30.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 370/40

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline likvideerimine, kehtestades lossimiskohustuse nende liikide saagi suhtes, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühisel soovitusel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Taanil, Saksamaal, Eestil, Lätil, Leedul, Poolal, Soomel ja Rootsil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Läänemerel. Need liikmesriigid on esitanud komisjonile ühise soovituse (2) pärast konsulteerimist Läänemere nõuandekomisjoniga. Teaduslikud andmed on saadud asjaomastelt teadusasutustelt. Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(4)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt tuleks Läänemere puhul kohaldada lossimiskohustust väikeste pelaagiliste liikide suhtes, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid, st räime- ja kilupüügi ning tööstusliku püügi suhtes alates 1. jaanuarist 2015. Lossimiskohustust tuleks kohaldada ka selliselt püütud lõhe suhtes hiljemalt samast kuupäevast alates. Turska loetakse teatavat püüki määratlevaks liigiks Läänemeres. Merilesta püütakse peamiselt kaaspüügina teataval tursapüügil ning tema suhtes kehtivad püügi piirnormid. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt tuleks tursa suhtes kohaldada lossimiskohustust hiljemalt alates 1. jaanuarist 2015 ja merilesta suhtes hiljemalt 1. jaanuarist 2017. Ühise soovituse kohaselt peaks kõnealune tagasiheitekava hõlmama kogu räime-, kilu-, lõhe-, tursa- ja merilestapüüki Läänemeres alates vastavalt 1. jaanuarist 2015 või alates 1. jaanuarist 2017.

(5)

Ühine soovitus sisaldab mõrra, lõkspüüniste, ääremõrra ja seisevnoodaga püütud lõhe ja tursa puhul erandit lossimiskohustusest. See erand põhineb Baltfishi esitatud teaduslikel tõenditel kõrge ellujäämismäära kohta, mille on läbi vaadanud STECF. STECF märgib, et Baltfishi ühine soovitus (3) sisaldab suuremat osa teabest, mis on nõutav selliste erandite põhjendamiseks. STECF jõudis järeldusele, et kuna sellised püügivahendid sulgevad kala seisva võrgustruktuuri sisse vastupidiselt püügile nakkevõrgu või õngega, siis võis tõenäoliselt eeldada, et selliste püügivahendite kasutamisel on suremus väike, tavaliselt alla 10 %. Siiski soovitas STECF täiendavalt tööd teha, et oleks võimalik kinnitada, et vähese suremuse eeldus on tõene, samuti tuleks käitlemistavade puhul arvesse võtta valitsevaid keskkonnatingimusi. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(6)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 10 kohaselt võib noorte mereorganismide kaitse tagamiseks kehtestada referentsalammõõdud. Praegu on tursa alammõõt 38 cm vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2187/2005 (4). STECFi poolt läbi vaadatud teaduslike tõendite põhjal võib tursa alammõõduks kehtestada 35 cm. Eelkõige tegi STECF järelduse, et praegu kehtiva 38 cm alammõõdu vähendamiseks võib olla mõistlikke bioloogilisi põhjendusi, et vähendada tagasiheite praegust taset. Samuti järeldas ta, et lossimiskohustuse raames tursale 35 cm referentsalammõõdu kehtestamine vähendaks sellise saagi osakaalu, mida ei tohi müüa inimtoiduks, ning et seoses esmakordse kudemisega ei esitatud vastuväiteid, toetamaks alammõõtu 38 cm Läänemeres. Seepärast tuleks tursa referentsalammõõduks Läänemeres kehtestada 35 cm.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud ajalist raamistust. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 6 tuleks seda kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

a)

räime-, kilu-, lõhe- ja tursapüügi suhtes alates 1. jaanuarist 2015,

b)

merilestapüügi suhtes alates 1. jaanuarist 2017.