NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 692/2014,

23. juuni 2014,

mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade liitu importimisele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu otsust 2014/386/ÜVJP, (1) mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „nõue”— enne või pärast 25. juunit 2014 kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:

b)   „leping või tehing”— mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c)   „Krimmist või Sevastopolist pärit kaubad”— kaubad, mis on täielikult saadud või toodetud Krimmis või Sevastopolis või läbinud seal viimase olulise töötlemise kooskõlas 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artiklitega 23 ja 24 mutatis mutandis;

d)   „liidu territoorium”— liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimuste alusel;

e)   „pädevad asutused”— liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud lisas loetletud veebisaitidel.

Artikkel 2

Keelatakse:

Artikkel 3

Artiklis 2 sätestatud keeldu ei kohaldata:

Artikkel 4

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidumine artiklis 2 sätestatud keeldudest.

Artikkel 5

Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 6

1.   Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

2.   Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 7

1.   Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet rikkumise ja jõustamisega seotud probleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 8

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud eeskirjad komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade edaspidistest muudatustest.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende pädevate asutuste kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 10

Käesolevat määrust kohaldatakse:

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 70).

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(3)  ELT L 118, 22.4.2014, lk 1.