15.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/1

(1)

Käesolev määrus on üks vahenditest, millega toetatakse otseselt liidu välispoliitikat ning mis võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1717/2006, (2) mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2013.

(2)

Rahu säilitamine, konfliktide ennetamine, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine ning nende rahvaste, riikide ja piirkondade abistamine, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused, kuuluvad liidu välistegevuse peamiste eesmärkide hulka, nagu on sätestatud muu hulgas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21. Riike ja piirkondi mõjutavad kriisid ja konfliktid ning muud tegurid, nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, soopõhine vägivald, kliimamuutused ja küberjulgeoleku probleemid ning loodusõnnetustest tingitud julgeolekuohud, ohustavad stabiilsust ja julgeolekut. Selleks et lahendada neid küsimusi tõhusalt ja õigeaegselt, on vaja eraldi rahalisi vahendeid ja rahastamisvahendeid, mis suudaksid toimida humanitaarabi ja pikaajalisi koostöövahendeid täiendaval viisil.

(3)

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 15. ja 16. juuni 2001. aasta järeldustes vägivaldsete konfliktide ennetamise liidu programmi, milles rõhutati liidu poliitilist kohustust seada konfliktide ärahoidmine liidu välissuhete üheks peamiseks eesmärgiks ning sedastati, et arengukoostöö vahendid võivad anda panuse selle eesmärgi saavutamisse. Nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldustes konfliktide ennetamise kohta kinnitati veel kord kõnealuse programmi asjakohasust liidu edasise poliitilise tegevuse alusena konfliktide ennetamise valdkonnas. Nõukogu kinnitas oma 17. novembri 2009. aasta järeldustes ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni.

(4)

Nõukogu 19. novembri 2007. aasta järeldustes ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate samuti 19. novembri 2007. aasta järeldustes julgeoleku ja arengu kohta rõhutati, et julgeoleku ja arengu vahelist seost tuleks arvesse võtta liidu strateegiates ja poliitikavaldkondades, selleks et toetada poliitikavaldkondade arengusidusust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklile 208 ja liidu välistegevuse sidusust üldiselt. Täpsemalt järeldas nõukogu, et edasine töö julgeoleku ja arengu valdkonnas peaks hõlmama mõju, mida julgeolekule ja arengule avaldavad kliimamuutused, keskkonna ja loodusvarade majandamise küsimused ning ränne.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 12. detsembril 2003 heaks Euroopa julgeolekustrateegia ning 11. detsembril 2008 selle rakendamise aruande ühisanalüüsi. Oma teatises pealkirjaga „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” märkis ka komisjon, et oluline on kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega tehtav koostöö, eelkõige selleks, et võidelda mitmetahuliste ohtudega, nagu inimkaubandus, ebaseaduslik uimastikaubandus ja terrorism.

(6)

Oma teatises pealkirjaga „ELi meetmed ebakindlates olukordades — säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas” tunnustas komisjon olulist panust, mille liit annab rahu ja stabiilsuse edendamisse, pöörates tähelepanu vägivallailmingutele ning tuues esile ebakindluse ja vägivaldsete konfliktide algpõhjused. Käesolev määrus peaks kaasa aitama nende eesmärkide saavutamisele.

(7)

Nõukogu kiitis 8. detsembril 2008 heaks laiaulatusliku lähenemisviisi naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 (2000) ja 1820 (2008) rakendamisele liidu poolt, tunnistades rahu, julgeoleku, arengu ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tihedat seotust. Liit on järjekindlalt kutsunud üles täielikult rakendama naiste-, rahu- ja julgeolekualaseid meetmeid, mis on esitatud vastavates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides, ning eelkõige rõhutanud vajadust võidelda konfliktiolukordades esineva naistevastase vägivalla vastu ning soodustada naiste osalemist rahu kindlustamisel.

(8)

Nõukogu poolt 25. juunil 2012 vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas kutsutakse üles koostama tegevussuunised tagamaks, et inimõigusi võetakse arvesse terrorismivastase võitluse abimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, ning rõhutatakse, et piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise likvideerimine ning nõuetekohase menetluse (sh süütuse presumptsioon, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja õigus kaitsele) järgimine on liidu inimõigustealased prioriteedid.

(9)

Liidu suhetes kolmandate riikidega on seatud esiplaanile demokraatia ja inimõigused ning neid tuleks seetõttu käsitada käesoleva määruse aluseks olevate põhimõtetena.

(10)

Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta kutsuti üles integreerima terrorismiga võitlemise eesmärke välisabiprogrammidesse. Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse strateegias, mille nõukogu võttis vastu 30. novembril 2005, nõuti tihedamat terrorismivastast koostööd kolmandate riikide ja ÜROga. Nõukogu 23. mai 2011. aasta järeldustes terrorismivastase võitluse sise- ja välisaspektide seoste tugevdamise kohta kutsuti üles suurendama kolmandates riikides terrorismivastasesse võitlusesse kaasatud pädevate asutuste suutlikkust määrusega (EÜ) nr 1717/2006 kehtestatud stabiliseerimisvahendi strateegilisel kavandamisel.

(11)

Määrus (EÜ) nr 1717/2006 võeti vastu eesmärgiga võimaldada liidul reageerida tekkinud või tekkivatele kriisiolukordadele järjekindlalt ja ühtselt, tegeleda konkreetsete ülemaailmsete ja piirkonnaüleste julgeolekuohtudega ning parandada kriisiks valmisolekut. Käesoleva määruse eesmärk on võtta kasutusele muudetud rahastamisvahend, mis tugineb määruse (EÜ) nr 1717/2006 kohaldamise kogemustele, selleks et suurendada liidu tegevuse tõhusust ja sidusust sellistes valdkondades nagu kriisile reageerimine, konfliktide ärahoidmine, rahu kindlustamine ja kriisiks valmisolek, ning julgeolekuohtude ja -probleemidega tegelemisel.

(12)

Käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed peaksid järgima ELi lepingu artikli 21 ja ELi toimimise lepingu artiklite 208 ja 212 eesmärke. Need meetmed võivad täiendada meetmeid, mida liit võtab ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks ELi lepingu V jaotise raames, ning meetmeid, mida võetakse ELi toimimise lepingu viienda osa raames, ning peaksid olema nendega kooskõlas. Nõukogu ja komisjon peaksid vastavalt oma volitustele tegema koostööd selle kooskõla tagamiseks.

(13)

Käesolev määrus peaks olema kooskõlas nõukogu otsuses 2010/427/EL (3) kindlaks määratud Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist käsitlevate sätetega. Kõrge esindaja 2010. aasta avalduses poliitilise vastutuse kohta kinnitatakse Euroopa Parlamendiga dialoogi pidamise ja konsulteerimise ning Euroopa Parlamendile teabe ja aru andmise põhimõtted.

(14)

Komisjon ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistus peaksid vahetama Euroopa Parlamendiga korrapäraselt ja tihedalt arvamusi ja teavet. Lisaks tuleb Euroopa Parlamendile anda dokumentidele juurdepääs kooskõlas kõnealust küsimust käsitlevate asjaomaste institutsioonidevaheliste kokkulepetega, selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (4) kohast kontrolliõigust kasutataks asjakohast teavet omades.

(15)

Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 231/2014 (5) .

(16)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses programmide koostamise ja rakendusmeetmetega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(17)

Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eriti nende mõju poliitika kujundamisele ja eelarvele, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada üldiselt kontrollimenetlust, välja arvatud väikese rahalise mahuga meetmete korral.

(18)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui on vaja, et liit reageeriks kiiresti, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(19)

Liit peaks otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning luues koostoime käesoleva instrumendi, välistegevuse muude rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete vahel. Lisaks peaks see hõlmama välistegevuse rahastamisvahendite raames välja töötatud programmide vastastikust tugevdamist.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 17 tähenduses.

(22)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (7). Seetõttu peaks käesolevat määrust kohaldama alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020,

a)

aidata kriisiolukorras või selle tekkimisel kiiresti tagada stabiilsus tõhusa reageerimisega, mis on välja töötatud, et aidata säilitada, luua või taastada tingimused, mis on olulised liidu välispoliitika ja -tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks kooskõlas ELi lepingu artikliga 21;

b)

aidata ennetada konflikte ning tagada suutlikkus ja valmisolek tegeleda kriisieelsete ja -järgsete olukordadega ning kindlustada rahu ja

c)

tegeleda konkreetsete ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtudega rahule, rahvusvahelisele julgeolekule ja stabiilsusele.

a)

demokraatia edendamine ja hea valitsemistava;

b)

inimõigused ja humanitaarõigus, sealhulgas lapse õigused ja põlisrahvaste õigused;

c)

mittediskrimineerimine;

d)

sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine;

e)

konfliktide ennetamine; ja

f)

kliimamuutused.

a)

pakiline olukord, kriisiolukord või tekkiv kriisiolukord;

b)

olukord, mis ohustab demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute, eelkõige ebastabiilsetes olukordades soopõhisest vägivallast ohustatud üksikisikute julgeolekut ja turvalisust, või

c)

olukord, mis ähvardab laieneda relvastatud konfliktiks või oluliselt destabiliseerida asjaomast kolmandat riiki või asjaomaseid kolmandaid riike.

a)

tehnilise ja logistilise abi andmise teel nende jõupingutuste toetamine, mida rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ning riiklikud ja kodanikuühiskonna osapooled teevad usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise edendamiseks;

b)

naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise toetamine, eelkõige ebakindlas, konflikti- ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides;

c)

rahvusvahelisele õigusele vastavaid volitusi omavate ajutiste riigihaldusorganite loomise ja toimimise toetamine;

d)

demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomise toetamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on suurendada naiste rolli sellistes asutustes, edendada tõhusat tsiviiladministratsiooni ja tsiviiljärelevalvet julgeolekusüsteemi üle, samuti suurendada terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja kõigi salakaubaveo liikide vastu võitlevate õiguskaitse- ja õigusasutuste suutlikkust;

e)

rahvusvahelistele inimõiguste- ja õigusriigialastele normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja ajutiste siseriiklike kohtute, õigus- ja lepituskomisjonide ning inimõigusi käsitlevate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ja kindlakstegemise mehhanismide toetamine;

f)

vajalike meetmete toetamine, et alustada olulise infrastruktuuri, elamute, üldkasutatavate hoonete ja majandusvara taastamist ja uuesti ülesehitamist, samuti olulise tootmisvõimsuse taastamist, ning et taaskäivitada majandustegevus, luua töökohti ning tagada jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks vajalikud miinimumtingimused;

g)

endiste võitlejate ja nende perekondade demobiliseerimise ja kodanikuühiskonda taasintegreerimisega ning, kui see on asjakohane, nende repatrieerimisega seotud tsiviilmeetmete, samuti laps- ja naisvõitlejate olukorraga tegelemise meetmete toetamine;

h)

relvajõudude ümberkorraldamisest tuleneva sotsiaalse mõju leevendamise meetmete toetamine;

i)

meetmete toetamine, et tegeleda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjast maha jäänud lõhkekehade sotsiaal-majandusliku mõjuga tsiviilelanikkonnale. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed võivad muu hulgas hõlmata ohualast koolitust, miinide avastamist ja kõrvaldamist ning sellega seoses varude hävitamist;

j)

meetmete toetamine, et võidelda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tulirelvade, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu vastu;

k)

meetmete toetamine, et tagada kriisi- ja konfliktiolukordades naiste ja laste erivajaduste piisav rahuldamine, arvestades sealhulgas ohuga, et nad satuvad soopõhise vägivalla ohvriks;

l)

toetus relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimiseks ja reintegreerimiseks, sealhulgas meetmed naiste ja laste erivajadustega tegelemiseks;

m)

inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmise ja edendamise meetmete ning sellega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine;

n)

sotsiaalmajanduslike meetmete toetamine, et edendada loodusvarade läbipaistvat majandamist ja võrdset juurdepääsu neile kriisiolukorras või selle tekkimisel, sealhulgas rahu kindlustamisel;

o)

meetmete toetamine, et tegeleda elanikkonna ootamatu liikumise võimaliku mõjuga, mis omab tähtsust poliitilise ja julgeolekuolukorra seisukohast, sealhulgas meetmed, millega käsitletakse vastuvõtvate kogukondade vajadusi kriisiolukorras või selle tekkimisel, kaasa arvatud rahu kindlustamisel;

p)

meetmete toetamine, et edendada kodanikuühiskonna arengut ja korraldust ning selle osalemist poliitilises protsessis, sealhulgas meetmed naiste rolli suurendamiseks neis protsessides ning sõltumatu, pluralistliku ja professionaalse meedia edendamiseks;

q)

meetmete toetamine stabiilsust ohustavatele loodusõnnetustele või stabiilsust ohustavatele inimtegevusest tingitud õnnetustele ja rahvatervist ohustavatele, pandeemiatega seotud ohtudele reageerimiseks liidu humanitaar- ja kodanikukaitse abi puudumisel või selle täiendamiseks.

a)

nad jäävad nii käesoleva määruse üldise kohaldamisala kui ka artikli 1 lõike 4 punktis a sätestatud erieesmärkide piiridesse;

b)

nad on kestuselt piiratud artikli 7 lõikes 2 kehtestatud perioodiga ja

c)

nad oleksid tavatingimustes rahastamiskõlblikud muude liidu välisabi vahendite või muude käesoleva määruse osade alusel, kuid tingituna vajadusest olukorrale kiiresti reageerida tuleks neid võtta kriisiolukorra või tekkiva kriisiolukorra meetmetena.

a)

varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi edendamine poliitika kujundamises ja rakendamises;

b)

usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise hõlbustamine ja sellealase suutlikkuse loomine eelkõige seoses tekkivate kogukondadevaheliste pingetega;

c)

stabiliseerimisele suunatud tsiviilmissioonides osalemiseks vajaliku suutlikkuse suurendamine;

d)

piirkonna poliitilise ja julgeolekuolukorra seisukohast tähtsust omavate konfliktide ja katastroofide järgse taastumise edendamine;

e)

loodusvarade kasutamise piiramine konfliktide rahastamisel ja sidusrühmade toetamine, et nad vastaksid selliste algatuste tingimustele nagu Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteem, eriti mis puudutab tõhusat siseriiklikku kontrolli loodusvarade tootmise ja kaubanduse üle.

a)

hõlmavad oskusteabe edasiandmist, teabe ja hea tava jagamist, riski- või ohuhinnanguid, teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme, koolitust ja teenuste osutamist;

b)

aitavad kaasa rahu kindlustamise küsimustes peetava struktuurse dialoogi edasiarendamisele;

c)

võivad hõlmata tehnilist ja rahalist abi rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise toetamiseks.

a)

avaliku korra, üksikisikute julgeoleku ja turvalisuse, elutähtsa infrastruktuuri ja rahvatervise ohustamine;

b)

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud tahtlike, õnnetusest tingitud või looduslikku päritolu riskide maandamine ja nendeks valmisolek.

a)

nende õiguskaitse- ja õigusasutuste ning tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamisele, kes osalevad võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse (sealhulgas küberkuritegevus) ja kõigi salakaubaveo liikide vastu ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusas kontrollis;

b)

nende ohtudega tegelemisele, mis ähvardavad elutähtsaid infrastruktuure, näiteks rahvusvaheline transport, sealhulgas reisijate- ja kaubavedu, energia- ja energiajaotuse valdkond ning elektroonilise teabe ja side võrgud. Sellistes meetmetes pööratakse erilist tähelepanu piirkondadevahelisele koostööle ja rahvusvaheliste nõuete rakendamisele ohuteadlikkuse, haavatavuse analüüsi, hädaolukorraks valmisoleku, selle eest hoiatamise ja selle tagajärgedega tegelemise valdkondades;

c)

selle tagamisele, et piisavalt reageeritakse märkimisväärsetele rahvatervisega seotud ohtudele, sealhulgas ootamatutele epideemiatele, millel võib olla piiriülene mõju;

d)

kliimamuutuste ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste tagajärgedega tegelemisele, millel võib olla destabiliseeriv mõju rahule ja julgeolekule.

a)

eelistatakse piirkondadevahelist koostööd, mis hõlmab kahte või enamat kolmandat riiki, kes on näidanud üles selget poliitilist tahet tegeleda tekkivate probleemidega. Koostöö terrorismivastases võitluses võib toimuda ka üksikute riikide, piirkondade või rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega;

b)

pööratakse erilist tähelepanu heale valitsemistavale ja neid võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

c)

terrorismivastases võitluses osalevatele ametiasutustele suunatud abi puhul eelistatakse nende meetmete toetamist, mis hõlmavad terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist ja karmistamist, finants-, tolli- ja sisserändealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, õiguskaitsemenetluste väljatöötamist, mis on joondatud kõrgeimate rahvusvaheliste nõuetega, ning mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, demokraatliku kontrolli ja institutsiooniliste järelevalvemehhanismide tugevdamist ning vägivaldse radikalismi ennetamist;

d)

uimastite probleemiga seotud abi puhul pööratakse asjakohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on uimastite nõudluse, tootmise ja tekitatud kahju vähendamisega seotud hea tava edendamine.

a)

tsiviilvaldkonna teadusuuringute edendamisele alternatiivina kaitsealastele teadusuuringutele;

b)

nende tsiviilrajatiste ohutuse suurendamisele, kus ladustatakse või käideldakse tsiviilvaldkonna uurimisprogrammide raames tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale või -aineid;

c)

liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tsiviilinfrastruktuuri loomise ja asjaomaste tsiviiluuringute toetamisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ja hoonete demonteerimiseks, korrastamiseks või ümberkorraldamiseks, kui need rajatised ei ole enam kaitseprogrammi osad;

d)

nende pädevate tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamisele, kes on seotud keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainete (kaasa arvatud nende tootmiseks või transpordiks vajaliku varustuse) salakaubaveo tõhusa kontrolli väljatöötamise ja jõustamisega;

e)

õigusraamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse arendamisele kahesuguse kasutusega kaupade üle tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas piirkondliku koostöö meetmete võtmiseks;

f)

tsiviilõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorras tegutsemise kavandamise, kriisile reageerimise ning korrastusmeetmetealase suutlikkuse arendamisele.

a)

eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid, millele on osutatud artiklis 7;

b)

valdkondlikud strateegiadokumendid ja mitmeaastased sihtprogrammid, millele on osutatud artiklis 8;

c)

iga-aastased tegevusprogrammid, üksikmeetmed ja erimeetmed;

d)

toetusmeetmed.

a)

eraldatakse rahastamispaketist vähemalt 70 protsendipunkti artikli 3 kohastele meetmetele ning

b)

üheksa protsendipunkti rahastamispaketist artikli 4 kohastele meetmetele.