NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 269/2014,

17. märts 2014,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 17. märts 2014 otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid mõistsid 6. märtsil 2014. aastal karmilt hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse provotseerimata rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt ja kutsusid Venemaa Föderatsiooni üles viima oma relvajõud viivitamata tagasi nende alalisse paiknemiskohta kooskõlas asjakohaste lepingutega. Nad kutsusid Venemaa Föderatsiooni üles võimaldama rahvusvaheliste vaatlejate jaoks viivitamatu juurdepääsu. Riigipead ja valitsusjuhid leidsid, et Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemnõukogu otsus korraldada referendum territooriumi tulevase staatuse üle on vastuolus Ukraina põhiseadusega ja seetõttu ebaseaduslik.

(2)

Riigipead ja valitsusjuhid otsustasid võtta meetmeid, sealhulgas nõukogus 3. märtsil 2014. aastal kavandatud meetmed, ning eelkõige peatada Venemaa Föderatsiooniga viisaküsimustes peetavad kahepoolsed kõnelused ja olemasolevat partnerlus- ja koostöölepingut asendava uue laiaulatusliku lepingu üle peetavad kõnelused.

(3)

Riigipead ja valitsusjuhid rõhutasid, et kriisile tuleks leida lahendus Ukraina valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheliste läbirääkimiste teel, sealhulgas läbi võimalike mitmepoolsete mehhanismide, ning et kiirete tulemuste puudumise korral teeb liit otsuse lisameetmete kohta, nagu reisikeelu kehtestamine, varade külmutamine ning ELi–Venemaa tippkohtumise ärajätmine.

(4)

Nõukogu võttis 17 märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP, milles sätestatakse selliste teatavate isikute ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes reisipiirangute kehtestamine ja rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes on vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest, sealhulgas territooriumi mis tahes osa tulevast staatust puudutava tegevuse eest, mis on vastuolus Ukraina põhiseadusega. Kõnealused füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused on loetletud nimetatud otsuse lisas.

(5)	Osa kõnealustest meetmetest kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(6)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(7)	Nõukogul peaks olema pädevus muuta käesoleva määruse I lisa, võttes arvesse tõsist poliitilist olukorda Ukrainas ning et tagada kooskõlas otsuse 2014/145/ÜVJP lisa muutmise ja läbivaatamisega.

(8)

Käesoleva määruse I lisas esitatud loetelu muutmise kord peaks hõlmama kohustust teatada loetellu kantud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele nende loetellu kandmise põhjused, et anda neile võimalus esitada märkusi. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, peaks nõukogu nimetatud märkusi arvesse võttes oma otsuse läbi vaatama ning teavitama vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleb avalikustada nende füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks käesoleva määruse kohaselt külmutada. Isikuandmete töötlemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3).

(10)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nõue”– enne või pärast 17. märts 2014 kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:

i)	nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)	nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)	lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)	vastunõue;

v)	nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

b) „leping või tehing”– mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c) „pädevad asutused”– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

d) „majandusressursid”– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

e) „majandusressursside külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

f) „rahaliste vahendite külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile ja tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

g) „rahalised vahendid”– igasugused finantsvarad ja tulud, sealhulgas, aga mitte ainult:

i)	sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseviisid;

ii)	hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)	avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja tuletislepingud;

iv)	intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)	krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)	akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning

vii)	fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

h) „liidu territoorium”– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

1. Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks.

Artikkel 3

1. I lisas on loetletud füüsilised isikud, kes vastavalt otsuse 2014/145/ÜVJP artiklile 2 on nõukogu poolt kindlaks tehtud kui Ukraina territoriaalse terviklikkuse, sõltumatuse ja iseseisvuse kahjustamise või ohustamise eest vastutavad isikud, ning nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused.

2. I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

3. I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, äriregistri numbrit ja äritegevuse kohta.

Artikkel 4

1. Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on otsustanud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud muude liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 5

1. Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või nende kohta on tehtud liidu kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 6

1. Erandina artiklist 2 ning tingimusel, et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et:

a)	I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kasutab rahalisi vahendeid või majandusressursse makseteks ning

b)	makse ei ole vastuolus artikli 2 lõikega 2.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 7

1. Artikli 2 lõige 2 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandate isikute poolt loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus teatab sellistest ülekannetest viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

2. Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 2 lõikega 1.

Artikkel 8

1. Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)	esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teave vastavalt artiklile 2 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, nende elu- või asukoha liikmesriigi pädevale asutusele ja edastama otse või liikmesriigi kaudu komisjonile, ning

b)	tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega nimetatud teabe kontrollimisel.

2. Lisateave, mille komisjonile saab otse, tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks.

3. Käesoleva artikli kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 9

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine lõikes 2 osutatud meetmetest.

Artikkel 10

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2. Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 11

1. Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	I lisas loetletud määratud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 12

1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

a)	artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 4, 5 ja 6 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja rakendamisega seotud probleemide ning liikmesriikide kohtute tehtud otsuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 13

Komisjonil on õigus II lisa liikmesriikide esitatud teabe alusel muuta.

Artikkel 14

1. Kui nõukogu otsustab kohaldada füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes artiklis 2 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I lisa.

2. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4. I lisas esitatud loetelu vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant läbi.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud eeskirjad komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade edaspidistest muudatustest.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende pädevate asutuste kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 17

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	kõikide juriidiliste isikute, üksuste või asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

I LISA

Artiklis 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

	Nimi	Identifiseerimis- andmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Sergey Valeryevich Aksyonov	Sünnikuupäev: 26.11.1972	Aksyonov valiti Krimmi Ülemraadas 27. veebruaril 2014 venemeelsete relvastatud isikute juuresolekul „Krimmi peaministriks”. Oleksandr Turchynov kuulutas 1. märtsil tema nn valimise põhiseaduse vastaseks. Ta tegi aktiivselt lobitööd 16. märtsiks kavandatud referendumi toetuseks.	17.3.2014
2.	Vladimir Andreevich Konstantinov	Sünnikuupäev: 19.03.1967	Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemnõukogu spiikrina etendas Konstantinov olulist rolli Ülemraadas langetatud otsuste juures, mis käsitlesid Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavat „referendumit”, ning kutsus valijaid hääletama Krimmi iseseisvuse poolt.	17.3.2014
3.	Rustam Ilmirovich Temirgaliev	Sünnikuupäev: 15.08.1976	Krimmi ministrite nõukogu aseesimehena etendas Temirgaliev olulist rolli Ülemraadas langetatud otsuste juures, mis käsitlesid Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavat „referendumit”. Ta tegi aktiivselt lobitööd Krimmi ühendamiseks Venemaa Föderatsiooniga.	17.3.2014
4.	Deniz Valentinovich Berezovskiy	Sünnikuupäev: 15.07.1974	Berezovskiy nimetati 1. märtsil Ukraina mereväe ülemaks ja ta andis ametivande Krimmi relvajõududele, murdes oma eelnevat vannet. Ukraina peaprokuratuur alustas tema suhtes uurimist riigireetmise tõttu.	17.3.2014
5.	Aleksei Mikhailovich Chaliy	Sünnikuupäev: 13.06.1961	Chaliy sai 23. veebruaril rahva heakskiidul Sevastopoli linnapeaks ja võttis selle „mandaadi” vastu. Ta tegi aktiivselt kampaaniatööd selle nimel, et Sevastopolist saaks pärast 16. märtsiks kavandatud referendumit Venemaa Föderatsiooni eraldi üksus.	17.3.2014
6.	Pyotr Anatoliyovych Zima		„Peaminister” Aksyonov nimetas Zima 3. märtsil Krimmi julgeolekuteenistuse uueks juhiks ja Zima nõustus sellega. Ta on andnud Venemaa luureteenistusele olulist teavet, sealhulgas andmebaasi. See sisaldas teavet Euro-Maidani aktivistide ja Krimmi inimõiguste kaitsjate kohta. Ta etendas olulist rolli, takistamaks Ukraina ametivõime Krimmi territooriumi kontrollida. 11. märtsil kuulutasid endised Krimmi julgeolekuteenistuse (SBU) ametnikud välja Krimmi sõltumatu julgeolekuteenistuse moodustamise.	17.3.2014
7.	Yuriy Zherebtsov		Krimmi Ülemraada spiikri nõunik, üks peamisi 16. märtsil toimunud Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastase „referendumi” korraldajaid.	17.3.2014
8.	Sergey Pavlovych Tsekov	Sünnikuupäev: 28.03.1953	Ülemraada asespiiker; Tsekov algatas koos Sergey Aksyonoviga Krimmi Autonoomse Vabariigi valitsuse ebaseadusliku laialisaatmise. Ta kaasas sellesse aktsiooni Vladimir Konstantinovi, ähvardades teda ametist tagandamisega. Ta tunnistas avalikult, et kutse Vene sõduritele võtta üle Krimmi Ülemraada algatasid Krimmist pärit parlamendiliikmed. Ta oli üks esimesi Krimmi juhte, kes esitas avalikult üleskutse liita Krimm Venemaaga.	17.3.2014
9.	Ozerov, Viktor Alekseevich	Sünnikuupäev ja -koht:	5.1.1958; Abakan, Hakassia Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees. Ozerov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni nimel Vene vägede kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
10.	Dzhabarov, Vladimir Michailovich	Sünnikuupäev: 29.9.1952	Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni esimene aseesimees. Dzhabarov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni nimel Vene vägede kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
11.	Klishas, Andrei Aleksandrovich	Sünnikuupäev ja -koht:	9.11.1972, Sverdlovsk Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu põhiseaduskomisjoni esimees. Klishas toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. Avalikes esinemistes püüdis Klishas õigustada Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas, väites et „Ukraina president toetab Krimmi ametivõimude taotlust Venemaa Föderatsiooni presidendile saata Krimmi kodanike kaitseks igakülgset abi”.	17.3.2014
12.	Ryzhkov, Nikolai Ivanovich	Sünnikuupäev ja -koht:	28.9.1929; Dulejevka, Donetski oblast, Ukraina NSV Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu föderatsiooniküsimuste, regionaalpoliitika ja põhjapoolsete alade komisjoni liige. Ryzhkov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
13.	Bushmin, Evgeni Viktorovich	Sünnikuupäev ja -koht:	4.10.1958; Lopatino, Sergachiisky rajoon, Vene NFSV Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu asespiiker. Bushmin toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
14.	Totoonov, Aleksandr Borisovich	Sünnikuupäev ja -koht:	3.3.1957; Ordžonikidze, Põhja-Osseetia Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu kultuuri-, teadus- ja infokomisjoni liige. Totoonov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
15.	Panteleev, Oleg Evgenevich	Sünnikuupäev ja -koht:	21.7.1952; Zhitnikovskoe, Kurgani oblast Parlamendiküsimuste komisjoni esimene aseesimees. Panteleev toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
16.	Mironov, Sergei Mikhailovich	Sünnikuupäev ja -koht:	14.2.1953; Puškin, Leningradi rajoon Riigiduuma nõukogu liige; fraktsiooni „Õiglane Venemaa” juht. Algatas seaduseelnõu, mis võimaldab Venemaa Föderatsioonil võtta Vene kodanike kaitsmise ettekäändel oma koosseisu välisriigi territooriume ilma vastava riigi nõusoleku või rahvusvahelise lepinguta.	17.3.2014
17.	Zheleznyak, Sergei Vladimirovich	Sünnikuupäev ja -koht: 30.7.1970; Peterburi (endine Leningrad)	Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma asespiiker. Toetab aktiivselt Vene relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Juhtis isiklikult meeleavaldust, millega toetati Venemaa relvajõudude kasutamist Ukrainas.	17.3.2014
18.	Slutski, Leonid Eduardovich	Sünnikuupäev ja -koht:	4.01.1968, Моskva Riigiduuma Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) küsimuste komisjoni esimees (Venemaa liberaaldemokraatliku partei liige). Toetab aktiivselt Vene relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.	17.3.2014
19.	Vitko, Aleksandr Viktorovich	Sünnikuupäev ja -koht: 13.9.1961, Vitebsk (Valgevene NSV)	Musta mere laevastiku ülem, viitseadmiral. Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.	17.3.2014
20.	Sidorov, Anatoliy Alekseevich		Venemaa Lääne sõjaväeringkonna (mille üksused on lähetatud Krimmi) ülem. Ta on vastutav Krimmis viibivate Venemaa relvajõudude selle osa eest, mis õõnestab Ukraina suveräänsust, ja abistas Krimmi ametivõime referendumi ettevalmistuste ja Venemaa koosseisu arvamise vastaste avalike meeleavalduste takistamisel.	17.3.2014
21.	Galkin, Aleksandr		Venemaa Lõuna sõjaväeringkond, mille relvajõud paiknevad Krimmis; Musta mere laevastik kuulub Galkini juhtimise alla; suur osa relvajõudude liikumisest Krimmi on toimunud läbi Lõuna sõjaväeringkonna. Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna (SMD) ülem. SMD relvajõud on lähetatud Krimmi. Ta on vastutav Krimmis viibivate Venemaa relvajõudude selle osa eest, mis õõnestab Ukraina suveräänsust, ja abistas Krimmi ametivõime referendumi ettevalmistuste ja Venemaa koosseisu arvamise vastaste avalike meeleavalduste takistamisel. Lisaks kuulub Musta mere laevastik Lõuna sõjaväeringkonna kontrolli alla.	17.3.2014