millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise ja lihtsustamise osas, lennundusjulgestusstandardite samaväärsuse osas ning kauba ja posti suhtes kohaldatavate julgestusmeetmete osas

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

Määruse (EL) nr 185/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkti 10 alapunkti b ja punkti 11 alapunkti b kohaldatakse alates 1. märtsist 2015.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 185/2010, 4. märts 2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (ELT L 55, 5.3.2010, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 272/2009, 2. aprill 2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 3.4.2009, lk 7).

(4) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 185/2010 lisa muudetakse järgmiselt.

1. peatükki muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt 1.0.5:

„1.0.5.

Käesolevas peatükis esinevad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.”;

b)	alapunkt 1.3.1.7 jäetakse välja;

lisatakse punkt 1.6:

„1.6. KEELATUD ESEMED

1.6.1. Muudel isikutel kui reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele liites 1-A loetletud esemeid.

1.6.2. Erandi punktist 1.6.1 võib teha tingimusel, et asjaomane isik on volitatud keelatud esemeid julgestuspiirangualadele viima, et täita ülesandeid, mis on olulised lennuvälja rajatiste või õhusõidukite käitamiseks või kohustuste täitmiseks lennu ajal.

1.6.3. Üht või mitut liites 1-A loetletud eset kaasa viima volitatud isiku vastavuse kontrollimiseks:

peab isikul olema kaasas vastav luba. Luba võib olla kas märge läbipääsuloal, mis võimaldab pääsu julgestuspiirangualadele, või eraldi kirjalik dokument. Loal peavad olema märgitud kaasa võtta lubatud ese(med) kategooriana või konkreetse esemena. Kui loaks on märge läbipääsuloal, peab see olema äratuntav teadmisvajadusest lähtuvalt; või

b)	julgestuspiiranguala kontrollpunktis peab kasutusel olema süsteem, mis näitab, millistel isikutel on lubatud kaasa võtta milliseid esemeid, kas kategooriana või konkreetse esemena.

Vastavust tuleb kontrollida enne, kui isikul lubatakse viia asjaomased esemed julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale, või punkti 1.5.1 alapunkti c alusel järelevalvet või patrulli teostavate isikute nõudmisel.

1.6.4. Liites 1-A loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et neid hoitakse turvaliselt. Liite 4-C alapunktides c, d ja e loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et need ei ole reisijatele juurdepääsetavad.”;

lisatakse liide 1-A:

„LIIDE 1-A

MUUD ISIKUD KUI REISIJAD

KEELATUD ESEMED

püssid, tulirelvad ja muud lendkehasid tulistavad seadmed — seadmed, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks lendkehasid tulistades, sealhulgas:

—	iga liiki tulirelvad, näiteks püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid;

—	mängupüssid, tulirelvamulaažid ja jäljendatud tulirelvad, mida on võimalik ekslikult pidada pärisrelvadeks;

—	tulirelvade koostisosad, välja arvatud teleskoopsihikud;

—	suruõhu- ja CO2-püssid, näiteks püstolid, õhupüssid, vintpüssid ning vedrupüssid ja -püstolid;

—	raketipüstolid ja stardipüstolid;

—	vibud, ammud ja nooled;

—	harpuun- ja allveepüssid;

—	kadad ja katapuldid;

uimastusvahendid — vahendid, mis on spetsiaalselt kavandatud uimastamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, sealhulgas:

—	elektrišokivahendid, näiteks elektripüstolid, elektrišoki noolepüstolid ja elektrinuiad;

—	vahendid loomade uimastamiseks ja tapmiseks;

—	tegutsemisvõimetuks muutvad kemikaalid, gaasid ja pihustusained, näiteks ärritavad gaasid, pipragaasid, pisargaasid, happegaasid ja loomatõrjevahendid;

lõhke- ja süüteained ning lõhke- ja süüteseadeldised — lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

—	laskemoon,

—

sütikud,

—	detonaatorid ja süütenöörid,

—	lõhkeseadeldiste mulaažid või jäljendatud lõhkeseadeldised,

—	miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon,

—	ilutulestik ja muu pürotehnika,

—	suitsupadrunid ja suitsupommid,

—	dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained;

d)	mis tahes muu ese, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks ja mida julgestuspiirangualadel tavaliselt ei kasutata, näiteks võitlusspordivarustus, mõõgad, saablid jne.”

3. peatükki muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt 3.0.6:

„3.0.6.

Käesolevas peatükis leiduvad viited kolmandatele riikidele ja vajaduse korral eraldi komisjoni otsusele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist.”;

punkt 3.2.1.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.1.

Olenemata kohast, kus õhusõiduk lennuväljal pargib, kaitstakse selle kõiki välisuksi loata juurdepääsu eest järgmiselt:

a)	tagades, et loata juurdepääsu üritavad isikud peetakse viivitamata kinni; või

b)	hoides õhusõiduki välisuksed suletuna. Kui õhusõiduk asub julgestuspiiranguala kriitilises osas, loetakse maapinnalt juurdepääsmatud välisuksed suletuks, kui juurdepääsu abivahendid on eemaldatud ning paigutatud õhusõidukist piisavalt kaugele, et mõistlikkuse piires vältida juurdepääsu; või

c)	kasutades elektroonilisi vahendeid, mis viivitamata avastavad loata juurdepääsu; või;

kasutades kõikidel avatuna otse sildtrapile viivatel õhusõiduki ustel elektroonilist lennuvälja läbipääsuloasüsteemi, mis võimaldab juurdepääsu ainult isikutele, kes on saanud väljaõppe vastavalt punktile 11.2.3.7. Sellised isikud peavad kõnealuste uste kasutamise ajal tagama, et need oleksid kaitstud loata juurdepääsu eest.”;

liide 3-B asendatakse järgmisega:

„LIIDE 3-B

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA -TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Õhusõidukite julgestusega seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja -territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist, ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

Ameerika Ühendriigid

Vagari lennujaam Fääri saartel

Kangerlussuaqi lennujaam Gröönimaal

Guernesey

Jersey

Mani saar

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt ELi üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.”

4. peatükki muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt 4.0.5:

„4.0.5.

liide 4-B asendatakse järgmisega:

„LIIDE 4-B

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

Reisijate ja käsipagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja -territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist, ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana.

Ameerika Ühendriigid

Vagari lennujaam Fääri saartel

Kangerlussuaqi lennujaam Gröönimaal

Guernesey

Jersey

Mani saar

5. peatükki muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt 5.0.5:

„5.0.5.

liide 5-A asendatakse järgmisega:

„LIIDE 5-A

REGISTREERITUD PAGAS

Registreeritud pagasiga seoses tunnustatakse järgmiseid kolmandaid riike ning muid riike ja -territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu VI jaotist, ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana.

Ameerika Ühendriigid

Vagari lennujaam Fääri saartel

Kangerlussuaqi lennujaam Gröönimaal

Guernesey

Jersey

Mani saar

6. peatükki muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt 6.0.3:

„6.0.3.

punkti 6.3.1.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija vaatab julgestusprogrammi läbi ning kontrollib seejärel kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (1) artiklile 14n taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see toimus vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist kokkuleppelise esindajana, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud nõuete puhul. Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks.

(1) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).”;"

c)	punktile 6.3.1.4 lisatakse järgmine lõik: „Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n kokkuleppelise esindaja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud nõuete puhul”;

punkt 6.3.1.5 asendatakse järgmisega:

„6.3.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tunnistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades) kehtetuks.

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda kokkuleppelise esindaja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et endise kokkuleppelise esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.”;

lisatakse punkt 6.3.1.8:

„6.3.1.8.

Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu kokkuleppelise esindaja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute kokkuleppeliste esindajate tunnustamist, kokkuleppelise esindaja staatuse kehtetuks tunnistamist, sertifikaatide pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad hiljemalt 1. märtsiks 2015 kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.”;

punkt 6.3.2.3 asendatakse järgmisega:

„6.3.2.3

Kokkuleppeline esindaja tagab, et saadetised, mille suhtes ei ole eelnevalt kõiki nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid kohaldatud:

a)	vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2 või

lubatakse kokkuleppelise esindaja ainuvastutusel ladustada kui saadetis, mis ei ole enne valimist identifitseeritav õhusõidukil vedamiseks lubatud saadetisena, ja see valitakse autonoomselt ilma kauba saatja või mis tahes muu isiku või üksuse (välja arvatud kokkuleppelise esindaja määratud ja vastava koolituse läbinud isik või üksus) sekkumiseta.

Punkti b võib kohaldada ainult juhul, kui kauba saatja ei ole eelnevalt teadlik sellest, et saadetist transporditakse lennukiga.”;

punkti 6.3.2.6 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

julgestusstaatuse määramise põhjus, milles on märgitud:

—	KC — saadud tuntud saatjalt või

—	AC — saadud esindaja teenuseid kasutavalt kaubasaatjalt või

—	RA — kokkuleppelise esindaja valitud või

—	kasutatud läbivaatusvahend või -meetod või

—	saadetise läbivaatusest vabastamise põhjused;”

punkt 6.4.1.2 asendatakse järgmisega:

„6.4.1.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise tuntud saatjate tunnustamise korra rakendamiseks:

a)	taotleja esitab taotluse tunnustuse saamiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asub tema tegevuskoht. Taotlejale antakse liite 6-B dokument „Suunised tuntud saatjatele” ja liite 6-C dokument „Tuntud saatjate valideerimisel kasutatav kontrollkaart”;

pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija kontrollib kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Selleks et hinnata taotleja vastavust eespool nimetatud nõuetele, kasutab pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija liites 6-C esitatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatavat kontrollkaarti. Kõnealune kontrollkaart sisaldab kohustuste deklaratsiooni, mille allkirjastab kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik.

Pärast valideerimisel kasutatud kontrollkaardi täitmist käideldakse selles sisalduvat teavet piiratud juurdepääsuga teabena.

Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele;

kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see toimus vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist tuntud saatjana. Sellistel juhtudel peab taotleja esitama liites 6-C esitatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatava kontrollkaardi 1. osas nõutava teabe ja saatma selle pädevale asutusele koos kohustuste deklaratsiooniga, millele kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik.

Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat ja tolliameti asjakohane hindamine on kättesaadav edasiseks kontrollimiseks.

Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele;

kui pädev asutus jääb rahule teabega, mis on vastavalt vajadusele esitatud kas punktide a ja b või punktide a ja c kohaselt, tagab ta saatja kohta vajalike andmete sisestamise ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi hiljemalt järgmisel tööpäeval. Andmebaasi kannet tehes omistab pädev asutus igale heakskiidetud tegevuskohale kordumatu tähtnumbrilise tunnuse standardses vormingus.

Kui pädev asutus ei jää rahule teabega, mis on vastavalt vajadusele esitatud kas punktide a ja b või punktide a ja c kohaselt, teatatakse selle põhjustest viivitamata tuntud saatjana tunnustust taotlevale üksusele;

e)	tuntud saatjat ei käsitata tunnustatuna enne, kui tema andmed on kantud ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.”;

i)	punktile 6.4.1.4 lisatakse järgmine lõik: „Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n tuntud saatja asukohas tehtud kohapealset kontrolli.”;

punkt 6.4.1.5 asendatakse järgmisega:

„6.4.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tunnistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades) kehtetuks.

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda tuntud saatja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et endise tuntud saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.”;

lisatakse punkt 6.4.1.7:

„6.4.1.7.

Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu tuntud saatja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute tuntud saatjate tunnustamist, tuntud saatja staatuse kehtetuks tunnistamist, sertifikaatide pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad hiljemalt 1. märtsiks 2015 kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.”;

punkti 6.6.1.1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kinnitab veoettevõtja, kes on sõlminud kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutava kaubasaatjaga transpordilepingu, liites 6-E esitatud veoettevõtja deklaratsiooni, välja arvatud juhul, kui veoettevõtja ise on tunnustatud kokkuleppelise esindajana.

Kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja, kelle nimel veoettevõtja transporti teostab, säilitab allkirjastatud deklaratsiooni. Allkirjastatud deklaratsiooni koopia esitatakse nõudmise korral ka kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale, kellele saadetis saadetakse, või asjaomasele pädevale asutusele; või”;

punkt 6.8.2.3 asendatakse järgmisega:

„6.8.2.3.

Kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha lennuettevõtjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, võib pädev asutus omistada lennuettevõtjale ACC3 staatuse piiratud ajaks, mis lõpeb hiljemalt 30. juunil 2016. Kui kõnealune staatus antakse rohkem kui kuueks kuuks, peab pädev asutus olema kontrollinud, et lennuettevõtja kohaldab ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega.”;

punkti 6.8.3.1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kõnealuse saadetise suhtes on nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid kohaldanud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja vastutusel ning saadetis on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni pealelaadimiseni ja saadetist ei veeta reisilennukil; või”;

punkt 6.8.3.2 asendatakse järgmisega:

„6.8.3.2.

Liitu veetav kaup ja post vaadatakse läbi, kasutades punktis 6.2.1 loetletud vahenditest või meetoditest üht vahendit või meetodit, mis on piisav mõistlikkuse piires tagamiseks, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.”;

punkti 6.8.3.3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

transfeer- ja transiitkauba või -posti puhul, et ta ise või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksus on lähtekohas või tarneahela muus osas kohaldanud punkti 6.8.3.2 kohast läbivaatust või julgestuskontrolli meetmeid ning et selline saadetis on kaitstud loata juurdepääsu eest alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni saadetise pealelaadimiseni;”

punkti 6.8.4.1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„6.8.4.1.

ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse saamiseks valideeritakse kolmandates riikides asuvad üksused kahest järgmisest võimalusest ühe alusel ja nad kantakse selle ACC3 andmebaasi, kellele nad kaupa või posti liitu vedamiseks vahetult kätte toimetavad:”;

lisatakse punktid 6.8.4.4 — 6.8.4.6:

„6.8.4.4.

Lennukauba või -postiga tegelev üksus, kes haldab kolmandates riikides asuvatest eri tegevuskohtadest koosnevat võrku, võib saada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatuse, mis hõlmab võrgu kõiki tegevuskohti, järgmistel tingimustel:

a)	võrgu asjakohaseid lennundusjulgestustoiminguid, sealhulgas transporditeenuste osutamist eri tegevuskohtade vahel, käsitletakse ühes julgestusprogrammis või standarditud julgestusprogrammides; ja

b)	julgestusprogrammi(de) rakendamise korral kohaldatakse üht ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega; ja

enne võrgule ELi lennundusjulgestuse kokkuleppelise esindaja staatuse andmist tuleb kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist üksuse järgmistes tegevuskohtades:

i)	tegevuskohad, kust kaup või post toimetatakse otse ACC3-le, ja

ii)	vähemalt kaks võrgu tegevuskohta või 20 % võrgu tegevuskohtadest (olenevalt sellest, kumb arv on suurem), kust kaup või post edastatakse alapunktis i nimetatud tegevuskohta(desse), ja

iii)	kõik komisjoni otsuse K(2010) 774 lisa liites 6-I loetletud riikides asuvad tegevuskohad.

Selleks et võrgu puhul säilitada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatus kõikide tegevuskohtade osas, mis ei ole hiljemalt 30. juuniks 2018 veel valideeritud, tuleb igal aastal kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist veel vähemalt kahes võrgu tegevuskohas või võrgu sellistest tegevuskohtadest 20 % (sõltuvalt sellest, kumb arv on suurem), kust kaup või post edastatakse alapunktis i nimetatud tegevuskohtadesse, kuni kõik tegevuskohad on valideeritud.

ELi lennundusjulgestuse valideerija kehtestab tegevuskava, mis sisaldab igal aastal valideeritavate tegevuskohtade loetelu, mis on koostatud pistelise valiku põhimõttel. Tegevuskava kehtestatakse võrku käitavast üksusest sõltumatult ja kõnealune üksus ei saa tegevuskava muuta. Tegevuskava moodustab lahutamatu osa valideerimisaruandest, mille põhjal asjaomasele võrgule antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja staatus.

Kui võrgu tegevuskoha suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestusalast valideerimist, käsitatakse kõnealust tegevuskohta vastavalt punkti 6.8.4.2 alapunktile a ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana.

6.8.4.5.

Kui punkti 6.8.4.4 alapunkti c alapunktis ii osutatud võrgu tegevuskohas toimuva ELi lennundusjulgestusalase valideerimise käigus selgub, et asjaomane tegevuskoht ei ole täitnud liites 6-C2 esitatud kontrollkaardil osutatud eesmärke, vaadatakse kõnealusest tegevuskohast pärit kaup ja post läbi tegevuskohas, mis on valideeritud kooskõlas punkti 6.8.4.2 alapunktiga a seni, kuni ELi lennundusjulgestusalase valideerimise tulemused kinnitavad, et kõnealuses kontrollnimekirjas sätestatud eesmärgid on täidetud.

6.8.4.6.

Punktid 6.8.4.4–6.8.4.6 kaotavad kehtivuse 30. juunil 2018.”

Liidet 6-B muudetakse järgmiselt:

jao „Sissejuhatus” ette lisatakse järgmine lõik:

„Kui te olete määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktides b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omanik (nn AEOF- ja AEOS-sertifikaadid) ja kui tegevuskoht, mille puhul te taotlete tuntud saatja staatust, on edukalt läbinud tolliasutuste kontrolli vähemalt kolm aastat enne tuntud saatja staatuse taotlemist, palutakse teil täita ja seadusjärgse esindaja poolt allkirjastada 1. osa, mis käsitleb teie töökorraldust ja kohustusi, ning kohustuste deklaratsioon, mis on lisatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatavale kontrollkaardile, mis on esitatud liites 6-C.”;

jagu „Organisatsioon ja kohustused” asendatakse järgmisega:

„Organisatsioon ja kohustused

Te peate esitama üksikasjalikud andmed oma organisatsiooni kohta (nimetus, käibemaksukohustuslase number, kaubanduskoja number või ettevõtte registreerimisnumber (kui see on olemas), volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi number ja vajaduse korral kuupäev, mil tolliasutus asjaomast tegevuskohta viimati kontrollis), valideeritava tegevuskoha aadress ja organisatsiooni põhiaadress (kui see erineb valideeritava tegevuskoha aadressist). Nõutav on eelmise valideerimise kuupäev ja viimane kordumatu tähtnumbriline tunnus (kui see on olemas), samuti äritegevuse laad, tegevuskoha töötajate ligikaudne arv, lennukauba/-posti julgestuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus ning kontaktandmed.”

Liite 6-C 1. osa asendatakse järgmisega:

„1. osa. Organisatsioon ja kohustused

1.1.	Valideerimise kuupäev *

pp/kk/aaaa

1.2.	Eelmise valideerimise kuupäev ja kordumatu tunnus (kui see on olemas)

pp/kk/aaaa

Kordumatu tunnus

1.3.	Valideeritava organisatsiooni nimetus *

Nimetus

Käibemaksukohustuslase number/kaubanduskoja number/ettevõtte registreerimisnumber (kui see on olemas)

1.4.	Teave AEOF- või AEOS-sertifikaadi kohta (kui see on olemas)

AEO sertifikaadi number

Kuupäev, mil tolliasutus asjaomast tegevuskohta viimati kontrollis

1.5.	Valideeritava tegevuskoha aadress *

Number/üksus/hoone

Tänav

Linn

Postiindeks

Riik

1.6.	Organisatsiooni põhiaadress (kui see erineb valideeritava tegevuskoha aadressist, tingimusel et see asub samas riigis)

Number/üksus/hoone

Tänav

Linn

Postiindeks

Riik

1.7.	Äritegevus(t)e laad — töödeldava kauba liigid

1.8.	Kas taotleja vastutusvaldkond on:

tootmine,

b)	pakkimine,

c)	ladustamine,

d)	lähetamine,

e)	muu, palun täpsustage.

1.9.	Tegevuskoha töötajate ligikaudne arv

1.10.

Lennukauba/lennuposti julgestuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus *

Nimetus

Ametinimetus

1.11.

Kontakttelefon

Telefoninumber

1.12.

E-posti aadress *

E-post”.

Liite 6-E teise lõigu seitsmes taane asendatakse järgmisega:

„—

transporti ei tellita kolmandalt isikult, välja arvatud juhul, kui asjaomane kolmas isik:

a)	on sõlminud veolepingu [eespool nimetatud transpordi eest vastutava kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutava kaubasaatjaga] või

b)	omab pädeva asutuse kinnitust või sertifikaati või

on sõlminud käesoleva deklaratsiooni allkirjastanud veoettevõtjaga veolepingu, milles nõutakse, et kolmas isik ei sõlmi allhankelepinguid ja rakendab käesolevas deklaratsioonis kirjeldatud julgestusmeetmeid. Deklaratsiooni allkirjastanud veoettevõtja vastutab täielikult kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel teostatava transpordi eest; ning”.

Liide 6-F asendatakse järgmisega:

„LIIDE 6-F

KAUP JA POST

6-Fi

6-Fii

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU VI JAOTIST JA KELLELT EI NÕUTA ACC3 STAATUST, ON LOETLETUD KOMISJONI ERALDI OTSUSES.

6- Fiii

SELLISTE KOLMANDATE RIIKIDE NING MUUDE RIIKIDE JA TERRITOORIUMIDE VALIDEERIMISTEGEVUS, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA”

10)

8. peatükki muudetakse järgmiselt:

punkt 8.0.4 asendatakse järgmisega:

„8.0.4.

Pardavarudes keelatud esemete nimekiri on sama, mis on sätestatud liites 1-A. Keelatud esemeid käsitsetakse vastavalt punktile 1.6.”;

punkt 8.1.4 asendatakse alates 1. märtsist 2015 järgmisega:

„8.1.4. Tuntud tarnija määramine

8.1.4.1. Üksus („tarnija”), kes tagab punktis 8.1.5 osutatud julgestuskontrollimeetmete kohaldamise ning toimetab kätte pardavarusid, kuid mitte vahetult õhusõiduki pardale, peab olema määratud tuntud tarnijaks käitaja või üksuse poolt, kellele ta varusid toimetab („tarnija staatust andev üksus”). Kõnealust sätet ei kohaldata kokkuleppelise tarnija suhtes.

8.1.4.2. Selleks et saada tuntud tarnija staatus, esitab üksus igale tarnija staatust andvale üksusele järgmised dokumendid:

a)	liites 8-B sisalduva dokumendi „Kohustuste deklaratsioon — pardavarude tuntud tarnija”, mille allkirjastab seaduslik esindaja; ja

b)	julgestusprogramm, mis sisaldab punktis 8.1.5 osutatud julgestuskontrollimeetmeid.

8.1.4.3. Kõik tuntud tarnijad tuleb määrata järgmiste elementide valideerimise alusel:

a)	julgestusprogrammi asjakohasus ja täielikkus punkti 8.1.5 sätete osas ja

b)	julgestusprogrammi puudusteta rakendamine.

Kui pädev asutus või tarnija staatust andev üksus ei ole enam veendunud, et tuntud tarnija vastab punkti 8.1.5 nõuetele, tunnistab tarnija staatust andev üksus tuntud tarnija staatuse viivitamata kehtetuks.

8.1.4.4. Pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks, kas julgestusprogrammi ja selle rakendamise valideerib riiklik audiitor, ELi lennundusjulgestuse valideerija, või tarnija staatust andva üksuse nimel tegutsev isik, kes on selleks määratud ja saanud vastava väljaõppe.

Valideerimistulemused tuleb dokumenteerida ning kui asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, tuleb seda teha enne tuntud tarnija määramist ja korrata edaspidi iga kahe aasta tagant.

Kui valideerimist ei tehta tarnija staatust andva üksuse nimel, tuleb kõik valideerimisdokumendid teha kättesaadavaks tarnija staatust andvale üksusele.

8.1.4.5. Valideerimine, mille käigus kinnitatakse julgestusprogrammi puudusteta rakendamist, hõlmab kas:

a)	tarnija kohapealset kontrollimist iga kahe aasta tagant või

pärast tuntud tarnija määramist korrapäraseid kontrolle, mida asjaomasele tuntud tarnijale tehakse tema poolt kättetoimetatud varude vastuvõtmise käigus ja mis hõlmavad järgmist:

—	kinnitus selle kohta, kas määratud tuntud tarnija nimel varusid kättetoimetav isik on saanud vastava väljaõppe; ja

—	kinnitus selle kohta, et varud on nõuetekohaselt turvatud; ja

—	varud vaadatakse läbi samal viisil kui tundmatult tarnijalt pärit varud.

Sellised kontrollid peavad olema prognoosimatud ning toimuma vähemalt üks kord iga kolme kuu järel või hõlmama tuntud tarnija poolt talle sellekohase staatuse andnud üksusele kättetoimetatud saadetistest 20 %.

Varianti b võib kasutada ainult juhul, kui asjaomane pädev asutus on oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks määranud, et valideerimisi teeb tarnijale staatuse andnud üksuse nimel tegutsev isik.

8.1.4.6. Kohaldatud meetodid ning menetlused, mida määramise ajal ja pärast seda tuleb järgida, peavad olema sätestatud tarnijale staatuse andnud üksuse julgestusprogrammis.

8.1.4.7. Tarnijale staatuse andnud üksus peab säilitama järgmist:

a)	tema määratud tuntud tarnijate loetelu, kus on näidatud nende staatuse aegumise tähtaeg; ja

b)	allkirjastatud deklaratsiooni, julgestusprogrammi koopia ja kõik julgestusprogrammi rakendamist käsitlevad aruanded kõikide tuntud tarnijate kohta vähemalt kuus kuud pärast nende staatuse aegumist.

Nõudmise korral tehakse kõnealused dokumendid nõuetele vastavuse kontrollimiseks pädevale asutusele kättesaadavaks.”

11)

9. peatükki muudetakse järgmiselt:

punkt 9.0.4 asendatakse järgmisega:

„9.0.4.

Lennuväljavarudes keelatud esemete nimekiri on sama, mis on sätestatud liites 1-A. Keelatud esemeid käsitsetakse vastavalt punktile 1.6.”;

punkt 9.1.3 asendatakse alates 1. märtsist 2015 järgmisega:

„9.1.3. Tuntud tarnija määramine

9.1.3.1. Üksus („tarnija”), kes tagab punktis 9.1.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab kätte lennuväljavarud, peab olema määratud lennuvälja käitaja poolt tuntud tarnijaks.

9.1.3.2. Selleks et saada tuntud tarnija staatus, esitab tarnija lennuvälja käitajale järgmised dokumendid:

a)	liites 9-A sisalduv dokument „Kohustuste deklaratsioon — lennuvälja varude tuntud tarnija”, mille allkirjastab seaduslik esindaja; ja

b)	julgestusprogramm, mis sisaldab punktis 9.1.4 osutatud julgestuskontrollimeetmeid.

9.1.3.3. Kõik tuntud tarnijad tuleb määrata järgmiste elementide valideerimise alusel:

a)	julgestusprogrammi asjakohasus ja täielikkus punkti 9.1.4 sätete osas ja

b)	julgestusprogrammi puudusteta rakendamine.

Kui pädev asutus või lennuvälja käitaja ei ole enam veendunud, et tuntud tarnija vastab punkti 9.1.4 nõuetele, tunnistab lennuvälja käitaja viivitamata tuntud tarnija staatuse kehtetuks.

9.1.3.4. Pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks, kas julgestusprogrammi ja selle rakendamise valideerib riiklik audiitor, ELi lennundusjulgestuse valideerija või lennuvälja käitaja nimel tegutsev isik, kes on selleks määratud ja saanud vastava väljaõppe.

Valideerimistulemused tuleb dokumenteerida ning kui asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, tuleb seda teha enne tuntud tarnija määramist ja korrata edaspidi iga kahe aasta tagant.

Kui valideerimist ei tehta lennuvälja käitaja nimel, tuleb kõik valideerimisdokumendid tarnija staatuse andnud üksusele kättesaadavaks teha.

9.1.3.5. Valideerimine, mille käigus kinnitatakse julgestusprogrammi puudusteta rakendamist, hõlmab kas:

a)	tarnija kohapealset kontrollimist iga kahe aasta tagant või

pärast tuntud tarnija määramist korrapäraseid kontrolle, mida asjaomasele tuntud tarnijale tehakse tema poolt kättetoimetatud varude julgestuspiirangualale juurdepääsu käigus, ja mis hõlmavad järgmist:

—	kinnitus selle kohta, kas määratud tuntud tarnija nimel varusid kättetoimetav isik on saanud vastava väljaõppe; ja

—	kinnitus selle kohta, et varud on nõuetekohaselt turvatud; ja

—	varud vaadatakse läbi samal viisil kui tundmatult tarnijalt pärit varud.

Sellised kontrollid peavad olema prognoosimatud ning toimuma vähemalt üks kord iga kolme kuu järel või hõlmama tuntud tarnija poolt lennuvälja käitajale kättetoimetatud saadetistest 20 %.

Varianti b võib kasutada ainult juhul, kui asjaomane pädev asutus on oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks määranud, et valideerimisi teeb lennuvälja käitaja nimel tegutsev isik.

9.1.3.6. Kohaldatud meetodid ning menetlused, mida määramise ajal ja pärast seda tuleb järgida, peavad olema sätestatud lennuvälja käitaja julgestusprogrammis.

9.1.3.7. Lennuvälja käitaja peab säilitama järgmist:

a)	tema määratud tuntud tarnijate loetelu, kus on näidatud nende sellekohase staatuse aegumise tähtaeg.

b)	allkirjastatud deklaratsiooni, julgestusprogrammi koopiat ja kõiki julgestusprogrammi rakendamist käsitlevad aruandeid iga tuntud tarnija kohta vähemalt kuus kuud pärast nende staatuse aegumist.

Nõudmise korral tehakse kõnealused dokumendid nõuetele vastavuse kontrollimiseks pädevale asutusele kättesaadavaks.”

12)

12. peatükki muudetakse järgmiselt:

punkt 12.4.2 „EDS-seadmete standardid” asendatakse järgmisega:

„12.4.2. EDS-seadmete standardid

12.4.2.1. Kõik enne 1. septembrit 2014 paigaldatud EDS-seadmed peavad vastama vähemalt 2. standardile.

12.4.2.2. 2. standard kaotab kehtivuse 1. septembril 2020.

12.4.2.3. Pädev asutus võib lubada kasutada 2. standardile vastavaid ja ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 1. septembrini 2014 paigaldatud EDS-seadmeid hiljemalt kuni 1. septembrini 2022.

12.4.2.4. Pädev asutus teavitab komisjoni, kui ta lubab kasutada 2. standardile vastavaid EDS-seadmeid ka pärast 1. septembrit 2020.

12.4.2.5. Kõik alates 1. septembrist 2014 paigaldatud EDS-seadmed peavad vastama 3. standardile.

12.4.2.6. Kõik EDS-seadmed peavad vastama 3. standardile hiljemalt 1. septembriks 2020, v.a punkti 12.4.2.3 kohaldamise korral.”;

punkti 12.11 järel esitatud liidete loetelu asendatakse järgmisega:

„LIIDE 12-A

Üksikasjalikud nõuded metallidetektorväravate (WTMD) toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-B

Üksikasjalikud nõuded lõhkeaine avastamise süsteemi seadmete (EDS-seadmete) toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-C

Üksikasjalikud nõuded vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmete toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-D

Üksikasjalikud nõuded pommikoerte (EDD) toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-E

Üksikasjalikud nõuded pommikoerte (EDD) tunnustamise korra kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-F

Üksikasjalikud nõuded pommikoerte (EDD) tunnustamisega seotud testimiskoha ja -tingimuste kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-G

Üksikasjalikud nõuded pommikoerte (EDD) kvaliteedikontrollinõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-H

Üksikasjalikud nõuded vabajooksul pommikoera (EDD) kasutamise meetodeid käsitlevate standardite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-I

Üksikasjalikud nõuded pommikoerte (EDD) puhul kasutatavat lõhkeaine kaughaistmise meetodit käsitlevate standardite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-J

Üksikasjalikud nõuded metallidetektorite (MDE) toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-K

Üksikasjalikud nõuded turvaskannerite toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

"LIIDE 12-L

Üksikasjalikud nõuded lõhkeaine jälgede avastamise seadmete (ETD-seadmete) toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.”