8.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 234/10

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja kõnealuse lõigu alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 29. juulil 2011 vastu rakendusotsuse 2011/489/EL, (2) millega lubati Belgial lasta Flandria piirkonnas kasutada teatavatel tingimustel kuni 250 kg loomasõnnikulämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, mida haritakse rohumaana ja millel kasvatatakse heintaimede allakülviga maisi ning maatükkidel, kus esmalt niidetakse rohumaa või lõigatakse rukis ja seejärel külvatakse mais, ning kuni 200 kg loomasõnnikulämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, millel kasvatatakse talinisu ja tritikut ning seejärel vahekultuuri, ning maatükkidel, millel kasvatatakse suhkru- või söödapeeti.

(3)

Rakendusotsusega 2011/489/EL lubatud erandi alla kuulus ligikaudu 2 970 põllumajandustootjat ja 82 820 hektarit maad ning selle kehtivus lõppes 31. detsembril 2014.

(4)

Belgia esitas 7. aprillil 2015 komisjonile taotluse Flandria piirkonda käsitleva erandi uuendamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(5)

Taotletud erand käsitleb Belgia kavatsust lubada Flandrias kasutada kuni 250 kg rohusööjate kariloomade sõnniku ja töödeldud seasõnniku lämmastikku hektari kohta aastas konkreetsetes põllumajandusettevõtetes maatükkidel, mida haritakse rohumaana, rohu-ristiku segarohumaana ja millel kasvatatakse heintaimede allakülviga maisi, ning maatükkidel, kus esmalt niidetakse rohumaa või lõigatakse rukis ja seejärel külvatakse mais, ning kuni 200 kg loomasõnniku ja töödeldud seasõnniku lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, millel kasvatatakse talinisu või tritikut ja seejärel vahekultuuri ning maatükkidel, millel kasvatatakse peeti.

(6)

Belgia esitatud teave seoses rakendusotsuse 2011/489/EL alusel lubatud erandiga näitab, et kõnealuse erandi kohaldamine ei ole toonud kaasa vee kvaliteedi halvenemist. Liikmesriikide poolt ajavahemiku 2008–2011 kohta esitatud aruannete alusel koostatud komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamise kohta (3) näitab, et Flandria seirejaamadest 78 % puhul on põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja seirejaamadest 63 % puhul on põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Võrdlemine eelmise aruandeperioodi (2004–2007) seireandmetega näitab põhjavee nitraadisisalduse langustendentsi. Seirejaamadest 93 % puhul on pinnavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja seirejaamadest 70 % puhul on pinnavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Enamikus pinnavee seirekohtadest on pinnavee nitraadisisaldus vähenev. Aruandeperioodil 2008–2011 klassifitseeriti ligi 80 % jõgedest ja kõik üleminekuveekogud eutroofseks või hüpertroofseks.

(7)

Flandria kehtestas järgmised veekvaliteedi eesmärgid, mis tuleb saavutada tegevuskava perioodi jooksul ajavahemikus 2015–2018. Pinnavee puhul tuleb saavutada kvaliteedistandard 50 mg nitraate liitri kohta 95 % põllumajandusliku seirevõrgustiku seirepunktides; aeglasema taastumiskiirusega madala põhjavee keskmist nitraadisisaldust tuleb vähendada 20 % võrreldes 2010. aasta keskmise tasemega 40 mg/l; hüdrogeoloogilistel tervikaladel, kus madala põhjavee nitraadisisaldus on keskmiselt suurem kui 50 mg/l, tuleb keskmist nitraadisisaldust vähendada 5 mg võrra liitri kohta.

(8)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on Flandria ajavahemikuks 2015–2018 kehtestanud tõhustatud tegevuskava. Strateegia vaadatakse läbi 2016.–2017. aasta talve lõpul ning sellest lähtuvalt võidakse võtta täiendavaid tugevdatud meetmeid, et tagada kehtestatud veekvaliteedi eesmärkide saavutamine. Õigusakti, millega direktiiv 91/676/EMÜ võeti üle Flandria piirkonna jaoks, „Dekreet veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest” (4) (edaspidi „sõnnikudekreet”), on muudetud (5)12. juunil 2015 vastavalt 2015.–2018. aasta tegevuskavale ja seda kohaldatakse koos käesoleva otsusega.

(9)

Sõnnikudekreet kehtib kogu Flandria piirkonna territooriumil.

(10)

Sõnnikudekreet hõlmab nii lämmastiku kui ka fosfori kasutamise piiranguid.

(11)

Belgia esitatud tõendavatest dokumentidest Flandria piirkonna kohta ilmneb, et kavandatavad kogused, mis on vastavalt 250 kg ja 200 kg loomasõnnikulämmastikku aastas hektari kohta, on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(12)

Belgia esitatud andmed Flandria piirkonna kohta ajavahemikus 2008–2011 näitavad, et sigade arv on kasvanud 4,4 % võrreldes ajavahemikuga 2004–2007. Kõige uuemate 2012. ja 2013. aasta kohta olemasolevate näitajate kohaselt on sigade arv kasvanud mõõdukalt 2,6 %. Kodulindude arv on ajavahemikus 2004–2008 vähenenud 13,2 % ning seejärel kasvanud 20,8 %. Veiste arv ei ole muutunud. Selleks et vältida loomakasvatuse laienemist taotletud erandi kohaldamise tagajärjel, tagavad pädevad asutused ühes põllumajandusettevõttes peetavate kariloomade arvu piiramise (toitainete heitekvoodid) Flandria piirkonnas vastavalt sõnnikudekreedi sätetele.

(13)

Ajavahemikus 2008–2011 kasutati loomasõnnikulämmastikku 15 % vähem kui ajavahemikus 2004–2007. Kolmanda tegevuskava rakendamise ajal (2007–2010) jäi loomasõnnikulämmastiku kasutamine tasemele ligikaudu 101 tuhat tonni aastas. Neljanda tegevuskava rakendamise ajal täheldati edasist loomasõnnikulämmastiku kasutamise langust ning 2013. aastal kasutatud kogus oli 94,5 tuhat tonni. Aruandeperioodil 2008–2011 kasvas mineraallämmastiku kasutamine 4 % võrreldes ajavahemikuga 2004–2007. Kõige uuemate 2012. ja 2013. aasta kohta olemasolevate andmete kohaselt püsib mineraallämmastiku kasutamismäär stabiilselt 39 tuhande tonni juures.

(14)

Pärast taotluse läbivaatamist võib öelda, et kavandatavad kogused, mis on vastavalt 250 kg ja 200 kg rohusööjate kariloomade sõnniku ja töödeldud seasõnniku lämmastikku hektari kohta aastas, ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused, mida kohaldatakse lisaks 2015.–2018. aasta tegevuskava raames võetavatele tugevdatud meetmetele.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (6) nähakse ette mitmekülgne ja piiriülene lähenemine veekaitsele, mis on organiseeritud jõgede vesikondades eesmärgiga saavutada 2015. aastaks Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on toitainetesisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi lubamisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (7) on sätestatud liidu ruumiandmete taristu rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja selliste poliitikate või tegevuste rakendamiseks, millel võib olla mõju keskkonnale. Kõnealuse otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid olema kooskõlas osutatud direktiivi sätetega, kus need on kohaldatavad. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaks Belgia kõnealuse otsuse raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral kasutama teavet, mis on saadud sellise ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise II peatükile (8).

(17)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

a)

„põllumajandusettevõte” – põllumajanduslik majapidamine, sõltumata sellest, kas seal tegeletakse loomakasvatusega või mitte;

b)

„maatükk” – põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm;

c)

„rohumaa” – ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat);

d)

„suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid, millel on pikk kasvuperiood” on järgmised:

e)

„rohusööjad kariloomad” – veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, kitsed ja hobused;

f)

„sõnniku töötlemine” – seasõnniku kaheks, tahkeks ja vedelaks osaks töötlemine, mille eesmärk on parandada mullale laotamist ning tõhustada lämmastiku ja fosfori kogumist;

g)

„töödeldud sõnnik” – sõnniku töötlemisel saadud vedel osa;

h)

„väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga” – töödeldud sõnnik, mille lämmastikusisaldus on ühe tonni läga kohta maksimaalselt 1 kg ja mille fosfaadisisaldus on ühe tonni läga kohta maksimaalselt 1 kg;

i)

„mullaprofiil” – mullakiht, mis ulatub maapinnast 0,90 m sügavuseni, välja arvatud juhul, kui põhjavee keskmine kõrgeim tase on sellest kõrgemal; sellisel juhul mullakiht, mis ulatub põhjavee keskmise kõrgeima taseme sügavuseni.

a)

250 kg lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel:

b)

200 kg lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, kus kasvatatakse:

a)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

b)

põllumajandusettevõttes toodetava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) lämmastikusisalduse ja fosforisisalduse arvutus;

c)

sõnniku töötlemise kirjeldus ja töödeldud sõnniku eeldatavad omadused;

d)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)

põllukultuuride külvikord ja nende maatükkide pindala, kus kasvatatakse suure lämmastikuvajadusega põllukultuure, millel on pikk kasvuperiood;

f)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

g)

arvestus sõnnikulämmastiku ja -fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

h)

arvestus keemiliste ja muude väetiste lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

i)

arvutused selle kohta, kas lämmastiku ja fosfori kasutamine vastab kasutamisnormidele.

a)

põllukultuurialune kasvupind;

b)

kariloomade arv ja liik;

c)

sõnnikutoodang looma kohta;

d)

põllumajandusettevõtte imporditud väetiste kogus;

e)

põllumajandusettevõttest välja veetud sõnniku kogus ja selle saajad.

a)

rohumaa küntakse kevadel kõikide mullatüüpide puhul, välja arvatud savimuld;

b)

savimullaga rohumaa küntakse enne 15. septembrit;

c)

erandiga hõlmatud maatükkide külvikord ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %;

d)

suure lämmastikuvajadusega põllukultuur külvatakse kahe nädala jooksul pärast rohumaa kündmist ning väetisi ei kasutata püsirohumaa kündmise aastal;

e)

vahekultuurid külvatakse kahe nädala jooksul pärast talinisu koristamist ja mitte hiljem kui 10. septembril;

f)

selleks, et haritava maa püsirohukate taastaks sügisesi nitraadikaotuseid alusmullas ning et piirata talviseid kadusid, ei künta vahekultuure sisse enne 15. veebruari.

a)

artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ning põllumajandusmaa osakaal ja maakasutus kohalikul tasandil, samuti andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta;

b)

artikli 10 lõikes 2 osutatud veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee ning Põhjamerre suubuvate veekogude kvaliteedi suundumuste kohta, samuti selgitus erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

hinnang erandiga hõlmatud maatükkide mullaprofiili sügiseste nitraadijääkide kohta ning võrdlus sarnaste külvikordadega tavapäraste maatükkide nitraadijääkide andmete ja suundumustega. Tavapärased maatükid peaksid hõlmama erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete tavapäraseid maatükke ja muude põllumajandusettevõtete maatükke;

d)

andmed lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juurtetsoonist põhjavette ning maapealsesse veesüsteemi, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 6, ning liivmuldadel asuvate põllumajandusalade artikli 10 lõikes 3 osutatud tugevdatud veekontrolli tulemused;

e)

uuringute tulemused, milles käsitletakse andmeid maade kasutamise kohta kohalikul tasandil, külvikordi ja väetamismeetodeid, ning nitraatide leostumise ja fosforikao artikli 10 lõikes 5 osutatud mudelarvutuste tulemused üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes;

f)

hinnang erandi tingimuste rakendamise kohta, võttes aluseks põllumajandusettevõtete ja maatükkide suhtes tehtavad kontrollid ning sõnnikuveoga seotud kontrollid, ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teave tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta;

g)

teave sõnniku töötlemise kohta, kaasa arvatud sõnniku tahke osa edasine töötlemine ja kasutamine, ja üksikasjalik teave töötlemissüsteemide omaduste ja tõhususe ning töödeldud sõnniku koostise kohta;

h)

teave erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete arvu kohta ning selliste, erandiga hõlmatud maatükkide arvu kohta, millele on laotatud töödeldud sõnnikut ning väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga, samuti vastavad kogused;

i)

artikli 5 lõikes 3 osutatud töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötlemise tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit;

j)

artikli 5 lõikes 4 osutatud sõnnikutöötlemiskäitiste loend;

k)

kokkuvõte artikli 10 lõikes 4 osutatud seirealadelt saadud andmetest ja vastav hinnang;

l)

väetamisega seotud andmed kõikides üksikerandit kasutavates põllumajandusettevõtetes, sealhulgas teave saagiste ja mullatüübi kohta;

m)

kariloomade arvu suundumused Flandria piirkonna igas kariloomakategoorias ja erandit kasutavates põllumajandusettevõtetes.