28.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/64

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 6 alusel võttis nõukogu vastu määruse (EL) nr 1024/2013, (2) millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste turvalisusele ja usaldusväärsusele ning finantsturgude stabiilsusele liidus, võttes täiel määral ja kohusetundlikult arvesse siseturu ühtsust ja terviklikkust. Need eriülesanded on lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesandele aluslepingu artikli 127 lõike 5 alusel, mille kohaselt tuleb kaasa aidata krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele pädevate asutuste poolt.

(2)

Otsust EKP/2004/3 (3) muudeti otsusega EKP/2011/6, (4) et tagada avaliku huvi kaitse finantssüsteemi stabiilsuse osas liidus ja liikmesriikides seoses juurdepääsuga EKP dokumentidele, mis käsitlevad EKP tegevust ja poliitikat või EKP poolt vastu võetud või hoitud otsuseid finantsstabiilsuse valdkonnas, samuti dokumentidele, mis on seotud EKP poolt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule osutatud toetusega.

(3)

Esimese põhjenduses osutatud eriülesande teostamisel koostab või hoiab EKP dokumente, mis on seotud krediidiasutuste finantsjärelevalvega. Need dokumendid on EKP dokumendid otsuse EKP/2004/3 tähenduses.

(4)

Tuleb tagada avaliku huvi kaitse liidu või liikmesriigi poliitika osas, mis on seotud krediidiasutuste finantsjärelevalvega, juurdepääsutaotluste kontekstis EKP dokumentidele. Samuti tuleb tagada avaliku huvi kaitse seoses järelevalvelise kontrolli eesmärgiga.

(5)

Kooskõlas otsusena EKP/2004/2 vastu võetud Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 23.1 on EKP otsuseid tegevate organite ja mis tahes muude nende poolt asutatud komiteede või rühmade, järelevalvenõukogu, selle juhtkomitee ja ajutise allstruktuuri menetlused konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu volitab EKP presidenti avalikustama arutelude tulemuse. Enne järelevalvenõukogu, selle juhtkomitee ja ajutise allstruktuuri menetlusega seotud otsuse tegemist konsulteerib president järelevalvenõukogu esimehega.

(6)

Kehtiv liidu õigus on asjakohane pädevate asutuste valduses oleva teabe avaldamise ja konfidentsiaalsuse osas krediidiasutuste finantsjärelevalve teostamisel, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6).

(7)

Muutused liikmesriikide majanduses ja finantsturgudel ning nende mõju EKP rahapoliitika teostamisele ja/või finantssüsteemi stabiilsusele liidus või liikmesriigis on suurendanud koostöövajadust EKP ja liikmesriikide asutuste vahel ning EKP ja Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide või asutuste vahel. Ülioluliseks on osutunud EKP võime edastada Euroopa ja liikmesriikide asutustele asjakohaseid ja otsekoheseid sõnumeid, et täita oma volitust avaliku huvi teenimisel kõige tulemuslikumalt. Sellega võib kaasneda mitteametlike ja konfidentsiaalsete teadete vajadus, mida ei tohiks pärssida võimalik avaldamine.

(8)

Konkreetselt võib EKP-l esineda vajadus suhelda riiklike asutustega, liidu institutsioonidega, järelevalveasutustega ja haldusorganitega kolmandates riikides seoses järgmisega: a) EKPSi toetus liidu üldisele majanduspoliitikale aluslepingu artikli 127 lõike 1 alusel; b) EKPSi kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisel aluslepingu artikli 127 lõike 5 alusel ja c) ülesanded, mis on EKP-le antud määruse (EL) nr 1024/2013 alusel. Eelkõige määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 2 alusel on EKP ja riiklikud pädevad asutused kohustatud tegema heauskset koostööd ja vahetama teavet. EKP teeb EKPSi ülesannetes koostööd ka rahvusvahelisel tasandil. Selleks, et EKP saaks teha tulemuslikku koostööd, on oluline jätta vaba ruumi avatud ja konstruktiivsele mõtte- ja teabevahetusele nende asutuste, institutsioonide ja organite vahel. Seetõttu peaks EKP-l olema õigus kaitsta dokumente, mida vahetatakse osana koostööst riikide keskpankadega, riiklike pädevate asutustega, riiklike määratud asutustega ja muude asjaomaste asutustega.

(9)

Lisaks sellele tuleb kaitsta ka dokumente, mis on seotud EKPSi ülesandega edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, kuna oluline on kaitsta dokumente, mille avaldamine võiks kahjustada avalikku huvi seoses finantsturu infrastruktuuride, makseskeemide ja makseteenuse pakkujate kindluse ja turvalisusega.

(10)

Seetõttu tuleb otsust EKP/2004/3 vastavalt muuta,

1)

artiklisse 3 lisatakse järgmised mõisted:

„c)   „riiklik pädev asutus” ja „riiklik määratud asutus”– määratlus nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013 (7);

d)   „muud asjaomased asutused”– asjaomased riiklikud asutused, liidu institutsioonid, asutused, ametid ja ametkonnad, järelevalveasutused ja haldusorganid kolmandates riikides.

2)

artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane asendatakse järgmisega:

;

3)

artikli 4 lõike1 punkti a lisatakse järgmised taanded:

;

4)

artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Juurdepääsust EKP koostatud või saadud sisekasutuses olevale dokumendile, mis on osa EKP-sisestest arutlustest või eelkonsultatsioonidest ning EKP seisukohtade vahetustest RKPdega, riiklike pädevate asutustega või riiklike määratud asutustega, tuleb keelduda ka pärast otsuse vastuvõtmist, kui puudub ülekaalukas üldine huvi avalikustamiseks.

Juurdepääsust dokumentidele, mis kajastavad EKP seisukohtade vahetust muude asjaomaste asutustega, tuleb keelduda ka pärast otsuse vastuvõtmist, kui dokumendi avaldamine võiks oluliselt kahjustada EKP ülesannete tulemuslikku teostamist, kui puudub ülekaalukas üldine huvi avalikustamiseks.”

5)

artikli 7 lõikes 1 asendatakse „sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektor” viitega „sekretariaadi peadirektor”.