7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/130

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 560/2014,

6. mai 2014,

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (3) määrati kindlaks konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskondlike probleemide lahendamisele. Kõnealused partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Kõnealuste partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda kõnealustes partnerlustes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 kohaselt otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel asutatud ühisettevõttesse makstava rahalise osaluse kaudu.

(4)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) võib toetust raamprogrammi „Horisont 2020” raames asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(5)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutatakse vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

(6)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium (BTK) on koostanud visioonidokumendi ning innovatsiooni ja teadusuuringute strateegilise tegevuskava, võttes aluseks ulatusliku konsultatsiooni avaliku ja erasektori huvirühmadega. Innovatsiooni ja teadusuuringute strateegiline tegevuskava kirjeldab peamisi tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud probleeme, mis tuleb ületada, et kujundada Euroopas jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised biotoorainel põhinevad tööstusharud, ning määratleb biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse elluviidavad tegevused teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu valdkondades.

(7)

BTK on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodi esindama tööstusharu rühma, mis toetab biotoorainel põhinevate tööstusharude ühist tehnoloogiaalgatust. Selle liikmed esindavad kogu biotoorainel põhinevat väärtusahelat ning nende seas on suurtööstused, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), piirkondlikud klastrid, Euroopa kutseühingud ning Euroopa tehnoloogiaplatvormid. BTK eesmärk on edendada Euroopas biotoorainel põhinevate tööstusharude tehnoloogilist ja majanduslikku arengut. Liikmelisust võivad taotleda kõik biotoorainel põhinevasse väärtusahelasse kuuluvad huvitatud sidusrühmad. Konsortsium rakendab liikmelisuse suhtes avatuse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid, tagades ettevõtjate laialdase kaasamise.

(8)

Valitud projektides võib osaleda või neid projekte võib koordineerida iga nõuetele vastav asutus.

(9)

Komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatis „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ja eriti selle tegevuskava taotlevad avaliku ja erasektori partnerlust, mis toetaks jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste biotoorainel põhinevate tööstusharude ja väärtusahelate loomist Euroopas. Pidades silmas liikumist bensiini-järgse ühiskonna suunas, on teatise eesmärk parandada biomassi tootmise ja töötlemise sektorite integratsiooni, et viia omavahel kooskõlla toiduga kindlustatus ja loodusvarade vähesus ning keskkonnaeesmärgid biomassi kasutamisega tööstuslikul ja energia tootmise otstarbel.

(10)

Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatis „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” kinnitab biotoorainel põhinevate tööstusharude strateegilist tähtsust Euroopa tulevase konkurentsivõime seisukohast, nagu on viidatud komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatises „Juhtivate turgude algatus Euroopas”, ning rõhutab vajadust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse järele.

(11)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ja nende väärtusahelate ees seisavad keerukad ja suured tehnoloogia- ja innovatsioonialased proovikivid. Uue sektorina peavad biotoorainel põhinevad tööstusharud ületama tehnilise pädevuse hajutatuse ning tegelikku ressursside kättesaadavust käsitleva avaliku teabe vähesuse, et arendada jätkusuutikke ja konkurentsivõimelisi väärtusahelaid. Kõnealuste probleemide ületamiseks tuleb saavutada Euroopa tasandil kontsentreeritud ja sidusal viisil kriitiline mass, mis hõlmab tegevuse mastaapi, tippteadmisi ja innovatsioonipotentsiaali.

(12)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühine tehnoloogiaalgatus peaks leevendama erinevaid turutõrkeid, mis heidutavad erasektorit investeerimast Euroopas biotoorainel põhinevate tööstusharude teadus-, tutvustus- ja kasutuselevõtutegevusse enne konkurentsivõime saavutamist. Eelkõige peaks nimetatud algatus tagama kindlate biomassitarnete olemasolu, võttes arvesse teisi konkureerivaid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud nõudmisi, ning toetama täiustatud töötlemistehnoloogia, suuremahulise tutvustustegevuse ja poliitiliste meetmete arendamist, vähendades seeläbi erasektori teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute riski jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste bioressursipõhiste toodete ja biokütuste arendamisel.

(13)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühine tehnoloogiaalgatus peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on suurendada Euroopas investeeringuid jätkusuutlike biotoorainel põhinevate tööstusharude arendamisse. See peaks tooma Euroopa kodanikele keskkonnaalast ja sotsiaalmajanduslikku kasu, suurendama Euroopa konkurentsivõimet ning aitama saavutada Euroopal võtmeroll täiustatud bioressursipõhiste toodete ja biokütuste teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu alal.

(14)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk on rakendada Euroopas teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, milles hinnatakse selliste taastuvate bioloogiliste ressursside olemasolu, mida saaks kasutada bioressursipõhiste materjalide tootmiseks, ning toetatakse sellest lähtudes jätkusuutlike biotoorainel põhinevate väärtusahelate loomist. Kõnealust tegevust tuleks viia ellu koostöös huvirühmadega biotoorainel põhinevate väärtusahelate kõigist osadest, kaasa arvatud esmatootmine ja töötlev tööstus, tarbekaupade tootjad, VKEd ning teadus- ja tehnoloogiakeskused ja ülikoolid.

(15)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse olulisus ja ulatus, vajaminevate rahaliste ja tehniliste vahendite mastaapsus ning vajadus saavutada ressursside ja rahaliste vahendite tõhus koordineerimine ja sünergia, teeb vajalikuks liidu osalemise. Seetõttu tuleks asutada juriidilise isikuna biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõte („BPT ühisettevõte”).

(16)

BPT ühisettevõtte eesmärk tuleks saavutada teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse toetamise teel, kasutades avaliku ja erasektori ressursse. Selleks peaks BPT ühisettevõte korraldama projektikonkursse, et toetada teadus-, tutvustus- ja kasutuselevõtutegevust.

(17)

Mõju maksimeerimiseks peaks BPT ühisettevõte arendama tihedat sünergiat teiste liidu programmidega sellistes valdkondades nagu haridus, keskkond, konkurentsivõime ja VKEd, ning ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu poliitikaga, mis saavad aidata spetsiifiliselt tugevdada riikide ja piirkondade suutlikkust teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse suutlikkust arukate spetsialiseerumisstrateegiate kontekstis.

(18)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks BPT ühisettevõte arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust BPT ühisettevõtte tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.

(19)

BPT ühisettevõtte asutajaliikmed peaksid olema liit ja BTK.

(20)

BPT ühisettevõtte töökorralduse ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada BPT ühisettevõtte põhikirjas osana käesolevast määrusest.

(21)

BTK on väljendanud kirjalikult nõusolekut teha BPT ühisettevõtte valdkonnas teadusuuringuid, tuginedes avaliku ja erasektori partnerluse laadile hästi kohandatud struktuurile. On asjakohane, et BTK liitub käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirjaga, kirjutades alla kinnituskirjale.

(22)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks BPT ühisettevõte pakkuma avatud ja läbipaistvate menetluste abil rahalist toetust meetmetele, peamiselt andes osalejatele toetusi avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside põhjal.

(23)

Muude liikmete kui liit osalus ei tohiks piirduda ainult BPT ühisettevõtte halduskuludega ning BPT ühisettevõtte poolt toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks vajaliku kaasrahastamisega. Nende osalus peaks hõlmama ka lisategevust, mida nad viivad ellu lisategevuste kava kohaselt. Kõnealuse lisategevuse võimendavast mõjust korraliku ülevaate saamiseks peaks see esindama üldisemat osalust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühises tehnoloogiaalgatuses.

(24)

Osalemine BPT ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (6). Lisaks peaks BPT ühisettevõte tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjakohastele meetmetele.

(25)

BPT ühisettevõte peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks BPT ühisettevõtte projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks BPT ühisettevõte tegema üldsusele kättesaadavaks asjakohased andmed taotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(26)

Liidu rahalist osalust BPT ühisettevõttes tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning asjakohaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(27)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärast dokumenteerimist ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(28)

Liidu ja BPT ühisettevõtte teiste liikmete finantshuve tuleks kogu kulutuste tegemise tsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on eeskirjade eiramiste ärahoidmine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(29)

Komisjoni siseaudiitoril peaks BPT ühisettevõtte suhtes olema samad volitused kui komisjoni suhtes.

(30)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu BPT ühisettevõtte eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada BPT ühisettevõttele antava liidu rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 osutatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(31)

BPT ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. BPT ühisettevõtte organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(32)

Et asutamist hõlbustada, peaks BPT ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest vastutama komisjon, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(33)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi BPT ühisettevõtte projektikonkursside läbiviimisel põhimõtteliselt võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, BPT ühisettevõtte kaudu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise abil tugevdada kogu liidus tööstuslikke teadusuuringuid ja innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimise, kriitilise massi tagamise ja avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1.   Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutatakse ühisettevõte ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses („BPT ühisettevõte”) kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse BPT ühisettevõtte projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021.

2.   BPT ühisettevõtte on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine.

3.   BPT ühisettevõttel on juriidilise isiku staatus. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

4.   BPT ühisettevõtte asukoht on Belgias Brüsselis.

5.   BPT ühisettevõtte põhikiri („põhikiri”) on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid

BPT ühisettevõtte eesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa määruse (EL) nr 1291/2013 ning eelkõige otsuse 2013/743/EL III osa rakendamisele;

b)

aidata kaasa biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkidele saavutada ressursitõhusam ja jätkusuutlikum vähese CO2-heitega majandus ning suurendada majanduskasvu ja tööhõivet, eriti maapiirkondades, arendades Euroopas jätkusuutlikke ja konkurentsivõimelisi biotoorainel põhinevaid tööstusharusid, mis põhinevad säästval viisil biomassi hankivatel täiustatud biorafineerimistehastel, ning eelkõige:

i)

tutvustada tehnoloogiaid, mis võimaldavad saada Euroopa biomassist uusi keemilisi lähteaineid, uusi materjale ja uusi tarbekaupu ning mis vähendavad vajadust fossiilsete ressursside järele;

ii)

arendada ärimudeleid, mis integreerivad ettevõtjaid kogu väärtusahela ulatuses alates biomassi tarnimisest kuni biorafineerimistehasteni ning bioressursipõhiste materjalide, kemikaalide ja kütuste tarbijateni, sealhulgas uute sektoritevaheliste vastastikuste ühenduste loomise teel ning toetades tööstusharude üleseid klastreid, ja

iii)

luua juhtivaid biorafineerimistehaseid, mis kasutavad bioressursipõhiste materjalide, kemikaalide ning kütuste tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning näitavad kulude ja tulemuslikkuse arendamist tasemele, mis suudab konkureerida fossiilkütustel põhinevate alternatiividega.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, BPT ühisettevõttes haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 975 000 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarves otsusega 743/2013/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklitega 60 ja 61 kõnealuse määruse artiklis 209 osutatud asutustele.

2.   Liidu rahalise osaluse eraldamise kord kehtestatakse delegeerimislepinguga ja iga-aastaste rahaliste vahendite ümberpaigutamise lepingutega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja BPT ühisettevõtte vahel.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimisleping käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3, artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 sätestatud aspekte ja muu hulgas järgmist:

a)

BPT ühisettevõtte osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas osutatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

BPT ühisettevõtte osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas osutatud kontrolliga;

c)

BPT ühisettevõtte toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad BPT ühisettevõtte projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liit osalus

1.   BPT ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel üksustel maksta koguosaluse vähemalt 2 730 000 000 eurot artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osalus koosneb järgmisest:

a)

põhikirja artikli 12 lõike 2 ning artikli 12 lõike 3 punktide b ja c kohane osalus BPT ühisettevõttes;

b)

vähemalt 1 755 000 000 euro ulatuses muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste poolt artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul tehtud mitterahaline osalus, mis seisneb nende kulude kandmises, mis on neile tekkinud väljaspool BPT ühisettevõtte töökava selliste täiendavate meetmete võtmisel, mis aitavad kaasa biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele. Kõnealuseid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellistel juhtudel ei asenda liidu rahastamine muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste mitterahalist osalust.

Punktis b osutatud kulud jaoks ei ole kõlblikud BPT ühisettevõtte rahalise toetuse saamiseks. Vastav tegevus määratakse kindlaks iga-aastases lisategevuste kavas, milles näidatakse kõnealuse osaluse hinnanguline väärtus.

3.   BPT ühisettevõtte muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks BPT ühisettevõtte juhatusele aru igal eelneval eelarveaastal lõike 2 kohaselt tehtud osaluse väärtusest. Samuti teavitatakse sobival ajal riikide esindajate rühma.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis b ning põhikirja artikli 12 lõike 3 punktis c osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, lähtudes asjaomaste üksuste tavapärastest kuluarvestustavadest, üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest ja rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Kulusid tõendab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Juhul kui tõendamise sisus peaks esinema ebamäärasust, võib BPT ühisettevõte kontrollida väärtuse hindamise meetodit. BPT ühisettevõte ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid.

5.   Komisjon võib liidu rahalise osaluse BPT ühisettevõttes lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 20 lõikes 2 osutatud lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused jätavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud osalusega seotud kohustused täitmata või täidavad need üksnes osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista nimetatud otsusest BPT ühisettevõttele teavitamise ajaks liikmete poolt juba kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, võtab BPT ühisettevõte vastu oma finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 110/2014 (9).

Artikkel 6

Töötajad

1.   BPT ühisettevõtte töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (10) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”) ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Juhatus kasutab BPT ühisettevõtte töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjaomase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel võib kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus neid volitusi edasi delegeerida.

Kui seda nõuavad erandlikud asjaolud, võib juhatus oma otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt edasi delegeeritud volitused. Sellisel juhul rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või mõnele muule BPT ühisettevõtte töötajale kui tegevdirektor.

3.   Juhatus võtab vastu personalieeskirjade ning teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

4.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks BPT ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.

5.   BPT ühisettevõtte personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest.

6.   Kõik personalikulud kannab BPT ühisettevõte.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.   BPT ühisettevõte võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole BPT ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv täistööaja ekvivalentides väljendatuna lisatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide BPT ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

BPT ühisettevõte ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

BPT ühisettevõtte vastutus

1.   BPT ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjaomaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab BPT ühisettevõte kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide ühistele õiguse üldpõhimõtetele.

3.   Kõiki BPT ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse BPT ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse BPT ühisettevõtte vahenditest.

4.   BPT ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus järgmistel juhtudel:

a)

tulenevalt BPT ühisettevõtte kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

BPT ühisettevõtte töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidlustes;

c)

vaidlustes BPT ühisettevõtte ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud tähtaegadest ja tingimustest.

2.   Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse BPT ühisettevõtte asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon viib hiljemalt 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi BPT ühisettevõtte vahehindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. BPT ühisettevõtte vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 4 lõike 5 kohaselt või võtta muid vajalikke meetmeid.

3.   Kuue kuu jooksul pärast BPT ühisettevõtte lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 20 osutatud lõpetamismenetluse algatamist, viib komisjon läbi BPT ühisettevõtte lõpphindamise. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab BPT ühisettevõtte eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides BPT ühisettevõtte finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb BPT ühisettevõte kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29, osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.   Komisjon võib otsustada teha käesoleva artikli lõikes 1 osutatud auditeid ise. Ta teeb seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, määrusega (EL) nr 1290/2013 ja määrusega (EL) nr 1291/2013.

Artikkel 14

Liikmete finantshuvide kaitse

1.   BPT ühisettevõte annab komisjoni töötajatele ning BPT ühisettevõtte või komisjoni poolt volitatud teistele isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma valdustesse ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (12), eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, mis annavad komisjonile, BPT ühisettevõttele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õiguse teostada vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.

4.   BPT ühisettevõte tagab oma liikmete finantshuvide nõuetekohase kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5.   BPT ühisettevõte ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) sisejuurdlust (13). BPT ühisettevõte võtab vastu vajalikud meetmed OLAFi tehtavate sisejuurdluste hõlbustamiseks.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab BPT ühisettevõte sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte liikmete või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   BPT ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (14).

2.   BPT ühisettevõtte juhatus võib võtta vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, võib BPT ühisettevõtte poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada ombudsmanile kaebuse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustele.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

BPT ühisettevõtte rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse BPT ühisettevõtet rahastamisasutusena, kes annab rahalist toetust põhikirja artiklis 1 sätestatud kaudsetele meetmetele.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

BPT ühisettevõte ja tema asukohariik võivad sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt BPT ühisettevõttele antavat muud toetust.

Artikkel 19

Esialgsed meetmed

1.   Komisjon vastutab BPT ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni BPT ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Komisjon teeb kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud toimingud, tehes seda koostöös teiste liikmetega ning kaasates BPT ühisettevõtte pädevaid organeid.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub pärast põhikirja artikli 8 kohast ametissenimetamist juhatuse poolt täitma oma ülesandeid, määrata ajutise tegevdirektorina tegutsema ja tegevdirektorile seatud ülesandeid täitma ühe komisjoni ametniku, keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke;

b)

teostab ametisse nimetava asutuse volitusi erandina käesoleva määruse artikli 6 lõikest 2 ajutine direktor;

c)

võib komisjon ajutiselt ametisse nimetada piiratud arvu oma ametnikke.

3.   Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide BPT ühisettevõtte aastaeelarves ettenähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib kinnitada kokkuleppeid, otsuseid ja lepinguid, sealhulgas teenistuslepinguid pärast BPT ühisettevõtte ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4.   Ajutine tegevdirektor määrab kokkuleppel BPT ühisettevõtte tegevdirektoriga ning juhatuse heakskiidul kuupäeva, millest alates BPT ühisettevõttel on olemas suutlikkus oma eelarve täitmiseks. Alates sellest päevast hoidub komisjon BPT ühisettevõtte tegevusega seotud kohustuste võtmisest ja maksete tegemisest.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS

(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(5)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) rakendamise eriprogramm (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(10)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (Personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(11)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

LISA

BIOTOORAINEL PÕHINEVATE TÖÖSTUSHARUDE ÜHISE TEHNOLOOGIAALGATUSE RAKENDAMISE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

BPT ühisettevõte täidab järgmisi ülesandeid:

a)

tagab biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse loomise ja jätkusuutliku juhtimise;

b)

mobiliseerib vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

c)

loob liidu, ettevõtjate ja teiste huvirühmade vahel tiheda ja pikaajalise koostöö ning arendab seda edasi;

d)

tagab biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse tõhususe;

e)

saavutab pikaajalise programmiga tööleasumiseks vajaliku teadustöö kriitilise massi;

f)

jälgib BPT ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme;

g)

annab kaudsetele teadus- ja innovatsioonimeetmetele rahalist toetust peamiselt toetuste vormis;

h)

korraldab teavitamis-, suhtlus-, ellurakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühises raamprogrammi „Horisont 2020” e-andmebaasis;

i)

teeb koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

j)

täidab muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 2

Liikmed

1.

BPT ühisettevõtte liikmed on:

a)

liit, keda esindab komisjon;

b)

pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel Bio-based Industries Consortium Aisbl (BTK), mis on Belgia õiguse alusel asutatud mittetulundusühing, mille alaline asukoht on Belgias Brüsselis.

2.

Koosseisulised üksused on kõik BPT ühisettevõtte muud liikmed kui liit vastavalt kõnealuste liikmete põhikirjadele.

Artikkel 3

Liikmestaatuse muutmine

1.

BPT ühisettevõtte liikmeks saamist võib taotleda igas liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigis otseselt või kaudselt teadusuuringuid ja innovatsiooni toetav juriidiline isik, tingimusel et ta osaleb artiklis 12 osutatud rahastamises, et saavutada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud BPT ühisettevõtte eesmärke, ning nõustub BPT ühisettevõtte põhikirjaga.

2.

Kõik BPT ühisettevõtte liikmeks saamise taotlused esitatakse BPT ühisettevõtte juhatusele koos ettepanekuga kohandada kõnealuse juhatuse koosseisu.

3.

Juhatus hindab taotlust, võttes arvesse taotleja asjakohasust ja potentsiaalset lisaväärtust BPT ühisettevõtte eesmärkide saavutamise seisukohast, ning teeb taotluse kohta otsuse.

4.

Iga liige võib oma liikmesuse BPT ühisettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Lõpetamise kuupäevast alates vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille BPT ühisettevõte kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist.

5.

BPT ühisettevõtte liikmestaatust ei saa ilma juhatuse eelneva nõusolekuta kolmandale isikule üle anda.

6.

BPT ühisettevõte avaldab oma veebisaidil kohe pärast käesoleva artikli kohast liikmesuse muutust oma liikmete ajakohastatud nimekirja koos vastava muudatuse jõustumise kuupäevaga.

Artikkel 4

BPT ühisettevõtte organid

1.

BPT ühisettevõtte organid on:

a)

juhatus;

b)

tegevdirektor;

c)

teaduskomitee;

d)

riikide esindajate rühm.

2.

Teaduskomitee ja riikide esindajate rühm on BPT ühisettevõtte nõuandvad organid.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

a)

liidu nimel viis komisjoni esindajat ning

b)

viis muude liikmete kui liit esindajat, kellest vähemalt üks peaks olema väikese või keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) esindaja.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

1.

Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu. Muudel liikmetel kui liit on võrdne arv hääli. Liikmed teevad oma parima konsensuse saavutamiseks. Konsensuse puudumisel teeb juhatus otsuseid vähemalt 75 % enamusega kõigist häältest, kaasa arvatud puuduvate isikute hääled.

2.

Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks.

3.

Juhatus peab korralisi koosolekuid kaks korda aastas. Juhatus võib pidada erakorralisi koosolekuid komisjoni või muude liikmete kui liit esindajate enamuse nõudmisel või esimehe nõudmisel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ning need toimuvad tavaliselt BPT ühisettevõtte asukohas.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Riikide esindajate rühma esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja osaleda aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Teaduskomitee esimehel on õigus tema ülesannete hulka kuuluvate küsimuste arutamise korral osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja võtta aruteludest osa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda juhtumipõhiselt oma koosolekutele vaatlejatena osalema teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid ja kodanikuühiskonna esindajaid.

4.

Liikmete esindajad ei ole isiklikult vastutavad meetmete eest, mis nad on võtnud juhatuse esindaja funktsioone täites.

5.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus vastutab üldiselt BPT ühisettevõtte strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle.

2.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada koordineerimise BPT ühisettevõtte tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjakohaste tegevuste vahel, pidades teadusuuringute alase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

3.

Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi käesoleva põhikirja artikli 3 kohaseid liikmeks saamise taotlusi;

b)

otsustab oma kohuseid mittetäitva liikme liikmesuse lõpetamise BPT ühisettevõttes;

c)

võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu BPT ühisettevõtte finantseeskirjad;

d)

võtab vastu BPT ühisettevõtte aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)

kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 2;

f)

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

g)

kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

h)

võtab vastu aasta töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

i)

kiidab heaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud aasta lisategevuste kava, lähtudes muude liikmete kui liit ettepanekust ning olles vajaduse korral konsulteerinud ajutise nõuanderühmaga;

j)

kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

k)

korraldab asjakohaselt BPT ühisettevõtte siseauditi alase suutlikkuse loomise;

l)

kiidab heaks konkursikutsed ning asjakohasel juhul seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta;

m)

kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete loetelu, mis põhineb sõltumatute ekspertide komisjoni koostatud pingereal;

n)

kehtestab tegevdirektori ettepanekul BPT ühisettevõtte teavituspõhimõtted;

o)

kehtestab asjakohasel juhul personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3;

p)

kehtestab asjakohasel juhul eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta BPT ühisettevõttesse ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

q)

asutab asjakohasel juhul lisaks BPT ühisettevõtte organitele nõuanderühmad;

r)

esitab asjakohasel juhul komisjonile taotluse käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku BPT ühisettevõtte liige;

s)

vastutab kõigi BPT ühisettevõtte organitele konkreetselt määramata ülesannete eest, mille ta võib mõnele neist organitest määrata.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1.

Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Komisjon liidab valikumenetlusega asjakohasel viisil BPT ühisettevõtte muude liikmete esindatuse.

Valikumenetluse eelvaliku etapis tagatakse eelkõige BPT ühisettevõtte muude liikmete sobiv esindatus. Selleks nimetavad muud liikmed kui liit ühisel kokkuleppel juhatuse nimel esindaja ja vaatleja.

2.

Tegevdirektor peab olema töötaja ning ta võetakse tööle BPT ühisettevõtte ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab BPT ühisettevõtet juhatuse esimees.

3.

Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vastavalt vajadusele muid liikmeid kui liit, tegevdirektori tulemuslikkust ning BPT ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.

Juhatus, toimides komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni neljaks aastaks.

5.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille juhatus on teinud komisjoni ettepanekul, kes on kaasanud vastavalt vajadusele muid liikmeid kui liit.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

1.

Tegevdirektor on peamine täitevjuht, kes vastutab BPT ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2.

Tegevdirektor on BPT ühisettevõtte seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3.

Tegevdirektor täidab BPT ühisettevõtte eelarvet.

4.

Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

b)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga-aastase töökava koos vastava kuluprognoosiga;

c)

esitab juhatusele arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande;

d)

koostab ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavatest kulutustest;

e)

esitab juhatusele heakskiitmiseks rahastamiseks valitud meetmete loetelu;

f)

edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane;

g)

allkirjastab üksikuid kokkuleppeid ja otsuseid;

h)

allkirjastab hankelepinguid;

i)

rakendab BPT ühisettevõtte teavituspõhimõtteid;

j)

korraldab ja suunab BPT ühisettevõtte toiminguid ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatuse poolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

k)

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

l)

tagab riskihindamise ja -juhtimise läbiviimise;

m)

võtab kõik vajalikud meetmed hindamaks BPT ühisettevõtte eduamme oma eesmärkide saavutamisel;

n)

täidab kõiki muid tegevdirektorile usaldatud või juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

5.

Tegevdirektor loob programmibüroo kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Programmibüroo koosneb BPT ühisettevõtte töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas BPT ühisettevõtte finantseeskirjadega;

b)

korraldab aasta töökavas ettenähtud konkursse ning haldab kokkuleppeid ja otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

c)

annab liikmetele ja teistele BPT ühisettevõtte organitele igasugust asjakohast teavet ja tuge, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, ja vastab nende konkreetsetele taotlustele;

d)

toimib BPT ühisettevõtte organite sekretariaadina ning toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Teaduskomitee

1.

Teaduskomitee koosneb kuni 15 liikmest. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Liikmeskond peab peegeldama kogu maailmas tunnustatud akadeemiliste ringkondade, tööstusharu, VKEde, mittetulundusühingute ja regulatiivorganite ekspertide tasakaalustatud esindatust. Teaduskomitee liikmetel kollektiivselt peavad olema teaduslik pädevus ja tehnikavaldkonda hõlmav asjatundlikkus, mida on vaja teaduspõhiste soovituste andmiseks BPT ühisettevõttele.

3.

Juhatus sätestab teaduskomitee koosseisu konkreetsed kriteeriumid ja valikumenetluse ning nimetab selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

4.

Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

annab nõu aasta töökavades käsitletavate teaduslike prioriteetide teemal;

b)

annab nõu aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste teemal.

5.

Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees.

6.

Teaduskomitee võib esimehe nõusolekul kutsuda koosolekul osalema teisi isikuid.

7.

Teaduskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Riikide esindajate rühm

1.

Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigist. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse esimees või nende esindajad.

Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid, kodanikuühiskonna või VKEde ühenduste esindajaid.

3.

Riikide esindajate rühmaga konsulteeritakse ning eelkõige vaatab rühm läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

a)

BPT ühisettevõtte programmis ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, sealhulgas konkursikutsete ja ettepanekute hindamise protsess;

b)

strateegilise suunitluse ajakohastamine;

c)

seosed raamprogrammiga „Horisont 2020”;

d)

aasta töökavad;

e)

VKEde kaasamine.

4.

Riikide esindajate rühm annab BPT ühisettevõttele teavet ja tegutseb BPT ühisettevõtte kontaktina ka järgmistes küsimustes:

a)

asjassepuutuvate riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjassepuutuvate tehnoloogiate kasutuselevõtt, et võimaldada sünergiat ja vältida kattumisi;

b)

teabeleviürituste osas riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad meetmed tehniliste töörühmade korraldamiseks ja teavitustegevuseks;

c)

kasutuselevõtu meetmete osas riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad erimeetmed seoses biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatusega.

5.

Riikide esindajate rühm võib anda juhatusele omal algatusel soovitusi või teha talle ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning aastaste kavade suhtes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid.

Juhatus teavitab riikide esindajate rühma põhjendamatu viivituseta järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele või ettepanekutele, või põhjendab järelmeetmete võtmata jätmist.

6.

Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta BPT ühisettevõtte rahastatud meetmetes, iga projektikonkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja BPT eelarve täitmise kohta.

7.

Riikide esindajate rühm võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Rahastamisallikad

1.

BPT ühisettevõtet rahastavad ühiselt liit ja muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad üksused osamaksetena makstud rahalise osaluse ning sellise osaluse kaudu, mis seisneb neile BPT ühisettevõtte poolt mittehüvitatavate kaudsete meetmete rakendamisel tekkinud kulude kandmises.

2.

BPT ühisettevõtte halduskulud ei ületa 58 500 000 eurot ning need tuleb katta rahalise osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning muude liikmete kui liit vahel. Kui osa halduskuludeks ettenähtud osalusest jääb kasutamata, võib selle teha kättesaadavaks BPT ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks.

3.

BPT ühisettevõtte tegevuskulud kaetakse järgmistest allikatest:

a)

liidu rahaline osalus;

b)

muude liikmete kui liit rahaline osalus;

c)

muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste mitterahaline osalus, mis koosneb nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha BPT ühisettevõtte osalus ja liidu muu osalus kõnealustes kuludes.

4.

Muude liikmete kui liit rahaline osalus lõike 3 punktis b osutatud tegevuskuludes on käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud perioodi vältel vähemalt 182,5 miljonit eurot.

5.

BPT ühisettevõtte eelarvesse kantavad ressursid koosnevad järgmistest osalustest:

a)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

b)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

c)

kõik BPT ühisettevõtte loodud tulud;

d)

muu rahaline osalus, muud vahendid ja tulud.

BPT ühisettevõttele selle liikmete poolt makstud osaluselt saadud intressi loetakse ühisettevõtte tuluks.

6.

Kõik BPT ühisettevõtte ressursid ja tegevused on pühendatud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele.

7.

Kogu BPT ühisettevõte poolt loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub BPT ühisettevõttele.

8.

Kuludest ülejäävaid tulusid ei maksta BPT ühisettevõtte liikmetele, välja arvatud BPT ühisettevõtte tegevuse lõpetamise korral.

Artikkel 13

Finantskohustused

BPT ühisettevõtte finantskohustused ei ületa talle kättesaadavate või tema eelarvesse tema liikmete poolt eraldatud rahaliste vahendite summat.

Artikkel 14

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 15

Tegevuse ja finantsplaneerimine

1.

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks aasta töökava projekti, mis sisaldab teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse, haldustegevuse ja vastavate kuluprognooside üksikasjalikku kava tulevaks aastaks. Töökava projekt sisaldab ka käesoleva põhikirja artikli 12 lõike 3 punkti c kohaselt makstava osaluse eeldatavat väärtust.

2.

Iga konkreetse aasta töökava võetakse vastu eelmise aasta lõpuks. Aasta töökava tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.

Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4.

Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

5.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse suurust, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 16

Tegevus- ja finantsaruandlus

1.

Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru oma ülesannete täitmisest vastavalt BPT ühisettevõtte finantseeskirjadele.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande BPT ühisettevõttes eelneval kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aasta tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

a)

tehtud teadusuuringud, innovatsioon ja muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

b)

esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

c)

rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ära BPT ühisettevõtte toetuse konkreetsetele osalejatele ja meetmetele.

2.

Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.

BPT ühisettevõtte peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

BPT ühisettevõte edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist BPT ühisettevõtte esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab BPT ühisettevõtte peaarvepidaja BPT ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse BPT ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor vastab kontrollikojale aastaaruandes tehtud märkustele 30. septembriks. Tegevdirektor edastab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 17

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on BPT ühisettevõtte suhtes samasugused volitused kui komisjoni suhtes.

Artikkel 18

Liikmete vastutus ja kindlustus

1.

Liikmete rahaline vastutus BPT ühisettevõtte võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2.

BPT ühisettevõte sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja tagab sellise kindlustuse jätkuva olemasolu.

Artikkel 19

Huvide konflikt

1.

BPT ühisettevõte, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

2.

BPT ühisettevõtte juhatus võtab vastu eeskirjad oma liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks. Kõnealustes eeskirjades sätestatakse huvide konfliktide vältimine juhatuses tegutsevate liikmete esindajate puhul.

Artikkel 20

Lõpetamine

1.

BPT ühisettevõte lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2.

Lisaks lõikele 1 käivitub lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit või kõik muud liikmed kui liit astuvad BPT ühisettevõttest välja.

3.

BPT ühisettevõtte lõpetamise menetluseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.

Kui BPT ühisettevõte lõpetatakse, kasutatakse kogu selle vara selle kohustuste ning lõpetamisega seotud kulutuste katmiseks. Ülejääk jagatakse proportsionaalselt tegevuse lõpetamise ajal veel alles olevate liikmete vahel, arvestades nende poolt BPT ühisettevõttesse makstud rahalise osaluse osatähtsust. Sellisel moel liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5.

Kõigi BPT ühisettevõtte poolt sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti BPT ühisettevõtte kestusest kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse erimenetlus.