähenes proportsionaalselt palju rohkem kui Suurbritannias dokumenteeritud vähenemine.

(44)

Samuti on Ühendkuningriik selgitanud, et madalasordilise täitematerjali ja täite müük vähenes 31. märtsil 2003 lõppenud aastal, võrreldes täitematerjalimaksu kehtestamisele eelnenud kahe aasta tasemetega. Seaduslike karjääride toodang oli 2002. kalendriaastal märgatavalt väiksem kui täitematerjali müügi puhul kujunenud suundumus (üldiselt oli täitematerjali müügi suundumus Põhja-Iirimaal viimase 30 aasta jooksul olnud tõusev). Suurbritannias vähenes täitematerjali tootmine 2002. aastal 5,7 %, võrreldes väikese suurenemisega eelnenud aastal (suundumuse analüüsist aga nähtus, et Suurbritannias oli tootmise suundumus olnud eelmise 10 aasta jooksul üldiselt langev).

(45)

Samuti selgitas Ühendkuningriik, et kui maks kehtestati tasemel 1,60 Inglise naela tonni kohta, oli täitematerjalide keskmine hind Põhja-Iirimaal 2002. aastal tõusnud 2001. aastaga võrreldes ligikaudu 0,25–0,30 Inglise naela tonni kohta, kusjuures Suurbritannias oli hind tõusnud 1–1,40 Inglise naela tonni kohta. Isegi kui võtta arvesse asjaolu, et sellesse keskmisesse on kaasatud töödeldud toodetes kasutatud täitematerjal, mille suhtes kohaldati 2002. aasta algse kahaneva maksuvähenduskava kohaselt 80 % soodustust, tähendab see, et Põhja-Iirimaa karjääri käitajad pidid olulise osa maksust enda kanda võtma. Eeldusel, et töödeldud toodetes kasutati poolt Põhja-Iirimaa täitematerjalitoodangust ja et nende hinda ei mõjutanud 2002. aastal maks, tähendab see Ühendkuningriigi väitel siiski, et keskmiselt tuli töötlemata kujul kasutamiseks müüdud täitematerjali iga tonni puhul võtta maksust enda kanda üle ühe Inglise naela.

(46)

Algatamisotsuse järel esitas Ühendkuningriik veel selgitusi oma põhjenduses 45 esitatud kinnituse kohta, et täitematerjalimaksu kehtestamisel tõusis keskmine hind Põhja-Iirimaal palju vähem kui maksumäära võrra, samas kui Suurbritannias tõusis see 1–1,40 Inglise naela tonni kohta, arvestades, et täitematerjalidest toodete tootjad ei olnud kunagi pidanud maksma täismääras täitematerjalimaksu. Ühendkuningriigi hinnangute kohaselt kasutatakse kolmandikku kuni poolt kogu Põhja-Iirimaa täitematerjalitoodangust töödeldud toodete tootmiseks. Isegi kui teoreetiliselt võtta suurem arvnäitaja ja kohaldada 100 % soodustust, mida kohaldati töödeldud toodete suhtes maksu kohaldamise esimesel aastal, ja vastavalt eeldada, et 50 % täitematerjalide suhtes kehtiv maks ei suurenda tootmiskulusid, siis see üksnes kahekordistab hinnatõusu ülejäänud 50 % puhul. Selline kahekordistamine osutab sellele, et saadud hinnatõus oli 0,50–0,60 Inglise naela tonni kohta, mis on ikkagi märgatavalt väiksem kui Suurbritannias saadud hind ja mis pole isegi lähedal kogu täiendava kulu – 1,60 Inglise naela tonni kohta – ülekandmisele, mis tekkis maksu algsel kohaldamisel.

(47)

Lisaks esitas Ühendkuningriik Põhja-Iirimaa täitematerjalitööstuse esindavatest valimitest kogutud andmed täitematerjalide tootmise, käibe ja kasumi kohta. Esitatud suundumused on aga omavahel seotud ja neid ei saa eristada ehitusturu suundumustest ja 2008. aastal alanud majanduslangusest.

(48)

Andmetest nähtus, et kasumlikkus ja hinnad olid juba enne maksuvähenduskava peatamist nii madalad, et maksu täielik enda kanda võtmine ei oleks olnud rahaliselt teostatav. Selle asemel näitasid ettevõtjad, et nad kandsid maksu üle ja pidid vastutasuks leppima müügi täiendava vähenemisega lisaks sellele, mis oli juba põhjustatud keerulisest majandusolukorrast. Oma äritegevuse jätkamiseks lükati tööstusharus edasi kriitilisi investeeringuid ja koondati töötajaid. Uuringutulemused osutavad, et maksu – 1,95 Inglise naela tonni kohta – ülekandmine klientidele oli keeruline, sest hind klientidele oleks tõusnud vahemikus 50–66 %. Kliendid ei soovi ka majanduskliima tõttu maksta suuremaid hindu ja selle asemel lükkavad kas investeeringu edasi või otsivad konkurentidelt alternatiivseid materjale või konkurentsivõimelisemat hinda. See on Põhja-Iirimaa täitematerjalide ärile kahjulik ning see põhjustab klientide kadumist, müügimahtude vähenemist ja survet veelgi vähendada kasumimarginaale.

(49)

Seetõttu ei saa neid Põhja-Iirimaa täitematerjalitööstuse esindavatest valimitest kogutud andmeid, kuigi need annavad hea ülevaate Põhja-Iirimaa täitematerjalitööstuse käibe ja kasumi kujunemisest, eraldada majanduslikust kontekstist ja need ei ole ammendavad, et eraldi hinnata täismääras täitematerjalimaksu mõju.

(50)

Maksuvähenduskava hinnanguline aastaeelarve (riigi saamata jäänud vahendid) varieerus algse teatamise ajal vahemikus 15 miljonist Inglise naelast (2004–2005) kuni 35 miljoni Inglise naelani (2010–2011).

(51)

Maksuvähenduse kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjate arvuks hinnati ligikaudu 170 karjäärikäitajat.

(52)

Täitematerjalimaksu vähendust andev asutus Põhja-Iirimaal oli Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet.

(53)

Nagu on selgitatud algatamisotsuse põhjendustes 47–54, kahtles komisjon, kas Põhja-Iirimaal täitematerjalimaksu vähendamise muudetud kord on kooskõlas aluslepinguga, eelkõige selle artikliga 110. Need kahtlused takistasid komisjonil selles etapis järeldamast, et meede on siseturuga kokkusobiv.

(54)

Komisjon leidis, et täitematerjalimaks kujutab endast riigimaksu aluslepingu artikli 110 tähenduses. Edasi püüdis komisjon kindlaks teha, kas täitematerjalimaksu kohaldamisel ilmnes Põhja-Iirimaa tootjate ja teiste liikmesriikide tootjate vahel sellist eristamist, mida ei oleks saanud põhjendada.

(55)

Nagu on selgitatud algatamisotsuse põhjenduses 56, leidis komisjon asjakohase kohtupraktika alusel, et 7. mai 2004. aasta otsuse tühistamise tulemusena tuleb meetme kohaldamist sellest kuupäevast alates (ja kuni selle peatamiseni 1. detsembril 2010) käsitada ebaseaduslikuna. Pealegi on komisjon väitnud, et ta hindab alati ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust siseturuga kõikides abi andmise kuupäeval kehtivates õigusaktides sätestatud aluskriteeriumide põhjal (18). Kuna abi tuleb käsitada ebaseaduslikuna ja seda anti ajavahemikul, millal kehtisid 2001. aasta keskkonnaabi suunised, ning ka pärast 2008. aasta keskkonnaabi suuniste avaldamist (19), hindas komisjon täitematerjalide suhtes kehtiva maksusoodustuse kava kokkusobivust siseturuga abi andmise ajal kehtinud järgmiste õigusaktide alusel:

(56)

Meetme hindamisel 2001. aasta keskkonnaabi suuniste alusel järeldas komisjon, et selles sätestatud kokkusobivuse tingimusi võib pidada täidetuks. Ta tuletas aga meelde, et aluslepingu artikliga 110 seotud kahtluste tõttu ei olnud võimalik 2001. aasta keskkonnaabi suuniste alusel selles etapis järeldada, et meede sobib kokku siseturuga.

(57)

Seoses meetme kokkusobivusega 2008. aasta keskkonnaabi suunistega järeldas komisjon, et

(58)

Kuigi Ühendkuningriigi esitatud teabest nähtus, et täitematerjalimaksu tõttu suurenesid tootmiskulud märkimisväärselt, mistõttu tavajuhul ei oleks saanud sellist suurenemist klientidele üle kanda, ilma et müük oluliselt vähenenuks, ei saanud komisjon esitatud teabe põhjal – eelkõige kuna teave polnud piisavalt üksikasjalik – selles etapis järeldada, et 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunkti c kohane vastavusnõue on täidetud.

(59)

2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunkti c kohaselt on vajalikkuse kriteeriumidele vastamiseks nõutav, et põhjenduses 58 osutatud tootmiskulusid ei saa klientidele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. Sellega seoses võib liikmesriik muu hulgas esitada hinnanguid vastava geograafilise turu asjaomase sektori toote hinnaelastsuse kohta, nagu ka hinnanguid asjaomase sektori või kategooria ettevõtete kaotatud müügi ja/või vähenenud kasumi kohta.

(60)

Komisjon märkis sellega seoses, et Ühendkuningriigi väited, nagu ei saaks suurenenud tootmiskulusid üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks, põhinesid täitematerjalimaksu kehtestamisest tingitud hinnatõusu võrdlusel (ligikaudu 0,25–0,30 Inglise naela tonni kohta 2002. aastal, võrreldes 2001. aastaga Põhja-Iirimaal, kusjuures Suurbritannias oli hind tõusnud 1–1,40 Inglise naela tonni kohta). Mis puutub (seadusliku) müügi vähenemisse Põhja-Iirimaal, siis märkis komisjon, et tervikuna varieerus see kõigi täitematerjali liikide puhul vahemikus – 17,6 protsendist (2001–2003) kuni – 22,8 protsendini (2002–2003) ning oli proportsionaalselt palju suurem kui Suurbritannias. Komisjon leidis, et need väited annavad tunnistust raskustest, mis tekkisid suurenenud tootmiskulude ülekandmisel Põhja-Iirimaal.

(61)

Sellegipoolest juhtis komisjon tähelepanu sellele, et Ühendkuningriik ei olnud esitanud piisavalt üksikasjalikke andmeid, tõendamaks ja kvantifitseerimaks mõju, mida nendele väidetele avaldab asjaolu, et täitematerjalidest tooteid tootvad ettevõtted ei ole kunagi maksnud täismääras täitematerjalimaksu, sest see kehtestati Põhja-Iirimaal järk-järgult.

(62)

Pealegi ei olnud Ühendkuningriik seoses müügi vähenemise tõendamisega esitanud selgitusi Põhja-Iirimaa turu arengu kohta pärast 2002. aastat. Põhja-Iirimaa karjääritoodete assotsiatsiooni poolt õiglase kaubanduse büroole Ühendkuningriigi täitematerjalisektori turu-uuringu raames esitatud aruande (20) (nagu Ühendkuningriik selle esitas) joonisel 2 on näha tootmise suurenemine aastatel 2004–2007.

(63)

Ühendkuningriik on oma märkustes väitnud, et kulud suurendavad mõjutatud ettevõtjate käibemahtu ja on vähendanud nende kasumit. Selle väite toetuseks ei ole aga esitatud andmeid.

(64)

Tõendamaks kooskõla 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunkti c vastavusnõudega, esitas Ühendkuningriik andmeid üksnes kogu tootmisharu tasandil, kuid puudusid esindavad valimid üksikute abisaajate kohta näiteks nende suuruse alusel.

(65)

Viimaks märkis komisjon, et Ühendkuningriigi tähelepanekute kohaselt oli enamiku täitematerjali liikide hinnaelastsus vahemikus nullilähedasest kuni ligikaudu 0,52ni ehk siis näis olevat suhteliselt jäik. Põhimõtteliselt tähendas see, et tootmiskulude suurenemise oleks saanud lõppklientidele üle kanda. Ühendkuningriik ei esitanud konkreetselt suhtelise jäikuse mõju kohta rohkem selgitusi ega arvutusi, nagu järeldub esitatud väidetest suurenenud tootmiskulude ülekandmise kohta lõppklientidele (või suutmatuse kohta seda teha).

(66)

QPANI märkuste kohaselt liitusid Põhja-Iirimaa täitematerjalide tootjad maksuvähenduskavaga heas usus, tuginedes asjaolule, et Ühendkuningriik oli küsinud komisjoni heakskiitu ja et komisjon oli teinud pooldava otsuse. Lisaks liitusid nad keskkonnaalaste kokkulepetega, mis tähendas märkimisväärseid nendepoolseid investeeringuid.

(67)

Taotlejad, kes vaidlustasid komisjoni maksuvähenduskava heakskiitmise otsuse, ei tõendanud näidetega, et imporditud täitematerjalide suhtes esines tegelik diskrimineerimine.

(68)

QPANI väidab, et riigiabi tagasinõudmine rikuks Põhja-Iirimaa karjäärikäitajate õigustatud ootusi, et abi oli õiguspärane. Kuna karjäärikäitajad olid juba teinud investeeringuid keskkonnaseisundi parandamiseks, oleks tagasinõudmise korraldus tegelikult tähendanud, et need ettevõtted kannavad kulusid kaks korda. Lisaks oleks tagasinõudmine olnud vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

(69)

Edasi osutab QPANI, et Põhja-Iirimaale on täitematerjale alati imporditud minimaalses koguses. On näha, et pärast täitematerjalimaksu kehtestamist import tegelikult suurenes, kuna hoogustus eramute arendus ja suurenesid ka avaliku sektori ehituskulud.

(70)

Seoses suutmatusega kanda täitematerjalimaksu klientidele üle, avaldab QPANI arvamust, et tootmiskulude märkimisväärset suurenemist, mida on juba möönnud ka komisjon, ei saanud üle kanda täitematerjalisektori liigse tootmisvõimsuse tõttu ning Põhja-Iirimaa tunduvalt konkurentsitihedama turu tõttu. Lisaks on Põhja-Iirimaal suur hulk täitematerjalimaksust vabastatud materjali, nagu näiteks kiltkivi, mida kasutatakse nii avaliku kui ka erasektori ehitusprojektides ja mida kasutavad ka põllumajandusettevõtjad. QPANI uuringust kivide müügi kohta erasektoris kuude lõikes (september 2001 – september 2002) ilmnes äritegevuse märgatav vähenemine alates 2002. aasta aprillist, võrreldes eelneva aastaga. Ettevõtlus-, kaubandus- ja investeeringute ameti statistikaosakonna mineraale käsitlevast 2002. aasta aruandest selgus, et täitematerjalide tootmine vähenes Põhja-Iirimaal ligikaudu 2,7 miljonit tonni, mis moodustab umbes 11 % toodangust.

(71)

QPANI väidab, et Põhja-Iirimaa asjade komisjoni uuringus „Täitematerjalimaksu rakendamine – üks aasta hiljem, kolmas aruanne ajavahemikust 2003–2004” esitatakse selged tõendid, millest nähtub täitematerjalimaksu kehtestamise mõju täitematerjalide müügile ja tööhõivetasemele.

(72)

QPANI väidab, et aastatel 2004–2007 suurenes Põhja-Iirimaal täitematerjalide tootmine hoogustunud ehitustegevuse tulemusel selles provintsis.

(73)

Veel väidab QPANI, et suurenenud kulud mõjutasid ettevõtete kasumimarginaale, mida tõendab ka asjaolu, et hind tõusis üksnes 0,25–0,30 Inglise naela võrra, nagu on osutatud algatamisotsuse põhjenduses 81. Seega võtsid nad enda kanda enamiku täitematerjalimaksu tõttu suurenenud tootmiskuludest ning tööstusharule iseloomulikku kapitalimahukust ja suuri üldkulusid arvestades sai ilmseks, et ettevõtete väikesed kasumimarginaalid vähenesid veelgi.

(74)

QPANI väidab, et andmed hinnaelastsuse kohta on seotud Suurbritannia täitematerjalituruga ega peegeldanud olukorda Põhja-Iirimaal.

(75)

BAA väidab, et Ühendkuningriigil oleks võimatu muudest liikmesriikidest imporditud toodete maksualast diskrimineerimist tagasiulatuvalt korrigeerida. On väidetud, et isegi kui Ühendkuningriik peaks maksma tagasi mis tahes summad, mis on tasutud muudest liikmesriikidest Põhja-Iirimaale imporditud toodete täitematerjalimaksuna, ei saa sellega kaotada maksualase diskrimineerimise tõsist heidutavat mõju. Seetõttu ei oleks maksuvähenduskava tagasiulatuv heakskiitmine võimalik.

(76)

BAA väidab, et täitematerjalide suhtes kehtiv maksusoodustuse kava ei ole kooskõlas 2001. aasta keskkonnaabi suunistega. Väidetavalt ei ole täitematerjalimaksul tuntavat mõju keskkonnale, nagu on nõutud 2001. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 51 lõike 2 alapunktis a; 2004. aasta maksuvähenduskava ei olnud täitematerjalimaksu vastuvõtmise ajal heaks kiidetud, nagu on nõutud 2001. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 51 lõike 2 punktis b; 20 % ei ole oluline osa maksust, nagu on nõutud 2001. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 51 lõike 1 punktis b.

(77)

BAA jätkab väitega, et samuti ei vasta maksuvähenduskava 2008. aasta keskkonnaabi suunistele. Täitematerjalimaksu vähendamine õõnestab täitematerjalimaksuga taotletavat keskkonnaeesmärki, mis on vastuolus 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punktiga 151, kuna see on 2004. aastast alates põhjustanud täitematerjali olulise impordi Põhja-Iirimaalt Suurbritanniasse. Sellest võib järeldada, et eirati eeskirju, mille kohaselt tuleb Põhja-Iirimaal kaevandatud, kuid Suurbritannias kasutatav täitematerjal maksustada täismääras.

(78)

Lisaks ütleb BAA, et täitematerjalimaksu vähendamine ei ole kooskõlas 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunktiga c, sest ei ole tõestatud, et oluliselt suurenenud tootmiskulusid ei olnud võimalik üle kanda. Täpsemalt on Ühendkuningriigi poolt algatamisotsuse põhjendustes 21–23 esitatud majandusandmed ebaveenvad ja tõenäoliselt ka eksitavad. Ühendkuningriigi esitatud keskmistel hindadel ei ole väidetavalt mõtet, kuna täitematerjale on mitut erinevat liiki ja vastavalt on ka mitmeid hindu. Lisaks sõltub karjäärihind ka karjääri asukohast ja kaugusest ehitusplatsidest. Seega ei ole Põhja-Iirimaa (suhteliselt väike maapiirkond) keskmise hinna ja kogu Suurbritannia keskmise hinna võrdlemine asjakohane. Väidetavalt oleks juhul, kui Põhja-Iirimaa karjäärihinnad olnuks tõepoolest 50 % madalamad kui Suurbritannia hinnad, olnud Suurbritannias suur nõudlus Põhja-Iirimaa täitematerjali järele. BAA väidab, et veokulud Põhja-Iirimaalt Londonisse ei ole suuremad kui Šotimaalt Londonisse.

(79)

Ühendkuningriik väidab, et abi ei tuleks käsitada ebaseaduslikuna ja et meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel võib kohaldada üksnes 2001. aasta keskkonnaabi suuniseid.

(80)

Ühendkuningriigi väitel peaks komisjon võtma arvesse asjaolu, et 7. mai 2004. aasta otsus, millega abi heaks kiideti, tunnistati tühiseks seetõttu, et komisjon jättis õigusvastaselt algatamata ametliku uurimise. Meetmest teatati komisjonile ja see kiideti heaks enne mis tahes maksusoodustuse andmist. Kui abi anti, ei olnud see ebaseaduslik abi.

(81)

Ühendkuningriik väidab, et alates 7. mai 2004. aasta otsuse tühistamisest ei võtnud komisjon kahekuulise tähtaja jooksul tegelikult vastu otsust kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (21) (edaspidi „menetlusmäärusfg”) artikliga 4. Seega tuleb meedet käsitada heakskiidetuna. Kui menetlusmääruse artikli 4 lõiget 6 kohaldatakse algse teatise suhtes, siis 2004. aastal käsitati abi heakskiidetuna ning komisjonil ei ole pädevust võtta artikli 4 kohaselt vastu uut otsust. Selle asemel tuleb meedet käsitada olemasoleva abina, mida vaadatakse läbi üksnes seoses selle edaspidise mõjuga ja mida ei saa tagasiulatuvalt tagasi nõuda. Siiski võeti artikli 4 lõike 3 kohane otsus vastu, kuigi õigusvastaselt ja vaatamata sellele, et see hiljem tühiseks tunnistati, millisel juhul ei ole menetlusmääruse artikli 4 lõige 6 enam kohaldatav. Ühendkuningriik väidab, et samuti peaks tal olema õigus tugineda asjaolule, et menetlusmääruse artikli 4 lõike 3 kohane heakskiitev otsus tehti enne maksusoodustuse andmist, nii et abi andmine ei olnud ebaseaduslik selles mõttes, nagu seda oleks antud komisjoni heakskiiduta.

(82)

Ühendkuningriik väidab, et praegusel juhul peetakse abi ebaseaduslikuks üksnes põhjusel, et 7. mai 2004. aasta otsus tunnistati õigustühiseks ja 2004. aastal ei alustatud ametlikku uurimist. Asi ei ole selles, nagu oleks Ühendkuningriik meetme võtmise ajal rikkunud aluslepingu artikli 108 lõiget 3. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel tuleks kohaldada üksnes 2001. aasta keskkonnaabi suuniseid. Komisjon peaks jätkama abi hindamisega 2004. aasta teatise alusel ja kohaldama sel ajal kehtinud eeskirju.

(83)

Kuna Ühendkuningriik on enda sõnul kindel, et abi ei ole ebaseaduslik, väidab ta, et komisjonil ei ole õigust jagada antud abi perioodide vahel, mil kehtisid vastavalt 2001. aasta keskkonnaabi suunised ja 2008. aasta keskkonnaabi suunised. Siit järeldub, et kuna komisjon pidas abi 2001. aasta suunistele vastavaks, saab kava alusel antud abi tervikuna käsitada siseturuga kokkusobivana.

(84)

Ühendkuningriik lükkab tagasi Briti täitematerjalide liidu (BAA) esitatud väited seoses algatamisotsusega antud vastuses, milles BAA väidab, et 2004. aastal teatatud meede ei vastanud 2001. aasta keskkonnaabi suunistele. Ühendkuningriik rõhutab asjaolu, et vastavalt algatamisotsuse põhjenduses 63 öeldule oli komisjon juba järeldanud, et täitematerjalimaksul on tuntav keskkonnamõju, ning et BAA ei vaidlusta komisjoni järeldust, et 80 % maksuvähendust saavate Põhja-Iirimaa täitematerjaliettevõtetega sõlmitud keskkonnaalastel kokkulepetel on soodne keskkonnamõju ja et need ei õõnesta täitematerjalimaksuga taotletavaid eesmärke. Lisaks tõendab Ühendkuningriik, et komisjoni poolt 2004. aastal heakskiidetud meede oli algselt maksuga samal ajal kehtestatud maksuvähenduskava laiendus. 2001. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 51 lõike 2 alapunktis b ei nõuta, et erandi mis tahes aspekt peab olema maksu kehtestamise ajaks kindlaks määratud või rakendatud. Kui nii peaks olema, ei oleks üldse võimalik rakendada muudetud erandit ja punkti 51 lõige 2 oleks liigne säte. Lisaks ütleb Ühendkuningriik, et 2001. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 51 lõike 1 alapunkt b on täidetud ja – nagu komisjon algatamisotsuse põhjenduses 67 juba tunnistas – kujutab nõue maksta 20 % täitematerjalimaksust endast olulist osa maksust. Küsimuse puhul, kas see osa on oluline, tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et maksuvähenduse kohaldamise tingimustele vastavad karjäärikäitajad peavad kandma keskkonnatulemuste parandamise kulusid ja et täitematerjalide hinnad on Põhja-Iirimaal üldiselt madalamad kui ülejäänud Ühendkuningriigis. Absoluutväärtuses on 20 % rahaline väärtus tasutavast riigimaksust seega suurem kui ülejäänud Ühendkuningriigis.

(85)

Ühendkuningriik kinnitab, et märkus, nagu võiks maksuvähenduskava kujutada endast diskrimineerivat maksustamist vastuolus aluslepingu artikliga 110, ei ole korrektne. Iirimaalt lähtuvat importi Ühendkuningriiki maksustatakse samaväärsel viisil kui Ühendkuningriigi toodangut, sealhulgas Põhja-Iirimaa toodangut, mille puhul soodustuse saamise tingimused ei ole täidetud. Seega ei esine Iirimaalt Ühendkuningriiki imporditavate toodete ja Ühendkuningriigis toodetud toodete vahelist diskrimineerimist. Põhja-Iirimaa ei ole liikmesriik ning seega ei ole asjakohane kohaldada aluslepingu artiklit 110, et selgitada välja, kas teatud tootjate konkreetne maksustamine selles piirkonnas kujutab endast muudest liikmesriikidest imporditud ja selles piirkonnas müüdavate toodete diskrimineerimist. Ühendkuningriik väidab, et diskrimineerimist tuleks hinnata omamaiste toodetega seoses ja et kuna Ühendkuningriigi omamaiste toodete suhtes kohaldatakse täismääras täitematerjalimaksu, ei saa esineda mingit diskrimineerimist. Lisaks kuulub asjaolu, et teatud tootjatele liikmesriigi teatud piirkonnas antakse maksusoodustust, aluslepingu artikli 107 kohase riigiabi kontrolli alla, mitte artikli 110 alla. Tootjatele antud rahalise abi suhtes tuleks kohaldada üksnes aluslepingu artikli 107 lõiget 3 ja mitte artiklit 110. Muul juhul tuleks tootjatele antavat kogu rahalist abi laiendada muudest liikmesriikidest pärinevatele toodetele. Pealegi ei ole liidu õiguses olemas eeskirja, millega nõutakse, et ühe liikmesriigi osas tootjatele maksuvähendusena antav abi tuleks samamoodi teha kättesaadavaks importijatele, kes impordivad sarnaseid tooteid muudest liikmesriikidest.

(86)

Ühendkuningriik ei nõustu sellega, et abi on ebaseaduslik, aga kui komisjon peaks seda nii käsitama, leiab ta, et tagasinõudmine ei ole asjakohane. Tagasinõudmine rikuks abisaajate õigustatud ootusi ja oleks ebaproportsionaalne.

(87)

Riigiabi on aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, olles siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(88)

Täitematerjalide suhtes kohaldatav maksusoodustus võimaldati riigi ressursside kaudu – maksumäära vähendamisena – ettevõtjatele, kes asuvad Ühendkuningriigi territooriumi kindlaksmääratud osas (Põhja-Iirimaal), andes neile eeliseid selliste kulude vähendamise kaudu, mida nad tavajuhul peaksid kandma. Abisaajad tegelevad täitematerjalide kaevandamisega või töödeldud toodete tootmisega, mis on majandustegevus ja hõlmab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(89)

Seetõttu järeldas komisjon algatamisotsuse põhjenduses 39, et teatatud meede kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõige 1).

(90)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 55, järeldas komisjon, et abi tuleb käsitada ebaseadusliku abina, ja meetme keskkonnaalast eesmärki arvestades peaks komisjon hindama meetme kokkusobivust vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c, tuginedes abi andmise ajal kehtinud õiguslikule alusele:

(91)

Ühendkuningriik leiab põhjendustes 79–83 kirjeldatud põhjustel, et abi ei tuleks käsitada ebaseaduslikuna ja seda tuleks hinnata üksnes 2001. keskkonnaabi suuniste alusel.

(92)

Lisaks sellega seotud järeldustele algatamisotsuses, arvestades Ühendkuningriigi väljendatud seisukohta, juhib komisjon tähelepanu, et Euroopa Kohus on järjekindlalt leidnud, et kui komisjoni pooldav otsus vaidlustatakse ettenähtud tähtaja jooksul ja kohus selle tühistab, ei takista liidu õiguse üldpõhimõtted ning eelkõige õiguskindluse ja õigustatud ootuste kaitse põhimõtted komisjonil väita, et kõnealune abimeede on ebaseaduslik ja kokkusobimatu abi, ning nõuda abi tagasimaksmist. Kohtuotsuses CELF I (22) väitis kohus: „Eeldatakse, et abi, mida rakendatakse pärast komisjoni positiivse otsuse tegemist, on õiguspärane kuni ühenduse kohtu tühistamisotsuseni, ja seejärel – alates viimatinimetatud otsuse tegemisest – loetakse vastavalt EÜ artikli 231 esimesele lõigule, et kõnealust abi ei tunnistatud vaidlustatud otsusega ühisturuga kokkusobivaks, nii et selle rakendamist tuleb pidada ebaseaduslikuks.” Kohtuotsuses CELF II (23) kinnitab kohus oma järeldusi, et „abi saaja õiguspärane ootus ei saa tekkida komisjoni positiivse otsuse alusel esiteks juhul, kui kõnealune otsus on hagi esitamise tähtaja jooksul vaidlustatud ja seejärel Euroopa Kohtu poolt tühistatud, ega teiseks juhul, kui sellise otsuse vastu hagi esitamise tähtaeg ei ole lõppenud või kui hagi esitamise korral ei ole ühenduste kohus teinud lõplikku otsust”.

(93)

Seetõttu jääb komisjon kindlaks oma arvamusele, et täitematerjalimaksu vähendamist tuleb käsitada ebaseadusliku abina. Järelikult kohaldatakse pärast 2. aprilli 2008 antud abi suhtes 2008. aasta keskkonnaabi suuniseid. Isegi kui täitematerjalimaksu vähendamist tuleb käsitada olemasoleva abina, nagu Ühendkuningriik väidab, oleks seda siiski tulnud kohandada vastavalt 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punktile 200.

(94)

Nagu on selgitatud põhjendustes 53 ja 54, võis asjaolu, et täitematerjalimaksu vähendamist ei võimaldatud muudest liikmesriikidest Põhja-Iirimaale imporditud toodetele, olla komisjoni arvamuse kohaselt aluslepingu artikli 110 rikkumine.

(95)

Aluslepingu artikli 110 esimene lõik näib välistavat riikliku kava, sellise nagu täitematerjalide suhtes kehtiv maksusoodustuse kava Põhja-Iirimaal, millega nähakse ette maksuvähendus Põhja-Iirimaal kaevandatud esmasele täitematerjalile, mille tootjad on sõlminud keskkonnaalased kokkulepped, samas kui muudest liikmesriikidest imporditud identsed tooted on vähendatud maksumäära süsteemist välja jäetud ja seega maksustatud täismääras täitematerjalimaksuga (24). Vastupidiselt Ühendkuningriigi põhjenduses 85 kirjeldatud väitele ei muuda asjaolu, et vähendatud maksumäära süsteemi kohaldatakse üksnes määratletud piirkonna suhtes, seda tõlgendust. Tõepoolest, kui sellised sätted nagu Ühendkuningriigi maksuvähenduskava oleksid lubatud, saaksid liikmesriigid kergesti eirata aluslepingu artiklis 110 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet.

(96)

Euroopa Kohus on leidnud (25), nagu Ühendkuningriik ka ise väidab, et ühenduse õigus „ei piira […] ühegi liikmesriigi vabadust kehtestada objektiivsete kriteeriumite alusel diferentseeritud maksusüsteem erinevate või isegi samasuguste toodete osas EÜ artikli 90 esimese lõigu mõttes.” Sellised diferentseerimised on aga liidu õigusega kooskõlas „üksnes siis, kui ka nende eesmärgid on kooskõlas asutamislepingu ning teisese õiguse nõuetega ja kui nende üksikasjalikud eeskirjad on sellised, mis väldivad mis tahes vormis otsest või kaudset diskrimineerimist teisest liikmesriigist pärit impordi suhtes või mis tahes vormis konkureerivate kodumaiste toodete kaitset.” Täitematerjalimaksu soodustuse puhul ei ole imporditud täitematerjalide erinev maksustamine ilmselgelt kooskõlas kohtu sätestatud diferentseerimisnõuetega.

(97)

Liidu õiguse juhtpõhimõte on tõlgendada ja kohaldada aluslepingu põhimõtteid nii, et see aitab saavutada nende eesmärke. Aluslepingu artiklis 110 nähakse rahvusvahelise maksustamise kohta ette konkreetsed sätted, millega keelatakse liikmesriikidel kehtestada diskrimineerivat laadi riigimakse. Selleks et endast abi kujutav maksumeede oleks nõuetekohane, peab komisjon olema kindel, et esiteks ei riku kõnealune meede aluslepingu artiklit 110 ja teiseks vastab kõigile artiklites 107 ja 108 sätestatud asjakohastele tingimustele (26). Ei ole põhjust arvata, et maksusoodustuse vormis abimeetme puhul, mida kohaldatakse üksnes ühe liikmesriigi teatavas osas, tuleks sellest tõlgendusest erand teha.

(98)

Sellegipoolest võtab komisjon teadmiseks, et Ühendkuningriik asus oma 1. aprilli 2014. aasta kirja kohaselt heastama täitematerjalimaksu soodustuse mittevastavust aluslepingu artiklile 110, makstes tagasi siseturuga kokkusobimatud kogutud summad vastavalt põhjendustes 99–103 kirjeldatud kriteeriumidele. Parandusmeetme kohaldamisala võimaldab täitematerjali muudest liikmesriikidest Põhja-Iirimaale sisse osta ja saada nendel, kes maksid täitematerjali maksuvähenduskava kehtivuse ajal ajavahemikul 2004–2010 täismääras täitematerjalimaksu, saada 80 % täitematerjalimaksu soodustust, mida said kasutada täitematerjalimaksu maksuvähenduskavas osalevad Põhja-Iirimaa karjäärikäitajad. Esitatud kava rakendamise eesmärk oleks võtta meetmeid seoses mis tahes ilmneda võinud ebavõrdsusega.

(99)

Komisjon võtab teadmiseks Ühendkuningriigi 17. septembri 2012. aasta kirjas esitatud väite selle kohta, et võimatu on välja selgitada välismaiseid karjääre, kes müüsid täitematerjalimaksuga maksustatavaid, Põhja-Iirimaale imporditud ja seal kasutatud täitematerjale. Veel märgib komisjon, et üksused, kes täitematerjalimaksu tegelikult maksid, ei olnud välismaised karjäärid, vaid maksumaksjana registreeritud importijad. Seetõttu näib olevat asjakohane ja komisjoni tegevuspraktikaga kooskõlas (27), et hüvitist on õigus saada maksu tegelikult maksvatel ja nendel üksustel, kelle tegevusest lähtuvalt täitematerjali maksustatakse. Pakutud tagasiulatuva mõjuga kavaga tagatakse, et kõigil, kes tõendavad täismääras täitematerjalimaksu tasumist Ühendkuningriigi maksu- ja tolliametile muudest liikmesriikidest ostetud ja Põhja-Iirimaale imporditud täitematerjali eest vahemikus 1. aprillist 2004 kuni 30. novembrini 2010 (edaspidi „asjaomane periood”) ning täitsid kindlaid keskkonnakriteeriume ja kindlaksmääratud tingimusi, on õigus tasutud maksult nõuda 80 % soodustust.

(100)

Kuna tagasiulatuva kavaga tuleb tagada, et hüvitusmehhanismi saab kasutada üksnes nendest karjääridest pärinevate täitematerjalide impordi puhul, mis vastavad samadele keskkonnanormidele kui maksuvähenduse kohaldamise tingimustele vastavad Põhja-Iirimaa karjäärid, pidi Ühendkuningriik ette nägema kontrollimehhanismi. Komisjon mõistab, et selleks, et tagasiulatuv kava oleks tegelikult rakendatav ja poleks tarbetult koormav, ei hakka Ühendkuningriik kontrollima, kas välismaised karjäärid täitsid täpseid Põhja-Iirimaa karjääridele kehtestatud norme, kuna tegelikkuses puudus neil stiimul seda teha, küll aga vähemalt neid keskkonnanorme, mis kehtisid liidu asjakohaste õigusaktide ülevõtmise ajal vastavasse riiklikusse õigusesse. Põhja-Iirimaa keskkonnaministeerium tagab, et kõik võimalikud nõude esitajad vastaksid keskkonnanormidele, ja alustab aastapikkust registreerimisperioodi, alates tagasiulatuvat soodustust käsitleva õigusakti eelnõu avaldamisest Ühendkuningriigis.

(101)

Soodustuse saamiseks peab nõude esitaja ära näitama väljaspool Ühendkuningriiki asuva karjääri, kust täitematerjal pärines, ja taotlema Põhja-Iirimaa keskkonnaministeeriumilt sertifikaati, et karjäär vastas sel ajal liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele keskkonnanormidele. Seejärel konsulteerib keskkonnaosakond muude liikmesriikide ametiasutustega, et kontrollida kohaldatavaid norme ja nende vastavust. Kui keskkonnaosakond peab norme täidetuks, väljastab ta vastavussertifikaadi ja teeb selle kättesaadavaks Ühendkuningriigi maksu- ja tolliametile (28), tagades, et viimasel on kogu vajalik teave maksude tagasimaksenõuete töötlemiseks. Sama karjääri puudutavate taotluste puhul kehtib sama sertifikaat.

(102)

Tasutud maksu tagastamise taotlused peavad sisaldama järgmisi dokumentaalseid tõendeid: täitematerjalid osteti asjaomasel perioodil muu liikmesriigi karjäärist; karjääril on keskkonnaministeeriumi sertifikaat; täitematerjalimaksu maksti täismääras; muudel eesmärkidel ei ole soodustust taotletud. Omandamist puudutavad tõendid võivad olla asjakohased äridokumendid, millel on esitatud tehingu kuupäev ja täitematerjali päritolu. Samuti võib registreeritud maksumaksja täitematerjalimaksu konto olla tõendiks, et täitematerjalimaksu tasuti täismääras ja ei taotletud muud soodustust. See on osa maksumaksjate endi dokumentidest, sest ametiasutustele esitatakse üksnes maksu kogusumma, mis kuulub tasumisele maksustatava täitematerjali kaubanduslikul kasutamisel. Komisjon tunnistab, et võimalikel tasutud maksu tagastamise taotlejatel võib nende dokumentide esitamisega tekkida raskusi, sest täitematerjalimaksu soodustuse kehtestamisest on möödunud pikk ajavahemik (29). Ta märgib aga, et Ühendkuningriik nõuab tagasiulatuvalt antava soodustuse jaoks üksnes mõistlikke saadaolevaid tõendeid, arvestades asjaolu, et puuduvad avalikud dokumendid, mis sisaldaksid kogu kõnealust teavet.

(103)

Ühendkuningriigi kavandataval tagasiulatuval heastamisel on järgmised põhijooned:

(104)

Seetõttu leiab komisjon, et Ühendkuningriik on asunud looma asjakohast vahendit, millega hüvitada varem esineda võinud mis tahes diskrimineerimine.

(105)

Nagu osutatud põhjenduses 56, ei saanud komisjon teha soodsat järeldust oma hinnangus täitematerjalimaksu soodustuse kohta 2001. aasta keskkonnaabi suuniste alusel, sest tal tekkisid kahtlused seoses aluslepingu artikliga 110. Kuna aga Ühendkuningriik loob asjakohase vahendi meetmest põhjustatud mis tahes diskrimineerimise hüvitamiseks, saab komisjon nüüd järeldada, et meede on 2001. aasta keskkonnaabi suuniste kohaselt siseturuga kokkusobiv.

(106)

Komisjon võtab teadmiseks BAA esitatud märkused meetme hindamise kohta algatamisotsuses ja Ühendkuningriigi märkused selle kohta. Komisjon leiab, et ei ole esitatud uusi väiteid, mida komisjon ei oleks juba arvesse võtnud, ja et puuduvad põhjused, miks ta peaks muutma oma algatamisotsuses antud hinnangut.

(107)

Algatamisotsuses hindas komisjon meetme kokkusobivust siseturuga 2008. aasta keskkonnaabi suuniste alusel. Komisjoni hinnang oli soodne kõigis aspektides, välja arvatud vastavus 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunktile c, st vajalikkuse kriteeriumidele, mille kohaselt ei saa täitematerjalimaksust põhjustatud olulist tootmiskulude suurenemist üle kanda tarbijatele, ilma et maksusoodustust saavate Põhja-Iirimaa ettevõtjate müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks.

(108)

Algatamisotsuses juhtis komisjon tähelepanu, et Ühendkuningriik ei olnud nõuetekohaselt arvesse võtnud selle asjaolu mõju, et täitematerjalidest toodete tootjad ei olnud kunagi maksnud täismääras täitematerjalimaksu keskmise hinna suurenemisel Põhja-Iirimaal, võrreldes hinnatõusuga Suurbritannias 2001. ja 2002. aastal, pärast täitematerjalimaksu kehtestamist. Nüüd esitas Ühendkuningriik hinnangu kõnealuste töödeldud toodete mõju kohta andmetes, mille alusel saab hinnatõusu tasemest tõepoolest järeldada, et täitematerjalimaksu ei ole võimalik üle kanda (vt põhjendus 46).

(109)

Pealegi märkis komisjon seoses müügi vähenemise tõendamisega, et Ühendkuningriik ei olnud andnud selgitusi täitematerjalituru arengu kohta Põhja-Iirimaal pärast 2002. aastat. Esitatud andmetest nähtub, et tootmine suurenes aastatel 2004–2007. Nagu osutatud põhjendustes 47–49, on esitatud Põhja-Iirimaa täitematerjalitootjate esindavast valimist kogutud andmeid, sealhulgas tootmissuundumuste kohta. Need aga näivad tihedalt järgivat ehitussuundumusi ja olid suuresti mõjutatud 2008. aastal alanud majanduslangusest ning seega ei olnud need täiesti asjakohased, tõendamaks, et müük vähenes täitematerjalimaksu kehtestamise tõttu.

(110)

Nagu komisjon algatamisotsuses veel märkis, ei olnud esitatud andmeid, toetamaks väidet, et kulude suurenemine mõjutas ettevõtete käivet ja vähendas nende kasumit. Vaatamata suurtele raskustele asjakohase teabe kogumisel, esitas Ühendkuningriik selle väite toetuseks siiski teavet, nagu on kirjeldatud punktides 2.3.4–2.3.7. Lisaks esitas Ühendkuningriik teavet, selgitamaks, kui tiheda konkurentsiga seisavad Põhja-Iirimaa täitematerjalitootjad silmitsi ja kui väikesed on nende kasumimarginaalid omavahel asendatavate toodete tarnimise kasvu, turu vertikaalse integratsiooni puudumise, väikese turuosaga tootjate suure arvu tõttu (vt põhjendused 34–40).

(111)

Samuti märkis komisjon algatamisotsuses, et andmed nõudluse hinnaelastsuse kohta osutasid nõudluse jäikusele. Ühendkuningriik on nüüd näidanud, et kõnealused andmed kehtisid kogu Ühendkuningriigi kohta ega saanud olla asjakohased üksnes Põhja-Iirimaa puhul. Komisjon arvestab Ühendkuningriigi selgitusi, et Põhja-Iirimaa turu konkreetset hinnaelastsust ei saa välja arvutada.

(112)

Komisjon märgib, et pärast BAA esitatud märkust, nagu oleksid Ühendkuningriigi antud majandusandmed, millele on osutatud algatamisotsuse põhjendustes 21–23, ebaveenvad ja tõenäoliselt eksitavad, esitas Ühendkuningriik täiendavalt üksikasjalikumat teavet (põhjendus 27) täitematerjalide hindade kohta Põhja-Iirimaal ja Suurbritannias. Andmetest nähtub, et täismääras täitematerjalimaks oleks tõepoolest moodustanud palju suurema osa müügihinnast juba niigi survestatud turul.

(113)

Lisaks arutas komisjon, miks sai täitematerjalimaksu kanda tarbijatele üle Suurbritannias, aga mitte Põhja-Iirimaal. Komisjon tunnistab õigeks põhjendustes 34–40 kirjeldatud Ühendkuningriigi hinnangu – mida kinnitas oma aruandes täitematerjalide kohta (31) ka õiglase kaubanduse büroo (OFT) –, et Põhja-Iirimaa täitematerjaliturg on teistsugune geograafiline turg kui Suurbritannia oma ja et Põhja-Iirimaa täitematerjalitootjatel võib olla palju vähem võimalusi kanda täismääras maks üle oma klientidele.

(114)

Samuti märgib komisjon, et ilmselgelt on Põhja-Iirimaal paljuski piiratud ka võimalus tõsta hindu suuremate tootmiskulude tõttu, millega seistakse silmitsi mitmetes piirkondades. Ühendkuningriik näitas, et tööstusharu nelja või viie olulisema ettevõtte esitatud andmete põhjal olid kasumimarginaalid niigi juba väga väikesed ning et mõned karjäärid töötasid mõne aasta jooksul kahjumiga, mis oli samuti põhjustatud suurematest elektri- ja planeerimislubade kuludest (vt põhjendus 25).

(115)

Komisjon märgib, et kuigi Ühendkuningriigi esitatud ja punktis 2.3.6 kirjeldatud andmed ei ole jaotatud aastate ega täitematerjalide liikide kaupa, nähtub neist siiski, et Põhja-Iirimaa täitematerjalitööstus seisis silmitsi suure kaubavahetuse intensiivsusega, mis üldiselt ületas 10 % ja küündis koguni 24,25 %ni. Nagu Ühendkuningriik osutas, võib see olla Põhja-Iirimaalt lähtuva deklareerimata impordi tõttu veel palju suurem. Oma varasemas praktikas (32) on komisjon leidnud, et juba üle 10 % ulatuv kaubavahetuse intensiivsus kujutab endast ohtu vastava tööstusharu konkurentsivõimele. Lisaks möönis komisjon, et suur intensiivsus koos väikeste turuosadega muudab võimatuks oluliste lisakulude ülekandmise tarbijatele (33), ilma et sellega kaasneks müügimahtude vähenemine.

(116)

Komisjon aga märgib, et asfalti ja liiva puudutavad andmed ei järgi seda suundumust ja et nende puhul on kaubavahetuse intensiivsus palju väiksem. Liiv ja asfalt aga ei järgi samu suundumusi nagu muud esmased või töödeldud täitematerjalid. Üldiselt osutavad näitajad, et import ja eksport vähenesid. Liiva ja asfaldi import näib aga olevat viimastel aastatel kahekordistunud. Loomulikult mõjutab see kaubavahetuse intensiivsuse arvutamist. Tuleb mainida, et imporditud töödeldud täitematerjalidelt ei pidanud kunagi maksma täitematerjalimaksu, mis tähendab, et pärast täitematerjalimaksu soodustuse peatamist, kui Põhja-Iirimaa asfaldi pealt tuli hakata tasuma täismääras täitematerjalimaksu, muutus imporditud asfalt automaatselt palju odavamaks. Seetõttu võis impordisuundumus olla sellest hinnaerinevusest mõjutatud.

(117)

Lisaks märgib komisjon, et kõiki esmase täitematerjaliliike hõlmav täitematerjaliturg kujutab endast ühtset kaubaturgu. See on nii erinevate toortäitematerjalide omavahelise asendatavuse tõttu ning seda kinnitas õiglase kaubanduse büroo oma 2012. aasta aruandes (34), kui ta hindas täitematerjalide (esmased täitematerjalid), tsemendi ja valmissegatud betooni turge ega eristanud turusegmente. Seetõttu järeldab komisjon, et liiva ja asfaldi erinevad kaubavahetuse intensiivsuse tasemed, võrreldes muude täitematerjaliliikidega, ei ole selle hindamisel asjakohased, kuna esiteks vaadeldakse liiva ja asfalti koos, samas kui tegemist on erinevate tooteturgudega – liiv kuulub purustatud kivist täitematerjali esimesse kategooriasse, asfalt on aga töödeldud täitematerjal, ning teiseks mõjutavad näitajaid impordisuundumused, mis tõenäoliselt on seotud asfaldiga.

(118)

Komisjon järeldab seega, et Ühendkuningriik on nüüd tõendanud, et tootmiskulude olulist suurenemist täitematerjalimaksu tõttu ei olnud võimalik üle kanda ilma, et müük oleks oluliselt vähenenud, ja et 2008. aasta keskkonnaabi suuniste punkti 158 alapunktis c sätestatud vastavustingimus on täidetud.

(119)

Seega saab komisjon teha 2008. aasta keskkonnaabi suuniste alusel soodsa järelduse meetme vastavuse hindamisel aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

(120)

Nagu on selgitatud algatamisotsuse põhjenduses 40, leidis komisjon, et Ühendkuningriik on Põhja-Iirimaal ebaseaduslikult rakendanud täitematerjalimaksu muudetud soodustust, rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3. Pidades aga silmas Ühendkuningriigi võetud kohustust see tagasiulatuvalt hüvitada, on komisjon arvamusel, et 2001. aasta keskkonnaabi suuniste ja 2008. aasta keskkonnaabi suuniste alusel on täitematerjalimaksu maksu vähendamise uus kord kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c,