16.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/32

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Kõnealust loetelu võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

Karamelli tooni värvained on toiduvärvid, mille kasutamine on heaks kiidetud ja mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas. Kõnealuse heakskiitmise puhul on arvesse võetud toidu teaduskomitee poolt 1987., 1990., ja 1996. aastal kehtestatud aktsepteeritavaid päevadoose.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas 3. veebruaril 2011 arvamuse, sest oli karamelli tooni värvainete toidu lisaainetena kasutamise ohutust uuesti hinnanud (3). Kõnealuses arvamuses kehtestas toiduohutusamet nende värvainete rühma aktsepteeritava päevadoosi, mis on 300 mg/kg kehamassi kohta päevas. Nimetatud rühma aktsepteeritava päevadoosi raames kehtestati ammooniumkaramelli (E 150c) jaoks individuaalne aktsepteeritav päevadoos 100 mg/kg kehamassi kohta päevas. Toiduohutusamet leidis, et laste ja täiskasvanute puhul võib toidust eeldatavasti saadav päevane kogus puhta karamelli (E 150a), ammooniumkaramelli (E 150c) ja ammooniumsulfitkaramelli (E 150d) osas olla aktsepteeritavast päevadoosist suurem.

(5)

3. detsembril 2012 võttis toiduohutusamet vastu seisukoha, (4) milles esitati täpsustatud hinnang karamelli tooni värvainetega E 150a, E 150c ja E 150d kokkupuute kohta, ning järeldas, et eeldatavasti omastatav päevane kogus on märgatavalt väiksem, kui eelmises arvamuses oletati. Toiduohutusamet arvas siiski, et väikelaste ja täiskasvanute puhul võib juhtuda, et ammooniumkaramelli (E 150c) aktsepteeritav päevadoos ületatakse. Tehti kindlaks, et ühes liikmesriigis ületas väikelaste puhul ammooniumkaramelli (E 150c) aktsepteeritav päevadoos veidi (6 %) lubatud taset, täiskasvanute puhul oli see päevadoos lubatust 5–51 % suurem viies liikmesriigis. Liikmesriigid esitasid üksikasjalikuma teabe ammooniumkaramelli (E 150c) tegeliku kasutuse kohta ning selle põhjal selgus, et asjaomastes liikmesriikides on värvaine tegelik tarbitav kogus oluliselt väiksem. Võttes aga arvesse, et täiskasvanute puhul on õlu peamine allikas, mille kaudu värvainet omastatakse, on asjakohane muuta värvaine kasutamise tingimusi ja kehtestada ammooniumkaramelli (E 150c) kasutamise piirnorm toidu alakategoorias 14.2.1 „Õlu ja linnasejoogid”, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 11 lõikele 4 kohaldatakse toiduvärvide piirnorme toiduvärvi põhikomponendi koguste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti. Samas on karamelli tooni värvainete keemilise koostise keerukuse ja vähese tundmise tõttu neid toidus väga raske kindlaks määrata. Seega võiks pädevad asutused ametlike kontrollide tegemise juures kaaluda võimalust kontrollida 2-atsetüül-4-tetrahüdroksü-butüülimidasooli (lisand, mida saab analüüsi teel kindlaks teha ja mida arvestati ammooniumkaramelli (E 150c) individuaalse aktsepteeritava päevadoosi kehtestamisel) sisaldust.

(7)

4. juunil 2013 esitati taotlus karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamise lubamiseks linnasejookide puhul ja see edastati kooskõlas määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikliga 4 liikmesriikidele.

(8)

Liidu õigusaktides ei ole õlu defineeritud ja riiklikud määratlused on liikmesriigiti erinevad. Selle tagajärjel võib ühes liikmesriigis õllena liigitatav toode olla teises liikmesriigis liigitatud linnasejoogina. Kuna linnasejookide puhul on karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamine tehnoloogiliselt vajalik ning kuna karamelli tooni värvainete kasutamine on lubatud üksnes õlle puhul, mõjutab praegune olukord siseturgu negatiivselt ja takistab kõnealuse kauba vaba liikumist. Seega tuleks olukorda parandada.

(9)

Linnasejookide ühine omadus on see, et lõpptootes puudub linnas kui selline ning et linnasejoogi valmistamise tehnoloogia ja toidu lisaainete vajadus on sarnane õllega. Karamelli tooni värvaineid on vaja selleks, et taastada värv, mis tootmisprotsessi käigus muutus, ja/või muuta heledast linnasest valmistatud linnasejoogid visuaalselt isuäratavamaks. Röstitud linnaseid ei saa tumeda värvuse saamiseks kasutada, sest neil on tugev maitse, mis ei sobi asjaomastele toodetele.

(10)

Linnasejoogid on tooted, mille kasutajate ring on väike, ja nad on alternatiivsed tooted toodetele, mille puhul on karamelli tooni värvainete kasutamine praegu lubatud (nt maitsestatud joogid ja õlled). Seega ei ole põhjust arvata, et karamelli tooni värvainete kasutamise lubamine linnasejookides mõjutaks oluliselt summaarset kokkupuudet kõnealuste värvainetega.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab selleks, et ajakohastada määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta, küsima arvamust toiduohutusametilt, välja arvatud juhul, kui selline ajakohastamine tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist. Kuna karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamise lubamise laiendamine linnasejookidele kujutab endast kõnealuse loetelu ajakohastamist, mis tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist, puudub vajadus küsida toiduohutusameti arvamust.

(12)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,