„III LISA

JÄÄTMETE OMADUSED, MILLE ALUSEL LOETAKSE JÄÄTMEID OHTLIKEKS JÄÄTMETEKS

Plahvatusohtlik: jäätmed, mis võivad keemilise reaktsiooni teel tekitada gaasi sellise temperatuuri, rõhu ja kiirusega, mis kahjustab ümbruskonda; sealhulgas pürotehnilised jäätmed, plahvatusohtlikud orgaanilise peroksiidi jäätmed ja plahvatusohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 1 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 1 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on plahvatusohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikuks koodiga HP 1.

Tabel 1. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 1

Oksüdeeriv: jäätmed, mis võivad tavaliselt hapniku loovutamise kaudu põhjustada teise materjali põlemist või sellele kaasa aidata.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 2 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 2 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on oksüdeerivad, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 2.

Tabel 2. Ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 2

Tuleohtlik:

—	tuleohtlikud vedeljäätmed, mille leektäpp on alla 60 °C, või jäätmegaasiõli, diislikütus ja kerged kütteõlid, mille leektäpp on > 55 °C ja ≤ 75 °C;

—	tuleohtlikud pürofoorsed vedel- ja tahked jäätmed: tahked või vedeljäätmed, mis võivad isegi väikeses koguses süttida viie minuti jooksul pärast kokkupuudet õhuga;

—	tuleohtlikud tahked jäätmed: tahked jäätmed, mis on kergesti süttivad või võivad põhjustada süttimist või süttimisele kaasa aidata hõõrdumise tulemusena;

—	tuleohtlikud gaasilised jäätmed: gaasilised jäätmed, mis on tuleohtlikud õhutemperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 101,3 kPa;

—	veega reageerivad jäätmed: jäätmed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikus koguses tuleohtlikke gaase;

—	muud tuleohtlikud jäätmed: tuleohtlikud aerosoolid, tuleohtlikud isekuumenevad jäätmed, tuleohtlikud orgaanilised peroksiidid ja tuleohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 3 esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne. Kui mingi aine esinemine viitab sellele, et jäätmed on tuleohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 3.

Tabel 3. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 3:

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Flam. Gas 1	H220
Flam. Gas 2	H221
Aerosol 1	H222
Aerosol 2	H223
Flam. Liq. 1	H224
Flam. Liq.2	H225
Flam. Liq. 3	H226
Flam. Sol. 1	H228
Flam. Sol. 2
Self-react. CD	H242
Self-react. EF
Org. Perox. CD
Org. Perox. EF
Pyr. Liq. 1	H250
Pyr. Sol. 1
Self-heat.1	H251
Self-heat. 2	H252
Water-react. 1	H260
Water-react. 2 Water-react. 3	H261

Ärritav — nahka ärritav ja silmi kahjustav: jäätmed, mis kokkupuutel võivad põhjustada nahaärritust või kahjustada silma.

Kui jäätmed sisaldavad üle piirväärtuse [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnorm”] üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühega järgmistest ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest ning üks või mitu järgmistest sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Klassifikatsioonide „Nahasöövitus 1A (H314)”, „Nahaärritus 2 (H315)”, „Raske silmakahjustus 1 (H318)” ja „Silmaärritus 2 (H319)” määramisel võetakse piirnorm võrdseks 1 %.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, millel on klassifikatsioon „Nahasöövitus 1A (H314)”, on 1 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H318, on 10 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H315 ja H319, on 20 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Tuleb tähele panna, et jäätmed, mis sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud kui H 314 (nahasöövitus 1A, 1B või 1C) määral, mis on 5 % või üle selle, klassifitseeritakse ohtlikeks koodiga HP 8. Koodi HP 4 ei kohaldata, kui jäätmed on klassifitseeritud koodiga HP 8.

Mürgisus sihtelundi suhtes/hingamiskahjustusi tekitav mürgisus: jäätmed, mis võivad põhjustada mürgisust sihtelundi suhtes kas ühekordsel või korduval kokkupuutel, või mis põhjustavad ägedat toksilist mõju sissehingamisel.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe või mitmega järgmistest tabelis 4 esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 4 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 5. Kui jäätmed sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud mürgiseks sihtelundi suhtes, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5, kui jäätmed sisaldavad ühtainust ainet määral, mis on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud kui „Hingamiskahjustus 1” ning nende ainete sisalduste summa on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5 ainult juhul, kui üldine kinemaatiline viskoossus (40 °C juures) ei ületa 20,5 mm2/s. (1)

Tabel 4. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 5

Äge mürgisus: jäätmed, mis võivad põhjustada ägedat toksilist mõju suukaudsel või nahakaudsel manustamisel või sissehingamisel.

Kui kõigi jäätmetes sisalduvate selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud tabelis 5 esitatud ägeda mürgisuse ohuklassi ja -kategooria koodiga ning ohulause koodiga, ületab tabelis esitatud sisalduse piirnormi või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 6. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse ohuklassi, on sisalduste summa nõutav ainult samasse ohukategooriasse kuuluvate ainete puhul.

Hindamisel kohaldatakse järgmisi piirnorme:

—	Äge mürgisus 1, 2 või 3 (H300, H310, H330, H301, H311, H331): 0,1 %;

—	Äge mürgisus 4 (H302, H312, H332): 1 %

Tabel 5. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 6

Kantserogeenne: jäätmed, mis tekitavad vähktõbe või suurendavad selle esinemissagedust.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 6 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 6 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 7. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piinormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 7.

Tabel 6. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 7

Söövitav: jäätmed, mis võivad kokkupuutel põhjustada naha söövituse.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, millel on klassifikatsioon „Nahasöövitus 1A, 1B või 1C (H314)” ja nende ainete sisalduste summa ületab 5 % või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 8.

Klassifikatsiooni „Nahasöövitus 1A, 1B, 1C (H314)” määramisel on arvesse võetav piirnorm 1,0 %.

Nakkust tekitav: jäätmed, mis sisaldavad mikroorganisme või nende toksiine, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist.

Koodi HP 9 määramine otsustatakse viitedokumentides või liikmesriikide õigusaktides kehtestatud eeskirjade alusel.

Reproduktiivtoksiline: jäätmed, millel on kahjulik toime täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutav mürgisus (arengutoksilisus).

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 7 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks tabelis 7 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisaldusse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 10. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, peab ühtainust sellist ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 10.

Tabel 7. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 10

Mutageenne: jäätmed, mis võivad põhjustada mutatsiooni — püsivat muutust raku geneetilise materjali koguses või struktuuris.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 8 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks tabelis 8 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 11. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud mutageenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 11.

Tabel 8. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 11

Eraldab väga mürgiseid gaase: jäätmed, mille kokkupuutel vee, õhu või happega tekivad väga mürgised gaasid (Äge mürgisus 1, 2 või 3).

Kui jäätmed sisaldavad ainet, millele on määratud üks järgmistest täiendava ohu koodidest EUH 029, EUH 031 ja EUH 032, klassifitseeritakse jäätmed katsemeetodite või juhendite kohaselt ohtlikeks koodiga HP 12.

Sensibiliseeriv: jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, millel on teadaolevalt ülitundlikkust tekitav toime nahale või hingamisteedele.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud kui sensibiliseeriv ning sellele on määratud üks ohulausete koodidest H317 või H334 ning jäätmetes sisalduva üheainsa aine sisaldus on võrdne sisalduse piirnormiga 10 % või ületab seda, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 13.

Keskkonnaohtlik: jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas vahetult või pikema aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnaelemendile.

Jäätmed, millel võivad ilmneda ülalnimetatud ohtlikud omadused, kuid mis ei esine algsetes jäätmetes otseselt. Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 9 esitatud ohulause või täiendava ohuteabe koodiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 15, välja arvatud juhul, kui jäätmed on sellisel kujul, et need ei saa mingil juhul olla plahvatusohtlikud ega potentsiaalselt plahvatusohtlikud.

Tabel 9. Jäätmete koostisosade ohulaused ja täiendava ohuteabe koodid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 15:

Liikmesriigid võivad täiendavalt kirjeldada jäätmeid ohtlikena koodiga HP 15 muude kohaldatavate kriteeriumide alusel, näiteks leostumise hindamise alusel.

Märkus

Ohtliku omaduse HP 14 määramisel võetakse aluseks kriteeriumid, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas.

Katsemeetodid

Kasutatakse meetodeid, mida on kirjeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 440/2008 (2) ning muudes asjakohastes CENi dokumentides või muudes rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodites ja juhendites.”