KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 908/2014,

6. august 2014,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2, artikli 9 lõiget 2, artiklit 23, artikli 36 lõiget 6, artikli 46 lõikeid 5 ja 6, artikli 50 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artikli 57 lõiget 2, artikli 62 lõiget 2, artikli 66 lõiget 4 ning artikleid 88, 104 ja 114,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 1306/2013 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire põhieeskirjad, sealhulgas makse- ja koordineerivaid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, kontrollisüsteeme ja karistusi (k.a tehingute kontrollimine), tagatisi ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad. Selleks et tagada kõnealuse määrusega kehtestatud uue õigusraamistiku sujuv toimimine ja ühtne kohaldamine, on komisjonile antud õigus võtta vastu teatavad eeskirjad nendes valdkondades. Need uued eeskirjad peaksid asendama komisjoni määruste (EÜ) nr 601/94, (2) (EÜ) nr 4/2004, (3) (EÜ) nr 883/2006, (4) (EÜ) nr 884/2006, (5) (EÜ) nr 885/2006 (6) ja (EÜ) nr 259/2008 (7) ning rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 (8) asjakohaseid sätteid. Määrused (EÜ) nr 883/2006, (EÜ) nr 884/2006, (EÜ) nr 885/2006 ja (EL) nr 282/2012 tunnistati kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 907/2014 (9). Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 601/94, (EÜ) nr 4/2004 ja (EÜ) nr 259/2008 käesoleva määrusega kehtetuks tunnistada.

(2)

Liikmesriigid peaksid akrediteerima makseasutusi üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele liidu tasandil kehtestatud miinimumkriteeriumidele, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 1 lõikes 2. Kõnealused akrediteerimiskriteeriumid on esitatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 I lisas. Tuleks sätestada makseasutustele ja koordineerivatele asutustele akrediteeringu andmise, läbivaatamise ja tühistamise menetlust käsitlevad eeskirjad.

(3)

Liikmesriigid peaksid teostama pidevat järelevalvet oma makseasutuste üle. Nad peaksid kehtestama teabevahetussüsteemi, et anda pädevatele asutustele aru nõuetele mittevastavuse kahtlustest ja hoida neid nende kahtlustega kursis. Liikmesriigid peaksid kehtestama menetluskorra selliste juhtude lahendamiseks ja see peaks hõlmama kohustust koostada kava avastatud puuduste kõrvaldamiseks kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Seoses kuludega, mis on tekkinud makseasutustes, mille akrediteeringu on liikmesriik küll säilitanud, kuigi nad ei ole kõnealust kava ettenähtud tähtaja jooksul rakendanud, peaks komisjonil olema võimalik otsustada taotleda määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast vastavuskontrollimenetlust puuduste väljaselgitamiseks.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktile b peavad akrediteeritud makseasutuste eest vastutavad isikud koostama vahendite haldaja kinnitused raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise kohta ning raamatupidamiskirjete aluseks olevate tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta. Tuleks sätestada eeskirjad selliste kinnituste sisu ja vormi kohta.

(5)

Tuleks sätestada määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste tegevuse eeskirjad ja kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud sertifitseerimisasutuste ülesanded. Lisaks tuleks täpsustada sertifitseerimisasutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete sisu selle tagamiseks, et need oleksid komisjonile abiks raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel.

(6)

Selleks et tagada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (edaspidi „EAGF”) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD”) (edaspidi koos „fondid”) jaoks liidu eelarves kirjendatud assigneeringute nõuetekohane haldamine, peaksid makseasutused pidama eraldi raamatupidamisarvestust kõnealustest fondidest ja kõnealustele fondidele tehtud maksete ja nendega seotud sihtotstarbelise tulu kohta. Selleks peab makseasutuste raamatupidamisarvestus iga fondi puhul täpselt kajastama määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 ning artiklite 5 ja 43 kohaseid kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid ning võimaldama nende kulude ja tulude seostamist makseasutustele liidu eelarvest eraldatud vahenditega.

(7)

Ühist põllumajanduspoliitikat rahastatakse eurodes, kuid liikmesriikidel, kus ei ole eurot veel kasutusele võetud, on lubatud teha toetusesaajatele makseid omavääringus. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks on vaja sätestada, et asjaomased makseasutused peavad esitama andmed kulude ja tulude kohta nii eurodes kui ka selles vääringus, milles kulutused on tehtud või tulu saadud.

(8)

EAFRD raames maaelu arengu toetamiseks liidu ja liikmesriigi eelarvest kaasrahastatavad kulud põhinevad programmidel, kus on eraldi välja toodud meetmed, konkreetne osalusmäär ja sihtvaldkonnad. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kõnealuseid kulusid kontrollida ja selle alusel kanda need raamatupidamisarvestusse nii, et kõiki toiminguid oleks võimalik kindlaks teha programmi, meetme, konkreetse osalusmäärade ja sihtvaldkondade järgi. Tänu sellele on võimalik kontrollida kaasnenud kulude ja eraldatud rahaliste vahendite vahelist kooskõla. Seoses sellega tuleks täpsustada elemente, mida makseasutused peavad arvesse võtma. Eelkõige peaksid makseasutused seoses rahastatud tegevusega raamatupidamisarvestuses selgelt näitama riiklike ja liidu fondide vahendite päritolu. Lisaks tuleks välja selgitada toetusesaajatelt tagasi nõutavate ja juba tagasi nõutud summad ning esitada need seoses algsete toimingutega.

(9)

Liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 kohaste EAGFi kulude rahastamiseks oma vahendeid enne, kui komisjon neid tekkinud kulude igakuise hüvitamise teel rahastab. Seevastu saavad liikmesriigid ettemakseid selliste EAFRD kulude jaoks, mis kiidetakse heaks hiljem määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt teostatava raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raames. Selleks et tagada rahavoogude usaldusväärne haldamine, peaksid liikmesriigid koguma teavet, mida on vaja kõnealuste igakuiste hüvitistega seotud kulude täielikkuse, täpsuse ja õigsuse tõendamiseks, ning tegema selle komisjonile kättesaadavaks kulude tekkimise ja tulude laekumise korral või edastama selle komisjonile korrapäraste ajavahemike järel. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile teavet kummagi fondi haldamise metoodikale vastavalt kohandatud ajavahemike järel. Teabe esitamine selliste ajavahemike järel ei tohiks takistada liikmesriikidel täitmast oma kohustust teha komisjonile kontrollimiseks kättesaadavaks kogu teave, mis on kogutud kulude nõuetekohaseks seireks.

(10)

Makseasutuste üldkohustused seoses raamatupidamisarvestuse pidamisega hõlmavad ka liidu fondide haldamiseks ja kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kõnealused kohustused ei hõlma siiski kulude hüvitamise nõudeid ega üksikasju, mis tuleb esitada komisjonile hüvitise saamiseks. Seepärast tuleks täpsustada, millist fondide kaudu rahastatavaid kulusid käsitlevat teavet ja milliseid andmeid tuleb komisjonile korrapäraselt edastada. Liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave peab võimaldama komisjonil seda teavet fondide kontode ning nendega seotud maksete haldamisel otse ja võimalikult tõhusalt kasutada. Selleks tuleks sätestada, et igasugune liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabe esitamine ja teabevahetus toimuks elektrooniliselt.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktis c on sätestatud, et fondide rahastatud tegevusega seotud meetmete puhul tuleb komisjonile koos nõutava teabega edastada kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlusena. Selleks et liikmesriigid ja makseasutused saaksid koostada kõnealused kuludeklaratsioonid kooskõlas harmoneeritud eeskirjadega ja et komisjonil oleks võimalik maksetaotlusi arvesse võtta, tuleks sätestada tingimused, mille alusel võib kõnealuseid kulusid vastavates EAGFi ja EAFRD eelarvetes arvesse võtta. Nendes tingimustes tuleks täpsustada eeskirju, mida kohaldatakse kulude ja tulude, eelkõige sihtotstarbelise tulu ja tehtavate korrektsioonide kirjendamise ning kulude ja tulude deklareerimise suhtes.

(12)

Kui liikmesriikidelt EAGFi raames saadud kuludeklaratsioonide alusel arvutatud ettemaksete kogusumma, mis võiks olla lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (10) artikli 170 lõikega 3, ületab 75 % jooksva eelarveaasta assigneeringutest, peab komisjon kõnealuseid summasid vähendama. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleb kõnealune summade vähendamine jagada proportsionaalselt kõigi liikmesriikide vahel vastavalt neilt saadud kuludeklaratsioonidele. Selleks et olemasolevaid assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid vähendatakse teatava protsendi võrra peatüki kohta iga liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja konkreetse kuu jooksul kasutamata jäänud summad jaotatakse komisjoni otsuste alusel ümber järgmiste kuude makseteks.

(13)

Pärast igakuiste maksete kohta otsuse tegemist peaks komisjon eraldama liikmesriikidele fondide kaudu rahastatavate kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid vastavalt praktilisele korrale ja tingimustele, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teabe ja komisjoni kasutusele võetud teabesüsteemide põhjal.

(14)

Makseasutustele riikliku sekkumisega kaasnevate kulude hüvitamise tingimuseks on see, et nende kuludeklaratsioonidesse lisatakse riikliku ladustamise toimingute kuule järgneval kuul raamatupidamisarvestusse kirjendatud väärtused ja summad. Sujuva hüvitamise tagamiseks on vaja täpsustada, kuidas maksumuse ja kulude arvutamiseks vajalik teave tuleb edastada komisjonile.

(15)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõikele 3 peab riiklikult ladustatud sekkumisvaru raamatupidamisarvestus võimaldama saada teavet nii liidu rahastamisvahenditest välja makstud summa kui ka sekkumisvarude olukorra kohta. Seepärast tuleks makseasutustelt nõuda eraldi materiaalsete väärtuste arvestust ja rahalist arvestust, mis hõlmavad vajalikke andmeid ladude järelevaatuseks, ja tagama riikliku sekkumise meetmetest tulenevate kulude ja tulude haldamise.

(16)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete puhul peavad makseasutused kandma raamatupidamisarvestusse andmed koguste, väärtuste ja teatavate keskmiste väärtuste kohta. Samas esineb ka asjaolusid, kui teatavaid toiminguid ega kulusid ei tohiks kanda raamatupidamisarvestusse või need tuleks kirjendada vastavalt erieeskirjadele. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks tuleks kindlaks määrata kõnealused asjaolud, sh vastavalt olukorrale ka kord, kuidas selliseid toiminguid ja kulusid raamatupidamisarvestuses kirjendada.

(17)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete eri kulu- ja tuluartiklite raamatupidamisarvestuse tähtaeg sõltub konkreetsete seonduvate toimingute laadist ning selle võib kindlaks määrata sektoripõhiste põllumajandusalaste õigusaktide raames. Seepärast tuleks vastu võtta üldeeskiri, milles määratakse kindlaks eri andmed, mis tuleb kanda raamatupidamisarvestusse kuupäeval, kui sekkumismeetmest tulenev materiaalne toiming tehakse, ja kindlaks tuleks määrata ka erijuhud, mida tuleb arvesse võtta.

(18)

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides peaksid liikmesriigid esitama komisjonile prognoosid nende summade kohta, mida EAFRD peab põllumajanduslikul eelarveaastal veel rahastama, ja järgmise eelarveaasta hinnangulised rahastamistaotlused. Selleks et komisjon saaks täita oma kohustusi, tuleks kõnealune teave saata talle piisava aja jooksul, ent igal juhul kaks korda aastas, hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril ja 31. augustil.

(19)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõikele 6 tuleb kehtestada EAFRD raames rahastatavate toimingutega seotud kuludeklaratsioonide koostamise tähtajad. Arvestades raamatupidamiseeskirjade iseärasusi, mis kehtivad EAFRD kohta, ettemaksete kasutamise kohta ja meetmete rahastamise kohta kalendriaastate kaupa, tuleks ette näha kulude deklareerimise sagedus vastavalt nendele eritingimustele.

(20)

Teabe ja dokumentide vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, samuti liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine toimub üldjuhul elektrooniliselt. Fondidega seotud teabe paremaks vahetamiseks ja teabe kasutatavamaks muutmiseks on kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 883/2006 loodud teabesüsteemid. Neid süsteeme tuleks ka edaspidi kasutada ja põhjalikumalt rakendada pärast liikmesriikide teavitamist põllumajandusfondide komitee kaudu.

(21)

Tingimusi, mille kohaselt andmeid neis teabesüsteemides töödeldakse, ning määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt edastamisele kuuluvate dokumentide sisu ja vormi on vaja kohaldatavate eeskirjade või haldusnõuete muutumise tõttu sagedasti kohandada. Samuti tuleks sätestada ühtsed eeskirjad liikmesriikidele saadetavate dokumentide esitamise viisi kohta. Nende eesmärkide saavutamiseks ja menetluste lihtsustamiseks ning selleks, et asjaomaseid teabesüsteeme oleks võimalik kiiresti kasutada, tuleks dokumentide vorm ja sisu kindlaks määrata standarditud näidiste ja protokollide alusel, mida peaks kohandama ja ajakohastama komisjon pärast põllumajandusfondide komitee teavitamist.

(22)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklist 58 tulenevalt vastutavad liikmesriigid oma makseasutuste kaudu fondide kulude haldamise ja nende õiguspärasuse kontrollimise eest. Seepärast peaksid finantstoiminguid käsitlevad andmed edastama või need teabesüsteemi sisestama ja neid ajakohastama makseasutuste vastutusel kas makseasutused ise või selleks volitatud asutused, vajaduse korral akrediteeritud koordineeriva asutuse kaudu.

(23)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimeses lõigus või kõnealuse artikli kohaldamiseks komisjonis vastu võetud õigusaktides sätestatud teatavad dokumendid ja deklaratsioonid nõuavad volitatud isiku allkirja või isiku heakskiitu asjaomase menetluse ühe või mitme etapi elluviimiseks. Sel juhul peaksid kõnealuste dokumentide edastamiseks loodud teabesüsteemid võimaldama iga isiku selgelt identifitseerida ja tagama piisava kindluse, et nende dokumentide sisu, sealhulgas menetlusetapid, jääksid muutumatuks. Eelkõige peaks see kehtima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis iii osutatud kuludeklaratsioonide kohta ja vahendite haldaja kinnituse kohta, mis on lisatud raamatupidamise aastaaruandele, ning nende menetluste raames elektrooniliselt edastatavate dokumentide kohta.

(24)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 58 lõike 1 punktist e tulenevalt vastutavad liikmesriigid makseasutuste kaudu selle eest, et nõutakse tagasi alusetud maksed ja nendele maksesummadele lisanduv intress. Selleks et tagada kõnealuste sätete tõhus ja nõuetekohane kohaldamine, on asjakohane sätestada ühtsed eeskirjad alusetute maksete tagasinõudmisel kohaldatava intressi kohta. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 3 esimese lõigu punktide a ja b kohaldamist, võivad liikmesriigid mitut moodi täita kohustust nõuda tagasi alusetult makstud summad. Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, on võla sissenõudmise tõhus ja kulutasuv viis arvata võlgnikule edaspidi tehtavatest mis tahes maksetest maha kõik laekumata summad pärast seda, kui võlg on siseriiklike õigusaktide kohaselt kindlaks määratud. Seepärast peaksid liikmesriigid olema kohustatud kohaldama kõnealust võla sissenõudmise meetodit ja tuleks ette näha selle ühtsed kohaldamistingimused.

(25)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud sätted määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 51 ette nähtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning kõnealuse määruse artiklis 52 sätestatud vastavuskontrollimenetluse kohta, sealhulgas meetod, mille kohaselt asjaomased summad tuleb vastavalt asjaoludele kas lahutada ühest järgmistest komisjoni poolt liikmesriigile tehtavatest maksetest või ühele neist liita.

(26)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seoses on vaja täpsustada makseasutuste raamatupidamise aastaaruannete sisu ja kindlaks määrata kuupäev, millal kõnealused aruanded ja muud asjakohased dokumendid tuleb esitada komisjonile. Lisaks tuleks täpsustada, kui kaua peavad makseasutused komisjoni jaoks säilitama kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid tõendavaid alusdokumente. Lisaks tuleks täpsustada, et komisjon kehtestab nende raamatupidamisandmete vormi ja sisu, mille makseasutused peavad esitama komisjonile.

(27)

Selleks et tagada vastavuskontrollimenetluse lõpuleviimine tavajuhtudel mõistliku aja jooksul, on asjakohane näha ette menetluse eri etappide jaoks konkreetsed ajavahemikud, millest komisjon ja liikmesriigid peavad kinni pidama. Samal ajal peaks komisjonil olema siiski võimalik pikendada kõnealuseid ajavahemikke, kui see on vajalik uuritava juhtumi keerukuse tõttu. Vastavuskontrollimenetlusega peaks liikmesriikidele kaasnema õigus kohaldada ärakuulamismenetlust ja nõuetekohaselt hinnata fondidele kaasnevate riskide kohta järelduste tegemiseks vajalikku teavet.

(28)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikele 5 peavad liikmesriigid tagama tõhusaks riskijuhtimiseks vajalike kohapealsete kontrollide miinimumtaseme. Samas võivad liikmesriigid omal vastutusel vähendada kõnealuste kohapealsete kontrollide miinimumtaset, kui leitakse, et haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja veamäär on vastuvõetav. Kuigi kohapealsete kontrollide vajalik miinimumtase tuleb ette näha põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega, tuleks sätestada horisontaaleeskirjad, milles käsitletakse võimalust vähendada kõnealust miinimumtaset ja mida kohaldatakse fondide rahastatavate kõikide meetmete suhtes, ning nende eeskirjade kohaldamise tingimused. Lisaks sellistele horisontaaleeskirjadele võib põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ette näha ka lisaeeskirju.

(29)	Peale selle on asjakohane sätestada eeskirjad seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 80 kohase tehingute kontrollimisega liikmesriikide poolt, eelkõige seoses ettevõtjate valimise ning kõnealuse kontrolli määra ja ajakavaga.

(30)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükile tehingute kontrolli kohta peavad liikmesriigid saatma komisjonile mitmeid teateid. Kuna selliste teadete vormi ja sisu normimine hõlbustab nende kasutamist ja tagab ühtse lähenemisviisi, on asjakohane võtta vastu nende vormi ja sisu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Lisaks tuleks sätestada eeskirjad äridokumentide säilitamise kohta, määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 83 osutatud vastastikust abi hõlmava ühistegevuse kohta ja kõnealuse määruse artiklis 85 osutatud eriasutuste kohta.

(31)

Delegeeritud määruses (EL) nr 907/2014 on sätestatud eeskirjad, millega täiendatakse tagatisi käsitlevat õigusraamistikku eelkõige seoses tagatise esitamise nõudega, tagatiste suhtes kohaldavate tingimustega ning tagatise esitamise ja vabastamise ning sellest ilmajäämisega. Selleks et tagada kõnealuste eeskirjade ühtne kohaldamine, tuleks sätestada tagatise esitamise ja vabastamise ning sellekohase teabe vahetamise ja edastamise vorm ja menetlused.

(32)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 VII jaotise IV peatükile läbipaistvuse kohta peavad liikmesriigid igal aastal avaldama fondidelt toetuse saajad, muu hulgas ka summad, mis iga toetusesaaja on nendelt fondidelt saanud. Selleks tuleks kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 111 ette näha kõnealuse avaldatud teate vorm. Selline avaldatud teave peaks sisaldama üksnes neid andmeid, mida on vaja läbipaistvuseesmärkide saavutamiseks.

(33)	Avaldatud teave peaks olema kooskõlas makseasutuste raamatupidamisarvestuse ja -dokumentidega ning käsitlema eelmisel eelarveaastal laekunud makseid. Kõnealune teave tuleks esitada üldsusele selgelt, ühtlustatult ja mõistetavalt 31. maiks.

(34)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 esimese lõigu punktile c tuleb avaldada maksesummad, mis toetusesaaja on fondide rahastatava iga meetme jaoks saanud. Kõnealuse määruse artiklis 112 sätestatud kohustuse täitmiseks tuleks aga ka kehtestada piirmäärad, millest väiksemate toetuste saajate nimesid ei avaldata.

(35)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 esimese lõigu punktile b on vaja avaldada fondidelt toetuse saajad selleks, et selgitada välja omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud. See teave tuleks teha kättesaadavaks ka füüsilisest isikust toetusesaajate kohta, kelle nime ei pea kõnealuse määruse artikli 112 kohaselt avaldama. Kui aga mingis konkreetses omavalitsusüksuses elevate või registreeritud toetusesaajate väikse arvu tõttu võiks omavalitsusüksuse avaldamine mõjutada füüsilisest isikust toetusesaajat, tuleks ette näha eraelu puutumatuse ebaproportsionaalse ja tarbetu rikkumise vältimiseks vajalikud sätted.

(36)	Laiema üldsuse juurdepääs avaldatavale teabele tuleks tagada otsingumootori kasutamisega internetis. Otsimine otsingumootori abil peaks olema võimalik teatavate kriteeriumide alusel ja otsingutulemused peaksid olema hõlpsasti kättesaadavad.

(37)

Kohaldatavate andmekaitsenõuete järgimiseks tuleks fondidest toetuse saajaid eelnevalt teavitada nende andmete avaldamisest. Teave tuleb toetusesaajatele esitada toetusetaotlusvormide kaudu või andmete kogumise ajal. Kuivõrd teave toetusesaajate kohta ei ole 2014. ja 2015. eelarveaastal kantud kuludega seoses kättesaadav nende isikuandmete kogumise ajal, tuleks toetusesaajaid enne teabe tegelikku avaldamist sellest mõistliku aja jooksul ikkagi teavitada.

(38)

Selleks et tagada avaldatud andmete kättesaadavus üldsusele, peaksid liikmesriigid looma veebisaidid, mis sisaldavad teavet fondidelt toetuse saajate ja määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 112 osutatud lävendite kohta. Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid organisatsioonilisi struktuure, peaksid liikmesriigid ise kindlaks määrama, missugune asutus vastutab ühtse veebisaidi loomise ja hooldamise ning andmete avaldamise eest. Komisjon peaks looma veebisaidi, mis sisaldaks linke liikmesriikide veebisaitidele.

(39)	Käesoleva määruse artiklit 10 tuleks kohaldada liikmesriikide kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude suhtes alates 16. oktoobrist 2014, et tagada katkematu aruandlus ühel ja samal eelarveaastal.

(40)

Selleks et tagada käimasoleva vastavuskontrollimenetluse järjekindel kohaldamine, ei peaks käesoleva määruse artikli 34 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemikke kohaldama selliste menetluste suhtes, mille kohta on määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 11 lõike 1 kohane teade saadetud enne 1. jaanuari 2015.

(41)	Kuna määruse (EL) nr 1306/2013 VII jao IV peatükki läbipaistvuse kohta kohaldatakse alates 2014. aastast tehtavate maksete suhtes, tuleks kõnealuste maksete suhtes kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

(42)	Selleks et liikmesriikidel oleks rakendamiseks piisavalt aega, tuleks II lisa veergude V1 ja V2 kohane teave esitada alates 2016. eelarveaastast.

(43)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MAKSE- JA MUUD ASUTUSED

Artikkel 1

Makseasutuste akrediteerimise menetlus

1. Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, mis vastutab järgmise eest:

a)	makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

b)	pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

2. Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 1 lõikes 2 osutatud akrediteerimistingimuste (edaspidi „akrediteerimistingimused”) kontrollimise alusel. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

3. Pädev asutus määrab enne akrediteeringu andmist auditeerimisorgani tegema kontrolli (eelakrediteerimine). Auditeerimisorgan on kas auditeerimisasutus või mõni muu avalik- või eraõiguslik organisatsioon või mõne asutuse auditiüksus, kellel on auditeerimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning sellekohane suutlikkus. Auditeerimisorgan on sõltumatu akrediteeritavast makseasutusest.

Auditeerimisorgani tehtav kontroll (eelakrediteerimine) hõlmab eelkõige järgmist:

a)	maksete kinnitamise ja tegemise menetlused ja süsteemid;

b)	tööjaotuse ning sise- ja väliskontrolli piisavus seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) (edaspidi koos „fondid”) rahastatud tehingutega.

c)	kuivõrd on kasutatavad menetlused ja süsteemid suutelised kaitsma liidu eelarvet, sh riskipõhised pettustevastased meetmed;

d)	teabesüsteemide turvalisus;

e)	raamatupidamisandmete säilitamine.

Auditeerimisorgan koostab üksikasjaliku aruande tehtud auditi kohta, milles esitatakse auditi tulemused ja hinnatakse makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Aruanne esitatakse pädevale asutusele, kes seejärel annab välja akrediteerimisakti, milles kinnitatakse makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele.

4. Kui pädev asutus leiab, et makseasutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, teatab ta makseasutusele, missugused eritingimused see peab täitma enne akrediteeringu saamist.

Makseasutuse võib kuni eritingimuste täitmiseks vajalike muudatuste elluviimiseni ajutiselt akrediteerida ajaks, mille pikkuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse väljaselgitatud probleemi tõsidust, kuid kõige rohkem 12 kuuks. Asjaomase liikmesriigi taotlusel võib komisjon seda ajavahemikku nõuetekohaselt põhjendatud juhul pikendada.

5. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ette nähtud teave edastatakse kohe pärast makseasutuse esmakordset akrediteerimist ja igal juhul enne makseasutuse vastutuses olevate kulude kandmist fondide arvele. Kõnealusele teabele lisatakse deklaratsioonid ja dokumendid, milles käsitletakse järgmist:

a)	makseasutuse kohustused;

b)	kohustuste jaotumine makseasutuse osakondade vahel;

c)	makseasutuse suhe teiste avalik- või eraõiguslike asutustega, mis vastutavad selliste meetmete rakendamise eest, mille alusel makseasutus kannab kulud fondide arvele;

d)	toetusesaajate nõuete kogumise, kontrollimise ja valideerimise ning kulude kinnitamise, tasumise ja arvestamise menetlused;

e)	teabesüsteemide turvet käsitlevad sätted;

f)	lõikes 3 osutatud auditeerimisorgani tehtud eelakrediteeringu aruanne.

6. Komisjon teatab igas liikmesriigis akrediteeritud makseasutuste andmed põllumajandusfondide komiteele.

Artikkel 2

Akrediteeringu läbivaatamine

1. Pädev asutus teostab pidevat järelevalvet oma vastutusalas olevate makseasutuste üle eelkõige selliste sertifikaatide ja aruannete alusel, mille määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 9 osutatud sertifitseerimisasutus on koostanud, ja võtab meetmeid väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus esitab komisjonile iga kolme aasta järel kirjaliku aruande makseasutuste ja nende tegevuse üle teostatava järelevalve kohta. Kõnealune aruanne sisaldab ülevaadet makseasutuste jätkuvast vastavusest akrediteerimiskriteeriumidele ja puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete kokkuvõtet. Pädev asutus kinnitab, kas tema vastutusalas olev makseasutus vastab endiselt kõnealustele akrediteerimiskriteeriumidele.

2. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, millega tagatakse, et mis tahes teave, mis viitab sellele, et makseasutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3. Kui pädev asutus on jõudnud otsusele, et akrediteeritud makseasutus ei täida enam üht või mitut akrediteerimiskriteeriumi viisil, mis võib takistada delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 1 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist, kehtestab pädev asutus makseasutuse akrediteeringu suhtes viivitamata katseaja. Ta koostab kava, mis sisaldab meetmeid ja tähtaegu väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks sellise ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks sõltuvalt probleemi tõsidusest ja mis ei ole pikem kui 12 kuud alates akrediteeringu suhtes katseaja kehtestamise kuupäevast. Asjaomase liikmesriigi taotlusel võib komisjon seda ajavahemikku nõuetekohaselt põhjendatud juhul pikendada.

4. Pädev asutus teatab komisjonile oma otsusest kehtestada makseasutuse akrediteeringu suhtes katseaeg, samuti lõike 3 kohaselt koostatud kavast ja seejärel ka selliste kavade rakendamisel tehtud edusammudest.

5. Kui akrediteering tühistatakse, akrediteerib pädev asutus toetusesaajatele katkematu maksete tegemise tagamiseks viivitamata mõne teise makseasutuse, mis täidab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

6. Kui komisjon leiab, et pädev asutus ei ole täitnud oma kohustust koostada lõike 3 kohaselt puuduste kõrvaldamise kava või et makseasutus on jätkuvalt akrediteeritud, ilma et kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul täielikult rakendataks sellist kava, nõuab ta pädevalt asutuselt kõnealuse makseasutuse akrediteeringu tühistamist, v.a juhul, kui komisjonis kindlaks määratud ajavahemiku jooksul tehakse probleemi tõsidusele vastavad muudatused. Sel juhul võib komisjon otsustada, et puudused selgitatakse välja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohase vastavuskontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Vahendite haldaja kinnitus

1. Vahendite haldaja kinnitus, millele osutatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktis b, koostatakse ettenähtud ajal sertifitseerimisasutuse jaoks, et see saaks esitada kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud arvamuse.

Vahendite haldaja kinnitus koostatakse käesoleva määruse I lisas esitatud vormis ja see võib sisaldada reservatsioone, milles määratakse kindlaks võimaliku finantsmõju suurus. Reservatsioonide esitamise korral sisaldab kõnealune kinnitus ka puuduste kõrvaldamise kava ja selle rakendamise täpset ajakava.

2. Vahendite haldaja kinnitus põhineb toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi aastaringsel tõhusal järelevalvel.

Artikkel 4

Koordineeriv asutus

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 4 osutatud koordineeriv asutus on komisjoni ainuesindaja suhtlemisel asjaomase liikmesriigiga kõigis fondidega seotud küsimustes, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

a)	makseasutuste ülesannete ja tegevusega seotud teabe ja suuniste levitamine kõnelustele makseasutustele ja nende suuniste rakendamise eest vastutavatele asutustele ning kõnealuste suuniste ühtlustatum kohaldamine;

b)	määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 7 ja 102 osutatud teabe edastamine komisjonile;

c)	kõigi statistika ja kontrolli jaoks vajalike raamatupidamisandmete kättesaadavaks tegemine komisjonile.

2. Makseasutus võib täita ka koordineeriva asutuse ülesandeid tingimusel, et need kaks vastutusvaldkonda hoitakse lahus.

3. Koordineeriv asutus võib oma ülesannete täitmisel paluda vastavalt siseriiklikule korrale abi muudelt, eelkõige raamatupidamis- või tehniliste küsimustega tegelevatelt haldusasutustelt või -üksustelt.

4. Koordineeriva asutuse käsutuses olevate elektrooniliste andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus tagatakse iga üksiku koordineeriva asutuse haldusstruktuurile, personalile ja tehnoloogiakeskkonnale kohandatud meetmetega. Finants- ja tehnoloogiameetmed on proportsionaalsed tegeliku riskitasemega.

5. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ette nähtud teated edastatakse kohe pärast koordineeriva asutuse esmakordset akrediteerimist ja igal juhul enne koordineeriva asutuse vastutuses olevate kulude kandmist fondide arvele. Sellega koos esitatakse asutuse akrediteerimise tõend ning teave asutuse tegevusega seotud haldus-, raamatupidamis- ja sisekontrollitingimuste kohta.

Artikkel 5

Sertifitseerimine

1. Pädev asutus määrab määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 9 ette nähtud sertifitseerimisasutuse.

2. Sertifitseerimisasutus korraldab oma tööd tulemuslikult ja tõhusalt ning teostab kontrolle asjakohase ajakava raames, pidades silmas asjaomase eelarveaasta tehingute laadi ja ajastust.

3. Sertifitseerimisasutus koostab igal aastal oma arvamuse kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 lõikega 1.

Kõnealuses arvamuses tuginetakse käesoleva määruse artiklite 6 ja 7 kohaselt tehtud auditile.

4. Sertifitseerimisasutus koostab aruande oma töö tulemuste kohta. See aruanne hõlmab delegeeritud ülesandeid. Aruandes tuleb märkida, kas sellega hõlmatud ajavahemiku jooksul:

a)	makseasutus vastas akrediteerimiskriteeriumidele;

b)	makseasutuse menetluskorraga oli mõistlikult tagatud, et fondide rahastatavad kulud tehti vastavalt liidu eeskirjadele, tagades sellega, et raamatupidamiskirjete aluseks olevad tehingud olid õigus- ja korrapärased, ning kas on järgitud olukorra paranduseks antud soovitusi;

c)	käesoleva määruse artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruanded olid kooskõlas makseasutuse raamatupidamisarvestuse ja -dokumentidega;

d)	kuludeklaratsioonides ja sekkumistegevuse kokkuvõtetes kajastati fondide rahastatud meetmeid valdavalt tõeselt, täielikult ja korrektselt;

e)	liidu finantshuvid seoses ettemaksete, tagatiste, sekkumisvarude ja tagasinõutavate summadega olid nõuetekohaselt kaitstud.

Aruanne sisaldab ka teavet auditeerijate arvu ja kvalifikatsiooni, tehtud tööde, läbivaadatud tehingute arvu, saadud tulemuste tähtsuse ja usaldusväärsuse, kõikide avastatud vajakajäämiste ja nende kõrvaldamiseks antud soovituste kohta ning nii sertifitseerimisasutuse kui ka nende makseasutusesiseste ja -väliste auditeerimisorganite tegevuse kohta, kellelt sertifitseerimisasutus on osaliselt või täielikult saanud aruandes esitatud andmed.

Artikkel 6

Auditeerimispõhimõtted

1. Sertifitseerimisaudit tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandarditega.

2. Sertifitseerimisasutus koostab auditistrateegia, milles määratakse kindlaks sertifitseerimisauditi ulatus, aeg ja suund ning auditeerimise ja valimi moodustamise meetodid. Auditikava koostatakse iga auditeeritud eelarveaasta kohta, lähtudes prognoositavast auditiriskist. Taotluse korral esitab sertifitseerimisasutus komisjonile auditistrateegia ja -kava.

3. Auditi käigus teostatava testimisega tagatud mõistlik auditeerimiskindlus saavutatakse tänu kontrollisüsteemide hindamisele (sh vastavushindamine ja substantiivne kulude kontroll), mis hõlmab üksikasjalikke teste ja analüüsimeetodeid.

4. Komisjon kehtestab suunised, mis sisaldavad eelkõige järgmist:

a)	teostatava sertifitseerimisauditi põhjalikum selgitus ja sellekohased juhised;

b)	auditi käigus teostatava testimisega saavutatava mõistliku auditeerimiskindluse kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Auditeerimismeetodid

1. Sertifitseerimisauditiga seotud auditeerimismeetodid määratakse kindlaks artikli 6 lõikega 2 ettenähtud auditistrateegias.

2. Auditi eesmärkide saavutamiseks ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 lõikes 1 sätestatud arvamuse esitamiseks hõlmavad auditietapid süsteemiauditeid, substantiivset kontrolli ning majandusaruannete ja vahendite haldaja kinnituste kooskõlastava võrdlemise kontrolli.

3. Kulude substantiivne kontroll hõlmab raamatupidamiskirjete aluseks olevate tehingute õigus- ja korrapärasuse kontrolli lõplike toetusesaajate tasandil. Selleks võib sertifitseerimisasutus osaleda makseasutuse poolt tehtavates kohapealsetes järelkontrollides. Sertifitseerimisasutusel ei ole õigust osaleda makseasutuse poolt tehtavates esialgsetes kohapealsetes kontrollides, v.a olukord, kui füüsiliselt on võimatu makseasutuse tehtud algset kontrolli taaskontrollida. Substantiivse kontrolli korral võivad sertifitseerimisasutused kasutada valimi moodustamise integreeritud meetodit.

4. Komisjon näeb ette lisatingimused ja -suunised auditeerimismenetluste kavandamise, valimi integreeritud moodustamise ning tehingute kohapealse taaskontrolli kavandamise ja teostamise kohta artikli 6 lõikes 4 osutatud suuniste abil.

II PEATÜKK

FONDIDE FINANTSJUHTIMINE

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 8

Makseasutuste raamatupidamisarvestus

1. Iga makseasutus peab raamatupidamisarvestust, milles kajastatakse eranditult määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 ning artiklites 5 ja 43 osutatud kulusid ja tulusid ning talle vastavate kulude maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist. Kõnealune raamatupidamisarvestus peab võimaldama eraldada EAGFi ja EAFRD finantsandmeid ning neid eraldi esitada.

2. Nende riikide makseasutused, kus eurot ei ole veel kasutusele võetud, peavad raamatupidamisarvestuses summasid selles vääringus, milles kulud on tekkinud või tulu saadud. Kõigi kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks peavad nad siiski esitama vastavad andmed nii omavääringus kui ka eurodes.

3. EAFRD puhul peab maaelu arengu iga programmi jaoks määratud makseasutus toimingute kohta raamatupidamisarvestust kõikide programmide ja meetmete kohta. See arvestus hõlmab eelkõige järgmist:

a)	nõutavate siseriiklike kulude ja liidu makstud toetuse summa iga toimingu kohta;

b)	toetusesaajatelt tagasi nõutavad summad seoses avastatud eeskirjaeiramise või hooletusega;

c)	tagasi nõutud summad koos märkega algse toimingu kohta.

2. JAGU

EAGFi raamatupidamisarvestus

Artikkel 9

Teabe kättesaadavaks tegemine liikmesriikide poolt

Liikmesriigid koguvad andmeid ja esitavad igal nädalal komisjonile teabe tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusumma kohta järgmiselt:

a)	hiljemalt iga nädala kolmandal tööpäeval kuu algusest kuni eelmise nädala lõpuni tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe;

b)	kui nädal jaotub kahe kuu vahel, siis hiljemalt kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitleva teabe.

Artikkel 10

Liikmesriikide esitatav teave

1. Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktidega i ja ii saadavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt järgmise teabe ja järgmised dokumendid (kui käesoleva määruse artiklitest 11 ja 12 ei tulene teisiti):

hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmise kuu jooksul tekkinud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusummat käsitlev teave vastavalt näidisele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks, ning kogu teave, mis selgitab olulisi erinevusi käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt koostatud prognooside ja tegelikult tekkinud kulude või saadud sihtotstarbeliste tulude vahel;

b)	hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 3 osutatud kuludeklaratsioonid. Ajavahemikus 1.–15. oktoobrini tekkinud kuludest ja saadud sihtotstarbelistest tuludest teatatakse 27. oktoobriks.

2. Lõikes 1 punktis b osutatud kuludeklaratsioon sisaldab järgmist:

aruanne, mille iga makseasutus koostab vastavalt komisjoni poolt liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks tehtud näidisele ja mis on liigendatud vastavalt liidu eelarve liigendusele ning kulu- ja tululiikide kaupa ning mis põhineb liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud üksikasjalikul liigendusel ja hõlmab järgmist:

i)	eelmise kuu jooksul tekkinud kulud ja saadud sihtotstarbelised tulud,

ii)	alates eelarveaasta algusest kuni eelmise kuu lõpuni tekkinud kulude ja saadud tulude kogusumma;

iii)

prognoosid kulude ja sihtotstarbeliste tulude kohta, mis vastavalt asjaoludele hõlmavad:

—	üksnes jooksvat kuud ja kaht järgmist kuud;

—	jooksvat kuud, kaht järgmist kuud ja ajavahemikku eelarveaasta lõpuni;

iv)	vajaduse korral lisaandmed;

b)	kokkuvõte, mille asjaomane liikmesriik esitab kõikidele oma makseasutustele punktis a osutatud andmete kohta vastavalt näidisele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks;

c)	riikliku sekkumisega seotud kulusid ja tulusid tõendavad raamatupidamisandmed, nagu on osutatud artikli 19 lõikes 2.

3. Kogu käesolevas artiklis nõutav rahandusalane teave esitatakse eurodes.

Artikkel 11

Kulu- ja sihtotstarbeliste tulude deklaratsioonide suhtes kohaldatavad üldsätted

1. Ilma et see piiraks artiklis 12 osutatud riiklikku ladustamist käsitlevate kulu- ja tuludeklaratsioonide suhtes kehtivate erisätete kohaldamist, vastavad makseasutuste poolt konkreetse kuu kohta deklareeritud kulud ja sihtotstarbelised tulud selle kuu jooksul tegelikult toimunud maksetele või laekumistele.

Kõnealused kulud ja tulud võetakse EAGFi eelarves arvesse eelarveaasta N kohta.

Kuid:

kulusid, mida saab maksta enne, kui jõustub säte, mis võimaldab neid osaliselt või täielikult katta EAGFi kaudu, võib deklareerida üksnes:

—	kõnealuse sätte kohaldamisega samal kuul või

—	kõnealuse sätte kohaldamisele järgneval kuul;

b)	liikmesriigi poolt komisjonile võlgnetavad sihtotstarbelised tulud deklareeritakse sellel kuul, mille jooksul lõpeb liidu õigusaktidega ettenähtud vastavate summade maksmise tähtaeg;

raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuse kontrolli raames komisjoni poolt otsustatud korrektsioonid arvab komisjon otse maha või lisab otse igakuistele maksetele, millele on osutatud vastavalt artikli 33 lõikes 2 või artikli 34 lõikes 8. Liikmesriigid lisavad nendele korrektsioonidele vastavad summad siiski selle kuu kohta koostatud deklaratsiooni, mil korrektsioonid tehakse.

2. Kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid võetakse arvesse makseasutuse konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval. Maksete puhul võib siiski arvesse võtta ka kuupäeva, millal asjaomane asutus on maksedokumendi rahandusasutusele või toetusesaajale välja andnud ja saatnud. Iga makseasutus kasutab kogu eelarveaasta jooksul sama meetodit.

3. Lõike 1 kohaselt deklareeritavad kulud ja sihtotstarbelised tulud võivad sisaldada sama eelarveaasta varasemate kuude kohta deklareeritud andmete korrektsioone.

Kui sihtotstarbeliste tulude korrigeerimine tingib makseasutuse tasandil eelarverea kohta kulude negatiivse deklareerimise, kantakse ülemäärased parandused järgmisesse kuusse. Need korrigeeritakse vajaduse korral asjaomase aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel.

4. Täitmata jäänud maksekorraldused ning kontole debiteeritud, kuid hiljem uuesti krediteeritud maksed näidatakse raamatupidamisarvestuses mahaarvamisena selle kuu kuludest, mille jooksul on makseasutusele täitmatajäämisest või tühistamisest teatatud.

5. Kui EAGFi kaudu tehtavad maksed on koormatud nõuetega, loetakse need lõike 1 kohaselt täielikult sooritatuks:

a)	toetusesaajale veel võlgnetava summa tasumise kuupäeval, kui nõue on tasutud kuludest väiksem;

b)	hüvitamiskuupäeval, kui kulu on nõudest väiksem või võrdub sellega.

6. Kulude ja sihtotstarbeliste tuludega seotud kumulatiivseid andmeid, mida võib seostada konkreetse eelarveaastaga ja mis tuleb esitada komisjonile hiljemalt 27. oktoobriks, võib korrigeerida ainult aastaaruannetes, mis saadetakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktile iii.

Artikkel 12

Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide suhtes kohaldatavad erieeskirjad

1. Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide koostamisel võetakse arvesse neid kuu lõpuks makseasutuse raamatupidamisaruandes kajastatud toiminguid, mis on teostatud alates delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktis a kindlaks määratud eelarveaasta algusest kuni nimetatud kuu lõpuni.

2. See kuludeklaratsioon sisaldab käesoleva määruse artiklite 17 ja 18 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (11) artikli 4 kohaselt kindlaks määratud väärtusi ja summasid, mille makseasutused on kirjendanud toimingute teostamise kuule järgneva kuu jooksul.

Kuid:

a)	septembri jooksul teostatud toimingute puhul kirjendavad makseasutused väärtused ja summad hiljemalt 15. oktoobriks;

b)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud summade üldise vähenemise korral kirjendatakse summad nende kohta käivas otsuses esitatud kuupäeval.

Artikkel 13

Komisjoni makseotsus

1. Komisjon võtab käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punkti b kohaselt saadetud andmete alusel vastu otsuse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõike 3 kohaste igakuiste maksete tegemise kohta, ilma et see piiraks korrektsioonide tegemist järgmiste otsustega kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 51 ja 52 ning võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 41 kohaselt otsustatud vähendamisi ja peatamisi.

2. Kui liikmesriikide poolt järgmiseks eelarveaastaks teatatud kogukulud ületavad kolme neljandikku kõigist jooksva eelarveaasta assigneeringutest, tehakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 170 lõikes 3 osutatud esialgsed kulukohustused ja vastavad igakuised maksed proportsionaalselt esitatud kuludeklaratsioonide alusel kuni 75 % protsendi ulatuses jooksva eelarveaasta assigneeringutest. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

Artikkel 14

Rahaliste vahendite eraldamine liikmesriikidele

1. Igakuiste maksete kohta otsust tehes annab komisjon liikmesriikide käsutusse eelarveassigneeringute piires EAGFi kaudu rahastatavate kulude katteks vajalikud vahendid, millest on maha arvatud sihtotstarbelistele tuludele vastav summa, kandes need iga liikmesriigi poolt avatud kontole.

Kui sihtotstarbeliste tulude mahaarvamine komisjoni poolt makstavast summast toob liikmesriigi tasandil kaasa negatiivse summa, kantakse ülemäärase mahaarvamise summad järgmistesse kuudesse.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud konto nimetuse ja numbri komisjoni antud vormis.

Artikkel 15

Teavitamine riikliku sekkumise korral

1. Makseasutused edastavad komisjonile:

a)	komisjoni taotlusel delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõikes 7 osutatud dokumendid ja teabe ning täiendavad siseriiklikud haldussätted, mis on vastu võetud sekkumismeetmete kohaldamiseks ja haldamiseks;

b)	käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktiga b ette nähtud päevaks teabe riikliku ladustamise kohta vastavalt näidistele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

2. Teadete edastamiseks, teabevahetuseks ja riikliku sekkumisega seotud kulude kohta dokumentide koostamiseks kasutatakse artiklis 24 osutatud teabesüsteeme.

Artikkel 16

Makseasutuste poolt riikliku ladustamise kohta peetava raamatupidamisarvestuse sisu

1. Varude kohta delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt peetav raamatupidamisarvestus sisaldab järgmisi eraldi esitatud andmekategooriaid:

a)	tootekogused nende ladustamisele võtmise ja sellelt mahaarvamise hetkel, sõltumata sellest, kas tooteid füüsiliselt ümber paigutati või mitte;

kogused, mida kasutati enim puudust kannatavatele isikutele sellekohasest Euroopa abifondist tasuta jagamise korra alusel ja mille kohta peetakse raamatupidamisarvestust vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 4 lõike 3 sätetele, eristades koguseid, mis kantakse üle teisele liikmesriigile;

c)	kogused, mida kasutati proovide võtmiseks, eristades ostja võetud proove;

d)	kogused, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna ning mis müüakse lepingu alusel;

e)	kindlaksmääratavatel või -määramatutel põhjustel puuduvad kogused, sh need, mis ei ületa ametlikult lubatud hälvet;

f)	riknenud kogused;

g)	ülemäärased kogused;

h)	lubatavast hälbest suuremad puuduvad kogused;

i)	ladudesse saabunud tootekogused, mis ei vasta kehtestatud nõuetele ja mille arvelevõtmisest on keeldutud;

j)	iga kuu või majandusaasta lõpul laos olevad netokogused, mis kantakse üle järgmisesse kuusse või majandusaastasse.

2. Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohased finantsaruanded sisaldavad järgmist:

a)	käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud koguste väärtus, eristades ostetud ja müüdud koguste väärtust;

b)	käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tasuta jagamise korra alusel kasutatud või arvelevõetud koguste raamatupidamisväärtus;

c)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud rahastamiskulud;

d)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud kulud, mis on seotud materiaalsete toimingutega;

e)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud väärtuse langemise kulud;

f)	müüjatelt, ostjatelt või ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse artikli 20 lõikes 2;

g)	pärast aastainventuuri või pärast toodete sekkumisvahendina arvelevõtmise kontrolli toimuva otseturustamise tulud;

h)	tulud ja kulud, mis tekivad toodete väljastamisel ja on seotud käesoleva lõike punktis e osutatud väärtuse vähenemisega;

i)	muud kulu- ja tuluallikad, eelkõige need, mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktides c–g osutatud kogustele;

j)	keskmine raamatupidamisväärtus, väljendatuna vastavalt vajadusele kas tonni või hektoliitri kohta.

Artikkel 17

Riikliku sekkumisega seotud raamatupidamisarvestus

1. Artiklis 16 osutatud elementide raamatupidamisarvestust peetakse makseasutuste poolt tegelikult kindlaks tehtud koguste, väärtuste, summade ja keskmiste väärtuste või komisjoni kehtestatud standardsummade põhjal arvestatud väärtuste ja summade alusel.

2. Lõikes 1 osutatud kindlakstegemise ja arvestuste suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 VI ja VII lisas osutatud eeskirjadele kindlaks tehtud puuduvate või riknenud koguste laost väljaviimise kulusid võetakse arvesse ainult nende koguste ulatuses, mis tegelikult laost väljastati ja müüki suunati;

b)	ühest liikmesriigist teise transportimisel kadunud koguseid ei käsitata sihtliikmesriigis ladustatuna ja seega ei vasta nad standardsete sissetoomiskulude tingimustele;

c)	toodete transportimise või üleviimise korral kirjendatakse selleks kinnitatud määraga kehtestatud ladustamise ja laost väljaviimise kulud, kui nimetatud kulusid ei peeta liidu eeskirjade kohaselt transpordikulude lahutamatuks osaks;

d)	riknenud toodete müügist saadavaid võimalikke summasid ning teisi selle tehingu raames saadavaid võimalikke summasid EAGFi raamatupidamises arvesse ei võeta, kui selle kohta ei ole kehtestatud liidu õigusaktidega eraldi sätteid;

e)	kõik kindlakstehtud ülemäärased kogused kirjendatakse laoarvestusse miinusmärgiga koos puuduvate kogustega. Kõnealuseid koguseid võetakse arvesse lubatud hälbest suuremate koguste kindlaksmääramisel;

f)	proovid, v.a ostjate võetud proovid, kirjendatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 VII lisa punkti 2 alapunktile a.

3. Korrektsioonidest, mis komisjon teeb artiklis 16 osutatud andmetes jooksva majandusaasta kohta, teatatakse põllumajandusfondide komiteele. Nendest korrektsioonidest võib teatada liikmesriikidele seoses igakuise makseotsuse tegemise või selle puudumise korral raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsuse tegemise ajal. Makseasutused kannavad korrektsioonid raamatupidamisarvestusse kõnealuses otsuses sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 18

Kuupäevad, millal kulud, tulud ja toodete liikumine kantakse riiklikku sekkumist käsitlevasse raamatupidamisarvestusse

1. Eri kulu- ja tuluartiklid kantakse raamatupidamisarvestusse riikliku sekkumismeetme alusel tehtava materiaalse toimingu kuupäeval delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõikes 2 osutatud vahetuskursiga.

Seejuures kohaldatakse järgmistel juhtudel järgmisi kuupäevi:

a)	saadud või tagasinõutud summade puhul nende laekumise kuupäev, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides f ja g;

b)	materiaalsete toimingutega seotud kulude puhul nende tegeliku maksmise kuupäev, kui neid kulusid ei kaeta kokkuleppeliste summade alusel.

2. Toodete liikumise ja varude haldamise raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevaks on sekkumismeetmega seotud materiaalse toimingu kuupäev.

Seejuures kohaldatakse järgmistel juhtudel järgmisi kuupäevi:

a)	koguste puhul, mis saabuvad riiklikesse ladustamisvarudesse ilma ladustamiskohta muutmata, kuupäev, millal makseasutus komisjoni määruse (EL) nr 1272/2009 (12) artikli 31 lõike 2 ja artikli 33 kohaselt kõnealused tooted üle võtab;

b)	puuduvate, riknenud ja ülemääraste koguste kindlakstegemise kuupäev;

toodete laost tegeliku väljastamise kuupäev toodete lepingu alusel müügi korral selliste toodete puhul, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri tegemiseks või kontrolli läbiviimiseks teostatud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna;

d)	majandusaasta viimane päev kõikide delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 4 lõikes 2 osutatud lubatavast hälbest suuremate puuduvate koguste puhul.

Artikkel 19

Riikliku sekkumise raames rahastatav summa

1. Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste poolt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt koostatava ja peetava raamatupidamisarvestuse alusel, kust on debiteeritud ja kuhu on krediteeritud käesoleva määruse artiklis 16 osutatud mitmesugused kulu- ja tuluartiklid, ning vajaduse korral võetakse arvesse põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktide alusel kindlaks määratud kulusid.

2. Vastavalt asjaoludele kas makseasutused või koordineerivad asutused edastavad igal kuul ja aastal komisjonile artikli 10 lõike 1 punktis b sätestatud kuupäevaks ja artikli 30 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks teabe, mida on vaja riikliku ladustamise kulude rahastamiseks, ning riikliku ladustamisega seotud kulusid ja tulusid tõendava raamatupidamisarvestuse tabelite vormis (P-STO tabelid) vastavalt näidisele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 20

Riikliku sekkumise kulude ja tulude deklaratsioonid

1. EAGFi poolne rahastamine delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel on võrdne kuludega, mis arvutatakse makseasutuse teatatud sellise teabe alusel (millest on maha arvatud kõik sekkumismeetmetest saadavad tulud), mis on valideeritud komisjoni loodud teabesüsteemis ja mille makseasutus on lisanud käesoleva määruse artikli 12 kohaselt koostatud kuludeklaratsiooni.

2. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 kohaselt tagasi nõutud summad ning müüjatelt, ostjatelt ja ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, mis vastavad kõnealuse määruse artiklis 43 sätestatud kriteeriumidele, deklareeritakse EAGFi eelarves käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud tingimustel.

3. JAGU

EAFRD raamatupidamisarvestus

Artikkel 21

Rahastamisvajaduste prognoosimine

Maaelu arengu iga programmi kohta, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (13) artiklis 6, saadavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga ii komisjonile kaks korda aastas hiljemalt 31. jaanuariks ja 31. augustiks nende prognoositud summad, mida EAFRD peaks eelarveaastal rahastama. Lisaks saadavad liikmesriigid ka järgmise eelarveaasta ajakohastatud hinnangulised rahastamisvajadused.

Kõnealused prognoosid ja ajakohastatud hinnangud saadetakse struktureeritud andmete kujul teabesüsteemi SFC2014 kaudu, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 184/2014 (14) I peatükiga.

Artikkel 22

Kuludeklaratsioonid

1. Makseasutused deklareerivad määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 6 osutatud kõikide maaelu arengu programmide kulud.

Makseasutused täpsustavad igas kuludeklaratsioonis maaelu arengu iga programmi kohta järgmist:

a)	rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud, mille jaoks makseasutus on tegelikult maksnud EAFRD vastava toetussumma kõikidel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võrdlusperioodidel;

b)	lisateave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (15) teise osa IV jaotises osutatud rahastamisvahendite kohta;

c)	lisateave määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kohaste toetusesaajatele tehtud ettemaksete kohta;

d)	käesoleva artikli lõikes 2 osutatud jooksval perioodil tagasinõutud summad.

2. Kui komisjon on maaelu arengu programmi heaks kiitnud, edastavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga i talle oma kuludeklaratsioonid järgmisteks tähtaegadeks:

a)	hiljemalt 30. aprilliks kulude kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

b)	hiljemalt 31. juuliks kulude kohta ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. juunini;

c)	hiljemalt 10. novembriks kulude kohta ajavahemikul 1. juulist kuni 15. oktoobrini;

d)	hiljemalt 31. jaanuariks kulude kohta ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

Kõikide selliste kulude eest, mis on seotud makseasutuste poolt toetusesaajatele kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikega 2 summade maksmisega enne, kui kiidetakse heaks mõni maaelu arengu programm, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 6, vastutavad siiski liikmesriigid ja need kulud deklareeritakse komisjonile kõnealuse programmi vastuvõtmisele järgnevas esimeses kuludeklaratsioonis. Sama eeskirja kohaldatakse mutatis mutandis maaelu arengu programmi muutmise korral vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 11.

3. Makseasutused kirjendavad maaelu arengu programmidega seotud kuludeklaratsioonid struktuursete andmetena teabesüsteemis SFC2014, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 184/2014 I peatükiga.

4. Kui komisjon nõuab täiendavat kontrollimist seetõttu, et seoses arvestusperioodi kuludeklaratsiooniga tehakse kindlaks määrusega (EL) nr 1305/2013 ja selle alusel komisjonis vastu võetud õigusaktidega nõutud teabevahetuse puudulikkusest tingitud mittevastavusi, tõlgenduserinevusi või muid vasturääkivusi või kui on kindlaid tõendeid selle kohta, et kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud võivad olla seotud eeskirjade eiramisega, või kui maaelu arengu programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises võib esineda puudusi, esitab asjaomane liikmesriik komisjoni taotlusel täiendavad andmed kõnealuses taotluses kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mille pikkus sõltub probleemi tõsidusest.

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 5 kohase vahemaksetähtaja võib maksetaotluse kogu summa või osa suhtes katkestada alates andmete esitamise taotluse edastamise kuupäevast kuni nõutud teabe saamiseni, ent mitte kauemaks kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 83 lõikes 1 sätestatud maksimumperioodiks.

Kui asjaomane liikmesriik ei vasta taotluses osutatud tähtaja jooksul täiendava teabe nõudele või kui vastus loetakse mitterahuldavaks või kui sellest nähtub, et kohaldatavaid eeskirju on rikutud või et liidu vahendeid on vääralt kasutatud, võib komisjon maksed vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 peatada või neid vähendada.

5. Arvestusperioodil deklareeritud kulud võivad sisaldada sama eelarveaasta eelnevate aruandeperioodide andmete parandusi.

Selliseid konkreetse eelarveaastaga seotud kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid, mida ei ole kantud eespool lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud deklaratsioonidesse, võib korrigeerida ainult aastaaruannetes, mis saadetakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktile iii.

Artikkel 23

Väljamakstava summa arvutamine

1. Liidu toetus rahastamiskõlblikele avaliku sektori kuludele arvutatakse iga meetme ja iga võrdlusperioodi kohta kõnealuse perioodi esimesel päevas jõus oleva rahastamiskava alusel, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 8 lõike 1 punktis h. Arvutuses võetakse arvesse liidu toetuse korrektsioone, nagu on deklareeritud kõnealuse perioodi kuludeklaratsioonides.

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2 sätestatud piirmäära kohaldamist, kui liidu poolt maaelu arengu programmi jaoks makstud toetuse kogusumma ületab maaelu arengu meetme jaoks kavandatud kogusummat, vähendatakse makstavat summat kõnealuse meetme jaoks kavandatud summale. Sellest tulenevalt välja jäetud liidupoolset mis tahes toetust võib maksta hiljem, tingimusel et liikmesriik on esitanud kohandatud rahastamiskava ja komisjon on selle heaks kiitnud.

3. Vahendite olemasolust sõltuvalt kannab komisjon liidupoolse toetuse iga liikmesriigi poolt avatud konto(de)le.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viimase poolt esitatud vormis konto nimetuse või numbri.

4. JAGU

EAGFi ja EAFRD ühissätted

Artikkel 24

Teabe ja dokumentide elektrooniline vahetamine

1. Komisjon määrab kindlaks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 kohaseks komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks teavituseks ja konsulteerimiseks vajalikud teabesüsteemid, mille abil on võimalik dokumente ja teavet elektrooniliselt vahetada, ning kõnealuste süsteemide kohaldamiseks vajaliku korra. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealuste süsteemide rakendamise üldtingimused põllumajandusfondide komitee kaudu.

2. Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võimaldavad eelkõige töödelda järgmist:

andmed, mis on vajalikud finantstehinguteks, eelkõige need, mis on seotud makseasutuste igakuise ja -aastase raamatupidamisarvestusega, kulu- ja tuludeklaratsioonidega ning delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artiklis 3 ja käesoleva määruse artiklites 10, 11, 14, 15, 19, 20, 23 ja 29 osutatud teabe ja dokumentide edastamisega;

b)	ühist huvi pakkuvad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida igakuist ja -aastast raamatupidamisarvestust ning konsulteerida teavet ja dokumente, mis makseasutused peavad komisjonile esitama;

c)	liidu tekstid ja komisjoni suunised ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta vastavalt määrusele (EL) nr 1306/2013 akrediteeritud ja määratud asutuste poolt ning samuti asjaomaste õigusaktide ühtse kohaldamisega seotud suunised.

3. Komisjon teeb artiklites 10, 19, 20 ja 23 ning artikli 30 lõike 1 punktides a, b ja d osutatud dokumentide vormi ja sisu liikmesriikidele kättesaadavaks teabesüsteemi kaudu esitatavate näidistega.

Komisjon muudab ja ajakohastab neid näidiseid põllumajandusfondide komitee edastatud teabe alusel.

4. Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võivad sisaldada andmete sisestamiseks ning komisjoni poolt fondide kontode haldamiseks vajalikke vahendeid, samuti vahendeid kindlaksmääratud maksete arvestamiseks või selliste maksete arvestamiseks, mis nõuavad ühtsete meetodite kasutamist, eelkõige seoses finantstehingute kulude ja väärtuse langemisega.

5. Andmed finantstehingute kohta lõikes 1 osutatud teabesüsteemides edastab, sisestab ja ajakohastab makseasutuse vastutusel kas makseasutus ise või selleks volitatud asutus, vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 4 kohaselt akrediteeritud koordineeriva asutuse vahendusel.

6. Kui määruses (EL) nr 1306/2013 või kõnealuse määruse alusel komisjonis vastu võetud õigusaktides sätestatud dokument või menetlus nõuab volitatud isiku allkirja või kui isiku nõusolekut on vaja menetluse üheks või mitmeks etapiks, peavad nende dokumentide vahetamiseks loodud teabesüsteemid võimaldama isiku selgelt identifitseerida ja tagama kooskõlas liidu õigusaktidega piisava kindluse, et nende dokumentide sisu, sealhulgas menetluse etapid, jäävad muutmatuks. Seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktides i ja iii osutatud kuludeklaratsioonidega ja vahendite haldaja kinnitusega, mis lisatakse aastaruannetele, säilitavad makseasutused või vajaduse korral kõnelause määruse artikli 7 lõigete 2 ja 4 kohaselt akrediteeritud koordineerivad asutused esitatud dokumendid nende algvormis ka elektrooniliselt.

7. Elektroonilisi ja digitaalseid dokumente tuleb säilitada artiklis 32 sätestatud kogu tähtaja jooksul.

8. Teabesüsteemi mittetoimimise või püsiühenduse puudumise korral võib liikmesriik, olles eelnevalt komisjoniga kokku leppinud, saata dokumendid muus komisjoni kindlaksmääratud vormis ja tingimustel.

Artikkel 25

Maksmise peatamine teabe hilinenud esitamise korral

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 3 osutatud rakendusaktides, millega määratakse kindlaks igakuised maksed või kõnealuse määruse artiklis 36 osutatud vahemaksed, võetakse arvesse kõnesoleva määruse artikli 42 kohast maksete peatamist.

Artikkel 26

Satelliidifotode hankimine

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 21 kohaldamisel teavitab iga liikmesriik komisjoni hiljemalt iga aasta 1. novembriks järgmisest:

a)	kas ta soovib, et komisjon hangib kontrollideks ja/või põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamiseks vajalikud satelliidifotod;

b)	kontrollitava pindala ja kavandatud kontrollipiirkondade arv.

2. Liikmesriigid, kes paluvad komisjonil hankida satelliidifotod, määravad koos komisjoniga enne lõikes 1 osutatud teabe edastamisele järgnevat 15. jaanuari lõplikult kindlaks kõnealuste fotodega hõlmatud piirkonnad ja nende fotode saamise ajakava.

3. Komisjon annab saadud satelliidifotod liikmesriikide volitatud esindajatele tasuta. Need esindajad peavad järgima tarnijatega sõlmitud lepingute autoriõigusesätteid ja tagastama fotod pärast töö lõpetamist.

4. Kui kõik liikmesriikidelt saadud taotlused ületavad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 21 kohaldamiseks ette nähtud eelarve, teeb komisjon olemasolevate rahaliste vahendite kõige tõhusamat kasutamist eesmärgiks seades otsuse satelliidifotode arvu vähendamise kohta.

III PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

1. JAGU

Võlgade sissenõudmine

Artikkel 27

Alusetute maksete tagasinõudmisel kohaldatav intress

1. Kui põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ei ole teisiti ette nähtud, arvutatakse intress eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjena tagasinõutavatelt alusetutelt maksetelt sellise ajavahemiku kohta, mis jääb toetusesaajale esitatud tagasinõudekorraldusel märgitud maksetähtaja ja tagasimaksmise või mahaarvamise kuupäeva vahele. Maksetähtaeg võib olla kuni 60 päeva pärast tagasinõudekorralduse esitamist.

2. Kohaldatav intressimäär ei ole mingil juhul väiksem kui liikmesriigi õiguse kohaselt võrreldavate alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise või tagasinõuete kogumise korral kehtiv intressimäär.

Artikkel 28

Sissenõudmine tasaarvestuse kaudu

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale.

2. JAGU

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

Artikkel 29

Raamatupidamise aastaaruannete sisu

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunkti iii kohased raamatupidamise aastaaruanded sisaldavad järgmist:

a)	kõnealuse määruse artiklis 43 osutatud sihtotstarbelised tulud;

b)	EAGFi kulud pärast kõikide eelarveaasta lõpus tagasinõudmata alusetute maksete, k.a võimalikud intressid, mahaarvamist (v.a käesoleva artikli punktis f osutatud summad), summeerituna liidu eelarve punktide ja alapunktide kaupa;

EAFRD kulud programmide, meetmete ja konkreetsete osalusmäärade kaupa. Kulude aastaaruanded peavad sisaldama ka teavet tagasinõutud summade kohta. Kui programm on lõpetatud, tuleb kõik eelarveaasta lõpus tagasinõudmata alusetud maksed, k.a võimalikud intressid, (v.a käesoleva artikli punktis f osutatud summad) kõnealuse eelarveaasta kuludest maha arvata;

punktide ja alapunktide kaupa või EAFRDga seoses programmide, meetmete, konkreetsete osalusmäärade ja sihtvaldkondade kaupa koostatud tabel erinevuste kohta aastaaruandes deklareeritud kulude ja sihtotstarbeliste tulude ning nende kulude ja sihtotstarbeliste kulude vahel, mis on deklareeritud sama aja kohta dokumentides, millele osutatakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b seoses EAGFiga ja käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 seoses EAFRDga, ning selgitus iga erinevuse kohta;

e)	eraldi asjaomase liikmesriigi ja liidu kantavad vastavad summad kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 54 lõikega 3;

tabel määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (16) artikli 1 lõike 2 kohaselt eeskirjade eiramise tagajärjel alusetult makstud ja eelarveaasta lõpus veel tagasinõutavate summade kohta, sealhulgas põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ettenähtud võimalikud karistused koos intressidega vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud näidisele;

g)	väljavõte võlgnike registrisse kantud tagasinõutavatest ning EAGFi või EAFRD arvele kantavatest summadest, k.a võimalikud karistused ja intressid, (v.a käesoleva artikli punktides b, c ja f osutatud summad) vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud näidisele;

h)	kokkuvõte sekkumistegevusest ning teade sekkumisvarude koguste ja paiknemise kohta eelarveaasta lõpus;

i)	kinnitus selle kohta, et kulusid, sihtotstarbelisi tulusid ja üksikasjalikke andmeid sekkumisvarude kõigi ümberpaigutuste kohta säilitatakse makseasutuse elektroonilises andmebaasis ja raamatupidamisandmetes;

lõppbilanss eelarveaasta lõpus kasutamata/kontrollimata ja heakskiitmata kumuleeritud ettemaksete kohta, mida liikmesriigid on teinud toetusesaajatele; see esitatakse seoses EAGFiga meetmete kaupa ja seoses EAFRDga programmide kaupa, sealhulgas viimase puhul koos finantsvahenditega. Finantsvahendite puhul hõlmab lõppbilanss komisjoni makstud summasid, mida liikmesriigid ei ole kasutanud lõppsaajatele toetuse maksmiseks ega eraldanud tagatislepingutele vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 1.

Artikkel 30

Teabe edastamine

1. Raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 51 peavad liikmesriigid komisjonile saatma järgmised dokumendid:

a)	raamatupidamise aastaaruande kirjed, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 29;

b)	sertifitseerimisasutuse või -asutuste arvamused ja aruanded, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 3 ja 4;

c)	kõiki statistika ja kontrolli jaoks vajalikke raamatupidamisandmeid kajastav täielik dokumentatsioon;

d)	vahendite haldaja kinnitus, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 3.

2. Lõikes 1 osutatud dokumendid ja raamatupidamisandmed esitatakse komisjonile hiljemalt kõnesolevates dokumentides ja andmetes käsitletavale eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Kõnealuse lõike punktides a, b ja d osutatud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris koos elektroonilise koopiaga vastavalt vormile ja tingimustele, mille kehtestab komisjon vastavalt artiklile 24.

3. Komisjoni taotlusel või liikmesriigi algatusel võib komisjonile saata lisateavet asjaomase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kindlaks teabe edastamiseks vajalikust töömahust lähtuvalt. Sellise teabe puudumise korral võib komisjon aruandeid kontrollida ja need heaks kiita tema käsutuses olevate andmete alusel.

4. Komisjon võib rahuldada põhjendatud taotluse pikendada teabe edastamise tähtaega, kui see taotlus esitatakse talle enne edastamistähtaja lõppu.

Artikkel 31

Raamatupidamisandmete vorm ja sisu

1. Artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud raamatupidamisandmete vorm ja sisu ning nende andmete edastamine komisjonile on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 991/2013 (17).

2. Komisjon kasutab raamatupidamisandmeid ainult selleks, et:

a)	täita oma ülesandeid raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames vastavalt määrusele (EL) nr 1306/2013;

b)	jälgida põllumajandussektori arengut ja koostada prognoose.

Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on oma ülesannete täitmiseks juurdepääs kõnealusele teabele.

3. Kogutud raamatupidamisandmetes sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse üksnes lõikes 2 nimetatud eesmärgil. Kui komisjon kasutab raamatupidamisandmeid lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud eesmärgil, muudab komisjon sellised andmed anonüümseks ning töötleb neid kõiki vaid koos.

4. Asjaomased isikud adresseerivad igasugused isikuandmete töötlemist käsitlevad järelepärimised komisjonile vastavalt IV lisas sätestatud korrale.

5. Komisjon tagab raamatupidamisandmete konfidentsiaalsuse ja säilitamise turvalisuse.

Artikkel 32

Raamatupidamisandmete säilitamine

1. EAGFi rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad alusdokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal komisjon määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt asjaomase eelarveaasta aruandeid kontrollib ja need heaks kiidab.

2. EAFRD rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad alusdokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal makseasutus on teinud lõppmakse.

3. Eeskirjade eiramise või hooletuse korral peavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavad alusdokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast aastat, millal summad toetusesaajatelt täielikult tagasi nõutakse ja fondide arvele kantakse või millal määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt määratakse kindlaks tagasinõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed.

4. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 52 ette nähtud vastavuskontrolli korral peavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud alusdokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt üks aasta pärast selle kontrolli lõpetamise aastat või kui vastavuse kontrolli otsust menetletakse Euroopa Kohtus, siis üks aasta pärast kõnealuse menetluse lõpetamise aastat.

5. Lõigetes 1–4 osutatud tõendavad alusdokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad paberkandjal, elektrooniliselt ja/või mõlemal viisil.

Dokumente võib säilitada üksnes elektrooniliselt sel juhul, kui asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt on riigisisese kohtumenetluse aluseks olevate tehingute tõenditena lubatud kasutada elektroonilisi dokumente.

Kui dokumente säilitatakse üksnes elektrooniliselt, peab asjaomane süsteem vastama delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 I lisa 3. jao punktile B.

Artikkel 33

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1. Komisjoni otsuses määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 51 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tuleb kindlaks määrata igas liikmesriigis asjaomasel eelarveaastal tehtud kulusummad, mis käesoleva määruse artiklis 29 osutatud raamatupidamise aastaaruannete alusel võib kanda fondide arvele, ning kõik vähendamised ja peatamised vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41.

Otsuses määratakse kindlaks ka summad, mida liit ja asjaomane liikmesriik rahastavad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt.

Seoses EAFRDga peavad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses kindlaksmääratud summad sisaldama vahendeid, mida asjaomased liikmesriigid võivad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 56 teise lõigu kohaselt ümber jaotades uuesti kasutada.

2. EAGFi puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või liikmesriigile maksta, lahutades asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liidab summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul tekkinud kuludega.

EAFRD puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või talle maksta, lahutades asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest esimesest maksest või liidab summa sellisele esimesele maksele, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohane otsus on vastu võetud.

3. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile hiljemalt enne eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilli tema esitatud teabe kontrollimise tulemused ja lisab oma muudatusettepanekud.

4. Kui komisjon ei saa asjaomasest liikmesriigist tulenevatel põhjustel selle liikmesriigi raamatupidamisarvestust enne järgneva aasta 31. maid kontrollida ja heaks kiita, teatab komisjon kõnealusele liikmesriigile lisakontrollidest, mis ta kavatseb teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 47.

5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 kohaste sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 34

Vastavuse kontroll

1. Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega, määrab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad kindlaks oma järelduste põhjal ja võtab arvesse liikmesriikidelt saadud teavet, tingimusel et see teave esitatakse õigel ajal vastavalt komisjoni kehtestatud tähtaegade jooksul määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt tehtud vastavuskontrolli raames ja kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Kui komisjon avastab tänu uurimisele, et tehtud kulutused ei ole liidu eeskirjadega kooskõlas, edastab ta kontrollimise tulemused asjaomasele liikmesriigile ja täpsustab vajalikud parandusmeetmed, et edaspidi tagada eeskirjadele vastavus, ja märgib finantskorrektsioonide esialgse suuruse, mis tema arvates menetluse selles etapis on vastavuses tema järeldustega. Neli kuud pärast vastamistähtaja möödumist kutsub komisjon liikmesriigi kahepoolsetele läbirääkimistele. Sellekohases teates osutatakse käesolevale artiklile.

Liikmesriik peab vastama kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Liikmesriik võib oma vastuses eelkõige:

a)	tõendada komisjonile, et mittevastavuse tegelik ulatus või fondidele kaasnev risk on komisjoni hinnatust väiksem;

b)	teatada komisjonile liidu eeskirjade järgimise tagamiseks võetavad parandusmeetmed ja nende jõustumise kuupäeva.

Põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada kahekuulise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra. Taotlus tuleb komisjonile adresseerida enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Kui liikmesriik leiab, et kahepoolseid läbirääkimisi ei ole vaja, teavitab ta sellest komisjoni eespool nimetatud teate kaudu.

3. Kahepoolsetel läbirääkimistel püüavad pooled kokku leppida vajalikes meetmetes ning eeskirjade rikkumise raskusastme ja liidule tekitatud rahalise kahju hindamises.

Komisjon koostab 30 tööpäeva jooksul kahepoolsete läbirääkimiste protokolli ja saadab selle liikmesriigile. Liikmesriik võib saata komisjonile oma märkused 15 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaamist.

Komisjon edastab liikmesriigile kuus kuud pärast kahepoolsete läbirääkimiste protokolli saatmist ametlikult järeldused, mis on tehtud vastavuskontrolli raames saadud teabe alusel. Teates esitatakse hinnang määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 ja delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 12 kohaselt liidu rahastamisest välja jäetavate kulude kohta. Komisjoni teates viidatakse käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1.

4. Kui liikmesriik on kasutanud artiklis 40 osutatud lepitusmenetlust, teeb komisjon oma järeldused liikmesriigile teatavaks hiljemalt kuus kuud pärast:

a)	lepitusorgani aruande saamist või

b)	liikmesriigilt artikli 40 lõike 3 teise lõigu kohase tähtaja jooksul lisateabe saamist, tingimusel et käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks asjaomaste tähtaegade jooksul peab komisjonil olema kogu teave, mis on konkreetses menetlusetapis oluline. Kui komisjon leiab, et teave ei ole piisav, võib ta lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul igal ajal:

a)	küsida liikmesriigilt lisateavet, mille liikmesriik peab saatma kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist, ja/või

b)	teatada liikmesriigile oma kavatsusest teha lisakontrollkäik vajalike kontrollide teostamiseks.

Sel juhul algavad lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad uuesti kas pärast seda, kui komisjon on nõutud lisateabe kätte saanud, või alates lisakontrollkäigu viimasest päevast.

6. Hinnates liidu rahastamisest väljajäetavaid kulusid, võib liikmesriigi teavet, mis on saadetud pärast lõike 3 teises lõigus osutatud komisjoni ametlikku teadet, võtta arvesse üksnes juhul, kui:

a)	see on vajalik selleks, et liidu eelarvele tekkinud finantskahju oluliselt suuremaks ei hinnataks, ja

b)	kui teabe hilisem esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud välisteguritega ega takista komisjoni võtmast õigel ajal vastu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast otsust.

7. Komisjon võtab pärast käesoleva määruse artikli 34 lõike 3 või 4 kohaselt liikmesriikidele järelduste edastamist vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 alusel vastu otsuse või mitu otsust liidu eeskirjade rikkumisega seotud kulude väljajätmise kohta liidu rahastamisest. Komisjon võib teha järjestikuseid vastavuskontrolle seni, kuni liikmesriik on parandusmeetmed tegelikult rakendanud.

8. Seoses EAGFiga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt tehtud otsusele järgneval teisel kuul tehtud kuludega seotud kuumaksetest.

Seoses EAFRDga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised maksest, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohane otsus on vastu võetud.

Liikmesriigi taotlusel ja pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega võib komisjon siiski otsustada määrata mõne teise tähtaja mahaarvamise tegemiseks või lubada tagasimakseid teha osamaksetena lähtuvalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt vastu võetud rakendusakti lisatud mahaarvamise tähtsusest.

9. Komisjon võib nõuetekohastel juhtudel, millest teatatakse asjaomasele liikmesriigile, pikendada lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemikke.

10. Lõikeid 1–9 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 kohaste sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 35

Otsus mitte alustada ega jätkata uurimist vastavuskontrolli raames

1. Komisjon võib otsustada määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, kui ta leiab, et artikli 34 lõikes 2 osutatud uurimise tulemusel kindlaks tehtud mittevastavuse eest määratav võimalik finantskorrektsioon ei ületa 50 000 eurot ja moodustab vähem kui 2 % asjaomastest kuludest või tagasinõutavatest summadest.

2. Kui komisjon vähendab igakuiseid makseid vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 lõikele 1, võib ta otsustada kõnealuse määruse artikli 52 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, tingimusel et asjaomasel liikmesriigil ei ole kõnesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohase menetluse raames vastuväiteid käesoleva lõike kohaldamise suhtes.

Artikkel 36

Lepitusorgan

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 52 ette nähtud vastavuskontrolli tegemiseks luuakse lepitusorgan. Lepitusorganil on järgmised ülesanded:

a)	vaadata läbi kõik juhtumid, mille on lepitusorganile esitanud liikmesriik, kes on saanud komisjonilt käesoleva määruse artikli 34 lõike 3 teise lõigu kohase ametliku teate, sealhulgas hinnangulised kulud, mis komisjon kavatseb liidu rahastamisest välja jätta;

b)	püüda lähendada komisjoni ja asjaomase liikmesriigi lahknevaid seisukohti;

c)	koostada uurimise lõpus lepitustegevuse tulemuste aruanne, millele lisatakse organi arvates vajalikud märkused, kui kõik vaidlusküsimused või osa neist jäävad lahendamata.

Artikkel 37

Lepitusorgani koosseis

1. Lepitusorgan koosneb vähemalt viiest liikmest, kes valitakse tunnustatud isikute hulgast, kelle sõltumatus on igati tagatud ja kes on pädevad ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu rahastamise või finantsauditi alases töös.

Kõnealused isikud peavad olema eri liikmesriikide kodanikud.

2. Komisjon määrab eesistuja, liikmed ja asendusliikmed ametisse esialgu kolmeks aastaks pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega.

Ametiaega võib pikendada korraga üksnes ühe aasta võrra ja sellest tuleb teavitada põllumajandusfondide komiteed. Kui ametisse nimetatav eesistuja on juba lepitusorgani liige, on tema esialgne ametiaeg eesistujana kolm aastat.

Eesistuja, liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3. Lepitusorgani liikmete töö tasustamisel võetakse arvesse aega, mis neil tuleb ülesandele pühendada. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjoni kehtivatele personalieeskirjadele.

4. Eesistuja ja liikmed jäävad pärast ametiaja lõppu ametisse seni, kuni nad asendatakse või uuesti ametisse nimetatakse.

5. Komisjon võib pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega vabastada ametist liikmed, kes ei vasta enam lepitusorgani kohustuste täitmiseks esitatavatele tingimustele või keda mingil põhjusel ei saada kätte määramata aja jooksul.

Ülejäänud aja ametiajast, milleks asjaomane liige ametisse määrati, asendab teda sel juhul asendusliige ning sellest teatatakse põllumajandusfondide komiteele.

Kui eesistuja ametiaeg lõpetatakse, määrab komisjon pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega liikme, kes täidab eesistuja kohustusi ülejäänud aja ametiajast, milleks eesistuja ametisse määrati.

Artikkel 38

Lepitusorgani sõltumatus

1. Lepitusorgani liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult, taotlemata ja võtmata vastu juhiseid komisjonilt, valitsustelt või asutustelt.

Liikmed ei osale lepitusorgani töös ega kirjuta alla aruandele, kui nad on varasemas ametis olnud isiklikult seotud käsitletava juhtumiga.

2. Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 287 kohaldamist, ei avalikusta lepitusorgani liikmed teavet, mis on neile teatavaks saanud lepitusorganis töötamise ajal. Selline teave on konfidentsiaalne ja selle suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 39

Töökord

1. Lepitusorgani istungid toimuvad komisjoni asukohas. Eesistuja valmistab töö ette ja korraldab seda. Tema puudumise korral ja ilma et see piiraks artikli 37 lõike 5 esimese lõigu kohaldamist, täidab eesistuja kohustusi lepitusorgani vanim liige.

Lepitusorganile osutab sekretariaaditeenuseid komisjon.

2. Ilma et see piiraks artikli 38 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, tuleb aruanded heaks kiita kohalviibivate liikmete absoluutse häälteenamusega; organ on otsustusvõimeline, kui nõupidamiste kvoorumiks on kolm liiget.

Aruandele kirjutavad alla eesistuja ja liikmed, kes on nõupidamistest osa võtnud. Aruannetele annab kaasallkirja sekretariaadi liige.

Artikkel 40

Lepitusmenetlus

1. Liikmesriik esitab juhtumi lepitusorganile läbivaatamiseks 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud komisjonilt artikli 34 lõike 3 teises lõigus osutatud ametliku teate, ja saadab põhjendatud lepitustaotluse lepitusorgani sekretariaadile.

Järgitava menetluskorra ja sekretariaadi aadressi teatab liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee.

2. Lepitustaotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui summa, mida komisjoni teatele vastavalt kavatsetakse liidu rahastamisest välja jätta:

a)	on üle ühe miljoni euro või

b)	moodustab vähemalt 25 % liikmesriigi kogukulutustest aasta jooksul asjaomase eelarvepunkti raames.

Kui liikmesriik on asja varasema arutamise käigus põhjendatult väitnud, et juhtum on seotud liidu kohaldamise põhimõttelise küsimusega, võib lepitusorgani eesistuja tunnistada lepitustaotluse vastuvõetavaks. Taotlust ei võeta vastu, kui küsimus on üksnes õiguslikus tõlgenduses.

3. Lepitusorgan teostab uurimise nii mitteametlikult ja kiiresti kui võimalik, tuginedes üksnes artikli 34 lõike 3 kohaselt ametlike järelduste teatavaks tegemise ajal komisjoni käsutuses olevale tõendusmaterjalile ning kuulates komisjoni ja asjaomased riigiasutused erapooletult ära.

Kui liikmesriik peab siiski vajalikuks esitada oma lepitustaotluses teavet, mis ei olnud komisjonile edastatud, võib lepitusorgan paluda komisjonil hinnata kõnealust uut teavet üksnes juhul, kui artikli 34 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud. Teave edastatakse komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast artikli 36 punktis c osutatud aruande saatmist.

4. Kui lepitusorgan nelja kuu jooksul pärast juhtumi esitamist ei suuda komisjoni ja liikmesriigi seisukohti lepitada, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

Artikli 36 punktis c osutatud aruandes esitatakse põhjendused, miks seisukohti ei suudetud lepitada. Selles märgitakse, kas menetluse käigus jõuti osalisele kokkuleppele ja kas lepitusorgan palub komisjonil vastavalt lõike 3 teisele lõigule hinnata uut teavet.

Aruanne saadetakse:

a)	asjaomasele liikmesriigile;

b)	komisjonile läbivaatamiseks enne järelduste saatmist liikmesriikidele;

c)	teistele liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee raames.

IV PEATÜKK

KONTROLLIEESKIRJAD

1. JAGU

Üldeeskirjad

Artikkel 41

Kohapealsete kontrollide arvu vähendamine

1. Liikmesriigid võivad otsustada alandada kohapealsete kontrollide miinimummäära kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikega 5, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

sertifitseerimisasutus on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohaselt esitanud arvamuse, milles kinnitatakse sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ja asjaolu, et asjaomase andmekogumi veamäär on alla olulisuse piirmäära 2,0 % vähemalt kahel järjestikusel eelarveaastal, mil vähendatud kontrollimäära kavatsetakse kohaldada;

b)	komisjon ei ole asjaomast liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohase sertifitseerimisasutuse esitatud, käesoleva lõigu punktis a osutatud tõendit heaks kiita; ning

komisjon

i)	ei ole asjaomast liikmesriiki määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt teavitanud asjaomase üksikabikava või meetme kontrollisüsteemi puudusest või

ii)	on käesoleva määruse artikli 34 kohaldamisel rahul asjaomase liikmesriigi võetud parandusmeetmetega, kui seda liikmesriiki on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt teavitatud asjaomase üksikabikava või meetme kontrollisüsteemi puudusest, ja kui kõnealust liikmesriiki on sellest teavitatud.

2. Liikmesriik võib otsustada vähendada kohapealsete kontrollide miinimummäära kooskõlas valdkondlikes õigusaktides sätestatud tasemetega ja vajaduse korral lisatingimustega.

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma otsusest vähendada kohapealsete kontrollide arvu kohe pärast sellise otsuse tegemist. Kõnealune teave sisaldab järgmist:

a)	asjaomane toetuskava või -meede;

b)	vähendatud miinimummääraga kohapealsete kontrollide tegemise ajavahemik;

c)	kohapealsete kontrollide vähendatud miinimummäära kohaldamine.

3. Kui lõikes 1 kehtestatud mis tahes kumulatiivsetest tingimustest või valdkondlikes õigusaktides sätestatud mis tahes lisatingimustest ei peeta enam kinni, tühistavad liikmesriigid oma otsuse alandada kohapealsete kontrollide miinimummäära ja kohaldavad alates järgmisest taotlusaastast põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ette nähtud miinimummäära.

2. JAGU

Tehingute kontrollimine

Artikkel 42

Liikmesriikide tehtav kontroll

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 80 lõike 1 kohaselt kontrollitakse ettevõtjate äridokumente süstemaatiliselt igal käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontrolliperioodil. Sellise kontrolliga on hõlmatud vähemalt pooled ettevõtjatest, kelle laekumiste või maksete või nende summa EAGFi rahastamissüsteemi kohaselt ületab 150 000 eurot EAGFi eelarveaastal, mis eelneb asjaomase kontrolliperioodi algusele.

2. Igal kontrolliperioodil valivad liikmesriigid, ilma et see piiraks nende kohustusi seoses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 80 lõikega 1, riskianalüüsi põhjal kontrollitavad ettevõtjad kõigi meetmete kohta, niivõrd kui see on teostatav. Liikmesriigid edastavad komisjonile oma taotlused riskianalüüsi tegemiseks vähemalt kuus kuud enne kontrolliperioodi algust. Taotlustes esitatakse kogu asjaomane teave analüüsiks kasutatava lähenemisviisi, tehnika ja andmete kohta, samuti tehtavate kontrollide kriteeriumide ja eeldatava rakendusmeetodi kohta. Taotlus koostatakse vastavalt käesoleva määruse V lisale. Liikmesriigid võtavad arvesse riskianalüüsi taotluse kohta tehtud märkusi, mis komisjon esitab kaheksa nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist.

3. Seoses meetmetega, mille puhul liikmesriik ei pea riskianalüüsi kasutamist vajalikuks, kontrollitakse kohustuslikult kõiki ettevõtjaid, kelle puhul on EAGFi rahastamissüsteemi raames laekunud summade või tehtud maksete või kõnealuse kahe summa väärtus ületanud 350 000 eurot ning keda ei ole käesoleva määruse ega määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaselt kontrollitud kummagi eelmise kontrolliperioodi jooksul.

4. Kontrolliperiood kestab alates 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini. Kontroll hõlmab vähemalt 12kuulist ajavahemikku, mis lõpeb eelmise kontrolliperioodi jooksul; seda võib pikendada liikmesriikide kindlaksmääratavateks ajavahemikeks, mis eelnevad või järgnevad kõnealusele 12kuulisele ajavahemikule.

Artikkel 43

Juurdepääs äridokumentidele

Ettevõtjad säilitavad äridokumente vähemalt kolm aastat alates selle aasta lõpust, mille jooksul need on koostatud. Liikmesriigid võivad ette näha pikema dokumentide säilitamise tähtaja.

Artikkel 44

Ühismeetmed

Omal algatusel või liikmesriigi ettepanekul võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega otsustada kooskõlastada ühismeetmeid, mis hõlmavad vähemalt kahe liikmesriigi vahelist vastastikust abistamist, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 1.

Artikkel 45

Vastastikune abi

1. Makse sooritamise EAGFi eelarveaastale järgneva esimese kolme kuu jooksul saadavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 1 osutatud ettevõtjate loetelu kõikidele liikmesriikidele, kus sellised ettevõtjad asuvad. Loetelu peab sisaldama kõiki vajalikke üksikasju, et sihtliikmesriik saaks kindlaks teha asjaomased ettevõtjad ja täita oma kontrollikohustusi. Sihtliikmesriigid vastutavad selliste ettevõtjate kontrolli eest vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 80. Komisjonile saadetakse iga loetelu koopia.

Liikmesriik, kellele makse laekub või kes makse teeb, võib taotleda liikmesriigilt, kus ettevõtja asub, teatavate loetelus olevate ettevõtjate kontrollimist vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 80, põhjendades taotlust ja viidates eelkõige ettevõtjaga seotud riskidele.

Taotluse saanud liikmesriik võtab nõuetekohaselt arvesse ettevõtjaga seotud riske, millest teatatakse taotluse esitanud liikmesriigile.

Taotluse saanud liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki pärast taotluse vastuvõtmist võetud meetmetest. Kui loetellu kantud ettevõtjat kontrollitakse, teatab taotluse saanud ja kontrolli teostanud liikmesriik kõnealuse kontrolli tulemused taotluse esitanud liikmesriigile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kontrolliperioodi lõppu.

Komisjonile saadetakse selliste taotluste kohta ülevaade kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu. Komisjon võib nõuda iga üksiktaotluse koopiat.

Esimeses lõigus osutatud ettevõtjate loetelu koostatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

2. Määruse (ELÜ) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 2 osutatud ettevõtjate loetelu koostatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

3. Lõike 1 teise lõigu ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõike 3 kohane liikmesriigi taotlus kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuvat ettevõtjat koostatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

4. Teave lõike 1 teises lõigus ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollitulemuste kohta koostatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

5. Ülevaade lõike 1 viiendas lõigus ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 83 lõikes 3 osutatud taotlustest, sealhulgas kontrollitulemused, koostatakse käesoleva määruse X lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

6. Lõike 1 kohane teave esitatakse elektrooniliselt rakendusmääruse (EL) nr 991/2013 II lisa 2. jaos esitatud vormis.

Artikkel 46

Iga-aastased kavad ja aruanded

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 84 osutatud iga-aastased kontrollikavad koostatakse käesoleva määruse XI lisas esitatud näidisvormi kohaselt.

2. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõikes 1 osutatud aastaaruandes esitatakse teave kõigi esinenud raskuste kohta ja kirjeldatakse nende raskuste ületamiseks võetud meetmeid ja vajaduse korral parandusettepanekuid.

Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisega seotud selliste aspektide kohta, mis on loetletud käesoleva määruse XII lisas ja sätestatud selgelt määratletud jagudes kõnealuses lisas osutatud pealkirjade all.

3. Käesoleva artikli ja artikli 45 alusel esitatavad andmed võib edastada paberil või elektrooniliselt sellises vormis, mille lepivad omavahel kokku saatja ja vastuvõtja.

4. Igal aastal hindab komisjon tehtud edusamme määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 109 osutatud iga-aastases finantsaruandes fondide juhtimise kohta.

Artikkel 47

Eriasutused

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 85 osutatud eriasutused vastutavad lisaks kõnealuses artiklis osutatud ülesannetele ka järgmise eest:

a)	koolitused, mis võimaldavad käesoleva jao alusel kontrolli teostamise eest vastutavatel liikmesriigi ametnikel omandada oma kohustuste täitmiseks piisavaid teadmisi;

b)	määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükiga ettenähtud ja selle kohaselt tehtud kontrollidega seotud aruannete ja muude dokumentide haldamine;

c)	määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 84 osutatud programmide ja kõnealuse määruse artikli 86 lõikes 1 osutatud aruannete koostamine ja edastamine.

2. Liikmesriigid annavad eriasutustele kõik vajalikud õigused lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

Eriasutus koosneb piisavast hulgast nimetatud ülesannete täitmiseks vajaliku koolitusega ametnikest.

3. Liikmesriikides, kus kontrollitavate ettevõtjate arv on alla kümne, eriasutuse loomist ei nõuta.

V PEATÜKK

TAGATISED

1. JAGU

Reguleerimisala, infotehnoloogia, vääramatu jõud

Artikkel 48

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigil juhtudel, kui põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud tagatised, olenemata sellest, kas mõistet „tagatis” kasutatakse.

Käesolevat peatükki ei kohaldata tagatiste suhtes, mis esitatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (18) osutatud impordi- või eksporditollimaksude tasumise tagamiseks.

Artikkel 49

E-haldus

Teadete, dokumentide ja tagatiste esitamisel, töötlemisel ja haldamisel võib kasutada infotehnoloogiat, tingimusel et kohaldatavaid süsteeme hallatakse vastavalt ametlikult tunnustatud kvaliteedi- ja turvaprotokollidele, mis sobivad kõnealuste süsteemidega.

Kui pädeval asutusel ei ole IT-süsteemide vaheliste erinevuste tõttu võimalik kontrollitavatele dokumentidele juurde pääseda, tuleb kõnealused dokumendid välja trükkida ja nende ehtsust peab tõendama kõnealuste IT-süsteemide haldamise eest vastutav pädev asutus („väljaandev asutus”) või dokumentide ehtsuse tõendamise eest vastutav pädev asutus.

Selliseid väljatrükke võib asendada elektroonilise sõnumiga väljaandva asutuse ja toetusesaaja või pädeva asutuse vahel, tingimusel et väljaandev asutus esitab teate ehtsust ametlikult tõendava protokolli.

Artikkel 50

Vääramatu jõuga seotud ajalised piirangud

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui konkreetses määruses sellele osutatakse.

2. Vääramatu jõu esinemist kinnitav taotlus ei ole vastuvõetav, kui pädev asutus sai selle 30 kalendripäeva pärast:

päeva, mil pädev asutus teavitas ettevõtjat asjaomase kohustuse täitmata jätmisest delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 23 lõike 2 tähenduses, asjaomase kohustuse täitmise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt või asjaomase kohustuse täitmist kinnitava tõendi esitamise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 23 lõike 4 kohaselt;

b)	kolmandas riigis pakkumuste esitamise lõppkuupäeva, kui hankemenetlus on seotud eksporditoetuste eelkinnitusega sertifikaatidega.

3. Ettevõtjad tõendavad pädevale asutusele selliste asjaolu esinemist, mis nende arvates oli vääramatu jõud, 181 kalendripäeva jooksul enne kohustuse lõplikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Ettevõtjatele võib anda lisaaega, kui nad ei suuda esitada tõendit kõnealuseks tähtajaks, hoolimata tõendi saamiseks ja selle edastamiseks vajaliku hoolsuskohustuse täitmisest.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kinnitatud vääramatu jõu juhtudest ja esitavad iga juhtumi kohta asjaomase teabe.

2. JAGU

Tagatise vorm

Artikkel 51

Vorm

1. Tagatise võib anda:

a)	sularahasissemaksena, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 19 lõigetes 2 ja 3; ja/või

b)	määruse (EL) nr 907/2014 artikli 21 kohase tagatise andja määramisega.

2. Pädeva asutuse äranägemisel võib anda tagatise:

a)	sularahasissemaksena pangas;

b)	mis on esitatud avalik-õiguslike asutuste või avalike fondide tähtajaliste võlgnevuste kohta esitatud tunnustatud nõuete pantimise kaudu, kui kõnealuste nõuete suhtes ei esitata ülimuslikke nõudeid, ja/või

c)	asjaomase liikmesriigi kaubeldavate tagatise pantimise kaudu, tingimusel et kõnealune liikmesriik on need emiteerinud või garanteerinud.

3. Pädev asutus võib kehtestada täiendavaid tähtaegu seoses lõikes 2 loetletud liiki tagatiste vastuvõetavaks tunnistamisega.

Artikkel 52

Kaubeldav tagatis

1. Artikli 51 lõike 2 punkti c kohaselt panditud tagatise kasutusväärtus tagatise andmise ajal on vähemalt 115 % nõutava tagatise väärtusest.

2. Pädev asutus võib artikli 51 lõike 2 punktis c loetletud liiki tagatise vastuvõetavaks tunnistada ainult juhul, kui tagatist pakkuv isik kirjalikult kohustub andma kas täiendava tagatise või asendama algtagatise, kui kõnealuse tagatise kasutusväärtus on kolme kuu jooksul olnud alla 105 % nõutava tagatise väärtusest. Kõnealust kirjalikku kohustust ei ole vaja juhul, kui see on juba liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. Pädev astus vaatab korrapäraselt sellise tagatise väärtuse üle.

3. Pädev asutus võtab artikli 51 lõike 2 punktis c osutatud tagatise kasutusväärtuse hindamisel arvesse realiseerimiskulusid.

4. Tagatiste kasutusväärtus arvestatakse viimase kasutusel oleva noteeringu alusel.

5. Tagatist andev isik tõendab pädeva asutuse taotluse korral tagatise kasutusväärtust.

Artikkel 53

Asendamine ja sidumine kohustusega

1. Tagatise võib asendada mõne teise tagatisega.

Pädeva asutuse luba on vaja juhul, kui:

a)	algtagatis on kinni peetud, kuid veel realiseerimata, või

b)	asendav tagatis on artikli 51 lõikes 2 loetletud liiki.

2. Üldtagatise võib asendada mõne teise üldtagatisega tingimusel, et uus üldtagatis hõlmab vähemalt seda osa algsest üldtagatisest, mis asendamise ajal on määratud tagama ühe või mitme seni veel täitmata kohustuse täitmist.

3. Pärast üldtagatise osa sidumist konkreetse kohustusega arvestatakse välja ülejäänud üldtagatise saldo.

3. JAGU

Tagatise tagastamine ja kaotamine

Artikkel 54

Tagatise osaline tagastamine

Kui asjakohastes liidu erieeskirjades ei ole miinimumkogust ette nähtud, võib pädev asutus ise piirata iga tagatise osaliselt tagastamiste arvu ning kindlaks määrata iga sellise tagastamisega seotud miinimumsumma.

Enne tagatise osalist või täielikku tagastamist võib pädev asutus nõuda kirjaliku tagastamistaotluse esitamist.

Kui tagatis hõlmab üle 100 % nõutavast tagatissummast, tagastatakse üle 100 % ulatuv osa tagatisest siis, kui ülejäänud tagatissumma lõplikult tagastatakse või maha arvatakse.

Artikkel 55

Tagatise kaotamine

1. Pädev asutus, kes saab teate tagatise osalist või täielikku kaotamist ajendanud asjaolude kohta, nõuab viivitamata kohustuse täitmisega seotud isikult mahaarvatava summa väljamaksmist kuni 30 päeva jooksul alates maksenõude kättesaamise kuupäevast.

Kui makse ei ole selleks ajaks tehtud, siis pädev asutus:

a)	kannab iga artikli 51 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole;

b)	nõuab viivitamata, et artikli 51 lõike 1 punktis b osutatud tagatise andja teeks makse kuni 30 päeva jooksul alates maksunõude kättesaamise kuupäevast;

võtab viivitamata meetmeid:

i)	artikli 51 lõike 2 punktides b ja c kirjeldatud tagatiste ümberarvestamiseks sularahasse, millest piisab maksta oleva summa katmiseks;

ii)	selleks, et kanda artikli 51 lõike 2 punktis a osutatud panditud sularahasissemaksed oma kontole.

Pädev asutus võib asjaomaselt isikult makse tegemist nõudmata iga artikli 51 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole kanda.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist:

maksab asjaomane pool juhul, kui on tehtud otsus tagatise tagastamata jätmise kohta ja kui seda on taotluse korral kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega edasi lükatud, intressi ajavahemiku eest, mis algab 30 päeva pärast lõike 1 esimeses lõigus osutatud maksenõude saamist ja lõpeb tegelikult tagastamata jäetud summa maksmisele eelneval päeval;

b)	kui apellatsioonimenetluse tulemustest lähtudes nõutakse, et asjaomane pool peab maksma 30 päeva jooksul kinni peetud summa, võib liikmesriik intressi arvutamisel käsitada makse tegemise päevana kõnealuse nõude kuupäevale järgnevat 20. päeva;

c)	kohaldatav intressimäär arvutatakse kooskõlas liikmesriigi õigusega, kuid see ei tohi mingil juhul olla madalam kui selle riigi poolt kohaldatav maksete tagasinõudmisel kehtiv intressimäär;

d)	arvavad makseasutused EAGFi või EAFRD kuludelt maha makstud intressid kooskõlas määrusega (EL) nr 1306/2013;

e)	võivad liikmesriigid kindlate ajavahemike järel seoses intressidega nõuda suurema tagatise esitamist.

3. Kui tagatisest on ilma jäädud ja vastav summa on juba kantud fondide arvele ning kui apellatsioonimenetluse tulemusel tuleb summa, millest on ilma jäädud, täielikult või osaliselt tagasi maksta, kannavad selle kulu fondid, välja arvatud juhul, kui tagatisest ilmajäämise põhjuseks on liikmesriigi haldusasutuste või muude asutuste ränk hooletus või viga.

4. JAGU

Teave

Artikkel 56

Teave kaotatud tagatiste ning tagatise liikide ja andjate kohta

1. Liikmesriigid hoiavad komisjoni jaoks kättesaadavana igal aastal kaotatud tagatiste üldarvu ja kogusumma, olenemata artiklis 55 sätestatud menetluse etapist, eristades mõlemal juhul riigieelarvesse krediteeritud ja liidu eelarvesse krediteeritud tagatised. Kõnealust teavet säilitatakse selliste kaotatud tagatiste kohta, mis on suuremad kui 1 000 eurot, ja seoses liidu eeskirjadega, mille kohaselt tagatist nõutakse. Teave hõlmab nii huvitatud isiku poolt otse makstud rahasummasid kui ka tagatise realiseerimise korral sisse nõutud summasid.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile loetelu:

a)	asutustest, kellel on lubatud tegutseda tagatise andjana ja sellekohastest nõuetest;

b)	vastavalt artikli 51 lõike 2 vastu võetud tagatiste liikidest ja sellekohastest nõuetest.

VI PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS

Artikkel 57

Avaldatud teabe sisu

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 punktides c ja d osutatud teave peab sisaldama järgmist:

a)	kõnealuse artikli punktis c osutatud toetussummade jaotus käesoleva määruse XIII lisas loetletud iga üksiku meetme kohta, samuti asjaomasel eelarveaastal igale toetusesaajale makstud toetuste kogusumma;

b)	fondidest rahastatud meetmete (loetletud käesoleva määruse XIII lisas) kirjeldus, sealhulgas iga meetme liik ja eesmärk, nagu on osutatud kõnealuse artikli punktis d.

2. Lõikes 1 osutatud summad väljendatakse eurodes liikmesriikides, kus euro on kasutusele võetud, ja muudes liikmesriikides nende omavääringus.

3. Ilma et see piiraks eraelu puutumatusega seotud vajalikku kaitset, võivad liikmesriigid avaldada lõigetega 1 ja 2 ettenähtust üksikasjalikumat teavet.

Artikkel 58

Teave omavalitsusüksuse kohta

Kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 112 kolmanda lõigu kohaselt avaldatav teave võimaldab mõnes konkreetses omavalitsusüksuses elavate või registreeritud toetusesaajate väikse arvu tõttu toetusesaajana identifitseerida füüsilisest isikust ettevõtja, avaldab asjaomane liikmesriik kõnealuse määruse artikli 111 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohase teabena suurema haldusüksuse, kuhu kõnealune omavalitsusüksus kuulub.

Artikkel 59

Avaldamise vorm ja kuupäev

1. Ühtsel veebisaidil esitatav teave, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 111 lõike 1 teises lõigus, tehakse kättesaadavaks otsingumootoriga, mis võimaldab kasutajal otsida toetusesaajaid nime kaudu, käesoleva määruse artikli 58 kohaselt omavalitsusüksuse kaudu või saadud summade või meetmete või nende andmete kombinatsiooni kaudu ning saada vastav teave ühtse andmekogumina. Kõnealune teave esitatakse liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes ja/või ühes kolmest komisjoni töökeelest.

2. Lõikes 1 osutatud teave eelnenud eelarveaasta kohta avaldatakse iga aasta 31. maiks.

3. Kooskõlas kõnealuse artikliga jääb teave veebisaidil kättesaadavaks kaheks aastaks alates selle esialgsest avaldamisest.

Artikkel 60

Teave toetusesaajate kohta

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 113 osutatud teave toetusesaajate kohta esitatakse vastava viite lisamisega toetusetaotlusvormidele või andmete kogumise ajal.

Erandina esimesest lõigust teavitatakse fondidest toetuse saajaid 2014. ja 2015. eelarveaastal saadud maksetega seotud andmete avaldamisest vähemalt kaks kuud enne kõnealust avaldamist.

Artikkel 61

Põllumajanduslike väiketootjate kavaga seotud lävendite avaldamine

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 112 teise lõigu kohaselt liikmesriikide teatatud summad avaldatakse käesoleva määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud liidu veebisaidil.

Artikkel 62

Koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel

1. Komisjon loob oma keskse internetiaadressi all tema hooldatava liidu veebisaidi, mis sisaldab linke liikmesriikide veebisaitidele. Komisjon ajakohastab internetilinke vastavalt liikmesriikide saadetud teabele.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile oma veebisaidi internetiaadressi kohe, kui see on loodud, ja teatavad komisjonile igast järgmisest muudatusest, mis mõjutavad nende veebisaitide kättesaadavust liidu veebisaidi kaudu.

3. Liikmesriigid määravad artikli 59 lõikes 1 osutatud ühtse veebisaidi loomise ja hooldamise eest vastutava asutuse. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuse asutuse nime ja täpse aadressi.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 601/94, (EÜ) nr 4/2004 ja (EÜ) nr 259/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 259/2008 kohaldatakse siiski 2013. aastal tehtud maksete suhtes. Erandina kõnealuse määruse artikli 3 lõikest 3 jääb selles artiklis osutatud teave veebisaidil kättesaadavaks üheks aastaks alates selle esialgsest avaldamisest.

Artikkel 64

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kuid:

a)	artiklit 10 kohaldatakse liikmesriikide kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude suhtes alates 16. oktoobrist 2014;

b)	artikleid 34–40 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. Artikli 34 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegu ei kohaldata siiski vastavuse kontrolli raames tehtava sellise uurimise suhtes, mille kohta saadeti määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 11 lõike 1 kohane teade enne 1. jaanuari 2015;

c)	VI peatükki kohaldatakse alates 2014. aastast tehtavate maksete suhtes;

d)	II lisa veergude V1 ja V2 kohaselt liikmesriikide edastatav teave esitatakse alates 2016. eelarveaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. august 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 601/94, 17. märts 1994, nõukogu määruse (EÜ) nr 165/94 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta seoses kaugseire abil toimuva kontrolli ühendusepoolse kaasfinantseerimisega (EÜT L 76, 18.3.1994, lk 20).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 4/2004, 23. detsember 2003, millega kehtestatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimist liikmesriikide poolt käsitleva määruse (EMÜ) nr 4045/89 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 2, 6.1.2004, lk 3).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 171, 23.6.2006, lk 1).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2006, 21. juuni 2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt (ELT L 171, 23.6.2006, lk 35).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 259/2008, 18. märts 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega (ELT L 76, 19.3.2008, lk 28).

(8) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 282/2012, 28. märts 2012, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 92, 30.3.2012, lk 4).

(9) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 18).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(11) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(12) Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(14) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 184/2014, 25. veebruar 2014, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames (ELT L 57, 27.2.2014, lk 7).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(16) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(17) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 991/2013, 15. oktoober 2013, millega nähakse ette selliste raamatupidamisandmete vorm ja sisu, mis tuleb esitada komisjonile seoses EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmisega ning järelevalveks ja prognooside tegemiseks (ELT L 275, 16.10.2013, lk 7).

(18) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

XII LISA

IGA-AASTASE ARUANDEGA SEOTUD DOKUMENDID (ARTIKLI 46 LÕIGE 2)

I OSA

Andmed, mis peavad sisalduma määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõike 1 kohases iga-aastases aruandes

1. Määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamine

Esitatakse teave määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamise kohta, sealhulgas muudatuste kohta kontrollide eest vastutavates asutustes ja kõnealuse määruse artiklis 85 nimetatud kohaldamise jälgimise eest vastutavas eriasutuses ning nende asutuste pädevuse ulatuse muutmise kohta.

2. Õigusaktide muudatused

Esitatakse teave liikmesriigi õigusaktide muudatuste kohta, mis on seotud määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisega ja jõustunud pärast eelmise aastaaruande esitamist.

3. Kontrolliprogrammi muudatused

Kirjeldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 84 lõike 2 alusel komisjonile esitatud kontrolliprogrammis pärast selle esitamise kuupäeva tehtud muudatusi.

4. Aruandes käsitletava kontrolliprogrammi rakendamine

Esitatakse teave, mis käsitleb kontrolliprogrammi rakendamist, mis lõpeb määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõikes 1 osutatud aruande viimasele esitamispäevale eelneval 30. juunil, sealhulgas järgmised andmed nii summana kui ka kontrolliasutuste kaupa (kui kõnealuse määruse alusel teostab kontrolli mitu asutust):

a)	kontrolliperioodil kontrollitud ettevõtjate arv käesoleva lisa II osa A lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

b)	nende ettevõtjate arv, kelle suhtes on kontroll veel pooleli, käesoleva lisa II osa A lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

c)	kõnealuseks ajavahemikuks kavandatud, kuid toimumata kontrollide arv ning seetõttu kontrollimata jäänud ettevõtjate arv käesoleva lisa II osa A lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

d)	põhjused, miks punktis c osutatud kontrolle ei tehtud;

e)	punktides a, b ja c osutatud kontrollide jaotus laekunud või makstud summade ja meetmete kaupa käesoleva lisa II osa B lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

punktis a osutatud kontrollide tulemused käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt, sealhulgas:

i)	kontrollide arv, mille käigus avastati eeskirjade eiramine ning sellega seotud ettevõtjate arv;

ii)	eeskirjade eiramise laad,

iii)	asjaomane meede, millega seoses eeskirjade eiramine avastati,

iv)	iga eiramise hinnanguline finantstagajärg;

g)	märge kontrolli keskmise kestuse kohta (inimeste/tööpäevade arv), võimaluse korral ka kavandamisele, ettevalmistustele, kontrollimisele ja aruandlusele kulunud aeg.

5. Aruandes käsitletavale kontrolliprogrammile eelnenud kontrolliprogrammide kohaldamine

Käesolevas aruandes käsitletakse ka eelnevatel kontrolliperioodidel tehtud kontrollide tulemusi, mis ei olnud neid kontrolliperioode käsitlevate aruannete esitamise ajal kättesaadavad, sealhulgas järgmisi andmeid iga eelnenud kontrolliperioodi kohta:

a)	eelmistes kontrolliaruannetes punkti 4 alapunktide b ja c alusel nimetatud kontrollide seis käesoleva lisa II osa D lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

b)	kontrollide arv, mille käigus avastati eeskirjade eiramine ning sellega seotud ettevõtjate arv käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

c)	eeskirjade eiramise laad käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

d)	eeskirjade eiramise avastamise viis käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt;

e)	iga eiramise hinnanguline finantstagajärg käesoleva lisa II osa C lehel esitatud näidisvormi kohaselt.

6. Vastastikune abi

Kokkuvõte määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaselt esitatud ja saadud vastastikuse abi taotlustest.

7. Ressursid

Esitatakse üksikasjalikud andmed määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaste kontrollide tegemiseks eraldatud ressursside kohta, sealhulgas:

a)	kõnealuste kontrollide tegemiseks ettenähtud töötajate arv (inimeste/aastate arv) kontrolliasutuste ja vajaduse korral piirkondade kaupa;

b)	kõnealuseid kontrolle tegevate töötajate läbitud koolitused, märkides, kui suur osa punktis a osutatud töötajatest on saanud eriomast koolitust ning milles koolitus seisnes; ning

c)	kõnealuseid kontrolle tegevate töötajate käsutuses olevad arvutid ja muud töövahendid.

8. Raskused määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisel

Esitatakse teave kõigi määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamisel esinenud raskuste ja nende ületamiseks võetud meetmete või sellekohaste ettepanekute kohta.

9. Parandusettepanekud

Vajaduse korral tehakse parandusettepanekuid määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatüki kohaldamise või kõnealuse peatüki enda kohta.

II OSA

A LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI KOHTA…

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

KOKKU:

KONTROLLIASUTUS: …

1 (A)

Kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

(B)	Kontrollitavate ettevõtjate arv:

2. (A)

Kontrollitud ettevõtjate koguarv:

(B)	Kontrollitud ettevõtjate arv:

3. (A)

Parajasti kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

(B)	Parajasti kontrollitavate ettevõtjate arv:

4. (A)

Veel kontrollimata ettevõtjate koguarv:

(B)	Veel kontrollimata ettevõtjate arv:

KONTROLLIASUTUS: …

1. (C)

Kontrollitavate ettevõtjate arv:

(D)	Kontrollitavate ettevõtjate arv:

2. (C)

Kontrollitud ettevõtjate arv:

(D)	Kontrollitud ettevõtjate arv:

3. (C)

Parajasti kontrollitavate ettevõtjate arv:

(D)	Parajasti kontrollitavate ettevõtjate arv:

4. (C)

Veel kontrollimata ettevõtjate arv:

(D)	Veel kontrollimata ettevõtjate arv:

Märkused.

Vajaduse korral lisada nt kaste (E), (F) jne.

B LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI … KOHTA

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

Kontrolliaruanded seoses EAGFi eelarverubriikidega EAGFi eelarveaastal …

Kontrolliprogramm …

B(1)

EAGFi eelarveartikli või -punkti number

B(2)

Kontrollimiseks valitud ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

B(3)

Kontrollitud ettevõtjad

B(4)

Parajasti kontrollitavad ettevõtjad

B(5)

Kontrollimata ettevõtjad

tegelikult kontrollitud kulutused

(eurodes)

ii)

kõnealuste ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

kõnealuste ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

kõnealuste ettevõtjatega seotud kogukulutused

(eurodes)

Kokku:

C LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI … KOHTA

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

EAGFi eelarverubriikidega seoses avastatud võimalikud eeskirjade eiramised EAGFi eelarveaastal …

Kontrolliprogramm …

C(1) EAGFi eelarveartikli või -punkti number	C(2) Avastatud võimalike eeskirjaeiramiste arv	C(3) Asjaomaste maksete arv	C(4) Asjaomaste ettevõtjate arv	C(5) Võimalike eeskirjaeiramiste hinnanguline maksumus	C(6) Iga avastatud võimaliku eiramise kirjeldus ja laad, asjaomas(t)e ettevõtja(te) viitenumber ja OLAFi viitenumbrid (IMS teate numbrid)


















Kokku:

D LEHT

KONTROLLIARUANNE PERIOODI KOHTA …

(Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 86 lõige 1)

Eelmiste kontrolliprogrammidega seotud kontrollid; kontrolliprogramm …

D(1) Nende ettevõtjate arv, keda eelmise aruande kohaselt parajasti kontrolliti:	D(2) Nende lahtris D(1) märgitud ettevõtjate arv, keda on kontrollitud:	D(3) Nende lahtris D(1) märgitud ettevõtjate arv, kelle kontrollimine on pooleli:

D(4) Lahtris D(1) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:	D(5) Lahtris D(2) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:	D(6) Lahtris D(3) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

D(7) Nende ettevõtjate arv, keda eelmise aruande kohaselt ei oldud kontrollima hakatud:	D(8) Nende lahtris D(7) märgitud ettevõtjate arv, keda on kontrollitud:	D(9) Nende lahtris D(7) märgitud ettevõtjate arv, kelle kontrollimine on pooleli:	D(10) Nende lahtris D(7) märgitud ettevõtjate arv, keda ei ole veel kontrollima hakatud:

D(11) Lahtris D(7) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:	D(12) Lahtris D(8) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:	D(13) Lahtris D(9) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:	D(14) Lahtris D(10) märgitud asjaomaste tehingute väärtus:

a	b	c	i	d	e	f	g	h
Makseasutus	Fond	Rahaühik	Põhisumma jäägi liik (nõuetele vastavuse rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid, mitmeaastased sanktsioonid või muud meetmed)	Saldo N–1 aasta 15. oktoobri seisuga	Uued juhtumid (aasta N)	Tagasinõuded kokku (aasta N)	Korrektsioonid kokku, sealhulgas lootusetud summad (aasta N)	Tagasinõudmisele kuuluvad summad N aasta 15. oktoobri seisuga

Riskitegurid ja -väärtused, mida rakendatakse kõigi riskianalüüsiga hõlmatud meetmete suhtes
Riskitegurid	Riskiväärtused
Riskitegurid	Kirjeldus	Väärtused

Eksporditoetuste suhtes kohaldatavad konkreetsed riskitegurid ja -väärtused
Riskitegurid	Riskiväärtused
Riskitegurid	Kirjeldus	Väärtused

(Sektori/meetme) suhtes kohaldatavad konkreetsed riskitegurid ja -väärtused
Riskitegurid	Riskiväärtused
Riskitegurid	Kirjeldus	Väärtused

Liikmesriik, kus makse tehti või laekus	…	Loetelu saatmise kuupäev
Liikmesriik, kus ettevõtja asub	…

Liikmesriik, kus makse tehti või laekus	…	Loetelu saatmise kuupäev
Kolmas riik, kus ettevõtja asub	…

Liikmesriik	Koguarv liikmesriigi kohta	TAOTLUS
Liikmesriik	Koguarv liikmesriigi kohta	Saatmise kuupäev	Viitenumber



KOKKU

Liikmesriik	Koguarv liikmesriigi kohta	VASTUS
Liikmesriik	Koguarv liikmesriigi kohta	Saatmise kuupäev	Viitenumber



KOKKU

B(1) EAGFi eelarveartikli või -punkti number	B(2) Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa … (eurodes)	B(3) Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa ettevõtjate puhul, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas 40 000 eurot (eurodes)	B(4) Kogukulud (eurodes) EAGFi eelarverubriikide kaupa ettevõtjate puhul, kes on kaasatud … kontrolliprogrammi	B(5) Kontrolliprogrammi kaasatud ettevõtjate arv EAGFi eelarverubriikide kaupa














Kokku: