20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/72


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 512/2014,

16. aprill 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 (3) artiklist 14 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 912/2010 (4) artikliga 2 tulenevalt tagab Euroopa GNSSi Agentuur („agentuur”) Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide („süsteemid”) turvalisuse akrediteerimise ning sel eesmärgil algatab ta turvamenetlusi ja jälgib nende rakendamist ning turbeauditite läbiviimist.

(2)

Süsteemid on määratletud määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 2. Tegemist on keeruliste süsteemidega, mille loomisesse ja toimimisse on kaasatud palju sidusrühmi, kellel on erinevad rollid. Seetõttu on väga oluline, et kõik Galileo ja EGNOSe programmide („programmid”) rakendamisse kaasatud sidusrühmad käitlevad ja kaitsevad ELi salastatud teavet kooskõlas peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega, mis on sätestatud komisjoni ja nõukogu julgeolekueeskirjades ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, ning et määruse (EL) nr 1285/2013 artiklit 17, millega tagatakse ELi salastatud teabe kaitse samaväärne tase, kohaldatakse asjakohasel juhul kõigi sidusrühmade suhtes, kes osalevad programmide rakendamises.

(3)

Turvalisuse akrediteerimises osalevad ja selle poolt mõjutatavad sidusrühmad on liikmesriigid, komisjon, asjaomased liidu ametid, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja nõukogu ühismeetmes 2004/552/ÜVJP (5) osalevad pooled.

(4)

Võttes arvesse süsteemide eripära ja keerukust, nende rakendamises osalevaid erinevaid asutusi ning potentsiaalsete kasutajate laia ringi, tuleks turvalisuse akrediteerimist hõlbustada seeläbi, et nõuetekohaselt konsulteeritakse kõigi asjaomaste pooltega, näiteks liikmesriikide ja kolmandate riikide asutustega, kes käitavad võrgustikke, mis on ühendatud Galileo programmiga loodud avaliku reguleeritud teenuse (PRS) osutamise süsteemiga, liikmesriikide teiste asjaomaste asutustega, ESAga, või kui rahvusvahelises lepingus on ette nähtud, siis nende kolmandate riikidega, kus asuvad süsteemide maapealsed jaamad.

(5)

Turvalisuse akrediteerimisega seonduvate ülesannete asjakohase täitmise võimaldamiseks on väga oluline, et komisjon annaks kogu teabe, mis on nende ülesannete täitmiseks vajalik. Samuti on tähtis, et turvalisuse akrediteerimine kooskõlastataks vastavalt määrusele (EL) nr 1285/2013 programmide juhtimise eest vastutavate asutuste ja muude julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavate üksuste tegevusega.

(6)

Kohaldatavat riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi puhul tuleks järgida parimaid tavasid. See peaks hõlmama turvameetmete võtmist vastavalt süvakaitse põhimõttele. Lähenemisviisis tuleks võtta arvesse riski või kardetud sündmuse realiseerumise tõenäolisust. Samuti peaks lähenemisviis olema proportsionaalne, asjakohane ja kulutõhus, võttes arvesse riskimaandamismeetmete võtmise kulusid võrreldes sellest turvalisusele tuleneva kasuga. Süvakaitse eesmärgiks on tõhustada süsteemide turvalisust, võttes tehnilisi ja mittetehnilisi turvameetmeid, mis toimivad mitme kaitseliinina.

(7)

PRS-vastuvõtjate või PRS-turvamoodulite väljatöötamine (sealhulgas sellega seotud asjakohased teadusuuringud) ja tootmine on eriti tundlikud tegevused. Seetõttu on väga oluline, et kehtestataks kord, mille alusel antakse lubasid PRS-vastuvõtjate ja PRS-turvamoodulite tootjatele.

(8)

Võttes arvesse Galileo programmiga loodud süsteemiga ühendatud võrkude ja seadmete võimalikku suurt arvu, eelkõige seoses PRSi kasutamisega, tuleks turvalisuse akrediteerimise strateegias lisaks kindlaks määrata kõnealuste võrkude ja seadmete turvalisuse akrediteerimise põhimõtted, et tagada kõnealuse akrediteerimise ühtsus, ilma et sellega piirataks liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksuste pädevust. Kõnealuste põhimõtete kohaldamine võimaldaks saavutada riskijuhtimise järjepidevust ja vähendada vajadust koondada kõik leevendamismeetmed süsteemi tasandile, mis omaks negatiivset mõju kuludele, ajakavale, toimimisele ja teenuste osutamisele.

(9)

Tooteid ja meetmeid, mis kaitsevad elektromagnetkiirguse eest (st elektroonilise pealtkuulamise eest), ning krüptovahendeid, mida kasutatakse süsteemide turvalisuse tagamiseks, peaksid hindama ja heaks kiitma selliseid tooteid valmistava äriühingu asukohariigi julgeolekuküsimustes pädevad üksused. Krüptovahendite puhul peaks sellist hindamist ja heakskiitmist täiendama vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu otsuse 2013/488/EL (6) IV lisa punktides 26–30. Süsteemide turvalisuse akrediteerimise eest vastutav asutus peaks kinnitama kõnealuste heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, võttes arvesse süsteemide üldisi turvanõudeid.

(10)

Määruses (EL) nr 912/2010, eelkõige selle III peatükis on sätestatud, millistes tingimustes agentuur täidab süsteemide turvalisuse akrediteerimise ülesannet. Määruses on eelkõige ette nähtud põhimõte, et turvalisuse akrediteerimise otsused tehakse komisjonist ja programmide rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult ning seega peaks süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutus moodustama agentuuri sees tegutseva iseseisva üksuse, kes teeb oma otsused sõltumatult.

(11)

Sellest põhimõttest lähtuvalt loodi määrusega (EL) nr 912/2010 Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu („turvalisuse akrediteerimise nõukogu”), kes on haldusnõukogu ja tegevdirektori kõrval agentuuri üks kolmest organist. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab agentuurile usaldatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesandeid ning võtab agentuuri nimel vastu turvalisuse akrediteerimise otsused. Ta peaks vastu võtma oma kodukorra ja nimetama ametisse esimehe.

(12)

Võttes arvesse, et vastavalt määrusele (EL) nr 1285/2013 peab komisjon tagama programmide turvalisuse, sealhulgas süsteemide turvalisuse ja toimimise, peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevus piirnema süsteemide turvalisuse akrediteerimise toimingutega ning sellega ei tohiks piirata komisjoni ülesannete ja kohustuste täitmist. Eelkõige peaks see kehtima komisjoni ülesannete ja kohustuste osas, mis tulenevad määruse (EL) nr 1285/2013 artiklist 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (7) artiklist 8, sealhulgas mis tahes turvalisusega seotud dokumendi osas, mis võetakse vastu delegeeritud õigusakti või rakendusaktiga või kõnealuste artiklitega kooskõlas oleval muul viisil. Ilma et sellega piirataks komisjoni ülesannete ja kohustuste täitmist ning võttes arvesse komisjoni erilisi eksperditeadmisi, tuleks turvalisuse akrediteerimise nõukogule anda õigus nõustada oma pädevuse piires komisjoni, kui see töötab välja kõnealustes artiklites osutatud õigusaktide eelnõusid.

(13)

Samuti tuleks tagada, et turvalisuse akrediteerimise toimingutega ei piirata liikmesriikide pädevust ja õigusi turvalisuse akrediteerimise valdkonnas.

(14)

Mõisted „auditid” ja „testimine” võivad turvalisusega seoses hõlmata turvalisuse hindamist, inspekteerimisi, läbivaatamist, auditeid ja testimist.

(15)

Oma ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu saama luua vajalikud allorganid, mis tegutsevad vastavalt tema antud juhistele. Eelkõige peaks ta looma toimkonna, mis abistab nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel.

(16)

Luua tuleks turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriikide eksperdirühm, mis täidab krüptitud materjali levitamise asutuse ülesandeid seoses ELi krüptitud materjali haldamisega. See rühm tuleks luua ajutiselt, et tagada sideturbe küsimuste haldamise järjepidevus Galileo programmi kasutuselevõtuetapil. Pikemaajaliselt, kui Galileo programmiga loodud süsteem on täielikult toimiv, tuleks kohaldada kestlikku lahendust kõnealuste tegevusülesannete täitmiseks.

(17)

Määruses (EL) nr 1285/2013 on kindlaks määratud programmide halduskord aastateks 2014–2020. Määrusega antakse üldvastutus programmide eest komisjonile. Lisaks laiendatakse selles agentuurile pandud ülesandeid ja nähakse eelkõige ette agentuuri keskne roll süsteemide kasutamisel ja nende sotsiaalmajandusliku kasu suurendamisel.

(18)

Selles uues olukorras tuleb tagada, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu saaks täita oma ülesandeid täiesti sõltumatult, eelkõige teistest agentuuri organitest või muust tegevusest, ning vältida mis tahes huvide konflikte. Seepärast on äärmiselt oluline selgemini eristada agentuuri sees turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingud muust tegevusest, nagu Galileo turvaseirekeskuse juhtimine, süsteemide turuleviimise toetamine ja kõik muud ülesanded, mida komisjon saab agentuurile delegeerida, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud ülesanded. Sel eesmärgil peaksid turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle alluvuses olevad agentuuri töötajad töötama viisil, mis tagaks nende autonoomsuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest. Agentuuri eri ülesannete vahel tuleks kehtestada selge ja tõhus struktuuripõhine lahusus 1. jaanuariks 2014. Töötajate suhtes kohaldatavate agentuuri sise-eeskirjadega tuleks samuti tagada turvalisuse akrediteerimise toiminguid täitvate töötajate autonoomsus ja sõltumatus agentuuri teisi toiminguid täitvatest töötajatest.

(19)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 912/2010 muuta, et suurendada turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimehe sõltumatust ja volitusi ning ühtlustada suures osas tema volitused haldusnõukogu ja agentuuri tegevdirektori volitustega, nähes samal ajal ette kohustuse teha koostööd agentuuri eri organitega.

(20)

Nõukogude liikmete ametisse nimetamisel ning nende esimeeste ja aseesimeeste valimisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust. Arvesse tuleks samuti võtta asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid teadmisi.

(21)

Tööprogrammi selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud operatiivtoiminguid, ja aastaaruande selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimise toiminguid ja agentuuri tulevikuväljavaateid, peaks koostama ja heaks kiitma haldusnõukogu asemel turvalisuse akrediteerimise nõukogu. Ta peaks need dokumendid edastama õigeaegselt haldusnõukogule, et viia need sisse agentuuri tööprogrammi ja aastaaruandesse. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu peaks oma esimehe üle teostama ka distsiplinaarjärelevalvet.

(22)

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele tuleks soovitavalt anda turvalisuse akrediteerimise toimingute täitmiseks roll, mis on võrreldav tegevdirektori rolliga agentuuri muude ülesannete täitmisel. Seega, lisaks agentuuri esindamisele, mis on juba ette nähtud määrusega (EL) nr 912/2010, peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees juhtima turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimise toiminguid ja tagama agentuuri tööprogrammi selle osa elluviimise, mis on seotud akrediteerimisega. Samuti peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees esitama Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel aruande turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesannete täitmise kohta ja esinema nende ees avaldusega.

(23)

Kehtestada tuleks asjaomane kord juhuks, kui haldusnõukogu ei kiida heaks agentuuri tööprogramme, mis tagab, et turvalisuse akrediteerimise protsessi ei mõjutata ja et seda saab katkestamatult jätkata.

(24)

Võttes arvesse, et programmidesse, sealhulgas turvalisuse valdkonnas, on kaasatud ka teatavad kolmandad riigid ning et neis võivad osaleda ka rahvusvahelised organisatsioonid, tuleks sõnaselgelt ette näha, et rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide, eelkõige Šveitsi (kellega tuleks sõlmida koostööleping) (8) esindajad võivad erandjuhul ja teatavatel tingimustel osaleda turvalisuse akrediteerimise nõukogu töös. Kõnealused tingimused tuleks täpsustada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 218 liiduga sõlmitavas rahvusvahelises lepingus, võttes arvesse julgeolekuküsimusi ja eriti ELi salastatud teabe kaitsmist. Norra osalemiseks vajaliku raamistiku loovad juba Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahel sõlmitud satelliitnavigatsiooni koostööleping (9) ning EMP lepingu protokollid nr 31 ja 37. Võttes arvesse turvalisuse akrediteerimise nõukogu spetsiifilisi eksperditeadmisi, peaks olema võimalik temaga tema pädevuse piires konsulteerida enne selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi või nende ajal.

(25)

Lisaks tuleks määrus (EL) nr 912/2010 viia kooskõlla põhimõtetega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta, mille need kolm institutsiooni võtsid vastu vastavalt 5. juulil, 26. juunil ja 12. juunil 2012, eelkõige haldusnõukogu otsuste vastuvõtmise eeskirjad, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ja nende esimeeste ametiaja kestus, mitmeaastane tööprogramm, haldusnõukogu volitused personalijuhtimisel, määruse hindamine ja läbivaatamine, huvide konfliktide vältimine ja lahendamine ning tundliku, kuid salastamata teabe käitlemine. Mitmeaastase tööprogrammi vastuvõtmisel tuleks täielikult järgida lojaalse koostöö põhimõtet ning võtta arvesse sellise tööprogrammiga seonduvaid ajalisi piiranguid.

(26)

Seoses huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamisega on tähtis, et agentuur looks ja säilitaks maine, mida iseloomustavad erapooletus, usaldusväärsus ja kõrged ametialased standardid. Kunagi ei tohiks tekkida õigustatud põhjust kahtluseks, et otsuseid võivad mõjutada huvid, mis on vastuolus agentuuri kui kogu liitu teeniva asutuse rolliga, erahuvid või agentuuri töötajate, lähetatud riiklike ekspertide või vaatlejate või haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete kuuluvus, mis tekitab või võib tekitada konflikti kõnealuste isikute ametikohustuste nõuetekohase täitmisega. Seetõttu peaks haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võtma igakülgsed eeskirjad huvide konflikti kohta, mis kehtivad kogu agentuurile. Kõnealustes eeskirjades peaks võtma arvesse Euroopa Parlamendi taotlusel kontrollikoja 2012. aasta eriaruandes nr 15 esitatud soovitusi ning vajadust vältida huvide konflikti haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete vahel.

(27)

Agentuuri toimimise läbipaistvuse tagamise eesmärgil tuleks agentuuri kodukord avaldada. Erandkorras tuleks siiski kaitsta teatavaid avalikke ja erahuvisid. Programmide sujuva toimimise tagamiseks peaksid mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid ning aastaaruanded olema võimalikult üksikasjalikud. Seetõttu võivad nad sisaldada materjali, mis on turvalisuse või lepinguliste suhete aspektist lähtudes tundlik. Seepärast oleks asjakohane avaldada üksnes kõnealuste dokumentide kokkuvõte. Läbipaistvuse huvides peaksid need kokkuvõtted aga olema võimalikult täielikud.

(28)

Samuti tuleks rõhutada, et agentuuri tööprogrammid tuleks kehtestada tulemusjuhtimise, sealhulgas tulemusnäitajate põhjal, et oleks võimalik tulemuslikult ja tõhusalt hinnata saavutatud tulemusi.

(29)

Agentuuri tööprogrammid peaksid samuti sisaldama ressurssidega seonduvat programmitööd, sealhulgas iga tegevuse täitmiseks eraldatud inim- ja rahaliste ressursside osas, ning võtma arvesse asjaolu, et agentuuri uute personalivajadustega seotud kulud tuleks osaliselt kompenseerida komisjoni ametikohtade loetelus asjakohase vähendamise arvelt samas ajavahemikus, st aastatel 2014-2020.

(30)

Ilma et sellega piirataks poliitilist otsust liidu ametite asukohtade geograafilise jaotuse soovitavuse kohta ning liikmesriikide seatud eesmärke uute ametite asukohtade osas, mis on esitatud riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil 13. detsembril 2003. aastal Brüsselis kohtunud liikmesriikide esindajate järeldustes ning mida tuletati meelde Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juunikuise kohtumise järeldustes, tuleks agentuuri kohalike esinduste asukoha üle otsustamise käigus võtta arvesse objektiivseid kriteeriume. Nende kriteeriumide hulka kuulub juurdepääsetavus tegevuskohtadele, sobiva haridusalase infrastruktuuri olemasolu töötajate ja riikide lähetatud ekspertide laste jaoks, töötajate ja riikide lähetatud ekspertide pereliikmete juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustussüsteemile ja tervishoiuteenustele ning rakendamis- ja tegevuskulud.

(31)

Asukohariigid peaksid erikokkulepete alusel tagama vajalikud tingimused agentuuri sujuvaks toimimiseks, näiteks looma asjakohased haridus- ja transpordivõimalused.

(32)

Liikmesriikide valitsuste esindajad määrasid otsusega 2010/803/EL (10) agentuuri asukohaks Praha. Tšehhi Vabariigi ja agentuuri vaheline asukohaleping sõlmiti 16. detsembril 2011 ning see jõustus 9. augustil 2012. Ollakse seisukohal, et kõnealune asukohaleping ja teised erikokkulepped vastavad määruse (EL) nr 912/2010 nõuetele.

(33)

Liidu finantshuve tuleb kogu kulutsükli jooksul kaitsta proportsionaalsete meetmetega, eelkõige meetmetega eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja avastamiseks, juurdluste korraldamiseks, kaotatud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ning vajaduse korral karistuste kohaldamiseks.

(34)

Võttes arvesse, et määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 8 nähakse liikmesriikidele ette võimalus rahastada täiendavalt teatavaid programmide osasid, tuleks agentuurile anda võimalus sõlmida koos liikmesriikidega ühiseid lepinguid, kui see osutub ülesannete täitmiseks vajalikuks.

(35)

Agentuur peaks ELi salastatud teabe kaitsmise osas kohaldama komisjoni eeskirju. Agentuuril peaks samuti olema võimalik kehtestada eeskirjad salastamata, kuid tundliku teabe käitlemiseks. Neid eeskirju tuleks kohaldada üksnes agentuuri poolt kõnealuse teabe käitlemise suhtes. Salastamata, kuid tundlik teave on teave või materjal, mida agentuur peaks kaitsma aluslepingutes sätestatud juriidiliste kohustuste ja/või selle tundlikkuse tõttu. See hõlmab muu hulgas teavet või materjali, mille suhtes kohaldub ELi toimimise lepingu artiklis 339 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (11) artiklis 4 osutatud küsimustega seotud teavet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) reguleerimisalasse kuuluvat teavet.

(36)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 912/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 912/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklid 2–8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Ülesanded

Agentuuri ülesanded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 (13) artiklis 14.

Artikkel 3

Organid

1.   Agentuuri organid on

a)

haldusnõukogu,

b)

tegevdirektor,

c)

Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).

2.   Agentuuri organid täidavad oma ülesandeid vastavalt artiklites 6, 8 ja 11 sätestatule.

3.   Haldusnõukogu ja tegevdirektor, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimees teevad koostööd, et tagada agentuuri toimimine ja selle organite tegevuse koordineerimine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud agentuuri sise-eeskirjades, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 4

Õiguslik seisund, kohalikud esindused

1.   GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   Agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Agentuur võib teha otsuse luua liikmesriikides nende nõusolekul või agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.

4.   Kõnealuste esinduste asukoha valimisel tuginetakse objektiivsetele kriteeriumitele, mis on töötatud välja agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.

Sätted, mis käsitlevad agentuuri sisseseadmist ja toimimist asukohaliikmesriikides ja kolmandates riikides ning nende liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt tegevdirektorile, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmetele, agentuuri töötajatele ja nende pereliikmetele antavaid soodustusi, määratakse kindlaks agentuuri ning liikmesriikide või kolmandate riikide vaheliste erikokkulepetega. Haldusnõukogu kinnitab erikokkulepped.

5.   Asukohaliikmesriik ja kolmas riik tagavad lõikes 4 osutatud erikokkulepete kaudu vajalikud tingimused agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.

6.   Agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11a lõike 1 punktist f ei tulene teisiti.

Artikkel 5

Haldusnõukogu

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukogu koosneb:

a)

igast liikmesriigist nimetatud ühest esindajast;

b)

komisjoni nimetatud neljast esindajast;

c)

Euroopa Parlamendi nimetatud ühest hääleõiguseta esindajast.

Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametisse nimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase.

Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist.

Süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees või aseesimees, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) esindaja ning Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana haldusnõukogu töökorras sätestatud tingimustel.

3.   Asjakohasel juhul määratakse artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes kindlaks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja tingimused, mis peavad olema kooskõlas haldusnõukogu töökorraga.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat, seda saab ühe korra pikendada ning mõlema ametiaeg lõpeb, kui kõnealused isikud ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

Haldusnõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada.

5.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Tegevdirektor osaleb üldjuhul aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb see kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorrast ei tulene teisiti.

Agentuur osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.

6.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks ja ametist vabastamiseks, millele on osutatud lõikes 4, ning eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmiseks on vaja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

7.   Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Tegevdirektor ei hääleta. Artikli 6 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 6 lõike 5 alusel tehtavaid otsuseid, välja arvatud III peatükiga hõlmatud küsimustes, ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta.

Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

Artikkel 6

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu tagab, et agentuur täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see piiraks pädevust, mis on turvalisuse akrediteerimise nõukogule antud III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.

2.   Peale selle täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu agentuuri mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Kõnealuse mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga eeldusel, et selliste konsultatsioonide eesmärk on arvamustevahetus ja nende tulemus ei ole agentuuri jaoks siduv;

b)

võtab iga aasta 15. novembriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogrammi, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;

c)

täidab artikli 13 lõigetes 5, 6, 10 ja 11 ning artikli 14 lõikes 5 ette nähtud eelarvega seotud ülesandeid;

d)

teostab järelevalvet määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvaseirekeskuse üle;

e)

võtab vastavalt käesoleva määruse artiklile 21 vastu korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (14) rakendamiseks;

f)

kiidab heaks artikli 23 lõikes 2 osutatud korra, tehes seda pärast konsulteerimist turvalisuse akrediteerimise nõukoguga kõnealuse korra nende sätete osas, mis käsitlevad turvalisuse akrediteerimist;

g)

kehtestab oma ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised menetlused;

h)

võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti c kohaselt koostatud osa, ning edastab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

i)

tagab artiklis 26 osutatud hindamisest ja auditeerimisest tulenevate järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste ning kõigi sise- või välisauditite aruannete asjakohase järgimise ning edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

j)

tegevdirektor konsulteerib määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepete osas enne nende allkirjastamist;

k)

kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 4 osutatud agentuuri ja ESA vahelise töökorra;

l)

kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks pettusevastase tegevuse strateegia;

m)

kiidab vajaduse korral tegevdirektori ettepanekul heaks agentuuri organisatsioonilise struktuuri;

n)

võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.

3.   Agentuuri töötajate küsimustes on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused ja lepinguid sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades (15) („personalieeskirjad”) ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor annab haldusnõukogule aru kõnealuste delegeeritud volituste täitmise kohta. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektorile.

Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud töötajate suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.

Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud töötajate suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

Haldusnõukogu võtab samuti vastu otsuse eeskirjade kohta, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist agentuuri. Enne otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu III peatükis osutatud turvalisuse akrediteerimisega tegelevate riiklike ekspertide lähetamise asjus turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

4.   Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib pikendada või lõpetada tema ametiaja vastavalt artikli 15b lõigetele 3 ja 4.

5.   Haldusnõukogu teostab tegevdirektori üle distsiplinaarjärelevalvet seoses tema tööga, eelkõige agentuuri pädevusse jäävates julgeolekuküsimustes, välja arvatud III peatüki kohase tegevusvaldkonna osas.

Artikkel 7

Tegevdirektor

Agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all, ilma et see piiraks vastavalt artiklites 11 ja 11a osutatud turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele antud volitusi.

Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega järgi ühegi valitsuse ega muu asutuse juhiseid.

Artikkel 8

Tegevdirektori ülesanded

Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid:

a)

vastutab agentuuri esindamise, välja arvatud II ja III peatüki kohaselt tehtavate toimingute ja otsuste eest; allkirjastab määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepped kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktiga j;

b)

koostab määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 4 osutatud GNSSi agentuuri ja ESA vahelise töökorra, esitab selle käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punkti k kohaselt haldusnõukogule ja pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist kirjutab sellele alla;

c)

valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta artikli 5 lõike 5 teise lõigu kohaselt;

d)

rakendab haldusnõukogu tehtud otsuseid;

e)

vastutab agentuuri mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide koostamise ja haldusnõukogule heakskiitmiseks esitamise eest, välja arvatud osad, mille koostab ja võtab vastu turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 11 lõike 4 punktidega a ja b;

f)

vastutab mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamise eest, välja arvatud osad, mida rakendab turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees kooskõlas artikli 11a lõike 1 punktiga b;

g)

valmistab igaks haldusnõukogu koosolekuks ette eduaruande iga-aastase tööprogrammi ning asjakohasel juhul mitmeaastase tööprogrammi rakendamise kohta, millesse on lisatud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe poolt artikli 11a lõike 1 punkti d kohaselt koostatud jaotis;

h)

koostab agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta aastaaruande, välja arvatud jaotis, mille koostab ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 11 lõike 4 punktiga c III peatükiga hõlmatud tegevuste kohta, ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

i)

võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada agentuuri toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

j)

koostab artikli 13 kohaselt agentuuri tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning vastutab artikli 14 kohaselt eelarve täitmise eest;

k)

tagab, et agentuur suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida nõukogu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (16) alusel antud juhiseid ning täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (17) artiklis 6 osutatud ülesandeid;

l)

tagab käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud agentuuri organite vahel asjakohase teabe, eelkõige julgeolekut käsitleva teabe vahetamise;

m)

edastab komisjonile agentuuri seisukoha tehniliste ja operatiivnõuete kohta, mis on vajalikud, et rakendada määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 12 lõike 3 punktis d osutatud süsteemiarendusi, sealhulgas määratleda aktsepteerimise ja läbivaatamise menetlused, ning kõnealust arendamist toetavaid teadusuuringuid;

n)

määrab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega kindlaks agentuuri organisatsioonilise struktuuri käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimustes ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

o)

teostab agentuuri töötajate suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud vastavalt nimetatud lõike teisele lõigule;

p)

võtab pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist vastu vajalikud meetmed kohalike esinduste loomiseks liikmesriikides või kolmandates riikides vastavalt artikli 4 lõikele 3;

q)

tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu, artikli 11 lõikes 11 osutatud organite ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe nõuetekohaseks toimimiseks on olemas sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid;

r)

koostab tegevuskava, et tagada järelmeetmete võtmine artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemuste ja soovituste, välja arvatud III peatüki kohast tegevusvaldkonda käsitleva tegevuskava jaotise suhtes, ning edastab komisjonile poolaasta eduaruande, olles sellesse enne lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu koostatud jaotise; aruanne edastatakse teavitamise eesmärgil ka haldusnõukogule;

s)

võtab liidu finantshuvide kaitsmiseks järgmised meetmed:

i)

pettust/kelmust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavad meetmed ja tõhusad kontrollimeetmed;

ii)

eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab sisse alusetult välja makstud summad ning asjakohasel juhul kohaldab tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

t)

koostab agentuuri pettusevastase tegevuse strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga ning milles on võetud arvesse rakendatavate meetmete kulude ja tulude analüüsi ja OLAFi juurdluste järeldusi ja soovitusi, ja esitab selle haldusnõukogule kinnitamiseks.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Tööprogrammid ja aastaaruanne

1.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud agentuuri mitmeaastase tööprogrammiga nähakse ette meetmed, mis agentuur võtab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikus, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Kõnealuses programmis nähakse ette üldine strateegiline programmitöö, sealhulgas eesmärgid, programmi etapid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad ning ressursside kavandamine, sealhulgas personal ja rahalised vahendid iga meetme jaoks. Selles võetakse arvesse käesoleva määruse artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemusi. Teavitamise eesmärgil kirjeldatakse kõnealuses mitmeaastases tööprogrammis ka ülesannete üleandmist komisjonilt agentuurile, mis hõlmab ka määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud programmijuhtimise ülesandeid.

2.   Käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud iga-aastane tööprogramm põhineb mitmeaastasel tööprogrammil. Selles nähakse ette meetmed, mida agentuur võtab eesseisval aastal, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Selles on selgelt märgitud, millised ülesanded on lisatud või välja jäetud ja milliseid on muudetud võrreldes eelmise eelarveaastaga ning tulemusnäitajate muutused ja nende sihtväärtused. Programmis nähakse samuti ette personal ja rahalised vahendid iga meetme kohta. Teavitamise eesmärgil sisaldab iga-aastane tööprogramm ülesandeid, mille täitmise on komisjon delegeerimislepinguga nõuetekohaselt üle andnud agentuurile määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 2 kohaselt.

3.   Tegevdirektor edastab haldusnõukogu vastuvõetud mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele ning avaldab programmide kokkuvõtte.

4.   Käesoleva määruse artikli 8 punktis h osutatud aastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

a)

mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi täitmine, sealhulgas tulemusnäitajate osas;

b)

eelarve ja personalipoliitika kava täitmine;

c)

agentuuri juhtimine ja sisekontrollisüsteemid ning määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 11 punktis e osutatud projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate rakendamise edusammud;

d)

meetmed, mis parandavad agentuuri keskkonnaalast tulemuslikkust;

e)

sise- ja välisauditite tulemused ja auditisoovituste ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud soovituse järelmeetmed;

f)

tegevdirektori kinnitav avaldus.

Aastaaruande kokkuvõte avalikustatakse.”

3)

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artiklile 16 kohaldatakse alati, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi.”

4)

Artiklid 10 ja 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Üldpõhimõtted

Käesolevas peatükis osutatud Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise toiminguid tehakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a)

turvalisuse akrediteerimise toimingud ja otsused tehakse liidu ja liikmesriikide ühise julgeoleku nimel ühise vastutuse raames;

b)

tehakse jõupingutusi selleks, et otsused võetaks vastu konsensuse alusel;

c)

turvalisuse akrediteerimise toimingutes kasutatakse riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi, analüüsides Euroopa GNSSi süsteemide turvalisust ohustavaid riske ning mõju riskide leevendamiseks võetavate meetmete kuludele ja ajakavale, võttes arvesse eesmärki mitte vähendada süsteemide turvalisuse üldist taset;

d)

turvalisuse akrediteerimise otsuseid töötavad välja ja teevad asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon, kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli ning kes tegutsevad erapooletult;

e)

tehakse jõupingutusi kõigi julgeolekuküsimustega seotud asjaomaste isikutega konsulteerimiseks;

f)

turvalisuse akrediteerimise toiminguid teevad kõik asjakohased sidusrühmad vastavalt turvalisuse akrediteerimise strateegiale, piiramata sellega Euroopa Komisjoni rolli, mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 1285/2013;

g)

turvalisuse akrediteerimise otsused, järgides turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud protsessi, põhinevad kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad turvalisuse akrediteerimise asutused;

h)

pidev, läbipaistev ja täiesti arusaadav järelevalveprotsess tagab, et Euroopa GNSSi süsteemide turvariskid on teada, et määratakse kindlaks turvameetmed vähendamaks selliseid riske vastuvõetava tasemeni, pidades silmas liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuvajadusi, ja tagamaks programmide tõrgeteta toimimine, ning et kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt. Julgeolekuriskide hindamise ja juhtimisega seotud protsessi viivad läbi programmide sidusrühmad ühiselt järkjärgulise protsessina;

i)

turvalisuse akrediteerimise alased otsused võetakse vastu täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult komisjonist ning muudest programmide rakendamise ja teenuste osutamise eest vastutavatest üksustest ning agentuuri tegevdirektorist ja haldusnõukogust;

j)

turvalisuse akrediteerimise toimingute tegemisel võetakse arvesse komisjoni ja julgeolekunõuete rakendamise eest vastutavate asutuste vahelise piisava koordineerimise vajadust;

k)

kõik programmide rakendamisse kaasatud sidusrühmad käitlevad ja kaitsevad ELi salastatud teavet kooskõlas peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega, mis on sätestatud nõukogu ja komisjoni julgeolekueeskirjadega ELi salastatud teabe kaitsmise kohta.

Artikkel 11

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu

1.   Käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks luuakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks määrusega (EL) nr 1285/2013 komisjonile usaldatud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning liikmesriikide pädevust turvalisuse akrediteerimise osas.

3.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab turvalisuse akrediteerimise asutusena Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses järgmisi ülesandeid:

a)

töötab välja ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise strateegia, milles esitatakse:

i)

toimingute ulatus, mis on vajalik Euroopa GNSSi süsteemide akrediteerimiseks ja akrediteeringu säilitamiseks ning nende võimalikuks ühendamiseks teiste süsteemidega;

ii)

Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise kord, mille põhjalikkuse aste vastab nõutavale kindluse tasemele ja kus on selgelt märgitud heakskiitmise tingimused; kõnealust korda järgitakse asjaomaste nõuete, eelkõige määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 13 osutatud nõuete kohaselt;

iii)

akrediteerimisel osalevate asjakohaste sidusrühmade roll;

iv)

akrediteerimise ajakava, mis on kooskõlas programmide etappidega, eelkõige seoses infrastruktuuri kasutuselevõtu, teenuste osutamise ja arendamisega;

v)

põhimõtted, mida liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevad riigisisesed üksused kohaldavad Galileo programmiga loodud süsteemidega ühendatud võrkude ja PRS-seadmestiku turvalisuse akrediteerimise suhtes;

b)

võtab vastu turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige kiidab heaks satelliitide lähetamise, annab loa süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides, annab loa erinevate teenuste jaoks kuni signaalini õhuruumis (kaasa arvatud) ning annab loa maapealsete jaamade käitamiseks. Galileo programmiga loodud süsteemiga ühendatud võrkude ja PRS-seadmestiku osas võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu üksnes vastu otsuseid, mis käsitlevad loa andmist üksustele seoses PRS-vastuvõtjate või PRS-turvamoodulite väljatöötamise ja tootmisega, võttes arvesse julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksuste antud nõuandeid ja üldisi julgeolekuriske;

c)

vaatab läbi ja kinnitab turvalisuse akrediteerimisega seotud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mille komisjon võtab vastu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt;

d)

nõustab oma pädevuse piires komisjoni, kui see töötab välja määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 8 osutatud õigusaktide eelnõusid, sealhulgas turvanõuete rakendamise korra kehtestamisel ja lõppseisukoha raames aruande esitamisel;

e)

vaatab läbi ja kinnitab riskihindamise, mis on välja töötatud artikli 10 punktis h osutatud protsessi kohaselt, võttes arvesse kooskõla käesoleva lõike punktis c osutatud dokumentide ning määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt välja töötatud dokumentidega; teeb koostööd komisjoniga, et määrata kindlaks riskileevendusmeetmed;

f)

kontrollib Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses turvameetmete rakendamist, teostades või rahastades turvalisuse hindamist, kontrolle või ülevaateid käesoleva määruse artikli 12 punkti b kohaselt;

g)

kinnitab heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, mis kaitsevad elektroonilise pealtkuulamise vastu (TEMPEST), ning heakskiidetud krüptovahendite valiku, mida kasutatakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse tagamiseks;

h)

kiidab heaks Euroopa GNSSi süsteemide ühendamise teiste süsteemidega või osaleb asjakohasel juhul sellise ühendamise ühisel heakskiitmisel koos julgeolekuküsimustes pädeva asjaomase üksusega;

i)

lepib asjaomase liikmesriigiga kokku artikli 12 punktis c osutatud juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli;

j)

teavitab käesoleva artikli lõikes 11 nimetatud riskiaruannete alusel komisjoni oma riskihinnangust ning annab komisjonile soovitusi konkreetse turvalisuse akrediteerimise otsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta;

k)

pärast nõukogult konkreetse taotluse saamist aitab tihedas koostöös komisjoniga rakendada nõukogul ühismeedet 2004/552/ÜVJP;

l)

viib läbi oma ülesannete täitmiseks vajalikud konsultatsioonid.

4.   Peale selle täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 1 osutatud mitmeaastase tööprogrammi osa käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajaliku personali ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see mitmeaastasesse tööprogrammi;

b)

koostab ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi osa käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajaliku personali ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse tööprogrammi;

c)

koostab ja kiidab heaks artikli 6 lõike 2 punktis h osutatud aruande osa, mis käsitleb käesoleva peatüki kohaseid agentuuri tegevusi ja tulevikuväljavaateid ning nende täitmiseks vajalikku personali ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse aruandesse;

d)

võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.

5.   Komisjon annab turvalisuse akrediteerimise nõukogule pidevalt teada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.

6.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

7.   Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. Liikmesriigid, komisjon ja kõrge esindaja püüavad piirata oma esindajate vahetumist turvalisuse akrediteerimise nõukogus. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib koosolekutele vaatlejatena osalema kutsuda ka kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi. Selline kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja osalemise tingimused määratakse kindlaks artikli 23 lõikes 1osutatud lepingutes ja kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.

8.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Mõlema isiku ametiaeg lõpeb, kui nad ei ole enam turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed.

9.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kogu personalile ja kõikidele materiaalsetele vahenditele, mida on vaja asjakohase haldustoe andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute käitlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks ja mis on agentuuri käsutuses, ilma et see piiraks artikli 10 punktis i osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.

10.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses olevad agentuuri töötajad töötavad viisil, mis tagab iseseisvuse ja sõltumatuse muust agentuuri tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtegevusest, kooskõlas programmi eesmärkidega. Selleks luuakse agentuuris tegelik organisatsiooniline lahusus käesoleva peatükiga hõlmatud ülesandeid täitvate töötajate ja muude agentuuri töötajate vahel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu teavitab tegevdirektorit, haldusnõukogu ja komisjoni viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad kahjustada tema iseseisvust ja sõltumatust. Juhul kui agentuur ei suuda olukorda ise parandada, hindab olukorda komisjon, konsulteerides asjakohaste isikutega. Selle hindamise tulemusel võtab komisjon asjakohaseid leevendusmeetmeid, mida rakendab agentuur, ja teavitab nendest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

11.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eelkõige moodustab ta töö vajaliku järjepidevuse tagamise eesmärgil toimkonna, mis tegeleb turvaanalüüside läbivaatamise ja testimisega, et abistada turvalisuse akrediteerimise nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib moodustada eksperdirühmi, mis toetavad toimkonna tööd, või nende tegevuse lõpetada.

12.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud liikmesriikide pädevust ja agentuuri ülesandeid Galileo programmi kasutuselevõtuetapil, moodustatakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriikide eksperdirühm, mis täidab krüptitud materjali levitamise asutuse ülesandeid seoses ELi krüptitud materjali haldamisega eelkõige järgmistel eesmärkidel:

i)

Galileo programmiga loodud süsteemi toimimiseks vajalike lendude koodivõtmete ja teiste koodivõtmete haldamine;

ii)

PRSi võtmete üle arvepidamise, turvalise käsitlemise, säilitamise ja jaotamise menetluste kehtestamise ja täitmise kontrollimine.

13.   Kui käesoleva määruse artiklis 10 osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsused.

14.   Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

15.   Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes asjakohaseid meetmeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1285/2013.

16.   Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.

17.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 27 osutatud iga-aastast tööprogrammi.”

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ülesanded

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees täidab järgmiseid ülesandeid:

a)

korraldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist;

b)

viib turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all ellu agentuuri mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide käesoleva peatükiga hõlmatud osa;

c)

teeb koostööd tegevdirektoriga, et aidata tal koostada artikli 13 lõikes 3 osutatud ametikohtade loetelu kava ja töötada välja agentuuri organisatsiooniline struktuur;

d)

valmistab ette artikli 8 punktis g osutatud eduaruande jaotise käesoleva peatükiga hõlmatud operatiivülesannete kohta ning edastab selle õigeaegselt turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja tegevdirektorile, et selle saaks lisada eduaruandesse;

e)

valmistab ette artikli 8 punktides h ja r osutatud iga-aastase aruande ja tegevuskava jaotise käesoleva peatükiga hõlmatud operatiivülesannete kohta ning edastab need õigeaegselt tegevdirektorile;

f)

esindab agentuuri käesoleva peatüki kohastes toimingutes ja otsustes;

g)

kasutab käesoleva peatüki kohaste ülesannetega seotud agentuuri töötajate suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, mis on talle delegeeritud vastavalt artikli 6 lõike 3 neljandale lõigule.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seoses käesoleva peatükiga hõlmatud tegevusega paluda turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehel tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi osas.”

6)

Artikli 12 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

võimaldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele kokkuleppel kõnealuses liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksustega ja nende järelevalve all juurdepääsu igasugusele teabele ja kõigile aladele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas oma riigisiseste õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes liikmesriikide kodanike diskrimineerimisest kodakondsuse alusel, sealhulgas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatud turbeauditite ja testimiste läbiviimise eesmärgil ning artikli 10 punktis h osutatud julgeolekuriskide järelevalveprotsessi eesmärgil. Need auditid ja testimised tehakse järgmisi põhimõtteid järgides:

i)

rõhutatakse julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates üksustes;

ii)

soovitatakse vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks.”

7)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Tegevdirektor koostab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti III peatüki kohases tegevusvaldkonnas ning tagab, et esialgses eelarvestuses on turvalisuse akrediteerimise toimingutega seonduvad aspektid ja agentuuri muude tegevustega seonduvad aspektid selgelt eristatud. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees võib koostada kõnealuse eelarvestuse kohta aruande ning tegevdirektor edastab nii eelarvestuse kui ka nimetatud aruande koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule.”;

b)

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.

6.   Haldusnõukogu edastab kõnealuse eelarvestuse aruande koos kavandatud ametikohtade loetelu ja esialgse iga-aastase tööprogrammiga 31. märtsiks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega liit on sõlminud lepingud vastavalt artikli 23 lõikele 1.”

8)

Artikli 14 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse N aasta eelarve täitmise kohta, välja arvatud eelarve täitmise see osa, kuhu kuuluvad vajaduse korral agentuurile vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikele 2 antud ülesanded, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (18) artiklites 164 ja 165 sätestatud menetlust.

9)

Lisatakse järgmine peatükk:

„IVa PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 15a

Töötajad

1.   Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Agentuuri töötajate hulka kuuluvad kõnealuse agentuuri poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad. Nad on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele.

3.   Agentuuri sise-eeskirjad, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad turvalisuse akrediteerimise toiminguid tegevate töötajate iseseisvuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest kooskõlas artikli 10 punktiga i.

Artikkel 15b

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametiaeg

1.   Tegevdirektor võetakse agentuuri tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Haldusnõukogu valitud kandidaat võidakse kutsuda esimesel võimalusel esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab agentuuri haldusnõukogu esimees.

Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles käsitletakse tegevdirektori töö tulemuslikkust, võttes arvesse agentuuri tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.

Ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Enne ametiaja pikendamist võib tegevdirektori kutsuda esinema avaldusega Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

4.   Komisjoni või haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi osas. Selline seisukohtade tutvustus ei puuduta III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimusi.

Artikkel 15c

Riikide lähetatud eksperdid

Agentuur võib kasutada ka riikide lähetatud eksperte. Kõnealused eksperdid on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele. Nimetatud töötajate suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.”

10)

Artiklid 16 ja 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Pettuste tõkestamine

1.   Pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (19). Sel eesmärgil ühineb agentuur Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) (20) sisejuurdluste kohta ning võtab vastu asjakohased agentuuri töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele kohaldatavad sätted, kasutades nimetatud kokkuleppele lisatud näidisotsust.

2.   Kontrollikojal on õigus kontrollida nii kontrollikojale esitatud dokumentide põhjal kui ka kohapeal agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning agentuuri kaudu liidu rahalisi vahendeid saanud töövõtjaid või alltöövõtjaid.

3.   Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) võib OLAF pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi seoses agentuuri rahastatavate toetuste ja sõlmitud lepingutega.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, nähakse agentuuri ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes, agentuuri ja kolmandate pooltega sõlmitud lepingutes ja toetuslepingutes ning agentuuri tehtud rahastamisotsustes sõnaselgelt ette kontrollikoja ja OLAFi õigus teha oma vastava pädevuse piires kontrolle ja korraldada juurdlusi.

Artikkel 17

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri ja artiklis 15a osutatud agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

11)

Artikkel 18 jäetakse välja.

12)

Artiklid 22 ja 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Salastatud või tundliku teabe kaitsmist käsitlevad julgeolekueeskirjad

1.   Agentuur kohaldab ELi salastatud teabe kaitsmist käsitlevaid komisjoni julgeolekueeskirju.

2.   Agentuur võib näha oma sise-eeskirjades ette sätted salastamata, kuid tundliku teabe käitlemiseks. Sellised sätted hõlmavad muu hulgas sellise teabe vahetamist, käitlemist ja säilitamist.

Artikkel 22a

Huvide konflikt

1.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused.

2.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne igat koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest.

3.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu näevad oma kodukorras ette lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklareerimise ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise praktilise korra.

Artikkel 23

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine

1.   Agentuur on tegevuses osalemiseks avatud kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Selline osalemine ja osalemistingimused määratakse kindlaks lepinguga, mis sõlmitakse liidu ning kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, tehes seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele.

2.   Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse kõnealuste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide agentuuri töös osalemise praktilist korda, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad agentuuri esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.

Artikkel 23a

Ühiste hankelepingute sõlmimine liikmesriikidega

Oma ülesannete täitmiseks on agentuuril lubatud sõlmida liikmesriikidega ühiseid lepinguid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (22).

13)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Läbivaatamine, hindamine ja auditeerimine

1.   Komisjon hindab agentuuri, eelkõige selle mõju, tõhusust, head toimimist, töömeetodeid, vajadusi ja talle eraldatud ressursside kasutust hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja seejärel iga viie aasta tagant. See hindamine hõlmab eelkõige võimalikke muutusi agentuuri ülesannete ulatuses ja olemuses ning selliste muutuste finantsmõju. Hindamisel käsitletakse agentuuri huvide konfliktide alase poliitika elluviimist ning selles kajastatakse samuti kõiki asjaolusid, mis võivad olla kahjustanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu autonoomsust ja sõltumatust.

2.   Komisjon edastab hindamisaruande ja oma sellekohased järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, agentuuri haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3.   Igas teises aruandes hinnatakse agentuuri bilanssi, võttes arvesse selle eesmärke ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et agentuurile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtudes ei ole agentuuri säilitamine enam põhjendatud, võib komisjon teha asjakohasel juhul ettepaneku käesoleva määruse kehtetuks tunnistamiseks.

4.   Haldusnõukogu või komisjoni taotlusel võib agentuuri tegevuse tulemuslikkuse kohta korraldada välisauditeid.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 198, 10.7.2013, lk 67.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

(5)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

(6)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

(8)  ELT L 15, 20.1.2014, lk 1.

(9)  ELT L 283, 29.10.2010, lk 12.

(10)  Liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/803/EL Euroopa GNSSi Agentuuri asukoha kohta (ELT L 342, 28.12.2010, lk 15).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(15)  Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(16)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).”

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).”

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(20)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(21)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”

(22)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”