23.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 367/22

(1)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011 (3) kehtestas nõukogu teatavate klaasfilamentkiust toodete, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 ja 7019 31 00 alla ning pärinevad Hiina Rahvavabariigist, impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 12. detsembril 2013. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (4) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit klaasfilamentkiust toodete Euroopa Liitu importimise suhtes subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „subsiidiumivastase menetluse algatamise teade”).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 28. oktoobril 2013. aastal Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühendus (European Glass Fiber Producers Association, APFE) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid teatavate klaasfilamentkiust toodete subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida komisjon luges piisavaks, et algatada uurimine.

(4)

Komisjon teavitas enne uurimise algatamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”) artikli 10 lõikega 7 Hiina RV valitsust sellest, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatavate Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Komisjon kutsus Hiina RV valitsuse konsultatsioonidele, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokku lepitud lahenduseni.

(5)

Hiina RV valitsus nõustus osalema ja konsultatsioonid toimusidki 5. detsembril 2013. aastal. Konsultatsioonide käigus vastastikku kokku lepitud lahenduseni ei jõutud. Siiski võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse Hiina RV valitsuse seisukohti kaebuses nimetatud kavade kohta. Pärast konsultatsioone esitas Hiina RV valitsus 9. detsembril 2013. aastal oma kirjaliku seisukoha.

(6)

Seoses uurimise käigus kindlaks tehtud lisakavadega tehti Hiina RV valitsusele ettepanek täiendavate konsultatsioonide pidamiseks. Hiina RV valitsus ei nõustunud siiski ettepanekuga, väites, et talle on kõnealuste kavade kohta antud ebapiisavalt teavet.

(7)

Komisjonile laekus taotlus kehtivate dumpinguvastaste meetmete (5) osalise vahepealse läbivaatamise kohta ulatuses, mis piirdub kahju uurimisega vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (dumpinguvastane algmäärus) artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitas samuti APFE 28. oktoobril 2013. aastal liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust.

(8)

Olles kindlaks teinud, et on olemas piisav tõendusmaterjal osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, avaldas komisjon 18. detsembril 2013. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (6) osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikega 3 (edaspidi „dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teade”).

(9)

Üks eksportiv tootja väitis, et nõukogu rakendusmäärusega 248/2011 kehtestatud senised meetmed on tema suhtes õigustühised ja seetõttu tuleks kõnealuse määrusega kehtestatud seniste meetmete läbivaatamiseks korraldatud praegune uurimine lõpetada. Tema väitel on senised meetmed vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastase lepinguga, sest kõnealusele eksportivale tootjale ei võimaldatud dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 5 kohast individuaalset kohtlemist vastavalt nimetatud määruse vastuvõtmise ajal kehtinud sätetele. Oma väite kinnituseks osutab ta WTO apellatsioonikogu 28. juuli 2011. aasta aruandele asjas DS397 (7).

(10)

Pärast WTO apellatsioonikogu 28. juuli 2011. aasta aruannet asjas DS397 muudeti dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõiget 5 (8). Muudatust kohaldatakse kõikide uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast muudatuse jõustumiskuupäeva, milleks oli 6. september 2012. Seoses eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldati juba enne nimetatud kuupäeva kehtinud meetmeid, avaldas komisjon 23. märtsil 2012. aastal teate, (9) milles soovitas kõigil mitteturumajanduslike riikide eksportivatel tootjatel taotleda läbivaatamist, kui nad leiavad, et nende suhtes kohaldatavad meetmed tuleks vaadata läbi lähtuvalt eespool nimetatud apellatsioonikogu aruandest. Kõnealuses teates nimetati konkreetselt rakendusmäärust (EL) nr 248/2011. Komisjon ei saanud kõnealuselt eksportivalt tootjalt taotlust läbivaatamise korraldamiseks ja eksportiv tootja ei taotlenud ka algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist.

(11)

Seetõttu ei ole seniste meetmete kehtivus kahtluse all ja väide lükatakse tagasi.

(12)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Subsiidiumivastase uurimise ja dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise käigus analüüsiti kahju sama liidu tootmisharu, samade representatiivsete liidu tootjate ja sama uurimisperioodi määratluse alusel ning selle tulemusel tehti identsed järeldused, kui ei ole märgitud teisiti. Seda peeti asjakohaseks, et ühtlustada kahju analüüsimist ja tagada mõlema uurimise järelduste kooskõla. Nimetatud põhjusel võeti mõlemas uurimises arvesse mõlema menetluse käigus kahju üksikasjade kohta esitatud märkusi.

(14)

Mõlemas algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid uurimistes osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon mõlema uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina RV asutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt mõlema uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada märkusi mõlema uurimise algatamise kohta ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(16)

Komisjon teatas mõlemas algatamisteates, et ta võib uurimises piirduda Hiina RV eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate mõistliku arvuga, moodustades valimi kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikliga 17 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 27.

(17)

Komisjon teatas mõlemas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon võttis valimi moodustamise aluseks liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahu uurimisperioodi jooksul ja selle geograafilise jaotuse. Valimisse kuulusid liidu kolme tootja (10) Belgias, Prantsusmaal ja Slovakkias asuvad tootmisettevõtted, mille arvele langes ligikaudu 52 % liidu kogutoodangust ja 49 % liidu turul toimunud müügist. Valimit peeti seega liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(18)

Uurimiste ajal väitis Hiina RV valitsus, et käesolevates uurimistes kasutati liidu tootjatest valimi moodustamiseks ilma põhjenduseta teistsugust meetodit kui algses dumpinguvastases uurimises. Hiina RV valitsus väitis, et i) komisjon oli valimi moodustanud juba enne uurimiste algatamist ja seega oli komisjon enne algatamist teinud otsuse valimi vajalikkuse kohta, ii) algses uurimises pidid kõik isikud, kes tahtsid olla valimisse kaasatud, esitama komisjonile andmed 15 päeva jooksul pärast algatamist, aga käesoleval juhul ei pidanud juba valimisse lisatud tootjad seda tegema, iii) isikutele, kes tahtsid olla valimisse kaasatud, ei esitatud kummaski algatamisteates teavet selle kohta, milliseid andmeid nad peavad esitama, et olla valimisse kaasatud, ning puudusid andmed valimisse lisatud tootjate esindatud tootmis- ja müügimahu kohta, iv) dumpinguvastase algmääruse artikkel 17 ei sisalda kasutatud valikukriteeriumi „see valim esindab suurimat representatiivset tootjate hulka, mida on ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida” ning selle alusel moodustatud valim ei ole kõnealuse sättega kooskõlas.

(19)

Komisjon selgitas mõlemas algatamisteates, et liidu tootjate suurt arvu silmas pidades ning eesmärgiga lõpetada uurimised ettenähtud tähtaja jooksul kasutab komisjon väljavõttelist uuringut, ning samal ajal tehti ettepanek esialgse valimi kohta. Kasutati sama meetodit, mida eelmises uurimises, st väljavõttelist uuringut. Esialgse valimi kasutamisega ei muudetud meetodit, vaid see võimaldas lihtsalt tõhusamini tegutseda, kuna sellega võideti aega, austades samal ajal täielikult kaitseõigusi. Komisjon andis liidu muudele tootjatele, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, võimaluse komisjoniga ühendust võtta ning nii neil kui ka kõigil teistel huvitatud isikutel oli võimalus esitada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta. Lõplikus valimis tuleks arvesse võtta kõiki saabunud märkusi, kui neid esitatakse. Kuna kavandatud valimi kohta märkusi ei saabunud, tunnistati esialgne valim kinnitatuks. Teise väite kohta võib öelda, et esialgsesse valimisse lisatud tootjad olid täitnud püsiandmevormi, milles sisalduv teave võimaldas komisjonil moodustada esialgse valimi. Püsiandmevorm ja vastused olid mittekonfidentsiaalse toimikuna tutvumiseks kättesaadavad. Kolmanda väite kohta võib öelda, et isikutel, kes tahtsid olla valimisse kaasatud, paluti komisjoniga ühendust võtta 15 päeva jooksul pärast mõlema algatamisteate avaldamise kuupäeva ning neil oli võimalus tutvuda püsiandmevorme sisaldava mittekonfidentsiaalse toimikuga. Kõnealused püsiandmevormid sisaldasid andmeid tootmis- ja müügimahu kohta. Ka neljas väide on alusetu, sest dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 1 nimetatakse selgesõnaliselt suurimat tüüpilist mahtu, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(20)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina RV valitsus oma väiteid menetlusliku ebajärjekindluse kohta liidu tootjate valimi moodustamisel enne mõlema uurimise algatamist ning juhtis tähelepanu järgmisele: i) komisjoni põhjendus, milles osutatakse uurimise tähtaegadest kinnipidamisele, on alusetu, sest dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikes 2 nähakse selgelt ette, et valim moodustatakse pärast mõlema uurimise algatamist ja vastavalt kolme nädala jooksul pärast mõlemat algatamist esitatud märkustele, ii) esialgne valim on diskrimineeriv või ebaobjektiivne ja vähendas arvatavasti liidu ülejäänud tootjate motivatsiooni endast teatada, iii) komisjon ei andnud liidu ülejäänud tootjatele kolme nädalat aega endast teatamiseks.

(21)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikes 2 öeldakse, et „eelistatav on, kui valimid võetakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel, et sellised pooled annavad endast teada ja teevad piisava informatsiooni kättesaadavaks kolme nädala jooksul alates uurimise algatamisest”. Seoses esimese väitega võib öelda, et dumpinguvastane algmäärus ja subsiidiumivastane algmäärus ei keela komisjonil teha uurimise algatamise ajal esialgse valimi ettepanekut, mille kohta pooltel palutakse esitada märkusi. Pealegi arvestades, et liidu tootjad (või vähemalt suur osa nendest) toetavad kaebust, ja võttes arvesse püsiandmevormidega kogutud teavet, oli komisjoni käsutuses liidu tootmisharu kohta vajalik informatsioon, mis võimaldas moodustada esialgse valimi algatamise etapis. Kõnealuse teadmise olemasolu tõttu erineb liidu tootjate valimi moodustamine eksportivate tootjate valimi moodustamisest. Seoses teise ja kolmanda väitega võib öelda, et algatamisteadetes palutakse nendel liidu tootjatel, kelle arvates tuleks neid valimisse kaasata, komisjoniga ühendust võtta 15 päeva jooksul. Komisjon ei näe siin vastuolu algmäärusega ega mõista, kuidas seda saaks käsitada diskrimineeriva, ebaobjektiivse või lausa motivatsiooni vähendavana.

(22)

Hiina RV valitsus väitis, et valim ei ole representatiivne, sest sellesse ei kaasatud ühtegi äriühingut, millel on olulises koguses tootmisharu enda tarbeks valmistatud toodangut, mistõttu jäi osa omamaisest tootmisharust lihtsalt hindamata.

(23)

Nimetatud väide lükatakse tagasi, sest valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodangut ka oma tootmisharus. Pealegi ei täpsustanud Hiina RV valitsus, milline liidu tootja oleks tulnud kaasata ja milline oleks tulnud välja jätta.

(24)

Üks eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate valim ei ole representatiivne, sest ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei tooda/müü tükeldatud klaaskiust matte.

(25)

Liidu kolme valimisse kaasatud tootja tootmisettevõtted ei tootnud tõepoolest tükeldatud klaaskiust matte, kuid nad valmistasid filamentkiust matte ja muid põhilisi tooteliike. Seetõttu leiti, et valimisse kaasatud tootmisettevõtted on representatiivsed, mida kinnitas ka asjaolu, et nende arvele langes ligikaudu 52 % liidu kogutoodangust ja 49 % liidu turul toimunud müügist ja nende asukohad olid geograafiliselt hästi jaotunud. Kõnealust järeldust ei muuda ka asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei valmistanud ühte paljudest võimalikest tooteliikidest.

(26)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon mõlemas algatamisteates, et sõltumatud importijad esitaksid vastavas teates nimetatud andmed.

(27)

Kuna väljavõttelise uuringu vormi tagastasid ainult kaks sõltumatut importijat, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(28)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteadetes nimetatud andmed. Samuti palus komisjon ELi juures tegutseval Hiina RV alalisel esindusel kindlaks teha ülejäänud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta.

(29)

Kaheksa asjaomase riigi eksportivat tootjat esitasid küsitud andmed ning nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikega 1 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikega 2 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikega 2 paluti kõigil teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja asjaomase riigi asutustel esitada märkusi esialgselt moodustatud valimi kohta. Märkusi ei esitatud. Seetõttu otsustas komisjon jääda kavandatud valimi juurde ning kõiki huvitatud isikuid teavitati moodustatud lõplikust valimist.

(30)

Eksportivate tootjate või eksportivate tootjate kontsernide valimisse kuuluvad järgmised äriühingud:

(31)

Väljavõttelise uuringu vormide vastuste põhjal langes valimisse kuuluvate äriühingute arvele uurimisperioodil mahu järgi 78 % Hiina RVst pärit toodete liitu suunatud ekspordimüügist.

(32)

Komisjon saatis küsimustikud Hiina RV valitsusele, kõigile Hiina eksportivatele tootjatele, kes olid seda soovinud, samuti valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, kasutajatele ja kutse- või majandusorganisatsioonidele, kes olid endast teatanud algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(33)

Küsimustiku vastused saadi valitsuselt, kolmelt valimisse kuuluvalt Hiina eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt, 14 kasutajalt ja kahelt sõltumatult importijalt. Paraku ei olnud ühe kasutaja vastus täielik, mistõttu komisjon ei saanud vastavaid andmeid sisuliselt analüüsida, vaatamata korduvalt saadetud meeldetuletustele.

(34)

Lisaks teatas klaasitootjate ühendus Glass Alliance Europe, et ta on oma liikmeid esindav huvitatud isik, ning esitas avalduses oma seisukoha.

(35)

Kirjalikud avaldused saadi ka mitmelt kasutajate ühenduselt, sealhulgas Taani tuuleenergiatööstuse assotsiatsioonilt, Taani plastitootjate liidult, organisatsioonilt Groupement de la Plasturgie Industrielle et des Composites (GPIC) ja äriühingult Siemens Wind Power AG.

(36)

Lisaks esitas märkusi Hiina kergetööstustoodete ja tarbekunsti impordi/ekspordi koda (China Chamber of Commerce for Import/Export of Light Industrial products & Arts-Crafts, edaspidi CCCLA).

(37)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, kahju ja liidu huvide kindlaksmääramiseks. Kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikliga 16 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 26 tehti kontrollkäigud Hiina RV valitsuse juurde ja järgmiste äriühingute valdustesse:

(38)

Hiina RV valitsus väitis kokkuvõttes, et tema kaitseõigusi seoses juurdepääsuga huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikule on rikutud, sest mittekonfidentsiaalses toimikus puudusid teatavad andmed ja selle põhjust ei olnud märgitud ega esitatud piisavalt põhjalikke kokkuvõtteid või erandkorras mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte esitamata jätmise põhjuseid.

(39)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele tutvumiseks avatud mittekonfidentsiaalne toimik sisaldas piisavalt andmeid, et huvitatud isikud saaksid komisjoni analüüsis kasutatud andmetega tutvuda, ja seega peeti väidet alusetuks. Valitsusele teatati põhjused, miks komisjon peab väiteid alusetuks.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Hiina RV valitsus ja üks eksportiv tootja oma seisukohta, et konfidentsiaalsussätet kasutati liiga suures ulatuses, ning nõudsid liidu tootjate müüdud tooteliikide ja summaarsete koguste avalikustamist toote kontrollnumbrite järgi.

(41)

Komisjon leiab, et kaitseõigust ei rikutud, sest kõigile eksportivatele tootjatele teatati konkreetselt nende valimisse kaasatud liidu tootjate toodete kontrollnumbrid, millega seoses esines konkurents Hiina RVga. Seetõttu lükati väide tagasi.

(42)

Mõlema uurimise vaatlusalune toode on sama mis nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 248/2011 määratletud ja mõlemas algatamisteates kirjeldatud toode ehk kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 ja 7019 31 00 (viimane kood asendati 1. jaanuaril 2014 koodiga 7019 31 10) alla ning on pärit Hiina RVst (edaspidi „vaatlusalune toode” või „klaasfilamentkiust tooted”).

(43)

Vaatlusalune toode on toormaterjal, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadakse komposiitmaterjalid (klaasfilamentkiududega sarrustatud plastid), mida kasutatakse mitmesugustes tootmisharudes: autotööstuses, elektri-/elektroonikatööstuses, tuuleveskite labade tootmises, ehitustööstuses, mahutite/torude tootmises, tarbekaupade tootmises, lennundus-/sõjandustööstuses jne.

(44)

Käesolev menetlus hõlmab klaasfilamentkiust toodete kolme põhiliiki: tükeldatud klaaskiud, (11) klaaskiust heie (12) ja matid (13) (välja arvatud klaasvillmatid). Uurimine näitas, et vaatamata erinevustele välimuses ja võimalikele erinevustele eri tooteliikide kasutusotstarvetes, on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks.

(45)

Pärast algatamisteadete avaldamist märkis CCCLA, et mõlemas algatamisteates osutatakse CN-koodile 7019 31 10, samas kui kaebuse esitaja osutas CN-koodile 7019 31 00, mida enam ei kasutata. CCCLA märkis, et varem CN-koodi 7019 31 00 alla klassifitseeritud tooted klassifitseeritakse nüüd kahe erineva CN-koodi alla: 7019 31 10 (klaasfilamentkiust matid) ja 7019 31 90 (muud klaaskiudmatid). Kuna käesolevates uurimistes käsitletakse teatavaid klaasfilamentkiust tooteid, leiab CCCLA, et CN-koodi 7019 31 90 alla klassifitseeritud tooted ehk „ilma filamendita klaaskiust matid” tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(46)

Kõnealune nõue ei puutu asjasse, sest tegemist ei ole niikuinii vaatlusaluse tootega.

(47)

Kaebuses osutati CN-koodile ex 7019 31 00 ning öeldi selgesõnaliselt, et klaasvillmatid (st muud matid või ilma filamendita klaaskiust valmistatud matid) on välja arvatud. Sel põhjusel on CN-koodi ees täiend „ex”.

(48)

Mõlemad algatamisteated avaldati 2013. aasta detsembris ning neis osutatakse toodetele, mis „kuuluvad praegu CN-koodide […] 7019 31 10” alla. Kuna varem CN-koodi 7019 31 00 alla klassifitseeritud tooted jagati alates 1. jaanuarist 2012 CN-koodide 7019 31 10 ja 7019 31 90 vahel, ei hõlma avaldamisteate käsitlusala „ilma filamendita klaaskiust valmistatud matte”, kuna räägitakse toodetest, mis „kuuluvad praegu CN-koodide […] 7019 31 10” alla.

(49)

Käesolevas määruses osutatakse aga toodetele, mida „praegu klassifitseeritakse CN-koodide […] 7019 31 00 alla”, kuna alates 1. jaanuarist 2014 on CN-koodid 7019 31 10 ja 7019 31 90 uuesti ühendatud, sest CN-koodiga 7019 31 90 tähistatud kategooria jäi praktikas tühjaks (sest muust materjalist matid ehk klaasvillmatid klassifitseeriti CN-koodi 7019 39 00 alla).

(50)

Seetõttu ei ole CN-koodi 7019 31 90 välja jätmise nõue asjakohane.

(51)

Üks kasutaja taotles tekstuuritud heide (14) eemaldamist vaatlusaluste toodete hulgast põhjendusega, et liidu klaasfilamentkiu tootjad seda ei tooda.

(52)

Siiski tehti liidus kindlaks kolm tekstuuritud heiet tootvat äriühingut, millel on piisav tootmismaht turu vajaduste rahuldamiseks. Uurimised näitasid, et vaatamata võimalikele erinevustele kasutusotstarvetes, on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Taotlus tekstuuritud heide vaatlusaluste toodete seast väljajätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et tekstuuritud heie tuleks vaatlusaluste toodete seast välja jätta, sest i) tekstuuritud heiet tarnis turule ainult üks liidu tootja, kes tegi seda väheses koguses, mistõttu selliste toodete import ei saa liidu tootmisharu kahjustada; ii) tekstuuritud heie erineb siledast heidest, kuna viimasel on pultrusioonmeetodil valmistatud suurema ristsuunalise tugevusega komposiitprofiil ja erinev tootmisprotsess; iii) erinevalt algses dumpinguvastases uurimises lõngade kohta tehtud järeldustest leiab komisjon, et toote piiratud asendatavus ei ole oluline tegur, mis võimaldaks tekstuuritud heide vaatlusaluste toodete seast välja jätta.

(54)

Seoses esimese väitega kordab komisjon, et liidus on mitu tootjat, kes suudavad rahuldada turu vajadust tekstuuritud heide järele, kuid praegu müüb seda tooteliiki ainult üks tootja. Hiina RV valitsuse argument, et tegelikkuses müüb toodet ainult üks liidu tootja, on pigem tekitatud kahju tundemärk, sest see tähendab, et kasutajad on hakanud hankima toodet väljaspool liitu, eelkõige Hiina RVs asuvatelt tarnijatelt.

(55)

Teise väite kohta võib öelda, et tekstuuritud heide tootmisprotsess kattub tavalise heide tootmisprotsessiga, kui välja arvata üks lisaetapp, mille käigus heidesse puhutakse õhku. Selleks on vaja suhteliselt vähe maksvaid lisaseadmeid ning see ei muuda toote tehnilisi ja füüsikalisi põhiomadusi. Tekstuuritud heie on väliselt üksnes mõnevõrra ebatasasem kui tavaline heie.

(56)

Seoses kolmanda väitega võib öelda, et komisjon järgis samasugust meetodit nagu eelmises uurimises, kus tekstuuritud heie kuulus samuti vaatlusaluste toodete hulka, ja selle väljajätmise taotlus lükati tagasi. Ei ole esitatud ühtegi argumenti, mille põhjal tuleks teha teistsugune järeldus.

(57)

Taotlus tekstuuritud heide vaatlusaluste toodete seast väljajätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

(58)

Hiina RV valitsus soovis, et vaatlusaluste toodete hulgast jäetaks välja tooted, millega seoses puudub konkurents liidu tootmisharu ja Hiinast pärit impordi vahel (nagu on öeldud subsiidiumivastase kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis). Silmas peetud tooted on märjalt kasutatavad tükeldatud kiud ja matid.

(59)

Märjalt kasutatavatel tükeldatud kiududel on piiratud säilivusaeg ja suuremast veesisaldusest tingitud suuremad transpordikulud. Sellegipoolest kaubeldakse märjalt kasutatavate tükeldatud kiududega rahvusvaheliselt. Uurimine näitas, et vaatamata mõnedele erinevustele välimuses ja võimalikele erinevustele kasutusotstarvetes, on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude ja matte kasutatakse sarrusematerjalina samuti nagu teisi vaatlusaluse toote liike. Lisaks ei välista Hiina RV valitsuse väide, et teatavaid Hiina klaasfilamentkiutooteid ei müüda liidu turul veel suures koguses, kõnealust liiki toodete ekspordiga seotud ärilise käitumise muutumist tulevikus. Taotlus kõneluste toodete vaatlusaluste toodete seast välja jätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et i) märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude toodab ainult üks liidu tootja, mistõttu selliste toodete import ei kahjustaks liidu tootmisharu; ii) liidu tootjatele ei ole seoses eespool nimetatud toodetega kahju tekkinud, sest liidu tootmisharu väitis kaebuse avalikus versioonis, et neil on võimalik teenida nimetatud toodetelt kasumit rohkem kui 8–10 %; iii) märjalt kasutatavatel tükeldatud kiududel on suurem veesisaldus, piiratud säilivusaeg ja teistsugune tootmisprotsess ning seega on neil tavaliste tükeldatud kiududega võrreldes teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused; iv) erinevalt algses dumpinguvastases uurimises lõngade kohta tehtud järeldustest leiab komisjon, et toote piiratud asendatavus ei ole oluline tegur, mis võimaldaks märjalt kasutatavad tükeldatud kiud vaatlusaluste toodete seast välja jätta.

(61)

Esimene väide lükatakse tagasi, sest märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude müüvad mitmed liidu tootjad ja seega ei ole liidu tootmisharule kahju tekitamise võimalus seoses kõnealuse tooteliigiga välistatud.

(62)

Seoses teise väitega ei ole asjaolu, et mõned tooteliigid on teatud ajahetkedel kasumlikud, kõnealuste tooteliikide väljajätmiseks piisav põhjus. Lisaks imporditakse märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude liitu märksa väiksemas koguses kui muid klaasfilamentkiust tooteid. Seetõttu ei ole ainult kõnealuse tooteliigi kasumimarginaal vaatlusaluste toodete suhtes üldiselt representatiivne.

(63)

Kolmanda väite kohta võib öelda, et vaatlusaluse toote määratluses ei osutata selle veesisaldusele. Seega ei saa märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude vaatlusaluste toodete hulgast välja jätta nende veesisalduse alusel. Pealegi kasutatakse märjalt ja kuivalt kasutatavate tükeldatud kiudude tootmiseks sama protsessi, kuid ära jääb üks tootmisetapp, mis seisneb kiudude kuivatamises.

(64)

Seoses neljanda väitega võib öelda, et komisjon järgis samasugust meetodit nagu eelmises dumpinguvastases uurimises, kus märjalt kasutatavad tükeldatud kiud kuulusid samuti vaatlusaluste toodete hulka. Ei ole esitatud ühtegi argumenti, mille põhjal tuleks teha teistsugune järeldus.

(65)

Taotlus märjalt kasutatavate tükeldatud kiudude vaatlusaluste toodete seast välja jätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

(66)

Sarnaselt eelmise dumpinguvastase uurimisega leiti, et vaatlusalusel tootel ja Hiina RV omamaisel turul toodetavatel ja müüdavatel klaasfilamentkiust toodetel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel klaasfilamentkiust toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid käesolevates uurimistes samasuguste toodetena dumpinguvastase algmääruse artikli 1 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(67)

Hiina RV majandusliku ja sotsiaalse arengu 12. viisaastakukavas esitatakse Hiina RV valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta ning nende hulka kuulub ka klaasfilamentkiust toodete tootmine. Täpsemalt öeldakse 12. viisaastakukava 9. peatükis, mis käsitleb töötleva tööstuse ümberkujundamist ja uuendamist, järgmist:

„Keskendume uute materjalide, näiteks fotoelektrilise klaasi, üliõhukese substraatklaasi, eriklaaskiu ja erikeraamika arendamisele”

(68)

Nimetatud kava 9. peatüki jaotises 3, mis käsitleb ettevõtete tehnoloogilist uuendamist, öeldakse konkreetselt, et Hiina RV valitsus „…ergutab ettevõtete suutlikkust töötada paremini välja uusi tooteid, tõsta toodete tehnoloogilist sisu ja lisaväärtust ning hakata tooteid kiiremini ajakohastama ja uuendama”.

(69)

Lisaks sätestatakse sama kava 10. peatüki jaotises 1 järgmist:

„Uute materjalide tootmisharu arendamisel keskendutakse uutele funktsionaalsetele materjalidele, täiustatud struktuuriga materjalidele, kõrgtehnoloogilistele kiududele ja nendest valmistatud komposiitmaterjalidele ning üldotstarbelistele põhimaterjalidele”

(70)

Innovatsiooni ja uute materjalide üldist tähtsust on selgelt rõhutatud nii Hiina tööstustehnoloogia innovatsiooni 12. viisaastakukavas kui ka pikaajalises riiklikus teaduse ja tehnoloogia arengukavas (2006–2020).

(71)

Lisaks nimetatakse tööstuse restruktureerimise 2011. aasta juhendkataloogis (otsus nr 9) soodustatud tootmisharude hulgas selgesõnaliselt järgmist: „E-klaaskiuahju abil kiudude tõmbamine […], kõrgtehnoloogilise klaaskiu ja sellest valmistatud toodete väljatöötamine ja tootmine”. Samuti osutatakse soodustatud välisinvesteeringutega tootmisharusid loetlevas välisinvesteeringutega tootmisharude juhendkataloogis otseselt klaaskiust toodete valmistamisele ja eriklaaskiule (15).

(72)

Hiina RV valitsuse väitel on kõnealused kavad üksnes mittesiduvad suunised. Sellegipoolest on 12. viisaastakukavas selgelt öeldud, et see on õiguslikult siduv:

„Pärast Rahvaesindajate Kogus läbikaalumist ja heakskiitmist on käesoleva kava õiguslikult siduv”

(73)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et vaatlusaluse toote mõiste hõlmab ainult standardseid klaaskiutooteid (E-klaas), mitte aga tehnoloogiliselt keerukamat kõrgtehnoloogilist klaaskiudu (eriotstarbeline klaaskiud ehk S-klaas). Seega ei kuulu käesoleva uurimise vaatlusaluse toote valmistamine soodustatud tootmisharude hulka, sest soodustatud on ainult eriklaaskiu või kõrgtehnoloogiliste kiudude tootmine. Hiina RV valitsus osutab muu hulgas 12. viisaastakukavale, milles käsitletakse ainult „kõrgtehnoloogilisi kiude” ja „eriklaaskiudu”.

(74)

Esiteks hõlmab vaatlusaluse toote mõiste teatavaid klaasfilamentkiust tooteid. Toote määratluses ei eristata, kas kõnealused tooted on valmistatud standardsest klaaskiust (edaspidi „E-klaas”) või eriklaaskiust (edaspidi „S-klaas”). Teiseks ei esitanud ükski huvitatud isik toote väljajätmise taotlust väitega, et eriklaaskiud ei peaks kuuluma vaatlusaluste toodete hulka. Kolmandaks ei vaidlustanud Hiina RV valitsus asjaolu, et valitsus soodustab „eriklaaskiudude” arendamist. Tegelikult nimetatakse soodustatud välisinvesteeringutega tootmisharude seas ka standardsest klaaskiust toodete valmistamist (vt põhjendus 71).

(75)

Isegi kui nõustuda väitega, et Hiina RV valitsus soodustab ainult kõrgtehnoloogilise klaaskiu (nt S-klaasi) arendamist, ei ilmnenud uurimises mingit eristust ühelt poolt standardse klaaskiu tootmisharu ja teiselt poolt eriklaaskiu tootmisharu vahel. Pigem valmistatakse nii E-klaasist kui ka kõrgtehnoloogilisest klaaskiust (nt S-klaasist) tooteid samas klaaskiutoodete tootmisharus. Seoses sellega leidis komisjon eelkõige, et kõik valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad kasutavad oma tootmisprotsessis nii standardset klaaskiudu (E-klaas) kui ka kõrgtehnoloogilist klaaskiudu (nt S-klaas) ning puuduvad mehhanismid, mis võimaldaks toetada näiteks sooduslaenude või maakasutusõigustega ainult ühte tootmislõiku. Sellest järeldub, et kõrgtehnoloogilisest klaaskiust toodete arendamise otsene ergutamine ei välista seaduse ega tegelike asjaolude alusel võimalust, et tavalise klaaskiu tootmisharule laieneb ka üldine strateegiline poliitikaeesmärk ergutada ettevõtete suutlikkust töötada paremini välja uusi tooteid, tõsta toodete tehnoloogilist sisu ja lisaväärtust ning hakata tooteid kiiremini ajakohastama ja uuendama.

(76)

Eespool nimetatud asjaolude põhjal on väide, et vaatlusalune toode ei kuulu soodustatud tootmisharusse, alusetu ja lükatakse tagasi.

(77)

Pealegi sätestatakse Hiina Riiginõukogu otsuses nr 40, milles käsitletakse dokumendi „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses” avaldamist ja rakendamist (mida koos dokumendiga „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses” nimetatakse otsuseks nr 40), et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt eri liiki tootmisharude arengut (16).

(78)

Kuigi otsuses nr 40 ei mainita otsesõnu klaasfilamentkiu tootmisharu ega üldisemalt uute materjalide valdkonda, tehakse selles kõigile finantsasutustele ülesandeks anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ning nähakse ette muu soodustatud projekte käsitleva sooduspoliitika rakendamine (17). Seetõttu saab järeldada, et otsuse nr 40 sätted olid kohaldatavad klaasfilamentkiu tootmisharu suhtes.

(79)

Hiina RV valitsus väitis, et otsuse nr 40 kohaselt peaksid soodustatud tootmisharud saama krediiditoetust „krediidipõhimõtetest lähtudes” ning sellest ei saa järeldada, et kõnealust toetust tuleks anda eelistatud korras.

(80)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud äriühingute suhtes kohaldati eelistavat laenupoliitikat. Isegi mõnda kahjumlikku äriühingut rahastati jätkuvalt soodustingimustel. Seetõttu lükkab komisjon tagasi Hiina RV valitsuse väite, et klaasfilamentkiu tootmisharule antakse laenu krediidipõhimõtetest lähtudes. Oluline on asjaolu, et vastavalt otsusele nr 40 annavad kõik finantsasutused laenu soodustatud tootmisharudele, mille hulka kuulub klaasfilamentkiu tootmisharu, ja et sellist toetust antakse tegelikult soodustingimustel.

(81)

Peale selle on Hiina keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020) võetud kohustus „eelistada strateegilist rahastamist”,„julgustada finantsasutusi andma soodustingimustel krediiditoetust suurematele riiklikele teadusprojektidele ja tehnoloogilise industrialiseerimise projektidele”,„julgustada finantsasutusi täiustama ja tugevdama kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele osutatavaid finantsteenuseid” ning„rakendada soodsaid maksumeetmeid kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengu toetamiseks”.

(82)

Klaasfilamentkiu tootmine kuulub kõrgtehnoloogiliste ettevõtete kirjelduse alla, nagu näitab kõrgtehnoloogiliste või uut tehnoloogiat kasutavate tootjate arv Hiina RVs. Uurimise käigus leiti, et mõned valimisse kaasatud äriühingud olid saanud kõrgtehnoloogilise ja uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaadi, mis võib anda aluse eespool osutatud keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020) kirjeldatud eeliskohtlemiseks.

(83)

Ühte Hiina RVs asuvasse äriühingusse tehtud kontrollkäigu ajal ilmnes, et äriühing oli välja vahetanud auditeeritud finantsaruande, mille ta oli algselt komisjonile esitanud oma vastuses subsiidiumivastasele küsimustikule. Äriühing ei avaldanud kõnealust teavet vabatahtlikult ja teise auditeeritud finantsaruande olemasolu avastati alles siis, kui äriühingult küsiti finantsaruande originaali. Lisaks tehti uus aruanne kättesaadavaks ainult hiina keeles. Kuna kahe erineva auditeeritud finantsaruande kasutamine on vastuolus rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (nr 560, milles käsitletakse järgnevaid sündmusi), rõhutas kontrollimeeskond, et see on tõsine probleem, kuna seab kahtluse alla esitatud finantsaruannete usaldusväärsuse. Äriühing selgitas, et küsimustiku vastuses algselt esitatud auditeeritud finantsaruanne sisaldas vigu ja tuli seetõttu asendada sama audiitorfirma välja antud uue versiooniga, millele pandi varasem kuupäev ja sama järjekorranumber nagu algsele finantsaruandele, mis on hävitatud.

(84)

Pärast kontrollkäiku ja finantsaruande teise versiooni tõlke valmimist saatis komisjon äriühingule kirja, milles juhtis tähelepanu konkreetsetele ja üksikasjalikele põhjustele, miks tema arvates ei saa lugeda osa küsimustikus esitatud andmeid kontrollituks. Äriühingule teatati, et komisjon võib otsustada võtta oma järelduste aluseks teadaolevad faktid kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikega 1, ning anti võimalus esitada märkusi.

(85)

Äriühing esitas oma märkused nii kirjalikult kui ka ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Vastusest ilmnes, et on olemas veel üks (kolmas) auditeeritud finantsaruanne (börsiettevõtetes kasutatavas vormis). Kuigi teise ja kolmanda aruande vahel ei paistnud olevad olulisi erinevusi, oli viimane siiski palju üksikasjalikum ja põhjalikum. See oli juba välja antud ning kuigi see oli äriühingule kontrollkäigu ajal kättesaadav, (18) ei avaldatud ka selle finantsaruande olemasolu komisjonile õigel ajal kontrollkäigu jooksul. Erinevalt teistest finantsaruannetest olid kõnealuses kolmandas versioonis selgelt ja üksikasjalikult loetletud kõik subsiidiumid (koos nende õigusliku alusega), mida äriühing oli uurimisperioodi jooksul saanud. Seetõttu oleks kõnealuse finantsaruandega tutvumine olnud kontrollkäigu ajal väga kasulik, et kontrollida üle kõik esitatud andmed äriühingu kasutatud üksikute subsiidiumikavade kohta.

(86)

Auditeeritud finantsaruanne on oluline dokument, mis võimaldab nõuetekohaselt kontrollida teavet, mida äriühing on komisjonile esitanud muu hulgas ka saadud toetuste, laenude, maakasutusõiguste, maksutähtaja pikenduste jne kohta.

(87)

Eespool kirjeldatust ilmneb, et äriühing ei olnud koostööaldis ning põhjustas suuri takistusi komisjonile esitatud andmete nõuetekohasel kontrollimisel nii, et komisjonil ei olnud võimalik muu hulgas ka äriühingu saadud subsiidiumide taseme kohta esitatud andmeid nõuetekohaselt kontrollida. Selle tagajärjel ei saanud komisjon teha mõistliku täpsusega järeldust, eriti seoses saadud subsiidiumide tasemega.

(88)

Leitakse, et äriühing esitas eksitavaid andmeid ja ei teinud piisavalt koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid. Kuna äriühing oli kontserni liige, laienes subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldatavus tervele kontsernile.

(89)

Kontserni subsideerimise taseme kindlakstegemiseks kasutas komisjon siiski kahe mõlemas uurimises täielikult koostööd teinud kontserni kuuluva äriühingu tegelikke andmeid, milles esitatud teavet subsideerimise taseme kohta peeti usaldusväärseks. Kontserni kuuluva eksitavat teavet esitanud äriühingu subsideerimise tase määrati kindlaks teadaolevate faktide põhjal. Kõnealuse juriidilise isiku subsideerimise taseme kindlaksmääramisel kasutas komisjon teadaolevate faktidena iga subsiidiumikava kõrgeimat subsideerimise taset, mis tehti kindlaks põhjenduses 30 osutatud valimisse kaasatud ja uurimises täielikult koostööd teinud äriühingute või kontserni üksikute juriidiliste isikute kohta.

(90)

Pärast järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kontserni subsideerimise taseme arvutamiseks kasutatud meetod ei olnud korrektne. Ta väitis, et kuna kontserni subsiidiumimarginaal on koostööd teinud ettevõtete iga subsiidiumikava kohta kindlaks tehtud kõrgeimate subsiidiumide summa, peaks see olema palju suurem.

(91)

Nimetatud väide tuleneb vääritimõistmisest. Eespool põhjenduses 89 kirjeldatud subsideerimise taseme arvutamise meetodit kohaldati ainult (kontserni) selle äriühingu suhtes, kes esitas eksitavat teavet, mitte kogu kontserni suhtes. Seepärast lükati väide tagasi.

(92)

Eksitavat teavet esitanud äriühing ei eksportinud vaatlusalust toodet. Kontsernis eksportis vaatlusalust toodet üks temaga seotud äriühing. Viimane aga tegi mõlemas uurimises täielikult koostööd ja esitas usaldusväärseid andmeid kontserni ekspordihinna kohta. Seetõttu kasutas komisjon esitatud andmeid kõnealuses menetluses oma lõplike järelduste tegemiseks.

(93)

Pärast järelduste avalikustamist väitis eksportiv tootja, et komisjon eksis subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamisel.

(94)

Esiteks väideti, et äriühingule saadetud kirjas, milles komisjon kirjeldas üksikasjalikult subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kavandatava kohaldamise põhjusi, ei olnud öeldud, et komisjon ei saanud subsiidiumidega seotud teavet kontrollida. Seetõttu ei saa komisjon oma lõplikes järeldustes kõnealusele argumendile tugineda, sest äriühingule ei antud võimalust esitada selle argumendi kohta märkusi.

(95)

Nimetatud väitega ei saa nõustuda. Komisjon teatas oma kirjas selgelt, et ta „ei saa järeldada, et [äriühingu] saadud subsiidiumide taset käsitlev teave on kontrollitud”. Igal juhul oli äriühing täielikult teadlik põhjustest, miks lõplike järelduste avalikustamise dokumendis lähtuti parimatest teadaolevatest faktidest, ning talle anti võimalus esitada selle kohta märkusi, mida ta ka tegi.

(96)

Teiseks väitis eksportiv tootja, et isegi kui komisjon kohaldaks subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid, ei tohiks komisjon võtta subsideerimise taseme kindlakstegemise aluseks teiste äriühingute andmeid, vaid peaks seda tegema äriühingu tegeliku auditeeritud finantsaruande alusel, sest see sisaldab endiselt „asjakohaseimat” ja „sobivaimat” teave ettevõtte subsideerimise taseme kohta.

(97)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 83–88, on komisjonil suuri kahtlusi esitatud finantsaruande usaldusväärsuse kohta ning seetõttu ei saanud ta seda kasutada, et kontrollida erinevate kavade ja/või subsiidiumiprogrammide (näiteks sooduslaenud ja tegelikust maksumusest väiksema tasu eest antud maakasutusõigused) alusel toimunud subsideerimise taset. Usaldusväärne auditeeritud finantsaruanne on tingimata vajalik, et kontrollida muude vahenditega esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Seetõttu oli komisjon subsideerimise taseme kindlakstegemisel sunnitud lähtuma parimatest teadaolevatest faktidest, milleks kõnealusel juhul olid teistelt koostööd teinud äriühingutelt saadud kontrollitud andmed asjaomaste subsiidiumikavade kohta. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(98)

Äriühing väitis samuti, et komisjon kohaldas ekslikult rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) kui kriteeriumit, mille alusel lükata tagasi auditeeritud finantsaruanded. Äriühingu arvates tuleks auditeeritud finantsaruannete otstarvet ja IASi kasutamise põhjendatust eristada olenevalt sellest, kas turumajanduslikku kohtlemist hinnatakse dumpinguvastases menetluses või subsiidiumivastases menetluses. IASi nõuete rikkumisega ei saa põhjendada subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamist.

(99)

Komisjon märgib, et uurimise käigus avastatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi nõuete rikkumine ise ei olnud subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamise põhjus. Põhjuseks oli asjaolu, et komisjonile esitati auditeeritud finantsaruannete erinevad versioonid ning see pani kahtluse alla nende usaldusväärsuse ja sundis komisjoni järeldama, et subsiidiumide taset käsitlevat muud teavet ei olnud võimalik kontrollida. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(100)

Äriühing väitis veel, et komisjon kasutas tema subsiidiumimarginaali arvutamiseks põhjendamatut meetodit, milles kasutati iga koostööd teinud juriidilise isiku (mitte iga kontserni) kohta kindlaks tehtud iga kava suurimat tasakaalustavat määra. Ettevõtte väitel on nimetatud meetod vigane, sest samasse kontserni kuuluvad äriühingud võivad otsustada suunata subsiidiumid kogu kontserni huvides ühele kindlale juriidilisele isikule.

(101)

Nagu on selgitatud põhjenduses 89, kasutas komisjon kontserni subsideerimise taseme arvutamiseks mõlemas uurimises koostööd teinud kahe ülejäänud äriühingu tegelikke andmeid. Teadaolevaid fakte kohaldati ainult kontserni ühe juriidilise isiku suhtes, kes esitas eksitavat teavet. Komisjon leidis, et kontserni kuuluva juriidilise isiku subsideerimise taseme kindlakstegemisel on kõige asjakohasem võtta arvutuste aluseks sama struktuuritaseme äriühingud ning lähtuda kõigi valimisse kaasatud äriühingute või nende kontsernide juriidiliste isikute seas kindlaks tehtud kõrgeimast subsideerimise tasemest. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(102)

Ükski Hiina RV riigiosalusega pank ei teinud komisjoniga koostööd. Neil paluti subsiidiumivastases uurimises vajaliku teabe andmiseks täita küsimustik. Seega teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et ta kaalub riigiosalusega pankade kohta järelduste tegemist teadaolevate faktide põhjal kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikega 1.

(103)

Oma vastuses komisjoni kirjale ja seejärel pärast järelduste avalikustamist oli Hiina RV valitsus vastu subsiidiumivastase algmääruse 28 lõike 1 kohaldamisele seoses riigiosalusega pankadelt küsitud teabega. Ta väitis, et suure osa käesoleva uurimise teabest esitas Hiina RV valitsus. Komisjon leidis siiski, et kõnealune teave ei asenda täielikult vastust, mille oleksid konkreetsetele küsimustikele andnud riigiosalusega pangad. Hiina RV valitsus ei vaidlustanud asjaolu, et riigiosalusega pangad ei olnud esitanud vastust küsimustikule, ega seda, et pangad kuuluvad riigile. Seetõttu pidi komisjon riigiosalusega pankade kohta järelduste tegemisel tuginema teadaolevatele faktidele.

(104)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustikud, mis sisaldasid ka riigiosalusega pankade jaoks ette nähtud küsimustikke, ning saatis küsimustiku valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja soovis teavet kavade kohta, mille raames oli väidetavalt eraldatud subsiidiume klaasfilamentkiu tootmisharule. Uuriti allpool loetletud kavasid.

(105)

Järeldused riigiosalusega pankade kohta tehti teadaolevate faktide alusel kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikega 1, nagu on selgitatud punktis C.2.2.

(106)

Sooduslaenud on Hiinas ette nähtud järgmiste õigusnormidega: Hiina RV kommertspanganduse seadus (edaspidi „pangandusseadus”) [2003], Hiina Rahvapanga 28. juunil 1996 kehtestatud laenude üldeeskirjad ja Riiginõukogu otsus nr 40.

(107)

Kuigi Hiina ametiasutused esitasid vähe teavet osaluse/omandi kohta Hiina RV pankades, tehti teadaolevate faktide põhjal uurimisega kindlaks, et Hiina finantsturule on iseloomulik riigi suur mõju ja kontroll. Kui komisjon analüüsis, kas pankadel on, nad täidavad või neile on antud valitsusasutuste ülesandeid (st kas nad on avaliku sektori asutused), võttis ta arvesse kõiki teadaolevaid andmeid pankade riigile kuulumise kohta ning ka muid tunnuseid, nagu riigi esindajate kuulumine nõukogudesse, valitsuse mõju ja kontroll pankade tegevuse üle, valitsuse poliitika ja huvide järgimine ning pankade asutamine statuudiga.

(108)

Kättesaadava teabe põhjal järeldatakse, et täieliku riigiosalusega pankadele, mille nõukogudes omab valitsevat mõju riik, kuulub suurim turuosa ning nad on Hiina finantsturul valitsevad turuosalised. Riigiosalusega pankade suhtes kohaldatakse õigusnorme, mille kohaselt peavad nad muu hulgas lähtuma oma laenutegevuses rahvamajanduse vajadustest, andma soodustatud projektidele krediiditoetust (19) või eelistama kõrgtehnoloogiliste või uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengut (20).

(109)

Veel üks märk, mis osutab riigi sekkumisele Hiina finantsturul, on Hiina Rahvapanga roll konkreetsete piirmäärade seadmisel intressimäärade kehtestamisele ja nende kõikumise ulatusele (21). Finantsasutustel palutakse kehtestada laenude intressimäärad selliselt, et need jääksid teatavasse Hiina Rahvapanga kehtestatud intressimäärade vahemikku. Sooduslaenude intressimääradel ei lubata tõusta. Laenuintresside piirmäärad koos hoiuseintressi ülemmääradega tekitavad olukorra, kus pankadel on garanteeritud juurdepääs odavale kapitalile (reguleeritud hoiuseintressi tõttu) ning nad saavad anda valitud tootmisharudele soodsa intressiga laenu vastavalt valitsuse poliitikale, millega antakse pankadele juhiseid, et nad tegutseksid eriti toetavalt teatavate soodustatud ja/või kõrgtehnoloogiliste tootmisharude, näiteks klaaskiutööstuse suhtes.

(110)

Komisjon palus Hiina RV valitsuselt selgitusi ringkirja 251 mõistete ja sõnastuse kohta, samuti sellele eelnenud õigusakti kohta (Hiina Rahvapanga ringkiri finantsasutuste laenude intressimäärade muutumise vahemiku suurendamise kohta — YinFa [2003] nr 250). Sellele vaatamata ei esitanud Hiina RV valitsus kõnealuseid ringkirju, nagu on kirjeldatud punktis C.2.2. Hiina RV valitsus väitis, et ringkiri 250 on ringkirjaga 251 kehtetuks tunnistatud ja laenuintresside alammäära nõue on alates 2013. aasta juulist tühistatud. Seega ei sekku riik pangandussektorisse.

(111)

Laenuintresside alammäära tühistamine toimus siiski uurimisperioodi ajal. Seega mõjutas Hiina Rahvapank uurimisperioodi teatud osa jooksul intressimäärade kehtestamist riigiosalusega pankades. Lisaks ei ilmnenud uurimisel, et alammäära tühistamine oleks avaldanud valimisse kaasatud tootjate saadud laenudele kohest mõju. Igal juhul ei ole uurimisperioodi ajal kehtinud laenuintresside alammäär ainus argument, mille põhjal komisjon riigiosalusega pankasid avaliku sektori asutusteks peab.

(112)

Käesolevas uurimises kuuluvad riigiosalusega pankade avaliku sektori asutuse staatuse kohta teadaolevate faktide hulka ka päikesepaneele (22) ja solaarklaasi (23) käsitlevate subsiidiumivastaste uurimiste järeldused, milles tehti kindlaks, et Hiina RV riigiosalusega pangad tegutsevad avaliku sektori asutustena (vt päikesepaneelide määruse põhjendused 158–168 ja solaarklaasi määruse põhjendus 73). Allpool on esitatud kõnealuste faktide kokkuvõte.

(113)

Eespool esitatud asjaolude alusel järeldatakse, et riigiosalusega pangad täidavad Hiina RV valitsuse nimel valitsuse ülesandeid, nimelt edendavad kohustuslikus korras teatavaid majandussektoreid kooskõlas riiklike planeerimis- ja poliitikadokumentidega. Valitsuse suur osalus riigiosalusega pankades kinnitab, et valitsus kontrollib panku nende avalike ülesannete täitmisel. Hiina RV valitsus kontrollib riigiosalusega panku sisuliselt sellega, et valitsuse sekkumine finantssektoris on läbiv ja riigiosalusega pangad on kohustatud järgima valitsuse poliitikat. Seepärast käsitatakse riigiosalusega panku avaliku sektori asutustena, sest neil on, nad täidavad või neile on antud valitsusasutuste ülesanded.

(114)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus nimetatud järelduse väitega, et komisjon ei olnud esitanud põhjusi, miks peetakse riigiosalusega kommertspankasid avaliku sektori asutusteks. Komisjon on veendunud, et eespool põhjendustes esitatud faktid kinnitavad järeldust, mille kohaselt riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused.

(115)

Kuigi valdav enamus valimisse kaasatud eksportivate tootjate saadud laene pärineb riigiosalusega pankadelt, ilmnes uurimise käigus, et väikese osa laenudest annavad erapangad. Seetõttu analüüsis komisjon, kas Hiina RV valitsus annab Hiina RV eraomandis olevatele pankadele ülesandeid ja/või juhised väljastada klaasfilamentkiu tootjatele sooduslaene subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(116)

Pangandusseaduse artiklis 34 on sätestatud, et ka erapankadele on antud korraldus „teostada oma laenutegevust vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus” (24).

(117)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate jaoks kehtestatud riigiosalusega pankade ja erapankade intressimäärad olid üldiselt väga sarnasel tasemel. Sellest nähtub, et Hiina RV pangandus- ja laenuturul valitsevad riigiosalusega pangad kehtestavad intressimäärade taseme ja erapangad järgivad lihtsalt riigiosalusega pankade (avaliku sektori asutuste) kehtestatud intressimäärasid.

(118)

Järelikult ei kehtesta erapangad sellistes tingimustes oma intressimäärasid riigi sekkumisest sõltumatult ja eraomandis olevate pankade laenustrateegiat suunab Hiina RV valitsus.

(119)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tõlgenduse pangandusseaduse artiklist 34, väites, et „komisjon omistab artiklile 34 tähenduse, mida sellel selgelt olla ei saa”. Hiina RV valitsus on juhtinud komisjoni tähelepanu pangandusseaduse muudele artiklitele, nimelt artiklitele 4, 5 ja 7, millega tagatakse laenude andmine ilma sekkumiseta ja pärast krediidikvaliteedi hindamist.

(120)

Komisjon võtab teadmiseks nimetatud artiklite olemasolu, kuid leiab, et neid tuleks mõista ja tõlgendada artikli 34 sätetest lähtudes. Seoses sellega meenutatakse, et ei pangad ega asjaomased valimisse kuulunud äriühingud ei suutnud tõendada, et laenud anti ilma sekkumiseta või nõuetekohase krediidikvaliteedi hinnangu alusel. Pigem tehti uurimisega kindlaks, et üks eksportiv tootja tegutses kahjumiga, kuid sai sellegipoolest pankadelt laenu tavalise intressimääraga, millele ei lisatud tema raskest majandusolukorrast tuleneva riskiga seotud juurdehindlust.

(121)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et valitsus annab eraomandis olevatele pankadele ülesandeid või juhiseid võimaldada samasugust soodustingimustel rahastamist, mida pakuvad riigiosalusega pangad, ning see tähendab rahalise toetuse andmist subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(122)

Suurem osa pankadest, kes andsid koostööd teinud eksportivatele tootjatele laenu, on Hiina RV valitsuse kontrolli all olevad riigiosalusega pangad. Nende hulka kuuluvad Hiina RV suuremad kommerts- ja arengupangad, nagu Hiina Arengupank, EXIM Pank, Hiina Põllumajanduspank, Hiina Pank, Hiina Ehituspank ning Hiina Tööstus- ja Kommertspank.

(123)

Lisaks märgib komisjon, et Hiina RV valitsus suunab sooduslaene piiratud hulgale tootmisharudele. Näiteks otsuses nr 40 sätestatakse, et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt uute materjalide tootmisharude arengut ning klaasfilamentkiu tootmist käsitatakse uue materjali tootmisharuna. Lisaks on kõikidele finantsasutustele esitatud korraldus anda krediiditoetust üksnes soodustatud projektidele ja see on kategooria, millesse kuuluvad klaasfilamentkiu tootmise projektid. Kõnealune otsus lubab ka muu soodustatud projekte käsitleva sooduspoliitika rakendamist.

(124)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjon on otsusest nr 40 lähtudes eksinud, sest vaatlusalune toode ei kuulu soodustatud tootmisharu alla. Isegi kui tootmisharu oleks soodustatud, ei saaks valitsuse väitel otsust nr 40 kohaldada tootmisharu suhtes, mis ei ole loetletud otsuses nr 9 (tööstuse restruktureerimise 2011. aasta juhendkataloog).

(125)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad kuuluvad nii soodustatud tootmisharude kategooriasse, nagu on eespool kindlaks tehtud (põhjendused 67–76), kui ka kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude kategooriasse. Pealegi on vastupidiselt valitsuse väitele otsuse nr 9 XII peatüki 6. punktis selgesõnaliselt nimetatud eriklaaskiud ja sellest valmistatud tooted ning E-klaasi tootmisahjud (25). Seega on kõnealune väide alusetu.

(126)

Kasuga on tegemist ulatuses, milles valitsus või valitsuse volituste ja juhiste kohaselt tegutsevad eraõiguslikud asutused annavad laenu soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja võiks turul tegelikult saada.

(127)

Komisjon soovis kontrollida krediidiriski hindamist, mida teostasid uurimisperioodi jooksul valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele raha laenanud pangad. Mõned eksportivad tootjad tegutsesid kahjumiga. Sellegipoolest õnnestus neil saada pankadelt laenu võrdlusalusele vastava intressimääraga, millele ei lisatud juurdehindlust seoses nende halveneva finantsolukorraga. Seetõttu on komisjonil põhjust kahelda, kas klaasfilamentkiude tootvatele äriühingule anti laene hoolika riskihindamise alusel ning kas sellise tegevuse tulemusena kehtestati asjakohane intressimäär.

(128)

Kuna Hiina pankade antavate laenude puhul on tegemist valitsuse olulise sekkumisega pangandussektorisse, nagu eespool selgitatud, ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid omased toimivale pangandusturule, tuletati sobiv turupõhine võrdlusalus allpool kirjeldatud meetodil. Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu toetus komisjon intressimäära sobiva võrdlusaluse kindlakstegemisel ka kättesaadavatele faktidele.

(129)

Renminbides (RMB) nomineeritud laenudele sobiva võrdlusaluse tuletamisel peeti asjakohaseks kasutada Hiina intressimäärasid, mida on tavapärase tururiski arvessevõtmiseks kohandatud. Olukorras, kus eksportijate finantsolukord on kindlaks määratud moonutatud turutingimustes ning Hiina pangad ei ole esitanud usaldusväärset teavet ei riskide mõõtmise ega krediidireitingute määramise kohta, otsustati, et Hiina eksportijate krediidikvaliteedi hindamisel ei saa võtta aluseks nimiväärtust, vaid tuleb kohaldada juurdehindlust, et võtta arvesse Hiina moonutatud turutingimuste võimalikku mõju eksportijate finantsolukorrale.

(130)

Sama kehtib välisvaluutades nomineeritud laenude puhul. Võrdlusalusena kasutati uurimisperioodil emiteeritud selliselt nomineeritud BB-reitinguga ettevõtete võlakirju.

(131)

Nagu eespool selgitatud, paluti nii Hiina RV valitsusel kui ka koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel esitada teave Hiina pankade laenupoliitika ja eksportivatele tootjatele laenu andmise põhimõtete kohta. Sellist teavet ei esitatud. Võttes arvesse koostöö puudumist, tuginedes kõikidele kättesaadavatele faktidele ja lähtudes subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikest 6, peeti asjakohaseks otsustada järgmiselt: kõigi Hiina ettevõtjate jaoks määratakse kõrgeim investeerimisjärguta võlakirjade reiting (Bloombergi järgi BB) ja Hiina Rahvapanga tavapärasele laenuintressimäärale rakendatakse riskipreemiaid, mida tavapäraselt võib eeldada selle reitinguga ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt.

(132)

Uurimisperioodi ajal valimisse kaasatud äriühingute laenude intressimäära võrdlusaluse arvutamiseks arvutati seega riskipreemia, lähtudes BB-reitinguga ja AAA-reitinguga (see on Hiina RV emiteeritavate võlakirjade krediidireiting) ettevõtete emiteeritud võlakirjade intressimäärade vahest Bloombergi järgi. Seejärel liideti riskipreemia BB-reitinguga võlakirjade alusel Hiina Rahvapanga antavate laenude avaldatud intressimääradele, võttes arvesse laenude tähtaega.

(133)

Eksportivate tootjate kasu arvutamiseks lahutati äriühingute poolt uurimisperioodi jooksul tegelikult tasutud intress intressisummast, mis oleks kuulunud tasumisele laenude suhtes võrdlusintressimäära kasutamise korral. Leitud kasu väljendati protsendina iga koostööd teinud eksportiva tootja kogukäibest.

(134)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei oleks pidanud lähtuma kasu arvutamisel võrdlusalusest, sest väidetavalt anti laenud turutingimustel ja seega mingit kasu ei tekkinud.

(135)

Nagu on selgitatud põhjendustes 127–130, on Hiina RV pangalaenude turg moonutatud ja seega leiab komisjon, et võrdlusaluse kasutamine on igati põhjendatud.

(136)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei ole selle konkreetse võrdlusaluse valikut piisavalt põhjendanud.

(137)

Komisjon leiab, et laenude jaoks sobiva võrdlusaluse arvutamisel on mõistlik kasutada Hiina intressimäärasid, mida on tavapärase tururiski arvessevõtmiseks kohandatud. Olukorras, kus eksportijate finantsolukord on kindlaks määratud moonutatud turutingimustes ning Hiina pangad ei ole esitanud usaldusväärset teavet ei riskide mõõtmise ega krediidireitingute määramise kohta, peetakse vajalikuks kohaldada juurdehindlust, et võtta arvesse Hiina moonutatud turutingimuste võimalikku mõju eksportijate finantsolukorrale.

(138)

Uurimise tulemuste põhjal teeb komisjon järelduse, et Hiina klaasfilamentkiu tootmisharu sai uurimisperioodil kasu sooduslaenudest, mida väljastasid nii riigiosalusega pangad kui ka erapangad. Klaasfilamentkiu tootmisharu rahastamine on subsiidiumivastase algmääruse tähenduses subsiidium, sest:

(139)

Kõnealust subsiidiumi käsitatakse tasakaalustatavana, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(140)

Subsiidiumivastase algmääruse artikli 6 punktis b on sätestatud, et sooduslaenust saadav kasu tuleks arvutada kui vahe makstud intressisumma ja selle summa vahel, mida äriühing maksaks võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada. Nagu märgitud, määras komisjon sisulise riskihindamise puudumise tõttu võrreldava kommertslaenu jaoks turupõhise võrdlusaluse.

(141)

Kasu arvutati uurimisperioodi kohta kui vahe uurimisperioodi jooksul tegelikult makstud intressi ja sellise intressi vahel, mida oleks makstud võrdlusaluse järgi.

(142)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon lähtus kasu arvutamisel intressimäärast, mida see äriühing tegelikult ei olnud tasunud. Väitega nõustuti ja komisjon muutis arvutust. Muudetud arvutus ei mõjutanud siiski leitud subsiidiumimarginaali suurust.

(143)

Valimisse kuuluvate tootjate jaoks selle metoodika järgi arvutatud subsiidiumimarginaalid on järgmised.

(144)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kuuluvad eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punktis C.3 nimetatud sooduslaenude kava alusel.

(145)

Valimisse kuuluvad äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul toetust programmidest „Famous Brands” ja „China World Top Brands” ega Guangdongi provintsi tööstuse välismaale laienemise vahenditest.

(146)

Valimisse kuuluvad äriühingud said erinevate valitsemistasandite asutustelt märkimisväärseid ühekordseid toetusi, mille tulemusena nad said uurimisperioodi jooksul kasu. Kaebuse kohaselt kuuluvad kõnealused toetused toetuskavade alla, kuna kaebuse esitaja väitis, et klaasfilamentkiu tootjad said ühekordseid toetusi provintsivalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning nendest tulenes kasu, sest raha saadi ilma piisava analüüsita.

(147)

Komisjon pakkus Hiina RV valitsusele võimalust pidada kõnealuste eritoetuste kohta konsultatsioone.

(148)

Hiina RV valitsus oli konsultatsioonide pidamise vastu, väites, et see ei ole kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga, sest vastavad konsultatsioonid peaksid toimuma enne uurimise algatamist ning iga üksiku kavaga seotud andmete kontrollimine tekitaks Hiina ametiasutustele ebaproportsionaalselt suure koormuse.

(149)

Enamasti olid toetuste summad väga väikesed. Seetõttu loobus komisjon nende edasisest uurimisest.

(150)

Komisjon uuris siiski ühte suhteliselt suurt toetust, mis anti ühele valimisse kuuluvale äriühingule töötajate ühiselamute ehitamiseks ja mille kohta leitakse, et see on seotud kaebuses osutatud toetuskavadega.

(151)

Kuna eespool nimetatud toetus oli ühekordne, siis on selge, et teised äriühingud ei saanud seda kasutada ja seega oli toetus konkreetne vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a määratlusele. Kõnealuse toetuse saamise kohta kogutud tõendite põhjal ning muu teabe puudumise tõttu järeldab komisjon, et kõnealune toetus on subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punktide a ja i ning lõike 2 tähenduses subsiidium ning asjaomane eksportiv tootja sai seeläbi kasu.

(152)

Pärast järelduste avalikustamist väitis toetust saanud äriühing, et toetuse andmise eesmärk oli renoveerida 50 aasta jooksul amortiseeritav põhivara. Seega tuleks kõnealune subsiidium jaotada 50 aasta pikkusele perioodile ja subsiidiumimarginaali arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult see 1/50 osa, mis vastab uurimisperioodi jooksul saadud kasule.

(153)

Äriühing ei esitanud mingeid tõendeid, et põhjendada põhivarasse (milleks kõnealusel juhul oli personali ühiselamuna kasutatav hoone) tehtud investeeringu 50 aasta pikkust amortisatsiooniperioodi. Äriühingu põhivara tegelik amortisatsiooniperiood on tavaliselt märksa lühem, jäädes vahemikku 10–20 aastat. Sellest lähtuvalt on kõnealusest toetusest saadud kasu tühine ja seega ei ole vaja seda tasakaalustada.

(154)

Kavaga „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” antakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele õigus kahel esimesel aastal mitte maksta ettevõtte tulumaksu ja järgmisel kolmel aastal maksta ainult 12,5 % tavapärase 25 % asemel.

(155)

Kõnealuse kava õiguslik alus on Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse artikkel 8 ja Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 72. Hiina RV valitsus väitis, et kõnealune kava lõpetati ettevõtte tulumaksu 2008. aasta seaduse artikli 57 alusel ja üleminekuaeg kestis 2012. aasta lõpuni. Seadusest järeldub seega selgelt, et 2012. maksuaastal saadi kava alusel kasu.

(156)

Kõnealuse kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” kaudu said äriühingud kasu 2012. majandusaastal, misjärel kava Hiina RV valitsuse väitel lõpetati. Igal juhul ei olnud ükski valimisse kaasatud äriühingutest välisomanduses ettevõte, millel oleks olnud õigus uurimisperioodil kõnealust maksukava kasutada.

(157)

Valimisse kaasatud äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul kõnealusest kavast rahalist toetust. Samuti tehti uurimisega kindlaks, et Hiina RV valitsus on kava tõepoolest lõpetanud.

(158)

Selle kava raames võivad äriühingud, kes suudavad tõendada teatud tingimuste täitmist, et olla tunnustatud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena, maksta ettevõtte tulumaksu tavapärase 25 % tulumaksumäära asemel 15 % vähendatud tulumaksumääraga.

(159)

Kava õiguslik alus on 2008. aasta ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 28 lõige 2, dokument „Haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete kindlaksmääramiseks” (Guo Ke Fa Huo [2008] nr 172) ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 93 koos riikliku maksuameti teatisega kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete tulumaksu tasumisega seotud probleemide kohta (Guo Shui Han [2008] nr 985).

(160)

Kava kohaldatakse Hiina RV valitsuse poolt kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena tunnustatud ettevõtete suhtes. Kava raames abikõlblikel ettevõtetel peavad olema peamised sõltumatud intellektuaalomandi õigused ja nad peavad vastama järgmistele tingimustele, mis on sätestatud õiguslikus aluses ja kokku võetud järgmiselt:

(161)

Leiti, et kõnealust kava kasutas mõni valimisse kaasatud eksportiv tootja, kes selle kaudu maksis 25 % ettevõtte tulumaksu asemel üksnes 15 %. Need äriühingud olid taotlenud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte staatust ja saanud ametliku teate, et nad vastavad kava tingimustele ja neil on õigus vastavalt täita oma ettevõtte tulumaksudeklaratsiooni.

(162)

Komisjon peab kõnealust kava subsiidiumiks subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina RV valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(163)

Subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest seda võivad saada ainult kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaati omavad ettevõtted, mis vastavad kõigile 2008. aasta haldusmeetmetes sätestatud tingimustele. Asjaomased valimisse kuuluvad eksportivad tootjad olid saanud kõnealuse sertifikaadi. Toetust andev asutus ei ole kehtestanud ja õigusaktides ei ole sätestatud objektiivseid toetuskõlblikkuse kriteeriume.

(164)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused, väites, et toetuskõlblikkuse kriteeriumid on objektiivsed ja neid kohaldatakse võrdselt kõikide Hiina RV äriühingute suhtes. Seega ei vasta need konkreetsuse kriteeriumile.

(165)

Komisjon ei nõustu kõnealuse väitega. Toetust saavad ainult teatud tunnustega äriühingud (kõrgtehnoloogilised ja uut tehnoloogiat kasutavad ettevõtted), mitte kõik tootmisharud ja kõik sektorid. Pealegi ei ole toetuskõlblikkus automaatne, vaid sõltub sellest, kas ettevõttele on antud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaat, mille väljastavad pädevad asutused pärast nende kaalutlusõigusel põhineva menetluse läbimist. Seega on kava oma olemuselt konkreetne.

(166)

Komisjon peab seega kõnealust subsiidiumi tasakaalustatavaks.

(167)

Komisjon on arvutanud tasakaalustatava subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

(168)

Kõnealune kava võimaldab ettevõttel taotleda kodumaist päritolu seadmete ostuks maksukrediiti juhul, kui projekt on kooskõlas Hiina RV valitsuse tööstuspoliitikaga. Maksukrediiti kuni 40 % kodumaist päritolu seadmete ostuhinnast võidakse rakendada eelmise aasta eest tasumisele kuuluva maksukohustuse järkjärgulise suurendamisena.

(169)

Kava õigusliku aluse moodustavad 1. juuli 1999. aasta „Esialgsed meetmed seoses ettevõtte tulumaksu krediidiga investeeringuteks kodumaal valmistatud seadmetesse tehnika uuendamise projektide raames” ja riikliku maksuameti märgukiri nr 52 (2008) „Ettevõtte tulumaksu vähendamise ja sellest vabastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta investeeringute puhul, kus ettevõtted soetavad kodumaal valmistatud seadmeid”, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2008.

(170)

Hiina RV valitsus väitis, et kõnealune kava on nimetatud märgukirja nr 52 kohaselt lõpetatud alates 2008. aasta jaanuarist. Uurimise käigus leiti siiski, et üks valimisse kuuluv äriühing on kavast uurimisperioodi jooksul kasu saanud.

(171)

Kava kujutab endast subsiidiumi, sest selle raames antakse rahalist toetust Hiina RV valitsuse saamata jäänud tulu kujul vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii. Kava raames saavad selles osalejad maksusäästu suuruses summas kasu subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kõnealune subsiidium on subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses konkreetne, sest maksusääst sõltub sellest, kas kasutatakse kodumaiseid või importtooteid.

(172)

Komisjon on arvutanud tasakaalustatava subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

(173)

Seoses kõnealuse subsiidiumiga oli Jiangsu Changhai Groupi subsiidiumimäär uurimisperioodil 0,2 %.

(174)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et ta ei ole kava „Tulumaksuvähendus välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, mis ostavad Hiinas valmistatud seadmeid” raames rahastamiskõlblik, sest ta ei ole välisinvesteeringutel põhinev ettevõte. Seetõttu omistas komisjon teadaolevate faktide alusel ekslikult talle kõnealuse kava raames saadud kasu. Samuti väitis äriühing, et leidis väikesi arvutusvigu. Mõlema väitega nõustuti ja subsiidiumimarginaali arvutust muudeti nendele vastavalt.

(175)

Uuriti ka maksude tasaarvestamist seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega. Kõnealuse meetme summad olid siiski väga väikesed. Seetõttu loobus komisjon selle edasisest uurimisest.

(176)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punktis C.3 nimetatud maksuvabastuskava alusel.

(177)

Kõnealuse kava kohaselt vabastatakse käibemaksust ja imporditollist välisinvesteeringutel põhinevad ja omamaised ettevõtted, mis kasutavad tootmises imporditud seadmeid. Vabastuse saamiseks ei tohi seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi, mille Hiina asutused või riiklik arengu- ja reformikomisjon väljastab kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega.

(178)

Kava õiguslik alus on Riiginõukogu ringkiri imporditud seadmete maksustamise põhimõtete kohandamise kohta (Guo Fa nr 37/1997), rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis teatavate soodusimporditolle käsitlevate põhimõtete kohandamise kohta, rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teadaanne nr 43 (2008), riikliku arengu- ja reformikomisjoni 22. veebruari 2006. aasta märgukiri nr 316 (2006) riigi või välisinvestorite rahastatavate ja riigi soodustatavate projektide kinnituskirjade menetlemisega seotud oluliste küsimuste kohta ning välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete või omamaiste ettevõtete imporditavate tollimaksuvabastuseta kaupade kataloog (2008).

(179)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud said kõnealusest kavast kasu.

(180)

Kava raames antakse rahalist toetust Hiina RV valitsuse saamata jäänud tulu kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted ja teised toetuskõlblikud omamaised ettevõtted vabastatakse muidu tasumisele kuuluva käibemaksu ja/või imporditolli tasumise kohustusest. Seetõttu saavad toetust saavad äriühingud kava raames kasu subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava on subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, võimaldatakse juurdepääs kavale üksnes ettevõtetele, kes investeerivad seaduses lõplikult kindlaksmääratud konkreetsetesse ärivaldkondadesse ning kuuluvad välisinvesteeringutel põhinevate ja tehnosiirde tootmisharude kataloogi kohaselt kas soodustatud kategooriasse või piiratud kategooriasse B või tegutsevad kooskõlas riigi soodustatavate peamiste tootmisharude, toodete ja tehnoloogiavaldkondade kataloogi tingimustega.

(181)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused, väites, et toetuskõlblikkuse kriteeriumid on objektiivsed ja neid kohaldatakse võrdselt kõikide Hiina RV äriühingute suhtes. Seega ei vasta need spetsiifilisuse kriteeriumile. Hiina RV valitsus ei osutanud oma seisukoha kinnituseks siiski ühelegi konkreetsele õigusaktide sättele ja ei esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et toetuskõlblikkus on automaatne.

(182)

Hiina RV valitsus ja üks eksportiv tootja väitsid samuti, et komisjon ei saa kolme valimisse kuuluva äriühingu võimalikku käibemaksust saadud kasu tasakaalustada, sest varem võimaldatud käibemaksuerisusi ei olnud alates 2009. aastast enamvõimalik rakendada. Isegi kui pidada kõnealuste importseadmete keskmiseks amortisatsiooniperioodiks 5–10 aastat, aeguks väidetav kasu seega enne meetmete kehtestamist või ei kestaks enam meetmete kogu viieaastase kehtivusperioodi jooksul.

(183)

Komisjon märgib, et mõnede importseadmete amortisatsiooniperiood on palju pikem kui 10 aastat ja võib mõnel juhul kesta 15 või 20 aastat. Igal juhul ei tasakaalustanud komisjon kasu, mida saadi seoses importseadmete ostuga pärast 2009. aastat. Lisaks tunnistab Hiina RV valitsus, et äriühingud võivad kõnealusest kavast kasu saada „veidi aega pärast” meetmete kehtestamist. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(184)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Subsiidiumi saaja kasuks loetakse imporditud seadmete käibe- ja tollimaksu summa, mille tasumisest subsiidiumi saaja vabastati. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmaks ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu eksportiva tootja tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete elueale.

(185)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

(186)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punktis C.3 nimetatud kaudse maksuvabastuskava alusel.

(187)

Seoses valimisse kaasatud eksportivate tootjate ostetud tooraine, vee või elektriga ei tuvastatud uurimisperioodil ühtegi subsiidiumi.

(188)

Äriühingutel ei ole võimalik Hiina RVs otseselt maad osta, vaid nad saavad kohalikelt ametiasutustelt osta üksnes maakasutusõiguse.

(189)

Hiina RV maahaldusseaduses on sätestatud, et kogu maa kuulub rahvale ning seda ei saa osta ega müüa, kuid seaduses on ette nähtud tingimused, mille alusel äriühingutele saab müüa maakasutusõigusi pakkumise, noteeringu või enampakkumise teel.

(190)

Põhimõtteliselt annab enampakkumiste süsteem turule võimaluse hinnata teatava maakasutusõiguse hinda, seega määratakse hind sõltumatult. Hiina RV valitsus teatas aga, et ta kehtestab igal juhul iga maaklassi miinimumhinna (maatüki kvaliteedi põhjal on maa jagatud klassidesse 1–15), millest allapoole maakasutusõiguse hind ei saa langeda.

(191)

Samuti kontrollib Hiina RV valitsus maa pakkumist, piirates provintside ja aastate lõikes kvootidega maa-ala, mille maakasutusõigust on lubatud müüa tööstus- või elamumaana kasutamise eesmärgil.

(192)

Igal juhul ei leidnud komisjon ühegi valimisse kaasatud eksportiva tootja ostetud maakasutusõiguse puhul tõendeid enampakkumismenetluse kohta, millega oleks sõltumatult määratud maakasutusõiguse hind. Eksportiv tootja, kelle käsutusse maa anti, pakkus alghinna ning kuna ta oli ainuke pakkuja, anti talle maakasutusõigus. Pärast järelduste avalikustamist teatas Hiina RV valitsus, et ta ei nõustu komisjoni järeldusega, mille kohaselt Hiina RVs ei ole toimivat maakasutusõiguste müügi turgu. Siiski ei esitanud ta oma seisukoha toetuseks ühtegi uut argumenti.

(193)

Uurimise järeldused kinnitavad, et maa pakkumine ja omandamine Hiina RVs on ebaselge ja läbipaistmatu ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Asutused määravad hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist (29).

(194)

Samuti viitab avalikult kättesaadav sõltumatu teave sellele, et Hiina RVs eraldatakse maad turuhindadest madalama hinnaga (30).

(195)

Seega maksid valimisse kaasatud äriühingud tegelikult Hiina RV valitsuse kehtestatud hinna. Maakasutusõigusi antakse tegelikust maksumusest väiksema tasu eest võrreldes turupõhise võrdlusalusega, mida on kirjeldatud allpool punktis e.

(196)

Maaga seotud olukorda Hiina RVs käsitletakse ka IMFi töödokumendis, milles kinnitatakse, et maakasutusõiguste andmisel Hiina tootmisharudele ei järgita turutingimusi (31).

(197)

Komisjon järeldab, et maakasutusõiguse andmist Hiina RV valitsuse poolt tuleks käsitada subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses subsiidiumina selliste kaupade pakkumise näol, millest äriühingud saavad kasu. Kuna uurimise käigus ei tehtud kindlaks maakasutusõiguste müügi toimiva turu olemasolu Hiina RVs, näitab välise võrdlusaluse kasutamine (vt punkt e allpool), et valimisse kaasatud eksportijate maakasutusõiguse eest makstud summa on turumäärast väiksem.

(198)

Subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses konkreetne, sest Riiginõukogu otsuse nr 40 kohaselt peavad ametiasutused tagama, et maad antakse soodustatud tootmisharudele, millest üks on klaasfilamentkiu tootmisharu, nagu on selgitatud põhjendustes 67–82. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad.

(199)

Saadud kasu suurus on maakasutusõiguse eest makstud hinna ja asjakohase välise võrdlusaluse vahe.

(200)

Komisjon peab Hiina Taipeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

(201)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus Hiina Taipei võrdlusalusena kasutamise, väites, et Hiina Taipei asustustihedus on palju kordi suurem kui Hiina RVs, mistõttu kahe riigi maa kasutamise olukord ja hinnad ei ole võrreldavad. Komisjon leiab siiski, et paljudel eelmises põhjenduses nimetatud põhjustel on võrdlusaluse valik põhjendatud.

(202)

Lisaks väitis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja pärast avalikustamist, et Hiina Taipei ei ole sobilik selle konkreetse provintsi majandustingimuste puhul, kus kõnealune tootja asub, kuid ei pakkunud välja alternatiive. Samuti väitis ta, et Hiina RV ja Taipei füüsilist lähedust ei saa pidada kõnealuse võrdlusaluse valimisel kehtivaks kriteeriumiks, kuid ei põhjendanud oma väidet. Kuna ei pakutud välja ühtegi alternatiivset võrdlusalust, kinnitatakse Hiina Taipei kasutamine.

(203)

Kõiki nimetatud tegureid arvesse võttes järeldas komisjon, et turutingimuste olemasolu korral oleksid maakasutusõiguse hinnad Hiina RVs valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul väga sarnased maa hindadega Hiina Taipeis.

(204)

Andmed maa keskmise hinna kohta Hiina Taipeis 2012. aastal on pärit majandusministeeriumi tööstusosakonnast ning seda on inflatsiooni ja SKP kasvu arvessevõtmiseks korrigeeritud allapoole, et määrata maa võrdlushind iga kalendriaasta kohta. Kuna maakasutusõigused kehtivad 50 aastat ja kulumi arvestamisel võetakse see aluseks, moodustab kasu uurimisperioodil 1/50 võrdlushinna ja tegelikult makstud hinna vahest.

(205)

Tegelikust maksumusest väiksema tasu eest maa pakkumisega seoses kindlaks määratud subsiidiumimäär on järgmine.

(206)

Komisjon arvutas kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse sätetega uurimisaluste äriühingute tasakaalustavate subsiidiumide summad kavade kaupa ning liitis kõnealused summad, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil.

(207)

Allpool esitatud üldiste subsiidiumimarginaalide kindlakstegemiseks arvutas komisjon kõigepealt protsentuaalse subsideerimise, s.o subsiidiumide summa äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati asjaomast protsendimäära vaatlusaluse toote uurimisperioodi jooksul liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks.

(208)

Pärast seda arvutati subsiidiumi summa uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud vaatlusaluse toote tonni kohta ning alljärgnevad marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta.

(209)

Subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt arvutatakse valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal valimisse kaasatud koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali alusel, kuid see ei kehti kontserni kohta, kuhu kuulub eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 28 lõike 1 sätteid.

(210)

Samasugust toodet tootsid liidus uurimisperioodil kaheksa tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõike 1 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(211)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil oli vahemikus 530 000 kuni 580 000 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete alusel, mille esitas APFE. Nagu on viidatud põhjenduses 17, kaasati valimisse liidu kolme tootja tootmisettevõtted, mille toodang moodustab 52 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(212)

Lähtudes kaebuses/läbivaatamistaotluses esitatud teabest, milles avaldati kaebuse/taotluse esitajate tegelikud makromajanduslikud näitajad, ning asjaolust, et kaebuse/taotluse esitajate hulka ei kuulunud ainult väga väike arv liidu tootjaid, näib asjakohane jätta avaldamata kõigi liidu tootjatega seotud tegelikud makromajanduslikud koondnäitajad, sest igal huvitatud isikul oleks võimalik sel juhul eristada kaebuse/taotluse esitajate hulka mittekuuluvaid ettevõtteid iseloomustavaid näitajaid, mis koondnäitajates ei kajastu.

(213)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus äriühingute konfidentsiaalse kohtlemise ning liidu kogutarbimise ja muude makromajanduslike kahjunäitajate avaldamise vahemikkudena.

(214)

Vastava mõjuva põhjusega taotluse saamise korral on komisjon kohustatud kaitsma nende tootjate, kes ei olnud kaebuse esitajad, konfidentsiaalseid andmeid. Täpsete makromajanduslike näitajate avaldamine võimaldaks kindlaks teha selliste tootjate konfidentsiaalseid andmeid ja kahjustaks nende huve. Kõnealune pretensioon lükatakse seetõttu tagasi.

(215)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks i) liidu turul toimuva liidu tootmisharu toodangu müügi kogumahu alusel vastavalt APFE andmetele ning ii) kolmandates riikidest saabuva impordi alusel vastavalt Eurostati (Comext) andmetele.

(216)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1.

Liidu tarbimine (tonnides)

(217)

2010. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas liidu tarbimine 3 %.

(218)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks kasutaja, et liidu tarbimine langes 2009. aastal peaaegu 30 %. Seda arvestades ei ole 3 % tõus 2010. aastal oluline. Komisjon siiski ei nimetanud kõnealust tõusu oluliseks, vaid märkis, et tarbimine on vaatlusalusel perioodil kasvanud.

(219)

Allpool esitatud analüüs hõlmab nii dumpinguhinnaga kui ka subsideeritud importi, lähtudes samadest valimisse kaasatud Hiina RV tootjatest ja samast uurimisperioodist.

(220)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordimaht muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Impordimaht (tonnides), turuosa

(221)

Hiina RVst pärit impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil 14 % ja selle turuosa 17 %. Aasta 2010 ei ole siiski sobiv võrdlusaasta ja impordi suundumusi saaks täpsemini analüüsida, kui arvesse võetaks ka eelnenud 2009. aastat, nagu tabelis näidatud. 2010. aastal kogusid liidu importijad suuri Hiinast pärit klaasfilamentkiust toodete laovarusid, et valmistuda ajutise tollimaksu kehtestamiseks 2010. aasta septembris. Ka uurimine näitas, et 2010. aasta esimese üheksa kuu jooksul imporditi Hiina RVst tavalisest märksa suuremaid koguseid. Hiina RVst pärit impordi maht oli 2009. aastal ligikaudu 99 000 tonni, samas kui 2010. aastal ületas see 152 000 tonni ja langes 2011. aastal 109 000 tonni juurde. Suundumusest nähtub impordi selge kasv pärast 2009. aastat. Võrreldes 2011. aastaga kasvas impordi maht 20 %, millega kaasnes kahe protsendipunkti ulatuses turuosa tagasivõitmine.

(222)

Mitmed isikud kordasid oma väidet, et Hiina RVst pärit impordi maht ja selle turuosa kahanesid 2010. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal, mistõttu impordi mahu oluline suurenemine ei ole ei ole dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõike 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 2 nõuete kohaselt tõendatud. Lisaks ei ole aasta 2009 nende väitel sobiv võrdlusaasta järgmistel põhjustel: i) dumpinguvastases ja subsiidiumivastases algmääruses puudub õiguslik alus ning Mehhikost pärit terastorusid käsitlenud töörühm jõudis järeldusele, et „uurimisasutus ei tohi kasutada kindla perioodi sees väiksemaid ajavahemikke”; ii) väide, et 2010. aasta impordinäitajad olid tingitud laovarude kogumisest, ei ole tõendatud; iii) 2009. aasta andmeid ei ole arvesse võetud üheski muus kahju hindamise aspektis, mistõttu hindamine ei ole objektiivne.

(223)

Seoses esimese ja kolmanda väitega võib öelda, et dumpinguvastases ja subsiidiumivastases algmääruses kui kohaldatavates õigusaktides ei täpsustada, milliseid ajavahemikke tuleks suundumuste analüüsimiseks arvesse võtta. Seega ei ole ühtegi põhjust, miks 2009. aastat ei võiks Hiina RVst pärit impordi suundumuste analüüsimisel arvesse võtta. Analüüs ei muutu selle tagajärjel ebaobjektiivseks, vaid see pigem täiendab liidu tootmisharu olukorra kohta tehtud analüüsi. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 219, võeti lisaks vaatlusalusele perioodile arvesse aastat 2009 ainult seoses Hiinast pärit impordist tingitud konkreetsete kahjunäitajatega. Seoses muude kahjunäitajatega puudus objektiivne põhjus, miks kõiki vaatlusaluse perioodi aastaid ei saanud täielikult arvesse võtta.

(224)

Teise väite kohta võib öelda, et laovarude kogumise mõju ilmneb väga selgelt nende impordiandmete põhjal, mis on saadud dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist (vt allpool graafik 1) (34). Enne esialgsete meetmete kehtestamist kasvas vaatlusaluse toote import Hiina RVst oluliselt 2010. aasta teises ja kolmandas kvartalis (piiratud säilivusaja tõttu varuti toodet kasutamiseks enne 2010. aasta lõppu või 2011. aasta alguses). Sellega ei kaasnenud sarnast tarbimise kasvu, millest nähtub, et kõnealuse impordi eesmärk oli koguda enne meetmete kehtestamist laovarusid. Hiina RV valitsus ei esitanud kõnealuse kasvu kohta muud selgitust ja seega võib komisjon põhjendatult järeldada, et enne 2010. aasta lõpus esialgsete meetmete kehtestamist toimus laovarude kogumine. Seda kinnitab ka asjaolu, et Hiina RVst pärit igakuise impordi maht oli esialgsete ja lõplike meetmete vahelisel perioodil (2010. aasta neljas kvartal ja 2011. aasta esimene trimester) väga väike. Pärast leebemate lõplike meetmete kehtestamist (2011. aasta märtsis) tõusis igakuise impordi maht uuesti stabiilsele tasemele.

Graafik 1.

Vaatlusaluse toote import Hiina RVst (kogused kuude lõikes)

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(225)

Hiinast pärit impordi hinnad (ilma kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudeta) muutusid järgmiselt.

Tabel 3.

Impordihinnad

(226)

Hiinast pärit CIF-impordihinnad (ilma kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudeta) ühe tonni kohta langesid vaatlusalusel perioodil 911 eurolt 834 eurole. Seega langes hind vaatlusalusel perioodil 8 %.

(227)

Hiina RV valitsus ja üks kasutaja väitsid, et keskmiste impordihindade võrdlus ilma tootevaliku analüüsita on eksitav. Hiina RV valitsus väitis lisaks, et Hiina RVst imporditakse põhiliselt kõige odavamat tooteliiki ehk klaaskiust heiet.

(228)

Vastupidiselt väidetule võeti tootevalikut analüüsis täielikult arvesse, kuna komisjon võrdles Hiina eksportivate tootjate müügihinda valimisse kuulunud liidu tootjate hindadega iga tooteliigi kohta eraldi. Sama meetodit kasutati algses uurimises.

(229)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nõudis Hiina RV valitsus tabelis 3 esitatud Hiinast pärit impordi hindade eristamist tooteliikide kaupa, kuna hindade allalöömise määra ja kahjumarginaali arvutamisel kasutati iga tooteliigi andmeid eraldi.

(230)

Tabelis 3 esitatud Hiinast pärit impordi keskmist hinda kasutatakse vaatlusalusel perioodil esinenud suundumuse näitamiseks. Nimetatud eesmärgil ehk suundumuste näitamiseks on asjakohane kasutada keskmist hinda. Hindade allalöömise määra ja kahjumarginaali arvutamiseks kasutati iga tooteliigi andmeid eraldi.

(231)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi tooteliikide kaupa kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid sõltumatutelt klientidelt liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele), ja valimisse kaasatud Hiina tootjate impordi vastavaid kaalutud keskmisi hindu, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal ning mida oli kehtivate tollimaksude, dumpinguvastaste tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks nõuetekohaselt kohandatud. Hindu võrreldi liigipõhiselt sama kauplemistasandi tehingute lõikes. Võrdluse tulemus väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisest tehasehinnast uurimisperioodil. Võrdlus näitas, et ühe suure Hiinast liitu eksportija hindade allalöömise marginaal oli 2 %, vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele (ja tollimaksudele), mis impordihinnale lisandusid. Valdav enamus ülejäänud impordist toimus liidu hindadega võrreldaval hinnatasemel.

(232)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et kolme toote kontrollnumbri CIF-väärtustes esines ebatäpsusi.

(233)

Väide oli õige ja komisjon korrigeeris vastavaid CIF-väärtusi, mille tagajärjel muutusid pisut kõnealuse eksportiva tootja hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid (vt põhjendus 440).

(234)

Mitmed isikud väitsid, et uurimisperioodi jooksul ei toimunud olulist hindade allalöömist. Nad märkisid, et ainult ühe eksportija kohta leitud hindade allalöömise marginaal 2 % on peaaegu vähese tähtsusega tasemel ja seda ei saa käsitada olulisena. Lisaks osutavad nad komisjoni praktikale, milles on leitud, et piiratud määral hindade allalöömine või 6 % ulatuses hindade allalöömine ei mõjuta liidu üldist hinnataset ekspordi väikese mahu tõttu.

(235)

Kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele vaatamata esineb siiski hindade allalöömist. Viide komisjoni praktikale on eksitav. Tiheda naatriumkarbonaadi asjas (35) leiti, et 6 % ulatuses hindade allalöömine praktiliselt ei mõjuta üldist hinnataset, sest impordi maht on väike ja eksportiva riigi turuosa on 1,4 %. Seevastu Hiina RV turuosa oli uurimisperioodil vahemikus 15–20 %. Teatavate laseroptiliste lugemissüsteemide asjas, (36) millele viidati seoses impordihinna piiratud määral allalöömisega, oli tegemist i) liidu tarbimise suure kasvuga (129 %) ja ii) asjaoluga, et vaatlusalune toode ei olnud omadustelt homogeenne, sellel esines palju erinevaid funktsioone ja tehnilisi erinevusi ning selle tehnoloogia arenes kiiresti. Käesolevates uurimistes käsitletav vaatlusaluse toote turg on täiesti teistsugune ja seega tuleb hinna allalöömise suurust vaadelda seoses kõnealuse konkreetse turuga. Vaatlusalune toode on lihtne homogeenne sarrusematerjal, mida müüakse üsna stabiilsel turul. Selline turg on hinnaerinevuste suhtes tundlikum ja isegi väike hinnaerinevus võib avaldada turule suurt mõju. Seega ei muuda komisjoni järeldusi asjaolu, et suurt hinna allalöömist ei toimunud. Pigem on seda elementi hindamises täielikult arvesse võetud. Igal juhul hinnatakse iga juhtumit eraldi ja kahju üldpilt koosneb paljudest näitajatest, millest ükski ei saa olla eraldi võttes otsustava tähtsusega.

(236)

Uurides subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikega 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikega 4 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(237)

Nagu on märgitud põhjendustes 17–25, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(238)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuses, läbivaatamistaotluses ja hilisemates avaldustes esitatud andmete põhjal ja võrdles neid võimaluse korral statistiliste andmetega. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule esitatud vastuste põhjal. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel representatiivseks.

(239)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingu- ja subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast dumpingust või subsideerimisest toibumine.

(240)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(241)

Aastase kogutoodangu kõikumine on liidu tootmisharu jaoks tavapärane, kuna ahjud tuleb iga 7–10 aasta järel renoveerida, mistõttu eelneval aastal toodangu maht suureneb seoses laovarude kogumisega ning järgneval aastal toodangu maht väheneb, sest ahi ei ole renoveerimise ajal kasutusel. Kui ahi ei ole renoveerimise tõttu kasutusel, väheneb ka vastava aasta tootmisvõimsus.

(242)

Nimetatud asjaolusid arvestades muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4.

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(243)

Samal ajal liidu kasvava tarbimisega (3 %) vähenes liidu tootmisharu samasuguse toote toodangumaht 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel 5 %. 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes ka tootmisvõimsus suurusjärgus 4 %. Tootmisvõimsuse rakendamise määr jäi vaatlusalusel perioodil üsna stabiilseks, kui välja arvata 2012. aastal toimunud langus.

(244)

Aastate 2011 ja 2012 võrdluses võib täheldada toodangu vähenemist 11 protsendipunkti võrra ja tootmisvõimsuse vähenemist nelja protsendipunkti võrra. See oli tingitud liidu tootmisharu ümberstruktureerimisest ja mõne tootmisettevõtte sulgemisest. Klaasfilamentkiu tootja Ahlstrom lõpetas tootmise 2011. aasta lõpus ning Owens Corning Vado Ligure tehas Itaalias suleti 2012. aastal, kuna ei suudetud toibuda dumpinguhinnaga impordi mõjust. Liidu tootmisharu usub siiski, et pärast restruktureerimist ja võrdsete tingimuste taastamist suudab ta jääda elujõuliseks tootmisharuks. See selgitab, miks liidu tootmisharus investeeritakse ikka veel olemasolevate ahjude renoveerimisse.

(245)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjoni osutatud ahjude kasutusiga on keskmisest lühem, mistõttu liidu tootjate investeeringutes ja/või ahjude kasutuses sisaldub märkimisväärne ebatõhusus.

(246)

On tõendatud, et liidu tootmisharu tegi otsused ahjude renoveerimise kohta tootmise ja energiatõhususe kaalutluste alusel. Puudusid andmed selle kohta, et valimisse kaasatud liidu tootjate kasutatav ahjude kasutusiga ei ole tootmisharu hea tava ega ole kooskõlas tootevalikust tulenevate nõuetega.

(247)

Mitmed isikud väitsid, et makro- ja mikromajanduslikke näitajaid mõjutava ahjude renoveerimiskulu tõttu tuleks arvesse võtta pikemat perioodi kui ajavahemik 2010. aastast uurimisperioodini. Hiina RV valitsus märkis, et ei olnud esitatud andmeid ega teavet aastate kohta, millal liidu tootjad ahjusid renoveerisid.

(248)

Ahjude renoveerimine on tootmisharule iseloomulik perioodiline tegevus. See on vajalik tegevuse jätkamiseks ja tootmisvõimsuse säilitamiseks. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on otseselt seotud tegevusvõimekusega ning võimaldavad välja töötada kliendi vajaduste järgi kohandatud tooteid. Seega ei ole kõnealused investeeringud sellised, mida oleks tehtud ainult vaatlusalusel perioodil. Olenemata arvesse võetavast ajavahemikust, mõjutab ahjude remont või renoveerimine alati toodangumahtu. Teavet konkreetsetes äriühingutes toimunud renoveerimise aja kohta käsitatakse konfidentsiaalsena.

(249)

Üks kasutaja väitis ka, et liidu tootmisharu suutis vältida (subsideeritud ja dumpinguhinnaga impordi) kahjulikku mõju, sest tootmisvõimsuse rakendamise määr püsis 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suhteliselt ühtlasel tasemel.

(250)

Samasuguse toote tootmine on pidev protsess, mida ei saa kohandada vastavalt nõudluse lühiajalisele kõikumisele. Tootmisvõimsuse rakendamise suhteliselt ühtlast taset tuleb vaadelda seoses tootmisvõimuse langemisega. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(251)

Liidu tootmisharu toodangu müük liidu vabaturul sõltumatutele klientidele, tootmisharusisene müük liidu turul ja vastavad turuosad muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5.

Müügimaht ja turuosa

(252)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu klaasfilamentkiust toodete müügimaht vabaturul (ehk müük sõltumatutele klientidele) 1 %. Kuna aga liidu tarbimine suurenes 3 %, viis see liidu tootmisharu turuosa kahanemiseni 58–63 %lt 2010. aastal 56–61 %le uurimisperioodil. 2011. aasta väiksem müügimaht oli tingitud 2010. aastal kogutud Hiinast pärit impordi laovarudest, mis jõudsid 2011. aastal järk-järgult turule.

(253)

Vaatlusalusel perioodil moodustas liidu tootmisharu sisene müük liidu turul toimunud tootmisharu kogumüügist (vabaturul ja tootmisharus kokku) 11–14 %. Tootmisharusisene müük kasvas aastatel 2010–2012 ja stabiliseerus uurimisperioodil. Absoluutarvudes oli tootmisharusisese müügi kasv aastatel 2010 ja 2011 väike.

(254)

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Tööhõive ja tootlikkus

(255)

Liidu tootjate tööhõive tase näitab, et liidu tootmisharu püüdis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tootmist ratsionaliseerida eesmärgiga vähendada tootmiskulusid. Töötajate arv väheneski vaatlusalusel perioodil 11 %.

(256)

Samal vaatlusalusel perioodil toimunud töötajate arvu ja toodangumahu koosmõju tagajärjel kasvas liidu tootjate tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodangus (tonnides), 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %.

(257)

Nagu eespool põhjenduses 217 märgitud, kasvas liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 3 %. Samasuguse toote kasutusotstarvete suurt hulka arvestades eeldavad liidu tootmisharu ja kasutajad, et sama kasvumuster jätkub lähitulevikus.

(258)

Liidu tootmisharu kannatas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kuni tollimaksude kehtestamiseni 2011. aastal. Hiina RVst pärit impordi suhtes kehtivad tollimaksud kavandati võrdsete võimaluste loomise eesmärgil, et liidu tootmisharu saaks kõnealuse impordiga ausalt konkureerida ja kantud kahjust toibuda.

(259)

Seda ei ole siiski juhtunud. Liidu tootmisharu on praeguseks taas kahjumlik ja selle turuosa vähenemine on jätkunud, vaatamata tarbimise kasvule liidus. Hiina RVst pärit import on saabunud jätkuvalt väga madalate hindadega ja kasvatanud turuosa. Hiinast pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil kolm protsendipunkti kõrgem kui enne tollimaksude kehtestamist (37). Liidu tootmisharu restruktureeriti ja selles suleti mõned tootmisettevõtted (vt eespool põhjendus 244). Varasemast dumpingust toibumist ei ole ilmselgelt toimunud.

(260)

Arvestades Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu ning olemasolevaid dumpingumarginaale (9,6 % ja 29,7 %), (38) võib mõju liidu tootmisharu olukorrale pidada oluliseks.

(261)

Kuna see on esimene subsiidiumidevastane uurimine, milles vaatlusalust toodet käsitletakse, ei ole varasemast subsideerimisest toibumine hindamisel asjakohane küsimus.

(262)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised müügihinnad liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Müügihinnad liidu vabaturul ja tootmisharusisesel turul

(263)

Ühiku müügihind vabaturul langes vaatlusalusel perioodil 2 %. Kuna 2010. aasta septembris jõustusid ajutised tollimaksud, sai liidu tootmisharu 2011. aastal hindu tõsta. Seejärel aga langes ühiku müügihind 2011. aastaga võrreldes 10 %.

(264)

Ühiku müügihind tootmisharusisesel turul (ehk siirdehind) muutus sarnaselt vabaturu müügihinnaga: ühiku müügihind liidu tootmisharu sees kasvas 2011. aastal ja langes seejärel 4 %.

(265)

Ühiku tootmiskulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Ühiku tootmiskulu

(266)

Ühiku keskmine tootmiskulu kasvas ajavahemikus 2010–2012. Pärast 2012. aastat hakkas ühiku keskmine tootmiskulu taas langema ja jõudis peaaegu 2010. aasta tasemeni. 2012. aasta tipptase on seletatav ühe valimisse kaasatud liidu tootja konkreetse investeerimisolukorraga. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul on ühiku keskmine tootmiskulu tõusnud kõigest 1 %.

(267)

Mitmed kasutajad väitsid, et üldjäreldusi ei tohiks põhjendada ühe konkreetse äriühingu olukorraga. Ühiku tootmiskulu kohta tehtud järelduses väideti, et kulu oli suhteliselt stabiilne. 2012. aasta tipptase ei muutnud üldisi järeldusi.

(268)

Ühiku tootmiskulu arvutuse aluseks on valimisse kaasatud liidu tootjate üldine toodangumaht. Tabelis 7 esitatud ühiku müügihinna arvutuse aluseks on liidus toimunud müük sõltumatutele klientidele. Seega on neil kahel näitajal erinevad arvutusalused ja nad ei ole otseselt võrreldavad.

(269)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCLA, et komisjon peab esitama piisaval hulgal võrreldavaid andmeid, mille alusel saab hinnata, kas liidu müügihindade väikest langust saaks seletada tootmiskulude muutusega.

(270)

Kahel kõnealusel näitajal on erinevad alused ning kuigi absoluutarvud ei ole otseselt võrreldavad, saab võrrelda nende suundumusi.

(271)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(272)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult (+ 6 %). See vastas valimisse kaasatud tootjate asukohariikide tööjõukulu indeksi muutumisele (39).

(273)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Varud

(274)

Lõppvarud kasvasid oluliselt 2011. aastal ning seejärel jätkus kasv kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(275)

Hiina RV valitsus väitis, et APFE esitatud andmetes kajastuvad laovarude muutused on tingitud deklareerimata müügist ning ei näita Hiinast pärit impordiga võrreldes kahju.

(276)

Nimetatud väide tuleks tähelepanuta jätta. Komisjon tegi mikromajanduslike näitajate (näiteks laovarude) analüüsi valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud tegelike andmete põhjal. Valimisse kaasatud liidu tootjate uurimise käigus ei avastatud deklareerimata müüki.

(277)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks kasutaja, et 2010. aasta ei ole sobiv võrdlusaasta, sest sel ajal olid laovarud ebatavaliselt väikesed võrreldes ajavahemikuga 2006. aastast kuni 2009. aasta oktoobrini (algse dumpinguvastase uurimise uurimisperiood).

(278)

Väide lükatakse tagasi, sest praegustes uurimistes valimisse kaasatud äriühingud erinevad eelmise uurimise valimi äriühingutest ja seega ei ole andmed võrreldavad. Komisjon piirdus oma uurimises ainult vaatlusaluse perioodiga (eriti seoses mikromajanduslike andmetega) ja tema käsutuses ei ole andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate laovarude kohta enne vaatlusalust perioodi. Hiina RV valitsus väitis, et 2011. aasta varude tase oli kõrgem ka seoses samal aastal toimunud liidu tarbimise 3 % vähenemisega. Kõnealune element ei mõjuta siiski vaatlusalusel perioodil esinenud suundumust.

(279)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(280)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks maksueelse puhaskasumina, mis saadi samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus ja mida väljendatakse protsendina vastavast müügikäibest. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus märkimisväärselt: 3 %lt -4 %le.

(281)

Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt (–55 %).

(282)

Valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringud liikusid vaatlusalusel perioodil tõusvas joones. Kasv oli suurem 2012. aastal ja uurimisperioodil. Suured investeeringukulud olid seotud ahjude renoveerimisega. Kõnealuses kapitalimahukas tootmisharus tuleb ahjud renoveerida iga 7–10 aasta tagant ja sellega seotud kulud võivad olla 8–13 miljonit eurot (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Investeeringukulu sisaldab ka märkimisväärseid struktuurseid investeeringuid, mis on seotud praegu renoveeritavates läbiviikudes kasutatava sulami kuluga.

(283)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus järgis selgelt kasumlikkuse langevat suundumust. Investeeringutasuvuse vähenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest vaatlusaluse perioodi jooksul.

(284)

Kirjeldatud kehv finantsolukord tekkis olenemata tarbimise kasvust vaatlusalusel ajavahemikul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 217, ja liidu tootmisharu jõupingutustest ratsionaliseerida tootmiskulusid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 244 ja 337.

(285)

Uurimistes ei ilmnenud, et valimisse kuulunud liidu tootjatel oleks olnud tõsiseid raskusi kapitali kaasamisel.

(286)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid mitmed isikud, et investeeringute tase oli 2012. aastal ja uurimisperioodil väga kõrge ja selline suur investeeringukulu võis olla põhjus, miks liidu tootmisharu ei olnud uurimisperioodil kasumlik. Hiina RV valitsus väitis veel, et vähenenud kasumlikkus on otseselt seotud ahjude renoveerimisest tingitud tootmiskulude kasvu ja valmimata jäänud toodanguga.

(287)

Esiteks kattub uurimisperioodi jooksul alates 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 tehtud 32 miljoni euro suurune investeering osaliselt 2012. aastal tehtud 30 miljoni suuruse investeeringuga. Teiseks olid nimetatud perioodidel tehtud investeeringud vajalikud ahjude renoveerimiseks, need on kõnealusel tegevusalal perioodilise iseloomuga ning need loetakse tehtuks tavapärase tegevuse käigus, nagu on kirjeldatud põhjendustes 241–250. Kolmandaks mõjutas investeeringute tase liidu tootmisharu tulemusi, sest see tekitab lisakulu. Siiski kajastub investeeringute mõju põhiliselt bilansis, mitte kasumiaruandes, kus näidatakse perioodilist standardset amortiseerimiskulu, mistõttu ainult sellega ei saa seletada kahjumi tekkimist. Seoses Hiina RV valitsuse väitega võib öelda, et ahjude renoveerimist planeeritakse hoolikalt ette. Klientidele tehtavate tarnete jätkumine tagatakse puhvervaru kogumisega. Pealegi jaotub kõnealuste investeeringute mõju kuludele ja äriühingu tulemustele mitme aasta peale.

(288)

Lisaks väitsid mitmed isikud, et i) suuremad investeerimiskulud kajastuvad 2012. aasta ja uurimisperioodi väiksemas investeeringutasuvuses (kuna mõned investeeringud ei hakka kohe tulu teenima) ja ii) on põhjendamatu teha väljavõte kahest suurte investeeringutega koormatud aastast ja järeldada selle põhjal, et liidu tootmisharu olukord on halvenenud.

(289)

Ahjudesse tehtud investeeringud ei ole sellised, mida oleks tehtud ainult vaatlusalusel perioodil. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu on alates 2004. aastast peaaegu igal aastal ahjudesse investeerinud. Seega mõjutab ahjude remont või renoveerimine alati toodangumahtu ja investeeringutasuvust, olenemata arvesse võetavast ajavahemikust. Valimisse kuulunud liidu tootjate kasumlikkuse vähenemine näitas, et nad ei saanud küsida samasuguse toote eest hinda, mis oleks võimaldanud teha tegevuse jätkamiseks vajalikke investeeringuid.

(290)

Hiina RV valitsus väitis, et enne laenu võtmist kasutab tootmisharu esmalt oma olemasolevat raha ja seega on rahavoogude vähenemine normaalne, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad tegid 2012. aastal ja uurimisperioodil suuri investeeringuid. Pealegi ei oleks kahjumlik tootmisharu valitsuse väitel saanud teha nii suuri investeeringuid, nagu tegid valimisse kaasatud äriühingud.

(291)

Klaasfilamentkiu tootmine on rahvusvaheline tegevusala, mille rahastamismehhanismid ületavad valimisse kaasatud liidu tootjate rahalisi võimalusi. Investeerimisolukorrad ei avalda tingimata mõju rahavoogudele. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(292)

Uurimiste järeldused kinnitavad, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikele 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikele 4.

(293)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldas liidu tootmisharul 2011. aastal hindu tõsta. Samal ajal püüdis liidu tootmisharu suurendada tõhusust ja tootlikkust. Kuigi liidu tarbimine on kasvanud, ei jäänud liidu tootmisharul oma turuosa säilitamiseks üle midagi muud kui alates 2012. aastast ühiku müügihinda taas langetada.

(294)

Hindade allalöömise analüüsist (vt põhjendus 231) ja liidu tootjate müügihinna langevast suundumusest (vt põhjendus 263) nähtub selgesti, et liidu tootjad püüdsid Hiinast pärit impordi hinnaga konkureerida ja on hinnavahet vähendanud. Paraku kaasnes sellega liidu tootjate finantstulemuste oluline halvenemine nii, et liidu tootmisharu on alates 2012. aastast deklareerinud kahjumit. Selline olukord ei ole lühikeses ega keskpikas perspektiivis kestlik.

(295)

Ka muud näitajad, näiteks toodang, tootmisvõimsus, tööhõive, varud ja rahavood, muutusid kahjulikus suunas isegi pärast Hiina RV suhtes meetmete kehtestamist.

(296)

Mõlema uurimise järeldused kinnitavad samuti, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist õigustanud muutunud asjaolud (mõnede liidu tehaste restruktureerimine ja sulgemine, nagu on selgitatud põhjenduses 244) on olulise ja püsiva iseloomuga. Suletud tehas on pärast sulgemist täielikult lammutatud. Pealegi on uue ahju ehitamine äärmiselt kapitalimahukas ja aeganõudev ning seda ei ole võimalik teha lühikese ajaga. Seetõttu ei tohiks alahinnata uue ahjudega tehase rajamiseks vajalikku aega ja kulu. Nimetatud põhjusel võib mõnede tehaste restruktureerimist ja sulgemist pidada oluliseks ja püsiva iseloomuga muutuseks.

(297)

Mitmed isikud väitsid, et esinevad selged märgid kahju puudumise kohta. Nimetatud väiteid käsitletakse järgnevates põhjendustes.

(298)

CCCLA väitis, et Binani kontsern omandas 2012. aastal ühe liidu tootja (3B Fibreglass) ning liidu tootmisharu üldised tulemused peavad olema head, sest ükski mõistlik ettevõtja ei investeeriks mittetoimivasse tootmisharusse. CCCLA tsiteeris ka Braj Binani 2013. majandusaasta aruannet, mille kohaselt „Belgias ja Norras asuva kahe tootmisettevõtte üldisi tulemusi peetakse heaks”. Lisaks väitis CCCLA, et kahe liidu tootja käive on 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvanud ning seetõttu on selge, et liidu tootmisharule ei ole kahju tekkinud.

(299)

India Binani kontsern omandas tõepoolest 2012. aastal ettevõtte 3B Fibreglass. Kuid Binani kontserni konkreetsetest ärilistest motiividest olenemata juhib komisjon tähelepanu oma uurimise järeldustele, mille kohaselt liidu tootmisharu on kaotanud turuosa ja kasumlikkuse. Esitatud tsitaat tuleks asetada konteksti ja tervikuna on see järgmine: „Belgias ja Norras asuva kahe tootmisettevõtte üldisi tulemusi peetakse heaks ning tootmisvõimsust oli osaliselt piiratud, et järgida madalamat turunõudlust. Tootmise suurendamine normaalse tõhususeni on läinud edukalt. Keskmine müük on odava Aasia impordi tõttu olnud siiski madalapoolne.”

(300)

Väide, et liidu tootmisharule ei ole kahju tekkinud, sest liidu kahe tootja käive on 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvanud, on eksitav ja ebaõige. CCCLA võttis kõnealuse analüüsi aluseks kilogrammides väljendatud käibe. Järelduste tegemisel ei ole siiski korrektne lähtuda ainult suuremast müügikogusest, kuna sel juhul ei võeta arvesse vastava müügi hinnataset ja sellest tingitud mõju äriühingu kasumlikkusele.

(301)

Hiina RV valitsus väitis, et kuna APFE liikmed investeerivad tootmisvõimsuse suurendamisse liidus ja väljaspool seda (nt Hiina RVs, Venemaal, Indias ja Tuneesias), on see selge märk kahju puudumisest.

(302)

Kahju uurimine on seotud liidu tootjate saavutatud tulemustega liidu turul. Nagu nähtub eespool esitatud tabelist 4, suurenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus 2011. aastal 1 %, kuid uurimisperioodi lõpuks on tootmisvõimsus viie protsendipunkti võrra vähenenud. Seetõttu ei ole tootmisvõimsus liidus suurenenud. Arvestades, et paljud klaasfilamentkiu tootjad on hargmaised ettevõtjad, ei ole siiski üllatav, et nad teevad ärivõimaluste olemasolu korral investeeringuid ka väljaspool liitu. Väljaspool liitu asuvasse täiendavasse tootmisvõimsusesse investeeritakse selleks, et rahuldada kujunemisjärgus turgude vajadusi, ning väljavaatega teenida kasumit. Kõnealustesse piirkondadesse tehaste rajamine on samuti kooskõlas eesmärgiga olla vastavatele klientidele lähedal. Sellegipoolest on ärilised otsused väljaspool liitu tehase rajamise või mitterajamise kohta täiesti sõltumatud asjaolust, et liidu tootmisharule on tekkinud kahju. Sarnaseid väiteid liidu tootmisharu tehtud suurte investeeringute kohta käsitletakse allpool enda tekitatud kahju selgitavas osas.

(303)

Mitmed isikud väitsid, et kahju ei ole tekkinud, kuna mõned liidu tootjad on teatanud, et nende samasuguse toote hind tõuseb alates 2014. aasta jaanuarist, et kompenseerida tooraine, energia ja transpordi hindade jätkuvat kasvu.

(304)

Esiteks on 2014. aasta hinnatase seotud juba pärast uurimisperioodi toimunud sündmustega. Teiseks on liidu tootmisharu viimastel aastatel suurema osa sellistest hinnatõusudest enda kanda võtnud tootlikkuse suurendamise abil. Lõpuks jõutakse siiski punkti, kus lühikese ajaga tootlikkuse suurendamine muutub palju raskemaks. Kuna uurimisperioodil oli liidu tootmisharu kahjumlik ning kõnealuste hinnatõusude enda kanda võtmine ei ole enam võimalik, muutub teatud ajahetkel paratamatuks, et kulu suurenemine tuleb üle kanda klientidele, kuigi sealjuures esineb turuosa edasise kaotamise oht. Eespool nimetatud asjaolude põhjal lükati väited tagasi.

(305)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt ning subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas dumpinguhinnaga ja subsideeritud import Hiina RVst on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks.

(306)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordile.

(307)

Uurimistest nähtus, et kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele vaatamata suurenes dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi maht Hiina RVst vaatlusalusel perioodil 32 %, kui võrdlusaastana kasutati aastat 2009. Selle tulemusena kasvas Hiina RV toodete turuosa 2009. aasta 13–18 %ga võrreldes uurimisperioodi lõpuks 15–20 %ni.

(308)

Samal ajal vähenes liidu toodete turuosa vaatlusalusel perioodil kolm protsendipunkti, vaatamata suurenenud tarbimisele.

(309)

Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi keskmised hinnad vähenesid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 8 % ning olid madalamad liidu tootmisharu hindadest samal perioodil.

(310)

Liidu tootmisharu oli aastatel 2010 ja 2011 veel kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suurenemisega. Liidu tootmisharul ei õnnestunud oma turuosa säilitada ka pärast müügihinna alandamist. Kõnealune hinnaalandus tehti kasumlikkuse arvelt nii, et tulemuseks oli kahjumlik olukord.

(311)

Eespool nimetatud asjaolude põhjal järeldatakse, et dumpinguhinnaga ja subsideeritud import Hiina RVst ja selle suurenenud maht avaldasid liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale märkimisväärset kahjulikku mõju ning olid seega otsustava tähtsusega tegurid liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustamisel.

(312)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed isikud, et puudub analüüs, mis tõestaks, et Hiinast pärit import põhjustas liidu tootmisharu hindade allasurumise ja kantud kahju, ning komisjon toetub oma analüüsis lihtsalt ajalisele kokkusattumusele. Kõnealused isikud viitavad Hiina röntgenseadmete komisjoni aruandele: „Komisjon tunnistab, et üldine korrelatsioon dumpinguhinnaga impordi ja omamaisele tootmisharule tekkinud kahju vahel võib toetada järeldust põhjusliku seose kohta. Siiski ei ole sellise kokkusattumuse analüüs põhjusliku seose küsimuse jaoks määrav; põhjuslik seos ja korrelatsioon on kaks erinevat mõistet. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades […] ei lahenda selline üldine järeldus kokkusattumuse kohta põhjusliku seose küsimust.” (40)

(313)

Esitatud järeldused põhinevad siiski pika näitajate loendi analüüsil. Nagu on kirjeldatud eespool jaotises D, hinnati dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mõju uurimise käigus kõiki olulisi majanduslikke fakte ja näitajaid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda. Kahjuliku olukorra olemasolu ilmnes paljude näitajate põhjal. Sellises olukorras on ainus põhjus, miks liidu tootmisharu peaks hinda langetama, soov säilitada turuosa või vähemalt vältida selle edasist kaotamist hinnakonkurentsi tingimustes. Pärast algsete meetmete kehtestamist õnnestus liidu tootmisharul 2011. aastal hinda tõsta, kuid järgnenud aastatel pidi ta seda jälle langetama, kuigi tootmiskulud ei vähenenud. Nagu on täiendavalt selgitatud allpool põhjendustes 320–335, toimus eksport kolmandatest riikidest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul valdavalt kõrgete hindadega ning kolmandate riikide turuosa jäi suhteliselt stabiilseks ja pärast 2011. aastat isegi vähenes. Seega ei langetanud liidu tootmisharu hinda kolmandatest riikidest pärit impordi mõjul, vaid Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi tõttu. Alates 2011. aastast on oluliselt kasvanud ainult Hiina RVst pärit impordi maht, ainult Hiina RVst pärit import on hõivanud liidu tootmisharu turuosa ja ainult Hiina RVst pärit impordi hind on langenud. Nimetatud asjaolude põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu hindade allasurumise ja tekkinud kahju põhjuseks oli Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi kasv. Allpool on analüüsitud muid tegureid, mis võiksid nimetatud põhjusliku seose kõrvaldada.

(314)

CCCLA ja Hiina RV valitsus väitsid, et hinna allasurumist ei esine, kuna „liidu tootjate hinnavähenduse määr ei ole oluline, sest selle tipptase vaatlusalusel perioodil oli kõigest 2 %”. Mitmed isikud väitsid veel, et liidu müügimahu 1 % vähenemine, Hiina RVst pärit impordi turuosa 2 % suurenemine ja liidu tootmisharu turuosa 3 % vähenemine ei õigusta kavandatavaid drastilisi meetmeid.

(315)

Komisjon kordab eespool esitatud väidet, et pärast ajutiste tollimaksude jõustumist 2010. aasta septembris sai liidu tootmisharu 2011. aastal hindu tõsta. Seejärel aga langes ühiku müügihind 2011. aastaga võrreldes 10 %. Seega on selge, et müügihind on oluliselt langenud. Kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele vaatamata jätkus liidu tootmisharu müügimahu, hinna ja turuosa vähenemine, samal ajal kui Hiinast pärit impordi maht ja turuosa tõusid algse uurimise uurimisperioodiga võrreldes oluliselt kõrgemale tasemele. Tavaolukorras peaks liidu tootmisharu pärast meetmete kehtestamist minevikus toimunud dumpingu või subsideerimise mõjust taastuma. On selge, et seda ei ole toimunud. Kuigi vahetult pärast meetmete kehtestamist ilmnes taastumise märke, muutus liidu tootmisharu olukord vaatlusaluse perioodi jooksul veel halvemaks.

(316)

Üks sõltumatu importija märkis, et liidu tootjatel ei olnud vaja nii suurel määral hinda langetada, sest liidu turul ületas nõudlust pakkumist. Hiina RV valitsus väitis, et liidu müügihinna langetamist ja Hiinast pärit impordi hinna langetamist ei saa käsitada lahus vaatlusaluse toote hinna muutumisest kogu maailmas ning hinnalangused järgivad turu tavapärast muutumist. Lisaks väidab Hiina RV valitsus, et komisjon ei kontrollinud, kas turg võimaldas 2011. aastal hinda tõsta (pärast meetmete kehtestamist eelmise uurimise põhjal), kui võtta arvesse kogu maailmas valitsevat olukorda, ja kui suur olnuks võimaliku hinnatõusu määr. Lisaks on komisjon ekslikult keeldunud vastu võtmast tõendeid, mis käsitlevad liidu tootjate hinna tõstmist pärast uurimisperioodi. Siinkohal viitab valitsus solaarklaasi ja personaalsete faksiaparaatide asjadele (41).

(317)

Komisjon leidis, et väide pakkumist ületava nõudluse kohta ei ole põhjendatud. Turuosa kaotus ja laovarude kasv ei osuta sellele, et nõudlus ületab pakkumist, vaid pigem vastupidi. Seoses Hiina RV valitsuse väitega võib öelda, et arvesse on võetud hindade muutumist seoses liidu turul, mitte kogu maailma tasandil toimunud müügiga. Liidu turul toimub samasuguse toote ja vaatlusaluse toote konkurents hinna alusel. Nagu on eespool näidatud, ei saa hinna vähenemine olla tingitud muudest teguritest peale kõnealuse hinnakonkurentsi (arvestades suhteliselt stabiilset tootmiskulu ja liidu tarbimist). Pealegi ei esitanud Hiina RV valitsus täiendavat teavet maailmaturu hinna muutumise kohta. Seetõttu leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud. Seoses väitega pärast uurimisperioodi tõstetud hinna kohta võib öelda, et pärast uurimisperioodi toimunud sündmused ei kuulu käesoleva uurimise käsitlusalasse. Igal juhul ei ole esitatud kaalukaid tõendeid pärast uurimisperioodi toimunud tegeliku hinnatõusu kohta. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(318)

Lisaks väitis CCCLA, et põhjenduses 226 osutatud Hiinast pärit impordi hinna 8 % vähenemise arvestamisel oleks tulnud arvesse võtta hinda, mida on korrigeeritud tollimaksu ja käitlemiskulu, dumpinguvastase tollimaksu kulu, importijate kasumimarginaali ning importijate müügi-, üld- ja halduskuludega. Selliselt korrigeeritud hind oleks tabelis 7 esitatud liidu müügihinnaga võrreldaval tasemel ning ei oleks seega saanud avaldada otsustavat mõju liidu tootmisharu olulisele kahjustamisele.

(319)

Näitajaid analüüsides võrreldakse tabelis 3 esitatud eksportivate tootjate müügihinna CIF-väärtust tabelis 7 esitatud liidu tootjate tehasehinnaga. Selline meetod võimaldab täpselt analüüsida suundumusi. Hindade allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel kasutati juba korrigeeritud hindu, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 231. Komisjon rõhutab sellega seoses, et hindade allalöömine on ainult üks vaadeldav näitaja, kuid analüüsis tuleks ühiselt arvesse võtta kõiki kahjunäitajaid. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(320)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht, keskmised ühikuhinnad ja turuosa vaatlusalusel perioodil on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 12.

Impordimaht (tonnides), keskmine ühikuhind (eurodes tonni kohta)

(321)

Lisaks Hiina RV-le imporditakse vaatlusalust toodet põhiliselt Malaisiast, Norrast ja Türgist. Väheses koguses imporditakse toodet ka Mehhikost, Ameerika Ühendriikidest ja Taiwanist. Kolmandate riikide üldine turuosa kasvas 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes järsult. Seejärel uurimisperioodi jooksul turuosa kahanes.

(322)

Kolmandatest riikidest imporditud toote hind oli valdavas osas (välja arvatud mõned väikesed Taiwanist imporditud kogused) oluliselt kõrgem kui Hiinast pärit impordi hind. Lisaks oli muudest riikidest pärit impordi üldine keskmine hind liidu tootmisharu hindadest kõrgem või nendega sarnane.

(323)

Kõige suurem osa (40 %) kolmandate riikide impordist liitu pärines Malaisiast. Siiski piirdus Malaisiast pärit import ühte liiki klaasfilamentkiust toodetega, milleks on tükeldatud kiud. Malaisia turuosa liidu turul suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul. Malaisiast pärit tükeldatud kiudude impordi keskmised hinnad olid ka kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordil ning olid peaaegu samal tasemel liidu tootmisharu hindadega. Lisaks ei takistanud Malaisia impordi hinnad liidu tootjate hindade tõusu ajavahemikul 2010–2011, kui Hiina RV suhtes kehtestati ajutine tollimaks. Kui Malaisia hinnad oleksid liidu tootmisharule tõesti olulist kahju põhjustanud, ei oleks liidu tootjad pärast Hiina RVst pärit impordile ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist oma hindu tõstnud. Malaisiast pärit import konkureerib liidu tootmisharu toodanguga, kuid see on olnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne tegur nii hinna, tooteliikide kui ka koguste poolest.

(324)

Suuruselt teine osa kolmandate riikide impordist liitu pärines Norrast. Norra turuosa liidu turul püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne. Norrast pärit impordi keskmised hinnad on olnud tooteliikide lõikes kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordil. Norrast imporditakse peamiselt ühe liidu tootjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte valmistatud heiet. Lisaks müüakse kogu Norras valminud toodang liidu tootja kaudu. Seetõttu me ei käsita Norrat konkureeriva kolmanda riigina.

(325)

Suuruselt kolmas osa kolmandate riikide impordist liitu pärines Türgist. Türgi turuosa liidu turul püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne. Samasuguse toote keskmised impordihinnad tooteliikide lõikes olid samuti oluliselt kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordil.

(326)

Hiina RV valitsus märkis ka, et liidu varud kasvasid 2011. aastal pärast kolmandatest riikidest pärit impordi olulist suurenemist, samal ajal kui Hiina RVst pärit import samal aastal kahanes.

(327)

Hiinast pärit import vähenes tõesti 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga ning import kolmandatest riikidest kasvas. Liidu tootmisharu oli aastatel 2010 ja 2011 siiski veel kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suurenemisega. Kolmandatest riikidest pärit import vähenes pärast 2011. aastat ning ei saa seega olla põhjus, miks liidu tootmisharu seejärel kahjumlikuks muutus. Eespool nimetatud põhjustel on mõistlik järeldada, et kuigi osa muudest riikidest pärit impordist võis liidu tootmisharu kahjulikult mõjutada, ei olnud selle mõju nii suur, et see tühistaks põhjusliku seose Hiina RVst pärineva dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(328)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed isikud, et hindade allalöömise analüüsis (Hiina ja liidu tootjate hindade võrdlemisel) kasutatud tootevalikut ei kasutatud kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes. Hiina RV valitsus soovis saada üksikasju kolmandatest riikidest pärit impordi tootevaliku kohta, kuid see ei ole Eurostati statistika põhjal eristatav.

(329)

Komisjon võttis kolmandatest riikidest pärit impordi analüüsis tootevalikut täielikult arvesse ning võrdles kolmandate riikide hindu tooteliikide lõikes vastavate liidu hindadega tooteliikide lõikes. Kuna kolmes kolmandas riigis on ainult üks tootja, ei olnud konfidentsiaalsusnõuete tõttu võimalik avaldada konkreetseid andmeid.

(330)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni järeldus, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit import võis liidu tootjate olukorda osaliselt mõjutada, kuid ei kõrvalda põhjuslikku seost, ei ole objektiivne ja ei põhine põhjendatud analüüsil.

(331)

Kolm põhilist riiki, kust samasugust toodet liitu imporditi, olid Malaisia, Norra ja Türgi. Nagu eespool osutatud, imporditi Malaisiast peamiselt ühte liiki toodet, mille hinnatase oli võrreldav liidu tootmisharu hinnaga. Norra tootjat ei käsitata eespool nimetatud põhjustel konkureeriva kolmanda riigi ettevõtjana. Türgi impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil stabiilsele ja mahu poolest suhteliselt madalale tasemele. Sellega lükatakse tagasi väide, et kolmandatest riikidest pärit import on kõrvaldanud põhjusliku seose.

(332)

Hiina RV valitsus väitis lisaks, et komisjon jättis tähelepanuta Taiwanist ja Mehhikost pärit impordi mõju, milles esineb olulisi hinna- ja mahumuutusi.

(333)

Taiwanist ja Mehhikost pärit impordi väikest mahtu arvestades ei saanud see import kõrvaldada põhjuslikku seost.

(334)

Samuti väitis Hiina RV valitsus, et komisjon jättis Hiina toodangu laovarusid käsitlevas analüüsis tähelepanuta asjaolu, et 2010. ja 2011. aasta võrdluses suurenes kolmandatest riikidest pärit import üle 40 %.

(335)

Statistikast (vt põhjendus 224) ilmneb, et Hiina toodangu laovarusid koguti 2010. aasta teises ja kolmandas kvartalis (piiratud säilivusaja tõttu varuti toodet kasutamiseks enne 2010. aasta lõppu või 2011. aasta alguses). Kolmandatest riikidest pärit impordi kasv registreeriti 2011. aastal, kui laovarude kogumise mõju oli lõppenud ja jõustusid Hiina RVst pärit impordi vastu kehtestanud meetmed, mis osutusid kolmandate riikide tootjate jaoks kasulikuks. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(336)

Mitmed isikud väitsid, et liidu tootmisharu kasumlikkusele mõjus halvasti tootmiskulude suurenemine, mis põhiliselt oli tingitud tooraine-, energia-, transpordi- ja tööjõukulude kasvust. Üks isik nimetas olulise kulu põhjustava tegurina ka asjaolu, et kliendid ei tagasta poole, kuid ei selgitanud selle mõju kuludele täpsemalt. Kõnealuste väidete kinnituseks esitati liidu tootjatelt pärinevaid tsitaate selle kohta, et nende kulud on tõesti kasvanud.

(337)

Liidu tootmisharu pidi tõepoolest toime tulema tooraine-, energia-, transpordi- ja tööjõukulude suurenemisega. Kuid nagu võib näha eespool esitatud tabelist 8, kasvas liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu ühe tonni kohta 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel siiski kõigest 1 %. See tähendab, et liidu tootmisharu suutis kompenseerida suurema osa kasvanud kuludest parema tõhususe ja suurema tootlikkusega. Seetõttu järeldatakse, et tootmiskulude kasv ei mõjutanud kahju ja ei saanud seega kõrvaldada põhjuslikku seost.

(338)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitmed isikud oma väiteid, esitamata uusi argumente.

(339)

Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tarbimine 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 3 %. Eelduste kohaselt peaks tarbimise kasv jätkuma, kuna samasugusele tootele on nii liidu tootmisharu kui ka paljude kasutajate väitel lisandunud uusi kasutusotstarbeid. Sellegipoolest ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada ja kaotas seda osaliselt, samal ajal kui Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi turuosa on alates 2011. aastast kasvanud. Seetõttu ei saanud liidu tarbimise muutused kõrvaldada põhjuslikku seost kahju ning Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi vahel.

(340)

Hiina RV valitsus väitis, et kui kahju üldse tekkis, põhjustas seda liidu tootjate ebapiisav tootmisvõimsus. Hiina RV valitsus viitas mitmetele liidu tootjate finantsaruannetele. Ettevõtte 3B Fibreglass 2010. aasta finantsaruandes märgitakse, et „meie piiratud tootmisvõimsus ei ole võimaldanud neil hõivata täiendavat turuosa” ja „on sundinud meid tegelema meie klientide nõudluse muutumisega piiratud laovarude tingimustes”. Ettevõtte 3B Fibreglass 2011. aasta finantsaruandes öeldakse, et „2010. aastal ilmnenud majanduse taastumise märgid leidsid 2011. aasta esimeses pooles kinnitust, kuid kuna ettevõtte tootmistulemused olid esimesel trimestril oodatust madalamad, ei võimaldanud see meil suurenenud aktiivsust täielikult ära kasutada ning on sundinud meid piirama oma lepingulisi kohustusi 2011. aastal”. Ettevõtte Lanxess 2011. aasta finantsaruandes märgitakse, et „2011. aastal toimis Lanxessi klaaskiutootmine täisvõimsusel” ning „2012. aasta teise kvartalisse kavandatud 1. ahju tööseisak kestab peaaegu 10 nädalat, mistõttu 2012. aasta kogutoodang kujuneb 14 % väiksemaks”.

(341)

Laovarud olid 2010. aastal tõepoolest väikesed; vt eespool tabel 10. See oli tingitud toodangu mahu vähendamisest 2009. aastal, kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud langevate hindade ja väheneva turuosa tõttu demonteeriti või suleti ajutiselt mitu tootmisliini või kärbiti neid (42). Sellegipoolest suurendas liidu tootmisharu 2011. aastal oma laovaru enam kui 150 % ning on sellest ajast peale jätkanud laovarude suurendamist. Viited väidetele mõnede laovarude vähesuse kohta üksnes 2010. aastal ei ole asjakohased, vaid selle asemel tuleks eristada kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ilmnenud suundumust.

(342)

Lisaks on mõnes tsitaadis juttu tootmistulemuste vähenemisest seoses ahju remondi/renoveerimisega. Nagu eespool põhjenduses 241 selgitatud, kuulub taoline remont/renoveerimine lahutamatult kõnealuse tegevusala juurde ning ahju remondiks/renoveerimiseks valmistudes on tavaks koguda suuremaid laovarusid, mis võimaldavad jätkata tarneid olulisematele klientidele.

(343)

Pealegi võiks liidu tootmisharu teha tootmisvõimsusesse rohkem investeeringuid, kui valitseksid võrdsed tingimused, mis laseksid liidu tootmisharul teenida tootmisvõimsuse suurendamist õigustavat ja võimaldavat kasumit.

(344)

Liidu tootmisvõimsust ja varusid ei peeta ebapiisavaks ja seega ei saanud need mõjutada kahju tekkimist ega kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(345)

Mitmed isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas majanduskriis, mille tagajärjel langes järsult nõudlus kasutajate tegevusaladel (näiteks autotööstuses ja tuuleenergia turul).

(346)

Hiina RV valitsus tsiteeris mitmeid liidu tootjaid, näiteks ettevõtte European Owens Corning Fibreglass SPRL („EOCF”) 2010. aasta finantsaruannet, milles öeldakse, et „kõnealune langus on osaliselt seletatav antud tegevuse suure sõltuvusega tuuleenergia turust, mille olukord halvenes jätkuvalt seoses vastavate turuosaliste raskustega uute projektide rahastamisel”, ning ettevõtte Lanxess 2011. aasta finantsaruannet, milles märgitakse, et „pärast Hiinast pärit impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oli LANXESSil võimalik oma müügihinda tõsta. Siiski täheldasime 2011. aasta teises pooles 2010. aastaga võrreldes 16 % kahanemist langeva majandustrendi tõttu”. Veel tsiteeriti ettevõtte EOCF 2012. aasta finantsaruannet, milles öeldakse, et 2012. aasta käive „on põhiosas tingitud jätkuvast majanduskriisist, mis ei võimalda neil töötada täisvõimusel”.

(347)

Aastal 2011 langes klaasfilamentkiust toodete tarbimine liidus 2010. aastaga võrreldes tõepoolest 3 %, kuid uurimisperioodi lõpuks oli liidu tarbimine taas kuus protsendipunkti kasvanud.

(348)

Tsitaat, milles osutatakse, et üks ettevõte pidi 2011. aasta teises pooles oma hindu 2010. aastaga võrreldes 16 % vähendama, annab 2011. aasta olukorrast üksnes osalise ülevaate. Uurimisel leiti, et kogu 2011. aasta arvestuses kasvas toote ühikuhind 8 % (2010. aastaga võrreldes).

(349)

Lisaks oli liidu tootmisharu aastatel 2010 ja 2011 veel kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suurenemisega, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla.

(350)

2010. ja 2011. aasta võrdluses ilmnevat majandussurutist võib pidada liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemist soodustavaks teguriks. Majandussurutisega ei saa siiski seletada liidu tootmisharu kahjumlikku olukorda 2012. aastal ja uurimisperioodil. Põhiline kahjum tekkis alles pärast majandussurutise lõppu, kui tarbimine oli hakanud taas kasvama.

(351)

Seoses ettevõtte Owens Corning 2011. aasta tsitaadiga on oluline märkida, et tsitaat pärineb ettevõttelt EOCF, mis on Owens Corningi kauplemisüksus kogu Euroopas ja Lähis-Idas toimuva tegevuse jaoks. Peale samasuguse toote müüs EOCF kõnealusel perioodil ka lausmaterjalist tooteid, kangaid, katusetooteid (laaste) ja isolatsioonitooteid, mida käesolevas menetluses ei käsitleta. Seega ei ole osutatud tsitaat seotud konkreetselt samasuguse tootega liidu turul.

(352)

Owens Corningi 2012. aasta tsitaadis osutatakse konkreetselt kangatootmisele ühes EOCFi tehases. Kuna kangad ei kuulu samasuguste toodete hulka, ei ole see tsitaat asjakohane.

(353)

Nimetatud asjaolusid arvestades võis majandussurutis liidu tootmisharu kahjulikult mõjutada, kuid mitte sellisel määral, et see oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(354)

Mõned isikud väitsid, et kahju ei põhjustanud vaatlusaluse toote dumping ega subsideerimine, vaid hoopis asjaolu, et liidu tootmisharu tehnoloogia on Hiina eksportivate tootjate kasutatava moodsa tehnoloogiaga võrreldes vananenud.

(355)

Uurimine kinnitas siiski, et ka liidu tootmisharu tootmisprotsessid on igati ajakohased. Seetõttu lükatakse tagasi väide, et liidu tootmisharu tehnoloogia seisund võib kõrvaldada põhjusliku seose dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(356)

Mitmed isikud väitsid, et kahju võib olla enda tekitatud, sest i) liidu tootjate 2014. aastal pakutud hinnad olid madalamad kui Hiina eksportivate tootjate tehtud hinnapakkumised; ii) taotluse esitajate viimastel aastatel tehtud investeeringud on vastuolus kahju esinemise väitega, sest suuri investeeringuid oleks raske ette kujutada olukorras, kus tootmisharu kannab kahju ja investeeringud ei suurenda liidu tootmisharu turuosa; iii) taotluse esitajad võisid teha investeeringuid restruktureerimisse ja täiendava tootmisvõimsuse paigaldamisse, et toota „valesid” klaasfilamentkiust tooteid, näiteks tooteid, mille järele on väiksem nõudlus, aga mitte näiteks tükeldatud kiudu, mille järele valitses isikute väitel liidus oluline nõudlus ja tegelikult tekkis lausa tarnedefitsiidi võimalus.

(357)

Seoses liidu tootjate pakutud madalamat hinda käsitleva väitega tuleks märkida, et kõnealuses väites osutatakse pärast uurimisperioodi toimunud sündmusele ja 2014. aasta hinnataset ei olnud võimalik arvesse võtta. Kui arvestada ka seda, et ahjud töötavad ööpäev läbi ja tootmise aeglustamine on väga kulukas, on liidu tootmisharu püüdnud oma turuosa säilitada ja müüa tooteid madalama hinnaga, et katta vähemalt osa oma püsikuludest.

(358)

Seoses liidu tootmisharus viimastel aastatel tehtud suurte investeeringutega tuleks meenutada, et kõnealuses kapitalimahukas tootmisharus tuleb ahjud renoveerida iga 7–10 aasta tagant ja sellega seotud kulud võivad olla 8–13 miljonit eurot (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Suur osa muudest, suurtest struktuurilisematest investeerimiskuludest on seotud sulamite kuluga läbiviikudes ja sellest tuleneva läbiviikude renoveerimisega. Seetõttu kuuluvad kõnealused investeeringud lahutamatult tootmisharu juurde ja on vajalikud praeguse tootmisvõimsuse säilitamiseks. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on samuti vajalikud turul püsimiseks ja klientide vajaduste rahuldamiseks.

(359)

Seoses kolmanda väitega, milles käsitletakse väidetavaid valesid investeeringuid tükeldatud kiust erinevate toodete tootmisesse, tuleks märkida, et i) liidu tootmisharu restruktureeriti eesmärgiga pakkuda paljusid erinevaid tooteid. Ei ole esitatud mingeid tõendeid, et selline restruktureerimine ei olnud majanduslikult elujõuline; ii) seoses restruktureerimisega viimastel aastatel lõpetatud tükeldatud kiu tootmine viidi üle teise tootmisettevõttesse.

(360)

Hiina RV valitsus väitis, et liidu tootjad hoiavad kolmandatest riikidest pärit impordi laovaru, ning tsiteeris liidu ühe tootja 2011. aasta finantsaruannet, milles öeldakse: „Kauba laovarud (31. detsembri 2011. aasta seisuga 21,4 miljonit eurot) kasvavad seoses majandustegevuse üldise aeglustumisega meie tegevusalal aasta teises pooles; varud koosnevad 75 % ulatuses valmistoodangust, mis on imporditud […] [meie] kontserni väljaspool Euroopat asuvatest ettevõtetest, ning ülejäänud osa sisaldab põhiliselt kangatootmise tegevusala jaoks vajalikke materjale ja tooteid.”

(361)

Liidu kõnealuse tootja aruande kohane laovaru suurenemine 2011. aastal on seletatav varude kogumisega ühe väljaspool ELi asuva tehase jaoks, et viimane saaks 2012. aastal ahju renoveerida. Väljaspool ELi asuvatest tehastest ei oleks midagi imporditud, kui vastavaid väljaspool ELi asuva tehase jaoks vajalikke tooteid oleks olnud võimalik toota liidus.

(362)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist soovis Hiina RV valitsus selgitust, kas kõnealune import pärines Hiina RVst või mujalt, ja tahtis teada selle mahtu. Valimisse kaasatud liidu tootjad ei ostnud vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil siiski Hiina RVst.

(363)

Hiina RV valitsus väitis samuti, et kahju võib olla enese tekitatud, sest liidu tootja 3B Fibreglass otsustas 2011. aastal ebapiisava tootmise ajal suurendada BASFi jaoks hoitavat laovaru. Valitsus tsiteerib sellega seoses ettevõtte 3B Fibreglass 2011. aasta finantsaruannet: „et taastada meie BASFi jaoks hoitavad varud ja valmistuda ahju nr 2 külmremondiks”.

(364)

Siiski kuulub varude kogumine selleks, et täita oluliste klientide ees võetud lepingulisi kohustusi, tavapärase ärilise käitumise alla. Lisaks viidatakse tsitaadis kavandatud ahjuremondile, mis eeldab laovaru kogumist, et ettevõttel oleks võimalik remondi ajal kliente varustada (ja täita 3B klientidega sõlmitud tarnelepinguid).

(365)

Eespool nimetatud asjaolusid arvestades lükatakse tagasi väide, et enese tekitatud kahju võib kõrvaldada põhjusliku seose dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(366)

Hiina RV valitsus väidab, et kui väidetav kahju üldse tekkis, põhjustas selle otsus kolida tootmine ümber kasutajate tegevuse asukohta. Nad lisavad, et see ei toimu üksnes liidu tasandil, vaid ka ülemaailmselt. Hiina RV valitsus väidab, et liidu tootja P+D laiendas oma tegevust Venemaal ja Indias, liidu tootja 3B laienes Tuneesiasse ja liidu tootja PPG Hiina RVsse ning liidu tootja Ahlstrom viis 2011. aasta alguses oma tootmise Euroopast Hiina RVsse, et Aasia ja eriti Hiina RV kasvavat tuuleenergiaturgu paremini teenindada.

(367)

Kuna paljud klaasfilamentkiu tootjad on hargmaised ettevõtjad, ei ole üllatav, et nad teevad ärivõimaluste olemasolu korral investeeringuid ka väljaspool liitu. Väljaspool liitu asuvasse täiendavasse tootmisvõimsusesse investeeritakse selleks, et rahuldada kujunemisjärgus turgude vajadusi, ning väljavaatega teenida kasumit. Kõnealustesse piirkondadesse tehaste rajamine on kooskõlas eesmärgiga olla vastavatele klientidele lähedal. Sellegipoolest on ärilised otsused väljaspool liitu tehase rajamise või mitterajamise kohta täiesti sõltumatud asjaolust, et liidu tootjatele on tekkinud kahju.

(368)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina RV oma väidet, et välisriikides tehtud suured investeeringud on viinud tootmise, töökohad ja eksportmüügi liidust välja ning põhjustanud seeläbi kahju.

(369)

Nimetatud väide ei ole põhjendatud. Klaasfilamentkiu tootjad tegutsevad vastavalt piirkondliku läheduse mudelile, mille kohaselt kindla piirkonna kliente varustab samas piirkonnas asuv tehas. Tootmisvõimsuse ja tööhõive näitajatest ei ilmne, et võimalikud suured investeeringud välisriikides on kahjustanud liidus toimuvat tegevust.

(370)

Hiina RV valitsus väitis veel, et liidu tootmisharu eksportmüügi vähenemine avaldas suurt kahjulikku mõju, mida komisjon ei analüüsinud.

(371)

Liidu tootmisharu eksportmüügi osakaal (müük seotud ja sõltumatutele klientidele) jäi käesolevate uurimiste kohaselt ajavahemikus 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vahemikku 11–13 % liidu tootmisharu kogumüügist (seotud ja sõltumatutele klientidele). Algse dumpinguvastase uurimise ajal kõikus kõnealune osakaal 2006. aastast kuni 2009. aasta septembrini sarnaselt 10 % ja 14 % vahel. Arvestades ekspordi mahu kõikumiste vähest tähtsust ja sarnasust eelmise dumpinguvastase uurimise ajal kindlaks tehtud ekspordimahuga, ei saanud eksportmüügi muutumine avaldada sellist suurt kahjulikku mõju, millele on osutatud eespool esitatud väites.

(372)

Eespool nimetatud põhjustel ei mõjutanud liidu tootjate eksportmüük ja ümberkolimine kahju ning ei saa seega kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(373)

Hiina RV valitsus väitis, et Hiinast pärit tarnetega kaasnevad keerukama logistika ja vahetuskursi kõikumisega seotud riskid ning kliendid ei soovi selliste riskidega liigselt kokku puutuda. Üks kasutaja väitis, et Hiina klaasfilamentkiust toodete hinnad on tugevalt sõltuvuses euro vahetuskursist USA dollari suhtes. Kuna USA dollar on alates 2000. aastast euroga võrreldes järk-järgult nõrgenenud, võis see väidetavalt kõrvaldada põhjusliku seose.

(374)

On tõsi, et 2000. aasta alguses oli euro USA dollari suhtes praegusest nõrgem. Tuleks siiski märkida, et euro vahetuskurss USA dollari suhtes püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus sellegipoolest märkimisväärselt: 3 %lt –4 %le. Isegi kui võiks kaaluda, kas euro vahetuskurss USA dollari suhtes võis kahju mõjutada, ei vähenda see mingil juhul liidu turul madala dumpinguhinnaga müüdud Hiina RVst pärit impordi kahjulikku mõju 2011. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(375)

Seega ei mõjutanud euro vahetuskurss USA dollari suhtes kahju ning ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(376)

Eespool esitatud analüüsist ilmneb, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi maht ja turuosa on suurenenud. Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mahu kasvust liidu turul tulenev surve ei võimaldanud liidu tootmisharul kehtestada oma müügihindu kooskõlas tavapäraste turutingimuste ja dokumenteeritud kulude kasvuga. Valimisse kaasatud liidu tootjatel ei õnnestunud oma turuosa säilitada ka pärast müügihinna alandamist. Kõnealune hinnaalandus tehti kasumlikkuse arvelt nii, et tulemuseks oli mittekestlik kahjumlik olukord.

(377)

Eelnevas analüüsis on nõuetekohaselt eristatud kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Analüüsile toetudes järeldatakse, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõike 6 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(378)

Lisaks dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordile on hinnatud ka muid teadaolevaid tegureid kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikega 7 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikega 6. Kõnealused tegurid ei ole siiski eraldi käsitledes ega kumulatiivse analüüsi põhjal kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tööstusharule põhjustatud kahju vahel.

(379)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjon heitis huvitatud isikute argumendid lihtsalt kõrvale, selle asemel et uurida kõiki teadaolevaid liidu tootmisharu kahjustavaid tegureid lisaks dumpinguhinnaga impordile.

(380)

Komisjon on uurinud järgmiste muude tegurite mõju: import teistest riikidest, tootmiskulud, tarbimise, tootmisvõimsuse ja varude muutumine, majanduskriis, Hiina RVst pärit impordi konkurentsivõime, enese tekitatud kahju, liidu tootjate eksportmüük ja ümberkolimine, euro vahetuskurss USA dollari suhtes. Uurimisel ei ilmnenud ühtegi teist tegurit, mis võiks kõrvaldada põhjusliku seose.

(381)

Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas olenemata kahjustava subsideerimise kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, millest tulenevalt ei oleks meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(382)

Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 31 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha. Komisjon saatis viiele sõltumatule importijale ja 34 kasutajale küsimustikud. Ettenähtud tähtaja jooksul tagastasid täidetud küsimustiku kaks importijat ja 13 kasutajat. Lisaks esitas mitu kasutajat ja kasutajate ühendust uurimise käigus kirjalikke märkusi, milles väljendasid vastuseisu käesoleval juhul mis tahes meetmete võtmisele. Hiina RV valitsus ja CCCLA esitasid samuti avaldusi, milles vaidlustati võimalike meetmete võtmine käesoleval juhul.

(383)

Algses dumpinguvastases uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Kuna vahepealse läbivaatamise ulatus piirdub kahju küsimusega, jäävad sel ajal tehtud järeldused liidu huvide kohta kehtima. Seetõttu käsitletakse järgnevas analüüsis subsiidiumivastast uurimist.

(384)

Olemasolevad dumpinguvastased meetmed ei ole vähendanud Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga importi ja ei ole kergendanud liidu tootmisharu olukorda. Nagu eespool mainitud, kandis liidu tootmisharu jätkuvalt olulist kahju pärast Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnalangust. Meetmete kehtestamata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu finantsolukorra kahjuliku suundumuse jätkumist. Valimisse kaasatud liidu tootjate olukorda iseloomustas iseäranis kasumlikkuse vähenemine +3 %lt 2010. aastal –4 %le uurimisperioodi lõpus. Tulemuste edasine halvenemine tooks lõpuks kaasa tootmise vähendamise ja suurema arvu tootmisrajatiste sulgemise, mis seaks ohtu liidu tööhõive ja investeeringud.

(385)

Meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Liidu tootmisharu kasumlikkuse kahanev suundumus on tingitud raskustest Hiina RVst pärit subsideeritud madala hinnaga impordiga konkureerimisel. Seetõttu eeldatakse, et subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine lõpetaks hinnalanguse ja turuosa kahanemise ning liidu tootmisharu müügihind hakkaks taastuma nii, et liidu tootmisharu kasumlikkus jõuab tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks.

(386)

Meetmed annaksid liidu tootmisharule võimaluse taastuda uurimise raames tuvastatud kahjustava dumpingu mõjust.

(387)

Seega järeldatakse, et subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(388)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks tootmisharu ühendus, et rangemad meetmed ei tooks liidu tootmisharule leevendust, sest 2011. aasta algsed meetmed ei ole nähtavasti mingit mõju avaldanud.

(389)

Komisjon lükkab nimetatud väite tagasi ja osutab eespool esitatud põhjendustele, milles järeldatakse, et meetmete kehtestamata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu finantsolukorra kahjuliku suundumuse jätkumist.

(390)

Nagu on märgitud eespool, sõltumatute importijate puhul väljavõttelist uuringut ei kohaldatud ja uurimises tegid täielikult koostööd kaks sõltumatut importijat, kes vastasid küsimustikule. Vaatlusaluse tootega seotud tegevused moodustavad nimetatud kahe importija kogukäibest ainult väikese osa (vähem kui 0,5 %). Mõlemad olid dumpinguvastaste meetmete suurendamise vastu, sest nad leidsid, et selle tõttu võib lõppeda Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote importimine.

(391)

Kõnealuse kahe importija deklareeritud import kokku moodustas märkimisväärse osa uurimisperioodil Hiina RVst pärinenud koguimpordist ning seetõttu loetakse seda liitu importivate ettevõtjate suhtes representatiivseks. Ükski teine importija ei ole koostöö tegemiseks küsimustikule vastanud ega esitanud põhjendatud märkusi. Selle põhjal järeldatakse, et vaatlusaluse toote väikese osakaalu tõttu importijate üldises tegevuses ei avalda meetmete kehtestamine liidu importijate üldistele huvidele olulist kahjulikku mõju.

(392)

Samasugusel tootel on palju kasutusotstarbeid, näiteks autotööstuses, tuuleturbiinides, merenduses, transpordis, lennunduses ja taristuehituses. Koostööd tegevad kasutajad olid väga erinevad ning nad jagati rühmadeks vastavalt tegevusalale: ühendite tootjad, komposiitmaterjalide tootjad, mitmesuunaliste kiududega kangaste kudujad ja tuuleturbiinide tootjad. See võimaldas komisjonil hinnata suurendatud meetmete mõju eri liiki kasutajatele.

(393)

Koostööd tegevad kasutajad ostsid uurimisperioodil ligikaudu 13 % Hiina RVst imporditud vaatlusalusest tootest. Seega hangiti samasugust toodet valdavalt muudest allikatest, näiteks kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharult. Ainult mõned kasutajad ostsid vaatlusalust toodet ainult Hiina RVst.

(394)

Vaatlusalust toodet kasutatakse väga paljudel erinevatel tootmisahela järgmise etapi tegevusaladel, kus ettevõtjad võivad olla erineva suurusega: rahvusvahelistest äriühingutest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni. Uurimise ajal esitatud teabest ilmneb veel, et liidu kasutajate tootmisharus töötab märkimisväärne hulk inimesi, kelle hinnanguline arv on 100 000, kuigi põhjalikke ja põhjendatud andmeid ei ole esitatud.

(395)

Küsimustiku vastuste põhjal leiti, et klaasfilamentkiudu kasutavate tegevusalade olukord on üldiselt suhteliselt hea. Enamik koostööd tegevatest kasutajatest teatas, et nad teenisid kogu vaatlusalusel perioodil kasumit, müües tooteid, milles on kasutatud vaatlusalust toodet. Kuigi mõned üksikud kasutajad teatasid kõnealuse tegevusega uurimisperioodil saadud kahjumist, oli kasumiprotsent enamiku ülejäänute puhul vahemikus 2–22 %. Seega oli kasutajate tegevusaladel võimalik teenida kasumit ka praeguste meetmete kohaldamise tingimustes.

(396)

Saadud andmete põhjal analüüsiti mõju kasutajatele iga kasutajate rühma lõikes.

(397)

Uurimine näitas, et võimalus kanda tollimaksu suurenemisest tingitud kulu suurenemine üle oma klientidele on erinev sõltuvalt kasutajate tegevusala eripärast ning seetõttu on ka tollimaksu tõstmise mõju kasumimarginaalile iga kasutajate tegevusala puhul erinev.

(398)

Kokkuvõttes vähendaks kombineeritud meetmete kehtestamine valdava enamuse kasutajate tegevusaladel (välja arvatud mitmesuunaliste kiududega kangaste kudumine) kasumit vähem kui ühe protsendipunkti võrra. Kangaste kudumise tegevusalal on vaatlusaluse toote osakaal tootmiskuludes suurem kui teistel vaadeldud kasutajate tegevusaladel. Seetõttu mõjutavad meetmed neid konkreetseid kasutajaid tugevamalt kui teisi hinnatud kasutajaid.

(399)

Eespool esitatud analüüsi põhjal on väga tõenäoline, et ühendite, komposiitmaterjalide ja tuuleturbiinide valdkonnas tegutsevad kasutajad saavad suurenevad kulud osaliselt või täielikult enda kanda võtta. Peale selle võib neil olla võimalik kanda osa kulude suurenemisest üle oma klientidele. Üks suur tuuleturbiine tootev kasutaja märkis sellega seoses, et ta on uurimise järeldustega leppinud ja võtab tollimaksust tingitud kulu enda kanda.

(400)

See üldine piiratud mõju kasumlikkusele tähendab ka seda, et tollimaksu kavandatud tõstmine ei ohusta tööhõivet kasutajate tegevusalade tasandil sellisel määral, nagu mitmed kasutajad on väitnud.

(401)

Igal juhul leevendaks võimalikku kahjulikku mõju kasutajatele asjaolu, et neil on jätkuvalt võimalus osta kolmandatest riikidest imporditud tooteid. Meetmete kehtestamine ei takista kasutajatel hankida tooteid erinevatelt tarnijatelt.

(402)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed kasutajad, et kasutajate argumendid heideti kõrvale üksnes kvalitatiivsete avalduste alusel. Nad väitsid samuti, et erinevalt eespool põhjenduses 398 esitatud väitest on nende kasumimarginaal vähenenud märksa rohkem kui ühe protsendipunkti võrra, eriti kui käsitleda seda tooteliikide lõikes eraldi.

(403)

Kõnealused väited heidetakse kõrvale järgmistel põhjustel. Komisjon tegi kasutajate esitatud andmete alusel üksikasjalikud arvutused, et hinnata meetmete suurendamise kvantitatiivset mõju kasutajate kasumile. Vaatlusalust toodet kasutatakse väga erinevates tootmisharudes, milles tegutsevad äriühingud võivad olla erineva suurusega (väikestest ja keskmiste suurusega ettevõtjatest kuni hargmaiste ettevõteteni), erineva sõltuvusega vaatlusalusest tootest, valmistoote erinevate kasutusaladega ja erineva kliendibaasiga (väikesed või suured ettevõtted, müük liidus või eksportmüük). Nagu põhjenduses 398 juba selgitatud, mõistab komisjon, et mõnes kasutajate segmendis on mõju suurem kui teistes. Koostööd teinud kasutajate esitatud andmete põhjal on Hiina RVst ostetud vaatlusaluse toote kasutamise osakaal üsna väike (alla 13 %, vt põhjendus 393). Samuti oli väike Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote osakaal tootmise keskmises kogukulus: vähem kui 4 %. Viimane kulu on siiski palju suurem uuritud mitmesuunaliste kiududega kangaste kuduja jaoks. Tollimaksu suurendamise mõju arvutamisel lähtuti eeldusest, et Hiina RVst ostetakse edaspidi sarnases koguses klaaskiudu, nagu on teatatud uurimisperioodi kohta, ning Hiinast pärit impordi hindade suhtes kohaldatakse ligikaudu 30 % tollimaksu, kuigi enamikule Hiina eksportivatele tootjatele hakkab kehtima sellest väiksem tollimaks. Nimetatud eeldustega tehtud arvutused näitasid, et keskmiselt on Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote hinnatõusu mõju kõigi koostööd teinud kasutajate kasumile väiksem kui üks protsendipunkt, nagu on eespool väidetud.

(404)

Mitu kasutajat on väitnud, et paljusid kasutajate tegevusaladel vajalikke klaasfilamentkiust tooteid ei ole võimalik müügiloleva valmiskaubana kohe osta. Tarnijad peavad läbima pika ja keerulise heakskiitmismenetluse, mis võib kesta 6–12 kuud, ilma et soodne tulemus oleks tagatud. Seega oleks tarnija vahetamine tollimaksude tasumise vältimiseks kulukas, lühikeses perspektiivis võimatu ning tehnoloogilisest seisukohast riskantne.

(405)

Siinkohal ollakse nõus, et teatavate otstarvete puhul võib vaatlusaluse toote omadustest tuleneda pikk katsete tegemist hõlmav heakskiitmismenetlus. Otsustades ka mitme kasutaja esitatud märkuste järgi, on praegu enamikul juhtudel siiski olemas võimalus hankida toodet mitmest allikast. Lisaks leiti uurimise käigus, et kasutajatel on tavaliselt varuvariandina olemas mitu tarnevõimalust ning sageli on nad heaks kiitnud mitme tarnija toote, et mitte sõltuda ainult ühest tarnijast. Tuleks samuti meelde tuletada, et meetmete eesmärk ei ole keelata teatavatele tarnijatele ligipääsu liidu turule, vaid mis tahes kavandatud meetme ainus eesmärk on taastada aus kaubandus ja parandada moonutatud turuolukorda.

(406)

Seetõttu on vähe tõenäoline, et Hiina RVst pärineva vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamise tagajärjel lõpeb ajutiselt kasutajate tegevusalade varustamine toorainega.

(407)

Mitmed kasutajad väitsid, et nad on tugevas konkurentsis väljaspool ELi asuvate tootjatega ning neil ei ole võimalik kanda vaatlusaluse toote hinnatõusu üle oma klientidele, sest see tooks kaasa müügi vähenemise. Võttes arvesse kasutajate äriühingute mitmekesisust, on suutlikkus kanda võimalik kulude suurenemine üle klientidele eri liiki kasutajate puhul erinev. Siiski võib küsimustikule esitatud vastuste põhjal oletada, et enamikul juhtudel jääb mõju käibele ja kasumlikkusele väikeseks ka nende kasutajate jaoks, kes ei saa suuremat osa kulude suurenemisest üle kanda oma klientidele.

(408)

Mitmed kasutajad väljendasid muret, et subsiidiumivastase tollimaksu kehtestamine asetaks nad ebasoodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes ELi-väliste tarnijatega, kes saavad vaatlusaluse toote kätte ilma meetmeteta. Kasutajad väidavad, et nad konkureerivad Hiina RVst pärineva impordiga tootmisahela järgmise etapi turgudel. Kombineeritud meetmete kehtestamine muudaks konkurentsiolukorra veel halvemaks. Esitatud väidete kohaselt ei ole kõnealuseid asjaolusid arvestades võimalik tooraine hinnatõusu klientidele üle kanda. Samuti väideti, et selle tagajärjel koliks tootmine liidust välja, mille tõttu väheneb oluliselt töökohtade arv.

(409)

Tuleks märkida, et konkurentsi tugevnemine subsiidiumivastaste meetmete kehtestamise tagajärjel ei saa olla meetmete kehtestamata jätmise põhjus, kui meetmed on põhjendatud. Käesolevates uurimistes käsitletakse konkreetset toodet. Kõigil kasutajate tegevusaladel on täielik õigus tugineda liidu kaubandusõigusaktidele ning taotleda oma toodete suhtes dumpinguvastase uurimise algatamist. Peale selle sõltuvad ettevõtte asukohta käsitlevad otsused paljudest teguritest. On vähe tõenäoline, et ümberkolimine otsustatakse ainult ühe tooraine tollimaksu põhjal.

(410)

Mitmed isikud väitsid, et liidu tootjad on välisomandis olevad rahvusvahelised äriühingud, kuid enamik komposiitmaterjale tootvaid äriühinguid on väikesed või keskmise suurusega ja kuuluvad kohalikele omanikele. Sellised VKEd väitsid, et tollimaksu tõstmine põhjustab töökohtade kadumist. Ka CCCLA väitis, et liidus kaovad töökohad, kui kasutajad otsustavad tollimaksu tõstmise tõttu mujale kolida. Lisaks teatas üks kasutaja, et kasutajate igasugune ümberkolimine vähendab ühtlasi liidu tootmisharu müügimahtu.

(411)

Komisjon arvestab võrdselt kõigi liidus asuvate töökohtadega, olenemata äriühingu omanikest ja suurusest. Sellega seoses osutab komisjon ka põhjendustele 400 ja 403. Komisjon leiab veel, et väited ümberkolimise, töökohtade võimaliku kadumise ja liidu tootmisharu müügi vähenemise kohta on spekulatiivsed ja ei ole põhjendatud.

(412)

Mitmed isikud väitsid, et praegu valmistatakse liidus tooteid rahvusvahelisele turule ja seda tehes konkureeritakse kolmandate riikidega. Üks kasutaja väitis, et ta saab importida vaatlusalust toodet seestöötlemise protseduuri raames ilma dumpinguvastast tollimaksu tasumata tingimusel, et ta ekspordib valmistoote seejärel liidust välja. Selle tulemusena saab kõnealune kasutaja aga pakkuda väljaspool liitu asuvatele klientidele konkurentsivõimelisemat hinda kui liidus asuvatele klientidele.

(413)

Kasutajatel on tõepoolest võimalik importida vaatlusalust toodet seestöötlemise protseduuri raames ilma dumpinguvastast tollimaksu tasumata tingimusel, et valmistoode eksporditakse seejärel liidust välja. See ei muuda siiski komisjoni järeldusi käesolevas uurimises.

(414)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharu ei ole valmis täielikult rahuldama liidus valitsevat nõudlust, eriti seoses eritellimusel valmistatud klaasfilamentkiust toodete teatud liiki suurte partiidega. Lisaks väitis sama kasutaja, et liidu piiratud tootmisvõimsuse tõttu ei oleks ükski liidu tootja tõenäoliselt valmis reserveerima suurt osa oma tootmisvõimsusest ainult ühe kliendi varustamiseks. Teine kasutaja väitis, et tükeldatud kiu puhul ei esine liigset pakkumist ning Hiina RV väljatõrjumine liidu turul tooks kaasa olulised tarneprobleemid, eriti arvestades nõudluse kasvu. Hiina RV valitsus tsiteerib liidu tootja 3B väidet, mille kohaselt ei ole tootmisharus alates 2002. aastast paigaldatud uut sulatamisvõimsust ning eelkõige Euroopa turu vajaduste rahuldamiseks on vaja suurendada tootmisvõimsust 200 000 tonni võrra.

(415)

Sellega seoses tuleks esiteks tähelepanu pöörata asjaolule, et subsiidiumivastaste meetmete eesmärk on liidu tootmisharule kahjulikku mõju avaldava ebaõiglase kaubanduspraktika heastamine ja liidu turul normaalse konkurentsiolukorra taastamine, mitte impordi lõpetamine. Kavandatud meetmete mõte ei ole sulgeda liidu turg Hiina RVst eksportivate tootjate jaoks isegi juhul, kui nad kaupleksid mittekahjustavate hindadega, seega saab Hiina RVst ka edaspidi liidu turule importida nii tükeldatud kiudu kui ka teisi klaasfilamentkiust tooteid.

(416)

Kui vaadelda liidu tootmisharu suutlikkust tulla toime tükeldatud kiu võimaliku defitsiidiga, siis võimaldab praegune tootmisvõimsuse rakendamise määr liidu tootmisharul tootmist mõnevõrra suurendada.

(417)

Samuti nagu kõiki teisi vaatlusaluse toote liike, saaks ka tükeldatud kiude importida liitu kolmandatest riikidest, näiteks Malaisiast.

(418)

Lisaks on Hiina klaasfilamentkiutootjad rajanud tehaseid liidule lähemates asukohtades (Egiptus ja Bahrein), et luua baas liidu turu varustamiseks.

(419)

Eespool esitatut arvesse võttes võib järeldada, et tükeldatud kiu võimalikku tarnedefitsiiti saab korvata liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurema rakendamisega, muudest tarnivatest riikidest importimisega ja jätkuva impordiga Hiina RVst, tehes seda mittekahjustavate hindadega.

(420)

Eespool esitatud punkte arvesse võttes järeldatakse, et kombineeritud meetmete kehtestamise üldine mõju liidu tootmistsükli järgmistele etappidele on piiratud ning ei kaalu üles meetmete kasulikku mõju liidu tootmisharule.

(421)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatas üks tootmisharu ühendus, et raske on mõista, miks liidu tootjatel on kasutamata tootmisvõimsust, kui samal ajal valitseb klaaskiu defitsiit ja hind liidu turul tõuseb. Mitmed isikud kordasid oma väidet, et täiendavate meetmete kehtestamine põhjustab liidu tootjatelt pärineva toote tarnedefitsiidi.

(422)

Uurimise käigus tarnedefitsiidi esinemist vaatlusalusel perioodil ei leitud. Võimaliku tulevase tarnedefitsiidi kohta leiab komisjon, et tollimaksu suurendamine ei välista Hiina RVst ja kolmandatest riikides eespool kirjeldatud viisil liitu importimist.

(423)

Eespool esitatu põhjal võib eeldada, et kombineeritud meetmete kehtestamine annaks liidu tootmisharule võimaluse parandada oma olukorda tänu kõrgemale müügihinnale ja suuremale turuosale. Kuigi võib ilmneda mõningane kahjulik mõju, nt kulude kasv teatavate kasutajate jaoks, ei ole see tõenäoliselt märkimisväärne, võrreldes liidu tootmisharu ja selle varustajate eeldatava kasuga.

(424)

Seetõttu järeldatakse, et kokkuvõttes puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes meetmete kehtestamata jätmist.

(425)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed isikud, et kavandatud meetmete tagajärgi on alahinnatud. Nad väidavad, et komisjon usaldab rohkem väikese klaaskiutootjate rühma esitatud nõuet kui põhiliselt väikestest ja keskmise suurusega alltarnijatest koosneva, palju suurema, kuid killustunud rühma vastuseisu. Viimastel ei ole olnud tegelikku võimalust nõudele sama jõuliselt vastata.

(426)

Kõnealused väited lükatakse tagasi, sest kasutajatele on antud uurimise käigus arvukalt võimalusi endast teatamiseks. Paljud on seda teinud ja nende andmeid on põhjalikult uuritud ja arvesse võetud. Uurimise ajal on oluliseks peetud kõiki huvitatud isikuid.

(427)

Komisjoni poolt subsiidiumi, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järelduste alusel tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et vältida dumpinguhindadega ja subsideeritud impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(428)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, millist tollimaksusummat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju.

(429)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel. Sarnaselt algse uurimisega kasutati sihtkasumi määra 5 %.

(430)

APFE taotles sihtkasumit 10–12 %. APFE väitis, et analüüsis kasutatava sihtkasumi määramisel tuleb arvesse võtta äärmiselt kapitalimahuka tootmisharu vajadust saavutada investorite ootustele vastav kapitalitasuvus. APFE osutab ka New Yorgi ülikooli Sterni ärikooli aruandele, milles arvutati kapitali kaalutud keskmine hind, võttes arvesse põhivara hinda ja laenude hinda erinevate tootmisharude jaoks (43). Sterni aruandes on klaasfilamentkiu tootmisharu kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks arvutatud 8,3–8,4 %. Lisaks osutab APFE Hiina solaarklaasi asjas (44) kasutatud kasumimäärale 8,3 %. Peale selle väidab ühendus, et liidus on põhivara ja laenude hind mõnevõrra kõrgem kui Ameerika Ühendriikides, mistõttu peaks liidu kasumimäär olema samuti veidi kõrgem: 10–12 %.

(431)

Vaatlusalusel perioodil teenitud tegelikku kasumit ei saa arvesse võtta, kuna praegu kehtivale tollimaksule vaatamata saabus Hiina RVst endiselt suures mahus dumpinguhinnaga importtooteid.

(432)

Hiina RVst imporditava solaarklaasi asjas kasutati sihtkasumi määra 8,3 %, sest see oli valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine kasum 2010. aastal, kui vaatlusaluse toote impordi maht oli väike ning ei saanud seega veel tavapäraseid konkurentsitingimusi (s.o dumpinguhinnaga impordist mõjutamata kasumit) mõjutada.

(433)

Kuigi liidu tootmisharu on vaieldamatult väga kapitalimahukas tootmisharu, ei suutnud APFE näidata, et Sterni aruandes esitatud kapitali kaalutud keskmisel hinnal põhinev sihtkasumi määr vastab kohaldatavuse kontrolli nõuetele. Seetõttu lükati väide tagasi.

(434)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis APFE, et sihtkasumi kohta tehtud järeldusi tuleks muuta, kuna liidu tootmisharu suudab saavutada rohkem kui 5 % kasumimäära selliste tooteliikide puhul nagu laustekstiilis ja kipsis märjalt kasutatavad tükeldatud kiud, mida nad saavad müüa õiglases konkurentsis kolmandatest riikidest pärit impordiga ning mille hinda ei lööda agressiivselt alla Hiinast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud klaasfilamentkiust toodetega.

(435)

Eelmises uurimises kasutati sihtkasumi määra 5 %. Kuna puudusid põhjendatud argumendid muutunud turutingimuste kohta, mis õigustaksid kõrgemat sihtkasumit, jäeti sihtkasumi määr samaks.

(436)

Samuti tuleb arvestada, et kui märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude kasutatakse sarnaselt vaatlusaluse toote muude liikidega sarrusematerjalina, on märjalt kasutatavatel tükeldatud kiududel piiratud säilivusaeg ja suuremad transpordikulud, mida põhjustab veesisaldusest tingitud suurem kaal (vt põhjendus 63). Märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude imporditakse liitu märksa väiksemas koguses kui muid klaasfilamentkiust tooteid. Seetõttu ei ole ainult kõnealuse tooteliigi kasumimarginaal vaatlusaluste toodete suhtes üldiselt representatiivne.

(437)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamise taseme, võrreldes valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodi jooksul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(438)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et kolme toote kontrollnumbri CIF-väärtustes esines ebatäpsusi.

(439)

Pärast kontrollimist korrigeeris komisjon vastavaid CIF-väärtusi, mille tagajärjel muutusid pisut kõnealuse eksportiva tootja hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid.

(440)

Eespool esitatu tulemusel on kindlaks määratud järgmised kahju kõrvaldamise tasemed.

(441)

Üks kasutaja väitis, et kõik asjaolud on samaks jäänud ning seetõttu saab komisjon järeldada, et Hiina RVst pärineva impordi väidetavalt põhjustatud kahju on süvenenud, üksnes juhul, kui ta kasutab kahjumarginaali arvutamiseks teistsugust meetodit kui algse uurimise ajal.

(442)

Asjaolud ei ole samaks jäänud. Seetõttu annab praeguse kahjumarginaali arvutamine algse uurimise meetodi järgi teistsuguse tulemuse, kuna aluseks olevad andmed, nagu kulud, hinnad ja kahjum, on muutunud.

(443)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tundis üks eksportiv tootja huvi, millised muutunud asjaolud õigustavad kahjumarginaali arvutamist toote kontrollnumbri põhjal, mitte lihtsalt keskmiste hindade võrdluse alusel, nagu tehti algses uurimises.

(444)

Komisjon leiab, et käesolevate uurimiste põhimeetod on sama, mida kasutati eelmises uurimises. Kasutati väljavõttelist uuringut ja kõik võrdlused tehti ainult samaväärsete elementide vahel. Kahjumarginaali arvutamine toote kontrollnumbri põhjal võimaldas teha üksikasjalikuma ja täpsema arvutuse, kuid seda ei saa käsitada meetodi muutmisena.

(445)

Sama eksportiv tootja väitis lisaks, et tükeldatud klaasfilamentkiust valmistatud matid kuuluvad vaatlusaluste toodete hulka, kuid tükeldatud kiust mattide kontrollnumbrid ei kajastu kahjumarginaali arvutuses. Eksportiv tootja tundis huvi, kas i) liidu tootjad ei valmista enam kõnealused tükeldatud kiust matte ja ii) miks komisjonil ei ole varem nähtavasti olnud raskusi kahjumarginaali arvutamiseks olulise tooteliigi jaoks asendustoote leidmisega, isegi kui tegemist ei olnud toote kontrollnumbri järgi täpse vastega.

(446)

Tükeldatud kiust matid kuuluvad tõepoolest vaatlusaluste toodete hulka ja mõned liidu tootjad (nende üksused) valmistavad selliseid matte. Valimisse kaasatud liidu tootjad valmistasid sellist liiki matte, mida uurimisperioodil Hiina RVst ei imporditud. Üldiselt oli toodete kontrollnumbrite vastavuse määr siiski suur ja seega ei olnud vajadust kasutada asendustooteid.

(447)

Lisaks tundis kõnealune eksportiv tootja huvi, i) miks oli vajalik kaubandustasandi kohandamine ja kellele liidu tootjad tegelikult oma tooteid müüvad ning ii) miks ei võetud kahjumarginaalis arvesse liidus müüdavate Hiina importtoodete ELi lattu vedamise transpordikulu ja ladustamise kulu.

(448)

Valimisse kaasatud liidu tootjad müüvad tooteid valdavalt otse lõppkasutajatele. Sama ei saa öelda valimisse kaasatud Hiina eksportijate kohta. Suurem osa müügist toimus edasimüüjate või muude vahepealsete müügikanalite kaudu. Seega leiti, et hinnad oleksid paremini võrreldavad, kui kogu müüki vaadeldaks lõppkasutajale müümise tasandil. Standardmeetodi kohaselt võetakse hindade allalöömise arvutuses arvesse importimisjärgseid kulusid, samas kui kahjumarginaali leidmise aluseks on Hiina eksportmüügi CIF-väärtus.

(449)

Eksportiv tootja tundis ka huvi, miks kahjumarginaalis ei ole arvesse võetud kehtivat dumpinguvastast tollimaksu, sest kõnealuse tollimaksu liitmine CIF-väärtusele oleks kooskõlas hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud meetodiga.

(450)

Käesolevas määruses esitatud kahju kõrvaldamise marginaal vastab täielikult kahju kõrvaldamiseks vajalikule marginaalile. Kui kahju kõrvaldamise marginaalis oleks arvesse võetud kehtiv dumpinguvastane marginaal, oleks tulemuseks ainult osaline kahju kõrvaldamise marginaal.

(451)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et Jiangsu Changhai Groupi puuduliku koostöö tõttu uurimises (vt jaotis C. 2.1) ei ole Jiangsu Changhai Groupi ekspordihinda käsitlev teave usaldusväärne ja seda ei tohiks kahjumarginaali arvutamisel kasutada. Kaebuse esitaja väitis, et kontserni ekspordihind ei pruugi olla õige, kui see on kindlaks tehtud äriühingu tootmiskulude põhjal. Ärihingu täieliku koostöö puudumise tõttu uurimises ei olnud võimalik tootmiskulusid nõuetekohaselt kontrollida. Pigem tuleks kontserni ekspordihind kindlaks teha teadaolevate faktide alusel vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 18 lõikele 1 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikele 1.

(452)

Nagu on selgitatud põhjenduses 92, ei eksportinud vaatlusalust toodet kontsernis see äriühing, kes esitas eksitavat teavet, vaid ainult OCH. Viimane aga tegi mõlemas uurimises täielikult koostööd ja esitas usaldusväärseid andmeid kontserni ekspordihinna kohta (nt esitati arveid, mida komisjon kohapeal kontrollis). Seetõttu ei ole komisjonil põhjust kontserni ekspordihinna õigsuses kahelda. Kahjumarginaal arvutati tegeliku kontrollitud ekspordihinna põhjal (mis kajastus müügiarvetel), olenemata sellest, kuidas kõnealune hind kehtestati ja kas selle aluseks olid äriühingu tootmiskulud. Kõnealune väide lükati seetõttu tagasi.

(453)

Subsiidiumivastane uurimine korraldati samal ajal kehtivate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamisega, milles käsitleti ainult kahju. Arvestades väiksema tollimaksu reeglit ning asjaolu, et lõplikud subsiidiumimarginaalid on kahju kõrvaldamise tasemest madalamad, peaks komisjon kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikliga 15 kehtestama lõpliku tasakaalustava tollimaksu kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel ning seejärel kehtestama lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määras, mis ei ületa vastavat kahju kõrvaldamise taset.

(454)

Kõnealuse meetodi ja vaatlusaluste asjaolude alusel, arvestades eriti asjaolu, et meetmed on piiratud kahjumarginaaliga, leiab komisjon, et käesoleval juhul ei teki topeltarvestamise probleemi.

(455)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati „kõikide teiste äriühingute” tollimaks samale tasemele kui vastavalt kas valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. „Kõikide teiste äriühingute” puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(456)

Ülejäänud koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata Hiina eksportivate tootjate suhtes, kes on loetletud I lisas, kehtiv lõplik tollimaksu määr on valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate (välja arvatud kontsern, kuhu kuulub eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 28 lõike 1 sätteid) suhtes kehtestatud määrade kaalutud keskmine.

(457)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles üks eksportiv tootja dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 5 kohast individuaalset kohtlemist ja individuaalse dumpingumarginaali arvutamist.

(458)

Kuna aga osalises vahepealses läbivaatamises piirdutakse ainult kahju uurimisega, jäävad eelmise dumpinguvastase uurimisega kindlaks tehtud dumpingumarginaalid samaks. Seetõttu lükati individuaalse dumpingumarginaali kohaldamise taotlus tagasi.

(459)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on kehtestatava tollimaksu määrad järgmised.

(460)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalne dumpinguvastane ja subsiidiumivastane tollimaksumäär määrati kindlaks käesolevate uurimiste järelduste põhjal. Seetõttu vastab see kõnealuste uurimiste ajal tuvastatud asjaomase äriühingu olukorrale. Seda tollimaksumäära (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing. Imporditavate toodete suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(461)

Äriühing võib taotleda individuaalse tollimaksumäära kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (45). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab tõendada, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(462)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, ei tohiks kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära kohaldada üksnes koostööst hoidunud eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(463)

Üks Hiina eksportiv tootja tegi ettepaneku, et võtab endale dumpinguvastase algmääruse artikli 8 lõike 1 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt hinnakohustuse. Kohustuse ettepanek sisaldas vaatlusaluse toote mitme põhilise tooteliigi ja alamtooteliigi minimaalseid ekspordihindu.

(464)

Komisjon leiab, et vaatlusalusel tootel on palju erinevaid alamtooteliike ja kvaliteediklasse, mille hinnad võivad erineda kuni 700 %. Seetõttu esineb suur ristkompenseerimise risk. Ka ühe tooteliigi piires võivad hinnad sõltuvalt alamtooteliigist kõikuda kuni 550 %. Pealegi olid Hiina eksportiva tootja ettepanekus sisaldunud minimaalsed impordihinnad mittekahjustavast hinnast selgelt väiksemad ja ei oleks seega kõrvaldanud liidu tootmisharule tekkinud kahju.

(465)

Eespool esitatut arvestades ei oleks tollil võimalik eristada toodete spetsifikatsiooni ilma iga imporditehingu individuaalse analüüsita, et teha kindlaks, millisesse minimaalse impordihinna rühma toode kuuluks, ning see muudaks järelevalve väga koormavaks või isegi ebapraktiliseks.

(466)

Pealegi ekspordib äriühing liitu ka teisi tooteid, mille suhtes meetmeid ei kohaldata. Kui kõnealuseid tooteid müüakse samadele klintidele, tekib seega kompenseerimise risk. Mõned äriühingu liidus asuvad kliendid on temaga seotud ettevõtjad, kes kauplevad ka teiste väljaspool liitu asuvate temaga seotud ettevõtjatega. Sellised keerulised kaubandus- ja ärisidemed tekitavad täiendavaid ristkompenseerimise riske.

(467)

Eespool esitatud kaalutlustel lükati ettevõtja ettepanek tagasi.

(468)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole oma arvamust esitanud,

(1)

Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste toodete impordi suhtes: Hiina Rahvavabariigist pärit kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 (TARICi koodid) 7019120021, 7019120022, 7019120023, 7019120025, 7019120039) ja 7019 31 00 alla.

(2)

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

(3)

Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksu.

(4)

Kui ei ole täpsustatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.