15.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 77/85 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 235/2014
11. märts 2014,
millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 209 ja 212,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Käesolev määrus on üks õigusaktidest, millega otseselt toetatakse liidu välispoliitikat, ning sellega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006 (4). Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks ja toetamiseks kogu maailmas, mis võimaldab abi anda sõltumata asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust. |
(2) |
Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. |
(3) |
ELi lepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 8 kohaselt on naiste ja meeste võrdõiguslikkus liidu põhiväärtus ja eesmärk ning liit peab kõigi oma meetmete puhul soolist võrdõiguslikkust edendama ja süvalaiendama. |
(4) |
ELi lepingu artikli 21 kohaselt tugineb liidu tegevus rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, nimelt demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine. |
(5) |
Inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja hea valitsemistava edendamine ning säästva ja kaasava majanduskasvu edendamine on liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide raamistikus kaks peamist liidu arengupoliitika sammast. Inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamise, edendamise ja kaitsmise kohustus on oluline element liidu ja kolmandate riikide lepingulistes suhetes. |
(6) |
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta detsembri ühisteatises „Inimõigused ja demokraatia ELi välistegevuse keskmes — tõhusama lähenemisviisi suunas” pandi ette konkreetsed meetmed, et suurendada inimõigusi ja demokraatiat käsitleva liidu lähenemisviisi tõhusust ja sidusust. |
(7) |
Loodava rahastamisvahendi eesmärk on aidata saavutada liidu välistegevuse, sealhulgas liidu arengupoliitika eesmärke, eelkõige neid, mis on esitatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduses Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses „Euroopa konsensus” ja komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatises „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks”, ning inimõigusi mõjutavate liidu poliitikate eesmärke, sealhulgas neid, mis on esitatud nõukogu poolt 25. juunil 2012 vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas. |
(8) |
Integreerimaks inimõiguste põhimõtted käesoleva määruse rakendamisse, peaks liit kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskavaga järgima õigustepõhist lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, nii kodanike, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi õigusi. |
(9) |
Liidu panus demokraatia ja õigusriigi põhimõtetesse ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamisse ja kaitsmisse lähtub inimõiguste ülddeklaratsioonist, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelisest paktist ning muudest Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) vastu võetud inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest, samuti asjaomastest piirkondlikest inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest. |
(10) |
Sooline võrdõiguslikkus, naiste õigused, sealhulgas naiste mõjuvõimu suurendamine ja mittediskrimineerimine on põhilised inimõigused, mis on olulised sotsiaalse õigluse ja ebavõrdsuse vastase võitluse jaoks. Nende edendamine peaks olema käesoleva määruse üldine prioriteet. |
(11) |
Demokraatia ja inimõigused on lahutamatult seotud ja üksteist vastastikku tugevdavad, nagu on meelde tuletatud nõukogu 18. novembri 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad demokraatia toetamist ELi välissuhetes. Mõtte-, südametunnistus-, usu- või veendumus-, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus on poliitilise pluralismi, demokraatliku protsessi ja avatud ühiskonna eeltingimuseks, samas kui demokraatlik kontroll, siseriiklik vastutus ja võimude lahusus on olulised sõltumatu kohtuvõimu ja õigusriigi põhimõtete säilitamiseks, mis omakorda on vajalikud inimõiguste tõhusaks kaitseks. |
(12) |
Kuigi inimõigusi austava kultuuri juurutamine ja püsivaks muutmine ning sõltumatu kodanikuühiskonna tekke toetamine, sealhulgas sõltumatu kodanikuühiskonna rolli tugevdamine asjaomastes riikides ja kõigi jaoks demokraatia toimimapanek on arenevate demokraatiate puhul eriti kiireloomuline ja raske ülesanne, on see eelkõige pidev väljakutse asjaomase riigi inimestele, vähendamata samas rahvusvahelise üldsuse kohustusi. Selleks on vaja mitmeid institutsioone, sealhulgas riikide demokraatlikke parlamente ja kohalikul tasandil valitud kogusid, mis tagavad osaluse, esindatuse, valmisoleku reageerimiseks ja vastutuse. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata üleminekuriikidele ning ebakindlas või konfliktijärgses olukorras olevatele riikidele. Arvesse tuleks võtta liidu laienemis- ja naabruspoliitika raames saadud demokraatiale ülemineku alaseid kogemusi ja õppetunde. |
(13) |
Selleks et tegeleda kõnealuste küsimustega tulemuslikult, läbipaistvalt, õigeaegselt ja paindlikult pärast määruse (EÜ) nr 1889/2006 kehtivuse lõppemist, on jätkuvalt vaja konkreetseid finantsressursse ja eraldi rahastamisvahendit, mis saaks tegevust sõltumatult jätkata. |
(14) |
Käesoleva määruse kohaselt antav liidu abi peaks olema kavandatud selliselt, et see täiendab mitmesuguseid muid vahendeid demokraatiat ja inimõigusi mõjutava liidu poliitika rakendamiseks. Kõnealused vahendid ulatuvad poliitilisest dialoogist ja diplomaatilistest demaršidest kuni erinevate finants- ja tehnilise koostöö instrumentideni, hõlmates nii geograafilisi kui valdkondlikke programme. Liidu abi peaks täiendama ka rohkem kriisidega seotud meetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 230/2014 (5) loodud stabiliseerimise ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames, sealhulgas üleminekuprotsessi esimestes etappides vajalikke kiireloomulisi meetmeid. |
(15) |
Käesoleva määruse alusel annab liit abi inimõiguste ja demokratiseerimise küsimuste lahendamiseks globaalsel, piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil partnerluses kodanikuühiskonnaga. Sellega seoses tuleb käsitada, et kodanikuühiskond hõlmab ka igat liiki ühiskondlikke meetmeid nende üksikisikute ja rühmade poolt, kes on riigist sõltumatud ning kelle tegevus aitab edendada inimõigusi ja demokraatiat, sealhulgas ÜRO deklaratsioonis üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi („inimõiguste kaitsjaid käsitlev deklaratsioon”) määratletud inimõiguste kaitsjate poolseid meetmeid. Käesoleva määruse rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta liidu inimõigusi käsitlevaid riigipõhiseid kohalikke strateegiaid. |
(16) |
Ajal mil demokraatia ja inimõiguste eesmärke tuleb üha enam tähtsustada kõigis välistegevuse rahastamisvahendites, peaks käesoleva määruse kohaselt antaval liidu abil olema eriline täiendav ülesanne, võttes arvesse selle ülemaailmset olemust ja selle meetmete sõltumatust asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust. Kõnealune ülesanne peaks võimaldama koostööd ja partnerlust kodanikuühiskonnaga tundlikes inimõiguste- ja demokraatiaalastes küsimustes, sealhulgas rändajate võimalused kasutada oma inimõigusi ning varjupaigataotlejate ja riigisiseste põgenike õigused, pakkudes vajalikku paindlikkust ja reageerimisvõimet, et vastata muutuvatele asjaoludele või abisaajate vajadustele või kriisiperioodidele. Samuti peaks käesolev määrus andma liidule võimaluse rahvusvahelisel tasandil väljendada ja toetada erieesmärke ja meetmeid, mis ei ole ei geograafiliselt ega kriisidega seotud ning mis vajavad hargmaist lähenemist või hõlmavad operatsioone nii liidus kui ka erinevates kolmandates riikides. Lisaks peaks käesolev määrus pakkuma vajalikku raamistikku sellistele operatsioonidele nagu liidu sõltumatute valimisvaatlusmissioonide („liidu valimisvaatlusmissioonid”) toetamine, mis nõuavad poliitika sidusust, ühtset juhtimissüsteemi ja ühiseid tegutsemisstandardeid. |
(17) |
Käesoleva määruse kohane demokraatia arendamine ja tugevdamine võib hõlmata riikide demokraatlike parlamentide ja esinduskogude strateegilist toetamist, eelkõige selleks, et tugevdada nende suutlikkust toetada ja edasi viia demokraatlikke reformiprotsesse. |
(18) |
Liit peaks pöörama erilist tähelepanu neile riikidele ja hädaolukordadele, kus inimõigused ja põhivabadused on enim ohustatud ning kus kõnealuste õiguste ja vabaduste mittejärgimine on eriti tähelepandav ja järjepidev. Sellistel juhtudel peaks poliitilisteks prioriteetideks olema asjaomase rahvusvahelise õiguse järgimise edendamine, käegakatsutava abi ja tegutsemiseks vajalike vahendite andmine kohalikule kodanikuühiskonnale ning selle äärmiselt rasketes tingimustes toimuvale tööle kaasa aitamine. Sellistes riikides või olukordades ning selleks, et rahuldada inimõiguste kaitsjate ja demokraatia eest võitlevate aktivistide kiireid kaitsevajadusi, peaks liit suutma paindlikult ja aegsasti reageerida kiiremate ja paindlikumate haldusmenetluste kasutamise ja mitmesuguste rahastamismehhanismide kaudu. See peaks eelkõige rakenduma juhul, kui menetlusviiside valik võiks otseselt mõjutada meetmete tulemuslikkust või põhjustada abisaajate tõsist hirmutamist, neile kättemaksmist või muid ohte. |
(19) |
Konfliktiolukordades peaks liit edendama kooskõlas asjakohaste ELi suunistega kõigi konflikti osapoolte poolt rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevate õiguslike kohustuste täitmist. Lisaks peaks käesoleva määruse alusel antav liidu abi toetama üleminekuriikides sellise keskkonna loomist, mis soodustab demokraatlikule pluralistlikule mitmeparteisüsteemile pühendunud poliitiliste jõudude esilekerkimist. Samuti peaks käesolev määrus olema suunatud demokraatlike struktuuride, võimude lahususe ja vastutustundlike ametivõimude edendamisele. |
(20) |
Liidu valimisvaatlusmissioonid toetavad oluliselt ja edukalt demokraatlikke protsesse kolmandates riikides. Ent demokraatia edendamine ja toetamine ulatub pelgast valimisprotsessist palju kaugemale ning seega tuleks arvesse võtta valimistsükli kõiki etappe. Liidu valimisvaatlusmissioonide kulud ei tohiks seetõttu hõlmata ebaproportsionaalselt suurt osa käesoleva määruse alusel kasutada oleva rahastamise kogusummast. |
(21) |
Tuleks esile tuua ELi inimõiguste eriesindaja ametikoha loomise olulisust. ELi inimõiguste eriesindaja peaks aitama kaasa liidu tegevuse ja inimõiguste poliitika ühtsusele, kooskõlale ja tõhususele ning aitama tagada, et kõik liidu vahendid ja liikmesriikide tegevus on suunatud järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele. |
(22) |
Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning luues koostoime käesoleva määruse, liidu välistegevuse muude rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete vahel. Lisaks peaks see hõlmama liidu välistegevuse rahastamisvahendite raames välja töötatud programmide vastastikust tugevdamist. |
(23) |
Liidu asjakohased institutsioonid ja liikmesriigid peavad vahetama korrapäraselt teavet ja konsulteerima üksteisega programmide koostamise protsessi varases etapis, et edendada oma asjaomaste meetmete vastastikust täiendavust. Liit peaks konsulteerima ka muude abiandjate ja asjaomaste osapooltega. |
(24) |
Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid, kui see on asjakohane, vahetama Euroopa Parlamendiga korrapäraselt ja tihedalt arvamusi ja teavet. Lisaks tuleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule anda juurdepääs dokumentidele, et nad saaksid neile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (6) kohaselt kuuluvat kontrolliõigust kasutada asjakohast teavet omades. Käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete puhul tuleks nõuetekohaselt arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohtadega. |
(25) |
Liit peaks, sealhulgas asjakohasel juhul oma delegatsioonide kaudu, seadma eesmärgiks korrapärase teabevahetuse ja konsultatsioonid kodanikuühiskonnaga selle kõigil tasanditel, sealhulgas kolmandates riikides, tehes seda nii varakult, kui see on programmide koostamise protsessis asjakohane, et hõlbustada kodanikuühiskonna vastavaid panuseid ning tagada, et neil oleks selles protsessis oluline roll. |
(26) |
Selleks et kohandada käesoleva määruse reguleerimisala kiiresti muutuva olukorraga kolmandates riikides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisas kindlaks määratud prioriteetide kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(27) |
Programmide koostamisega ja käesoleva määruse kohaselt toetatavate meetmete rahastamisega seotud rakendamisvolitusi tuleks teostada vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide olemust, eelkõige nende olemust poliitika suunamise vahendina ja nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada põhimõtteliselt kontrollimenetlust, v.a rahaliselt väiksemahuliste tehniliste rakendusmeetmete puhul. |
(28) |
Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 236/2014 (7). |
(29) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu selle kohaldamisajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punkti 17 tähenduses. |
(30) |
Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine on määratud kindlaks nõukogu otsuses 2010/427/EL (9). |
(31) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt demokraatia ja inimõiguste edendamine kogu maailmas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(32) |
On asjakohane tagada tõrgeteta üleminek määruselt (EÜ) nr 1889/2006 käesolevale määrusele ning viia käesoleva määruse kohaldamisaeg vastavusse nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (10) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärgid
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks (EIDHR — European Instrument for Democracy and Human Rights) aastateks 2014–2020, mille kaudu annab liit abi demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning kõigi inimõiguste ja põhivabaduste järgimise arendamiseks ja tugevdamiseks.
Selline abi on eelkõige suunatud:
a) |
demokraatia toetamisele, arendamisele ja tugevdamisele kolmandates riikides, laiendades osalus- ja esindusdemokraatiat, tugevdades üldist demokraatlikku tsüklit, eelkõige tugevdades kõnealuse tsükli raames kodanikuühiskonna aktiivset rolli ja õigusriiki ning parandades valimisprotsesside usaldusväärsust, eelkõige liidu valimisvaatlusmissioonide abil; |
b) |
austuse suurendamisele ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimise edendamisele, ning nende kaitse, edendamise, rakendamise ja seire tugevdamisele, peamiselt toetades asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid ning represseerimise ja kuritarvituste ohvreid. |
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Liidu abi keskendub järgmisele:
a) |
osalus- ja esindusdemokraatia, sealhulgas parlamentaarse demokraatia ja demokratiseerimisprotsesside toetamine ja tugevdamine kooskõlas üldise demokraatliku tsükli lähenemisviisiga, peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas:
|
b) |
inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine, nagu on välja kuulutatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ning muudes kodanike, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi käsitlevates rahvusvahelistes ja piirkondlikes õigusaktides, peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, sealhulgas seoses:
|
c) |
inimõiguste, õiguse, soolise võrdõiguslikkuse, õigusriigi ja demokraatia kaitse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse edendamise rahvusvahelise raamistiku tugevdamine, eelkõige järgmisel viisil:
|
d) |
usalduse loomine demokraatlike valimisprotsesside ja institutsioonide vastu ning nende usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine valimistsükli kõigis etappides, eelkõige:
|
2. Alati, kui see on asjakohane käesolevas määruses osutatud meetmete jaoks, tuleb arvesse võtta mis tahes alusel mittediskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, osaluse, mõjuvõimu suurendamise, vastutuse, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.
3. Käesolevas määruses osutatud meetmeid tuleb rakendada kolmandate riikide territooriumil või need peavad olema otseselt seostatavad kolmandates riikides tekkivate olukordadega või ülemaailmsete või piirkondlike meetmetega.
4. Käesolevas määruses osutatud meetmetes võetakse arvesse nende kriisi- või hädaolukordade ning riikide või olukordade erijooni, kus on tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, kus inimeste turvalisus on enim ohus või kus inimõigusi kaitsevad organisatsioonid ja üksikisikud tegutsevad kõige raskemates tingimustes.
Artikkel 3
Liidu antava abi koordineerimine, sidusus ja täiendavus
1. Käesoleva määruse alusel antav liidu abi on kooskõlas liidu välistegevuse üldraamistikuga ning täiendab muude välisabivahendite või -kokkulepetega antavat abi.
2. Liidu välistegevuse tulemuslikkuse, sidususe ja järjepidevuse suurendamiseks vahetavad liit ja liikmesriigid korrapäraselt teavet ja konsulteerivad üksteisega programmide koostamise protsessi varases etapis, et edendada oma asjaomaste meetmete vastastikust täiendavust ja sidusust nii otsustamise tasandil kui ka praktilises tegevuses. Selliste konsultatsioonide tulemusel võivad liit ja liikmesriigid ühiselt koostada programme ja võtta ühismeetmeid. Liit konsulteerib ka teiste abiandjate ja osapooltega.
3. Komisjon ja Euroopa välisteenistus vahetavad asjakohasel juhul Euroopa Parlamendiga korrapäraselt arvamusi ja teavet.
4. Liit seab eesmärgiks korrapärase teabevahetuse ja konsultatsioonid kodanikuühiskonnaga selle kõigil tasanditel, sealhulgas kolmandates riikides. Eelkõige annab liit võimaluse korral ja asjaomaste menetlustega kooskõlas tehnilisi suuniseid ja toetust seoses taotlusmenetlusega.
Artikkel 4
Programmide koostamise ja rakendamise üldraamistik
1. Käesoleva määruse alusel antavat liidu abi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 236/2014 ja järgmiste meetmete kaudu:
a) |
artiklis 5 osutatud strateegiadokumendid ja nende võimalikud läbivaadatud redaktsioonid; |
b) |
iga-aastased tegevusprogrammid, üksikmeetmed ja tugimeetmed määruse (EL) nr 236/2014 artiklite 2 ja 3 alusel; |
c) |
erimeetmed määruse (EL) nr 236/2014 artikli 2 alusel. |
2. Programmide koostamisel või läbivaatamisel, mis leiab aset pärast määruse (EL) nr 236/2014 artiklis 17 osutatud vaheläbivaatuse aruande („vaheläbivaatuse aruanne”) avaldamist, võetakse arvesse kõnealuse aruande tulemusi, leide ja järeldusi.
Artikkel 5
Strateegiadokumendid
1. Strateegiadokumentides sätestatakse käesoleva määruse kohaselt antava liidu abi strateegia, mis põhineb liidu prioriteetidel, rahvusvahelisel olukorral ja peamiste partnerite tegevusel. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, eesmärkide, reguleerimisala ja põhimõtetega.
2. Strateegiadokumentides sätestatakse prioriteetsed valdkonnad, mille liit on käesoleva määruse kehtivusajal rahastamiseks valinud, erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Samuti nähakse neis ette soovituslikud eraldatavad rahalised vahendid nii kogusummana kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa; asjakohasel juhul võib soovitusliku jaotuse esitada vahemikena.
3. Strateegiadokumendid kiidetakse heaks kooskõlas määruse (EL) nr 236/2014 artikli 16 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetlusega. Kui asjaolude ja poliitika olulised muutused seda nõuavad, ajakohastatakse strateegiadokumente sama menetluse alusel.
Artikkel 6
Valdkondlikud prioriteedid ja volituste delegeerimine
Erieesmärgid ja prioriteedid, mida tuleb käesoleva määruse kohase liidu abiga taotleda, on loetletud lisas.
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas sätestatud valdkondlikke prioriteete. Eelkõige pärast vaheläbivaatuse aruande koostamist ja selles esitatud soovitustele tuginedes võtab komisjon hiljemalt 31. märtsiks 2018 vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse lisa.
Artikkel 7
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse kehtivuse ajaks.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 8
Komitee
Komisjoni abistab demokraatia ja inimõiguste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Artikkel 9
Juurdepääs dokumentidele
Euroopa Parlamendil ja nõukogul on kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega juurdepääs kõikidele EIDHRi dokumentidele, mis on vajalikud nende kontrolliõiguse teostamiseks, et neile oleks tagatud võimalus selle õiguse teostamiseks asjakohast teavet omades.
Artikkel 10
Rahastamispakett
Rahastamispakett käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 on 1 332 752 000 eurot.
Iga-aastased eraldised määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.
Artikkel 11
Euroopa välisteenistus
Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 11. märts 2014
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 81.
(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 110.
(3) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta otsus.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk. 13).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014, millega kehtestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 95).
(8) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(9) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).
(10) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L, 347, 20.12.2012, lk 884).
LISA
EIDHRi erieesmärgid ja prioriteedid
Liidu strateegiline suund EIDHRi eesmärgi saavutamiseks põhineb viiel käesolevas lisas kirjeldatud eesmärgil.
1. |
Eesmärk 1 — toetus inimõigustele ja inimõiguste kaitsjatele olukordades, kus neid ähvardab kõige suurem oht. Sellele eesmärgile suunatud meetmetega antakse tõhusat toetust kõige suuremas ohus viibivatele inimõiguste kaitsjatele ning olukordadele, kus põhivabadused on kõige enam ohustatud. EIDHR aitab muu hulgas kaasa inimõiguste kaitsjate kiireloomuliste vajaduste rahuldamisele, samuti annab ta keskmise ja pika kestusega abi, mis võimaldab inimõiguste kaitsjatel ja kodanikuühiskonnal oma tööd teha. Meetmete puhul võetakse arvesse praegusaegset murettekitavat suundumust kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kahanemise poole. |
2. |
Eesmärk 2 — toetus muudele liidu prioriteetidele inimõiguste valdkonnas Sellele eesmärgile suunatud meetmed keskenduvad sellise tegevuse toetamisele, kus liidu tegevus annab lisandväärtust või kus liidul on võetud konkreetne valdkondlik kohustus (nt liidu praegused ja tulevased suunised inimõiguste alal, mille on vastu võtnud nõukogu, või resolutsioonid, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament) kooskõlas artikliga 2. Meetmed peavad olema kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas sätestatud prioriteetidega. Sellele eesmärgile suunatud meetmetega toetatakse muu hulgas inimväärikust (eelkõige võitlust surmanuhtluse, piinamise ning muude julmade, ebainimlike või alandavate karistuste või kohtlemisviiside vastu); majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi; võitlust karistamatuse vastu; võitlust diskrimineerimise vastu kõigis selle vormides; naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust. Tähelepanu pööratakse ka uutele probleemidele inimõigustes valdkonnas. |
3. |
Eesmärk 3 — toetus demokraatiale Sellele eesmärgile suunatud meetmed toetavad rahumeelseid demokraatiat pooldavaid rühmitusi kolmandates riikides, pidades silmas osalus- ja esindusdemokraatia, läbipaistvuse ja vastutuse tugevdamist. Meetmed keskenduvad poliitikas osalemise ja esindatuse kindlustamisele ning demokraatia propageerimisele. Tegeletakse kõigi demokraatia aspektidega, kaasa arvatud õigusriik, kodaniku- ja poliitiliste õiguste (nt sõnavabadus internetis ja väljaspool internetti) edendamine ja kaitse, kogunemis- ja ühinemisvabadus. See hõlmab aktiivset osavõttu laienevast mõttevahetusest demokraatia toetamise meetodite üle. Kui see on asjakohane, võetakse meetmete puhul arvesse liidu valimisvaatlusmissioonide soovitusi. |
4. |
Eesmärk 4 — liidu valimisvaatlusmissioonid Sellele eesmärgile suunatud meetmed keskenduvad valimiste vaatlemisele, mis aitab suurendada läbipaistvust ja usaldust valimisprotsessi suhtes ning moodustab ühe osa eesmärgi 3 all kirjeldatud demokraatlike protsesside laiemast edendamisest ja toetamisest. Täiemahulised liidu valimisvaatlusmissioonid on laialt tunnustatud kui liidu välissuhete valdkonna juhtprojektid ja nad jäävad selle eesmärgi raames peamiseks tegevusvormiks. Need missioonid pakuvad parimaid võimalusi selleks, et anda valimisprotsessidele asjatundlikku hinnangut ja soovitusi nende edasiseks parandamiseks liidu koostöö ja poliitilise dialoogi raames kolmandate riikidega. Eelkõige arendatakse kahepoolse programmide koostamise ning EIDHRi projektide vaheliste täiendavate meetmetega edasi lähenemisviisi, mis hõlmab valimistsükli kõiki etappe, kaasa arvatud järelmeetmeid. |
5. |
Eesmärk 5 — sihttoetus olulisematele jõududele ja protsessidele, sealhulgas rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõiguste valdkonna vahenditele ja mehhanismidele Üldeesmärk on tugevdada vastavalt liidu poliitilistele prioriteetidele inimõiguste edendamise ja kaitse, õiguse, õigusriigi ning demokraatia rahvusvahelist ja piirkondlikku raamistikku. Sellele eesmärgile suunatud meetmed hõlmavad tegevust kohaliku kodanikuühiskonna poolt ELi inimõigustealasesse dialoogi antava panuse toetamiseks (kooskõlas asjaomaste ELi suunistega) ning inimõiguste- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonna rahvusvaheliste ja piirkondlike vahendite ja mehhanismide, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu arendamiseks ja rakendamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse kõnealuste mehhanismide edendamisele ja järelevalvele kodanikuühiskonna poolt. |
Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendiga peetava strateegilise dialoogi kohta (1)
ELi lepingu artikli 14 kohaselt peab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 235/2014 (millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) kavandamise alustamist ja vajaduse korral pärast esialgset konsulteerimist asjaomaste abisaajatega. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad riigi/piirkonna kohta ette nähtud soovituslikud eraldised, riigi/piirkonna prioriteedid, võimalikud tulemused, soovituslikud eraldised jaotatuna geograafiliste programmide prioriteetidele ning abi üksikasjalikud sätted (2). Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile olemasolevad asjakohased programmdokumendid, milles sisalduvad temaatilised prioriteedid, võimalikud tulemused, abi üksikasjalikud sätted (2) ja kõnealustele prioriteetidele temaatilistes programmides ette nähtud eraldised. Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta selles küsimuses.
Euroopa Komisjon peab Euroopa Parlamendiga strateegilist dialoogi vahearuande koostamisel ning enne programmdokumentide põhjalikku läbivaatamist käesoleva määruse kehtivusajal.
Euroopa Parlamendi palvel selgitab Euroopa Komisjon,, mil määral on parlamendi märkusi programmdokumentides arvesse võetud, ja muid strateegilise dialoogi järelmeetmeid.
(1) Euroopa Komisjoni esindab asjaomane volinik.
(2) Vajaduse korral.
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus valimisvaatlusmissioonide kohta
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon rõhutavad Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonide olulist panust liidu välispoliitikasse demokraatia toetamiseks partnerriikides. ELi valimisvaatlusmissioonid aitavad suurendada valimisprotsesside läbipaistvust ja usaldusväärsust ning annavad valimistele asjatundlikku hinnangut ja soovitusi nende parandamiseks ELi ja partnerriikide vahelise koostöö ja poliitilise dialoogi raames. Sellega seoses lepivad Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon kokku selles, et ajavahemikul 2014–2020 tuleks olenevalt aasta valimisprioriteetidest eraldada kuni 25 % Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märts 2014. aasta määruse (EL) nr 235/2014 (millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) eelarvest ELi valimisvaatlusmissioonidele.