27.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/85


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 570/2014,

26. mai 2014,

teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit rasvalkoholide ja nende segude importi käsitleva dumpinguvastase uurimise osalise taasalustamise lõpetamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

A.   KEHTIVAD MEETMED

(1)

Nõukogu on kehtestanud rakendusmäärusega (EL) nr 1138/2011 (2) (edaspidi „lõplik määrus”) teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Lõplikule määrusele eelnes komisjoni määrus (EL) nr 446/2011, (3) millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes (edaspidi „ajutine määrus”). Järeldusi, mis viisid lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseni, nimetatakse edaspidi „esialgse uurimise järeldusteks”.

(2)

21. jaanuaril 2012 esitasid PT Ecogreen Oleochemicals (Indoneesias paiknev rasvalkoholide ja nende segude eksportiv tootja), Ecogreen Oleochemicals (Singapur) Pte. Ltd ja Ecogreen Oleochemicals GmbH (edaspidi ühise nimetusega „Ecogreen”) üldkohtule taotluse (kohtuasi T-28/12), milles taotleti lõpliku määruse tühistamist Ecogreeni suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu osas. Ecogreen vaidlustas kohanduse, mis oli tehtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel ekspordihinnas selleks, et võrrelda ekspordihinda äriühingu normaalväärtusega.

(3)

Üldkohus tühistas kohtuasjas T-249/06 (Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) versus Euroopa Liidu Nõukogu) seoses äriühinguga Interpipe NTRP VAT määruse (EÜ) nr 954/2006 artikli 1 muu hulgas hinnangu ilmse vea tõttu, mis oli tekkinud artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohanduse tegemisel, ja seoses äriühinguga Interpipe Niko Tube ZAT muudel põhjustel. 16. veebruaril 2012 lükkas Euroopa Kohus nõukogu ja komisjoni esitatud apellatsioonkaebuse tagasi (liidetud kohtuasjad C-191/09 P ja C-200/09 P).

(4)

Arvestades, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i tehtud kohandusele olid Ecogreeniga seotud faktilised asjaolud samasugused nagu äriühingu Interpipe NTRP VAT puhul, leiti, et on asjakohane arvutada Ecogreeni dumpingumarginaal uuesti, tegemata artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohandust.

(5)

Seepärast avaldati 21. detsembril 2012 nõukogu 11. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1241/2012, (4) millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1138/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning mida kohaldatakse tagasiulatuvalt 12. novembrist 2011 (edaspidi „muutmismäärus”).

(6)

Selles määruses Ecogreeni suhtes kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt miinimumtasemel. Seetõttu lõpetati Ecogreeni suhtes uurimine meetmeid kehtestamata. Üldkohus otsustas seejärel 9. aprillil 2013, et otsus hagi üle kohtuasjas T-28/12 ei ole vajalik.

(7)

Ehkki kõigi teiste India, Indoneesia ja Malaisia eksportivate tootjate suhtes jäid tollimaksud kehtima, tuleks esialgse uurimise järeldusi, eriti dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju hinnata muutmismääruses sisalduvaid dumpingu kohta tehtud uusi järeldusi silmas pidades.

B.   ESIALGSE UURIMISE JÄRELDUSTE UUESTI HINDAMINE

1.   Uuesti hindamise raamistik

(8)

Teade teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit rasvalkoholide ja nende segude importi käsitleva dumpinguvastase uurimise osalise taasalustamise kohta avaldati 28. veebruaril 2013 (5) (edaspidi „taasalustamine”). Teates on märgitud, et taasalustamise raames uuriti üksnes äsja kehtestatud dumpingumarginaalide võimalikku mõju järeldustele, mis on seotud eeskätt esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud kahju ja põhjuslike seostega (edaspidi „kordusuurimine”).

(9)

Komisjon teavitas ametlikult kõiki teadaolevalt asjast huvitatud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid ning liidu tootmisharu uurimise osalisest taasalustamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Mitu huvitatud isikut väitis, et on ebaselge, millisel seaduslikul alusel komisjon esialgset uurimist taasalustas ning milliseid andmeid on komisjonil kavas koguda asjaolude kindlakstegemiseks ja järeldustele jõudmiseks praeguse kordusuurimise käigus.

(11)

Ühtlasi väitsid huvitatud isikud, et puudub selgus, mis tüüpi uurimine algatati, milline on selle lõpptulemus seoses lõplike meetmete tasemega, millist perioodi käsitletakse ning milliseid esialgse uurimise aspekte ümber hinnatakse.

(12)

Meenutatakse, et taasalustamise tingis paratamatult muutmismäärus, mis omakorda tulenes üldkohtu järeldustest kohtuasjas T-249/06 (Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) versus Euroopa Liidu Nõukogu).

(13)

Meenutatakse, et esialgse uurimise käigus vältas uurimisperiood 1. juulist 2009 kuni 30 juunini 2010. Kahju hindamine käsitles ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni ning sellele osutati kui „vaatlusalusele perioodile”.

(14)

Praeguses kordusuurimises vaadeldakse sama uurimisperioodi ning sama vaatlusalust perioodi. Nimetatud perioodide kohta esialgse uurimise käigus tehtud järeldusi kahju ja põhjuslike seoste kohta hinnatakse ümber Indoneesia eksportijate suhtes äsja muutmismääruses kehtestatud dumpingumarginaale silmas pidades.

(15)

Täpsemalt, nagu on märgitud ka taasalustamist käsitlevas teates, on praeguse kordusuurimise eesmärk teha kindlaks, kas ühe Indoneesia eksportiva tootja suhtes kehtestatud miinimumtasemega dumpingumarginaal ning muutmismäärusega sätestatud muutus teiste Indoneesia äriühingute dumpingumarginaalide tasemes võivad mõjutada esialgse uurimise järeldusi kahju ja põhjuslike seoste kohta.

(16)

Kordusuurimise tulemused on esitatud allpool. Nagu esialgse uurimise puhul, on teatavad andmed ja teave esitatud võrdlusaluse põhjal, et säilitada eeskätt algselt esitatud andmete konfidentsiaalsust.

2.   Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(17)

Tuletatakse meelde, et vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises määratletud, nimelt Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit küllastunud rasvalkoholid, mille süsinikuahela pikkus on C8, C10, C12, C14, C16 või C18 (välja arvatud hargahelaga isomeerid), sealhulgas individuaalsed küllastunud rasvalkoholid ja segud, mis sisaldavad peamiselt süsinikuahelaid pikkusega C6–C8, C6–C10, C8–C10, C10–C12 (mida üldiselt liigitatakse C8–C10 alla), ning segud, mis sisaldavad peamiselt süsinikuahelaid pikkusega C12–C14, C12–C16, C12–C18, C14–C16 (mida üldiselt liigitatakse C12–C14 alla), ning segud, mis sisaldavad peamiselt süsinikuahelaid pikkusega C16–C18, ja mida praegu liigitatakse CN-koodide ex 2905 16 85, 2905 17 00, ex 2905 19 00 ja ex 3823 70 00 alla (edaspidi „rasvalkohol”).

(18)

Muutmismääruse järeldused ei mõjuta esialgse uurimise käigus tehtud järeldusi vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta.

3.   Dumpinguhinnaga müük

(19)

Nagu märgitud muutmismääruse põhjenduses 7, vaadati läbi kõikide Indoneesia äriühingute suhtes kehtivad dumpingumarginaalid, välja arvatud Indoneesia teise eksportiva tootja puhul, kelle individuaalne dumpingumarginaal põhineb koostööd teinud Indoneesia eksportivate tootjate kõrgeimal dumpingumarginaalil, et võtta arvesse Ecogreeni jaoks uuesti arvutatud dumpingumarginaali.

(20)

Muutmismäärus ei mõjutanud lõpliku määruse põhjenduses 23 India eksportivatele tootjatele kehtestatud dumpingumarginaale ega põhjenduses 55 Malaisia eksportivatele tootjatele kehtestatud dumpingumarginaale.

(21)

Nagu märgitud muutmismääruse põhjenduses 6, määrati Ecogreeni dumpingumarginaaliks vähem kui 2 %, mis on seega alla algmääruse artikli 9 lõikega 3 ette nähtud minimaalse piirmäära. Kõnealuse eksportiva tootja importi liitu tuleks seega kordusuurimisel käsitleda dumpinguvaba impordina.

(22)

Nimetatud Indoneesia eksportiva tootja dumpinguvaba impordi maht, hind ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil vastavalt alltoodud tabelile. Nagu märgitud põhjenduses 16, on andmed esitatud võrdlusaluse kujul.

Import

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Tonni

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

110

107

115

Δ % aastas

 

9,6

– 2,3

7,5

Turuosa

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

107

110

113

Δ % aastas

 

6,8

2,9

2,8

Keskmine hind eurodes tonni kohta

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

110

91

91

Δ % aastas

 

9,9

– 17,0

0,2

Allikas: küsimustiku vastused.

(23)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 70 esitatud tabelis, mida on kinnitatud lõpliku määruse põhjenduses 64, ning eespool olevas tabelis, näitas uurimine, et dumpinguvaba import moodustas piiratud osa asjaomaste riikide koguimpordist ning kasvas vaatlusaluse perioodi vältel proportsionaalselt vähem kui dumpinguhinnaga import. Dumpinguvaba import moodustas 2007. aastal tõepoolest ligikaudu 15–18 % asjaomaste riikide koguimpordist ning uurimisperioodil vaid ligikaudu 10–13 %.

(24)

Kordusuurimisest nähtub, et Ecogreeni dumpinguvaba impordi keskmised hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 9 %, kuid püsisid stabiilsena 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel.

4.   Kahju

4.1.   Liidu toodang ja liidu tootmisharu

(25)

Kordusuurimine ei mõjuta lõpliku määruse põhjendustes 57–61 esitatud järeldusi liidu toodangu ja liidu tootmisharu kohta ja need järeldused kinnitatakse.

4.2.   Liidu tarbimine

(26)

Ajutise määruse põhjendustes 64–66 esitatud järeldustele, mida kinnitas lõpliku määruse põhjendus 62, mõju puudub. Nagu alljärgnevast tabelist näha võib, oli rasvalkoholide tarbimine liidus küllaltki stabiilne ning kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul vaid 2 %. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 64, esitati tarbimist käsitlev teave võrdlusaluse kujul, et säilitada andmete konfidentsiaalsust.

Tarbimine

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

102

97

102

Δ % aastas

 

2,2

– 4,8

4,6

4.3.   Asjaomastest riikidest pärit import liitu ja hinna allalöömine

4.3.1.   Dumpinguhinnaga impordi kumulatiivne hindamine

(27)

Sarnaselt esialgse uurimisega vaadeldi, kas dumpinguhinnaga impordi kumulatiivne hindamine kolme asjaomase riigi puhul on endiselt põhjendatud algmääruse artikli 3 lõike 4 sätete kohaselt, võttes arvesse Indoneesia eksportivate tootjate korrigeeritud dumpingumarginaale põhjendustes 19 ja 21.

(28)

Meenutatakse, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 on sätestatud, et kui dumpinguvastast uurimist kohaldatakse samaaegselt toote impordi suhtes, mis pärineb rohkem kui ühest riigist, hinnatakse sellise impordi mõju kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et: a) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal on suurem kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ning et igast kõnesolevast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu; ja b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguste liidu toodete vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(29)

Järeldused dumpinguhinnaga impordi mahu ja hinna kohta iga asjaomase riigi puhul ning vaatlusalust perioodi arvestades hinnati ümber. Impordikogusega seotud teave, mida kasutati lõpliku määruse põhjenduse 63 punkti b tabelis esitatud keskmiste hindade määramiseks, jäävad Malaisia ja India puhul muutmata. Indoneesiat käsitlevad andmed vaadati läbi, et võtta arvesse põhjenduses 21 nimetatud asjaolu, et üks eksportiv tootja ei müünud oma tooteid liidu turule enam dumpinguhinnaga. Äsja kehtestatud dumpinguhinnaga import muutus vastavalt alljärgnevale tabelile. Nagu on märgitud põhjenduses 16, esitatakse impordikogust käsitlev teave võrdlusaluse kujul iga asjaomase riigi kohta eraldi.

Dumpinguhinnaga impordi maht

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Malaisia

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

161

141

137

Δ % aastas

 

61,4

– 12,5

– 2,9

India

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

118

104

143

Δ % aastas

 

18,2

– 11,8

37,5

Indoneesia

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2008 = 100

 

100

142

168

Δ % aastas

 

 

42,1

17,9

(30)

Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga impordi kogus iga asjaomase riigi puhul oli uurimisperioodil märkimisväärne ning et dumpinguhinnaga impordi kogus liidu turul jäi märkimisväärseks vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil. Asjaolu, et ühe Indoneesia eksportiva tootja puhul muutmismääruse kohaselt dumpingut ei tuvastatud, ei muuda seda järeldust.

(31)

Dumpinguhinnaga impordi hinnakujundust käsitlevad järeldused hinnati iga asjaomase riigi ja vaatlusaluse perioodi puhul samuti ümber ning need on esitatud alljärgnevas tabelis. Lõpliku määruse põhjenduse 63 punkti b tabelis esitatud keskmised hinnad jäävad Malaisia ja India puhul muutmata. Indoneesiat käsitlevad andmed vaadati läbi, et võtta arvesse põhjenduses 21 nimetatud asjaolu, et üks tootja ei ekspordi dumpinguhinnaga tooteid liidu turule. Nagu on märgitud põhjenduses 16, esitatakse dumpinguhinnaga eksportiva Indoneesia tootja hindasid käsitlev teave võrdlusaluse kujul.

Import Eurostati andmetel (asjaomase toote ja dumpinguhinnaga impordi kohta)

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Keskmine hind (eurodes tonni kohta) Malaisias

911

944

799

857

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

104

88

94

Δ % aastas

 

3,6

– 15,4

7,3

Keskmine hind (eurodes tonni kohta) Indias

997

1 141

897

915

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

114

90

92

Δ % aastas

 

14,4

– 21,4

2,1

Keskmine hind (eurodes tonni kohta) Indoneesias

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2008 = 100

 

100

70

72

Δ % aastas

 

 

– 30,0

2,6

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused.

(32)

Uurimine näitas, et kui välja arvata 2007. aasta, mil importi Indoneesiast ei olnud, jäi Indoneesia eksportivate tootjate hinnakujundus peaaegu samaks, nagu esialgse uurimise puhul. Seega võib kinnitada lõpliku määruse põhjenduse 63 punktis b tehtud järeldust, et asjaomaste riikide hinnakujundus ja hinnadünaamika olid suuresti sarnased eeskätt uurimisperioodil. Asjaolu, et ühe Indoneesia eksportiva tootja puhul muutmismääruse kohaselt dumpingut ei tuvastatud, ei muuda seda järeldust.

(33)

Lisaks sellele jäävad kehtima ajutise määruse põhjenduses 127 tehtud ning lõpliku määruse põhjenduses 122 kinnitust leidnud järeldused selle kohta, et asjaomaste riikide suhtes kehtestatud kahju kõrvaldamise tasemed olid minimaalsest 2 % piirmäärast tunduvalt kõrgemal. Lisaks analüüsiti iga asjaomase riigi puhul müügikanaleid ja hinnasuundumisi ja leiti, et need on sarnased, nagu näitab eespool olev tabel. Asjaomastest riikidest imporditud toodete hinnad järgisid pärast 2008. aasta tipptaset langustendentsi ning olid, nagu uurimine näitas, globaalsel tasandil eriti madalad, võrreldes liidu tootmisharu keskmiste hindadega.

(34)

Allolevast tabelist võib näha, et igast asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa tervikuna suurenes vaatlusaluse perioodi vältel. Nagu on märgitud põhjenduses 16, esitatakse teave võrdlusaluse kujul.

Dumpinguhinnaga impordi turuosa

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Malaisia

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

157

145

135

Δ % aastas

 

57

– 8

– 7

India

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

115

107

141

Δ % aastas

 

15

– 7

31

Indoneesia

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2008 = 100

 

100

142

168

Δ % aastas

 

 

50

13

(35)

Eespool esitatud asjaolude ja kaalutluste põhjal nähtub kordusuurimisest, et esialgse uurimise järeldused kumulatsiooni kohta on jäänud kehtima. Seega võib väita, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 esitatud tingimused asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kumulatiivse hindamise kohta on endiselt täidetud. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju võib seega kahju ja põhjuslikke seoseid käsitleva kordusuurimise seisukohast hinnata ühiselt.

4.3.2.   Dumpinguhinnaga impordi maht, hind ja turuosa

(36)

Selleks, et määrata kindlaks liidu turule jõudnud dumpinguhinnaga impordi kumulatiivne tase vaatlusalusel perioodil, võetakse arvesse asjaolu, et muutmismäärus kinnitas dumpingu olemasolu kõigi Indoneesia eksportivate tootjate puhul, välja arvatud Ecogreen. Nende eksporti võib pidada dumpinguks ja seega kehtivad selle suhtes dumpinguvastased tollimaksud.

(37)

Ühtlasi on kordusuurimises võetud arvesse asjaolu, et esialgse uurimise põhjal kehtestatud dumpingumarginaalid kõikide India ja Malaisia eksportivate tootjate suhtes jäävad muutumatuks ning et nende importi võib pidada dumpinguks, mille suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud.

(38)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu on kohandatud, lahutades sellest ühelt Indoneesia tootjalt pärineva dumpinguvaba impordi mahu, nagu märgitud põhjenduses 29.

(39)

Eelnevat arvesse võttes korrigeeritakse alljärgnevalt ajutise määruse põhjenduses 70 nimetatud ja lõpliku määruse põhjenduses 64 kinnitust leidnud andmeid ning ajutise määruse põhjendustes 71–73 sisalduvaid järeldusi, mis käsitlevad dumpinguhinnaga impordi hindamist vaatlusalusel perioodil, nagu on kinnitatud lõpliku määruse põhjenduses 65. Nagu on märgitud põhjenduses 16, esitatakse impordi kogumahtu ja dumpinguhinnaga impordi turuosa käsitlev teave võrdlusaluse kujul.

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import

2007

2008

2009

Uurimisperiood

Tonni

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

167

155

165

Δ % aastas

 

67,0

– 7,3

6,5

Turuosa

 

 

 

 

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

163

159

162

Δ % aastas

 

62,7

– 2,3

1,8

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind eurodes tonni kohta

931

1 007

827

878

Võrdlusalus: 2007 = 100

100

108

89

94

Δ % aastas

 

8,2

– 17,9

6,1

Allikas: Eurostati andmed ja küsimustike vastused

(40)

Asjaomastest riikidest pärit ning kordusuurimise käigus kindlaks tehtud dumpinguhinnaga impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt ehk 65 %. Kasv oli suurim 2007–2008, kui import suurenes 67 %. Import vähenes seejärel pisut 2009. aastal, kuid suurenes uurimisperioodi jooksul jälle peaaegu 2008. aasta tasemeni.

(41)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi korrigeeritud keskmised hinnad kõikusid vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt, näidates üldist 6 % langust. Väärib aga märkimist, et 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel oli langus koguni 14 %. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel olid asjaomaste riikide keskmised impordihinnad alati madalamad kui muu maailma hinnad ja lõid alla ka liidu tootmisharu hinnad, mille tulemuseks oli seega dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemine.

(42)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt ehk 62 %. Suurim tõus toimus 2007.–2008. aastal. Import vähenes pisut majanduskriisi ajal, mis vähendas 2008.–2009. aastal asjaomaste riikide turuosa 4 % võrra, kuid seejärel taastasid nad turuosa vaatlusaluse perioodi lõpuks.

(43)

Ecogreenilt pärineva dumpinguvaba impordi väljajätmine ei muuda seega mingil moel esialgse uurimise järeldusi dumpinguhinnaga impordi mahu, hinna ja turuosa suhtes ning need järeldused on seega kinnitatud.

4.3.3.   Hinna allalöömine

(44)

Meenutatakse, et esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud hinna allalöömise vahemikke on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 74 ja 75 ning kinnitatud lõpliku määruse põhjenduses 67. Muutmismäärus ei mõjutanud iga asjaomase eksportija kohta eraldi koostatud arvutusi. Need järeldused seega kinnitatakse.

(45)

Dumpinguhinnaga impordi puhul kindlaks tehtud keskmine hindade allalöömine, mida hinnati kumulatiivselt kolme riigi kohta pärast dumpinguvaba impordi väljajätmist, on 2 %. Selle näiliselt väikese allalöömise puhul tuleks silmas pidada asjaolu, et liidu tootmisharu oli sunnitud hindu langetama madala hinnaga imporditud toodete olemasolu tõttu ELi turul. Nimetatud hinnad ei sisaldanud aga tootmiskulusid, seda eeskätt uurimisperioodi vältel. Kumulatiivselt hinnatud dumpinguhinnaga importi, kui Ecogreen välja arvata, müüdi turuhinnast keskmiselt 22 % madalama hinnaga.

(46)

Reaktsioonina komisjoni järelduste avalikustamisele väitis üks Indoneesiast pärit rasvalkoholide ja nende segude importija, et dumpinguvaba impordi keskmine hind on madalam kui nendel imporditud toodetel, mida toodab Indoneesia eksportiv tootja, kelle suhtes meetmed jäävad kehtima. Selline väide ei mõjuta aga järeldust hinna allalöömise kohta kumulatiivselt hinnatud dumpinguhinnaga impordi puhul.

4.4.   ELi tootmisharu majanduslik olukord

(47)

Ajutise määruse põhjendustes 76–91 tehtud ja lõpliku määruse põhjendustes 71–84 kinnitatud järeldusi liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta muutmismäärus ei mõjuta ja seega võib need kinnitada.

(48)

Meenutatakse, et esialgse uurimise tulemusena selgus, et enamik liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajatest nagu tootmismaht (–17 %), tootmisvõimsuse rakendamine (–15 %), müügimaht (–18 %), turuosa (–12 %) ja tööhõive (–13 %) halvenesid vaatlusalusel perioodil. Eeskätt halvenesid tunduvalt liidu tootmisharu finantstulemustega seotud näitajad nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali vähenes eelkõige uurimisperioodil.

(49)

Eelöeldut arvesse võttes võib kinnitada järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   Põhjuslik seos

(50)

Täienduseks kinnitusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, on antud uus hinnang küsimuses, kas muutmismääruses sätestatud dumpingu korrigeeritud järeldustest tuleneva ülalnimetatud kahju ning asjaomastest riikidest pärineva ja korrigeeritud dumpinguhinnaga impordi vahel on endiselt olemas põhjuslik seos.

5.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(51)

Nagu on märgitud põhjenduses 26, oli liidu tarbimine küllaltki stabiilne ja kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul kõigest 2 %.

(52)

Põhjenduse 39 tabelist, millest on välja jäetud selle Indoneesia eksportija import, kes muutmismääruse kohaselt ei eksportinud dumpinguhinnaga tooteid liidu turule, selgub, et dumpinguhinnaga impordi korrigeeritud maht kolmest asjaomasest riigist oli vaatlusalusel perioodil märkimisväärne ning suurenes absoluutarvudes 60 000 tonni võrra ja suhtarvuna enam kui 60 %. Ühtlasi suurenes dumpinguhinnaga impordi turuosa märkimisväärselt, kasvades kõnealuse perioodi jooksul enam kui viis protsendipunkti.

(53)

Need suundumused on väga sarnased esialgse uurimise käigus tuvastatud ning eriti lõpliku uurimise põhjendustes 86–94 esitatud suundumustega. Turuosa suurenemine vaatlusalusel perioodil, mis esialgse uurimise põhjal oli 57 %, on nüüdseks korrigeeritud andmete põhjal enam kui 60 %.

(54)

Kordusuurimine kinnitaski, et dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest avaldas survet liidu tootmisharule eriti alates 2008. aastast, kui kõnealune import kasvas 67 %. Kõnealusel aastal olid dumpinguhinnaga impordi hinnad, nagu selgub põhjendusest 39, märksa madalamad liidu tootmisharu hindadest. See põhjustas liidu tootmisharule märkimisväärset langust müügimahus (–15,4 %) ja turuosas, mida ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul ei suudetud taastada. Samal ajal suurenes asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi turuosa enam kui üheksa protsendipunkti võrra.

(55)

Lõpliku määruse põhjenduses 72 on märgitud, et sellisele survele reageerimiseks pidi liidu tootmisharu langetama oma müügihindu märkimisväärselt (16,9 %) 2009. aastal ning tegema seda uurimisperioodi jooksul täiendavalt veelgi (5,3 %). Isegi kui selline hinnadünaamika võimaldas liidu tootmisharul turuosa kaotust piirata, põhjustas see vaatlusaluse perioodi jooksul tervikuna märkimisväärseid kaotusi, nagu selgub ajutise määruse põhjendusest 86 ning mida kinnitab lõpliku määruse põhjendus 78. Selle olukorraga kaasnes suure koguse odavate dumpinguhinnaga importtoodete kättesaadavus liidu turul eeskätt uurimisperioodi vältel.

(56)

Ehkki 2009. aastal vähenes asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi absoluutmaht 7,3 %, millega kaasnes majanduslangus ja ELi turu kahanemine, langes dumpinguhinnaga impordi keskmine hind 17,9 %, mis on enam kui liidu tootmisharu hinnalangus 16,9 %. Uurimisperioodi vältel pidi liidu tootmisharu langetama hindu ja vähendama kuhjunud finantskahju.

(57)

Eespool esitatud kaalutlustest selgub, kui tõsised tagajärgi põhjustab suure koguse odavate dumpinguhinnaga importtoodete olemasolu liidu turul liidu tootmisharu hinnadünaamikale oma peamisel turul ning kui negatiivset mõju avaldas see tootmisharu majanduslikule olukorrale eeskätt uurimisperioodi vältel.

(58)

Eespool nimetatud importija väitis, et põhjusliku seose analüüsimisel tuleks ülejäänud osa Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordist lahutada Indiast ja Malaisiast pärinevast impordist, tuues põhjuseks tegurid nagu kõnealuse Indoneesiast pärit impordi stabiilne turuosa, kõrgem hinnatase, allalöömise puudumine ja turuhinnast odavama müügi madalam marginaal ning Indoneesia ja liidu tootmisharu turuosade paralleelne areng. Lisaks sellele väitis importija, et koguimpordist lahutatud Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

(59)

See väide lükati tagasi, sest importija esitatud kohati selektiivsed tegurid ei ole algmääruse artikli 3 lõike 4 järgi asjakohased, et hinnata kumulatsiooni rakendamise otstarbekust, eriti seoses konkurentsitingimustega importtoodete ja liidu toodete vahel. Esialgses uurimises järeldati tõepoolest, et asjaomane toode on vahetoode, mida kasutatakse peamiselt lähteainena rasvalkoholi sulfaatide, etoksülaatide ja eetersulfaatide tootmiseks, ning et imporditud toode konkureerib otseselt liidus toodetud tootega, sõltumata päritoluriigist. Liidu turu konkurentsi ühtsus nõuab seega impordi kumulatiivset hindamist algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti b tähenduses. Importija ei käsitle seda järeldust oma argumentides, mis võivad osutuda asjakohasteks üksnes pärast koguimpordist lahutamist. Võttes arvesse, et esialgse uurimise järeldusi kumulatsiooni kohta ei ole põhjust muuta, kinnitatakse dumpinguhinnaga impordi mõjude analüüs.

(60)

Lisaks sellele tuleb märkida, et Indoneesiast pärit ülejäänud tooted imporditi dumpinguhindadega, need suurendasid vaatlusalusel perioodil tunduvalt oma turuosa ning neid müüdi liidu tootmisharu turuhindadest odavamalt.

(61)

Lõpuks märkis importija, et Ecogreen müüs turuhinnast veelgi odavamalt kui teine Indoneesia eksportiv tootja ning et seetõttu, võttes arvesse Ecogreeni impordi tühist mõju, peaks sama järeldus seda enam kehtima Indoneesiast pärit ülejäänud impordi suhtes.

(62)

See järeldus põhineb valel eeldusel. Kohtu otsus põhjustas muutuse Ecogreeni dumpinguarvutustes, millega saavutati miinimumtase. See on ainus põhjus, miks Ecogreeni impordi mõju tuli pidada tühiseks. Seega lükatakse väide tagasi.

(63)

Eespool esitatud järelduste põhjal võib teha kokkuvõtte, et dumpinguhinnaga import põhjustas olulist kahju liidu tootmisharule.

5.2.   Muude tegurite mõju

(64)

Ühtlasi uuriti uuesti muude tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale põhjuslike seoste kontekstis.

5.2.1.   Dumpinguvaba import Indoneesiast

(65)

Nagu on märgitud põhjenduses 23, kasvas dumpinguvaba import proportsionaalselt vähem kui dumpinguhinnaga import ning moodustas uurimisperioodil vältel üksnes piiratud osa asjaomastest riikidest pärit koguimpordist. Lisaks selgus uurimisest, et nimetatud impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil tagasihoidlik.

(66)

Dumpinguhinnaga impordi maht kasvas 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6,5 %, mis on enam kui turu taastumine, mida näitab liidu tarbimise kasv 4,6 % võrra, ning seega suurenes ka turuosa.

(67)

Seetõttu võib väita, et dumpinguvaba impordi võimalik mõju liidu turule uurimisperioodi vältel ei kaalu üles dumpinguhinnaga impordi märkimisväärset negatiivset mõju, mida on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 51–57.

(68)

Eespool esitatud järelduste põhjal võib väita, et Ecogreenilt pärineva dumpinguvaba impordi olemasolu liidu turul uurimisperioodi vältel ei katkesta põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel sama uurimisperioodi vältel.

5.2.2.   Muud esialgse uurimise käigus vaadeldud tegurid

(69)

Muud esialgse uurimise käigus vaadeldud tegurid liidu tootmisharu kantud olulise kahju võimalike põhjuste kontekstis olid: liidu import mujalt maailmast, liidu tootmisharu eksporditegevus, majanduskriisi mõju ning hargahelaga isomeeride müük, mida vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma.

(70)

Võttes arvesse, et Indoneesia eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud korrigeeritud dumpingumarginaalid nimetatud tegureid ei mõjuta, võib kinnitada lõpliku määruse põhjendustes 95–100 tehtud järeldusi ja lõppjäreldust seoses kõnealuste teguritega. Nende tegurite mõju ei kõrvalda dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

5.3.   Kokkuvõte põhjusliku seose kohta

(71)

Praegune kordusuurimine näitab, et endiselt on alles selge ja otsene seos dumpinguhinnaga impordi mahu kasvu ja negatiivse hinnamõju ning liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel uurimisperioodi vältel.

(72)

Eelnev analüüs näitab, et dumpinguvaba impordi maht oli asjaomastest riikidest imporditud dumpinguhinnaga toodete kogusega võrreldes piiratud. Küllaltki stabiilse tarbimise kontekstis kasvas kõnealune dumpinguhinnaga import vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt nii absoluut- kui ka suhtarvudes ning sellel oli tugev negatiivne mõju liidu turule. Tõepoolest pidi liidu tootmisharu turu moonutuse tõttu oma hindu alates 2008. aastast märkimisväärselt ehk 22,2 % võrra langetama ning ei suutnud eeskätt uurimisperioodil oma kulusid katta ega mõistlikku kasumit saavutada.

(73)

Kordusuurimine kinnitas ühtlasi, et muude tegurite mõju peale dumpinguhinnaga impordi ei suutnud katkestada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(74)

Sellest järelduvalt näitab kordusuurimine, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga impordi ning uurimisperioodi vältel liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos. Käesolevaga kinnitatakse järeldused, milleni jõuti lõpliku määruse põhjenduses 101 ja 102.

6.   Liidu huvid

(75)

Muutmismäärus ei ole mõjutanud lõpliku määruse põhjenduses 118 tehtud lõppjäreldust liidu huvi kohta ning käesolevaga kinnitatakse seda.

C.   LÕPLIKE MEETMETE UUESTI HINDAMINE

(76)

Nagu eespool nimetatud, selgus esialgse uurimise asjakohaste faktide ja järelduste kordusuurimisest, mille käigus võeti arvesse muutmismäärusega kehtestatud uusi dumpingumarginaale, et ülejäänud dumpinguhinnaga import Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast liidu turule põhjustas liidu tootmisharule uurimisperioodi vältel olulist kahju.

(77)

Pidades silmas esialgse uurimise lõppjäreldusi seoses dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvidega ning arvestades, et praegune kordusuurimine on kinnitanud põhjusliku seose olemasolu liidu tootmisharu kantud olulise kahju ning asjaomastest riikidest pärit ülejäänud dumpinguhinnaga impordi vahel, tuleks muutmismäärusega kehtestatud lõplikud meetmed kinnitada samal tasemel. Seega järeldatakse, et kõnealune kordusuurimine tuleb lõpetada ilma lõpliku määrusega kehtestatud lõplikke meetmeid muutmata.

(78)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1241/2012 muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1138/2011 kehtestatud kehtivad dumpinguvastased meetmed on jätkuvalt põhjendatud ja peaksid seega jääma kehtima. Meenutatakse, et kohaldatud meetmed olid koguselised tollimaksud ning need määrati iga eksportiva tootja puhul järgmiselt:

Riik

Äriühing

Lõplik koguseline dumpinguvastane tollimaks

(eurot tonni kohta)

India

VVF (India) Ltd

46,98

Kõik teised äriühingud

86,99

Indoneesia

P.T.Ecogreen Oleochemicals

0,00

P.T. Musim Mas

45,63

Kõik teised äriühingud

45,63

Malaisia

KL-Kepong Oleomas Sdn. Bhd.

35,19

Emery Oleochemicals (M) Sdn. Bhd.

61,01

Fatty Chemical Malaysia Sdn. Bhd

51,07

Kõik teised äriühingud

61,01

(79)

Asjaomaste riikide ametiasutusi, eksportijaid ja nende ühendusi, kõiki huvitatud isikuid liidus, eriti liidu tootmisharu, importijaid ning tarbijate ja kauplejate ühendusi teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti lõpetada dumpinguvastase kordusuurimise osaline taasalustamine seoses asjaomastest riikidest pärit rasvalkoholide impordiga, ning neile anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Nimetatud isikute suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohad võeti arvesse, kuid need ei muutnud käesoleva määruse järeldusi.

(80)

Üks eksportiv tootja pakkus välja hinnakohustuse kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1.

(81)

Seejuures leiti, et kõnealune eksportiv tootja toodab lisaks asjaomasele tootele mitmesuguseid muid tooteid ja müüb neid samadele klientidele. See tekitaks tõsise ristkompenseerimise ohu ning muudaks hinnakohustuse tulemusliku jälgimise äärmiselt raskeks, kahjustades kõnealuse juhtumi puhul hinnakohustuse tulemuslikkust. Eespool kirjeldatu alusel on komisjon seisukohal, et pakutud hinnakohustusega ei saa nõustuda.

(82)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Dumpinguvastase uurimise osaline taasalustamine Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit küllastunud rasvalkoholide suhtes, mille süsinikuahela pikkus on C8, C10, C12, C14, C16 või C18 (välja arvatud hargahelaga isomeerid), sealhulgas individuaalsed küllastunud rasvalkoholid ja segud, mis sisaldavad peamiselt süsinikuahelaid pikkusega C6–C8, C6–C10, C8–C10, C10–C12 (mida üldiselt liigitatakse C8–C10 alla), ning segud, mis sisaldavad peamiselt süsinikuahelaid pikkusega C12–C14, C12–C16, C12–C18, C14–C16 (mida üldiselt liigitatakse C12–C14 alla), ning segud, mis sisaldavad peamiselt süsinikuahelaid pikkusega C16–C18, ja mida praegu liigitatakse CN-koodide ex 2905 16 85, 2905 17 00, ex 2905 19 00 ja ex 3823 70 00 alla (TARICi koodid 2905168510, 2905190060, 3823700011 ja 3823700091), on käesolevaga lõpetatud ilma kehtivaid tollimakse muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 293, 11.11.2011, lk 1.

(3)  ELT L 122, 11.5.2011, lk 47.

(4)  ELT L 352, 21.12.2012, lk 1.

(5)  ELT C 58, 28.2.2013, lk 24.