„IV LISA

KESKKONNAKAITSEKULUTUSTE ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises esitatakse andmeid keskkonnakaitsekulutuste kohta viisil, mis ühtib ESA raames esitatud andmetega, st need on majandusressursid, mille residendist üksused eraldavad keskkonnakaitseks. Niisugune arvepidamine võimaldab arvestada riigi keskkonnakaitsekulutusi, mis määratakse järgmiste elementide summana: residendist üksuste kasutatud keskkonnakaitseteenused, keskkonnakaitsega seotud kapitali kogumahutus põhivarasse ja eelnimetatud elementides arvestamata keskkonnakaitsesiirdeid, millest on lahutatud välismaalt saadud rahalised vahendid.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises tuleks ära kasutada rahvamajanduse arvepidamises juba olemasolevat teavet (tootmise ja tulude moodustamise kontod, kapitali kogumahutus põhivarasse tegevusalade järgi, pakkumise ja kasutamise tabelid, valitsemisfunktsioonide klassifikaatoril põhinevad andmed), ettevõtluse struktuuristatistikat, äriregistrit ja muid allikaid.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2. jagu

KATVUS

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja selles on esitatud keskkonnakaitsekulutused pea-, kõrval- ja abitegevusaladel. Hõlmatud on järgmised sektorid:

—	valitsemissektor (sealhulgas kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid) ja ettevõtted kui keskkonnakaitseteenuseid välja töötavad institutsioonilised sektorid. Spetsialiseerunud tootjate puhul on keskkonnakaitseteenuste osutamine nende põhitegevus;

—	kodumajapidamised, valitsemissektor ja ettevõtted kui keskkonnakaitseteenuste tarbijad;

—	välismaailm keskkonnakaitsesiirete saaja või andjana.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid teostavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamist, lähtudes järgmistest näitajatest, mis on määratletud kooskõlas ESAga:

—	osutatud keskkonnakaitseteenused. Eristatakse turutoodangut, turuvälist toodangut ja abitegevustoodangut;

—	keskkonnakaitseteenuste vahetarbimine keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tootjate järgi;

—	keskkonnakaitseteenuste import ja eksport;

—	keskkonnakaitseteenustele arvestatud käibemaks ja muud maksud, millest on lahutatud tootesubsiidiumid;

—	keskkonnakaitseteenustele osutamiseks tehtud kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine seoses keskkonnakaitseteenuste tootmisega;

—	keskkonnakaitseteenuste lõpptarbimine;

—	keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud).

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA; SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.

Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.

Esimene arvestusaasta on 2015.

5.

Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.

6.

Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi: — 2. jaos määratletud keskkonnakaitseteenuste tootjate/tarbijate liik; — keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori (CEPA) klassid, mis on liigendatud järgmiselt: valitsemissektori tegevusalade ja keskkonnakaitsesiirete puhul: — CEPA 2 — CEPA 3 — CEPA 1, CEPA 4, CEPA 5 ja CEPA 7 summa — CEPA 6 — CEPA 8 ja CEPA 9 summa; ettevõtete abitegevuste puhul: — CEPA 1 — CEPA 2 — CEPA 3 — CEPA 4, CEPA 5, CEPA 6, CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa; keskkonnakaitselise kõrvaltegevusega ettevõtete ja keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tootjate puhul: — CEPA 2 — CEPA 3 — CEPA 4; kodumajapidamistest tarbijate puhul: — CEPA 2 — CEPA 3; — keskkonnakaitseteenuste tootmise andmed abitegevuse kohta esitatakse järgmiste NACE koodide kaupa: NACE Rev. 2 B, C, D, osa 36. Andmed C jao kohta esitatakse osadena, kusjuures C10–C12, C13–C15 ja C31–C32 esitatakse rühmitatult. Liikmesriigid, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 295/2008 (1) alusel (näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega NACE Rev 1.1 ja NACE Rev 2 puhul ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate erandite puhul) ei pea koguma andmeid keskkonnakaitsekulutuste kohta ühe või mitme NACE koodi puhul, ei pea nende NACE koodide kohta andmeid esitama.

2.

Punktis 1 osutatud CEPA klassid on järgmised: CEPA 1 — välisõhu ja kliima kaitse CEPA 2 — heitveekäitlus CEPA 3 — jäätmekäitlus CEPA 4 — pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine CEPA 5 — müra ja vibratsiooni vähendamine CEPA 6 — bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse CEPA 7 — kiirguskaitse CEPA 8 — keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö CEPA 9 — muud keskkonnakaitse tegevused.

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.

V LISA

KESKKONNAKAUPADE- JA TEENUSTE SEKTORI ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Keskkonnakaupade- ja teenuste statistikas kirjendatakse ja esitatakse andmeid keskkonnatooteid tootva rahvamajanduse tootmistegevuse kohta viisil, mis ühtib ESA raames esitatud andmetega.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamises tuleks ära kasutada rahvamajanduse arvepidamises, ettevõtluse struktuuristatistikas, äriregistris ja muudes allikates juba olemasolevat teavet.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnakaupade ja -teenuste arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2. jagu

KATVUS

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja sektor hõlmab kõiki keskkonnakaupu ja -teenuseid, mis on tootmise teel saadud. ESA määratluse kohaselt on tootmine tegevus, mis toimub institutsionaalse üksuse kontrolli ja vastutuse all, kasutades tööjõu, kapitali, kaupade ja teenuste sisendeid kaupade ja teenuste tootmiseks.

Keskkonnakaubad ja -teenused jagunevad järgmistesse kategooriatesse: keskkonnaspetsiifilised teenused, üksnes keskkonnahoiu eesmärgil toodetud tooted (seotud tooted), keskkonnasäästlikud kaubad ja keskkonnatehnoloogia.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistikat, lähtudes järgmistest näitajatest:

—	turutoodang, sealhulgas: — eksport;

—	turupõhise tegevuse lisandväärtus,

—	turupõhise tegevuse tööhõive.

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites), välja arvatud tööhõive näitaja, mille puhul on aruandeühik „täistööaja ekvivalent”.

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.

Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.

Esimene arvestusaasta on 2015.

5.

Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.

6.

Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi: — majanduse tegevusalade klassifikaator, NACE Rev. 2 (A*21 koondtase, nagu esitatud ESAs); — CEPA ja ressursi haldamise tegevusalade klassifikaatori (CReMA) klassid, mis on rühmitatud järgmiselt: — CEPA 1 — CEPA 2 — CEPA 3 — CEPA 4 — CEPA 5 — CEPA 6 — CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa — CReMA 10 — CReMA 11 — CReMA 13 — CReMA 13 A — CReMA 13B — CReMA 13C — CReMA 14 — CReMA 12, CReMA 15 ja CReMA 16 summa.

2.

Punktis 1 osutatud CEPA klassid on samasugused kui IV lisas. Punktis 1 osutatud CreMA klassid on järgmised: CReMA 10 — veevarude haldamine CReMA 11 — metsavarude haldamine CReMA 12 — loodusliku floora ja fauna haldamine CReMA 13 — energiavarude haldamine — CReMA 13 A — energia tootmine taastuvatest energiaallikatest — CReMA 13B — soojuse/energia säästmine ja haldamine — CReMA 13C — fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine CReMA 14 — mineraalsete loodusvarade haldamine CReMA 15 — teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkonnas CReMA 16 — muud ressursihaldamise tegevused.

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.

VI LISA

FÜÜSILISE ENERGIAVOO ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse andmed energia füüsilise voo kohta teradžaulides viisil, mis on ESAga täielikus kooskõlas. Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse energiaandmeid rahvamajanduse residendist üksuste majandustegevuse järgi tegevusalade kaupa. Andmed näitavad loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude pakkumist ja kasutamist. Majandustegevus hõlmab tootmist, tarbimist ja akumuleerumist.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad füüsilise energiavoo arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2. jagu

KATVUS

Füüsilise energiavoo arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja arvepidamine põhineb samuti residentsuse printsiibil.

ESA kohaselt on üksus riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, see tähendab, kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevuses.

Füüsilise energiavoo arvepidamises kirjendatakse füüsilist energiavoogu, mis tuleneb kõikide residendist üksuste tegevusest, olenemata sellest, kus on voo tekkimise tegelik geograafiline asukoht.

Füüsilise energiavoo arvepidamine kirjendab keskkonnast majandusse suunduvat, majanduse sees ringlevat ja majandusest tagasi keskkonda suunatavat füüsilist energiavoogu.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid peavad füüsilise energiavoo kohta arvet, lähtudes järgmistest näitajatest:

—	füüsilised energiavood, mis on rühmitatud kolme üldisesse kategooriasse: i) loodusliku energia sisendid, ii) energiatooted, iii) energia jäägid ja kaod;

—	füüsiliste energiavoogude päritolu, mis on jagatud viide kategooriasse: tootmine, tarbimine, akumulatsioon, välismaailm ja keskkond;

—	füüsiliste voogude sihtkoht, mis on jagatud samasse viide kategooriasse nagu füüsiliste energiavoogude päritolu.

Kõik andmed esitatakse teradžaulides.

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.

Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.

Esimene arvestusaasta on 2015.

5.

Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.

6.

Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse füüsilistes ühikutes järgmised andmed: — energiavoo pakkumise tabel. Selles tabelis on esitatud loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude (ridades) pakkumine päritolu, st pakkuja järgi (veergudes); — energiavoo kasutamise tabel. Selles tabelis on esitatud loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude (ridades) kasutamine sihtkoha, st kasutaja järgi (veergudes); — heitmetega seotud energia kasutamise tabel. Selles tabelis on esitatud loodusliku energia sisendite ja energiatoodete (ridades) heitmetega seotud kasutamine kasutaja ja heitmeid tekitava üksuse järgi (veergudes); — üleminekutabel, milles on näidatud elemendid, mis selgitavad erinevust energia arvepidamise ja energiabilansi vahel.

2.

Energiavoo pakkumise ja kasutamise tabeli (k.a heitmetega seotud vood) ülesehitus ridade ja veergude kaupa on ühesugune.

3.

Veerud tähistavad füüsilise voo päritolu (pakkumist) või sihtkohta (kasutamist). Veerud on jagatud viide kategooriasse: — „tootmine” tähistab kaupade ja teenuste tootmist. Tootmistegevus on liigitatud NACE Rev.2 kohaselt ja esitatakse koondtasemel A*64; — „tarbimine” (kokku ja samuti jaotatuna kolme alamklassi: transport, küte ja jahutus, muu) tähistab kodumajapidamiste lõpptarbimist; — „akumulatsioon” tähistab muutusi energiatoodete varudes majanduse sees; — „välismaailm” kajastab imporditud ja eksporditud toodete voogu; — „keskkond” hõlmab loodusliku energia sisendite voo päritolu ning energia jääkide ja kadude voo sihtkohta.

4.

Ridades on esitatud füüsilise voo liik 3. jao esimese taande liigituse järgi.

5.

Loodusliku energia sisendid, energiatooted ning energia jäägid ja kaod on liigitatud järgmiselt: — loodusliku energia sisendid on jagatud taastumatuteks ja taastuvateks loodusliku energia sisenditeks; — energiatooted on jagatud Euroopa energiastatistikas kasutatava klassifikatsiooni järgi; — energia jäägid ja kaod hõlmavad jäätmeid (ilma rahalise väärtuseta); kadusid kaevandamise/ammutamise, jaotuse/transpordi, muundamise ja salvestamise käigus; samuti tasakaalustavaid kirjeid pakkumise ja kasutamise tabeli tasakaalustamiseks.

6.

Üleminekutabelis esitatud näitajad põhinevad kogu rahvamajandusel (ei ole jagatud majandusharude kaupa), kusjuures residentsuspõhine näitaja arvutatakse territooriumipõhiseks näitajaks ümber järgmiselt: residendist üksuste energia kogutarbimine – välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine + territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine + statistilised erinevused = sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine).

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.”