2.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 91/3

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/510,

19. detsember 2014,

eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 9.2, 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest taanet

ning arvestades järgmist:

(1)	Suunist EKP/2011/14 (1) on oluliselt muudetud. Kuna tuleb teha veel muudatusi, tuleks see suunis selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda vahendid, instrumendid ja menetlused, mida kasutab eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpankadest (edaspidi „RKPd”), et see poliitika rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühetaoliselt rakendada.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõigetele 1 ja 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri”) artiklile 3.1 on Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus; seega on tema põhiülesanne määratleda liidu rahapoliitika ja seda rakendada ning sooritada välisvaluutatehinguid kooskõlas aluslepingu artikli 219 sätetega.

(4)

Eurosüsteemi üldine raamistik rajaneb EKPS põhikirja sätetel. aluslepingu artikli 127 lõike 1 kohaselt ja nagu on märgitud EKPS põhikirjas, peab eurosüsteem toimima kooskõlas teatavate põhimõtetega, sealhulgas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist.

(5)	Tegevustõhususe huvides võib EKP võimaluse korral ja kohastel juhtudel teostada eurosüsteemi ülesannete hulka kuuluvaid operatsioone RKPde kaudu vastavalt EKPS põhikirja artiklis 12.1 sätestatud detsentraliseerimise põhimõttele ning kooskõlas EKPS põhikirja artiklis 14.3 sätestatud tingimustega.

(6)

EKPS põhikirja artiklite 12.1 ja 14.3 alusel on EKP-l pädevus kujundada ühtset rahapoliitikat ning kehtestada vajalikke suunised, et tagada kohane rakendamine. Tulenevalt EKPS põhikirja artiklist 14.3 on RKPd kohustatud tegutsema niisuguste suuniste kohaselt. Seetõttu on käesolev suunis adresseeritud eurosüsteemile. RKPd rakendavad käesolevas suunises sätestatud reeglid asjakohaste lepingute või eeskirjadega. Osapooled on kohustatud neid reegleid järgima RKPde asjakohaste lepingute või eeskirjade rakendamise kohaselt.

(7)

EKPS põhikirja artikli 18.1 esimese taande kohaselt võib eurosüsteem tegutseda rahaturgudel, müües ja ostes otse (hetke- ja forvardtehingud) või tagasiostulepinguga ning laenates nõudeid ja likviidseid väärtpabereid kas eurodes või teistes vääringutes, samuti väärismetalle. Artikli 18.1 teise taande kohaselt võib eurosüsteem teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega.

(8)	Oma rahapoliitika rakendamisel kasutab eurosüsteem järgmisi rahapoliitika vahendeid: teeb avaturuoperatsioone, pakub püsivõimalusi ja kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikku reservi eurosüsteemis olevail kontodel.

(9)

Eurosüsteemi eesmärkide saavutamiseks on tema käsutuses vahendid, et teha avaturuoperatsioone, mille hulka kuuluvad pöördtehingud, otsetehingud, EKP võlasertifikaatide emissioonid, rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud ja tähtajaliste hoiuste kogumine. Niisuguste avaturuoperatsioonide tegemise instrumentide eesmärk on tagada rahaturu korrakohane toimimine ning aidata pankadel rahuldada nende likviidsusvajadusi sujuvalt ja organiseeritult.

(10)	Eurosüsteemi käsutuses olevad vahendid püsivõimaluste pakkumiseks on laenamise püsivõimalus ja hoiustamise püsivõimalus, mille eesmärk on vastavalt lisada ja vähendada üleöölikviidsust, andes märku rahapoliitika kursist ning piirata üleöö-rahaturu intressimäärasid.

(11)

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi rahapoliitilised eesmärgid on: a) aidata kaasa rahaturu intressimäärade stabiliseerimisele, motiveerides asutusi tasandama ajutiste likviidsuskõikumiste mõju, ja b) luua või suurendada struktuurset likviidsuspuudujääki, mis parandab eurosüsteemi suutlikkust tegutseda likviidsuse pakkujana. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi õigusraamistik on sätestatud EKPS põhikirja artiklis 19, nõukogu määruses (EÜ) nr 2531/98 (2) ja Euroopa Keskpanga määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) (3).

(12)	Eesmärkide, regulaarsuse ja menetluskorra põhjal võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada nelja kategooriasse: a) põhilised refinantseerimisoperatsioonid; b) pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid; c) peenhäälestusoperatsioonid; d) struktuurioperatsioonid.

(13)	Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on liik eurosüsteemi tehtavaid avaturuoperatsioone, mis on esmatähtsad intressimäärade suunamisel, turul likviidsuse juhtimisel ja rahapoliitika kursist märkuandmisel.

(14)

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärk on pakkuda osapooltele likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul. Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega ei soovi eurosüsteem üldjuhul turule millestki märku anda ja tegutseb sellepärast harilikult intressivõtjana.

(15)

Peenhäälestusoperatsioone tehakse vajadust mööda ning nende eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele. Konkreetsed peenhäälestusoperatsioonid on kohandatud tehingu liigile ja operatsiooni konkreetsele eesmärgile.

(16)	Struktuurioperatsioone tehakse siis, kui on vaja kohandada eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes.

(17)

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamisega tuleks tagada, et arvukate erinevate osalejate suhtes kehtivad ühetaolised kõlblikkuskriteeriumid. Need kriteeriumid määratletakse selleks, et tagada osapoolte võrdne kohtlemine kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ja osapoolte vastavus teatavatele usaldatavus- ja tegevusnõuetele.

(18)	Eurosüsteemi kaitseks vastaspoole riski eest on EKPS põhikirja artikli 18.1 teises taandes sätestatud, et kui eurosüsteem teeb krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, peavad tema antavad laenud olema piisavalt tagatud.

(19)	Selleks et tagada osapoolte võrdne kohtlemine ning süsteemi tõhusam ja läbipaistvam toimimine, peavad eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks kõlblikud varad vastama teatavatele ühetaolistele kriteeriumidele kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

(20)

Eurosüsteem on arendanud välja ühtse kõlblike tagatisvarade raamistiku, mille raames kõik eurosüsteemi krediidioperatsioonid ühtlustatakse käesoleva suunise rakendamise teel kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Ühtne kõlblike tagatisvarade raamistik hõlmab turukõlblikke ja -kõlbmatuid varasid, mis vastavad eurosüsteemi poolt kindlaks määratud ühetaolistele kõlblikkuskriteeriumidele. Enamikku kõlblikke varasid võib kasutada piiriüleselt, kasutades selleks keskpankadevahelist piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku (CCBM) ning turukõlblike varade puhul Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi või Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga.

(21)

Eurosüsteem annab päevasiseseid laene, et tasandada maksete arveldustes tekkinud lahknevusi. Suunise EKP/2012/27 (4) artikli 12 ja selle suunise III lisa kohaselt, peab päevasisese laenu tagatis vastama samadele kriteeriumidele, millele peavad käesoleva suunise neljanda osa kohaselt vastama kõlblikud tagatisvarad.

(22)

Kõikide eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kõlblike varade suhtes on vaja kehtestada konkreetsed riskiohjemeetmed, et kaitsta eurosüsteemi finantskahju eest olukordades, kus tema tagatis tuleb vastaspoole kohustuste täitmata jätmise tõttu realiseerida. Kõlblikud varad peavad vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on kindlaks määratud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku reeglitega.

(23)

EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, mis ei täida kohustusliku reservi kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2532/98, (5) Euroopa Keskpanga määrusele (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4), (6) nõukogu määrusele (EÜ) nr 2531/98 ja Euroopa Keskpanga määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Kohustusliku reservi nõuete tõsise rikkumise korral võib eurosüsteem ka peatada osapoolte osalemise avaturuoperatsioonides.

(24)

Kui osapooled ei täida oma kohustusi, mis tulenevad lepingutest või eeskirjadest, mida asjaomane RKP või EKP vastavalt käesolevale suunisele kohaldab, võib eurosüsteem kooskõlas lepingute või eeskirjadega, mida asjaomane RKP või EKP kohaldab, määrata rahatrahve või peatada osapoolte osalemise avaturuoperatsioonides või püsivõimalustes.

(25)

Vastavalt lepingutele või eeskirjadele, mida asjaomane RKP või EKP kohaldab, võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele tuginedes samuti peatada, piirata või lõpetada osapoolte osalemise avaturuoperatsioonides või püsivõimalustes, või kui osapool oma kohustust ei täida. Samuti võib eurosüsteem usaldatavusnõuetele tuginedes tagasi lükata varasid, mida konkreetsed osapooled eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatiseks mobiliseerivad, piirata nende varade kasutamist või kohaldada täiendavat väärtuskärbet.

(26)	Kõik lepingud või eeskirjad, mida RKPd osapooltega kohaldavad, peaksid sisaldama ühiseid miinimumnõudeid, mille eesmärk on tagada ühtse rahapoliitika rakendamine tingimustel, mis rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide vahel oluliselt ei erine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

SISUKORD

ESIMENE OSA.

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

TEINE OSA.

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA VAHENDID, OPERATSIOONID, INSTRUMENDID JA MENETLUSED

I JAOTIS.

Avaturuoperatsioonid

1. peatükk.

Avaturuoperatsioonide ülevaade

2. peatükk.

Avaturuoperatsioonide liigid

3. peatükk.

Avaturuoperatsioonide instrumendid

II JAOTIS.

Püsivõimalused

1. peatükk.

Laenamise püsivõimalus

2. peatükk.

Hoiustamise püsivõimalus

III JAOTIS.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide menetluskord

1. peatükk.

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumis- ja kahepoolsed menetlused

1. jagu.

Pakkumismenetlus

2. jagu.

Pakkumismenetluse etapid

1. alajagu.

Pakkumismenetluse väljakuulutamine

2. alajagu.

Osapoolte pakkumiste koostamine ja esitamine

3. alajagu.

Pakkumiste jaotamine

4. alajagu.

Pakkumistulemuste väljakuuutamine

3. jagu.

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide eesmärgil korraldatavad kahepoolsed menetlused

2. peatükk.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arvelduskord

KOLMAS OSA.

KÕLBLIKUD OSAPOOLED

NELJAS OSA.

KÕLBLIKUD VARAD

I JAOTIS.

Üldpõhimõtted

II JAOTIS.

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid ja krediidikvaliteedi nõuded

1. peatükk.

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

1. jagu.

Turukõlblike varade üldised kõlblikkuskriteeriumid

2. jagu.

Teatavate turukõlblike varade kõlblikkuse erikriteeriumid

1. alajagu –

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse erikriteeriumid

2. alajagu.

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid

3. alajagu.

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse erikriteeriumid

2. peatükk.

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

III JAOTIS.

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid ja krediidikvaliteedi nõuded

1. peatükk.

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid

1. jagu.

Krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumid

2. jagu.

Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid

3. jagu.

Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

2. peatükk.

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele

1. jagu.

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded krediidinõuetele

2. jagu –

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded eluasemehüpoteekväärtpaberitele

IV JAOTIS.

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade garantiid

V JAOTIS.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik kõlblikele varadele

VI JAOTIS.

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade riskiohje- ja hindamisraamistik

1. peatükk.

Turukõlblike varade riskiohjemeetmed

2. peatükk.

Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed

3. peatükk.

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade hindamisreeglid

VII JAOTIS.

Tagatise, mis ei ole vääringustatud euros, aktsepteerimine eriolukordades

VIII JAOTIS.

Kõlblike varade kasutuskord

IX JAOTIS.

Kõlblike varade piiriülene kasutamine

VIIES OSA.

SANKTSIOONID OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL

KUUES OSA.

VALIKULISED MEETMED

SEITSMES OSA.

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE TÄIENDAVAD ÜHISED MIINIMUNÕUDED

1. peatükk.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide korraldusele üldiselt kohaldatavad täiendavad ühised miinimumnõuded

2. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse nii tagasiostulepingutele kui tagatud laenu lepingutele

3. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagasiostulepingutele

4. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagatud laenu lepingutele

5. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult rahapoliitika eesmärgil teostatavatele välisvaluuta vahetustehingutele

KAHEKSAS OSA.

LÕPPSÄTTED

I LISA.

Kohustuslik reserv

II LISA.

Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine

III LISA.

Pakkumiste jaotamine ja pakkumismenetlused

IV LISA.

Tulemuste väljakuulutamine

V LISA.

Osapoolte valimise kriteeriumid välisvaluuta interventsioonide operatsioonides osalemiseks

VI LISA.

Kõlblike varade piiriülene kasutamine

VII LISA.

Kooskõlas viienda osaga kohaldatavate sanktsioonide arvutamine

VIII LISA.

Varaga tagatud väärtpaberite laenuandmete aruandlusnõuded

IX LISA.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire

X LISA.

Väärtuskärbete tasemed

XI LISA.

Väärtpaberite aruandlusvormid

XII LISA.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide ja menetluste näited

XIII LISA.

Vastavustabel

XIV LISA.

Kehtetuks tunnistatud suunis koos hilisemate muudatustega

ESIMENE OSA

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesolevas suunises on sätestatud ühetaolised eeskirjad eurosüsteemi poolt ühtse rahapoliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. Eurosüsteem võtab kohased meetmed eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide rakendamiseks kooskõlas käesolevas suunises sätestatud põhimõtete, vahendite, instrumentide, nõuete, kriteeriumide ja menetluskorraga.

3. Eurosüsteemi ja selle osapoolte vaheline õiguslik suhe määratakse kindlaks asjakohaste lepingute või eeskirjadega, mida kohaldavad asjaomased RKPd ja millega vastavalt rakendatakse käesoleva suunise sätted.

4. EKP nõukogu võib igal ajal muuta eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide rakendamise vahendeid, instrumente, nõudeid, kriteeriume ja menetluste korda.

5. Eurosüsteem jätab endale õiguse nõuda ja saada osapooltelt asjakohast teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks seoses rahapoliitika operatsioonidega. See õigus ei piira võimalikke muid eurosüsteemi eriõigusi rahapoliitika operatsioonidega seotud teabe nõudmisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„tegelik päevade arv/360” – eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kohaldatav meetod, millega määratakse kindlaks intressiarvutusse hõlmatavate kalendripäevade tegelik arv, võttes aasta pikkuseks 360 päeva;

2)	„asutus” – üksus, mille eurosüsteem on asutuseks liigitanud. Asutuseks liigitatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebisaidil;

„varaga tagatud väärtpaberid” – võlainstrumendid, mis tagatud eraldatud (tähtajaliste või pikendatavate) finantsvarade kogumiga, mille puhul eeldatakse kindla aja jooksul sularahaks konverteerimist. Peale selle võivad esineda õigused või muud varad, mis tagavad väärtpaberiomanike teenindamise või õigeaegse tulude jaotamise. Üldjuhul emiteerib varaga tagatud väärtpabereid eriotstarbeline rahastamisvahend, mis on selle finantsvarade kogumi algatajalt või müüjalt omandanud. Selles suhtes sõltuvad nendelt võlainstrumentidelt tehtavad maksed peamiselt alusvarakogumilt saadavatest rahavoogudest ja muudest õigeaegset maksmist tagavatest õigustest, nagu likviidsuskokkulepped, garantiid või muud omadused üldnimetusega krediidivõime parandamine;

4)	„kahepoolne menetlus” – menetlus, milles RKP või erandjuhul EKP teeb peenhäälestusoperatsioone või otsetehinguid ühe või mitme osapoolega otse või väärtpaberibörside või turuesindajate vahendusel ilma pakkumismenetluseta;

5)	„elektrooniline register” – süsteem, mis võimaldab väärtpabereid ja muid finantsvarasid üle kanda ilma paberdokumente, sh -sertifikaate tegelikult liigutamata (nt elektrooniline väärtpaberiülekanne);

6)	„tööpäev” – a) seoses makse tegemise kohustusega: TARGET2 tööpäev sellise makse tegemiseks; või b) seoses varade ülekandmise kohustusega: ülekandeks kasutada tuleva väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäev kohas, kus vastavad väärtpaberid tuleb üle kanda;

„väärtpaberite keskdepositoorium” – üksus, mis: a) võimaldab väärtpaberitehinguid töödelda ja arveldada elektroonilise kande alusel; b) osutab kontohaldusteenuseid (nt äriõiguslike toimingute ja väljaostude haldamist); c) tegutseb aktiivselt väärtpaberiemissioonide usaldusväärsuse tagamisel. Väärtpaberid võivad olla hoiul füüsiliselt (alaliselt kohapeal) või immateriaalselt (elektrooniliselt);

8)	„tagatud laen” – RKP ja osapoole vaheline kokkulepe, millega võimaldatakse osapoolele likviidsust laenu teel, mis on tagatud täitmisele pööratava nõudeõigusega, mille see osapool annab RKP-le näiteks selle vara pantimise, loovutamise või koormamise kujul;

9)	„tähtajaliste hoiuste kogumine” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem kutsub osapooli paigutama tähtajalisi hoiuseid osapoole asukohariigi keskpanka, et vähendada turul likviidsust;

10)	„pädev ametiasutus” – riigi õiguses ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, mis on siseriiklike õigusnormidega volitatud tegema asjaomase liikmesriigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet institutsioonide üle;

11)	„osapool” – asutus, mis vastab kõlblikkuskriteeriumidele käesoleva suunise kolmandas osas ja kellel on seega õigus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osaleda;

12)

„tagatud võlakirjad” – võlainstrumendid, mille suhtes kehtib kahetine sissenõudeõigus – a) otseselt või kaudselt krediidiasutuse vastu; ja b) dünaamilise tagatiste kogumi vastu – ja mille puhul riski seeriateks ei jaotata. Selle mõiste tähendussisusse kuuluvad jumbo-tüüpi tagatud võlakirjad, tavapärased tagatud võlakirjad ja muud tagatud võlakirjad;

13)	„krediidinõue” – maksenõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust osapoole ees. Krediidinõuete hulka kuuluvad ka Schuldscheindarlehen ja Hollandis registreeritud eranõuded valitsuse või teiste, riigi garantiiga kõlblike krediidisaajate (nt elamuühistud) vastu;

14)

„krediidiasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) artikli 2 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (8) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses krediidiasutus, mis on kas pädeva ametiasutuse järelevalve all või on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutus, mis on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all;

15)	„krediidireiting” – määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (9) artikli 3 lõike 1 punktis a;

16)

„piiriülene kasutamine” – osapool esitab oma asukohariigi keskpangale tagatiseks järgmised varad:

a)	turukõlblik vara, mida hoitakse teistes liikmesriikides, mille rahaühik on euro;

b)	teises liikmesriigis emiteeritud turukõlblik vara, mida hoitakse asukohariigi keskpanga liikmesriigis;

c)	krediidinõuded, kui krediidinõude lepingut reguleerivad mitte asukohariigi keskpanga liikmesriigi, vaid teise eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi seadused;

d)	eluasemehüpoteekväärtpaberid (retail mortgage-backed debt instruments) vastavalt kohaldatavale keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku (correspondent central banking model ehk CCBM) korrale;

17)

„valuutariskiturve” – väärtpaberite emitendi ja riskiturbe osapoole vahel sõlmitud leping, mille kohaselt osa valuutariskist, mis tuleneb rahavoogude saamisest muus valuutas kui euro, maandatakse vahetades rahavood euromaksete vastu, mida peab tegema see riskiturbe osapool, ja see sisaldab nende maksete garantiid riskiturbe osapoolelt;

18)	„kontohaldur” – üksus, mis tegeleb väärtpaberite ja muude finantsvarade hoidmise ja haldamisega teiste nimel;

19)

„likvideerimisväärtus” mis tahes varade puhul mis tahes kuupäeval:

a)	selliste varade turuväärtus lepingu rikkumise korral tehtava hindamise ajal, arvutatuna kõige tüüpilisema hinna alusel hindamispäevale eelneva tööpäeva seisuga;

b)	kui vara suhtes ei ole võimalik hindamispäevale eelneva tööpäeva seisuga tüüpilist hinda määrata, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui kauplemishinda ei ole saadaval, määrab hinna operatsioonis osalev RKP, võttes arvesse vara viimast hinda võrdlusturul;

c)	kui varal ei ole turuväärtust, kasutatakse muud mõistlikku hindamismeetodit;

d)	kui RKP on enne lepingu rikkumise korral tehtavat hindamist müünud kõnesolevad varad või nendega samaväärseid varasid turuhinnaga: müügi netolaekumised pärast kõikide müügiga seotud kulude ja tasude mahaarvamist, kusjuures sellise arvestuse teeb ja summad määrab RKP;

20)	„üleandmine makse vastu” – väärtuse vastu vahetamise arveldussüsteemis kasutatav mehhanism, millega tagatakse, et lõplik ülekanne, s.o varade üleandmine toimub ainult vastava teiste varade, s.o makse lõpliku ülekande toimumise korral;

21)	„hoiustamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et teha eurosüsteemis RKP kaudu üleööhoiuseid, mille intressimäär on eelnevalt kindlaks määratud;

22)	„hoiustamise püsivõimaluse intressimäär” – hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

23)

„riigisisene kasutamine” – osapool, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, esitab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks turukõlblikke varasid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank, või krediidinõudeid, kui krediidinõude lepingus juhindutakse tema RKP asukoha liikmesriigi õigusest ja eluasemehüpoteekväärtpaberi on emiteerinud RKP asukoha liikmesriigis asutatud üksus;

24)

„märgistatud tagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames pakutakse likviidsust teatavate kindlate, tuvastatavate varade vastu, mis märgistatakse kui teatavate kindlate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatised. Asukohariigi keskpank võib lubada nende tagatiste asendamist muude konkreetsete kõlblike varadega, kui need märgistatakse kui tagatis ja nendest piisab konkreetse operatsiooni jaoks;

25)	„kõlblikud varad” – varad, mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kriteeriumidele ja on seega kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks;

26)	„päevalõpp” – TARGET2 sulgemisele järgnev aeg tööpäeval, mil TARGET2s töödeldavad maksed selleks päevaks lõpetatakse;

27)	„euroala inflatsiooniindeks” – indeks (nt tarbijahindade harmoneeritud indeks), mille on välja andnud Eurostat või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi statistikaasutus;

28)	„Euroopa Majanduspiirkond”, „EMP” – kõik liikmesriigid, olenemata sellest, kas nad on või ei ole formaalselt EMPga ühinenud, ning Island, Liechtenstein ja Norra;

29)	„eurosüsteem” – EKP ja RKPd;

30)	„eurosüsteemi tööpäev” – päev, mil EKP ja vähemalt üks RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud;

31)	„eurosüsteemi krediidioperatsioonid” – a) likviidsust lisavad pöördtehingud, s.o likviidsust lisavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid, välja arvatud rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud ja otseostud; ning b) päevasisesed laenud;

32)	„eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid” – avaturuoperatsioonid ja püsivõimalused;

33)	„eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistik” – EKP veebisaidil avaldatud raamistik, mille kohaselt hinnatakse väärtpaberiarveldussüsteeme ja ühendusi, et teha kindlaks nende kõlblikkus kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides;

34)	„lõplik ülekanne” – tühistamatu ja mittetingimuslik ülekanne, millega täidetakse ülekande tegemise kohustus;

35)	„finantsinstitutsioon” – määratlus Euroopa Parlamendi määruses (EL) nr 549/2013 (10);

36)	„peenhäälestusoperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul;

37)	„fikseeritud kupongimääraga instrumendid” – võlainstrumendid, millelt makstakse ette kindlaks määratud perioodilist intressi;

38)

„fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles EKP määrab enne pakkumismenetluse algust kindlaks intressimäära, hinna, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe ning osalevad osapooled pakuvad summa, mille ulatuses nad soovivad selle intressimäära, hinna, kursivahe või hinnavahega tehinguid teha;

39)	„ujuv kupongimäär” – kupongimäär, mis on seotud baasintressimääraga ja mille uuestimääratlemise tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta;

40)	„rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb eurot hetketehinguga välisvaluuta eest ning samal ajal müüb või ostab eurot tagasi forvardtehingus, kindlaksmääratud tagasiostupäeval;

41)	„asukohariigi keskpank” – RKP, mille asukoht on euro kasutusele võtnud liikmesriigis, kus osapool on asutatud;

42)	„eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgne kalender” – eurosüsteemi koostatud ajakava, mille on heaks kiitnud EKP nõukogu ja mis näitab reservi hoidmisperioodi, samuti põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide väljakuulutamise, jaotamise ja tähtaegade ajastust;

43)	„rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium, mis tegeleb mitmete riikide turgudelt pärit rahvusvaheliselt kaubeldavate väärtpaberite arveldamisega, harilikult mitmete valuutaalade vahel;

44)	„rahvusvaheline organisatsioon” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

45)	„rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber”, „ISIN-kood” – finantsturgudel emiteeritud väärtpaberitele antud rahvusvaheline tunnuskood;

46)	„päevasisene laen” – laen, mida antakse lühemaks ajaks kui üks tööpäev nagu on määratud suunises EKB/2012/27;

47)	„EKP võlasertifikaatide emissioon” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav rahapoliitika instrument, mille abil EKP emiteerib võlasertifikaate, mis kajastavad EKP võlakohustust sertifikaadi omaniku ees;

48)	„jumbo-tüüpi tagatud võlakirjad” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (11) artikli 52 lõike 4 nõuete kohaselt emiteeritud tagatud võlakirjad, mille emissioonimaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutegijat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid;

49)	„liisingunõuded” – lepinguga ette nähtud kavakohased maksed, mida liisinguvõtja peab tegema liisinguandjale vastavalt liisingulepingu tingimustele. Jääkväärtusi liisingunõueteks ei loeta;

50)	„likviidsustoetus” – struktuurne, tegelik või potentsiaalne toiming, mis on ette nähtud või mida peetakse asjakohaseks, et katta varaga tagatud väärtpaberitega tehtava tehingu kestel tekkida võiv ajutine rahavoogude puudujääk;

51)	„pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul eesmärgiga pakkuda finantssektorile likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul;

52)	„põhilised refinantseerimisoperatsioonid” – liik korrapäraseid avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul;

53)	„hoidmisperiood” – samas tähenduses, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9);

54)

„lisatagatise nõue” – kõikumisvahemiku rakendamisega seotud menetlus, mis tähendab, et kui osapoole mobiliseeritud tagatisvara regulaarselt mõõdetav väärtus langeb teatavast tasemest madalamale, nõuab eurosüsteem, et osapool lisaks juurde kõlblikke varasid või sularaha. Koondtagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid üksnes alatagatuse korral ning märgistatud tagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid puuduva osa suhtes; kumbagi meetodit rakendatakse asukohariigi keskpanga riigisisese dokumentatsiooni kohaselt;

55)	„intressi piirmäär” – likviidsust lisavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes madalaim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse, või likviidsust vähendavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes kõrgeim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse;

56)	„laenamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et saada eurosüsteemilt RKP kaudu piisavate kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölaenu;

57)	„laenamise püsivõimaluse intressimäär” – laenamise püsivõimalusele rakendatav intressimäär;

58)	„vahetustehingu kursivahe piirnoteering” – vahetustehingu kursivahe noteering, mille juures ammendub kogu pakkumismenetluses jaotatav summa;

59)	„turukõlblikud varad” – võlainstrumendid, millega lubatakse turul kaubelda ja mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele;

60)	„tähtpäev” – kuupäev, mil eurosüsteemi rahapoliitika operatsiooni tähtaeg lõpeb. Tagasiostulepingu või vahetustehingu puhul on tähtpäevaks tagasiostupäev;

61)	„liikmesriik” – liidu liikmesriik;

62)	„multi-cédula'd” – Hispaania eriotstarbeliste rahastamisvahendite (fondo de titulización de activos ehk FTA) emiteeritud võlainstrumendid, mis võimaldavad koondada ühte kogumisse teataval arvul väikesi üksik-cédula'sid (teatavad Hispaania tagatud võlakirjad) mitmetelt emitentidelt;

63)	„mitmepoolne arengupank” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

64)	„mitme intressimääraga enampakkumine”, „Ameerika enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe on samaväärne igas üksikpakkumises pakutuga;

65)	„astmeline kupongimäär” – kupongistruktuur, mille puhul marginaaliosa (x) kasvab vara eluea jooksul rohkem kui üks kord vastavalt ette kindlaks määratud ajakavale ette kindlaks määratud kuupäevadel, harilikult tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeval või kupongimakse tähtpäeval;

66)	„riigi keskpank”, „RKP” – rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi siseriiklik keskpank;

67)	„RKP tööpäev” – päev, mil RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud, sealhulgas päevad, mil niisuguse RKP filiaalid võivad olla kohalike või piirkondlike pühade tõttu suletud;

68)	„EMP-välised G10 riigid” – need Kümne Grupis (G10) osalevad riigid, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riigid, s.o Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Šveits;

69)	„mittefinantsettevõtted” – määratletud määruses (EL) nr 549/2013;

70)	„turukõlbmatu vara” – järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused, krediidinõuded ja eluasemehüpoteekväärtpaberid;

71)	„muud tagatud võlakirjad” – struktureeritud tagatud võlakirjad ja multi-cédula'd;

72)	„otsetehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul (hetke- või forvardtehingutes), kusjuures omandiõigus läheb müüjalt ostjale täielikult üle, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek;

73)

„koondtagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames osapoolel on RKPs koondtagatiste konto, kus hoiustatakse selle osapoole tehtavate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks varasid, mis registreeritakse nii, et ükski teatav kindel kõlblik vara ei ole seotud teatava kindla eurosüsteemi krediidioperatsiooniga ja osapool võib kõlblikke varasid pidevalt asendada;

74)	„avalik krediidireiting” – krediidireitingud: a) mida annavad liidus registreeritud ja eurosüsteemi poolt tunnustatud reitinguagentuurid; ja b) mis on avaldatud või mida levitatakse ainult tellijatele;

75)	„avaliku sektori asutus” – üksus, mille statistikaamet on liigitanud määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses avalikku sektorisse kuuluvaks;

76)	„kiirpakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni ja milles võib osapoolte arvu piirata, nagu käesoleva suunise teises osas on täpsemalt sätestatud;

77)	„tagasiostuleping” – kokkulepe, milles müüakse kõlblik vara ostjale nii, et müüjale ei jää selle omandiõigust, ja samal ajal tekib müüjal õigus ja kohustus samaväärne vara teataval tulevasel kuupäeval või nõudmise korral teatava konkreetse hinnaga tagasi osta;

78)	„tagasiostupäev” – kuupäev, mil ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale;

79)	„tagasiostuhind” – hind, millega ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale. Tagasiostuhind võrdub ostuhinnaga, millele on lisatud hinnavahe, mis on vastavuses pakutud likviidsuselt operatsiooni tähtaja jooksul arvestatud intressiga;

80)	„pöördtehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel ja laenamise püsivõimaluse osutamisel kasutatav instrument, mille abil RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone;

81)	„depookonto” – rahvusvahelise väärtpaberite keskdepositooriumi, väärtpaberite keskdepositooriumi või RKP hallatav väärtpaberikonto, millele krediidiasutused võivad paigutada eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks kõlblikke väärtpabereid;

82)	„väärtpaberiarveldussüsteem” – süsteem, mille abil saab väärtpabereid kas makseta (free of payment) või makse vastu (üleandmine makse vastu) üle kanda;

83)	„arvelduspäev” – kuupäev, mil tehing arveldatakse;

84)	„ühtse intressimääraga enampakkumine”, „Hollandi enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe võrdub kõikide rahuldatud pakkumiste puhul intressi piirmäära või hinna piirmäära või vahetustehingu kursivahe piirmääraga;

85)	„eriotstarbeline rahastamisvahend” – väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 66 tähenduses;

86)	„tavapakkumismenetlus” – eurosüsteemi kasutatav pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 24 tunni jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni;

87)	„struktuurioperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb selleks, et kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni finantssektori suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke, mis on täpsemalt sätestatud käesoleva suunise teises osas;

88)	„struktureeritud tagatud võlakiri” – tagatud võlakirjad, v.a multi-cédula, mis on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 nõuetega;

89)	„vahetustehingu kursivahe” – välisvaluuta vahetustehingus forvard- ja hetketehingu vahetuskursside vahe üldiste turutavade kohaselt noteerituna;

90)	„jätkuemissioon” – emissioon, mis moodustab varasema emissiooniga ühe seeria;

91)	„TARGET2” – reaalajaline eurodes tehtavate brutoarvelduste süsteem, mille kaudu arveldatakse euromakseid keskpangarahas ja mida reguleerib suunis EKP/2012/27;

92)	„pakkumismenetlus” – menetlus, mille abil eurosüsteem lisab turule likviidsust või kõrvaldab seda nii, et RKP sõlmib tehinguid, aktsepteerides pakkumisi, mida osapooled on pärast avalikku teadet esitanud;

93)	„tehingupäev (T)” – kuupäev, mil kaks osapoolt sõlmivad tehingu, s.o kokkuleppe teostada finantstehing. Tehingupäev võib langeda kokku tehingu arvelduspäevaga (sama päeva arveldus) või eelneda arvelduspäevale teatav kindlaksmääratud arv tööpäevi (arvelduspäev näidatakse kujul T + arvelduslõtk);

94)	„tavapärased tagatud võlakirjad” – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 nõuete kohaselt emiteeritud tagatud võlakirjad, välja arvatud jumbo-tüüpi tagatud võlakirjad;

95)	„kolmepoolne agent” – RKP-ga lepingu sõlminud väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, kes peab selle lepingu kohaselt osutama selle RKP esindajana teatavaid tagatiste haldamise teenuseid;

96)	„liit” – Euroopa Liit;

97)	„väärtuskärbe” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse protsentuaalne vähendamine;

98)	„turuväärtuse alandamine” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse teatav protsentuaalne vähendamine enne väärtuskärbet;

99)

„muutuva intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles osalevad osapooled esitavad pakkumisi kogusumma, intressimäära, vahetustehingute kursivahe või hinna kohta, millega nad soovivad omavahelises konkurentsis eurosüsteemiga tehinguid sõlmida, ning kus esmajärjekorras rahuldatakse kõige konkurentsivõimelisemad pakkumised, kuni kogu pakutav summa ammendub;

100)	„nullkupongimäär” – võlainstrument, millelt ei maksta perioodilisi kupongimakseid.

TEINE OSA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA VAHENDID, OPERATSIOONID, INSTRUMENDID JA MENETLUSED

Artikkel 3

Eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise raamistik

1. Vahendid, mida eurosüsteem kasutab rahapoliitika rakendamisel, koosnevad järgmisest:

a)	avaturuoperatsioonid;

b)	püsivõimalused;

c)	kohustusliku reservi nõuded.

2. Kohustusliku reservi nõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Teabe andmise eesmärgil on teatavad kohustusliku reservi nõuete aspektid toodud I lisas.

Artikkel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste näitlik ülevaade

Üksikasjaliku ülevaate eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omadustest annab tabel 1.

Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste ülevaade

Rahapoliitika operatsioonide liigid		Instrumentide liigid		Tähtaeg	Sagedus	Menetlus
Rahapoliitika operatsioonide liigid		Likviidsuse lisamine	Likviidsuse vähendamine	Tähtaeg	Sagedus	Menetlus
Avaturuoperatsioonid	Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	—	Üks nädal	Kord nädalas	Tavapakkumismenetlus
	Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	—	Kolm kuud (12)	Kord kuus (12)	Tavapakkumismenetlus
	Peenhäälestusoperatsioonid	Pöördtehingud	Pöördtehingud	Standardimata	Standardimata	Pakkumismenetlus
		Välisvaluuta vahetustehingud	Välisvaluuta vahetustehingud			Kahepoolne menetlus
			Tähtajaliste hoiuste kogumine
	Struktuurioperatsioonid	Pöördtehingud	Pöördtehingud	Standardimata	Standardimata	Tavapakkumismenetlus
		—	EKP võlasertifikaatide emissioonid	Alla 12 kuu	Standardimata	Tavapakkumismenetlus
		Otseost	Otsemüük	—	Standardimata	Pakkumismenetlused Kahepoolne menetlus
Püsivõimalused	Laenamise püsivõimalus	Pöördtehingud	—	Üleöö	Kasutatakse osapoolte äranägemisel
Püsivõimalused	Hoiustamise püsivõimalus	—	Hoiused	Üleöö	Kasutatakse osapoolte äranägemisel

I JAOTIS

AVATURUOPERATSIOONID

1. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide ülevaade

Artikkel 5

Avaturuoperatsioonide liikide ja instrumentide ülevaade

1. Eurosüsteem võib teha avaturuoperatsioone, et suunata intressimäärasid, juhtida likviidsust finantsturul ja anda märku rahapoliitika kursist.

2. Eesmärgi põhjal võib avaturuoperatsioonid liigitada järgmistesse kategooriatesse:

a)	põhilised refinantseerimisoperatsioonid;

b)	pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid:

c)	peenhäälestusoperatsioonid;

d)	struktuurioperatsioonid.

3. Avaturuoperatsioone tehakse järgmiste instrumentide abil:

a)	pöördtehingud;

b)	rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud;

c)	tähtajaliste hoiuste kogumine;

d)	EKP võlasertifikaatide emissioonid;

e)	otsetehingud.

4. Lõikes 2 nimetatud avaturuoperatsioonides rakendatakse lõikes 3 sätestatud instrumente järgmiselt:

a)	põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse üksnes pöördtehingute abil;

peenhäälestusoperatsioonides võib kasutada:

i)	pöördtehinguid;

ii)	rahapoliitilisi välisvaluuta vahetustehinguid;

iii)	tähtajaliste hoiuste kogumist;

struktuurioperatsioonides võib kasutada:

i)	pöördtehinguid;

ii)	EKP võlasertifikaatide emissioone;

iii)	otsetehinguid.

5. EKP algatab avaturuoperatsioonid ning ka otsustab nende täitmise tingimused ja kasutatava instrumendi.

2. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide liigid

Artikkel 6

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

1. Eurosüsteem teeb põhilisi refinantseerimisoperatsioone pöördtehingute abil.

2. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide omadused on järgmised:

a)	need lisavad likviidsust;

b)	neid tehakse harilikult igal nädalal vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile;

c)	nende tähtaeg on harilikult üks nädal vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse erandit lõikes 3;

d)	neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

e)	neid korraldatakse tavapakkumismenetluse abil;

f)	nende suhtes kehtivad artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik sellisteks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;

g)	need on tagatud kõlblike varadega.

3. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad võivad varieeruda olenevalt riiklikest pühadest liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

4. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest.

5. Olenemata lõikest 4 võib EKP nõukogu põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära igal ajal muuta. Sellist otsust hakatakse kohaldama kõige varem järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates.

6. Põhilisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse fikseeritud intressmääraga või muutuva intressimääraga pakkumismenetluses vastavalt eurosüsteemi otsusele.

Artikkel 7

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

1. Eurosüsteem teeb pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone pöördtehingute abil eesmärgiga pakkuda osapooltele likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul.

2. Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide omadused on järgmised:

a)	need on likviidsust lisavad pöördoperatsioonid;

b)	neid tehakse regulaarselt igal kuul vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse lõikes 4 sätestatud erandit;

c)	nende tähtaeg on harilikult kolm kuud vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid;

d)	neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

e)	neid korraldatakse tavapakkumismenetluse abil;

f)	nende suhtes kehtivad käesoleva suunise artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik sellisteks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;

g)	need on tagatud kõlblike varadega.

3. Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad võivad varieeruda olenevalt rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide riiklikest pühadest.

4. Eurosüsteem võib erandkorras teha pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone muu tähtajaga kui kolm kuud. Selliseid operatsioone eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgses kalendris ei näidata.

5. Pikemaajalistel refinantseerimisoperatsioonidel tähtajaga üle kolme kuu, mida tehakse vastavalt vajadusele kooskõlas lõikega 4, võib olla ennetähtaegse tagasimakse võimalus. Selline tagasimakse säte võib esineda võimalusena või kohustusena, mille kohaselt osapooled võivad neile vastavas operatsioonis jaotatud summad täielikult või osaliselt tagasi maksta. Kohustuslik ennetähtaegne tagasimakse peab põhinema selgetel ja ette määratletud tingimustel. Kuupäevad, millest alates saab teha ennetähtaegseid tagasimakseid, teatab eurosüsteem vastavate operatsioonide väljakuulutamise ajal. Erandkorras võib eurosüsteem otsustada peatada ennetähtaegsed tagasimaksed konkreetsetel kuupäevadel muu hulgas olenevalt rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide riiklikest pühadest.

6. Pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone korraldatakse muutuva intressimääraga pakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada neid fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse abil. Sel juhul võidakse fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustes kohaldatav määr indekseerida teatava baasmäära (nt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise määra) suhtes tehingu tähtaja põhjal, kursivahega või ilma.

Artikkel 8

Peenhäälestusoperatsioonid

1. Eurosüsteem võib teha pöördtehingute, rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute või tähtajaliste hoiuste kogumise abil peenhäälestusoperatsioone eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul.

2. Peenhäälestusoperatsioonide omadused on järgmised:

a)	neid võidakse teha kas likviidsust lisavate või likviidsust vähendavatena;

b)	nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

c)	neid korraldatakse harilikult kiirpakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset peenhäälestusoperatsiooni muul viisil (tavapakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil), arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

d)	neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist;

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt:

i)	mis liiki instrumenti peenhäälestusoperatsiooni jaoks kasutatakse ja

ii)	seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;

f)	kui neid tehakse pöördtehingute abil, on need tagatud kõlblike varadega.

3. EKP võib teha peenhäälestusoperatsioone igal eurosüsteemi tööpäeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu või ülejääki reservi hoidmisperioodil. Kui tehingupäev, arvelduspäev ega tagasimaksepäev ei ole RKP tööpäevad, ei tohi asjaomane keskpank selliseid operatsioone teha.

4. Turuoludele reageerimiseks säilitab eurosüsteem suure paindlikkuse peenhäälestusoperatsioonide menetluse valikul ja omaduste määramisel.

Artikkel 9

Struktuurioperatsioonid

1. Eurosüsteem võib teha pöördtehingute, EKP võlasertifikaatide emissioonide või otsetehingute abil struktuurioperatsioone, et kohandada eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssüsteemi suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke.

2. Struktuurioperatsioonide omadused on järgmised:

a)	need on likviidsust lisavad või vähendavad operatsioonid;

b)	nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

c)	neid korraldatakse harilikult pakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil olenevalt sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse;

d)	neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

e)	nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt i) sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse; ja ii) seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;

f)	likviidsust lisavad struktuurioperatsioonid põhinevad kõlblike varade tagatisel, välja arvatud otseostude korral.

3. Turuoludele ja muudele struktuurilistele muutustele reageerimiseks säilitab eurosüsteem suure paindlikkuse struktuurioperatsioonide menetluse valikul ja omaduste määramisel.

3. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide instrumendid

Artikkel 10

Pöördtehingud

1. Pöördtehingud on liik avaturuoperatsioone, milles RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone olenevalt asjakohastest lepingutest või eeskirjadest, mida RKPd kohaldavad.

2. Tagasiostulepingud ja tagatud laenud peavad vastama käesoleva suunise seitsmendas osas selliste instrumentide kohta sätestatud lisanõuetele.

3. Likviidsust lisavad pöördtehingud peavad olema tagatud kõlblike varadega vastavalt käesoleva suunise neljandale osale.

4. Pöördtehingute omadused olenevad sellest, mis liiki avaturuoperatsioonide jaoks neid kasutatakse.

5. Likviidsust vähendavad pöördtehingud põhinevad varadel, mida annab eurosüsteem. Nende varade kõlblikkuskriteeriumid on samasugused nagu need, mida kasutatakse likviidsust lisavates pöördtehingutes vastavalt käesoleva suunise neljandale osale. Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ei kohaldata väärtuskärbet.

Artikkel 11

Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud

1. Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud koosnevad hetketehingust ja forvardtehingust, mis on üheaegsed ja milles kaubeldakse euroga välisvaluuta vastu.

2. Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud peavad vastama käesoleva suunise seitsmendas osas selliste instrumentide kohta sätestatud lisanõuetele.

3. Kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti, teeb eurosüsteem operatsioone ainult laialt kaubeldavate valuutadega ja tegutseb väljakujunenud turutavade kohaselt.

4. Igas rahapoliitilises välisvaluuta vahetustehingus lepivad eurosüsteem ja osapooled kokku vahetustehingu kursivahe, mis noteeritakse üldiste turutavade kohaselt. Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused on näidatud tabelis 2.

5. Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute omadused on järgmised:

a)	neid võidakse teha kas likviidsust lisavate või likviidsust vähendavatena;

b)	nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

c)	neid korraldatakse kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni muul viisil (tavapakkumismenetluse abil), arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

d)	neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist.

6. Rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.

Tabel 2

Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused

euro (EUR) ja välisvaluuta ABC vaheline hetkekurss (tehingupäeval)

euro ja välisvaluuta ABC vaheline forvardkurss tagasiostupäeval (M)

ΔΜ

euro ja ABC forvardkursi vahe tagasiostupäeval (M)

N(.)

valuuta hetkesumma; N(.)M on valuuta forvardsumma:

Formula või Formula

Artikkel 12

Tähtajaliste hoiuste kogumine

1. Eurosüsteem võib kutsuda osapooli paigutama nende asukohariigi keskpanka tähtajalisi hoiuseid.

2. Osapooltelt vastu võetud hoiused on tähtajalised ja kohaldatakse fikseeritud intressimäära.

3. Tähtajalistele hoiustele kohaldatavad intressimäärad võivad olla: a) positiivsed; b) null protsenti; või c) negatiivsed.

4. Tähtajalisele hoiusele kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse meetodil „tegelik päevade arv/360”. Intress makstakse välja hoiustamise tähtaja möödumisel. Negatiivse intressimääraga kaasneb hoiustaja maksekohustus asukohariigi keskpanga ees, samuti selle keskpanga õigus debiteerida vastavalt asjaomase osapoole kontot. RKPd ei anna tähtajaliste hoiuste eest tagatisi.

5. Tähtajalisi hoiuseid hoitakse asukohariigi keskpanga kontodel ka siis, kui selliseid operatsioone teeb tsentraliseeritult EKP vastavalt artikli 45 lõikele 3.

6. Tähtajaliste hoiuste kogumise omadused on järgmised:

a)	seda tehakse likviidsuse vähendamiseks;

seda võidakse teha eelnevalt avaldatud tegevuskava kohaselt korralise sageduse ja tähtajaga või erakorraliselt, et reageerida likviidsusolukorra muutumisele, näiteks võib tähtajalisi hoiuseid koguda reservi hoidmisperioodi viimasel päeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki, mis võib olla tekkinud alates viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni pakkumiste jaotamisest;

c)	seda korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni muul viisil (kahepoolse menetluse või tavapakkumismenetluse abil), arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

d)	seda teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist.

7. Tähtajaliste hoiuste kogumises osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.

Artikkel 13

EKP võlasertifikaatide emiteerimine

1. EKP võlasertifikaadid on EKP võlakohustus sertifikaadi omaniku ees.

2. EKP võlasertifikaate emiteeritakse ja hoitakse eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide väärtpaberidepositooriumides elektroonilisel kujul.

3. EKP ei kehtesta piiranguid EKP võlasertifikaatide võõrandatavusele.

4. EKP võib emiteerida EKP võlasertifikaate:

a)	nimiväärtusest madalama diskonteeritud emissioonihinnaga või

b)	nimiväärtusest kõrgema hinnaga

ja need tuleb tähtaja möödumisel tagasi osta nimiväärtuses.

Emissioonihinna ja nimiväärtuse (tagasiostuhinna) vahe võrdub emissioonihinnalt sertifikaadi tähtaja kestel koguneva intressiga vastavalt kokkulepitud intressimäärale. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse meetodil „tegelik päevade arv/360”. Emissioonihind arvutatakse vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

EKP võlasertifikaatide emissioon

Emissioonihind on: Formula

kus:

N	=	EKP võlasertifikaadi nimiväärtus
rI	=	intressimäär ( %)
D	=	EKP võlasertifikaadi tähtaeg (päevades)
PT	=	EKP võlasertifikaadi emissioonihind

5. EKP võlasertifikaatide omadused on järgmised:

a)	nende emissioon on likviidsust vähendav avaturuoperatsioon;

b)	neid võidakse emiteerida korraliselt või erakorraliselt;

c)	nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud;

d)	neid emiteeritakse tavapakkumismenetluse abil,

e)	neid pakuvad ja arveldavad RKPd detsentraliseeritult.

6. EKP võlasertifikaatide emissiooni tavapakkumismenetluses osalevate osapoolte suhtes kehtivad kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.

Artikkel 14

Otsetehingud

1. Otsetehinguga kaasneb omandiõiguse täielik üleminek müüjalt ostjale, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek.

2. Otsetehingute tegemisel ja hindade arvutamisel tegutseb eurosüsteem tehingus kasutatavate võlainstrumentide suhtes kõige laialdasemalt heaks kiidetud turutava kohaselt.

3. Otsetehingute omadused on järgmised:

a)	neid võib teha likviidsust lisavatena (otseost) või likviidsust vähendavatena (otsemüük);

b)	nende sagedus on standardimata;

c)	neid korraldatakse kahepoolse menetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni kiirpakkumismenetluse või tavapakkumismenetluse abil;

d)	neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist;

e)	need põhinevad ainult käesoleva suunise neljanda osa tähenduses kõlblikel turukõlblikel varadel.

4. Otsetehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.

Artikkel 15

Tagatise kasutamise kohustus ja arveldamiskohustus pöördtehingutes ja rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes

1. Likviidsust lisavates pöördtehingutes ja likviidsust lisavates rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osapooled:

a)	kannavad arvelduspäeval arveldamiseks üle pöördtehingu korral piisavas summas kõlblikke varasid või välisvaluuta vahetustehingu korral vastava summa välisvaluutat;

b)	tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised;

c)	vajadusel tagavad seoses punktiga b vastavate lisatagatiste nõuete kaudu küllaldaste kõlblike varade või küllaldase sularaha abil piisavad tagatised.

2. Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ja likviidsust vähendavates rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osapooled:

a)	kannavad üle neile vastavas likviidsust vähendavas operatsioonis jaotatud summa arveldamiseks piisava summa sularaha;

b)	tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised;

c)	vajadusel tagavad seoses punktiga b vastavate lisatagatiste nõuete kaudu küllaldaste kõlblike varade või küllaldase sularaha abil piisavad tagatised.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone olenevalt olukorrast artiklite 154–157 kohaselt.

Artikkel 16

Arvelduskohustus otseostu- ja -müügitehingutes, tähtajaliste hoiuste kogumisel ja EKP võlasertifikaatide emiteerimisel

1. Avaturuoperatsioonides, mida tehakse otseostu- või otsemüügitehingute, tähtajaliste hoiuste kogumise või EKP võlasertifikaatide emiteerimise abil, kannavad osapooled tehingus kokku lepitud summa arveldamiseks üle piisavas summas kõlblikke varasid või sularaha.

2. Lõikes 1 osutatud nõude täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone olenevalt olukorrast artiklite 154–157 kohaselt.

II JAOTIS

PÜSIVÕIMALUSED

Artikkel 17

Püsivõimalused

1. RKPd võimaldavad eurosüsteemi pakutavate püsivõimaluste kasutamist osapoolte algatusel.

2. Püsivõimalused koosnevad järgmistest liikidest:

a)	laenamise püsivõimalus;

b)	hoiustamise püsivõimalus.

3. Püsivõimaluste tingimused on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühesugused.

4. RKPd annavad juurdepääsu püsivõimalustele ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega.

5. EKP võib igal ajal püsivõimaluste tingimusi kohandada või püsivõimalused peatada.

6. Püsivõimaluste intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikliga 7. EKP avaldab reservi hoidmisperioodide kalendri vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta algust.

7. Olenemata lõikest 6 võib EKP nõukogu püsivõimaluste intressimäära igal ajal muuta. Sellist otsust hakatakse kohaldama kõige varem järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates.

1. PEATÜKK

Laenamise püsivõimalus

Artikkel 18

Laenamise püsivõimaluse omadused

1. Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada eurosüsteemilt oma asukohariigi keskpangaga sõlmitud pöördtehingu kaudu kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölikviidsust.

2. RKPd pakuvad laenamise püsivõimaluse raames likviidsust tagasiostulepingute või tagatud laenude abil vastavalt asjaomase RKP kohaldatavatele lepingutele või eeskirjadele.

3. Laenamise püsivõimaluse raames pakutava likviidsuse summat ei piirata, kuid võetakse arvesse lõikes 4 sätestatud nõuet anda piisav tagatis.

4. Osapooled on kohustatud esitama tagatiseks piisavad kõlblikud varad enne laenamise püsivõimaluse kasutamist. Need varad tuleks kas asjaomases RKPs ette hoiustada või üle anda koos laenamise püsivõimaluse kasutamise taotlusega.

Artikkel 19

Laenamise püsivõimaluse kasutamistingimused

1. Laenamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, millel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada.

2. Laenamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel. Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, lubatakse laenamise püsivõimalust kasutada RKPdes juba ette hoiustatud kõlblike varade tagatisel.

3. Kui RKP või selle filiaal ei ole teatavatel eurosüsteemi tööpäevadel rahapoliitika operatsioonide tegemiseks riiklike või piirkondlike pühade tõttu avatud, teatab asukohariigi keskpank oma osapooltele ette, millised ettevalmistused on vaja teha, et sellel pühal laenamise püsivõimalust kasutada.

4. Luba kasutada laenamise püsivõimalust võidakse anda kas osapoole sellekohasel taotlusel või automaatselt, nagu on sätestatud vastavalt lõigetes 5 ja 6.

5. Laenamise püsivõimaluse kasutamiseks võib osapool saata taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Reservi hoidmisperioodi viimasel eurosüsteemi tööpäeval lükatakse laenamise püsivõimaluse kasutamise taotluste esitamistähtaja lõpp veel 15 minutit edasi. Laenamise püsivõimaluse kasutamise taotluses näidatakse nõutav krediidisumma. Osapool annab tehingu eest tagatiseks üle piisavalt kõlblikke varasid, kui sellised varad juba ei ole artikli 18 lõike 4 kohaselt asukohariigi keskpangas ette hoiustatud.

6. Iga tööpäeva lõpul loetakse asukohariigi keskpangas osapoole arvelduskontol pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist olev negatiivne jääk automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust. Artikli 18 lõikes 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad osapooled olema enne sellise automaatse taotluse tekkimist tehingu tagatiseks asukohariigi keskpangas ette hoiustanud piisavalt kõlblikke varasid. Selle kasutamistingimuse täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone artiklite 154–157 kohaselt.

Artikkel 20

Laenamise püsivõimaluse tähtaeg ja intressimäär

1. Laenamise püsivõimaluse raames antava laenu tähtaeg on üleöö. TARGET2s otse osalevad osapooled maksavad laenu tagasi järgmisel a) TARGET2 ja b) asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäeval nende süsteemide avamise ajal.

2. Laenamise püsivõimaluselt tasutava intressi määra teeb eurosüsteem ette teatavaks ning see arvutatakse lihtintressimäärana meetodil „tegelik päevade arv/360”. Laenamise püsivõimalusele kohaldatavat intressimäära nimetatakse laenamise püsivõimaluse intressimääraks.

3. Intress laenamise püsivõimaluselt tuleb tasuda laenu tagasimaksmisel.

2. PEATÜKK

Hoiustamise püsivõimalus

Artikkel 21

Hoiustamise püsivõimaluse omadused

1. Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et teha eurosüsteemis oma asukohariigi keskpanga kaudu üleööhoiuseid, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud intressimäära.

2. Hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär võib olla: a) positiivne; b) null protsenti; c) negatiivne.

3. RKPd ei anna hoiuste eest tagatisi.

4. Summa, mille osapool võib hoiustamise püsivõimaluse raames hoiustada, ei ole piiratud.

Artikkel 22

Hoiustamise püsivõimaluse kasutamistingimused

1. Hoiustamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, millel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada. Hoiustamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel.

2. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks saadab osapool taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Reservi hoidmisperioodi viimasel eurosüsteemi tööpäeval lükatakse hoiustamise püsivõimaluse kasutamise taotluste esitamistähtaja lõpp veel 15 minutit edasi. Taotluses näidatakse püsivõimaluse raames hoiustatav summa.

3. Eri RKPde kontostruktuuride erinevuse tõttu võivad RKPd EKP eelneval nõusolekul kohaldada käesolevas artiklis sätestatutest erinevaid kasutamistingimusi. RKPd annavad osapooltele teavet kõikide lahknevuste kohta käesolevas artiklis sätestatud juurdepääsutingimustest.

Artikkel 23

Hoiustamise püsivõimaluse tähtaeg ja intressimäär

1. Hoiustamise püsivõimaluse hoiustamise tähtaeg on üleöö. TARGET2s otse osalevate osapoolte hoiuste tähtaeg hoiustamise püsivõimaluse raames lõpeb järgmisel TARGET2 tööpäeval selle süsteemi avamise ajal.

2. Hoiusele kohaldatava intressi määra teeb eurosüsteem ette teatavaks ning see arvutatakse lihtintressimäärana meetodil „tegelik päevade arv/360”.

3. Intress hoiustamise püsivõimaluselt tasutakse hoiuse tähtaja möödumisel. Hoiustamise püsivõimalusele negatiivse intressimäära kohaldamisega kaasneb hoiustaja maksekohustus asukohariigi keskpanga ees, samuti selle keskpanga õigus debiteerida vastavalt asjaomase osapoole kontot.

III JAOTIS

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE MENETLUSKORD

1. PEATÜKK

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumis- ja kahepoolsed menetlused

Artikkel 24

Avaturuoperatsioonide menetluste liigid

Avaturuoperatsioone korraldatakse pakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil.

1. jagu

Pakkumismenetlus

Artikkel 25

Pakkumismenetluse ülevaade

1. Pakkumismenetlus viiakse läbi kuues etapis, nagu on näidatud tabelis 4.

Tabel 4

Pakkumismenetluse etapid

1. etapp

pakkumismenetluse väljakuulutamine:

a)	EKP teade üldkasutatavate elektrooniliste kanalite ja EKP veebisaidi kaudu;

b)	RKPde teade riigisiseste elektrooniliste kanalite kaudu ja otse konkreetsetele osapooltele (kui vajalikuks peetakse).

2. etapp

osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine.

3. etapp

pakkumiste koondamine eurosüsteemi poolt.

4. etapp

pakkumiste jaotamine ja pakkumistulemuste väljakuulutamine:

a)	EKP jaotamisotsus;

b)	jaotamistulemuste väljakuulutamine üldkasutatavate elektrooniliste kanalite ja EKP veebisaidi kaudu.

5. etapp

individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamine.

6. etapp

tehingutega seotud arveldamine.

2. Pakkumismenetlus viiakse läbi tavapakkumismenetlusena või kiirpakkumismenetlusena. Tava- ja kiirpakkumismenetluse omadused on ühesugused, välja arvatud ajakava (tabelid 5 ja 6) ning osapoolte ring.

Tabel 5

Tavapakkumismenetluse etappide näidisajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (13) )

Tabel 6

Kiirpakkumismenetluse näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi)

3. Eurosüsteem võib läbi viia kas fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga menetlusi.

Artikkel 26

Tavapakkumismenetlus

1. Eurosüsteem kasutab tavapakkumismenetlust a) põhiliste refinantseerimisoperatsioonide; b) pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide; c) teatavate struktuurioperatsioonide, nimelt struktuuriliste pöördoperatsioonide ja EKP võlasertifikaatide emissioonide eesmärgil.

2. Eurosüsteem võib tavapakkumismenetlust kasutada ka peenhäälestusoperatsioonide ja struktuurioperatsioonide puhul, mida teostatakse otsetehingutena, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida.

3. Üldjuhul kulub tavapakkumismenetluses a) pakkumismenetluse väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuse kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi; ja b) pakkumiste esitamise tähtaja lõpust kuni jaotamistulemuse väljakuulutamiseni ligikaudu kaks tundi.

4. Vajaduse korral võib EKP otsustada ühe või teise operatsiooni ajakava kohandada.

Artikkel 27

Kiirpakkumismenetlus

1. Harilikult kasutab eurosüsteem kiirpakkumismenetlust peenhäälestusoperatsioonide eesmärgil, kuid võib kiirpakkumismenetlust kasutada ka otsetehingute abil tehtavate struktuurioperatsioonide eesmärgil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida.

2. Kiirpakkumismenetlus viiakse läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest ning tulemus kinnitatakse kohe pärast jaotamistulemuse väljakuulutamist.

3. Vajaduse korral võib EKP otsustada ühe või teise operatsiooni ajakava kohandada.

4. Eurosüsteem võib artiklis 57 sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt valida kiirpakkumismenetluses osalema piiratud arvu osapooli.

Artikkel 28

Tavapakkumismenetluste läbiviimine põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärgil vastavalt pakkumiste kalendrile

1. Pakkumismenetlused põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärgil viiakse läbi vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgsele kalendrile.

2. Eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslik kalender avaldatakse EKP ja RKPde veebisaitidel vähemalt kolm kuud enne selle kalendriaasta algust, mille kohta see kehtib.

3. Esialgsed põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tehingupäevad on näidatud tabelis 7.

Tabel 7

Tavapärased põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tehingupäevad

Avaturuoperatsiooni liik	Tavapärane tehingupäev (T)
Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Iga teisipäev (14)
Korralised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Iga kalendrikuu viimane kolmapäev (15)

Artikkel 29

Pakkumismenetluste läbiviimine peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonide eesmärgil ilma pakkumisoperatsioonide kalendrita

1. Peenhäälestusoperatsioone ei tehta ette määratletud ajakava põhjal. EKP võib otsustada teha peenhäälestusoperatsioon mis tahes eurosüsteemi tööpäeval. Sellistes operatsioonides osalevad ainult need RKPd, mille puhul tehingupäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP tööpäevad.

2. Tavapakkumismenetluse abil korraldatavaid struktuurioperatsioone ei tehta kalendrilise ajakava põhjal. Neid tehakse ja arveldatakse harilikult niisugustel päevadel, mis on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides RKP tööpäevad.

2. jagu

Pakkumismenetluse etapid

1. alajagu

Pakkumismenetluse väljakuulutamine

Artikkel 30

Tava- või kiirpakkumismenetluse väljakuulutamine

1. EKP kuulutab tavapakkumismenetluse enne selle toimumist avalikult välja elektrooniliste kanalite kaudu ja oma veebisaidil. Lisaks sellele võivad tavapakkumismenetluse välja kuulutada RKPd riigisiseste elektrooniliste kanalite kaudu ja otse osapooltele, kui seda vajalikuks peetakse.

2. Kiirpakkumismenetluse võib EKP enne selle toimumist avalikult välja kuulutada elektrooniliste kanalite kaudu ja oma veebisaidil. Niisuguses kiirpakkumismenetluses, mis avalikult ette välja kuulutatakse, võib RKP valitud osapooltega otse ühendust võtta, kui seda peetakse vajalikuks. Niisuguses kiirpakkumismenetluses, mida avalikult ette välja ei kuulutata, võtab RKP otse ühendust valitud osapooltega.

3. Pakkumise väljakuulutamine tähendab, et osapooli kutsutakse esitama pakkumisi, mis on õiguslikult siduvad. Pakkumise väljakuulutamine ei kujuta endast EKP ega RKPde esitatud pakkumust.

4. Teave, mida peab sisaldama avalik pakkumismenetluse väljakuulutamise teade, on sätestatud II lisas.

5. EKP võib võtta meetmed, mida ta peab kohaseks, et parandada viga pakkumismenetluse väljakuulutamise teates, sealhulgas tühistada või katkestada käimasoleva pakkumismenetluse.

2. alajagu

Osapoolte pakkumiste koostamine ja esitamine

Artikkel 31

Pakkumiste esitamise vorm ja koht

1. Pakkumised tuleb esitada osapoole asukohariigi keskpangale. Asutuse pakkumised võib asukohariigi keskpangale esitada igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro ja kus on selle asutuse asukoht, ainult üks üksus, st kas peakontor või määratud filiaal.

2. Osapooled esitavad pakkumisi RKP poolt vastava operatsiooni jaoks ette nähtud vormil.

Artikkel 32

Pakkumiste esitamine

1. Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses märgivad osapooled pakkumises summa, mille ulatuses nad soovivad RKPdega tehinguid teha.

2. Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil märgivad osapooled fikseeritava valuutasumma, mille nad soovivad selle intressimääraga müüa ja tagasi osta või osta ja tagasi müüa.

3. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses võivad osapooled esitada pakkumisi kuni kümne eri intressimäära, hinna või kursivahega. Erandolukorras võib eurosüsteem piirata pakkumiste arvu, mille iga osapool võib esitada. Igas pakkumises märgivad osapooled summa, mille ulatuses nad soovivad tehinguid teha, ning vastava intressimäära või hinna või kursivahe. Intressimäära või kursivahe pakkumine väljendatakse 0,01 protsendipunkti kordajates. Hinnapakkumine väljendatakse 0,001 protsendipunkti kordajates.

4. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil märgivad osapooled fikseeritava valuutasumma ja kursivahe noteeringu, millega nad soovivad tehingu sõlmida.

5. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil noteeritakse kursivahed vastavalt väljakujunenud turutavadele ning pakkumised väljendatakse 0,01 kursivahe kordajates.

6. EKP võlasertifikaatide emissiooni suhtes võib EKP otsustada, et pakkumised väljendatakse hinna, mitte intressimäära kujul. Sel juhul noteeritakse hinnad kolme kümnendkoha täpsusega protsentides nimiväärtusest.

Artikkel 33

Pakkumise miinimum- ja maksimumsumma

1. Põhilistes refinantseerimisoperatsioonides on pakkumise miinimumsumma 1 000 000 eurot. Seda summat ületavad pakkumised väljendatakse 100 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäärataseme suhtes.

2. Pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides määrab iga RKP pakkumise miinimumsumma vahemikus 10 000 – 1 000 000 eurot. Pakkumise miinimumsummat ületavad pakkumised väljendatakse 10 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäärataseme suhtes.

3. Peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonides on pakkumise miinimumsumma 1 000 000 eurot. Seda summat ületavad pakkumised väljendatakse 100 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäära, hinna või kursivahe suhtes olenevalt tehingu liigist.

4. Ebaproportsionaalselt suurte pakkumiste ärahoidmiseks võib EKP kehtestada pakkumise maksimumsumma, mis tähendab suurimat ühelt osapoolelt aktsepteeritavat pakkumist. Pakkumise maksimumsumma kehtestamise korral avaldab EKP andmed selle summa kohta avalikus pakkumise väljakuulutamise teates.

Artikkel 34

Pakkumise alam- ja ülemmäär

1. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust, võib EKP kehtestada pakkumise alammäära, mis tähendab osapoolte pakutavate intressimäärade alampiiri.

2. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust, võib EKP kehtestada pakkumise ülemmäära, mis tähendab osapoolte pakutavate intressimäärade ülempiiri.

Artikkel 35

Pakkumiste esitamise tähtaeg

1. Osapooled võivad oma pakkumisi tühistada igal ajal kuni pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni.

2. Pärast tähtaja lõppu esitatud pakkumisi arvesse ei võeta ja need loetakse kõlbmatuteks.

3. Selle, kas osapool on pidanud kinni pakkumiste esitamise tähtajast, teeb kindlaks asukohariigi keskpank.

Artikkel 36

Pakkumiste tagasilükkamine

1. RKP lükkab tagasi:

a)	kõik osapoole pakkumised, kui pakkumiste kogusumma ületab EKP kehtestatud pakkumise ülempiiri;

b)	osapoole pakkumise, kui see on väiksem pakkumise miinimumsummast;

c)	osapoole pakkumise, kui see jääb alla aktsepteeritava intressimäära, hinna või vahetuskursi alampiiri või ületab intressi ülemmäära, hinna või kursivahe ülempiiri.

2. RKP võib lükata tagasi pakkumised, mis ei ole täielikud või ei järgi asjakohast vormi.

3. Kui asukohariigi keskpank otsustab pakkumise tagasi lükata, teatab ta asjaomasele osapoolele sellest otsusest enne pakkumiste jaotamist.

3. alajagu

Pakkumiste jaotamine

Artikkel 37

Pakkumiste jaotamine fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust

1. Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a)	pakkumised liidetakse kokku;

b)	kui pakkumiste kogusumma ületab kogu jaotatava likviidsuse summa, rahuldatakse esitatud pakkumised proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa suhte pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 1;

c)	igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2. EKP võib otsustada, et määratakse:

a)	jaotuse miinimumsumma, mis tähendab igale pakkujale jaotada võidava summa alampiiri; või

b)	jaotuse alammäär, mis tähendab protsentides väljendatud alampiiri, mille kohaselt määratakse igale pakkujale vähima intressi piirmääraga esitatud pakkumiste osa.

Artikkel 38

Pakkumiste jaotamine eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust

1. Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust, jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a)	pakkumised reastatakse pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras või pakutud hindade kasvavas järjekorras;

b)	esmajärjekorras rahuldatakse kõige kõrgema intressimääraga (kõige madalama hinnaga) pakkumised ning seejärel järjest madalama intressimääraga (kõrgema hinnaga) pakkumised, kuni kogu jaotatav likviidsus ammendub;

kui intressi piirmäära (kõige kõrgema aktsepteeritava hinna) juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte intressi piirmääraga (kõige kõrgema aktsepteeritava hinnaga) esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 2;

d)	igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2. EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale määratakse jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 39

Pakkumiste jaotamine eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust

1. Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust ja mis korraldatakse EKP võlasertifikaatide emiteerimiseks või tähtajaliste hoiuste kogumiseks, jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a)	pakkumised reastatakse pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras või pakutud hindade kasvavas järjekorras;

b)	esmajärjekorras rahuldatakse kõige madalama intressimääraga (kõige kõrgema hinnaga) pakkumised ning seejärel järjest kõrgema intressimääraga (madalama hinnaga) pakkumised, kuni kogu vähendada tulev likviidsus ammendub;

kui intressi piirmäära (kõige madalama aktsepteeritava hinna) juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte intressi piirmääraga (kõige madalama aktsepteeritava hinnaga) esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 2;

d)	igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni. EKP võlasertifikaatide emissiooni korral ümardatakse jaotatav nimiväärtus 100 000 euro lähima kordajani.

2. EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 40

Pakkumiste jaotamine muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust lisavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil

1. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust lisavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a)	pakkumised reastatakse alates kõige madalamast pakutud kursivahe noteeringust kasvavas järjekorras, võttes arvesse noteeringu märki;

noteeringu märk oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu tähtajal:

i)	on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering positiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud aažioga; ja

ii)	on välisvaluuta intressimäär madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud disaažioga;

c)	esmajärjekorras rahuldatakse kõige madalama kursivahe noteeringuga pakkumised ning seejärel järjest kõrgema kursivahe noteeringuga pakkumised, kuni kogu jaotatav fikseeritava valuuta summa ammendub;

kui kõige kõrgema aktsepteeritava kursivahe noteeringu, s.o kursivahe piirnoteeringu juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte kursivahe piirnoteeringuga esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 3;

e)	igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2. EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 41

Pakkumiste jaotamine muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust vähendavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil

1. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust vähendavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a)	pakkumised reastatakse alates kõige kõrgemast pakutud kursivahe noteeringust kahanevas järjekorras, võttes arvesse noteeringu märki;

noteeringu märk oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu tähtajal:

i)	on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteeringpositiivne, st. euro on välisvaluuta suhtes noteeritud aažioga; ja

ii)	on välisvaluuta intressimäär madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud disaažioga;

esmajärjekorras rahuldatakse kõige kõrgema kursivahe noteeringuga pakkumised ning seejärel järjest madalama kursivahe noteeringuga pakkumised, kuni:

i)	kogu vähendatav fikseeritava valuuta summa ammendub ja

ii)	kõige madalama aktsepteeritava kursivahe noteeringu, s.o kursivahe piirnoteeringu juures on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk;

d)	jaotatava summa jääk jaotatakse nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte kursivahe piirnoteeringuga esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 3. Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2. EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 42

Enampakkumise liik muutuva intressimääraga pakkumismenetluses

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse võib eurosüsteem korraldada kas ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumise) või mitme intressimääraga enampakkumise teel (Ameerika enampakkumise).

4. alajagu

Pakkumistulemuste väljakuulutamine

Artikkel 43

Pakkumistulemuste väljakuulutamine

1. EKP kuulutab oma jaotamisotsuse pakkumistulemuste kohta avalikult välja elektrooniliste kanalite kaudu ja oma veebisaidil. Lisaks sellele võivad EKP jaotamisotsuse välja kuulutada RKPd riigisiseste elektrooniliste kanalite kaudu ja otse osapooltele, kui nad seda vajalikuks peavad.

2. Teave, mida peab sisaldama avalik pakkumistulemuste väljakuulutamise teade, on sätestatud IV lisas.

3. Kui jaotamisotsus sisaldab ekslikku teavet seoses lõikes 1 viidatud avalikus pakkumistulemuste väljakuulutamise teates sisalduvate andmetega, võib EKP võtta meetmed, mida ta peab kohaseks, et see ekslik teave parandada.

4. Pärast seda, kui EKP jaotamisotsus pakkumistulemuste kohta on avalikult välja kuulutatud, nagu on osutatud lõikes 1, kinnitavad RKPd individuaalsed jaotamistulemused otse osapooltele nii, et iga osapool saab individuaalse ja kindla kinnituse oma edu kohta pakkumismenetluses ja talle jaotatud täpse summa kohta.

3. jagu

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide eesmärgil korraldatavad kahepoolsed menetlused

Artikkel 44

Kahepoolse menetluse ülevaade

1. Eurosüsteem võib kahepoolse menetluse abil korraldada järgmisi avaturuoperatsioone:

a)	peenhäälestusoperatsioonid (pöördtehingud, välisvaluuta vahetustehingud või tähtajaliste hoiuste kogumine) või

b)	struktuurioperatsioonid (otsetehingud).

2. Kahepoolse menetluse võib olenevalt tehingust läbi viia vahetult osapooltega, nagu on sätestatud artiklis 45, või väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu, nagu on sätestatud artiklis 46.

Artikkel 45

Kahepoolne menetlus vahetult osapooltega

1. Otsetehingute abil tehtava peenhäälestusoperatsiooni või struktuurioperatsiooni eesmärgil korraldatava kahepoolse menetluse võib läbi viia vahetult osapooltega.

2. RKPd võtavad otse ühendust ühe või mitme asutusega, mis on valitud vastavalt artiklis 57 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. Otsustades, kas sõlmida nende asutustega tehinguid, järgivad RKPd EKP juhiseid.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib EKP nõukogu otsustada, et erandkorras viib EKP või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat RKPd läbi otsetehingute abil tehtavaid peenhäälestusoperatsioone või struktuurioperatsioone, mida korraldatakse kahepoolse menetluse kaudu. Sel juhul kohandatakse menetluse kord nende operatsioonide jaoks vastavalt. Selle, kas asutustega, millega on ühendust võetud, sõlmitakse tehinguid, otsustab EKP.

Artikkel 46

Kahepoolne menetlus väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu

1. Otsetehingute abil tehtava struktuurioperatsiooni eesmärgil korraldatava kahepoolse menetluse võib läbi viia väärtpaberibörside või turuesindajate kaudu, ilma et see piiraks artikli 45 kohaldamist.

2. Kooskõlas artikliga 57 ei ole osapoolte ring piiratud.

3. Menetluse kord kohandatakse vastavalt tehinguga hõlmatud võlainstrumendi suhtes välja kujunenud turutavadele.

Artikkel 47

Kahepoolse menetluse abil korraldatava operatsiooni väljakuulutamine

1. Otsetehingute abil tehtavaid peenhäälestusoperatsioone või struktuurioperatsioone, mida korraldatakse kahepoolse menetluse kaudu, ei kuulutata avalikult ette välja, kui EKP ei otsusta teisiti.

2. EKP võib otsustada jätta selliste kahepoolsete menetluste tulemused avalikult välja kuulutamata.

Artikkel 48

Tööpäevad kahepoolsete menetluste jaoks

1. EKP võib otsustada viia läbi kahepoolne menetlus peenhäälestusoperatsiooni eesmärgil mis tahes eurosüsteemi tööpäeval. Sellistes operatsioonides võivad osaleda ainult need RKPd, mille puhul tehingupäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP tööpäevad.

2. Otsetehingute abil tehtava struktuurioperatsiooni eesmärgil korraldatavaid kahepoolseid menetlusi viiakse läbi ja arveldatakse harilikult niisugustel päevadel, mis on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides RKP tööpäevad.

2. PEATÜKK

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arvelduskord

Artikkel 49

Arvelduskorra ülevaade

1. Avaturuoperatsioonides osalemise või püsivõimaluste kasutamisega seotud maksekorraldused arveldatakse osapoolte kontodel RKPs või TARGET2s osaleva arveldava panga kontodel.

2. Likviidsust lisavates avaturuoperatsioonides osalemisega või laenamise püsivõimaluse kasutamisega seotud maksekorraldused arveldatakse üksnes operatsiooni kõlblike tagatisvarade lõpliku ülekande hetkel või pärast seda. Selleks peavad osapooled:

a)	kõlblikud varad RKPs ette hoiustama või

b)	arveldama kõlblikud varad RKPga meetodil „üleandmine makse vastu”.

Artikkel 50

Avaturuoperatsioonide arveldamine

1. Eurosüsteem püüab arveldada oma avaturuoperatsioonidega seotud tehingud kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühel ja samal ajal kõikide osapooltega, kes on andnud tagatiseks piisavalt kõlblikke varasid. Toimimisega seotud piirangute ja (nt väärtpaberiarveldussüsteemide) tehniliste omaduste tõttu võib avaturuoperatsioonide arveldamise ajastus rahaühikuna eurot kasutavates eri liikmesriikides siiski päeva piires erineda.

2. Esialgsete arvelduspäevade ülevaade on tabelis 8.

Tabel 8

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide osutuslikud arvelduspäevad (16)

Rahapoliitika instrument	Tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev	Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev
Pöördtehingud	T + 1	T
Otsetehingud	Kõlblike varade suhtes välja kujunenud turutava kohaselt
EKP võlasertifikaatide emissioonid	T + 2	—
Välisvaluuta vahetustehingud	T, T + 1 või T + 2
Tähtajaliste hoiuste kogumine	T

Artikkel 51

Tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

1. Eurosüsteem püüab arveldada tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäevale järgneval esimesel päeval, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud.

2. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arvelduspäevad teatatakse ette eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikus kalendris. Kui tavapärane arvelduspäev langeb riiklikule pühale, võib EKP näha ette teise arvelduspäeva ja võimaluse arveldada samal päeval. Eurosüsteem püüab tagada, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arveldamise aeg langeb kokku vastava tähtajaga eelmise operatsiooni tagasimakse ajaga.

3. EKP võlasertifikaatide emissioon arveldatakse tehingupäevale järgneval teisel päeval, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud.

Artikkel 52

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

1. Eurosüsteem püüab arveldada kiirpakkumismenetluse ja kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäeval. Arveldada võib ka muudel kuupäevadel, eriti otsetehingutes ja välisvaluuta vahetustehingutes.

2. Otsetehingute abil tehtavad peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid, mis on korraldatud kahepoolse menetluse abil, arveldatakse detsentraliseeritult RKPde kaudu.

Artikkel 53

Lisasätted arveldamise ja päevalõputöötlemise kohta

1. Lepingutes või eeskirjades, mida kohaldavad RKPd või EKP, võib ette näha arveldamisega seotud lisasätteid konkreetse rahapoliitika instrumendi suhtes, ilma et see piiraks käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaldamist.

2. Päevalõputöötlemise korda on täpsemalt käsitletud TARGET2ga seotud dokumentides.

Artikkel 54

Reservihoiused ja ülemäärane reserv

1. Määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 6 lõike 1 kohaselt võib osapoole arvelduskontot RKPs kasutada reservikontona. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasisesteks arveldusteks. Osapoole päevane reservihoius arvutatakse tema reservikontol oleva päevalõpujäägina. Käesoleva artikli mõistet „reservikonto” kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) määratluses.

2. Reservihoiust, mis ületab määruse (EÜ) nr 2531/98 ja määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) alusel nõutava kohustusliku reservi, tasustatakse nullmääraga või hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga, olenevalt sellest, kumb on madalam.

KOLMAS OSA

KÕLBLIKUD OSAPOOLED

Artikkel 55

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteem lubab oma rahapoliitika operatsioonides osaleda ainult asutustel, kes vastavad käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse artiklit 57.

a)	Nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma.

b)	Nad on kindlal finantsalusel.

Nad vastavad järgmistele tingimustele:

i)	pädevad ametiasutused rakendavad nende suhtes vähemalt ühte liidu/EMP ühtlustatud järelevalve vormi vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

ii)	nad on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutused ja on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

iii)

nad on asutused, mille suhtes pädevad ametiasutused rakendavad ühtlustamata järelevalvet, mille tase vastab direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohasele liidu/EMP ühtlustatud järelevalvele pädevate ametiasutuste poolt (nt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate asutuste filiaalid liikmesriikides, mille rahaühik on euro).

d)	Nad vastavad seoses konkreetse instrumendi või operatsiooniga tegevusnõuetele lepingutes või eeskirjades, mida asukohariigi keskpank või EKP kohaldab.

Artikkel 56

Tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalemine ja püsivõimaluste kasutamine

1. Artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused saavad osaleda järgmistes eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides:

a)	püsivõimalused;

b)	tavapakkumismenetluse abil korraldatavad avaturuoperatsioonid.

2. Luba kasutada püsivõimalusi või osaleda tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides antakse ainult artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavatele asutustele nende asukohariigi keskpanga kaudu.

3. Kui artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastaval asutusel on üksusi, näiteks peakontor või filiaalid, rohkem kui ühes liikmesriigis, mille rahaühik on euro, võib iga artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastav üksus oma asukohariigi keskpanga kaudu püsivõimalusi kasutada või tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osaleda.

4. Pakkumised tavapakkumismenetluse abil korraldatavateks avaturuoperatsioonideks ja taotlused püsivõimaluste kasutamiseks esitab igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ainult üks üksus, st kas peakontor või määratud filiaal.

Artikkel 57

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalevate osapoolte valimine

1. Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalevad osapooled valitakse vastavalt lõigetele 2–4.

2. Otsetehingute abil tehtavates struktuurioperatsioonides, mida korraldatakse kahepoolse menetluse abil, ei ole osapoolte ring piiratud. Otsetehingute abil tehtavates struktuurioperatsioonide suhtes, mida teostatakse kiirpakkumismenetluse abil, kohaldatakse artikli 57 lõike 3 punktis b sätestatud kõlblikkuskriteeriume.

3. Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavate peenhäälestusoperatsioonide jaoks valitakse osapooled järgmiselt:

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse välisvaluuta vahetustehingute abil rahapoliitika eesmärgil kiirpakkumismenetluses või kahepoolses menetluses, on osapoolte ring samane eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonide jaoks valitud niisuguste üksuste ringiga, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis. Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavate rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute osapooled ei pea vastama artiklis 55 sätestatud kriteeriumidele. Eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonides osalevate osapoolte valimise kriteeriumid põhinevad V lisas sätestatud ettevaatuspõhimõttel ja tõhususe põhimõttel. RKPd võivad kasutada limiidipõhiseid süsteeme rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osalevate individuaalsete osapooltega seotud krediidiriskide ohjamiseks;

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse pöördtehingute abil ja tähtajaliste hoiuste kogumise abil kiirpakkumismenetluses või kahepoolses menetluses, valib iga RKP konkreetse tehingu osapooled artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavate asutuste seast, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides. Valiku tegemisel lähtutakse eelkõige asjaomase asutuse tegevusest rahaturul. RKP võib arvesse võtta lisakriteeriume, nagu maaklerite tegevuse tulemuslikkus ja pakkumisvõime.

4. Kui EKP nõukogu artikli 45 lõike 3 kohaselt otsustab, et EKP viib ise või ühe või mitme RKP kaudu läbi peenhäälestusoperatsioone, mida korraldatakse kahepoolse menetluse kaudu, valib EKP osapooled rotatsiooni korras niisuguste osapoolte seast, kes on kõlblikud osalema kiirpakkumismenetlustes ja kahepoolsetes menetlustes.

5. Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavaid avaturuoperatsioone võib teha ka lõigetes 2–4 nimetatust laiema ringi osapooltega, kui EKP nõukogu nii otsustab, ilma et see piiraks lõigete 1–4 kohaldamist.

NELJAS OSA

KÕLBLIKUD VARAD

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 58

Kõlblikud varad ja tagatiste andmise kord eurosüsteemi krediidioperatsioonides

1. Eurosüsteem kohaldab kõikides eurosüsteemi krediidioperatsioonides ühtset kõlblike varade raamistikku, mis on sätestatud käesolevas suunises.

2. Eurosüsteemi krediidioperatsioonides osalemiseks annavad osapooled eurosüsteemile nende operatsioonide jaoks kõlblikud tagatisvarad. Kuna eurosüsteemi krediidioperatsioonide hulka kuuluvad päevasisesed laenud, peavad osapoolte tagatised päevasisese laenu suhtes samuti vastama käesolevas suunises sätestatud kriteeriumidele, nagu on kirjeldatud suunises EKP/2012/27.

3. Osapooled annavad kõlblikud varad:

a)	omandi üleandmise teel, mis õiguslikult vormistatakse tagasiostulepinguna; või

b)	nõudeõiguse seadmise teel, st. vastavale varale seatakse pant, õiguse loovutus või muu koormatis, mis õiguslikult vormistatakse laenuna tagatise vastu,

kummalgi juhul vastavalt asukohariigi keskpanga kehtestatud ja dokumenteeritud riigisisestele lepingutele või eeskirjadele.

4. Kui osapooled annavad tagatiseks kõlblikke varasid, võib asukohariigi keskpank nõuda kõlblike varade märgistamist või koondamist olenevalt sellest, millist tagatise haldamise süsteemi ta kasutab.

5. Turukõlblikke ja turukõlbmatuid varasid ei eristata varade kvaliteedi ega nende kõlblikkuse poolest eri liiki eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks.

6. Ilma et see piiraks lõikes 2 osapooltele ette nähtud kohustust anda eurosüsteemile tagatiseks kõlblikud varad, võib eurosüsteem taotluse korral anda osapooltele nõu seoses turukõlblike varade kõlblikkusega, kui need on juba emiteeritud, või turukõlbmatute varade kõlblikkusega, mille esitamise taotlus on esitatud. Etteulatuvalt eurosüsteem nõu ei anna.

Artikkel 59

Eurosüsteemi kõlblike varade krediidihindamisraamistiku üldised aspektid

1. Üks kõlblikkuskriteerium on see, et varad vastavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus ette nähtud kõrgetele krediidistandarditele.

2. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kehtestatakse kord, reeglid ja tehnikad tagamaks, et kõlblikud varad vastavad eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele ja eurosüsteemi määratletud krediidikvaliteedi nõuetele.

3. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohaldamise eesmärgil määratleb eurosüsteem krediidikvaliteedi nõuded krediidikvaliteedi astmete kujul, nähes ette makseviivituse tõenäosuse künnised ühe aasta perspektiivis järgmiselt;

eurosüsteem peab maksimaalset ühe aasta jooksul tekkiva makseviivituse tõenäosust 0,10 % samaväärseks krediidikvaliteedi nõudega krediidikvaliteedi astmel 2 ning maksimaalset ühe aasta jooksul tekkiva makseviivituse tõenäosust 0,40 % samaväärseks krediidikvaliteedi nõudega krediidikvaliteedi astmel 3;

b)	kõik eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks kõlblikud varad peavad vastama vähemalt krediidikvaliteedi nõudele krediidikvaliteedi astmel 3. Krediidikvaliteedi lisanõudeid konkreetsete varade suhtes kohaldab eurosüsteem vastavalt käesoleva suunise neljanda osa II ja III jaotisele.

4. Eurosüsteem avaldab EKP veebisaidil teavet krediidikvaliteedi astmete kohta eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala kujul, sealhulgas seostab krediidikvaliteedi hinnangud, mis on saadud reitinguagentuuridelt ja kolmandate isikute pakutavate reitinguvahendite abil, krediidikvaliteedi astemetega.

5. Krediidikvaliteedi nõuete hindamisel võtab eurosüsteem arvesse krediidihinnanguid krediidihindamissüsteemidest, mis kuuluvad ühele neljast allikast kooskõlas neljanda osa V jaotisega.

6. Konkreetse vara krediidistandardi hindamisel võib eurosüsteem arvesse võtta asutusega seotud kriteeriume ja omadusi, millega tagatakse vara valdajale samasuguse kaitse, nagu näiteks garantiisid. Eurosüsteem jätab endale õiguse välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastab tema krediidikvaliteedi nõuetele, lähtudes teabest, mida eurosüsteem võib pidada asjakohaseks, et tagada eurosüsteemile piisav riskikaitse.

7. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik järgib mõiste „makseviivitus” määratlust direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013.

II JAOTIS

TURUKÕLBLIKE VARADE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID JA KREDIIDIKVALITEEDI NÕUDED

1. PEATÜKK

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 60

Kõlblikkuskriteeriumid kõikidele turukõlblike varade liikidega

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkustingimuseks on, et, turukõlblikud varad peavad olema võlainstrumendid, mis vastavad 1. jaos sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud teatavat liiki turukõlblikud varad 2. jao kohaselt.

Artikkel 61

Kõlblike turukõlblike varade loetelu ja aruandlusreeglid

1. EKP avaldab ajakohase kõlblike turukõlblike varade loetelu oma veebisaidil vastavalt tema veebisaidil näidatud meetoditele ning ajakohastab seda igal tööpäeval. Vastavalt artikli 87 lõikele 3 hinnatud varasid selles kõlblike turukõlblike varade loetelus ei avaldata.

2. Üldjuhul teatab EKP-le konkreetsest turukõlblikust varast see RKP, mille asukohariigis lubatakse selle turukõlbliku varaga kaubelda.

1. jagu

Turukõlblike varade üldised kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 62

Turukõlblike varade põhisumma

1. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema:

a)	fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma; või

b)	mittetingimuslik põhisumma, mis on seotud ainult ühe euroala inflatsiooniindeksiga kindlal ajahetkel ilma muude komplekssete struktuurideta.

2. Lubatavad on ka võlainstrumendid, mille põhisumma on seotud ainult ühe euroala inflatsiooniindeksiga kindlal ajahetkel, kui kupongi struktuur vastab artikli 63 lõike 1 punkti b alapunkti i neljandale taandele ja on seotud sama euroala inflatsiooniindeksiga.

3. Märkimis- või muude samalaadsete õigustega varad ei ole kõlblikud.

Artikkel 63

Aktsepteeritavad turukõlblike varade kupongistruktuurid

1. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema üks järgmistest kupongstruktuuridest:

a)	fikseeritud kupongimäär, nullkupongimäär või astmeline kupongimäär ette kindlaks määratud kupongigraafikuga ja ette kindlaks määratud kupongiväärtusega, millega ei saa kaasneda negatiivne rahavoog; või

ujuv kupongimäär, millega ei saa kaasneda negatiivne rahavoog ja mille struktuur on järgmine: kupongimäär = (baasmäär * l) ± x, kusjuures f ≤ kupongimäär ≤ c, kus:

baasmääraks on ainult üks järgmistest kindlal ajahetkel:

—	üks euro rahaturu intressimäär (nt EURIBOR, LIBOR vms indeks);

—	üks püsitähtajaga vahetustehingu intressimäär (nt CMS, EIISDA, EUSA);

—	kuni üheaastase tähtajaga ühe euroala riigivõlakirja tootlus või mitme sellise euroala riigivõlakirja indeks;

—	üks euroala inflatsiooniindeks; ning

ii)

f (alammäär), c (ülemmäär), l (võimendustegur või võimenduse vähendamise tegur) ja x (piirmäär) on, juhul kui need esinevad, emiteerimisel ette kindlaks määratud ja võivad ajas muutuda üksnes vastavalt emiteerimisel ette kindlaks määratud stsenaariumile, kus f ja c on võrdsed nulliga või suuremad ning l on nullist suurem kogu vastava vara kehtivusaja kestel. Niisuguse ujuva kupongimäära korral, mille baasmääraks on inflatsiooniindeks, võrdub l ühega.

2. Lõike 1 punktis b osutatud ujuva intressimääraga võlainstrumendid loetakse kõlbmatuks, kui kupongimäär annab mis tahes ajal pärast kupongimäära valemi rakendamist tulemuseks negatiivse väärtuse.

3. Kupongistruktuur, mis ei vasta lõikele 1 ega 2, ei ole kõlblik, sealhulgas ka siis, kui nõuetele ei vasta ainult osa tasustamisstruktuurist, nagu näiteks aažio.

4. Fikseeritud astmelise kupongimäära või ujuva astmelise kupongimäära korral lähtutakse käesoleva artikli kohasel kupongistruktuuri hindamisel vara kogu kehtivusajast nii selle möödunud kui ka tulevases osas.

5. Aktsepteeritavates kupongistruktuurides ei ole emitendi valikuvõimalusi, st vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas ei ole lubatud emitendi otsusest olenevad muudatused kupongistruktuuris.

Artikkel 64

Allutatuse keeld seoses turukõlblike varadega

Kõlblikest võlainstrumentidest ei tohi tuleneda niisuguseid õigusi põhisummale ja/või intressile, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

Artikkel 65

Turukõlblike varade vääring

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi endises valuutas.

Artikkel 66

Turukõlblike varade emissiooni asukoht

1. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema emiteeritud Euroopa Majanduspiirkonnas keskpanga poolt või väärtpaberiarveldussüsteemis, mis on saanud eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistiku kohaselt positiivse hinnangu, võttes arvesse lõiget 2.

2. Mittefinantsettevõtete poolt emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide puhul, millel puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidihinnang emissiooni, emitendi või garandi osas, peab emissiooni asukoht olema euroalas.

3. Rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank ja Clearstream Banking Luxembourg kaudu emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olenevalt liigist vastama järgmistele kriteeriumidele:

üleilmsete esitajavõlakirjade vormis emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud uue üleilmse võlakirja (New Global Note ehk NGN) kujul ja hoiul ühises hoiuasutuses, milleks on eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistiku kohaselt positiivse hinnangu saanud rahvusvaheline või muu väärtpaberite keskdepositoorium. Erandina ei kehti see niisuguste rahvusvaheliste esitajavõlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud enne 1. jaanuari 2007 klassikaliste üleilmsete võlakirjade vormis emiteeritud, ega selliste võlakirjade samaväärsete jätkuemissioonide suhtes, mis on emiteeritud sama ISIN-koodiga, olenemata jätkuemissiooni kuupäevast;

registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide uut turvastruktuuri (new safekeeping structure) järgides. Erandina ei kohaldata seda niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud registreeritud üleilmsete võlakirjadena enne 1. oktoobrit 2010;

c)	individuaalsete võlakirjade kujul olevad rahvusvahelised võlainstrumendid ei ole kõlblikud, kui neid ei kasutatud individuaalse võlakirja kujul enne 1. oktoobrit 2010.

Artikkel 67

Turukõlblike varade arveldamise kord

1. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema elektrooniliselt ülekantavad ning neid tuleb hoida ja arveldada rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides keskpangas avatud kontol või sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis on saanud eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistiku kohaselt positiivse hinnangu, nii et tagatise seadmise ja realiseerimise suhtes kehtivad rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi õigusnormid.

2. Kui vara ei ole hoiul sellessamas väärtpaberite keskdepositooriumis või väärtpaberiarveldussüsteemis, kus see on emiteeritud, peab nende kahe eri asutuse vahel olema kõlblik ühendus, mis on saanud eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistiku kohaselt positiivse hinnangu vastavalt artiklile 150.

Artikkel 68

Aktsepteeritavad turud turukõlblike varade jaoks

1. Kõlblikkustingimuseks on, et lubatud peab olema võlainstrumentidega kauplemine reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (17) määratletud tähenduses või teatavatel aktsepteeritavatel reguleerimata turgudel.

2. EKP avaldab oma veebisaidil aktsepteeritavate reguleerimata turgude loetelu ja ajakohastab seda vähemalt kord aastas.

3. Reguleerimata turgude hindamisel lähtub eurosüsteem järgmistest turvalisuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse põhimõttest:

a)	turvalisus tähendab tehingukindlust, eriti kindlust tehingute kehtivuse ja täitmisele pööratavuse suhtes;

b)	läbipaistvus tähendab tõkestamata juurdepääsu teabele turu toimimiskorra ja toimimise, varade finantsomaduste, hindade kujunemise mehhanismi ning asjakohaste hindade ja koguste (nt noteeringud, intressimäärad, kauplemismahud, tasumata summad) kohta;

c)	juurdepääsetavus tähendab eurosüsteemi võimalusi turul osaleda ja sinna pääseda. Turgu peetakse juurdepääsetavaks, kui selle toimimiskord ja toimimine võimaldavad eurosüsteemil saada teavet ja teha tehinguid siis, kui seda on vaja tagatiste haldamiseks.

4. Reguleerimata turgude valikus lähtutakse üksnes sellest, kui hästi on võimalik täita eurosüsteemi ülesannet hallata tagatisi, ning seda valikut ei tule pidada eurosüsteemi hinnanguks turu tegelikule kvaliteedile.

Artikkel 69

Turukõlblike varade emitendi või garandi liik

1. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentide emitendiks või garandiks peavad olema liikmesriikide keskpangad, avaliku sektori asutused, asutused, krediidiasutused, finantsinstitutsioonid, mittefinantsettevõtted (v.a krediidiasutused), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid.

2. Eurosüsteem võib käesoleva suunise jaoks lugeda mitmepoolseks arengupangaks või rahvusvaheliseks organisatsiooniks lisaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 näidatud pankadele ja organisatsioonidele mis tahes üksuse, mis vastab tema hinnangul järgmistele kriteeriumidele:

a)	see on üleilmse või piirkondliku mandaadiga riigipiiriülene organisatsioon;

b)	seda rahastatakse peamiselt riikide valitsuste või nendega seotud organisatsioonide või üksuste sissemaksetest;

c)	üksuse eesmärgid on kooskõlas liidu poliitikaga.

Artikkel 70

Emitendi või garandi asutamise kohta

1. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peab olema emiteerinud Euroopa Majanduspiirkonnas või EMP-välises G10 riigis asutatud emitent, kusjuures võetakse arvesse lõigetes 3–6 sätestatud erandeid.

2. Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentide garandid peavad nad olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud juhul, kui konkreetse võlainstrumendi vastavuseks krediidikvaliteedi nõuetele ei ole vaja garantiid, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid. Võimalus lähtuda selle kindlakstegemisel, et konkreetsed võlainstrumendid vastavad asjakohastele krediidikvaliteedi nõuetele, reitinguagentuuri garandireitingust on sätestatud artiklis 84.

3. Mittefinantsettevõtete emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide korral, mille emissiooni, emitendi ega garandi kohta ei ole ühegi tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidihinnangut, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

4. Mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide suhtes seda asutamiskriteeriumit ei kohaldata ja need on kõlblikud hoolimata emitendi või garandi asutamiskohast.

5. Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas vastavalt artiklile 74.

6. EMP-välistes G10 riikides asuvate emitentide emiteeritud võlainstrumendid loetakse kõlblikuks üksnes siis, kui eurosüsteem on veendunud, et tema õigused on asjaomase EMP-välise G10 riigi õigusaktidega asjakohaselt kaitstud. Selleks peab olema enne, kui niisugused võlainstrumendid võib kõlblikuks tunnistada, esitatud asjaomasele RKP-le eurosüsteemi jaoks vormilt ja sisult aktsepteeritav õiguslik hinnang.

Artikkel 71

Krediidikvaliteedi nõuded turukõlblike varade suhtes

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad vastama 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi nõuetele, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu

Teatavate turukõlblike varade kõlblikkuse erikriteeriumid

1. alajagu

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse erikriteeriumid

Artikkel 72

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse kriteeriumid

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides peavad need väärtpaberid vastama kõikide turukõlblike varade liikide suhtes 1. jaos sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud artiklis 62 sätestatud nõuetele põhisumma kohta, ja peale selle käesolevas alajaos sätestatud kõlblikkuse erikriteeriumidele.

Artikkel 73

Rahavoogu tekitavate varade ühetaolisus ja koosseis

1. Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks on, et neid tagavad rahavoogu tekitavad varad peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid vastavalt ühele olemasolevatest laenuandmete vormidest, mis on järgmised:

a)	elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

b)	ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

c)	laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

d)	autolaenud;

e)	tarbimislaenud;

f)	liisingunõuded;

g)	krediitkaardinõuded.

2. Eurosüsteem võib osapoole esitatud andmete hindamisel lugeda varaga tagatud väärtpaberi mitteühetaoliseks.

3. Varaga tagatud väärtpaberid ei tohi hõlmata rahavoogusid tekitavaid varasid, mille on algatanud need väärtpaberid emiteerinud eriotstarbeline rahastamisvahend ise.

4. Rahavoogusid tekitavad varad ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda muude varaga tagatud väärtpaberite seeriatest. See kriteerium ei välista niisuguseid varaga tagatud väärtpabereid, mille emissioonistruktuuris on kaks eriotstarbelist rahastamisvahendit ning nende kahe eriotstarbelise rahastamisvahendi suhtes on täidetud „tegeliku müügi” kriteerium, nii et teise eriotstarbelise rahastamisvahendi emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt tagatud algse varade kogumiga ning kõik rahavoogusid tekitavatest varadest tulenevad rahavood kantakse üle esimeselt teisele eriotstarbelisele rahastamisvahendile.

5. Rahavoogusid tekitavad varad ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest, vahetustehingutest või muudest tuletisinstrumentidest, sünteetilistest väärtpaberitest ega samalaadsetest nõuetest. See piirang ei hõlma vahetustehinguid, mida kasutatakse varaga tagatud väärtpaberitega tehtavates tehingutes üksnes riskiturbeks.

6. Rahavoogusid tekitavad varad, millega tagatakse ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud väärtpabereid, ei tohi ühelgi ajahetkel sisaldada struktureeritud laene, sündikaatlaene ega finantsvõimenduslaene, ilma et see piiraks käesolevas alajaos sätestatud kõlblikkuskriteeriumide kohaldamist. Selle kriteeriumi kohaldamisel tähendab „struktureeritud laen” allutatud seeriaid hõlmavat struktuuri, „sündikaatlaen” laenu, mille annab laenuandmissündikaati kuuluv laenuandjate rühm, ja „finantsvõimenduslaen” laenu äriühingule, millel on juba kaalukas võlakoormus, nagu näiteks väljaostu või ülevõtmise rahastamisel, kui laenu kasutatakse laenutehingus võlgnikuks oleva ettevõtja aktsiakapitali omandamiseks.

7. Kui varaga tagatud väärtpaberite tagatiseks olevad rahavoogusid tekitavad varad koosnevad jääkväärtusega liisingunõuetest, jäävad need varaga tagatud väärtpaberid, mis olid kõlblike varade loetelus 1. mail 2015, kõlblikuks kuni 31. augustini 2015.

Artikkel 74

Geograafilised piirangud varaga tagatud väärtpaberite ja rahavoogusid tekitavate varade suhtes

1. Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema eriotstarbeline rahastamisvahend, mille asukoht on Euroopa Majanduspiirkonnas.

2. Rahavoogusid tekitavade varade algataja peab olema olnud äriühing, mis on registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonnas, ning need peab olema müünud eriotstarbelisele rahastamisvahendile algataja või vahendaja, kes on registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonnas.

3. Lõike 2 kohaldamisel loetakse hüpoteegi või nõude usaldusisik (trustee) vahendajaks. Kõlblike turukõlblike varade nimekirjas 1. mail 2015 olevad varaga tagatud väärtpaberid, mis ei vasta hüpoteegi või nõude usaldusisiku asukoha osas lõikele 2, jäävad kõlblikuks kuni 1. maini 2016 tingimusel, et kõik ülejäänud kohaldatavad kõlblikkuskriteeriumid on täidetud.

4. Rahavoogusid tekitavate varade võlgnike ja võlausaldajate asukoht – või füüsiliste isikute korral elukoht – peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas. Nende varadega seotud väärtpaberid peavad asuma Euroopa Majanduspiirkonnas ning rahavoogusid tekitavad varad peavad kuuluma Euroopa Majanduspiirkonna riigi õiguse kohaldamisalasse.

Artikkel 75

Rahavoogusid tekitavate varade soetamine eriotstarbelisele rahastamisvahendile

1. Rahavoogusid tekitavate varade soetamine eriotstarbelisele rahastamisvahendile kuulub liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse.

2. Eriotstarbeline rahastamisvahend peab olema soetanud rahavoogusid tekitavad varad algatajalt või vahendajalt vastavalt artikli 74 lõikele 2 viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks”, mida on võimalik kolmanda isiku vastu täitmisele pöörata ning mis jääb algataja ja tema võlausaldajate või vahendaja ja tema võlausaldajate nõudeulatusest välja, sealhulgas algataja või vahendaja maksejõuetuse korral.

Artikkel 76

Varaga tagatud väärtpabereid puudutavate tagasinõudmise eeskirjade hindamine

1. Varaga tagatud väärtpaberid loetakse kõlblikuks üksnes siis, kui eurosüsteem on kindlaks teinud, et tema õigused on asjaomase EMP riigi õiguses piisavalt kaitstud seoses tagasinõudmise eeskirjadega (clawback rules), mida eurosüsteem peab asjakohaseks. Selleks võib eurosüsteem enne, kui varaga tagatud väärtpaberid võib kõlblikuks tunnistada, nõuda:

a)	eurosüsteemi jaoks vormilt ja sisult aktsepteeritavat sõltumatut õiguslikku hinnangut, milles on näidatud asjaomases riigis kohaldatavad tagasinõudmise eeskirjad; ja/või

b)	muid dokumente, nagu näiteks tunnistus üleandja maksejõulisuse kohta kahtlusalusel perioodil, s.o teataval ajavahemikul, mille jooksul likvideerija võib varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade müügi kehtetuks tunnistada.

2. Tagasinõudmise eeskirjade hulka, mida eurosüsteem peab rangeks ja seega mitteaktsepteeritavaks, kuuluvad:

a)	eeskirjad, mille kohaselt likvideerija võib varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade müügi kehtetuks tunnistada ainuüksi selle alusel, et tehing teostati kahtlusalusel perioodil, nagu on osutatud lõike 1 punktis b, enne müüja maksejõuetuks kuulutamist; või

b)	eeskirjad, mille kohaselt vastuvõtja saab niisugust kehtetuks tunnistamist takistada üksnes siis, kui ta saab tõendada, et ta ei olnud müügi ajal teadlik müüja maksejõuetusest.

Selle kriteeriumi kohaldamisel võib müüja olla vastavalt olukorrale kas algataja või vahendaja.

Artikkel 77

Allutatuse keeld varaga tagatud väärtpaberite seeriate suhtes

1. Kõlblikuks peetakse ainult niisuguseid varaga tagatud väärtpaberite seeriaid või allseeriaid, mida ei ole vara kehtivusaja jooksul allutatud teistele sama emissiooni seeriatele.

2. Seeriat või allseeriat peetakse teistele sama emissiooni seeriatele või allseeriatele mitte allutatuks, kui täitmisele pööramise järgse ja vajadusel aktseleratsioonijärgse prospektikohase maksehierarhia kohaselt ei omistata ühelegi seeriale ega allseeriale makse, s.o põhisumma ja intressi kättesaamise suhtes eelisõigust selle seeria või allseeria ees ning seega on niisugune seeria või allseeria eri seeriate või allseeriate hulgas viimane, mille suhtes täidetakse kahjunõuet.

Artikkel 78

Varaga tagatud väärtpabereid käsitlevate laenuandmete kättesaadavus

1. Varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta tehakse kättesaadavaks täielikud ja standarditud laenuandmed vastavalt VIII lisas sätestatud korrale, kus on teave nõutava andmete tulemusväärtuse astme kohta. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse: a) andmete esitamata jätmist, kui seda on olnud; ja b) seda, kui sageli on leitud, et laenuandmete väljad ei sisalda mõtestatud andmeid.

2. Hoolimata VIII lisas laenuandmete suhtes nõutavatest tulemusväärtustest võib eurosüsteem pärast VIII lisa kohaselt kohaldatava asjakohase üleminekuperioodi möödumist juhtumhaaval tagatisena aktsepteerida varaga tagatud väärtpabereid, mille tulemusväärtuse aste on nõutavast tulemusväärtusest (A1) madalam, olenevalt sellest, kas nõutava tulemusväärtuse saavutamata jäämise kohta on antud piisavalt selgitusi. Iga piisava selgituse suhtes määrab eurosüsteem maksimaalse lubatavuspiiri ja -tähtaja, mis täpsustatakse EKP veebisaidil. Lubatavustähtaeg tähendab aega, mille jooksul varaga tagatud väärtpaberite andmete kvaliteet peab paranema.

Artikkel 79

Teabepäringud varaga tagatud väärtpaberite kohta

Eurosüsteem jätab endale õiguse nõuda kolmandalt isikult, keda ta peab asjaomaseks, – sealhulgas, kuid mitte ainult emitendilt, algatajalt ja/või korraldajalt – selgitusi ja/või õiguslikku kinnitust, mida ta peab vajalikuks varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamisel ja seoses laenuandmete esitamisega. Kui kolmas isik esitatud nõudmist ei täida, võib eurosüsteem otsustada, et ta ei aktsepteeri vastavaid varaga tagatud väärtpabereid tagatisena või peatab selle tagatise kõlblikkuse.

2. alajagu

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 80

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid

1. Võlakirjade puhul, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, tohib tagatud võlakirja tagatiste kogum sisaldada üksnes niisuguseid varaga tagatud väärtpabereid, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	need varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavoogusid tekitavad varad vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad tagatud võlakirju tagavaid varaga tagatud väärtpabereid;

b)	rahavoogusid tekitavad varad on algatanud üksus, mis on tagatud võlakirjade emitendiga märkimisväärselt seotud, nagu on kirjeldatud artiklis 138;

c)	neid kasutatakse tehnilise vahendina hüpoteekide või garantiiga kinnisvaralaenude ülekandmiseks need algatanud üksuselt vastava tagatud võlakirja tagatiste kogumi hulka.

2. Selleks et kindlaks teha, et varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mitte vastavaid varaga tagatud väärtpabereid, kasutavad RKPd järgmisi meetmeid, võttes arvesse lõiget 4:

kord kvartalis nõuavad RKPd emitendilt tema enda kinnitust selle kohta, et niisuguste tagatud võlakirjade, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mitte vastavaid varaga tagatud väärtpabereid. RKP nõudmises märgitakse, et sellele kinnitusele peab olema alla kirjutanud emitendi tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja;

kord aastas nõuavad RKPd emitendilt välisaudiitorite või tagatiste kogumit jälgivate järelevalveasutuste järelkinnitust selle kohta, et vaatlusperioodi jooksul ei sisaldanud niisuguste tagatud võlakirjade, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, tagatiste kogum lõikele 1 mitte vastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

3. Kui emitent esitatud nõudmist ei täida või kui eurosüsteem peab kinnituse sisu niivõrd ebakorrektseks või ebapiisavaks, et ei ole võimalik kindlaks teha, et varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade tagatiste kogum vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, otsustab eurosüsteem, et ta ei aktsepteeri neid tagatud võlakirju kõlbliku tagatisena või peatab nende kõlblikkuse.

4. Lõike 2 kohast kontrolli ei nõuta, kui kohaldatavad õigusaktid või prospekt välistavad lõikele 1 mitte vastavate varaga tagatud väärtpaberite võtmise tagatiste kogumi hulka.

5. Lõike 1 punkti b kohaldamisel tehakse märkimisväärne seos kindlaks ajal, mil vastavate varaga tagatud väärtpaberite kõrgema nõudeõiguse järguga ühikud kantakse üle tagatud võlakirja tagatiste kogumi hulka.

3. alajagu

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse erikriteeriumid

Artikkel 81

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse kriteeriumid

1. EKP emiteeritud võlasertifikaadid ja liikmesriikides, mille rahaühik on euro, RKPde poolt enne euro kasutuselevõtu kuupäeva emiteeritud võlasertifikaadid on kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks.

2. Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kohta käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumid ei kehti.

2. PEATÜKK

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

Artikkel 82

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

1. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkustingimuseks on, et turukõlblikud varad peavad lisaks üldsätetele artiklis 59 ja erisätetele artiklis 84 vastama järgmistele krediidikvaliteedi nõuetele:

kõikide turukõlblike varade kohta, välja arvatud varaga tagatud väärtpaberid, peab olema vähemalt ühe tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidikvaliteedi hinnang, mis on väljendatud avaliku krediidireitingu kujul ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3;

varaga tagatud väärtpaberite kohta peab olema vähemalt kahe erineva tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidihinnang, mis on väljendatud kahe avaliku krediidireitingu kujul – üks kummaltki reitinguagentuuri süsteemilt – ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 2.

2. Eurosüsteem võib nõuda seoses lõikes 1 viidatud krediidireitinguga selgitusi, mida ta vajalikuks peab.

Artikkel 83

Turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamiseks kasutatavad reitinguagentuuride krediidikvaliteedi hinnangute liigid

Turukõlblike varade suhtes kohaldatavate krediidikvaliteedi nõuete täitmise kindlakstegemisel kasutatakse tunnustatud reitinguagentuuride antud järgmist liiki krediidikvaliteedi hinnanguid:

a) reitinguagentuuri emissioonireiting: see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut, mis on antud kas emissiooni või – kui emissioonireiting samalt reitinguagentuurilt puudub – programmi või emissiooniseeria kohta, mille raames vara on emiteeritud. Reitinguagentuuri hinnang programmi või emissiooniseeria kohta on asjakohane ainult siis, kui see kehtib kõnesoleva kindla vara suhtes ja teistsugust emissioonireitingut samalt reitinguagentuurilt ei ole olemas. Reitinguagentuuride emissioonireitingute puhul ei erista eurosüsteem varade esialgseid tähtaegu. Kõik emissiooni või programmi või emissiooniseeria kohta antud reitinguagentuuri reitingud on aktsepteeritavad;

b) reitinguagentuuri emitendireiting: see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut emitendi kohta. Reitinguagentuuride emitendireitingute puhul eristab eurosüsteem aktsepteeritava reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangu osas varade esialgseid tähtaegu. Eristatakse:

i)	lühiajalisi varasid (s.o varasid, mille esialgne tähtaeg on 390 päeva või vähem) ja

ii)

pikaajalisi varasid (s.o varasid, mille esialgne tähtaeg on pikem kui 390 päeva). Lühiajaliste varade puhul on aktsepteeritavad reitinguagentuuride lühiajalised ja pikaajalised emitendireitingud. Pikaajaliste varade puhul on aktsepteeritavad ainult reitinguagentuuride pikaajalised emitendireitingud;

c) reitinguagentuuri garandireiting: see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut garandi kohta, kui garantii vastab IV jaotise nõuetele. Reitinguagentuuride garandireitingute puhul ei erista eurosüsteem varade esialgseid tähtaegu. Aktsepteeritavad on ainult reitinguagentuuride pikaajalised garandireitingud.

Artikkel 84

Reitinguagentuuride krediidireitingute prioriteetsus turukõlblike varade suhtes

Turukõlblike varade suhtes võtab eurosüsteem arvesse reitinguagentuuride krediidireitinguid, mis näitavad vara vastavust krediidikvaliteedi nõuetele, järgmise korra kohaselt:

turukõlblike varade suhtes, mida ei ole emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad ega rahvusvahelised organisatsioonid, ja varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

eurosüsteem võtab reitinguagentuuride emissioonireitinguid arvesse prioriteetsetena reitinguagentuuride emitendi- ja garandireitingute suhtes. Ilma et see piiraks selle prioriteetsusreegli kohaldamist, peab vähemalt üks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang artikli 82 lõike 1 punkti a kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedinõuetele;

ii)

kui sama emissiooni kohta on saadaval mitu reitinguagentuuri emissioonireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese. Kui paremuselt esimene reitinguagentuuri emissioonireiting ei vasta turukõlblike varade suhtes kohaldatavale eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele, ei ole vara kõlblik, isegi kui on olemas käesoleva suunise IV jaotise kohaselt aktsepteeritav garantii;

iii)

kui ei ole ühegi reitinguagentuuri emissioonireitingut, võib eurosüsteem arvesse võtta reitinguagentuuri emitendi- või garandireitingu. Kui sama emissiooni kohta on saadaval mitu reitinguagentuuri emitendi- ja/või garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende reitingute hulgast paremuselt esimese;

turukõlblike varade suhtes, mille on emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid, kohaldatakse järgmisi reegleid:

i)	vähemalt üks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang peab artikli 82 lõike 1 punkti a kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuride emitendi- või garandireitinguid;

ii)	kui on saadaval mitu reitinguagentuuri emitendi- ja garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese;

iii)	asutuste emiteeritud tagatud võlakirju hinnatakse mitte käesolevas punktis sätestatud, vaid punktis a sätestatud reeglite kohaselt;

varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

i)	vähemalt kaks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut peavad artikli 82 lõike 1 punkti b kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuride emissioonireitinguid ja

ii)	kui antud on rohkem kui kaks reitinguagentuuri emissioonireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese ja paremuselt teise.

Artikkel 85

Mitme emitendi emiteeritud väärtpaberid

Turukõlblike varade puhul, millel on rohkem kui üks emitent, määratakse kohaldatav reitinguagentuuri emitendireiting kindlaks iga emitendi potentsiaalsete kohustuste põhjal järgmiselt:

kui iga emitent kannab solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias, võetakse arvesse kõrgeim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed;

kui mis tahes emitent ei kanna solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias võetakse arvesse madalaim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed.

Artikkel 86

Reitingud vääringutele, v.a euro

Reitinguagentuuride emitendireitingute puhul on aktsepteeritavad välisvaluuta suhtes antud reitingud. Kui vara on vääringustatud emitendi omamaises valuutas, on aktsepteeritav ka kohaliku valuuta suhtes antud reiting.

Artikkel 87

Turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamise kriteeriumid, kui puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidihinnang

1. Kui emissiooni, emitendi või garandi suhtes puudub tunnustatud reitinguagentuuri antud asjakohane krediidihinnang, mis oleks kohaldatav artikli 84 punkti a või b kohaselt, tuletab eurosüsteem turukõlblike varade (v.a varaga tagatud väärtpaberite) suhtes kaudse krediidikvaliteedi hinnangu vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud reeglitele. See kaudne krediidikvaliteedi hinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

2. Kui võlainstrumentide emitent või garant on piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 8 tähenduses avaliku sektori asutus (edaspidi kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutus) liikmesriigis, mille rahaühik on euro, annab eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu järgmiste reeglite kohaselt:

kui emitendid või garandid on piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevate ametiasutuste teabe kohaselt koheldakse määruses (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikes 2 ning artikli 116 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt selle keskvalitsusega, mille jurisdiktsioonis nad asuvad: nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis vastab parimale tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireitingule selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

kui emitendid või garandid on piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevate ametiasutuste sõnul koheldakse määruses (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikes 1 ning artikli 116 lõikes 2 sätestatud kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt krediidiasutustega: nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis on ühe astme võrra madalam kui parim tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireiting selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

c)	kui emitendid või garandid on kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, millele ei ole punktis a ega b viidatud, ei tuletata kaudset krediidikvaliteedi hinnangut ja neid käsitletakse kui erasektori asutusi.

3. Kui võlainstrumentide emitent või garant on mittefinantsettevõte, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, lähtub eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu andmisel krediidikvaliteedi hindamise reeglitest 2. peatüki III jaotises, mis on kohaldatavad krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamisele. Varasid, mille suhtes hinnatakse krediidikvaliteeti vastavalt käesolevas lõikes sätestatud reeglitele, ei hõlmata avalikku kõlblike turukõlblike varade loetellu.

Tabel 9

Kaudsed krediidihinnangud emitentide või garantide kohta, kui puudub reitinguagentuuri krediidihinnang

	Emitendi või garandi liigitamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tuletatud kaudne krediidihinnang vastavasse klassi kuuluva emitendi või garandi kohta
Klass 1	Piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevate ametiasutuste sõnul võib kapitalinõuete kohaldamisel kohelda samaväärselt keskvalitsusega	Sama mis asukohariigi keskvalitsusele antud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang
Klass 2	Piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevate ametiasutuste sõnul võib kapitalinõuete kohaldamisel kohelda samaväärselt krediidiasutustega	Ühe krediidihinnangu astme (18) võrra madalam kui asukohariigi keskvalitsusele antud reitinguagentuuri krediidihinnang
Klass 3	Muud kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused	Koheldakse nagu erasektori emitente või võlgnikke

Artikkel 88

Krediidikvaliteedi lisanõuded varaga tagatud väärtpaberite suhtes

1. Varaga tagatud väärtpaberite krediidikvaliteedi hindamine põhineb avalikul emissioonireitingul, mida on selgitatud üldsusele kättesaadavas krediidireitingu aruandes, s.o uut emissiooni kajastavas aruandes. Üldsusele kättesaadav krediidireitingu aruanne hõlmab muu hulgas põhjalikku struktuuriliste ja õiguslike aspektide analüüsi, üksikasjalikku hinnangut tagatiste kogumi kohta, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele nõutakse varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid, mille on avaldanud tunnustatud reitinguagentuurid. Need aruanded peavad olema avaldatud hiljemalt neli nädalat pärast varaga tagatud väärtpaberite kupongimakse tähtpäeva. Nende aruannete vaatluskuupäevaks peab olema kõige hiljutisem kupongimakse tähtpäev, v.a varaga tagatud väärtpaberite korral, mille kupongimaksed on igakuised, mille puhul avaldatakse seirearuanne vähemalt kord kvartalis. Seirearuanded peavad sisaldama vähemalt tehingute põhiandmeid, näiteks tagatiste kogumi koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur, samuti tulemuslikkuse andmed.

III JAOTIS

TURUKÕLBMATUTE VARADE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID JA KREDIIDIKVALITEEDI NÕUDED

1. PEATÜKK

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid

1. jagu

Krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 89

Kõlblik vara liik

1. Kõlblik vara liik peab olema krediidinõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust mõne osapoole ees.

2. Krediidinõuete liike, millel on „vähenev saldo” (st põhiosa ja intresse makstakse eelnevalt kokku lepitud graafiku alusel), ja kasutatud krediiti loetakse samuti kõlblikeks krediidinõuete liikideks.

3. Jooksevkonto arvelduskrediiti, akreditiive ja kasutamata krediiti (nt kasutamata vaba tagasimaksega krediidivõimalus), mis võimaldavad kasutada krediiti, kuid ei ole pangalaenud, ei loeta kõlblikeks krediidinõuete liikideks.

4. Sündikaatlaenuosa loetakse kõlblikuks krediidinõude liigiks. Käesolevas lõikes tähendab sündikaatlaenuosa krediidinõuet, mis tuleneb laenuandja osalemisest laenus, mille annab laenusündikaadis olevate laenuandjate rühm.

5. Krediidinõue, mis tekib laenusuhtest laiemas kontekstis, võib olla kõlblik vara. Kui teatavate liisimise või faktoorimise struktuuridega kaasnev nõue on krediidinõue, on see kõlblik vara. Faktoorimise alusel ostetud nõuded on kõlblik vara ainult siis, kui nad on tegelikud krediidinõuded, võrreldes teiste nõuetega, näiteks ostuhinna nõuetega.

Artikkel 90

Krediidinõuete põhiosa ja kupongid

Selleks, et krediidinõudeid loetaks kõlblikuks, peavad nad kuni lõpliku lunastamiseni vastama järgmistele nõuetele:

a)	fikseeritud, tingimusteta põhisumma ja

intressimäär, millega ei kaasne negatiivne rahavoog, kusjuures intressimäär peab olema üks järgmistest:

i)	„nullkupong”,

ii)	kindlaksmääratud,

iii)	ujuv, st. seotud teise viiteintressiga või inflatsioonimääraga.

Artikkel 91

Mitteallutatus

Krediidinõuded ei tohi anda laenu põhisumma ja/või intressi suhtes õigusi, mis on allutatud: a) krediidisaaja teiste tagamata võlakohustuste (sh sama sündikaatlaenu teiste osade või allosade) ja b) sama emitendi võlainstrumentide hoidjate õigustele.

Artikkel 92

Krediidinõuete krediidikvaliteedi nõuded

Krediidinõuete krediidikvaliteeti hinnatakse krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal. Asjaomane krediidisaaja või garant peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on täpsustatud neljanda osa III jaotise 2. peatükis sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades krediidinõuete kohta.

Artikkel 93

Krediidinõuete minimaalne suurus

Riigisisese kasutuse korral peavad krediidinõuded tagatiseks esitamise hetkel vastama asukohariigi RKP sätestatud miinimumlävele. Piiriülese kasutuse korral on miinimumläveks 500 000 eurot.

Artikkel 94

Krediidinõuete vääringustamine

Krediidinõuded peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide endistes vääringutes.

Artikkel 95

Krediidisaaja või garandi liik

1. Kõlblike krediidinõuete krediidisaajateks ja garantideks loetakse mittefinantsettevõtted, avaliku sektori asutused, mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid. Käesoleva artikli tähenduses võib mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon olla eurosüsteemi poolt tunnustatud artikli 69 lõikes 2 kirjeldatud viisil.

2. Kui krediidinõudel on rohkem kui üks krediidisaajat, vastutab iga krediidisaaja asjaomase krediidinõude täieliku lunastamise eest individuaalselt.

Artikkel 96

Krediidisaaja või garandi asukoht

1. Krediidinõude krediidisaaja peab olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

2. Krediidinõude garant peab samuti olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, kui garantii ei pea vastama turukõlbmatutele varadele kehtestatud krediidikvaliteedi nõuetele, kuna krediidisaaja krediidihinnang on piisav.

3. Mitmepoolsest arengupangast või rahvusvahelisest organisatsioonist krediidisaajatele ja garantidele ei kohaldate lõigete 1 ja 2 sätteid ning need loetakse kõlblikuks, sõltumata asutamise kohast.

Artikkel 97

Reguleeriv õigus

Krediidinõude lepingu ning osapoole ja asukohariigi RKP vahelise lepingu suhtes krediidinõude tagatiseks seadmise kohta peab kehtima eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi õigus. Peale selle ei tohi järgmiste suhtes kehtida rohkem kui kaks erinevat reguleerivat õigust:

osapool,

b)	krediidiandja,

c)	krediidisaaja,

d)	garant (kui asjakohane),

e)	krediidinõude leping,

f)	osapoole ja asukohariigi RKP krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes.

Artikkel 98

Menetluskord

Krediidinõuded tuleb menetleda vastavalt eurosüsteemi korrale, nagu see on määratletud vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.

Artikkel 99

Täiendavad õiguslikud nõuded krediidinõuete kohta

1. Selleks, et krediidinõudel oleks kehtiv tagatis ning et krediidinõuet oleks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud täiendavad õiguslikud nõuded. Need on seotud järgmisega:

a)	krediidinõude olemasolu kontroll;

b)	krediidisaaja teavitamine krediidinõude mobiliseerimisest või selle registreerimine;

c)	krediidinõude mobiliseerimisega seotud piirangute puudumine;

d)	krediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine;

e)	pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine.

2. Need õiguslikud nõuded on täpsustatud artiklites 100–105. Riikide õigusest tulenevad muud üksikasjad on sätestatud vastavate riikide RKPde dokumentatsioonis.

Artikkel 100

Krediidinõuete esitamise korra kontroll

RKPd, järelevalveasutused või välisaudiitorid teostavad ühekordse kontrolli menetluse osas, mis osapool kasutab eurosüsteemile krediidinõuete teabe esitamise osas.

Artikkel 101

Krediidinõude olemasolu kontroll

1. RKPd rakendavad tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt kõiki järgmisi abinõusid:

RKPd peavad osapooltelt saama vähemalt kord kvartalis kirjaliku kinnituse, millega osapooled kinnitavad:

i)	krediidinõuete olemasolu (selle kinnituse asemel võib kasutada kesksetes krediidiregistrites (kui on) registreeritud andmete ristkontrolli);

ii)	krediidinõuete vastavust eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele;

iii)	et krediidinõuet ei kasutata samal ajal mis tahes kolmanda isiku kasuks seatud tagatisena ning et osapool ei mobiliseeri krediidinõudeid tagatisena kolmandate isikute kasuks;

iv)

et osapool teatab asjaomasele RKP-le hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul igast osapoole ja RKP lepingulist suhet oluliselt mõjutavast sündmusest, eelkõige laenude ennetähtaegsest või osalisest või täielikust tagasimaksmisest ning krediidinõuetega seotud tingimuste leevendamisest või olulisest muutmisest;

RKPd, asjaomased kesksed krediidiregistrid, pädevad pangandusjärelevalveasutused või välisaudiitorid viivad läbi osapoole antud kirjalike kinnituste kvaliteedi ja täpsuse pistelist kontrolli füüsiliste dokumentide vaatluse või kohapealse kontrolli käigus. Iga krediidinõude osas kontrollitav teave hõlmab vähemalt krediidinõude olemasolu ja kõlblikkust määratlevad tunnused. Osapoolte puhul, kes kasutavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poolt heakskiidetud majasiseseid reitingupõhiseid süsteeme, viiakse läbi krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamise täiendav kontroll, mis hõlmab eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatavate krediidinõuete krediidisaajate kohustuste rikkumise tõenäosuse kontrolli.

2. Kontrollide osas, mis viiakse artikli 100 või käesoleva artikli lõike 1 punktide b ja c kohaselt läbi RKPde, järelevalveasutuste, välisaudiitorite või kesksete krediidiregistrite poolt, tuleb kontrolli läbiviijatele anda uurimiseks volitus kas lepingu alusel või kooskõlas riigisiseste nõuetega.

Artikkel 102

Krediidinõuete mobiliseerimise lepingu kehtivus

Krediidinõude tagatisena mobiliseerimise leping peab liikmesriigi õiguse kohaselt osapoole ja asjaomase RKP vahel kehtima. Osapool ja/või vastuvõtja peavad olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja krediidinõude tagatisena mobiliseerimise.

Artikkel 103

Mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes

1. Krediidinõude tagatisena mobiliseerimise leping peab liikmesriigi õiguse kohaselt kolmandate isikute suhtes kehtima. Osapool ja/või vastuvõtja peavad olema kohaselt täitnud kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad kehtiva mobiliseerimise.

2. Krediidisaaja teavitamise osas kohaldatakse järgmisi nõudeid, sõltuvalt liikmesriigi õigusest:

kui mobiliseerimise täieliku kehtivuse tagamiseks kolmandate isikute suhtes, ning eelkõige asukohariigi RKP eelisseisundi tagamiseks teiste krediidiandjate ees, on nõutav krediidisaaja teavitamine krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest või riiklik registreerimine, viiakse asjaomane teavitamine või registreerimine läbi enne krediidinõude tegelikku tagatisena mobiliseerimisest või selle ajal;

kui punkti a kohaselt ei ole krediidinõude tagatisena mobiliseerimiseks krediidisaaja eelnev teavitamine või riiklik registreerimine kooskõlas riigi õigusega kohustuslik, tuleb krediidisaajat teavitada tagantjärele. Krediidisaaja tagantjärele teavitamine tähendab, et osapool või asukohariigi RKP (sõltuvalt riigi õigusest) teatab krediidisaajale osapoole krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest RKP kasuks kohe pärast makseviivitust või sarnast krediidisündmust kooskõlas kohaldatava riigi õigusega;

c)	RKPd võivad etteteatamist või riiklikku registreerimist enne mobiliseerimist või selle ajal nõuda ka juhul, kui punkt a asjaomast nõuet ei sätesta;

kui krediidinõuded on esitajainstrumendid, või asukohariigi RKP nõuda, et asjaomased esitajainstrumendid kantakse talle või kolmandale isikule füüsiliselt üle kas enne nende tagatisena mobiliseerimist või selle ajal. Punktides a ja b sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid.

3. Eespool sätestatu on miinimumnõuded. RKPd võivad etteteatamist või registreerimist nõuda ka muudel juhtudel, sealhulgas juhul, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid.

Artikkel 104

Krediidinõuete mobiliseerimise ja realiseerimisega seotud piirangute puudumine

1. Krediidinõuded peavad olema täielikult üleantavad ning neid peab olema võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja krediidisaaja vahelises kokkuleppes ei tohi olla piiravaid sätteid krediidinõude tagatisena mobiliseerimise kohta, v.a juhul, kui siseriiklik õigus näeb eurosüsteemile ette eelisseisundi tagatiste mobiliseerimisel, olenemata mis tahes lepingulistest piirangutest.

2. Krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja võlgniku vahelises kokkuleppes ei tohi olla piiravaid sätteid eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena kasutatava krediidinõude realiseerimise, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei käsitleta krediidinõude realiseerimise piiranguna sätteid, mis piiravad sündikaatlaenuosade loovutamist pankadele, finantseerimisasutustele ja muudele üksustele, kes regulaarselt tegelevad või on asutatud laenude andmiseks, väärtpaberite ostmiseks või muusse finantsvarasse investeerimiseks.

4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei käsitleta maksete kogumise ja jagamise ning laenu administreerimisega tegelevat laenukorraldajat (facility agent) sündikaatlaenuosa mobiliseerimise ja realiseerimise piiranguna, kui on täidetud järgmised tingimused: a) laenukorraldajaks on liidus asutatud krediidiasutus ning b) asjaomase sündikaati kuuluva liikme ja laenukorraldaja vaheline teenussuhe on võõrandatav koos sündikaatlaenuosaga või selle kõrval.

Artikkel 105

Pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine

Krediidisaaja annab osapoolele lepingu alusel tingimusteta nõusoleku sellise krediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks eurosüsteemile, mida asukohariigi RKP nõuab esitatud krediidinõuete kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning krediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral. Nimetatud nõude järgimine ei ole vajalik, kui asukohariigi RKP dokumentatsioonis puuduvad piirangud sellise teabe avaldamiseks.

2. jagu

Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 106

Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid

Osapoole tähtajalised hoiused artiklis 12 määratletud tähenduses loetakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblikeks varadeks.

3. jagu

Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 107

Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

1. Eluasemehüpoteekväärtpaber on veksel või lihtveksel, mille tagatiseks on eluasemehüpoteekide kogum ja mida ei saa täielikult väärtpaberistada. Tagatiseks olevate varade kogumis peab olema võimalik varasid välja vahetada. Samuti peab olema tagatud, et asukohariigi RKPd loetakse krediidiandjate ees prioriteetseks (v.a krediidiandjad, kellel on eriõigus riiklikel põhjustel).

2. Eluasemehüpoteekväärtpaberitel peab olema fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma ja intressimäär, millega ei kaasne negatiivne rahavoog.

3. Eluasemehüpoteekväärtpaber peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on eluasemehüpoteekväärtpaberite osas täpsustatud neljanda osa III jaotise 2. peatükis sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades.

4. Eluasemehüpoteekväärtpaberi emitendiks on osapooltest krediidiasutused, mis on asutatud eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides.

5. Eluasemehüpoteekväärtpaberid peavad olema vääringustatud eurodes või eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide endistes vääringutes.

6. Eluasemehüpoteekväärtpaberi emitent kinnitab vähemalt kord kuus, et tagatiskogumi eluasemehüpoteegid vastavad asukohariigi RKP kehtestatud siseriiklikele kõlblikkuskriteeriumidele, millel krediidihinnang põhineb.

7. Eluasemehüpoteekväärtpaberite mobiliseerimine, kasutamine ja menetluskord peavad olema kooskõlas asukohariigi RKP dokumentatsioonis määratletud eurosüsteemi korraga.

2. PEATÜKK

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele

Artikkel 108

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele

Kõlblikkustingimuseks on, et turukõlbmatud varad peavad vastama järgmistele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele:

a)	krediidinõuete puhul hinnatakse krediidinõuete krediidikvaliteeti krediidisaaja või garandi krediidikvaliteedi põhjal, mis peab vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3;

b)	eluasemehüpoteekväärtpaberite puhul peab krediidikvaliteedi hinnang vastama vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 2.

1. jagu

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded krediidinõuetele

Artikkel 109

Krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamise üldised eeskirjad

1. Eurosüsteem hindab krediidinõuete krediidikvaliteeti krediidisaajate või garantide krediidikvaliteedi põhjal, mille osas on hinnangu andnud osapoole poolt kooskõlas artikliga 110 valitud krediidihindamissüsteem või -allikas.

2. Osapool peab asjaomast RKPd hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul teavitama mis tahes krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud osapoolele teadaolevast tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajate makseviivitusest, ning asjaomase RKP nõudmisel varad tagasi võtma või asendama.

3. Osapooled on kohustatud tagama, et nad kasutavad tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajate või garantide puhul oma valitud krediidihindamissüsteemi või -allika kõige ajakohasemat krediidikvaliteedi hinnangut.

Artikkel 110

Krediidihindamissüsteemi või -allika valimine

1. Krediidinõudeid tagatisena mobiliseerivad osapooled peavad valima ühe süsteemi eurosüsteemile aktsepteeritavast krediidihinnangusüsteemi neljast krediidihindamise allikast kooskõlas neljanda osa V jaotises sätestatud üldiste aktsepteeritavuskriteeriumidega. Kui osapool valib reitinguagentuuri allika, võib kasutada mis tahes reitinguagentuuri süsteemi.

2. Lõike 1 kohaselt võivad RKPd anda osapooltele loa kasutada mitut krediidihindamissüsteemi või –allikat, kui asukohariigi RKP-le esitatakse põhjendatud taotlus, milles osutatakse veenvatele asjaoludele peamise krediidihindamisallika või -süsteemi ebapiisava hõlmatuse kohta.

3. Kui osapooltel võimaldatakse kasutada mitut krediidihindamissüsteemi või -allikat, peaks „peamine” süsteem või allikas olema see, mis annab krediidikvaliteedi hinnangu kõige arvukamatele tagatisena mobiliseeritud krediidinõuete krediidisaajatele. Kui krediidihinnang krediidisaaja või garandi kohta on kättesaadav peamisest süsteemist või allikast, määrab ainult see krediidihinnang krediidisaaja või garandi suhtes kohaldatava kõlblikkuse ja väärtuskärped.

4. Osapooled peavad valitud krediidihindamissüsteemi kasutama minimaalselt 12 kuud.

5. Pärast lõikes 4 sätestatud perioodi lõppemist võivad osapooled esitada asukohariigi RKP-le põhjendatud taotluse valitud krediidihindamissüsteemi või -allika vahetamiseks.

6. Teatud juhtudel, eelkõige juhul kui osapool rakendab oma majasisest reitingupõhist süsteemi järk-järgult või alles alustab krediidinõuete kasutamist tagatisena, võib RKP põhjendatud taotluse korral teha osapoolele lõikes 4 sätestatud 12-kuulise miinimumperioodi nõudest erandi ning võimaldada osapoolel vahetada tema poolt valitud krediidihindamissüsteemi või -allikat ka enne kehtestatud miinimumtähtaega.

7. Kui osapool on valinud krediidi hindamise allikaks reitinguagentuuri, võib ta kasutada reitinguagentuuri krediidisaaja või reitinguagentuuri garandi reitingut. Kui samal krediidinõudel on mitme reitinguagentuuri krediidisaaja ja/või reitinguagentuuri garandi reitingud, võib valida parima reitinguagentuuri krediidihinnangu, mis on kättesaadav.

Artikkel 111

Krediidisaajatest või garantidest avaliku sektori asutuste või mittefinantsettevõtete krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamine

1. Eurosüsteem hindab krediidisaajate või garantidena tegutsevate avaliku sektori asutuste krediidinõuete krediidikvaliteeti kooskõlas alljärgnevate eeskirjadega, mida kohaldatakse järgmises järjekorras:

a)	kui osapoole valitud krediidihindamissüsteemi või -allika hinnang on olemas, kasutab eurosüsteem seda krediidisaajana või garandina tegutseva avaliku sektori asutuse artiklis 108 sätestatud eurosüsteemi turukõlbmatute varade krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse hindamiseks;

b)	kui krediidihinnang punkti a kohaselt puudub, kasutab eurosüsteem krediidisaaja või garandina tegutseva avaliku sektori asutuse hindamiseks aktsepteeritava reitinguagentuuri süsteemi poolt antud reitinguagentuuri krediidihinnangut;

c)	kui krediidihinnang ei ole punktide a ja b kohaselt kättesaadav, kohaldatakse krediidisaaja või garandina tegutsevale avaliku sektori asutusele artiklis 87 sätestatud turukõlbmatute varade korda.

2. Eurosüsteem hindab krediidisaajatest ja garantidest mittefinantsettevõtete krediidinõuete krediidikvaliteeti järgmiselt: osapoole valitud krediidihindamissüsteemi või -allika hinnangut kasutatakse eurosüsteemi artiklis 108 sätestatud turukõlbmatute varade krediidikvaliteedi nõuetele vastava krediidihinnangu andmiseks.

2. jagu

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded eluasemehüpoteekväärtpaberitele

Artikkel 112

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuete kehtestamine eluasemehüpoteekväärtpaberitele

Artiklis 108 sätestatud krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse tagamiseks hindab asukohariigi RKP eluasemehüpoteekväärtpaberite krediidikvaliteeti riigisiseses dokumentatsioonis sätestatud krediidihindamisraamistiku riigisiseste eripärade põhjal.

IV JAOTIS

TURUKÕLBLIKE JA TURUKÕLBMATUTE VARADE GARANTIID

Artikkel 113

Garantiide suhtes kohaldatavad nõuded

1. Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded võib kehtestada krediidihinnangute põhjal, mis on antud garantidele kooskõlas artiklitega 82–84 seoses turukõlblike varadega ja krediidinõuetele kooskõlas artikliga 108.

2. Garantide antavad garantiid, mis on vajalikud eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuete kehtestamiseks, peavad olema kooskõlas käesoleva jaotise sätetega.

3. Lõike 1 tähenduses peab asjaomasele garandile andma eraldi krediidihinnangu ning ta peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

Artikkel 114

Garantii tunnused

1. Vastavalt garantii tingimustele annab garant tingimusteta ja tühistamatu esimese nõude garantii emitendi või krediidisaaja kohustuste täitmise kohta seoses põhisumma, intresside ja muude summadega, mis kuuluvad tasumisele turukõlbliku vara või krediidinõude hoidjatele või krediidiandjatele, kuni selle turukõlbliku vara või krediidinõudega seotud kohustused on täielikult täidetud. Selles osas ei pea garantii olema seotud konkreetse turukõlbliku vara või krediidinõudega ning võib olla seotud vaid konkreetse emitendi või krediidisaajaga, kui asjaomane turukõlblik vara või krediidinõue on garantiiga hõlmatud.

2. Garantii peab kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel, sõltumata garanteeritud turukõlblikust varast või krediidinõudest. Avaliku sektori üksuste garantiid peavad kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel või vastasel korral nägema ette kohese tasumise kohustuste täitmata jätmise korral.

3. Garantii peab olema õiguslikult kehtiv, siduv ning garandi suhtes täitmisele pööratav.

4. Garantii peab kuuluma liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

5. Kui garant ei ole keskvalitsuse, regionaalse valitsuse, kohaliku omavalitsuse või muu maksustamisõigusega avaliku sektori üksus, tuleb esitada asjaomasele RKP-le eurosüsteemile vormilt ja sisult aktsepteeritaval viisil õiguslik kinnitus garantii õigusliku kehtivuse, siduvuse ja täitmisele pööratavuse kohta; enne seda eurosüsteem garantiiga kaetud turukõlblikku vara krediidinõuet kõlblikuks ei loe. Õigusliku kinnitusega tuleks kinnitada, et asjaomane garantii ei ole isiklik ega üksnes turukõlblike varade hoidjate või krediidinõude krediidiandja poolt täitmisele pööratav. Kui garant ei ole asutatud selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla tema garantii kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et garantii on kehtiv ja täitmisele pööratav ka liikmesriigi õiguse alusel, kus garant on asutatud. Turukõlblike varade puhul peaks osapool õigusliku kinnituse läbivaatamiseks esitama sellele RKP-le, kes esitab garantiiga kaetud vara, kõlblike varade loetellu lisamiseks. Krediidinõuete puhul peaks krediidinõude mobiliseerimist taotlev osapool õigusliku kinnituse läbivaatamiseks esitama selle RKP-le riigis, mille õigust krediidinõude suhtes kohaldatakse. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud samalaadsed õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad krediidisaajate õigusi garandi ees.

Artikkel 115

Garandi kohustuste mitteallutatus

Garandi garantiist tulenevad kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed ja sama järku kõikide muude garandi kohustustega, mille kohta tagatist ei ole.

Artikkel 116

Garantide krediidikvaliteedi nõuded

Garant peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on täpsustatud artiklites 82–84 sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades turukõlblike varade garantide kohta, või artiklis 108 sätestatud eeskirjadele krediidinõuete garantide kohta.

Artikkel 117

Garandi liik

Garant peab olema:

a)	turukõlblike varade puhul kooskõlas artikliga 69: liikmesriigi keskpank, avaliku sektori asutus, asutus, krediidiasutus, finantsinstitutsioon, mittefinantsettevõte, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon; või

b)	krediidinõuete puhul kooskõlas artikliga 95: mittefinantsettevõte, avaliku sektori asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.

Artikkel 118

Garandi asutamise koht

1. Garant peab olema asutatud:

turukõlblike varade puhul kooskõlas artikliga 70 Euroopa Majanduspiirkonnas, kui garantii ei pea vastama konkreetsele võlainstrumendile kehtestatud krediidikvaliteedi nõuetele. Reitinguagentuuri garandi reitingu kasutamise võimalust turukõlblike varade krediidikvaliteedi nõuete kehtestamisel on käsitletud artiklis 84;

b)	mittefinantsettevõtte garanteeritud võlainstrumendi puhul, mille emissioonile, emitendile või garandile ei ole aktsepteeritav reitinguagentuur andnud krediidihinnangut, kooskõlas artikliga 70, peab garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

krediidinõuete puhul kooskõlas artikliga 96, eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis, kui garantii ei pea vastama turukõlbmatutele varadele kehtestatud krediidikvaliteedi nõuetele. Garandi krediidihinnangu kasutamise võimalust krediidinõuete krediidikvaliteedi nõuete kehtestamisel on käsitletud artiklis 108.

2. Ilma et see piiraks lõiget 1, kooskõlas artiklitega 70 ja 96, loetakse mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid kõlblikeks garantideks sõltumata asutamise kohast.

V JAOTIS

EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIK KÕLBLIKELE VARADELE

Artikkel 119

Aktsepteeritavad krediidihindamise allikad ja süsteemid

1. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblike varade kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmisel neljal allikal põhinevaid krediidihinnangute süsteeme:

a)	reitinguagentuurid;

b)	RKPde majasisesed krediidihindamissüsteemid;

c)	osapoolte majasisesed reitingupõhised süsteemid;

d)	kolmanda isiku reitinguvahendid.

2. Iga lõikes 1 osutatud krediidihinnangu allika kohta võib esineda mitu krediidihinnangu süsteemi- Krediidihindamissüsteemid peavad olema kooskõlas käesolevas jaos sätestatud aktsepteeritavuskriteeriumidega. Aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide nimekiri, st reitinguagentuuride, RKPde majasiseste krediidihindamissüsteemide, osapoolte majasiseste reitingupõhiste süsteemide ja kolmanda isiku reitinguvahendite loetelu avaldatakse EKP veebisaidil.

3. Kõikide aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide puhul kohaldatakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseiret vastavalt artikli 126 sätetele.

4. Eurosüsteem avaldab teabe aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide kohta koos oma eurosüsteemi krediidioperatsioonidega, kuid ei vastuta aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide hinnangu eest.

5. Juhul, kui süsteem on eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirju ja korda rikkunud, võib asjaomase krediidihindamissüsteemi eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja arvata.

Artikkel 120

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid välistele krediidihindamisasutustele, kes tegutsevad krediidihindamissüsteemidena

1. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku üldised aktsepteeritavuskriteeriumid reitinguagentuuridele on järgmised:

a)	reitinguagentuur peab olema registreeritud või sertifitseeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009;

reitinguagentuur peab eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid ja tagama asjakohase hõlmavuse. Reitinguagentuuride krediidihinnanguid võib kasutada siis, kui eurosüsteemi jaoks on kättesaadav neid hinnanguid käsitlev teave, aga ka selline teave, mille abil võrrelda ja seostada (st kaardistada) neid hinnanguid eurosüsteemi krediidikvaliteedi astmetega ning rakendada tulemusseiret kooskõlas artikliga 126.

2. Eurosüsteem jätab endale õiguse otsustada, kas ta aktsepteerib reitinguagentuuri eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus, arvestades muu hulgas eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire kriteeriumide ja eeskirjadega.

3. Koos eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire läbiviimiseks kooskõlas artikliga 126 esitatud andmetega peab reitinguagentuur esitama ka reitinguagentuuri tegevjuhi või auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud esindaja allkirjastatud kirjaliku tõendi, mis kinnitab esitatud tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust.

Artikkel 121

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid ja tegevuskord RKPde majasisestele krediidihindamissüsteemidele

1. RKPd võivad otsustada kasutada krediidihinnanguteks majasisest krediidihindamissüsteemi. Juhul kui RKP otsustab kasutada majasisest krediidihindamissüsteemi, peab eurosüsteem selle valideerima.

2. Majasisene krediidihindamissüsteem võib anda krediidihinnangu enne või pärast osapoole konkreetset taotlust vara esitamist RKP-le, kes kasutab majasisest krediidihindamissüsteemi.

3. Kui esitatakse lõike 2 alusel esitatakse vara RKP-le, kes kasutab majasisest krediidihindamissüsteemi, ning krediidisaaja või garandi kõlblikkust tuleb hinnata, teavitab majasisest krediidihindamissüsteemi kasutav RKP osapoolt tema kõlblikkusest või krediidihinnangu andmisele kuluvast ajast. Kui majasisese krediidihindamissüsteemi kohaldamisala on piiratud ning süsteem annab hinnangu vaid teatud liiki krediidisaajate või garantide osas, või kui majasisest krediidihindamissüsteemi kasutaval RKP-l ei ole krediidihinnangu andmiseks vajalikku teavet, teavitab majasisest krediidihindamissüsteemi kasutav RKP sellest osapoolt viivitamatult. Mõlemal juhul käsitletakse asjaomast krediidisaajat või garanti mittekõlblikuna, v.a juhul, kui varad vastavad mõne muu krediidihindamisallika või -süsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mida osapool võib kasutada artikli 110 kohaselt. Kui tagatisena mobiliseeritud varad muutuvad krediidisaaja või garandi krediidivõime halvenemise tõttu mittekõlblikuks, vabastatakse varad nii kiiresti kui võimalik. Kuna mittefinantsettevõtte ja majasisest krediidihindamissüsteemi kasutava RKP vahel ei ole veel lepingulist suhet ega ka mittefinantsettevõtte õiguslikku kohustust esitada majasisest krediidihindamissüsteemi kasutavale RKP-le mitteavalikku teavet, on teabe esitamine vabatahtlik.

4. Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks eluasemehüpoteekväärtpabereid mobiliseerivates riikides rakendab sellist liiki varade krediidihindamisraamistiku asukohariigi RKP kooskõlas eurosüsteemi krediidihindamisraamistikuga. Sellised raamistikud peavad olema eurosüsteemi poolt valideeritud ning nende üle peab teostama iga-aastast tulemusseiret kooskõlas artikliga 126.

Artikkel 122

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid osapoolte majasisestele reitingupõhistele süsteemidele

1. Majasisesele reitingupõhisele süsteemile eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku heakskiidu saamiseks peab osapool esitama asukohariigi RKP-le vastava taotluse.

2. Lõikes 1 sätestatud nõuet kohaldatakse kõikidele majasisest reitingupõhist süsteemi kasutada soovivate osapoolte suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on ema- või tütarettevõtja või filiaaliga, ning sellest, kas osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi on kinnitanud sama riigi pädev asutus (emaettevõtja ja võimalik, et ka tütarettevõtjate puhul) või emaettevõtja asukohariigi pädev asutus (filiaalide ja võimalik, et ka tütarettevõtjate puhul).

3. Kooskõlas lõikega 1 osapoole poolt esitatav taotlus peab sisaldama järgmist teavet ja dokumente, mis tuleb vajaduse korral tõlkida asukohariigi RKP töökeelde:

a)	koopia pädeva asutuse otsusest, millega antakse osapoolele luba kasutada kapitalinõuete täitmisel konsolideeritult või konsolideerimata oma majasisest reitingupõhist süsteemi, koos võimalike kasutamisele kehtestatud eritingimustega;

b)	koopia pädeva asutuse kõige viimasest hinnangust osapoole majasisesele reitingupõhisele süsteemile;

c)	teave mis tahes muudatuste kohta osapoole majasiseses reitingupõhises süsteemis, mida pädev asutus soovitab või nõuab, sealhulgas nende muudatuste elluviimise tähtaeg;

d)	teave selle kohta, kuidas osapool omistab krediidisaajatele maksejõuetuse tõenäosust, ning andmed reitinguklasside ning nendega seotud maksejõuetuse aastase tõenäosuse kohta, mille abil määratakse kindlaks rahapoliitika operatsioonideks kõlblikke reitinguklasse;

e)	koopia viimasest 3. samba (turudistsipliini) teabest, mida osapool on kohustatud Baseli III raamkokkuleppest ja direktiivist 2013/36/EL ning määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevate turudistsipliini nõuete kohaselt korrapäraselt avaldama;

f)	pädeva asutuse ning välisaudiitori nimi ja aadress;

ajalooline teave osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi reitinguklasside makseviivituse määrade kohta viie kalendriaasta osas enne taotluse esitamist. Kui pädev asutus on viimase viie kalendriaasta jooksul andnud osapoolele loa kasutada kapitalinõuete täitmisel majasisest reitingupõhist süsteemi, peab teabe esitama vaid perioodi kohta pärast loa andmist majasisese reitingupõhise süsteemi kasutamiseks kapitalinõuete täitmisel. Iga-aastased andmed makseviivituse määrade kohta ning muu vajalik informatsioon peab vastama artiklis 126 sätestatud tulemusseire nõuetele, nagu oleks asjaomaseid nõudeid osapoole majasisesele reitingupõhisele süsteemile kohaldatud kogu nimetatud perioodi vältel;

h)	teave, mis on nõutav artiklis 126 osutatud tegevuse jälgimiseks ja mida taotleb eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku poolt heaks kiidetud osapoole majasisene reitingupõhine süsteem, kestva kalendriaasta osas taotluse esitamise ajal.

4. Osapool ei ole kohustatud esitama punktides a–c sätestatud andmeid, kui asjaomased andmed on asukohariigi RKP-le esitanud pädev asutus kas otse või RKP nõudmisel.

5. Osapoole poolt kooskõlas lõikega 1 esitatavale taotlusele peab alla kirjutama osapoole tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või selle volitatud esindaja.

Artikkel 123

Majasisest reitingupõhist süsteemi kasutava osapoole aruandekohustus

1. Osapooled esitavad artikli 122 lõike 3 punktides b–f osutatud teabe asukohariigi RKP-le kord aastas või vastavalt asukohariigi RKP taotlusele, v.a juhul kui selle teabe esitab pädev asutus asukohariigi RKP-le RKP taotlusel.

2. Osapoole tegevjuht, finantsjuht või samatasemeline juht või tema poolt volitatud isik peab lõikes 1 osutatud iga-aastase teabevahetuse viseerima. Eurosüsteem saadab selle kirja koopia pädevale asutusele või kohastel juhtudel osapoole välisaudiitorile.

3. Osapoolte majasiseste reitingupõhiste süsteemide regulaarse seire raames teostab RKP osapoolte poolt iga-aastase tulemusseire läbiviimiseks esitatud statistilise teave kohapealset ja väliskontrolli. Kontrolli eesmärk on veenduda, et staatilised kogumid on õiged, täpsed ja täielikud.

4. Osapooled peavad täitma asjaomastes lepingutes või eeskirjades sätestatud asukohariigi RKP operatsioonilisi nõudeid, sealhulgas järgmise osas:

a)	krediidinõuete tingimuste asukohariigi RKP-le esitamise korra ajutine kontroll;

b)	asukohariigi RKP (või kohastel juhtudel pädeva asutuse või välisaudiitori) iga-aastane staatiliste kogumite täpsuse ja kehtivuse kontroll kooskõlas IX lisaga;

c)	teabe esitamine kõlblikkust puudutavate mis tahes muudatuste kohta hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul, ning vajadusel asjaomaste krediidinõuete kohene tagasivõtmine;

asukohariigi RKP teavitamine faktidest või asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi edasist kasutamist eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus või kõlbliku tagatise määratlemist osapoole majasiseses reitingupõhises süsteemis, sealhulgas eelkõige osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi reitinguklasside või makseviivituse määrade vastavust eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalale.

Artikkel 124

Üldised aktsepteeritavuskriteeriumid kolmandast isikust reitinguvahendi pakkujatele, kes tegutsevad krediidihindamissüsteemidena

1. Kolmandast isikust reitinguvahendite pakkujate hulka kuuluvad üksused, kes hindavad krediidisaajate krediidikvaliteeti, kasutades süstemaatilisel ja mehaanilisel viisil eelkõige kvantitatiivseid mudeleid ning tuginedes muu teabe hulgas auditeeritud aruannetele, ja kelle krediidihinnangud ei ole mõeldud üldsusele avaldamiseks.

2. Reitinguvahendi pakkuja, kes soovib osaleda eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus, peab eurosüsteemi asjakohasel vormil esitama asjaomasele RKP-le taotluse ning lisama taotlusele EKP veebilehel avaldatud vormil näidatud täiendavad dokumendid.

3. Kui osapool soovib eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kasutada konkreetset reitinguvahendi pakkujat, keda eurosüsteem ei ole aktsepteeritavaks arvanud, peab ta eurosüsteemi asjakohasel vormil esitama asjaomasele RKP-le taotluse ning lisama taotlusele vormil näidatud täiendavad dokumendid.

4. Lõigete 2 ja 3 kohaselt esitatud taotluste osas langetab eurosüsteem otsuse selle põhjal, kuivõrd reitinguvahendi pakkuja vastab EKP veebilehel avaldatud eurosüsteemi kehtestatud aktsepteeritavuskriteeriumidele.

5. Reitinguvahendit kasutav osapool peab koheselt teatama asjaomase reitinguvahendi pakkujale igast ainult talle teada olevast krediidisündmusest, mille tagajärjel võib halveneda krediidikvaliteet, kaasa arvatud krediidisaajate tagatisena mobiliseeritud kõlblike varade maksete viibimisest.

Artikkel 125

Kolmandast isikust reitinguvahendi pakkujate aruandekohustus

1. Reitinguvahendi pakkuja esitab asjaomasele RKP-le nõutava teabe eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire aruande koostamiseks koos tegevjuhi või auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud esindaja allkirjastatud kirjaliku tõendiga, mis kinnitab esitatud tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust.

2. Reitinguvahendi pakkuja peab võtma endale kohustuse säilitada oma sisedokumente staatiliste kogumite ja nõuete vastu eksimise kohta viis aastat.

Artikkel 126

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire

1. Kõikide aktsepteeritavaks arvatud krediidihindamissüsteemide üle teostatakse igal aastal kooskõlas IX lisaga eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseiret, mille eesmärk on tagada, et krediidihindamissüsteemi esitatud krediidihinnang on jätkuvalt kooskõlas eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalaga ning et krediidihindamise tulemused on süsteemide ja allikate osas võrreldavad.

2. Eurosüsteemil on õigus nõuda tulemusseire teostamiseks mis tahes täiendavat teavet.

3. Tulemusseire tulemusel võidakse korrigeerida krediidihindamissüsteemi esitatud krediidihinnangu vastavust eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalale.

4. Eurosüsteem võib sõltuvalt tulemusseire tulemustest krediidihindamissüsteemi kasutamise peatada või keelata.

5. Juhul, kui süsteem on eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirju rikkunud, võib asjaomase krediidihindamissüsteemi eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja arvata.

VI JAOTIS

TURUKÕLBLIKE JA TURUKÕLBMATUTE VARADE RISKIOHJE- JA HINDAMISRAAMISTIK

Artikkel 127

Riskiohje- ja hindamisraamistiku eesmärk

1. Eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud kõlblike varade suhtes kohaldatakse artikli 128 lõikes 1 sätestatud riskiohjemeetmeid, et kaitsta eurosüsteemi osapoole kohustuste rikkumisest tingitud finantskahju ohu eest.

2. Eurosüsteem võib igal ajal kohaldada artikli 128 lõikes 2 sätestatud täiendavaid riskiohjemeetmeid, kui on vaja tagada eurosüsteemi piisav riskikaitse kooskõlas EKPS põhikirja artikliga 18.1. Sellise kaitse tagamiseks võib täiendavaid riskiohjemeetmeid kohaldada ka üksikute osapoolte suhtes.

3. Kõik eurosüsteemi kohaldatavad riskiohjemeetmed peavad tagama, et kõigi kõlbliku vara liikide suhtes kohaldatakse järjepidevaid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tingimusi kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 128

Riskiohjemeetmed

1. Eurosüsteem kohaldab kõlblike varade suhtes järgmisi riskiohjemeetmeid:

a)	väärtuskärped;

kõikumisvahemikud (turuväärtuses kajastamine):

eurosüsteem nõuab, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava kõlblike varade väärtuskärpega kohandatud turuväärtus püsiks. Kui kõlblike varade väärtus jääb igapäevasel hindamisel alla teatava taseme, nõuab asukohariigi RKP, et osapool esitaks täiendavaid varasid või sularaha lisatagatise nõude esitamise teel. Samamoodi võib RKP juhul, kui kõlblike varade väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava vara või sularaha tagastada;

c)	krediidiasutuse või artiklis 138 sätestatud krediidiasutusega märkimisväärselt seotud mis tahes muu üksuse tagamata võlainstrumentide kasutamisega seotud piirangud;

d)	turuväärtuse vähendamine.

2. Eurosüsteem võib igal ajal kohaldada järgmisi täiendavaid riskiohjemeetmeid:

a)	esialgsed marginaalid – see tähendab, et osapooled peavad esitama kõlblikud varad, mille väärtus on vähemalt eurosüsteemi pakutav likviidsus pluss esialgne marginaal;

b)	emitentide, krediidisaajate või garantidega seotud piirangud: eurosüsteem võib kehtestada emitentide, krediidisaajate või garantidega seotud täiendavaid piiranguid lisaks lõike 1 punktis c osutatud tagamata võlainstrumentide kasutamisele kehtestatud piirangutele;

c)	täiendavad väärtuskärped;

d)	eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele vastavate garantide täiendavad garantiid teatud liiki varade aktsepteeritavaks arvamiseks;

e)	teatavate varade välja jätmine eurosüsteemi krediidioperatsioonidest välja jätta.

1. PEATÜKK

Turukõlblike varade riskiohjemeetmed

Artikkel 129

Riskiohjemeetmete kehtestamine turukõlblikele varadele

1. Riskiohjemeetmete kohaldamiseks tuleb kõlblikud turukõlblikud varad jagada järgmise viie väärtuskärbete liigi vahel, sõltuvalt emitendi ja/või vara liigist, tabeli 10 kohaselt:

a)	keskvalitsuste võlainstrumendid, EKP võlasertifikaadid ja RKPde poolt enne euro kasutusele võtmist asjaomases eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis emiteeritud võlasertifikaadid arvatakse I väärtuskärbete liigi alla;

b)	kohalike omavalitsuste ja regionaalsete valitsuste, eurosüsteemi poolt agentuurideks liigitatud üksuste, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlainstrumendid ning jumbo-tüüpi võlakirjad arvatakse II väärtuskärbete liigi alla;

c)	mittefinantsettevõtete emiteeritud traditsioonilised ja muud tagatud võlakirjad ja võlainstrumendid arvatakse III väärtuskärbete liigi alla;

d)	krediidiasutuste ja finantsettevõtete, mis ei ole krediidiasutused, emiteeritud tagamata võlainstrumendid arvatakse IV väärtuskärbete liigi alla;

e)	varaga tagatud väärtpaberid arvatakse väärtuskärpe V liigi alla, sõltumata emitendi liigist.

2. Turukõlblike varade väärtuskärbete liigid on alltoodud tabelis vastavalt emitendi liigile.

Tabel 10

Turukõlblike varade väärtuskärbete liigid

I liik

II liik

III liik

IV liik

V liik

Keskvalitsuste emiteeritud võlainstrumendid

EKP võlasertifikaadid

RKPde poolt enne euro kasutusele võtmist asjaomases liikmesriigis emiteeritud võlasertifikaadid

Kohalike omavalitsuste ja regionaalsete valitsuste emiteeritud võlainstrumendid

Eurosüsteemi poolt agentuurideks liigitatud üksuste võlainstrumendid

Mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud võlainstrumendid

Jumbo-tüüpi tagatud võlakirjad

Traditsioonilised tagatud võlakirjad ja muud tagatud võlakirjad

Mittefinantsettevõtete emiteeritud võlainstrumendid

Krediidiasutuste emiteeritud tagamata võlainstrumendid

Finantsettevõtete, v.a krediidiasutused, emiteeritud tagamata võlainstrumendid

Varaga tagatud väärtpaberid

Artikkel 130

Turukõlblike varade väärtuskärped

1. Turukõlblike varade suhtes kohaldatakse eraldi väärtuskärpeid. Selleks arvatakse asjaomase vara turuväärtusest teatav protsent maha. X lisas sätestatud väärtuskärbete liikidesse I–IV kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad eraldi väärtuskärpeid erinevad vastavalt ühele või mitmele alljärgnevale tegurile:

a)	järelejäänud tähtaeg;

b)	kupongi struktuur;

c)	krediidikvaliteedi aste;

d)	väärtuskärpe liik, mis on määratletud kooskõlas artikliga 129.

2. V liiki kuuluvate turukõlblike varade suhtes kohaldatakse 10 % väärtuskärbet, olenemata tähtajast või kupongi struktuurist.

3. Varaga tagatud väärtpaberite, tagatud võlakirjade ja krediidiasutuste emiteeritud katmata võlakirjade suhtes, mida hinnatakse teoreetiliselt artikli 134 sätete kohaselt, kohaldatakse täiendavat 5 %-list väärtuskärbet turuväärtuse alandamise vormis.

4. Omakasutuses olevate tagatud võlakirjade suhtes kohaldatakse täiendavat väärtuskärbet vahetult konkreetse võlainstrumendi koguemissiooni väärtuse suhtes turuväärtuse vähendamise kaudu suuruses: a) 8 % omakasutuses tagatud võlakirjade osas krediidikvaliteedi astmetel 1 ja 2, ja b) 12 % omakasutuses tagatud võlakirjade osas krediidikvaliteedi astmel 3. Käesolevas lõikes tähendab „Omakasutuse tagatud võlakiri” tagatud võlakirja, mille on emiteerinud osapool või sellega märkimisväärselt seotud üksus ja mille kasutusosa on suurem kui 75 % osapoole ja/või sellega märkimisväärselt seotud üksuse kehtivast kogusest. Käesoleva lõike tähenduses määratletakse „märkimisväärne seos” kooskõlas artikliga 138. Seda turuväärtuse vähendamist kohaldatakse kõikide osapoolte suhtes, kes asjaomast tagatud võlakirja mobiliseerivad.

5. I–IV liiki kuuluvate muutuva kupongimääraga turukõlblike võlainstrumentide suhtes kohaldatakse selles väärtuskärbete liigis ja krediidikvaliteedi astmes, kuhu need instrumendid kuuluvad, samasugust väärtuskärbet nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes. Käesoleva artikli tähenduses loetakse kupongimakseid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, fikseeritud intressimääraga makseteks ning turukõlbliku vara väärtuskärpe tähtajaks loetakse järelejäänud tähtaeg.

6. I–IV liiki kuuluvate mitut liiki kupongimaksetega turukõlblike varade suhtes kohaldatavad väärtuskärped sõltuvad ainult kupongimaksetest instrumendi järelejäänud tähtajal. Selliste instrumentide suhtes kohaldatakse väärtuskärbet, mis on võrdne sama järelejäänud tähtaja ja krediidikvaliteedi astmega turukõlbliku vara suhtes rakendatava suurima väärtuskärpega, ning võetakse arvesse kõiki instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul toimuvate kupongimaksete liike.

7. Fikseeritud kupongimääraga võlainstrumentide väärtuskärbete tasemeid kohaldatakse ka selliste võlainstrumentide suhtes, mille kupong on seotud inflatsiooniga indekseeritud võlainstrumentidega.

8. Likviidsust vähendavate operatsioonide suhtes väärtuskärpeid ei kohaldata.

2. PEATÜKK

Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed

Artikkel 131

Riskiohjemeetmete kehtestamine krediidinõuetele

1. Fikseeritud määraga intressimaksetega individuaalsete krediidinõuete suhtes ja krediidinõuete suhtes, mille intressimaksed on seotud inflatsioonimääraga, kohaldatakse eraldi väärtuskärpeid, mis sõltuvad järelejäänud tähtajast, krediidikvaliteedi astmest ning RKP hindamismeetodist, nagu on sätestatud X lisas.

2. Muutuva määraga intressimaksetega individuaalsete krediidinõuete suhtes kohaldatakse väärtuskärpeid, mis on sama suur kui nullist ühe aastani kestvasse tähtajaklassi kuuluvate fikseeritud määraga intressimaksetega krediidinõuete puhul, mille krediidikvaliteedi aste on sama ja mille suhtes rakendatakse samasugust hindamismetoodikat. Käesoleva artikli tähenduses loetakse intressimakse muutuva intressimääraga makseks, kui see on seotud viitintressimääraga ja tema uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Intressimakseid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, loetakse fikseeritud intressimääraga makseteks ning väärtuskärpe tähtajaks loetakse krediidinõude järelejäänud tähtaeg.

3. Mitut liiki intressimaksetega krediidinõuete suhtes kohaldatavad väärtuskärped sõltuvad ainult intressimaksetest krediidinõude järelejäänud tähtajal. Kui krediidinõude järelejäänud tähtajal on mitut liiki intressimakseid, loetakse järelejäänud intressimakseid fikseeritud intressimääraga makseteks, kusjuures väärtuskärpe tähtaeg on sama, mis krediidinõude järelejäänud tähtaeg.

Artikkel 132

Riskiohjemeetmed eluasemehüpoteekväärtpaberitele

Turukõlbmatute eluasemehüpoteekväärtpaberite suhtes kohaldatakse 39,5 % väärtuskärbet.

Artikkel 133

Riskiohjemeetmed tähtajalistele hoiustele

Kooskõlas likviidsust vähendavate operatsioonide osas artiklis 130 sätestatud turukõlblike varade riskiohjemeetmetega ei kohaldata tähtajaliste hoiuste suhtes väärtuskärpeid.

3. PEATÜKK

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade hindamisreeglid

Artikkel 134

Turukõlblike varade hindamisreeglid

Avaturu pöördtehingutes tagatisena kasutatavate varade väärtuse määramisel kohaldavad RKPd järgmisi eeskirju:

a)	eurosüsteem peab iga kõlbliku turukõlbliku vara puhul kindlaks määrama turuväärtuse arvutuste jaoks kõige representatiivsema hinna;

b)	turukõlbliku vara väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige representatiivsema hinna põhjal. Kui vara kõige representatiivsem hind puudub, peab eurosüsteem määrama teoreetilise hinna;

c)	turukõlbliku vara turuväärtuse või teoreetilise väärtuse arvutamisel võetakse arvesse kogunenud intressi;

riikide õigusest ja tavast olenevalt võivad RKPd kohelda tuluvooge (nt kupongimaksed, mis on seotud eurosüsteemi krediidioperatsiooni toimumise ajal saadud varaga) erinevalt. Kui tuluvood kantakse üle osapoolele, tagab asukohariigi RKP enne seda, et asjaomased operatsioonid on piisava kõlbliku varaga täielikult kaetud. RKPde eesmärk on tagada, et tuluvoogude kohtlemise majanduslik mõju on sama kui olukorras, kus tulu kantakse osapoolele üle maksepäeval.

Artikkel 135

Turukõlbmatute varade hindamisreeglid

Turukõlbmatute varade väärtuseks määrab eurosüsteem kas teoreetilise hinna või bilansilise jäägi.

Artikkel 136

Lisatagatise nõuded

1. RKPd hindavad eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud varasid iga päev kooskõlas artiklites 134 ja 135 sätestatud hindamisreeglitega. Kolmepoolsete teenuste kasutamisel delegeeritakse igapäevane hindamine asjaomasele kolmepoolsele agendile ning hindamine põhineb asjaomase RKP poolt kolmepoolsele agendile saadetud teabe põhjal.

2. Kui mobiliseeritud vara ei vasta pärast hindamist ja väärtuskärpeid hindamispäeval välja arvutatud nõuetele, esitatakse lisatagatise nõuded. K ui vara ümberhindamise tulemusel ületab osapoole poolt mobiliseeritud kõlblike varade väärtus osapoole võlgnetavat summat koos kõikumisvahemikuga, võib RKP osapoole poolt lisatagatisena esitatud varade või sularaha ülejäägi tagastada.

3. Et lisatagatise nõudeid esitataks harvem, võib RKP kohaldada nõude esitamise läve, mis on 0,5 % pakutava likviidsuse summast. Kohaldatavast riigi õigusest tulenevalt võivad RKPd tagatisena mobiliseeritud varade väärtuse langemisel nõuda lisatagatise nõude täitmist kas täiendava vara või sularahamaksetega. Kui tagatisena kasutatava vara väärtus ületab nõude esitamise läve, võib RKP ülejäänud vara (või lisatagatisena esitatud sularaha) osapoolele tagastada.

4. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kohaldatakse ka sularahatagatistele.

VII JAOTIS

TAGATISE, MIS EI OLE VÄÄRINGUSTATUD EUROS, AKTSEPTEERIMINE ERIOLUKORDADES

Artikkel 137

Tagatise, mis ei ole vääringustatud euros, aktsepteerimine eriolukordades

1. EKP nõukogu võib otsustada aktsepteerida tagatisena teatud turukõlblikke varasid, mille on oma vääringus emiteerinud euroalavälise G10 riigi keskvalitsus. Sellise otsuse korral teavitatakse osapooli kohaldatavatest:

a)	kõlblikkuskriteeriumidest;

b)	tagatiste valimise ja rakendamise korrast;

c)	hindamise allikatest ja põhimõtetest;

d)	riskiohjemeetmetest;

e)	arvelduskorrast.

2. Kohaldatakse neljanda osa II jaotises sätestatud üldisi kõlblikkuskriteeriume turukõlblikele varadele järgmiste erisustega:

a)	turukõlblikke varasid võib emiteerida, hoida ning nendega arveldada väljaspool EMPd; ning

b)	need võivad olla vääringustatud muudes vääringutes peale euro.

3. Käesolevas artiklis sätestatud turukõlblikke varasid ei tohi tagatisena mobiliseerida osapooled, kes on EMPst või Šveitsist väljaspool registreeritud krediidiasutuste filiaalid.

VIII JAOTIS

KÕLBLIKE VARADE KASUTUSKORD

Artikkel 138

Osapoolte ja kõlblike varade emitendi, krediidisaaja ja garandi märkimisväärne seos

1. Olenemata sellest, kas vara on kõlblik või mitte, ei tohi osapool tagatiseks esitada või tagatisena kasutada vara, mille emitent, krediidisaaja või garant on ta ise või mõni muu üksus, kellega ta on märkimisväärselt seotud.

2. „Märkimisväärne seos” osutab järgmistele olukordadele, kus osapool ja lõikes 1 osutatud muu üksus on omavahel seotud:

a)	osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem muu üksuse kapitalist;

b)	muule üksusele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist;

c)	rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka muu üksuse kapitalist kuulub kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu kolmandale isikule.

Märkimisväärse seose olemasolu hindamiseks multi-cédula'te puhul kohaldab eurosüsteem „arvessevõtmise meetodit”, st ta hindab märkimisväärset seost iga cédula emitendi ja osapoole vahel.

3. Lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui tegemist on märkimisväärse seosega osapoole ning EMP riikide maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse vahel või kui võlainstrumendi garandiks on üks või mitu maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksust ja asjaomane garantii vastab artiklis 114 sätestatud nõuetele;

b)	kui tegemist on tagatud võlakirjadega, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja 6 sätestatud nõuetele;

kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav tagatud võlakirjade kaitsega, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja 6 sätestatud nõuetele. Sellised spetsiaalsed õiguslikud meetmed hõlmavad eraldatud koondtagatist, mis tagab emitendi maksejõuetuse korral võlakirjade hoidja nõuete rahuldamise eraldatud koondtagatise arvel. Õiguslike meetmete kättesaadavuse ja võrreldavuse hindamise, mille miinimumnõudeks on punktis b sätestatud nõuded, viib eurosüsteem läbi juhtumipõhiselt ning selleks on tarvis välise osapoole õiguslikku arvamust.

Punktis b osutatud tagatud võlakirjadega võrreldavate spetsiaalsete õiguslike meetmetega kaitstud võlainstrumentide näiteks on:

i)	turukõlbmatud eluasemehüpoteekväärtpaberid ja

ii)	enne käesoleva suunise kohaldamise kuupäeva emiteeritud multi-cédula'd, mille alus-cédula'd vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja 6 sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 139

Osapoole või temaga märkimisväärselt seotud emiteeritud garanteeritud tagamata võlainstrumentide kasutamine

1. Osapool ei tohi kasutada osapoole või osapoolega artiklis 138 määratletud märkimisväärselt seotud krediidiasutuse emiteeritud tagamata võlainstrumente, mis on täielikult tagatud ühe või mitme EMP maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse poolt, eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena:

a)	otseselt ega

b)	kaudselt, tagatud võlakirjade kogumis.

2. Erakorralistel juhtudel võib EKP nõukogu teha lõikes 1 sätestatud keelust ajutisi erandeid kuni kolmeks aastaks. Erandi tegemise taotlus tuleb esitada koos rahastamiskavaga, mille alusel asjaomaste varade mobiliseerimine taotluse esitaja poolt järkjärguliselt lõpetatakse kolme aasta jooksul pärast erandi tegemist. Erand tehakse vaid juhul, kui ühe või mitme EMP keskvalitsuse, regionaalse valitsuse, kohaliku omavalitsuse või muu maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse antud garantii vastab artiklis 114 sätestatud garantii nõuetele.

Artikkel 140

Märkimisväärne seos varaga tagatud väärtpaberite ja valuutariskiturbe osas

Osapool ei tohi tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool või kolmas isik, kellega ta on märkimisväärselt seotud artikli 138 kohaselt, pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes emitendiga valuutariskiturbe tehingu.

Artikkel 141

Krediidiasutuste ja nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentidele kohaldatavad piirangud

1. Osapool ei tohi tagatiseks esitada või tagatisena kasutada krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagamata võlainstrumente selle osapoole poolt tagatisena kasutatava vara koguväärtust (pärast väärtuskärbet) enam kui 5 % ületavas osas. Nimetatud 5 % läve kohaldatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui selliste varade väärtus ei ületa pärast kohaldatavat turuväärtuse allahindlust 50 miljonit eurot või

b)	kui maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on sellistele varadele andnud garantii, mis vastab artiklis 114 sätestatud nõuetele.

2. Lõike 1 tähenduses tekib märkimisväärne seos tagamata võlainstrumendi kahe või enama emitendi vahel pärast aasta möödumist märkimisväärse seose loomise kuupäevast.

3. Käesolevas artiklis kasutatakse mõistet „märkimisväärne seos” artiklis 138 määratletud tähenduses.

Artikkel 142

Likviidsustoetus varaga tagatud väärtpaberite osas

1. Alates 1. novembrist 2015 ei tohi osapool tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool või mis tahes üksus, kellega ta on märkimisväärselt seotud, pakub varaga tagatud väärtpaberile likviidsustuge alljärgnevatel viisidel. Eurosüsteemis käsitletakse varaga tagatud väärtpaberite likviidsustoetusena kahte tüüpi likviidsustuge – sularahareserve ja likviidsuskokkuleppeid.

2. Sularahareserve kasutava likviidsustoetuse puhul ei tohi osapool tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpabereid juhul, kui üheaegselt esinevad järgmised kolm tingimust:

a)	osapool on märkimisväärselt seotud varaga tagatud väärtpaberitehingu emitendi kontopangaga;

b)	varaga tagatud väärtpaberitehingu reservfondi praegune summa ületab 5 % varaga tagatud väärtpaberitehingu kõikide kõrgema nõudeõiguse järguga või allutatud osamaksete esialgset summat;

c)	varaga tagatud väärtpaberitehingu reservfondi praegune summa ületab 25 % varaga tagatud väärtpaberitehingu kõikide kõrgema nõudeõiguse järguga või allutatud osamaksete esialgset summat.

3. Likviidsuskokkulepete kaudu antava likviidsustoetuse puhul on osapoolel keelatud varaga tagatud väärtpabereid mobiliseerida, kui üheaegselt esinevad järgmised kaks tingimust:

a)	osapool on märkimisväärselt seotud likviidsuskokkuleppe pakkujaga ja

b)	varaga tagatud väärtpaberitehingu likviidsuskokkuleppe praegune summa ületab 20 % varaga tagatud väärtpaberitehingu kõikide kõrgema nõudeõiguse järguga või allutatud osamaksete esialgset summat.

4. Käesolevas artiklis on „märkimisväärsel seosel” artikli 138 lõikes 2 määratletud tähendus.

Artikkel 143

Üleminekusätted likviidsustoetusele varaga tagatud väärtpaberite osas

1. Artikli 142 jõustumiseni kohaldatakse käesolevas lõikes toodud üleminekusätteid kooskõlas artikliga 191.

2. Osapool ei tohi tagatisena mobiliseerida varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool või kolmas isik, kellega tal on artiklis 138 määratletud märkimisväärne seos, pakub likviidsustuge vähemalt 20 % ulatuses varaga tagatud väärtpaberi tasumata summast.

3. Käesoleva artikli tähenduses on „likviidsustoetus” mis tahes struktuurirakendus, mida saab kasutada tehingu jooksul esineva rahavoogude ajutise puudujäägi katmiseks.

Artikkel 144

Kõlblike varade mitteaktsepteeritavus teostuslikel põhjustel

Sõltumata asjaolust, et vara on tunnistatud kõlblikuks, võib RKP teostuslikel põhjustel nõuda osapoolelt asjaomase vara vabastamist enne rahavoo tekkimist, samuti põhisumma või kupongimakset, kooskõlas kohaldatava riigi õigusega.

Artikkel 145

Mittekõlblikeks tunnistatud või kõlblike varade kasutamise eeskirju rikkuvatest varadest teavitamine, nende hindamine ja vabastamine

1. Kui osapool on esitanud või kasutanud varasid, mida on keelatud või mida ei ole enam lubatud tagatisena kasutada, sealhulgas emitendi, krediidisaaja või garandi isiku või märkimisväärse seose tõttu, peab ta sellest viivitamata teavitama asukohariigi RKPd:

2. Lõikes 1 osutatud varade väärtuseks määratakse järgmisel hindamispäeval null ning see võib anda aluse lisatagatise nõude esitamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud varasid esitanud või kasutanud osapool peab vara kõige varasemal võimalikul kuupäeval vabastama.

4. Osapool esitab eurosüsteemile täpse ja ajakohastatud teabe, mis mõjutab tagatise väärtust.

Artikkel 146

Sanktsioonid kõlblike varade kasutamise eeskirjade rikkumise korral

Käesolevas jaotises sätestatud eeskirjade rikkumise korral rakendatakse sanktsioone kooskõlas artiklitega 154–157. Sanktsioone rakendatakse sõltumata sellest, kas osapool osaleb aktiivselt rahapoliitika operatsioonides.

Artikkel 147

Teabevahetus eurosüsteemiga

Rahapoliitika elluviimise eesmärgil, eelkõige kõlblike varade kasutamise eeskirjade täitmise jälgimiseks, jagatakse eurosüsteemi siseselt teavet, mille pädevad asutused on esitanud kapitalihoiuste kohta. Sellele teabele kehtivad samad konfidentsiaalsusstandardid, mida järgivad järelevalveasutused.

IX JAOTIS

KÕLBLIKE VARADE PIIRIÜLENE KASUTAMINE

Artikkel 148

Üldpõhimõtted

1. Osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt kogu euroalal kõigis eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

2. Osapooled võivad mobiliseerida kõlblikke varasid, v.a tähtajalisi hoiuseid, piiriüleselt vastavalt järgmistele tingimustele:

turukõlblikke varasid mobiliseeritakse järgmiselt: i) eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistikus positiivse hinnangu saanud EMP väärtpaberiarveldussüsteemide kõlblikke ühenduste kaudu (kooskõlas artikliga 150); ii) keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaseid menetlusi rakendades; iii) kõlblike ühenduste kasutamisel koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga; ja

b)	krediidinõudeid ja eluasemehüpoteekväärtpabereid mobiliseeritakse kooskõlas keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaste menetlustega, kuna neid ei saa üle kanda väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu.

3. Turukõlblikke varasid võib kasutada RKP konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle RKP riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks.

4. De Nederlandsche Bank on pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland võib avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu.

5. Osapooled teevad kõlblike varade ülekandeid eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontode kaudu.

6. Osapooled, kellel ei ole RKP depookontot või eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontot, võivad tehinguid arveldada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskonto või depookonto kaudu.

Artikkel 149

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik

1. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku puhul on piiriülene suhe RKPde vahel. RKPd tegutsevad oma kohalikus depositooriumis, kolmepoolses agendis või arveldussüsteemis aktsepteeritud turukõlblike varade puhul üksteise ja EKP kontohalduritena (edaspidi „korrespondendid”). Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku puhul kohaldatakse krediidinõuete ja eluasemehüpoteekväärtpaberite suhtes erimenetlust. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku ja asjakohaste menetluste üksikasjad on välja toodud VI lisas ning EKP veebilehel avaldatud väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”.

2. Korrespondentkeskpanka hoiustatud varasid võib kasutada ainult eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatistena.

Artikkel 150

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised kõlblikud ühendused

1. Lisaks keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikule võib turukõlblike varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu („kõlblikud ühendused”) saanud ühendusi.

2. Kõlblikke ühendusi on lubatud luua vaid eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud väärtpaberiarveldussüsteemide vahel, ning ühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel seisneb menetlustes ja korras, millega reguleeritakse väärtpaberite elektroonilist piiriülest ülekandmist.

3. Asjaomaste väärtpaberiarveldussüsteemide vahel saab lepingulise ja tehnilise kokkuleppega luua kaht liiki kõlblikke ühendusi:

a)	kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline vahendajata otseühendus ja

b)	kahe väärtpaberiarveldussüsteemi, mis ei ole teineteisega otseühenduses, vaheline releeühendus väärtpaberiarveldustehingute või -ülekannete tegemiseks kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi (vahendaja) kaudu.

4. Kõlblikuks loetakse vaid eurosüsteemi kasutajahindamisraamistiku kohaselt eurosüsteemi poolt hinnatud ja heakskiidetud ühendused. EKP avaldab kõlblike ühenduste ajakohase nimekirja oma veebilehel.

5. Kõlbliku ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada eurosüsteemi krediidioperatsioonides või osapoole äranägemisel muul otstarbel.

6. Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste tabel on toodud VI lisas.

Artikkel 151

Kõlblike ühenduste kasutamine koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga

1. Osapooled võivad kasutada artiklis 150 osutatud otse- ja releeühendusi koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga, et piirüleselt mobiliseerida kõlblikud turukõlblikud varad.

2. Väärtpaberiarveldussüsteemide-vaheliste kõlblike ühenduste kasutamisel koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga peavad osapooled hoidma emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud varasid investori väärtpaberiarveldussüsteemis asuval kontol otse või kontohalduri kaudu. Kõlblike releeühenduste puhul võib kolmas väärtpaberiarveldussüsteem tegutseda vahendajana.

3. Lõike 2 kohaselt mobiliseeritud varasid võib emiteerida eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikus positiivse hinnangu saanud euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem, kui emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi ja investori väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline ühendus on eurosüsteemi kasutajahindamisraamistikult saanud positiivse hinnangu.

4. Tabel kõlblike ühenduste kasutamise kohta koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga on toodud VI lisas.

Artikkel 152

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik ja kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused

1. Piiriülesed kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused peavad osapoolel võimaldama suurendada või vähendada asukohariigi RKPs mobiliseeritud tagatise suurust kolmepoolselt agendilt tagatise taotlemise teel.

2. Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku (sealhulgas kõlblike ühendustega keskpankadevahelist piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku) võib kasutada kolmepoolsete tagatiste haldamise teenuste piiriülese kasutamise alusena. Kui kolmepoolset tagatise haldamise teenust pakutakse piiriüleseks kasutamiseks eurosüsteemis, hõlmatakse kolmepoolse tagatise haldamise teenuse piiriülesel kasutamisel RKP, kes tegutseb nende RKPde korrespondendina, kellelt osapooled on taotlenud kolmepoolse tagatise haldamise teenuse piiriülest kasutamist eurosüsteemi krediidioperatsioonides. Käesoleva lõike kohaselt piiriülese kasutamise soodustamiseks peab asjaomane kolmepoolne agent saama eurosüsteemi positiivse hinnangu.

3. Tabel kõlblike ühenduste kasutamise kohta koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga on toodud VI lisas.

VIIES OSA

SANKTSIOONID OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL

Artikkel 153

Sanktsioonid kohustusliku reservi nõude rikkumise korral

1. EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, kes rikuvad kohustusliku reservi kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt määrusele (EÜ) nr 2532/98, määrusele (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4), määrusele (EÜ) nr 2531/98 või määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Asjakohased sanktsioonid ja nende kohaldamise menetluskord on sätestatud eespool nimetatud määrustes.

2. Ilma et see piiraks lõiget 1 võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõude tõsise rikkumise korral peatada osapoole osalemise avaturuoperatsioonides.

Artikkel 154

Sanktsioonid teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

1. Kohaldatavate lepingute või õigusaktide sätete kohaselt rakendab RKP üht või mitut sanktsiooni osapoole suhtes, kes rikub mis tahes alljärgnevat kohustust:

a)	rahapoliitika pöördtehingute ja valuutavahetustehingute puhul kohustust esitada piisav tagatis ning arveldada osapoolele jaotatud summad asjaomase operatsiooni tähtaja lõpuni või RKP poolt lõpetatud operatsiooni tasumata summad operatsiooni tähtaja lõpuni kooskõlas artikliga 15;

b)	tähtajaliste hoiuste kogumise, otsetehingute ja EKP võlasertifikaatide puhul tehingu arveldamise kohustust kooskõlas artikliga 16;

c)	kõlblike varade kasutamise puhul kohustust mobiliseerida või kasutada ainult kõlblikke varasid ning järgida neljanda osa VIII jaotises sätestatud kõlblike varade kasutamise eeskirju;

päevalõpukorra ja laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimuste puhul kohustust esitada eelnevalt tagatisena piisavalt kõlblikke varasid, kui osapoole TARGET2 arvelduskontol on pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist tekkiv negatiivne jääk ning seetõttu tekib automaatselt taotlus kasutada laenamise püsivõimalust kooskõlas artikli 19 lõikega 6.

2. Käesoleva artikli kohaselt rakendatav sanktsioon hõlmab järgmist:

a)	rahatrahvi või

b)	rahatrahvi ja muid sanktsioone.

Artikkel 155

Rahatrahvi määramine teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kui osapool rikub mis tahes artikli 154 lõikes 1 sätestatud kohustust, määrab eurosüsteem iga rikkumise eest rahatrahvi. Määratav rahatrahv arvutatakse kooskõlas VII lisaga.

Artikkel 156

Muude sanktsioonide rakendamine teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

1. Kui osapool rikub kas artikli 154 lõike 1 punktis a või b sätestatud kohustust kahel korral 12 kuu jooksul ning iga rikkumise korral:

a)	määrati rahatrahv;

b)	tehti otsus rahatrahvi määramise kohta osapoolele teatavaks;

c)	aset leidnud rikkumised on ühte laadi,

peatab eurosüsteem osapoole osalemise kolmanda ja iga järgneva sama laadi kohustuse rikkumise korral 12 kuu jooksul. Nimetatud 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates esimesest artikli 154 lõike 1 punktis a või b sätestatud kohustuse rikkumisest.

2. Osalemise peatamist eurosüsteemi poolt kooskõlas lõikega 1 kohaldatakse järgnevate avaturuoperatsioonide suhtes, mis on sama laadi, kui avaturuoperatsioon, mille suhtes rakendati sanktsiooni kooskõlas lõikega 1.

3. Lõike 1 kohaselt rakendatud sanktsiooni tähtaeg määratakse kooskõlas VII lisaga.

4. Kui osapool rikub artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustust kahel korral 12 kuu jooksul ning iga rikkumise korral:

a)	määrati rahatrahv;

b)	tehti otsus rahatrahvi määramise kohta osapoolele teatavaks;

c)	aset leidnud rikkumised on ühte laadi,

peatab eurosüsteem osapoole osalemise järgnevatel avaturuoperatsioonidel kolmanda ja iga sellele 12 kuu jooksul järgneva rikkumise korral. Nimetatud 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates esimesest artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustuse rikkumisest.

5. Erandjuhtudel võib eurosüsteem artikli 154 lõikes 1 sätestatud mis tahes kohustuse rikkumise korral peatada osapoole osalemise kõikides edaspidistes eurosüsteemide rahapoliitika operatsioonides kolmeks kuuks. Sellisel juhul võtab eurosüsteem arvesse rikkumise tõsidust ning eelkõige asjaomaseid summasid ning rikkumisjuhtude sagedust ja kestust.

6. Osalemise peatamist eurosüsteemi poolt kooskõlas käesoleva artikliga kohaldatakse lisaks rahatrahvi määramisele kooskõlas artikliga 155.

Artikkel 157

Muude sanktsioonide rakendamine filiaalidele teatud tegevuseeskirjade rikkumise korral

Kui eurosüsteem peatab osapoole osalemise kooskõlas artikli 156 lõikega 5, võib peatamist kohaldada ka sama osapoole teistes eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides asutatud filiaalide suhtes.

KUUES OSA

VALIKULISED MEETMED

Artikkel 158

Valikulised meetmed usaldatavusnõuetele viidates või kohustuste rikkumise korral

1. Usaldatavusnõuetele viidates võib eurosüsteem võtta järgmised meetmed:

a)	peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või laenamise püsivõimalusele kooskõlas asukohariigi RKP või EKP poolt kohaldatavate lepinguliste või seadusest tulenevate nõuetega;

b)	vabastada osapool kohustusliku reservi nõudest kooskõlas asukohariigi RKP või EKP kohaldatavate lepingu või õigusaktide sätetega;

varad tagasi lükata, piirata nende kasutamist või kohaldada eurosüsteemi krediidioperatsioonides teatud osapoolte poolt tagatisena esitatud varade puhul täiendavaid väärtuskärpeid eurosüsteemi poolt asjakohaseks loetud teabe põhjal, eelkõige juhul kui tundub, et osapoole krediidikvaliteedil on kõrge korrelatsioon osapoole esitatud tagatisvara krediidikvaliteediga.

2. Kui lõikes 1 kirjeldatud valikuline meede tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, kasutab eurosüsteem seda teavet rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks.

3. Kohustuste rikkumise korral võib eurosüsteem peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääsu eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või laenamise püsivõimalusele, kui osapooled rikuvad eurosüsteemi kohaldatavat mis tahes lepingut või õigusakti.

4. Eurosüsteem peab kõiki lõigetes 1 ja 3 sätestatud valikulisi meetmeid kohaldama proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning neid kohaselt põhjendama.

Artikkel 159

Valikulised meetmed eurosüsteemi krediidikvaliteedi hindamise osas

1. Eurosüsteem otsustab emitendi, krediidisaaja või garandi eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse üle eurosüsteemi poolt asjakohaseks loetud teabe põhjal.

2. Eurosüsteem võib varad tagasi lükata, piirata nende mobiliseerimist või kasutamist, või kohaldada täiendavaid väärtuskärpeid lõike 1 sätetele viidates, kui see on vajalik eurosüsteemi piisava riskikaitse tagamiseks.

3. Kui lõikes 2 osutatud tagasilükkamine tugineb usaldatavusnõuetega seotud teabele, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, kasutab eurosüsteem seda teavet rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitika ülesannete täitmiseks.

4. Eurosüsteem võib kõlblike turukõlblike varade loetelust välja arvata järgmised varad:

a)	varad, mille on emiteerinud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud lepingu artikli 75 alusel või mille liikmesriik on kehtestanud nende vahendite kasutamise piiramiseks; ja/või

b)	varad, mille on emiteerinud või mille garandiks on üksused, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või püsivõimalustele.

SEITSMES OSA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE TÄIENDAVAD ÜHISED MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 160

Eurosüsteemi keskpankade ja osapoolte õigussuhe

Eurosüsteem tagab, et artikli 1 lõikes 3 osutatud osapoolte suhtes kohaldatavad lepingud ja eeskirjad oleksid kooskõlas seitsmenda osa sätetega.

1. PEATÜKK

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide korraldusele üldiselt kohaldatavad täiendavad ühised miinimumnõuded

Artikkel 161

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise muudatused

1. RKPd kohaldavad lepinguid või eeskirju, mis tagavad, et RKPd on suutelised rakendama kõiki rahapoliitika raamistiku muudatusi ülemäärase viivituseta.

2. RKPd sätestavad lepingute või eeskirjadega kohustuse teavitada osapooli lõikes 1 osutatud muudatustest. RKPd tagavad, et asjaomases teavituses oleks kindel muudatuste jõustumise aeg.

Artikkel 162

Maksete vääring

RKPde poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et kõik eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seotud maksed (v.a valuutamaksed välisvaluuta vahetuslepingute korral) teostatakse eurodes.

Artikkel 163

Lepingu vorm

Kui on vajalik viia kõik tehingud ühe lepingu alla ja/või teha raamleping selleks, et võimaldada kõikide täitmata tehingute tõhusat lõpetusmüüki (sh tasaarveldust) kohustuste rikkumise korral, siis tuleb selline tingimus lisada RKP kohaldatavasse lepingusse või õigusakti.

Artikkel 164

Vormistus, andmekandjad ja teabevahendid

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et RKP ja osapoolte vahelistes suhetes on kasutusel asjakohased ja üheselt mõistetavad reeglid vormistuse (sh tehingutingimuste kinnitamisel), andmekandjate ja teabevahendite ja teabevahetuse üksikasjade kohta.

Artikkel 165

Kohustuste rikkumine

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad ette nägema õiguslikud tagajärjed vähemalt lepinguliste kohustuste rikkumiste korral, mis oluliselt ei erine järgmisest:

a)	pädeva kohtu- või muu asutuse poolt on tehtud otsus algatada osapoole suhtes likvideerimismenetlus või määrata osapoolele likvideerija vm sarnastes ülesannetes isik või rakendada muud analoogilist menetlust;

b)	pädeva kohtu- või muu asutuse poolt on tehtud otsus rakendada osapoole suhtes reorganiseerimis- või muud analoogilist menetlust, mille eesmärgiks on kindlustada või taastada osapoole finantsseisund ning vältida punktis a viidatud otsuse tegemist;

osapoole kirjalik avaldus võimetuse kohta maksta oma kõiki või teatavaid võlgu või täita rahapoliitika operatsioonidest tulenevaid kohustusi, või osapoole vabatahtlik üldine leping või kokkulepe oma võlausaldajatega, või osapoole tegelik või arvatav maksejõuetus või arvatav võimetus tasuda oma võlgu;

d)	menetlustoimingud, mis eelnevad eespool toodud punkti a või b kohase otsuse vastuvõtmisele;

e)	mis tahes avaldus või muu lepingueelne deklaratsioon, mille osapool on teinud või mida võib kohaldatavate õigusnormide kohaselt pidada osapoole tehtuks, on ebakorrektne või ei vasta tõele;

f)	on peatatud või tühistatud osapoole volitused tegutseda: a) vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013 või b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/39/EÜ, (19) nagu neid asjaomases eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis rakendatakse;

on ajutiselt või alaliselt peatatud osapoole osalemine mis tahes maksesüsteemis või muus süsteemis, mille vahendusel sooritatakse rahapoliitika operatsioonide makseid, või (v.a välisvaluuta vahetustehingud) on ajutiselt või alaliselt peatatud tema osalemine mis tahes väärtpaberiarveldussüsteemis, mida kasutatakse eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arveldamiseks;

h)	osapoole suhtes on võetud direktiivi 2013/36/EL artikli 41 lõikes 1, artikli 43 lõikes 1 ja artiklis 44 osutatule vastavad meetmed;

i)	pöördtehingute korral osapool ei vasta riskiohjemeetmeid käsitlevatele sätetele;

j)	repotehingute korral osapool ei suuda tasuda ostuhinda või tagasiostu hinda või ei suuda üle kanda ostetud või tagasiostetud varasid või tagatud laenude korral osapool ei suuda üle kanda varasid või tasuda laenu selleks ettenähtud kuupäevadel;

k)	rahapoliitika eesmärgil teostatud välisvaluuta vahetustehingute ja tähtajaliste hoiuste korral osapool ei suuda tasuda summat eurodes või rahapoliitika eesmärgil teostatud vääringute vahetustehingute korral ei suuda tasuda summasid välisvaluutas selleks ettenähtud kuupäevadel;

l)	EKP või mis tahes RKP välisreservide või rahaliste vahendite juhtimise eesmärgil sõlmitud lepingu rikkumine, mis oluliselt ei erine käesolevas artiklis määratletust, osapoole poolt;

m)	osapool ei suuda anda asjakohast teavet, mis põhjustab asukohariigi RKP-le raskeid tagajärgi;

osapool ei suuda täita oma mis tahes muid kohustusi pöördtehingu- ja vääringute vahetuslepingute raames ega heasta (kuigi see on võimalik) niisugust kohustuste täitmatajätmist maksimaalselt 30 päeva jooksul tagatud tehingute korral ja maksimaalselt kümne päeva jooksul vääringute vahetustehingute korral pärast RKP poolset vastavat hoiatust;

ilmneb rahapoliitika operatsioonide tegemise eesmärgil mõne teise eurosüsteemi liikmega sõlmitud mis tahes lepingust tulenevate osapoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmine, kui kõnealune teine eurosüsteemi liige on rahapoliitika operatsioonide tegemisega seoses kasutanud oma õigust lõpetada kõik lepingu raames tehtavad tehingud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise tõttu;

p)	osapoole vahendid on külmutatud ja/või tema suhtes on võetud teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud lepingu artikli 75 alusel, seades osapoolele piirangu tema vahendite kasutamisel;

q)	osapoole vahendid on külmutatud ja/või tema suhtes on võetud teisi meetmeid, mille eurot rahaühikuna kasutav liikmesriik on kehtestanud, seades osapoolele piirangu tema vahendite kasutamisel;

r)	kogu osapoole vara või selle oluline osa on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osapoole võlausaldajate huve;

s)	kogu osapoole vara või selle oluline osa on antud üle teisele isikule;

t)	mis tahes tõenäoliselt toimuv või toimunud sündmus, mis võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi vastavalt lepingule, mille ta sõlmis eesmärgiga osaleda eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, või vastavalt mis tahes muudele eeskirjadele, mis kehtivad osapoole ja RKP suhetes.

2. Lõike 1 punktides a ja p osutatud juhtudel järgnevad õiguslikud tagajärjed automaatselt; punktides b, c ja q osutatud juhtudel võivad õiguslikud tagajärjed järgneda automaatselt; punktides d–o ja r–t osutatud juhtudel ei järgne õiguslikud tagajärjed automaatselt, vaid on kaalutletud, st neid rakendatakse alles pärast rikkumishoiatuse kättetoimetamist. Selline hoiatus võib anda ajapikenduse maksimaalselt kuni kolm tööpäeva kõnealuse rikkumise heastamiseks. Kui rikkumise õiguslikud tagajärjed põhinevad kaalutlusõigusel, peavad RKPd tagama, et kaalutlusõiguse kasutamist käsitlevad sätted kindlustavad sellise õiguse kasutamise tõhususe.

Artikkel 166

Meetmed kohustuste või usaldatavusnõuete rikkumise korral

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kohustuste või usaldatavusnõuete rikkumise korral on RKP-l õigus rakendada mis tahes järgmisi meetmeid:

a)	peatada, piirata või lõpetada osapoole osalemine avaturuoperatsioonides;

b)	peatada, piirata või lõpetada osapoole juurdepääs püsivõimalustele;

c)	lõpetada kõik kehtivad lepingud ja pooleliolevad tehingud;

d)	nõuda selliste nõuete viivitamata täitmist, mille tähtpäev ei ole saabunud või mis on tingimuslikud;

e)	kasutada osapoole hoiuseid RKPs selle osapoole vastu suunatud nõuete tasaarvestamiseks;

f)	katkestada kohustuste täitmine osapoole suhtes, kuni selle osapoole vastu suunatud nõuded on rahuldatud.

2. RKP võib kohaldada lepinguid või eeskirju, mis annavad asukohariigi RKP-le kohustuse rikkumise korral õiguse kasutada lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele ka mis tahes järgmisi meetmeid:

a)	nõuda viivist ja

b)	nõuda kahjude hüvitamist, mis tekkisid osapoole kohustuste rikkumise tagajärjel.

3. RKP võib kohaldada lepinguid või eeskirju, mis annavad asukohariigi RKP-le kohustuse rikkumise korral õiguse osapoolte poolt eurosüsteemi krediidioperatsioonides tagatisena mobiliseeritud varad tagasi lükata, piirata nende kasutamist või kohaldada täiendavaid väärtuskärpeid.

4. RKP kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et asukohariigi RKP-l on igal ajal õigus tagatisena esitatud varad õiguspäraselt realiseerida asjatu viivituseta ning tagatud peab olema RKP õigus realiseerida antud krediidi väärtuses, kui osapool ei kõrvalda negatiivset jääki viivitamata.

5. Et tagada kehtestatud meetmete ühetaoline rakendamine, võib EKP nõukogu otsustada õiguskaitsevahendite kasutamise, sealhulgas peatada, piirata või lõpetada juurdepääsu avaturutehingutele või püsivõimalustele.

Artikkel 167

Teabe esitamine osapoolte poolt

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et RKP saaks osapooltelt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega seoses kogu vajaliku teabe.

Artikkel 168

Hoiatused ja muud teatised

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kõik hoiatused ja muud teatised oleksid kirjalikus ja/või elektroonilises vormis.

2. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad kindlalt sätestama, kuidas hoiatusi ja muid teatisi tuleb koostada ning millal need jõustuvad. Hoiatuste ja muude teatiste jõustumistähtaeg ei tohi kunagi olla nii pikk, et see kahjustaks meetme kui terviku majanduslikku mõju. Eelkõige kinnitused tuleb edastada ja kontrollida viivitamata.

Artikkel 169

Kolmandate osapoolte õigused

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et osapool ei saaks oma õigusi ja kohustusi loovutada, koormata, asendada ega teha nendega muid tehinguid ilma asukohariigi RKP eelneva kirjaliku nõusolekuta.

2. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et tehingu raames tekivad õigused ja kohustused ainult lepingujärgsel või asukohariigi RKP-l ja konkreetsel osapoolel. Asjaomased lepingud või eeskirjad peavad siiski võimaldama RKPde ja/või EKP vahelisi suhteid:

a)	mis tulenevad kõlblike varade piiriülesest kasutamisest ja

b)	mis on vajalikud tehingute tegemiseks osapooltega, kes tegutsevad vahendusasutuse kaudu.

Artikkel 170

Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et RKP poolt kohaldavate asjaomaste lepingute või õigusaktide ning kõigi selliste lepingute või õigusaktide kohaselt tehtavate tehingute jaoks (v.a kui kõlblike varade piiriülene kasutamine nõuab teisiti) on ülimuslikud keskpanga asukohajärgse eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi õigusaktid.

2. Vaidluste lahendamise kohaks on asjaomase eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi ametlikud kohtud, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust.

Artikkel 171

Tähtajaliste hoiuste arvelduspäevad

RKP poolt kohaldatavad hoiuseid käsitlevad sätted peavad kindlaks määrama, et tähtajaliste hoiustega arveldamine (nii hoiulevõtmine kui ka väljamaksmine) toimub päevadel, mis EKP täpsustab oma teadetes hoiuste kohta.

2. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse nii tagasiostulepingutele kui tagatud laenu lepingutele

Artikkel 172

Tehingu tagasiostukuupäev

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et tehingu tagasiostukuupäev, sh tagatud laenu lepingute maksekuupäev, fikseeritakse iga tehingu sõlmimisel.

Artikkel 173

Tööpäevad

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad määratlema tööpäeva kooskõlas artikliga 2.

Artikkel 174

Intressimäärad

1. Tagasiostulepingu puhul vastab ostuhinna ja tagasiostuhinna vahe planeeritavast ostukuupäevast tagasiostukuupäevani ostuhinna suhtes kohaldatavale ettenähtud intressile.

2. Tagatud laenu puhul rakendatakse intressimäära kindlaks määramiseks operatsiooni tähtaja jooksul laenusumma suhtes ettenähtud intressimäära.

3. Pöördoperatsioonide suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile „tegelik päevade arv/360”.

Artikkel 175

Mitte-euro vääringus summade eurodes vahetamise kord

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et mitte-euro vääringus summade eurodeks vahetamise kord täpsustab, et kasutatavaks kursiks on EKP euro päevane baaskurss või vahetuse hetkekurss, kui vastav kurss pole kättesaadav, mis on määratud EKP poolt viimasel tööpäeval enne päeva, mil vahetus tuleb teha, müües selle kursiga eurot ja ostes teist valuutat.

3. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagasiostulepingutele

Artikkel 176

Tagasiostulepingu objekt

1. Tagasiostulepingu sõlmimisel RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kõlblike varade müük toimub eurode eest sularahas koos samaaegse lepinguga müüa samaväärsed varad kindlaksmääratud ajal eurode eest sularahas tagasi.

2. RKP käsitleb „samaväärsete varadena” olukorda, kus varade emitent on sama, varad moodustavad osa samast emissioonist (sõltumata emiteerimise kuupäevast) ja on sama tüüpi, sama nimiväärtusega, samas koguses ja sama liiki kui varad, millega neid võrreldakse.

3. Kui varad, millega võrreldakse kooskõlas lõikega 2, on konverteeritud või on nende nimiväärtust muudetud või on need välja ostetud, tuleb muuta samaväärsuse määratlust, et see tähendaks järgmist:

a)	konverteerimise korral varasid, millesse need on konverteeritud;

b)	väljaostu korral sissemakstud varadega samaväärseid varasid, tingimusel et müüja maksis ostjale väljaostusummaga võrdse summa;

c)	nimiväärtuse muutmise korral nende varadega samaväärseid varasid, millesse esialgsed varad on ümbervääringustatud, vajaduse korral koos rahasummaga, mis katab vahe varade väärtuste vahel enne ja pärast nimiväärtuse muutmist.

Artikkel 177

Repolepingute katkestamine ja tasaarveldus

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et lepingu rikkumisel on RKP-l volitused kõigi täitmata tehingute katkestamiseks.

2. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sisaldama tasaarveldust käsitlevaid sätteid, mille eesmärgiks on samasuguse majandusliku mõju saavutamine kui järgmistel meetmetel:

lepinguliste kohustuste täitmatajätmise hetkest loetakse kõigi tehingute tagasiostukuupäev viivitamatult saabunuks ja, arvestades järgmisi sätteid:

i)	tuleb vastavad tagatisvarad viivitamatult loovutada nii, et poolte vastavate kohustuste täitmine seoses varade üleandmise ja tagasiostuhinna maksmisega kõigi tagasi ostetavate varade eest toimuks ainult vastavalt punktidele b–d allpool; või

ii)	tagasiostutehing katkestatakse;

b)	lepingu rikkumisega seoses määratava tagasiostetavate varade turuväärtuse ja vastavate tagastatavate tagatisvarade ja mõlema poole tasutava tagasiostuhinna määrab kõigile tehingutele RKP tagasiostu kuupäevaga ja majanduslikult põhjendatud viisil;

c)	RKP peab punkti b kohaselt arvutama pooltevahelised kohustused tagasiostupäeva seisuga. Ühelt poolelt saada olevad summad tuleb tasaarveldada summadega, mida ta võlgneb teisele, ning väiksema nõudega poolel tuleb maksta ainult netojääk;

d)	osutatud netojääk tuleb maksta järgmisel TARGET2 maksete tegemise tööpäeval. Arvutuse tegemiseks tuleb mis tahes eurodes vääringustamata summad konverteerida eurodesse kursiga, mis arvutatakse kooskõlas artikliga 175.

3. RKP peab „lepingu rikkumisega seoses määratava turuväärtuse” määratlema kooskõlas artikliga 2.

Artikkel 178

Riskiohjemeetmetele vastavus

Kui RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad sisaldavad tagatise asendamist käsitlevaid sätteid, tuleb ette näha ka kord, mis tagab nõutavate riskijuhtimismeetmete jätkuva täitmise.

Artikkel 179

Sularahatagatised

Kui RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad sisaldavad sätteid tagatiste sissemakse või tagastamise kohta sularahas, tuleb ette näha kord, et edaspidise kohustuse korral tagatisi tagastada või lisada tuleb seda esmajärjekorras teha sama sularahasumma (koos lisanduva intressiga) tagasikande teel.

Artikkel 180

Täiendavad sätted tagasiostulepingute suhtes

Ilma et see piiraks käesoleva suunise sätteid võib RKP lepingutes või eeskirjades kohaldada täiendavaid sätteid tagasiostulepingute suhtes.

4. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagatud laenu lepingutele

Artikkel 181

Tagatise esitamine ja realiseerimine

1. Tagatud laenudel põhinevate likviidsust lisavate tehingute osas peavad RKP kohaldatavad lepingud või eeskirjad arvesse võtma erinevaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja nõudeõiguse loomiseks tagatise (nt pandi, loovutuse või hüpoteegi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

2. RKP poolt kohaldatavad tagatud laenu lepingud peavad tagama, et tagatiseks esitatud varad oleksid RKP poolt seaduslikult realiseeritavad, ilma et nende varade suhtes oleks eelisnõudeid. Kolmandatel isikutel (k.a maksejõuetuse korral likvideerijal) ei tohi olla võimalik sekkuda ja nõuda tagatiseks esitatud varasid (kui pole tegemist pettusega) või nendega seonduvaid õigusi endale.

3. RKP poolt kohaldatav tagatud laenu leping peab tagama, et RKP-l oleks artiklis 165 täpsustatud kohustuse rikkumise korral õigus tagatiseks esitatud varade realiseerimiseks. Selline rikkumine hõlmab ka asjaolusid, mille korral RKP võib lugeda osapoole tagasiostulepingut rikkunuks.

Artikkel 182

Päevasiseste tehingute pikendamine üleöötehinguteks

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad võimaldama päevasisese tehinguna sõlmitud tehingute pikendamist üleöötehinguteks.

5. PEATÜKK

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult rahapoliitika eesmärgil teostatavatele välisvaluuta vahetustehingutele

Artikkel 183

Üheaegne ost/müük hetke- ja tähtpäevakursiga

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et iga tehing sisaldab üheaegset euro ostu/müüki hetke- ja tähtpäevakursiga ühe ja sama välisvaluuta eest.

Artikkel 184

Maksete ülekandmise aeg ja tehniline teostus

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sisaldama sätet maksete ülekandmise aja ja tehnilise teostamise kohta. Tähtpäevakursiga ostu/müügi kuupäev tuleb fikseerida iga tehingu sõlmimisel.

Artikkel 185

Erimõistete määratlemine

RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad määratlema mõisted välisvaluuta, hetkekurss, tähtpäevakurss, ülekande kuupäev ja tagasikande kuupäev järgmiselt:

a) „välisvaluuta” (foreign currency)– kõik seaduslikud valuutad, välja arvatud euro;

b) „hetkekurss” (spot rate)– konkreetse tehingu korral kurss (mis on arvutatud vastavalt artiklile 175), mida rakendatakse eurosumma konverteerimisel selliseks summaks välisvaluutas, mille tehingu üks pool on kohustatud teisele poolele üle kandma ülekande kuupäeval vajaliku eurosumma makse vastu ja mis määratakse kindlaks kinnituses;

c) „tähtpäevakurss” (forward rate)– vastavalt artiklile 175 arvutatav kurss, mida rakendatakse eurosumma konverteerimisel selliseks summaks välisvaluutas, mille tehingu üks pool on kohustatud teisele poolele üle kandma tagasikande kuupäeval eurosumma makse vastu ja mis määratakse kindlaks kinnituses. Vastav mõiste määratletakse asjaomase RKP poolt kehtestatavates asjakohastes lepingulistes või regulatiivsetes aktides;

d) „tagasikantav summa välisvaluutas” (retransfer foreign currency amount)– selline summa välisvaluutas, mida on vaja eurosumma ostmiseks tagasikande kuupäeval;

e) „ülekande kuupäev” (transfer date)– kuupäev mis tahes tehingu korral ja vajaduse korral kellaaeg sellel kuupäeval, mil peab toimuma eurosumma ülekanne ühelt poolelt teisele, st. kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg sellel kuupäeval, mis on poolte vahel kokku lepitud kui eurosumma ülekande arveldamise kuupäev;

f) „tagasikande kuupäev” (retransfer date)– kuupäev mis tahes tehingu korral ja vajaduse korral kellaaeg sellel kuupäeval, mil üks pool kannab eurosumma teisele poolele tagasi.

Artikkel 186

Välisvaluuta vahetustehingute katkestamine ja tasaarveldus

1. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad tagama, et lepingu rikkumisel on RKP-l volitused kõigi täitmata tehingute katkestamiseks.

2. RKP poolt kohaldatavad lepingud või eeskirjad peavad sisaldama tasaarveldust käsitlevaid sätteid, mille eesmärgiks on samasuguse majandusliku mõju saavutamine kui järgmistel meetmetel:

a)	kui on toimunud lepingu rikkumine, siis tuleb kõik tehingud lugeda katkestatuks ning RKP määrab eurosumma ja tagasikantava välisvaluutasumma asendusväärtuse nii, et RKP jaoks säiliks esialgselt nõutavate maksete majanduslik ekvivalent;

kirjeldatud viisil saadud summade alusel peab RKP arvutama pooltevahelised kohustused tagasikandepäeval. Ühelt poolelt saada olevad summad tuleb konverteerida vajaduse korral eurodesse kooskõlas artikliga 175 ja tasaarveldada summadega, mida ta võlgneb teistele. Väiksema nõudega pool peab maksma ainult netojäägi. Osutatud netojääk tuleb maksta järgmisel TARGET2 maksete tegemise tööpäeval.

Artikkel 187

Täiendavad sätted välisvaluuta vahetustehingute kohta

Ilma, et see piiraks käesolevas suunises sätestatud nõudeid võib RKP kohaldada lepingutes või eeskirjades täiendavaid sätteid välisvaluuta vahetustehingute teostamiseks.

KAHEKSAS OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 188

Teabevahetus

Kui see on rahapoliitika elluviimiseks vajalik, võivad RKPd jagada omavahel eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalevate osapooltega seotud teavet, näiteks tegevusandmeid. Sellise teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus kooskõlas EKPS põhikirja artikliga 37.

Artikkel 189

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased õigusaktid

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapooled peavad teadma ja järgima nende suhtes kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid õigusakte.

Artikkel 190

Kehtetuks tunnistamine

1. Suunis EKP/2011/14 tunnistatakse kehtetuks alates 1. maist 2015.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele käsitatakse viidetena käesolevale suunisele ja käsitletakse kooskõlas vastavustabeliga XIII lisas.

Artikkel 191

Jõustumine, kohaldamine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks RKPdele.

2. Käesolevat suunise sätteid kohaldatakse alates 1. maist 2015, v.a artikkel 142, mida kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.

3. RKPd edastavad EKP-le dokumendid ja meetmed, millega nad on kavandanud järgida käesoleva suunise sätteid ning millega kaasneb suunise EKP/2011/14 sisuline muutmine, hiljemalt 16. veebruariks 2015.

Artikkel 192

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 19. detsember 2014

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga 20. septembri 2011. aasta suunis EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (ELT L 331, 14.12.2011, lk 1).

(2) Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1).

(3) Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (ELT L 250, 2.10.2003, lk 10).

(4) Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(5) Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).

(6) Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4) (EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(12) Võttes arvesse artikli 7 lõiget 4.

(13) Kesk-Euroopa aja puhul võetakse arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

(14) Pühade tõttu võib ajakava erakorraliselt muuta.

(15) Pühadeaja tõttu nihutatakse detsembri operatsioon tavapäraselt ühe nädala võrra ettepoole, st kuu eelviimasele kolmapäevale.

(16) Arvelduspäevade all peetakse silmas eurosüsteemi tööpäevi. T on tehingupäev.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(18) Teave krediidikvaliteedi astmete kohta on avaldatud EKP veebisaidil.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

KOHUSTUSLIK RESERV

Käesolev lisa täidab üksnes teavitamise eesmärki. Käesoleva lisa ja punktis 1 kirjeldatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi õigusraamistiku vastuolu korral on ülimuslik viimane.

Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri”) artikli 19 kohaselt kohustab Euroopa Keskpank (EKP) krediidiasutusi hoidma eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kohustuslikku reservi RKPdes olevatel kontodel. Selle süsteemi õigusraamistik on sätestatud EKPS põhikirja artiklis 19, määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaldamisega tagatakse, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi tingimused on ühetaolised kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.	Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi peamiseks eesmärgiks on rahaturu intressimäärade stabiliseerimine ja struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine (või suurendamine).

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 lõikele 1 kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem krediidiasutuste suhtes liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Lisaks kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem ka väljaspool euroala asuvate krediidiasutuste euroalal registreeritud filiaalide suhtes. Euroalal registreeritud krediidiasutuste väljaspool euroala asutatud filiaalide suhtes kõnealust süsteemi ei kohaldata.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 lõikele 2 vabastatakse asutused kohustusliku reservi nõudest automaatselt alates selle hoidmisperioodi algusest, mil nende volitused tühistatakse või nad sellest loobuvad või mille jooksul liikmesriigi kohus või muu pädev asutus teeb otsuse algatada asutuse suhtes lõpetamismenetlus.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 lõikele 2 võib EKP võrdse kohtlemise põhimõtet järgides vabastada reservinõudest selle sätte punktides a kuni c loetletud asutused. Selliste asutuste hulka kuuluvad muu hulgas asutused, mille suhtes on võetud saneerimismeetmeid või mille vahendid on külmutatud ja/või mille suhtes on võetud teisi meetmeid, mille liit või liikmesriik on kehtestanud lepingu artikli 75 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või mille kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.

6.	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 2 lõikele 3 koostab ja haldab EKP loetelu eurosüsteemi kohustusliku reservi nõudega hõlmatud asutustest.

Lisaks avaldab EKP nimekirja asutustest, mis on vabastatud kõnealuse süsteemiga kaasnevatest nõuetest muudel põhjustel, kui et nende suhtes on võetud saneerimismeetmeid või nende vahendid on külmutatud ja/või mille suhtes on võetud teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud asutamislepingu artikli 75 alusel või liikmesriik nende vahendite kasutamise piiramiseks, või mille kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.

Iga asutuse reservibaas määratakse kindlaks tema bilansi koosseisu põhjal. Bilansiandmed esitatakse RKPdele EKP rahandus- ja finantsstatistika üldraamistikus. Reeglina arvutavad asutused konkreetse hoidmisperioodi reservibaasi hoidmisperioodist kahe kuu võrra varasema kuu andmete alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 3 lõikele 3; väikeste asutuste suhtes kohaldatakse erandeid selle määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt.

9.	EKP võtab kohustusliku reservi määrade kindlaksmääramisel arvesse ülempiiri, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98.

10.

Kohustusliku reservi summa, mida iga asutus peab teatud hoidmisperioodil hoidma, arvutatakse, kohaldades kohustusliku reservi määrasid igale selle perioodi reservibaasi asjakohasele osale. Kohustuslik reserv, mis on kindlaks määratud asjaomase osaleva RKP ja asutuse poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 5 nimetatud menetlustega on aluseks: a) kohustusliku reservi hoiuste pealt tasu maksmisele; ning b) asutuse kohustusliku reservi nõude täitmise hindamisele.

11.

Intressimäärade stabiliseerimiseks lubab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem asutustel kasutada perioodi keskmist täitmist, mis tähendab, et reservinõude täitmine määratakse kindlaks osapoolte reservikontode kalendripäeva lõpu jäägi keskmise põhjal hoidmisperioodi ajal. Reservinõude täitmine määratakse kindlaks institutsiooni päeva keskmiste reservihoiuste põhjal hoidmisperioodi jooksul. Hoidmisperiood on määratletud määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 7.

12.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklile 8 makstakse kohustusliku reservi hoiuste pealt tasu, mis võrdub EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressiga hoidmisperioodil, järgmise valemi kohaselt (tulemus ümardatakse lähima sendini):

Kus:

Rt	=	kohustusliku reservi hoidmise pealt makstav tasu hoidmisperioodil t;
Ht	=	keskmised päevased kohustusliku reservi hoiused hoidmisperioodil t;
nt	=	kalendripäevade arv hoidmisperioodil t;
rt	=	tasumäär kohustusliku reservi hoiuste eest hoidmisperioodil t. Kohaldada tuleb intressimäära tavapärast ümardamist kahe kohani peale koma;
i	=	hoidmisperioodi t kalendripäev i;
MR i	=	kalendripäeval i või enne seda arveldatud viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressi piirmäär.

Kui asutus ei täida eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi käsitlevatest määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi (nt kui asjaomast teavet ei edastata õigeks ajaks või kui edastatav teave ei ole korrektne), on EKP-l õigus kehtestada sanktsioone kooskõlas määrustega (EÜ) nr 2532/98 ja (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4). EKP juhatus võib määratleda ja avaldada kriteeriumid, millest lähtudes ta kohaldab määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 7 lõikes 1 sätestatud sanktsioone.

II LISA

PAKKUMISOPERATSIOONIDE VÄLJAKUULUTAMINE

Avaliku pakkumismenetluse väljakuulutamise teade sisaldab järgmisi osutuslikke andmeid:

a)	pakkumisoperatsiooni viitenumber;

b)	pakkumisoperatsiooni kuupäev;

c)	operatsiooni liik (likviidsuse lisamine või vähendamine ja kasutatava rahapoliitika instrumendi liik);

d)	operatsiooni tähtaeg;

e)	operatsiooni kestvus (tavaliselt väljendatud päevades);

f)	enampakkumise liik, st fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga pakkumine;

g)	muutuva intressimääraga pakkumiste puhul jaotamismeetod, st ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumine) või mitme intressimääraga enampakkumise (Ameerika enampakkumine) menetlus;

h)	operatsiooni kavandatud maht, tavaliselt ainult pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide puhul;

i)	fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul pakkumise fikseeritud intressimäär/hind/vahetustehingute kursivahe või hinnavahe (viitindeks indekseeritud pakkumiste puhul ja noteeringu liik intressimäära või hinnavahe puhul);

j)	minimaalne ja maksimaalne aktsepteeritav intressimäär/hind/hinnavahe, kui see on kohaldatav;

k)	operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg, kui see on kohaldatav, või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg, Euroopa Keskpanga (EKP) võlasertifikaatide emissiooni puhul;

l)	asjaomased valuutad ning välisvaluuta vahetustehingute puhul valuuta, mille summa on fikseeritud;

m)	välisvaluuta vahetustehingute puhul pakkumiste arvutamisel kasutatav hetketehingu viitekurss;

n)	pakkumise ülempiir, kui on;

o)	jaotuse individuaalne miinimumsumma, kui on;

p)	jaotuse alammäär, st protsentides väljendatud vähim intressi piirmääraga esitatud pakkumiste osa, mis võidakse pakkumismenetluse raames rahuldada, kui on;

q)	pakkumiste esitamise ajakava;

r)	EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul sertifikaatide nimiväärtus ning emissiooni ISIN-kood;

s)	osapoole suurim pakkumiste arv (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul, kui EKP otsustab piirata pakkumiste arvu, tavaliselt määratakse selleks kümme pakkumist osapoole kohta);

t)	noteeringu liik (intressimäär või vahe);

u)	indekseeritud pakkumiste puhul aluseks olev üksus.

III LISA

PAKKUMISTE JAOTAMINE JA PAKKUMISMENETLUSED

Tabel 1

Fikseeritud intressimääraga pakkumiste jaotamine

Jaotuse protsendimäär on:

Formula

Osapoolele i eraldatud summa on:

alli = all % × (ai )

kus:

A	=	kogu jaotatud summa
n	=	osapoolte koguarv
ai	=	osapoole i pakkumise summa
all %	=	jaotuse protsendimäär
alli	=	osapoolele i määratud kogusumma

Tabel 2

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamine

(näide viitab pakkumistele, mis on noteeritud intressimääradena)

Intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal on:

Formula

Osapoolele i määratud summa intressi piirmääraga on:

all (rm ) i = all % (rm ) × a(rm)i

Osapoolele i määratud kogusumma on:

Formula

kus:

kogu jaotatud summa

r s

osapoolte pakutud intressimäär s

osapoolte koguarv

a(r s ) i

pakkumise kogusumma intressimääraga s (rs)

a(r s )

pakkumise kogusumma intressimääraga s (rs)

r m

intressi piirmäär:

r 1 ≥ rs ≥ rm likviidsust lisava pakkumise korral

rm ≥ rs ≥ r 1 likviidsust vähendava pakkumise korral

rm – 1

intressimäär enne intressi piirmäära (viimane intressimäär, mille puhul pakkumised täielikult rahuldatakse):

rm – 1 > rm likviidsust lisava pakkumise korral

rm > rm – 1 likviidsust vähendava pakkumise korral

all %(r m )

intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal

all(r s ) i

jaotus osapoolele i intressimääraga s

all i

osapoolele i määratud kogusumma

Tabel 3

Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingute jaotamine

Vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal on:

Formula

Osapoolele i vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohaselt jaotatud summa on:

all (Δ m ) i = all % (Δ m ) × a(Δm)i

Osapoolele i määratud kogusumma on:

Formula

kus:

A =

kogu jaotatud summa

Δ s =

osapoolte pakkumine kursivahe noteeringuga s

N =

osapoolte koguarv

a(Δs) i =

osapoole i pakutud summa kursivahe noteeringuga s (Δs)

a(Δs) =

pakkumiste kogusumma kursivahe noteeringuga s (Δs)

Δ m =

vahetustehingu kursivahe piirnoteering:

Δ m ≥ Δ s ≥ Δ1 likviidsust lisava välisvaluuta vahetustehingu korral

Δ1 ≥ Δ s ≥ Δ m likviidsust vähendava välisvaluuta vahetustehingu korral

Δ m – 1

vahetustehingu kursivahe piirnoteeringule eelnev kursivahe noteering (viimane vahetustehingu noteering, mille korral pakkumised rahuldatakse täielikult):

Δ m > Δ m – 1 likviidsust lisava välisvaluuta vahetustehingu korral

Δ m – 1 > Δ m likviidsust vähendava välisvaluuta vahetustehingu korral

all %(Δ m )

vahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal

all(Δ s ) i

jaotus osapoolele i vahetustehingu kursivahe noteeringuga s

all i

osapoolele i jaotatud kogusumma

IV LISA

TULEMUSTE VÄLJAKUULUTAMINE

Avaliku pakkumismenetluse tulemuste teade sisaldab järgmisi osutuslikke andmeid:

a)	pakkumisoperatsiooni viitenumber;

b)	pakkumisoperatsiooni kuupäev;

c)	operatsiooni liik;

d)	operatsiooni tähtaeg;

e)	operatsiooni kestvus (tavaliselt väljendatud päevades);

f)	eurosüsteemi osapoolte pakkumiste kogusumma;

g)	pakkujate arv;

h)	välisvaluuta vahetustehingute puhul asjaomased valuutad;

i)	kogu jaotatud summa;

j)	fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul jaotuse protsendimäär;

k)	välisvaluuta vahetustehingute puhul hetkekurss;

l)	muutuva intressimääraga pakkumiste puhul aktsepteeritud intressimäär, hind, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe ja selle intressimäära, hinna, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe kohaselt jaotatud summa osakaal;

m)	mitme intressimääraga enampakkumiste puhul pakkumisintressi alammäär ja pakkumisintressi ülemmäär, st selle intressimäära alam- ja ülempiir, millega osapooled esitasid pakkumisi muutuva intressimääraga pakkumiste puhul, ja kaalutud keskmine jaotusmäär;

n)	Euroopa Keskpanga (EKP) võlasertifikaatide emissiooni puhul operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg, kui see on kohaldatav, või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg;

o)	jaotuse individuaalne miinimumsumma, kui on;

p)	jaotuse alammäär, kui on;

q)	EKP võlasertifikaatide emissiooni puhul sertifikaatide nimiväärtus ja emissiooni ISIN-kood;

r)	osapoole suurim pakkumiste arv (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul, kui EKP otsustab piirata pakkumiste arvu, tavaliselt määratakse selleks kümme pakkumist osapoole kohta).

V LISA

OSAPOOLTE VALIMISE KRITEERIUMID VÄLISVALUUTA INTERVENTSIOONIDES OSALEMISEKS

Eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonide osapoolte valimine põhineb kahel kriteeriumikogumil, mis on tulenevad ettevaatuspõhimõttest ja tõhususpõhimõttest.

Tõhususest tulenevaid kriteeriume rakendatakse alles siis, kui ettevaatuspõhimõttest tulenevaid kriteeriume on rakendatud.

Ettevaatuspõhimõttega seotud kriteeriumid hõlmavad järgmist:

a)	osapoole krediidivõime, mille hindamisel kasutatakse eri meetodite kombinatsiooni, nt kasutades kommertsagentuuridelt kättesaadavaid krediidireitinguid ning siseanalüüse kapitali ja majandustegevuse muude näitajate kohta;

b)	osapoole üle teostab järelevalvet tunnustatud järelevaataja;

c)	osapoolel on hea maine ja ta järgib kõrgeid eetikastandardeid.

Tõhususe põhimõttega seotud kriteeriumid hõlmavad mh järgmist:

a)	osapoole konkurentsivõimeline hinnakujundusstrateegia ja suutlikkus teostada tõhusalt suuremahulisi valuutaturu operatsioone igasugustes turutingimustes; ning

b)	osapoole esitatava teabe kvaliteet ja ulatus.

Riikide keskpangad võivad tõhusaks sekkumiseks eri geograafilistes paikades ja ajavööndites valida oma välisvaluuta interventsioonide osapooli mis tahes rahvusvahelisest finantskeskusest.

VI LISA

KÕLBLIKE VARADE PIIRIÜLENE KASUTAMINE

I. KESKPANKADEVAHELINE PIIRIÜLESTE TAGATISTE HALDAMISE RAAMISTIK (CCBM)

Tabel 1

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik (CCBM)

Riigis A asuv osapool kasutab riigis B hoiustatud kõlblikke varasid, et saada krediiti riigi A keskpangalt

Kõlblike varade piiriüleseks kasutamiseks on kõikidel riikide keskpankadel (RKPd) üksteise juures väärtpaberikontod. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku täpne menetluskord sõltub sellest, kas kõlblikud varad on märgistatud iga tehingu jaoks eraldi või hoitakse neid alusvara koondsüsteemis.

Märgistatud tagatiste haldussüsteemis annab osapool (vajadusel oma kontohalduri kaudu) niipea, kui osapoole asukohariigi RKP on aktsepteerinud tema pakkumise krediidi saamiseks, korralduse selle riigi väärtpaberiarveldussüsteemile, kus asuvad tema turukõlblikud varad, et need kantaks üle selle riigi RKPsse (edaspidi „korrespondentkeskpank”) tema asukohariigi RKP kontole. Kui korrespondentkeskpank on asukohariigi RKP-le tagatise kättesaamisest teatanud, kannab asukohariigi RKP vahendid osapoolele üle. RKPd ei kanna vahendeid üle enne, kui nad pole kindlad, et korrespondentkeskpank on osapoole turukõlblikud varad kätte saanud. Arveldustähtaegadest kinnipidamisega seoses võivad osapooled keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku abil hoiustada vara ette korrespondentkeskpanka oma asukohariigi RKP kontole.

Koondtagatiste haldussüsteemis saab osapool kanda turukõlblikke varasid korrespondentkeskpanka asukohariigi RKP kontole igal ajal. Kui korrespondentkeskpank on asukohariigi RKP-le turukõlblike varade kättesaamisest teatanud, lisab kodukeskpank need varad osapoole koondtagatiste kontole.

Teatavate turukõlbmatute varade st krediidinõuete ja eluasemehüpoteekväärtpaberite jaoks on välja töötatud erimenetlus. Krediidinõuete kui tagatiste piiriülese kasutamise korral kohaldatakse krediidinõuete suhtes keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku üht varianti, mis põhineb omandiõiguse üleminekul või loovutamisel kodukeskpangale või pandi seadmisel kodukeskpanga kasuks või koormatise seadmisel kodukeskpanka esindava korrespondentkeskpanga kasuks. Peale selle on eluasemehüpoteekväärtpaberite piiriülese kasutuse võimaldamiseks rakendatud veel üks erivariant, mis põhineb sellistele võlainstrumentidele koormatise seadmisel kodukeskpanka esindava korrespondentkeskpanga kasuks.

Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik on osapooltele kasutamiseks avatud nii turukõlblike kui ka turukõlbmatute varade osas vähemalt kella 9–16 Kesk-Euroopa aja järgi kõikidel TARGET2 tööpäevadel. Raamistikku kasutada sooviv osapool peab sellest teatama liikmesriigi keskpangale, kellelt ta soovib krediiti saada, st oma kodukeskpangale, enne kella 16 Kesk-Euroopa aja järgi. See osapool peab tagama, et rahapoliitika operatsiooniks vajalik tagatis jõuab korrespondentkeskpanga kontole hiljemalt kell 16.45 Kesk-Euroopa aja järgi. Sellest hilisemaid korraldusi ja ülekandeid käsitletakse võimaluste piires ja neid võidakse arvestada krediidi puhul, mida antakse järgmisel TARGET2 tööpäeval. Kui osapool näeb ette, et tal on vaja kasutada raamistikku antud päeval hilisel ajal, peaks ta võimaluse korral asjaomased varad ette hoiustama. Erandkorras või rahapoliitika vajadustega seoses võib EKP pikendada keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku lahtiolekuaega kuni TARGET2 tööpäeva lõpuni, tehes selleks koostööd väärtpaberite keskdepositooriumitega, et nad oleksid valmis pikendama turukõlblike varade määratud ajahetki.

II. VÄÄRTPABERITE ARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISED KÕLBLIKUD ÜHENDUSED

Tabel 2

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

Kõlblike varade kasutamine, mis on emiteeritud riigi B väärtpaberite arveldussüsteemis osapoole poolt, kes on asutatud riigis A, riikide A ja B väärtpaberite arveldussüsteemide vahelise ühenduse kaudu riigi A RKP-lt krediidi saamiseks.

Euroopa Majanduspiirkonna kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahelised kõlblikud ühendused seisnevad menetlustes ja korras, millega reguleeritakse väärtpaberite elektroonilist piiriülest ülekandmist. Nad avalduvad omnibus-kontona, mille üks väärtpaberiarveldussüsteem (edaspidi „investori väärtpaberiarveldussüsteem”) avab teises väärtpaberiarveldussüsteemis (edaspidi „emitendi väärtpaberiarveldussüsteem”).

Kõlblikud ühendused võimaldavad ühe Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiarveldussüsteemi osalisel hoida mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud väärtpabereid, olemata osaline selles teises süsteemis. Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste korral hoiavad osapooled varasid oma koduväärtpaberiarveldussüsteemi kontol ega vaja kontohaldureid.

III. CCBM JA KÕLBLIKUD ÜHENDUSED

Tabel 3

CCBM ja kõlblikud ühendused

Kõlblike varade kasutamine, mille on emiteerinud riigi C väärtpaberite arveldussüsteem (SSS) ja mida riigis A asutatud osapool hoiab riigi B väärtpaberite arveldussüsteemis otseühenduse kaudu riikide B ja C väärtpaberite arveldussüsteemide vahel riigi A RKP-lt krediidi saamiseks.

Kui väärtpaberite kujul olevad kõlblikud varad kantakse üle ühendustega väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu, tagavad osapooled väärtpaberite kandmise asjaomase investori väärtpaberiarveldussüsteemi kontole arvelduskuupäeval kella 16-ks Kesk-Euroopa aja järgi, et tagada operatsiooni arveldamine sama väärtuspäevaga. Mobiliseerimistaotlust, mille kodukeskpank saab oma osapooltelt pärast kella 16, või taotlust kõlblike varade kandmiseks asjaomase investori väärtpaberite keskdepositooriumi kontole pärast kella 16 Kesk-Euroopa aja järgi käsitletakse võimaluste piires vastavalt asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi määratud ajahetkele.

IV. CCMB JA KOLMEPOOLSETE TAGATISTE HALDUSTEENUSED

Tabel 4

Piiriülesed kolmepoolsed teenused

Kõlblike varade hoidmine riigi B kolmepoolse agendi juures riigis A asutatud osapoole poolt riigi A RKP-lt krediidi saamiseks

Osapoole A ja liikmesriigi keskpanga A vaheline nool „Teave tagatise kohta” ei pruugi sõltuvalt valitud lepingulisest mudelist olla asjakohane teatud kolmepoolsete agentide puhul ja sellisel juhul ei anna osapool liikmesriigi keskpangale A juhist ega saa liikmesriigi keskpangalt A kinnitust.

VII LISA

KOOSKÕLAS VIIENDA OSAGA KOHALDATAVATE SANKTSIOONIDE ARVUTAMINE

I. RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE TEATAVATE OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE EEST

Kui riigi keskpank (RKP) peab määrama rahatrahvi oma osapoolele kooskõlas viienda osaga, arvutab RKP trahvi välja eelnevalt kindlaksmääratud trahvimäära alusel järgmiselt:

a)	artikli 154 lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti;

artikli 154 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 5 protsendipunkti. Artikli 154 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuse korduva rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul (alates esimese rikkumise päevast) suurendatakse trahvimäära täiendavalt 2,5 protsendipunkti võrra iga rikkumise eest.

Artikli 154 lõike 1 punktides a või b sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahv, kohaldades punkti 1 alapunktis a sätestatud trahvimäära tagatise või sularaha summale, mida osapool ei suutnud üle kanda või arveldada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool ei suutnud tagada või arveldada: a) jaotatud summat, mis on kindlaks määratud individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamisega, operatsiooni tähtaja jooksul; või b) konkreetse operatsiooni tasumata summat, kui RKP on lõpetanud operatsiooni ennetähtaegselt, operatsiooni järelejäänud tähtaja jooksul.

Artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv, kohaldades punkti 1 alapunktis a sätestatud trahvimäära mittekõlblike varade väärtusele pärast väärtuskärpeid või selliste varade väärtusele, mida osapool ei saa mobiliseerida ega kasutada, järgmiselt:

a)	osapoole poolt RKP-le antud mittekõlblike varade puhul võetakse arvesse asjaomaste mittekõlblike varade väärtus pärast väärtuskärpeid; või

varade puhul, mis olid algselt kõlblikud, ent muutusid mittekõlblikeks või mida osapool ei saa enam mobiliseerida ega kasutada, võetakse arvesse selliste varade, mida osapool ei ole eemaldanud kaheksa tööpäeva jooksul pärast sündmust, mille tagajärjel kõlblikud varad muutusid mittekõlblikeks või mille tagajärjel ei võinud osapool neid enam mobiliseerida ega kasutada, väärtus pärast väärtuskärpeid.

Punkti 3 alapunktide a ja b summad korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool rikkus oma kohustusi seoses eurosüsteemi krediidioperatsioonideks antud tagatisvarade kasutamisega. Punkti 3 alapunkti b, puhul algab X arvutamine pärast seitsmepäevase ajapikenduse lõppemist.

[EUR [mittekõlblike varade väärtuskärpejärgne väärtus rikkumise esimesel päeval] * (kohalduv laenamise püsivõimaluse intressimäär rikkumise alguspäeval + 2,5 %) *[X]/360 = EUR […]]

Artiklis 141 sätestatud krediidiasutuste või nendega lähedalt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentide suhtes kohaldatavate piirangute rikkumise korral määratakse ajapikendus kindlaks järgmiselt:

seitsmepäevast ajapikendust kohaldatakse, kui rikkumise põhjuseks oli väärtuse muutumine, ilma et oleks esitatud täiendavalt selliseid tagamata võlainstrumente, järgmisel alusel:

i)	juba esitatud tagamata võlainstrumentide väärtus on suurenenud või

ii)	tagatiste kogum tervikuna on vähenenud.

Sellisel juhul nõutakse osapoolelt oma koondtagatise või asjaomaste tagamata võlainstrumentide väärtuse kohandamist ajapikenduse jooksul, et tagada kohalduva piirangu järgimine.

b)	Kohalduvat piirangut rikkuvate krediidiasutuste või nendega lähedalt seotud üksuste poolt emiteeritud täiendavate tagamata võlainstrumentide esitamine ei anna osapoolele õigust ajapikendusele.

Kui osapool on esitanud teavet, mis mõjutab eurosüsteemi perspektiivist tema tagatise väärtust negatiivselt, arvestades artikli 145 lõiget 4, st ebaõiget teavet kasutatud krediidinõude jääkväärtuse kohta, mis on või on olnud väär või vananenud, võetakse negatiivselt mõjutatud tagatise summat (väärtust) arvesse rahatrahvi arvutamisel vastavalt punktile 3. Kui ebaõige teave parandatakse seitsmepäevase ajapikenduse jooksul, trahvi ei kohaldata.

Artikli 154 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuste rikkumise korral arvutatakse rahatrahv kohaldades trahvimäära punkti 1 alapunkti b kohaselt summale, mille ulatuses osapool kasutas ilma loata laenamise püsivõimalust.

RKP kohaldab minimaalset rahatrahvi 500 eurot, kui käesoleva lisa alusel arvutatava trahvi summa oleks väiksem kui 500 eurot. Rahatrahvi ei kohaldata, kui rikkumine heastatakse kohalduva ajapikenduse jooksul.

II. MITTERAHALISTE KARISTUSTE ARVUTAMINE TEATAVATE OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL

Osalemise peatamine artikli 154 lõike 1 punktides a või b nimetatud kohustuste rikkumise korral

Kui kohaldamisele kuulub osalemise peatamine vastavalt artikli 156 lõikele 1, kohaldab RKP osaluse peatamist kooskõlas järgmisega:

a)	kui üleandmata tagatise või sularaha osakaal moodustab kuni 40 % kogu üleantavast tagatisest või sularahast, peatatakse osalus üheks kuuks;

b)	kui üleandmata tagatise või sularaha osakaal moodustab 40–80 % kogu üleantavast tagatisest või sularahast, peatatakse osalus kaheks kuuks;

c)	kui üleandmata tagatise või sularaha osakaal moodustab 80–100 % kogu üleantavast tagatisest või sularahast, peatatakse osalus kolmeks kuuks.

10.

Kui I ja II osas sätestatud juhtudel on sanktsioon seotud osapoole ja EKP tehinguga kahepoolses menetluses, tõlgendatakse eeltoodud sätteid selliselt, et sanktsiooni kohaldajaks on EKP.

VIII LISA

VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABEREID KÄSITLEVATE LAENUANDMETE ARUANDLUSNÕUDED

Käesolevat lisa kohaldatakse täielike ja standarditud laenuandmete esitamise suhtes varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta vastavalt artiklile 78.

I. LAENUANDMETE ESITAMINE

Asjaomased osapooled peavad esitama laenuandmed eurosüsteemi määratud laenuandmete teabehoidlasse. Laenuandmete teabehoidla avaldab need andmed elektrooniliselt. Määramiseks peavad laenuandmete teabehoidlad vastama kohalduvatele eurosüsteemi nõuetele, sealhulgas mh juurdepääsu, andmete ulatuse, diskrimineerimise keelu, kohase juhtimise struktuuri ja läbipaistvuse osas.

Laenuandmed tuleb esitada iga üksiku tehingu kohta artikli 73 lõike 1 kohaselt vastaval EKP veebisaidil avaldataval laenuandmete vormil, sõltuvalt varaliigist, millega on varaga tagatud väärtpaberid tagatud.

Laenuandmed tuleb esitada vähemalt kord kvartalis, mitte hiljem kui üks kuu pärast asjaomase varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise tähtpäeva. Esitatud andmete puhul ei või kogumi koostamise lõppkuupäev olla varasem kui kaks kuud, st „aruande esitamise kuupäev” miinus „kogumi koostamise lõppkuupäev” peab olema väiksem kui kaks kuud. See „kogumi koostamise lõppkuupäev” on määratletud kui kuupäev, mil vastava aruande tarvis on fikseeritud alusvara hetkeseis.

Selleks et tagada punktides 2 ja 3 sätestatud nõuetest kinnipidamine, teostab laenuandmete teabehoidla uute ja ajakohastatud laenuandmete aruannete automaatset kooskõla ja täpsuse kontrolli iga tehingu osas.

II. NÕUTAV DETAILSUSE TASE

Alates varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate konkreetsete varaliikide laenuandmeid puudutavate aruandlusnõuete kohaldamise algusest vastavalt Euroopa keskpanga (EKP) veebilehel määratletule, tuleb varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse saamiseks või säilitamiseks esitada üksikasjalikud laenuandmed.

Kolme kuu jooksul peavad varaga tagatud väärtpaberid saavutama kohustusliku miinimumtasemega kooskõla, mida hinnatakse teabe kättesaadavuse põhjal, eelkõige laenuandmete aruandlusvormi konkreetsetel andmeväljadel.

Puuduvate andmetega väljade jaoks saab laenuandmete vormil kasutada kuut puuduvate andmete väärtust (andmed puuduvad, no data, ND), mis tuleb täita alati, kui konkreetseid andmeid ei saa laenuandmete vormil esitada. Seitsmes väärtus ND on kohaldatav ainult ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud väärtpaberite (CMBS) laenuandmete vormil.

Tabel 1

ND väärtuste selgitus

Väärtus „andmed puuduvad”	Selgitus
ND1	Andmeid ei koguta, kuna see ei ole laenuandmise tingimustega nõutav
ND2	Andmeid kogutakse protsessis, kuid ei sisestata aruandlussüsteemi lõpetamisel
ND3	Andmeid kogutakse protsessis, kuid need sisestatakse muus aruandlussüsteemis
ND4	Andmeid kogutakse, kuid need muutuvad kättesaadavaks alates AAAA-KK
ND5	Ei ole asjakohane
ND6	Ei ole asjaomases õigussüsteemis kohaldatav
ND7	Ainult CMBS laenude jaoks, mille väärtus jääb alla 500 000 euro, st kogu kommertslaenu jääk selle algatamisel

III. ÜLEMINEKUPERIOOD

Järgmist üheksakuulist üleminekuperioodi kohaldatakse kõikide varaga tagatud väärtpaberite suhtes, olenevalt kuupäevast, mida konkreetse varaliigi puhul laenuandmete aruandlusnõuete puhul kohaldatakse:

a)	nõuete kohaldamise algusele järgneva kolme kuu jooksul (esimene kvartal), tuleb laenuandmed esitada, kuid puuduvad piirangud väärtusi ND1 kuni ND7 sisaldavate kohustuslike väljade arvule;

alates neljanda kuu algusest kuni kuuenda kuu lõpuni (teine kvartal) ei või väärtust ND1 väärtust sisaldavate kohustuslike väljade arv ületada 30 % kohustuslike väljade koguarvust ning väärtusi ND2, ND3 või ND4 sisaldavate kohustuslike väljade arv ei või ületada 40 % kohustuslike väljade koguarvust;

c)	alates seitsmenda kuu algusest kuni üheksanda kuu lõpuni (kolmas kvartal) ei või väärtust ND1 sisaldavate kohustuslike väljade arv ületada 10 % kohustuslike väljade koguarvust ning väärtusi ND2, ND3 või ND4 sisaldavate kohustuslike väljade arv ei või ületada 20 % kohustuslike väljade koguarvust;

d)	üheksakuulise üleminekuperioodi lõppedes ei või laenuandmete kohustuslikel väljadel esineda tehingu kohta väärtusi ND1, ND2, ND3 või ND4.

Laenuandmete teabehoidla kohaldab neid lävesid ja annab iga esitatud varaga tagatud väärtpaberi tehingu ja laenuandmete töötlemisele tulemusväärtuse.

Tulemusväärtus kajastab väärtust ND1 sisaldavate kohustuslike väljade arvu ja väärtusi ND2, ND3 või ND4 sisaldavate kohustuslike väljade arvu, mida võrreldakse iga kord kohustuslike väljade koguarvuga. Selles osas võib väärtusi ND5, ND6 ja ND7 kasutada ainult siis, kui vastavad andmeväljad laenuandmete aruandlusvormil seda lubavad. Kahe läve kombineerimine annab järgmised laenuandmete tulemusväärtuste astmed.

Tabel 2

Laenuandmete tulemusväärtused

Tulemusväärtuse maatriks		ND1 väljad
Tulemusväärtuse maatriks		0	≤ 10 %	≤ 30 %	> 30 %
ND2 või ND3 või ND4	0	A1	B1	C1	D1
	≤ 20 %	A2	B2	C2	D2
	≤ 40 %	A3	B3	C3	D3
	> 40 %	A4	B4	C4	D4

Kooskõlas eespool sätestatud üleminekuperioodiga peab tulemusväärtus igas kvartalis paranema järgmiselt:

Tabel 3

Tulemusväärtus

Ajakava	Tulemusväärtus (kõlblikkuse arvestus)
Esimene kvartal	(tulemusväärtust ei kohaldata)
Teine kvartal	C3 (miinimum)
Kolmas kvartal	B2 (miinimum)
Alates neljandast kvartalist	A1

IX LISA

EUROSÜSTEEMI KREDIIDIHINDAMISRAAMISTIKU TULEMUSSEIRE

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire raames võrreldakse igal aastal iga krediidihindamissüsteemi osas tagasivaatelist järgmisi näitajaid:

täheldatud kohustuste täitmata jätmise määrad kõikide krediidihindamissüsteemi poolt hinnatud kõlblike üksuste ja instrumentide osas, kui need üksused ja instrumendid on koondatud staatilistesse kogumitesse teatavate omaduste põhjal, näiteks reiting, varaliik, tööstussektor, krediidikvaliteedi hinnangu mudel; ning

b)	kohustuste rikkumise suurim esinemistõenäosus, mis on seotud eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala vastava krediidikvaliteedi astmega.

Protsessi esimese osana koostab krediidihindamissüsteemi pakkuja igal aastal nende krediidikvaliteedi hinnanguga üksuste ja instrumentide nimekirja, mille krediidihinnang vastab eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele vaatlusperioodi alguses. Seejärel esitab krediidihindamissüsteemi pakkuja nimekirja eurosüsteemile, kasutades eurosüsteemi vormi ja täites lahtrid identifitseerimise, liigi ja krediidihinnangu kohta.

Protsessi teine osa toimub 12-kuulise vaatlusperioodi lõpus. Krediidihindamissüsteemi pakkuja ajakohastab nimekirjas olevate üksuste ja instrumentide tulemuslikkuse andmed. Eurosüsteemil on õigus nõuda tulemusseire teostamiseks mis tahes täiendavat teavet.

Staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise aastamäära kasutatakse sisendina eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tulemusseires, mis hõlmab aastareeglit ja mitme perioodi kokkuvõtet.

Staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise määra ja vastava krediidikvaliteedi astme kohustuste rikkumise suurima esinemistõenäosuse märkimisväärse lahknevuse korral ühe ja/või mitme aasta lõikes konsulteerib eurosüsteem krediidihindamissüsteemi pakkujaga, et analüüsida selle lahknevuse põhjuseid.

X LISA

VÄÄRTUSKÄRBETE TASEMED

Tabel 1

Kõlblikele turukõlblikele varadele kohaldatavate väärtuskärbete tasemed

		Väärtuskärbete liigid
Krediidi kvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (2)	I liik		II liik (1)		III liik (1)		IV liik (1)		V liik (1)
Krediidi kvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (2)	fikseeritud kupongimäär	null kupongimäär	fikseeritud kupongimäär	null- kupongimäär	fikseeritud kupongimäär	null- kupongimäär	fikseeritud kupongimäär	null- kupongimäär
Astmed 1 ja 2	[0, 1)	0,5	0,5	1,0	1,0	1,0	1,0	6,5	6,5	10,0
	[1, 3)	1,0	2,0	1,5	2,5	2,0	3,0	8,5	9,0
	[3, 5)	1,5	2,5	2,5	3,5	3,0	4,5	11,0	11,5
	[5, 7)	2,0	3,0	3,5	4,5	4,5	6,0	12,5	13,5
	[7, 10)	3,0	4,0	4,5	6,5	6,0	8,0	14,0	15,5
	[10, ∞)	5,0	7,0	8,0	10,5	9,0	13,0	17,0	22,5
		Väärtuskärbete liigid
Krediidi kvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (2)	I liik		II liik (1)		III liik (1)		IV liik (1)		V liik (1)
Krediidi kvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (2)	fikseeritud kupongimäär	null kupongimäär	fikseeritud kupongimäär	null- kupongimäär	fikseeritud kupongimäär	null- kupongimäär	fikseeritud kupongimäär	null- kupongimäär
Aste 3	[0, 1)	6,0	6,0	7,0	7,0	8,0	8,0	13,0	13,0	Mittekõlblikud
	[1, 3)	7,0	8,0	10,0	14,5	15,0	16,5	24,5	26,5
	[3, 5)	9,0	10,0	15,5	20,5	22,5	25,0	32,5	36,5
	[5, 7)	10,0	11,5	16,0	22,0	26,0	30,0	36,0	40,0
	[7, 10)	11,5	13,0	18,5	27,5	27,0	32,5	37,0	42,5
	[10, ∞)	13,0	16,0	22,5	33,0	27,5	35,0	37,5	44,0

Tabel 2

Fikseeritud intressimaksetega krediidinõuetele kohaldatavate väärtuskärbete tasemed

		Hindamismetoodika
Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (3)	Fikseeritud intressimakse ja riikide keskpankade (RKP) määratud teoreetilisel summal põhinev hindlus	Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud tasumata summal põhinev hindlus
Astmed 1 ja 2	[0, 1)	10,0	12,0
	[1, 3)	12,0	16,0
	[3, 5)	14,0	21,0
	[5, 7)	17,0	27,0
	[7, 10)	22,0	35,0
	[10, ∞)	30,0	45,0
		Hindamismetoodika
Krediidikvaliteet	Järelejäänud tähtaeg (aastates) (3)	Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud teoreetilisel summal põhinev hindlus	Fikseeritud intressimakse ja RKP määratud tasumata summal põhinev hindlus
Aste 3	[0, 1)	17,0	19,0
	[1, 3)	29,0	34,0
	[3, 5)	37,0	46,0
	[5, 7)	39,0	52,0
	[7, 10)	40,0	58,0
	[10, ∞)	42,0	65,0

(1)

Märkus: varaga tagatud väärtpaberitele, tagatud võlakirjadele ning krediidiasutuste emiteeritud tagamata võlainstrumentidele võib kohaldada täiendavat väärtuskärbet vastavalt neljanda osa sätetele.

(2) „[0, 1 )”tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta; „[1, 3)” tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või rohkem ning alla kolme aasta; „[3, 5)” tähistab järelejäänud tähtaega kolm aastat või rohkem ning alla viie aasta jne.

(3) „[0, 1)” tähistab järelejäänud tähtaega alla ühe aasta; „[1, 3)” tähistab järelejäänud tähtaega üks aasta või rohkem ning alla kolme aasta; „[3, 5)” tähistab järelejäänud tähtaega kolm aastat või rohkem ning alla viie aasta jne.

XI LISA

VÄÄRTPABERIVORMID

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas 13. juunil 2006 uute üleilmsete võlakirjade (NGN) kriteeriumid rahvusvahelistele esitajavõlakirjadele, mis on eurosüsteemi krediidioperatsioonide kõlblikuks tagatiseks alates 1. jaanuarist 2007. EKP teatas 22. oktoobril 2008, et pärast 30. septembrit 2010 üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad on eurosüsteemi krediidioperatsioonides kõlblikuks tagatiseks, kui kasutatakse rahvusvaheliste võlaväärtpaberite uut turvastruktuuri (NSS).

Järgmises tabelis on kokku võetud väärtpaberite eri vormide kõlblikkuseeskirjad koos uute üleilmsete võlakirjade kriteeriumitega.

Tabel 1

Eri väärtpaberivormide kõlblikkuseeskirjad

Üleilmne/individuaalne	Esitaja/registreeritud	NGN/tavaline üleilmne võlakiri (CGN)	NGN/NSS puhul, kas ühine hoiuasutus (CSK) on ICSD (1)?	Kõlblik?
Üleilmne	Esitaja	NGN	Jah	Jah
Üleilmne	Esitaja	NGN	Ei	Ei
Üleilmne	Esitaja	CGN	Ei kohaldu	Ei, ent enne 1. jaanuari 2007 emiteeritud väärtpaberite suhtes kohaldatakse varasemaid nõudeid, samuti jätkuemissioonide suhtes pärast 1. jaanuarit 2007, kui ISINid on vahetatavad.
Üleilmne	Registreeritud	CGN	Ei kohaldu	Pärast 30. septembrit 2010 selle struktuuri kohaselt emiteeritud võlakirjad ei ole enam kõlblikud.
Üleilmne	Registreeritud	NSS	Jah	Jah
Üleilmne	Registreeritud	NSS	Ei	Ei
Individuaalne	Esitaja	Ei kohaldu	Ei kohaldu	Pärast 30. septembrit 2010 selle struktuuri kohaselt emiteeritud võlakirjad ei ole enam kõlblikud. Kuni 30. septembrini 2010 k.a emiteeritud individuaalsete esitajavõlakirjade suhtes kohaldatakse varasemaid nõudeid kuni nende tähtpäevani.

(1) Või kas see muutuks kohalduvaks positiivselt hinnatud väärtpaberite keskdepositooriumi puhul.

XII LISA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE JA MENETLUSTE NÄITED

Näidete loetelu

Näide 1.

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav pöördtehing likviidsuse lisamiseks

Näide 2.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav pöördtehing likviidsuse lisamiseks

Näide 3.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav Euroopa Keskpanga (EKP) võlasertifikaatide emissioon

Näide 4.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav välisvaluuta vahetustehing likviidsuse vähendamiseks

Näide 5.

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtav välisvaluuta vahetustehing likviidsuse lisamiseks

Näide 6.

Riskiohjemeetmed

I. NÄIDE 1. FIKSEERITUD INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV PÖÖRDTEHING LIKVIIDSUSE LISAMISEKS

EKP otsustab lisada turule likviidsust fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtava pöördtehingu abil.

Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Osapool	Pakkumine (miljonites eurodes)
1. pank	30
2. pank	40
3. pank	70
Kokku	140

EKP otsustab jaotada kokku 105 miljonit eurot.

Jaotuse protsendimäär on järgmine:

Formula

Jaotamine osapoolte vahel toimub järgmiselt:

Osapool	Pakkumine (miljonites eurodes)	Jaotatud summa (miljonites eurodes)
1. pank	30	22,5
2. pank	40	30,0
3. pank	70	52,5
Kokku	140	105,0

II. NÄIDE 2. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV PÖÖRDTEHING LIKVIIDSUSE LISAMISEKS

EKP otsustab lisada turule likviidsust muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtava pöördtehingu abil.

Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Intressimäär (%)	1. pank	2. pank	3. pank	Pakkumised kokku	Kumulatiivsed pakkumised
3,15				0	0
3,10		5	5	10	10
3,09		5	5	10	20
3,08		5	5	10	30
3,07	5	5	10	20	50
3,06	5	10	15	30	80
3,05	10	10	15	35	115
3,04	5	5	5	15	130
3,03	5		10	15	145
Kokku	30	45	70	145

EKP otsustab jaotada 94 miljonit eurot intressi piirmääraga 3,05 %.

Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 3,05 % (sel juhul on kumulatiivne summa 80 miljonit eurot). Intressimäära 3,05 % juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

Formula

Intressi piirmäära juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,4 × 10 = 4

1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 4 = 14

Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	30,0	45,0	70,0	145
Jaotatud summa kokku	14,0	34,0	46,0	94

Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, on osapooltele jaotatavate summade suhtes rakendatav intressimäär 3,05 %.

Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, ei rakendata osapooltele jaotatavate summade suhtes ühtset intressimäära; näiteks 1. pangale määratakse 5 miljonit eurot intressimääraga 3,07 %, 5 miljonit eurot intressimääraga 3,06 % ja 4 miljonit eurot intressimääraga 3,05 %.

III. NÄIDE 3. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV EKP VÕLASERTIFIKAATIDE EMISSIOON

EKP otsustab vähendada turul likviidsust muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel tehtava EKP võlasertifikaatide emissiooni abil.

Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Intressimäär (%)	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
3,00				0	0
3,01	5		5	10	10
3,02	5	5	5	15	25
3,03	5	5	5	15	40
3,04	10	5	10	25	65
3,05	20	40	10	70	135
3,06	5	10	10	25	160
3,08	5		10	15	175
3,10		5		5	180
Kokku	55	70	55	180

EKP otsustab jaotada nominaalsumma 124,5 miljonit eurot intressi piirmääraga 3,05 %.

Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 3,05 % (sel juhul on kumulatiivne summa 65 miljonit eurot). 3,05 % juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

Formula

Intressi piirmäära juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,85 × 20 = 17

1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 5 + 10 + 17 = 42

Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	55,0	70,0	55,0	180,0
Jaotatud summa kokku	42,0	49,0	33,5	124,5

IV. NÄIDE 4. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV VÄLISVALUUTA VAHETUSTEHING LIKVIIDSUSE VÄHENDAMISEKS

EKP otsustab vähendada turul likviidsust ning teeb selleks muutuva intressimääraga pakkumismenetluse alusel euro ja USA dollari välisvaluuta vahetustehingu. (Märkus: euroga kaubeldakse käesolevas näites aažioga.)

Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Kursivahed (× 10 000)	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
6,84				0	0
6,80	5		5	10	10
6,76	5	5	5	15	25
6,71	5	5	5	15	40
6,67	10	10	5	25	65
6,63	25	35	40	100	165
6,58	10	20	10	40	205
6,54	5	10	10	25	230
6,49		5		5	235
Kokku	65	90	80	235

EKP otsustab jaotada 158 miljonit eurot kursivahe piirnoteeringuga 6,63. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 6,63 punkti (sel juhul on kumulatiivne summa 65 miljonit eurot). 6,63 punkti juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

Formula

Piirnoteeringu juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,93 × 25 = 23,25

1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 5 + 10 + 23,25 = 48,25

Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	65,0	90,0	80,0	235,0
Jaotatud summa kokku	48,25	52,55	57,20	158,0

EKP fikseerib operatsiooni tegemiseks euro ja USA dollari vahelise hetkekursi 1,1300 juures.

Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, ostab eurosüsteem operatsiooni alguskuupäeval 158 000 000 eurot ja müüb 178 540 000 USA dollarit. Operatsiooni tähtpäeval müüb eurosüsteem 158 000 000 eurot ja ostab 178 644 754 USA dollarit (forvardkurss on 1,130663 = 1,1300 + 0,000663).

Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, vahetab eurosüsteem euro ja USA dollari summasid järgmises tabelis näidatud viisil:

Hetketehing			Forvardtehing
Vahetuskurss	eurot, ost	USD, müük	Vahetuskurss	eurot, müük	USD, ost
1,1300			1,130684
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130680	10 000 000	11 306 800
1,1300	15 000 000	16 950 000	1,130676	15 000 000	16 960 140
1,1300	15 000 000	16 950 000	1,130671	15 000 000	16 960 065
1,1300	25 000 000	28 250 000	1,130667	25 000 000	28 266 675
1,1300	93 000 000	105 090 000	1,130663	93 000 000	105 151 659
1,1300			1,130658
1,1300			1,130654
1,1300			1,130649
Kokku	158 000 000	178 540 000		158 000 000	178 645 339

V. NÄIDE 5. MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA PAKKUMISMENETLUSE ALUSEL TEHTAV VÄLISVALUUTA VAHETUSTEHING LIKVIIDSUSE LISAMISEKS

EKP otsustab lisada turule likviidsust ning teeb selleks muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena euro ja USA dollari välisvaluuta vahetustehingu. (Märkus: euroga kaubeldakse käesolevas näites aažioga.)

Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

	Summa (miljonites eurodes)
Kursivahed (× 10 000)	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
6,23
6,27	5		5	10	10
6,32	5		5	10	20
6,36	10	5	5	20	40
6,41	10	10	20	40	80
6,45	20	40	20	80	160
6,49	5	20	10	35	195
6,54	5	5	10	20	215
6,58		5		5	220
Kokku	60	85	75	220

EKP otsustab jaotada 197 miljonit eurot kursivahe piirnoteeringuga 6,54. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis jäävad alla 6,54 punkti (sel juhul on kumulatiivne summa 195 miljonit eurot). 6,54 punkti juures on jaotuse protsendimäär järgmine:

Formula

Piirnoteeringu juures 1. pangale jaotatav summa on näiteks:

0,10 × 5 = 0,5

1. pangale jaotatav kogusumma on järgmine:

5 + 5 + 10 + 10 + 20 + 5 + 0,5 = 55,5

Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

	Summa (miljonites eurodes)
Osapooled	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	60,0	85,0	75,0	220
Jaotatud summa kokku	55,5	75,5	66,0	197

EKP fikseerib operatsiooni tegemiseks euro ja USA dollari vahelise hetkekursi 1,1300 juures.

Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, müüb eurosüsteem operatsiooni alguskuupäeval 197 000 000 eurot ja ostab 222 610 000 USA dollarit. Operatsiooni tähtpäeval ostab eurosüsteem 197 000 000 eurot ja müüb 222 738 838 USA dollarit (forvardkurss 1,130654 = 1,1300 + 0,000654).

Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, vahetab eurosüsteem euro ja USA dollari summasid järgmises tabelis näidatud viisil:

Hetketehing			Forvardtehing
Vahetuskurss	eurot, müük	USD, ost	Vahetuskurss	eurot, ost	USD, müük
1,1300			1,130623
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130627	10 000 000	11 306 270
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130632	10 000 000	11 306 320
1,1300	20 000 000	22 600 000	1,130636	20 000 000	22 612 720
1,1300	40 000 000	45 200 000	1,130641	40 000 000	45 225 640
1,1300	80 000 000	90 400 000	1,130645	80 000 000	90 451 600
1,1300	35 000 000	39 550 000	1,130649	35 000 000	39 572 715
1,1300	2 000 000	2 260 000	1,130654	2 000 000	2 261 308
1,1300			1,130658
Kokku	197 000 000	222 610 000		197 000 000	222 736 573

VI. NÄIDE 6. RISKIOHJEMEETMED

Käesolev näide illustreerib eurosüsteemi krediidioperatsioonides mobiliseeritud tagatisvara suhtes kohaldatavat riskiohjeraamistikku. See põhineb eeldusel, et lisatagatise nõude esitamise vajalikkuse arvutamisel võetakse arvesse antud likviidsuselt kogunenud intressi ning nõude esitamise lävi on 0,5 % antud likviidsusest. Näite aluseks on eeldus, et osapool osaleb järgmistes eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides:

a)	30. juulil 2014 algav ja 6. augustil 2014 lõppev põhiline refinantseerimisoperatsioon, milles osapoolele jaotatakse 50 miljonit eurot intressimääraga 0,15 %;

b)	31. juulil 2014 algav ja 23. oktoobril 2014 lõppev pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, milles osapoolele jaotatakse 45 miljonit eurot intressimääraga 0,15 %;

c)	6. augustil 2014 algav ja 13. augustil 2014 lõppev põhiline refinantseerimisoperatsioon, milles osapoolele jaotatakse 35 miljonit eurot intressimääraga 0,15 %.

Tabelis 1 kirjeldatakse turukõlblikke varasid, mille osapool on mobiliseerinud nimetatud operatsioonide katteks.

Tabel 1

Tehingutes mobiliseeritud turukõlblikud varad

Omadused
Nimi	Vara klass	Tähtpäev	Kupongimäär	Kupongi sagedus	Järelejäänud tähtaeg	Väärtuskärbe
Vara A	Jumbo-tüüpi tagatud pangavõlakiri	30.8.2018	Fikseeritud määraga	6 kuud	4 aastat	2,50 %
Vara B	Keskvalitsuse võlakiri	19.11.2018	Muutuva määraga	12 kuud	4 aastat	0,50 %
Vara C	Äriühingu võlakiri	12.5.2025	Nullmääraga		> 10 aastat	13,00 %
Hinnad protsentides (sh kogunenud intress) (1)
30.7.2014	31.7.2014	1.8.2014	4.8.2014	5.8.2014	6.8.2014	7.8.2014
101,61	101,21	99,50	99,97	99,73	100,01	100,12
	98,12	97,95	98,15	98,56	98,59	98,57
					53,71	53,62

MÄRGISTATUD TAGATISTE HALDUSSÜSTEEM

Eeldatakse, et tehinguid tehakse riigi keskpangaga (RKP), mis kasutab süsteemi, milles alusvara märgistatakse iga tehingu puhul. Mobiliseeritud tagatisvara hinnatakse iga päev. Riskiohjeraamistikku võib kirjeldada järgmiselt (vt ka tabel 2 allpool):

30. juulil 2014 sõlmib osapool tagasiostutehingu RKPga, kes ostab 50,6 miljoni euro eest vara A. Vara A on fikseeritud kupongimääraga jumbo-tüüpi tagatud pangavõlakiri, mille tähtpäev on 30. august 2018 ning millele on määratud krediidikvaliteedi astmed 1–2. Seega on selle järelejäänud tähtaeg neli aastat, mis eeldab 2,5 % suurust väärtuskärbet. Kõnealusel päeval on vara A turuhind vaadeldaval turul 101,61 %, mis hõlmab kogunenud kupongiintressi. Osapool peab esitama sellises koguses vara A, et pärast 2,5 % suurust väärtuskärbet oleks selle väärtus suurem kui jaotatud 50 miljonit eurot. Seega esitab osapool vara A nimiväärtusega 50,6 miljonit eurot, mille kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval on 50 129 294 eurot.

31. juulil 2014 teeb osapool tagasiostutehingu RKPga, kes ostab 21 miljoni euro eest vara A (turuhind 101,21 %, väärtuskärbe 2,5 %) ja 25 miljoni euro eest vara B (turuhind 98,02 %). Vara B on muutuva kupongimaksemääraga keskvalitsuse võlakiri, millele on määratud krediidikvaliteedi astmed 1–2, mille suhtes rakendatakse 0,5 % suurust väärtuskärbet. Vara A ja vara B kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval on 45 130 098 eurot, mis on seega rohkem kui nõutav 45 000 000 eurot.

31. juulil 2014 hinnatakse 30. juulil 2014 algatatud põhilise refinantseerimisoperatsiooni alusvara ümber. 101,21 % suuruse turuhinna juures jääb vara A väärtuskärpega kohandatud turuväärtus ikkagi nõude esitamise läve alam- ja ülempiiridesse. Sellest tulenevalt leitakse, et algselt mobiliseeritud tagatis katab nii algselt antud likviidsuse summa kui ka kogunenud intressi summas 208 eurot.

1. augustil 2014 hinnatakse alusvara ümber: vara A turuhind on 99,50 % ja vara B turuhind on 97,95 %. 30. juulil 2014 alanud põhiliselt refinantseerimisoperatsioonilt kogunenud intress on 417 eurot ning 31. juulil 2014 alanud pikemaajaliselt refinantseerimisoperatsioonilt kogunenud intress 188 eurot. Seetõttu jääb vara A kohandatud turuväärtus esimese tehingu puhul 912 092 euro võrra tehingu tagatavast summast (s.o antud likviidsus pluss kogunenud intress) allapoole, kuid ka allapoole nõude esitamise läve alampiiri, milleks on 49 750 415 eurot. Osapool esitab vara A nimiväärtusega 950 000 eurot, millega pärast 2,5 % suuruse väärtuskärpe mahaarvamist 99,50 % suurusel turuväärtusel põhinevast hinnast taastatakse piisav tagatis. RKPd võivad nõuda lisatagatise esitamist pigem sularahas kui väärtpaberites.

Lisatagatise nõue on vajalik ka teise tehingu puhul, kuna kõnealuses tehingus kasutatud alusvara kohandatud turuväärtus (44 737 688 eurot) jääb nõude esitamise läve alampiirist (44 775 187 eurot) allapoole. Seetõttu esitab osapool vara B summas 270 000 eurot kohandatud turuväärtusega 263 143 eurot.

5.	4. ja 5. augustil 2014 hinnatakse alusvara ümber ning see ei too 30. ja 31. juulil 2014 sõlmitud tehingute suhtes kaasa lisatagatise nõudeid

6. augustil 2014 maksab osapool tagasi 30. juulil 2014 alustatud põhilise refinantseerimisoperatsiooni alusel antud likviidsuse, k.a kogunenud intressi summas 1 458 eurot. RKP tagastab vara A nimiväärtusega 51 550 000 eurot.

Samal päeval sõlmib osapool uue tagasiostutehingu RKPga, kes ostab vara C nimiväärtusega 75 miljonit eurot. Et vara C puhul on tegemist äriühingu nullkupongiga võlakirjadega, mille järelejäänud tähtaeg on üle kümne aasta ja millele on määratud krediidikvaliteediastmed 1–2, mille suhtes on vaja rakendada 13 % suurust väärtuskärbet, on väärtuskärpega kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval 35 045 775 eurot. 31. juulil 2014 alustatud pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni alusvarade ümberhindamisel ilmneb, et pakutud varade kohandatud turuväärtus ületab nõude esitamise läve ülempiiri, mistõttu RKP peab tagastama osapoolele vara B nimiväärtusega 262 000 eurot. Kui RKP pidi maksma osapoolele tagatist seoses teise tehinguga, võib sellise tagatise teatavatel juhtudel tasaarveldada tagatisega, mida osapool maksab liikmesriigi keskpangale seoses esimese tehinguga. Selle tulemusena toimuks vaid üks tagatise arveldamine.

KOONDTAGATISTE HALDUSSÜSTEEM

Teiseks eeldatakse, et tehinguid tehakse RKPga, kes kasutab koondtagatiste haldussüsteemi. Osapoole kasutatavate koondtagatiste hulka kuuluvaid varasid ei märgistata konkreetsete tehingute jaoks.

Tehingute jada käesolevas näites on sama, mis eespool kirjeldatud märgistatud tagatiste haldussüsteemi näites. Peamine erinevus seisneb selles, et ümberhindamispäevadel peab kõigi koondatud tagatiste kohandatud turuväärtus katma kõigi osapoole ja RKP vahel pooleli olevate operatsioonide kogusumma. Käesolevas näites on 1. augustil 2014 tekkiv 1 174 592 euro suurune lisatagatise nõue identne märgistatud tagatiste haldussüsteemi näites kirjeldatud lisatagatise nõudega. Osapool esitab vara A nimiväärtusega 1 300 000 eurot, millega pärast 2,5 % suuruse väärtuskärpe mahaarvamist 99,50 % suuruse turuväärtusega hinnast taastatakse piisav tagatis.

Lisaks võib osapool 6. augustil 2014, mil saabub 30. juulil 2014 alanud põhilise refinantseerimisoperatsiooni tähtpäev, hoida varasid oma koondtagatiskontol. Vara võib ka teise vara vastu vahetada, nagu selgub näitest, kus vara A nimiväärtusega 51,9 miljonit eurot asendatakse varaga C, mille nimiväärtus on 75,5 miljonit eurot, et katta kõikide refinantseerimisoperatsioonide alusel pakutud likviidsust ja kogunenud intressi.

3.	Riskiohjeraamistikku koondtagatiste haldussüsteemi puhul kirjeldab tabel 3.

Tabel 2

Märgistatud tagatiste haldussüsteem

Kuupäev	Lõpetamata tehingud	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Intressimäär	Lisatav likviidsus	Kogunenud intress	Kaetav kogusumma	Nõude esitamise läve alampiir	Nõude esitamise läve ülempiir	Kohandatud turuväärtus	Lisatagatise nõue
30.7.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	—	50 000 000	49 750 000	50 250 000	50 129 294	—
31.7.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	208	50 000 208	49 750 207	50 250 209	49 931 954	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	—	45 000 000	44 775 000	45 225 000	45 130 098	—
1.8.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	417	50 000 417	49 750 415	50 250 419	49 088 325	– 912 092
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	188	45 000 188	44 775 187	45 225 188	44 737 688	– 262 500
4.8.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	1 042	50 001 042	49 751 036	50 251 047	50 246 172	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	750	45 000 750	44 775 746	45 225 754	45 147 350	—
5.8.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	1 250	50 001 250	49 751 244	50 251 256	50 125 545	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	938	45 000 938	44 775 933	45 225 942	45 201 299	—
6.8.2014	Põhiline refinantseerimine	6.8.2014	13.8.2014	0,15	35 000 000	—	35 000 000	34 825 000	35 175 000	35 045 775	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	1 125	45 001 125	44 776 119	45 226 131	45 266 172	265 047
7.8.2014	Põhiline refinantseerimine	6.8.2014	13.8.2014	0,15	35 000 000	146	35 000 146	34 825 145	35 175 147	34 987 050	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	1 313	45 001 313	44 776 306	45 226 319	45 026 704	—

Tabel 3

Koondtagatiste haldussüsteem

Kuupäev	Lõpetamata tehingud	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Intressimäär	Lisatav likviidsus	Kogunenud intress	Kaetav kogusumma	Nõude esitamise läve alampiir (2)	Nõude esitamise läve ülempiir (3)	Kohandatud turuväärtus	Lisatagatise nõue
30.7.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	—	50 000 000	49 750 000	Ei kohaldu	50 129 294	—
31.7.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	208	95 000 208	94 525 207	Ei kohaldu	95 062 051	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	—
1.8.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	417	95 000 604	94 525 601	Ei kohaldu	93 826 013	– 1 174 592
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	188
4.8.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	1 042	95 001 792	94 526 783	Ei kohaldu	95 470 989	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	750
5.8.2014	Põhiline refinantseerimine	30.7.2014	6.8.2014	0,15	50 000 000	1 250	95 002 188	94 527 177	Ei kohaldu	95 402 391	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	938
6.8.2014	Põhiline refinantseerimine	6.8.2014	13.8.2014	0,15	35 000 000	—	80 001 125	79 601 119	Ei kohaldu	80 280 724	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	1 125
7.8.2014	Põhiline refinantseerimine	6.8.2014	13.8.2014	0,15	35 000 000	146	80 001 458	79 601 451	Ei kohaldu	80 239 155	—
30.7.2014	Pikemaajaline refinantseerimine	31.7.2014	29.10.2014	0,15	45 000 000	1 313

(1) Konkreetse hindamispäeva kohta esitatud hinnad vastavad kõnealusele hindamispäevale eelneva tööpäeva kõige tüüpilisemale hinnale.

(2) Koondtagatiste haldussüsteemis tähendab nõude esitamise läve alampiir nõude esitamise madalaimat läve. Praktikas nõuab enamik RKPsid lisatagatist, kui koondtagatiste väärtuskärpega kohandatud turuväärtus langeb allapoole kaetavat koguväärtust.

(3) Koondtagatiste haldussüsteemis ei ole nõude esitamise läve ülempiiril tähtsust, sest osapool püüab pidevalt hoida ülemäärast tagatist, et vältida operatiivtehinguid.

XIII LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev suunis	Suunis EKP/2011/14	Otsus EKP/2013/6	Otsus EKP/2013/35	Otsus EKP/2014/23
Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikkel 1
Artikli 1 lõige 3	Sissejuhatus
Artikli 1 lõige 4	Jagu 1.6
Artikli 1 lõige 5			Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1	2. liide
Artikli 2 lõige 2	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 3	2. liide
Artikli 2 lõige 4	Jagu 5.2.1, 2. liide
Artikli 2 lõige 5	2. liide
Artikli 2 lõige 6	II lisa, II jagu
Artikli 2 lõige 7	2. liide
Artikli 2 lõige 8	Jagu 3.1.1.2
Artikli 2 lõige 9	2. liide
Artikli 2 lõige 10
Artikli 2 lõige 11	2. liide
Artikli 2 lõige 12
Artikli 2 lõige 13	Jagu 6.2.2.1
Artikli 2 lõige 14	2. liide
Artikli 2 lõige 15	2. liide
Artikli 2 lõige 16	Jagu 6.6
Artikli 2 lõige 17	2. liide
Artikli 2 lõige 18	2. liide
Artikli 2 lõige 19	II lisa, punkt 20
Artikli 2 lõige 20	2. liide
Artikli 2 lõige 21	2. liide
Artikli 2 lõige 22	2. liide
Artikli 2 lõige 23
Artikli 2 lõige 24	2. liide
Artikli 2 lõige 25
Artikli 2 lõige 26	2. liide
Artikli 2 lõige 27			Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkti ii alapunkt d
Artikli 2 lõige 28			Artikkel 10
Artikli 2 lõige 29	2. liide
Artikli 2 lõige 30	Jagu 4.1.3, 2. liide
Artikli 2 lõige 31
Artikli 2 lõige 32
Artikli 2 lõige 33
Artikli 2 lõige 34	2. liide
Artikli 2 lõige 35
Artikli 2 lõige 36	2. liide
Artikli 2 lõige 37
Artikli 2 lõige 38	Jagu 5.1.1.3, 2. liide
Artikli 2 lõige 39	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 40	Jaod 3.4.1, 3.4.2, 2. liide
Artikli 2 lõige 41	Jagu 6.6.1
Artikli 2 lõige 42
Artikli 2 lõige 43
Artikli 2 lõige 44
Artikli 2 lõige 45	2. liide
Artikli 2 lõige 46	2. liide
Artikli 2 lõige 47
Artikli 2 lõige 48	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 49
Artikli 2 lõige 50	2. liide
Artikli 2 lõige 51	2. liide
Artikli 2 lõige 52	2. liide
Artikli 2 lõige 53	2. liide
Artikli 2 lõige 54	2. liide
Artikli 2 lõige 55	2. liide
Artikli 2 lõige 56	2. liide
Artikli 2 lõige 57
Artikli 2 lõige 58	2. liide
Artikli 2 lõige 59
Artikli 2 lõige 60	2. liide
Artikli 2 lõige 61
Artikli 2 lõige 62
Artikli 2 lõige 63
Artikli 2 lõige 64	Jagu 5.1.5.4, 2. liide
Artikli 2 lõige 65
Artikli 2 lõige 66	2. liide
Artikli 2 lõige 67	2. liide
Artikli 2 lõige 68
Artikli 2 lõige 69	Jagu 6.2.1.3
Artikli 2 lõige 70	Jagu 6.2.2
Artikli 2 lõige 71	Jagu 6.4.2
Artikli 2 lõige 72	Jaod 3.2.1, 3.2.2, 2. liide
Artikli 2 lõige 73	2. liide
Artikli 2 lõige 74
Artikli 2 lõige 75
Artikli 2 lõige 76	2. liide
Artikli 2 lõige 77	Jagu 3.1.1.2, 2. liide
Artikli 2 lõige 78	2. liide
Artikli 2 lõige 79	2. liide
Artikli 2 lõige 80	Jagu 3.1.1.1
Artikli 2 lõige 81	2. liide
Artikli 2 lõige 82	2. liide
Artikli 2 lõige 83	2. liide
Artikli 2 lõige 84	Jagu 5.1.5.4, 2. liide
Artikli 2 lõige 85
Artikli 2 lõige 86	2. liide
Artikli 2 lõige 87	2. liide
Artikli 2 lõige 88
Artikli 2 lõige 89	Jagu 3.4.3
Artikli 2 lõige 90
Artikli 2 lõige 91	2. liide
Artikli 2 lõige 92	2. liide
Artikli 2 lõige 93
Artikli 2 lõige 94	2. liide
Artikli 2 lõige 95
Artikli 2 lõige 96
Artikli 2 lõige 97	Taustinfo 7, 2. liide
Artikli 2 lõige 98	2. liide
Artikli 2 lõige 99	Jagu 5.1.1.3, 2. liide
Artikli 2 lõige 100
Artikli 3 lõige 1	Jagu 1.3
Artikli 3 lõige 2
Artikli 4
Artikli 5 lõige 1	Peatüki 3 preambul
Artikli 5 lõige 2	Peatüki 3 preambul
Artikli 5 lõige 3	Peatüki 3 preambul, jagu 1.3.3
Artikli 5 lõige 4	Peatüki 3 preambul, jaod 1.3.3, 3.1.5
Artikli 5 lõige 5	Jagu 1.3.1
Artikli 6 lõige 1	Jagu 3.1.1.1
Artikli 6 lõige 2	Jagu 3.1.2
Artikli 6 lõige 3
Artikli 6 lõige 4
Artikli 6 lõige 5
Artikli 6 lõige 6
Artikli 7 lõige 1	Jagu 3.1.1.1
Artikli 7 lõige 2	Jagu 3.1.3
Artikli 7 lõige 3
Artikli 7 lõige 4
Artikli 7 lõige 5
Artikli 7 lõige 6	Jagu 3.1.3
Artikli 8 lõige 1	Jagu 3.1.4
Artikli 8 lõige 2	Jagu 3.1.4
Artikli 8 lõige 3	Jaod 5.1.2.3, 5.2.5
Artikli 8 lõige 4	Jagu 3.1.4
Artikli 9 lõige 1	Jagu 3.1.5
Artikli 9 lõige 2	Jagu 3.1.5
Artikli 9 lõige 3	Jagu 3.1.4
Artikli 10 lõige 1
Artikli 10 lõige 2	II lisa
Artikli 10 lõige 3
Artikli 10 lõige 4
Artikli 10 lõige 5	Jagu 6.1
Artikli 11 lõige 1	Jagu 3.4.1
Artikli 11 lõige 2	II lisa
Artikli 11 lõige 3	Jagu 3.4.3
Artikli 11 lõige 4	Jagu 3.4.3
Artikli 11 lõige 5	Jagu 3.4.4
Artikli 11 lõige 6
Artikli 12 lõige 1	Jagu 3.5.1
Artikli 12 lõige 2	Jagu 3.5.2
Artikli 12 lõige 3				Artikkel 1
Artikli 12 lõige 4	Jagu 3.5.3
Artikli 12 lõige 5	Jagu 3.1.3
Artikli 12 lõige 6	Jagu 3.5
Artikli 12 lõige 7
Artikli 13 lõige 1	Jagu 3.3.2
Artikli 13 lõige 2	Jagu 3.3.2
Artikli 13 lõige 3	Jagu 3.3.2
Artikli 13 lõige 4	Jagu 3.3.3
Artikli 13 lõige 5	Jagu 3.3.4
Artikli 13 lõige 6
Artikli 14 lõige 1	Jagu 3.2.2
Artikli 14 lõige 2	Jagu 3.2.3
Artikli 14 lõige 3	Jagu 3.2.4
Artikli 14 lõige 4
Artikli 15 lõige 1	Jaod 3.2, 5.1.4
Artikli 15 lõige 2
Artikli 15 lõige 3
Artikli 16 lõige 1	Jagu 2.3
Artikli 16 lõige 2	Jagu 2.3
Artikli 17 lõige 1	2. liide
Artikli 17 lõige 2
Artikli 17 lõige 3	Jaod 4.1.1, 4.2.1
Artikli 17 lõige 4	Jaod 4.1.5, 4.2.5
Artikli 17 lõige 5	Jagu 4.1.5
Artikli 17 lõige 6	Jagu 4.1.4
Artikli 17 lõige 7
Artikli 18 lõige 1	Jaod 4.1.1, 4.1.2
Artikli 18 lõige 2	Jagu 4.1.2
Artikli 18 lõige 3	Jagu 4.1.3
Artikli 18 lõige 4	Jagu 4.1.3
Artikli 19 lõige 1	Jagu 4.1.3
Artikli 19 lõige 2
Artikli 19 lõige 3
Artikli 19 lõige 4
Artikli 19 lõige 5	Jagu 4.1.3
Artikli 19 lõige 6	Jagu 4.1.3
Artikli 20 lõige 1	Jagu 4.1.4
Artikli 20 lõige 2	Jagu 4.1.4
Artikli 20 lõige 3
Artikli 21 lõige 1	Jagu 4.2.1
Artikli 21 lõige 2				Artikkel 1
Artikli 21 lõige 3	Jagu 4.2.2
Artikli 21 lõige 4	Jagu 4.2.3
Artikli 22 lõige 1	Jagu 4.2.3
Artikli 22 lõige 2	Jagu 4.2.3
Artikli 22 lõige 3	Jagu 4.2.3
Artikli 23 lõige 1	Jagu 4.2.4
Artikli 23 lõige 2	Jagu 4.2.4
Artikli 23 lõige 3
Artikli 24
Artikli 25 lõige 1	Jaod 5.1.1, 5.1.1.3
Artikli 25 lõige 2	Jaod 5.1.1, 5.1.2.3
Artikli 25 lõige 3	Jagu 5.1.1.3
Artikli 26 lõige 1	Jagu 5.1.1.1
Artikli 26 lõige 2	Jagu 5.1.1.1
Artikli 26 lõige 3	Jagu 5.1.1.1
Artikli 26 lõige 4	Jagu 5.1.1.1
Artikli 27 lõige 1	Jagu 5.1.1.2
Artikli 27 lõige 2	Jagu 5.1.1.2
Artikli 27 lõige 3	Jagu 5.1.1.2
Artikli 27 lõige 4	Jagu 5.1.1.2
Artikli 28 lõige 1	Jagu 5.1.2
Artikli 28 lõige 2	Jagu 5.1.2
Artikli 28 lõige 3	Jaod 5.1.2, 5.1.2.3
Artikli 29 lõige 1	Jaod 5.1.2.2–5.1.2.3
Artikli 29 lõige 2	Jaod 5.1.2.2–5.1.2.3
Artikli 30 lõige 1	Jagu 5.1.3.
Artikli 30 lõige 2	Jagu 5.1.3.
Artikli 30 lõige 3
Artikli 30 lõige 4	Jagu 5.1.3.
Artikli 30 lõige 5	Jagu 5.1.3.
Artikli 31 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 31 lõige 2	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 2	Jagu 5.1.1.3
Artikli 32 lõige 3	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 4	Jagu 5.1.1.3
Artikli 32 lõige 5	Jagu 5.1.4
Artikli 32 lõige 6	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 2	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 3	Jagu 5.1.4
Artikli 33 lõige 4	Jagu 5.1.4
Artikli 34 lõige 1	2. liide
Artikli 34 lõige 2	2. liide
Artikli 35 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 35 lõige 2
Artikli 35 lõige 3
Artikli 36 lõige 1	Jagu 5.1.4
Artikli 36 lõige 2
Artikli 36 lõige 3
Artikli 37 lõige 1	Jagu 5.1.5.1
Artikli 37 lõige 2
Artikli 38 lõige 1	Jagu 5.1.5.2
Artikli 38 lõige 2	Jagu 5.1.5.2
Artikli 39 lõige 1	Jagu 5.1.5.2
Artikli 39 lõige 2	Jagu 5.1.5.2
Artikli 40 lõige 1	Jagu 5.1.5.3
Artikli 40 lõige 2
Artikli 41 lõige 1	Jagu 5.1.5.3
Artikli 41 lõige 2
Artikli 42	Jagu 5.1.5.4
Artikli 43 lõige 1	Jagu 5.1.6
Artikli 43 lõige 2	Jagu 5.1.6
Artikli 43 lõige 3	Jagu 5.1.6
Artikli 43 lõige 4
Artikli 44 lõige 1	Jagu 5.2.1
Artikli 44 lõige 2	Jagu 5.2.1
Artikli 45 lõige 1	Jagu 5.2.2
Artikli 45 lõige 2	Jagu 5.2.2
Artikli 45 lõige 3	Jagu 5.2.2
Artikli 46 lõige 1	Jagu 5.2.3
Artikli 46 lõige 2	Jagu 5.2.3
Artikli 46 lõige 3	Jagu 5.2.3
Artikli 47 lõige 1	Jagu 5.2.4
Artikli 47 lõige 2	Jagu 5.2.4
Artikli 48 lõige 1	Jagu 5.2.5
Artikli 48 lõige 2	Jagu 5.2.5
Artikli 49 lõige 1	Jagu 5.3.1
Artikli 49 lõige 2	Jagu 5.3.1
Artikli 50 lõige 1	Jagu 5.3.2
Artikli 50 lõige 2	Jagu 5.3.1
Artikli 51 lõige 1	Jagu 5.3.2
Artikli 51 lõige 2	Jagu 5.3.1
Artikli 51 lõige 3	Jagu 5.3.2
Artikli 52 lõige 1	Jagu 5.3.2
Artikli 52 lõige 2
Artikli 53 lõige 1	Jagu 5.3.1
Artikli 53 lõige 2
Artikli 54 lõige 1	Jagu 7.4.2
Artikli 54 lõige 2				Artikkel 2
Artikli 55	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 1	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 2	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 3	Jagu 2.1
Artikli 56 lõige 4	Jagu 2.1
Artikli 57 lõige 1
Artikli 57 lõige 2	Jagu 2.2
Artikli 57 lõige 3	Jagu 2.2, 3. liide
Artikli 57 lõige 4	Jaod 2.2, 5.2.2
Artikli 57 lõige 5
Artikli 58 lõige 1	Jagu 1.5
Artikli 58 lõige 2	Jaod 1.5, 6.1
Artikli 58 lõige 3
Artikli 58 lõige 4	Jagu 6.4.2
Artikli 58 lõige 5	Jagu 6.1
Artikli 58 lõige 6	Jagu 6.2
Artikli 59 lõige 1	Jagu 6.2.1.2
Artikli 59 lõige 2	Jaod 6.1, 6.3.1
Artikli 59 lõige 3	Jagu 6.3.1
Artikli 59 lõige 4
Artikli 59 lõige 5	Jagu 6.3.1
Artikli 59 lõige 6	Jagu 6.3.1
Artikli 59 lõige 7	Jagu 6.3.1
Artikli 60
Artikli 61 lõige 1	Jagu 6.2
Artikli 61 lõige 2	Jagu 6.3.2, EKP/2014/10 lisa
Artikli 62 lõige 1	Jagu 6.2.1.1		Artikli 3 lõige 2
Artikli 62 lõige 2			Artikli 3 lõige 2
Artikli 62 lõige 3			Artikli 3 lõige 2
Artikli 63 lõige 1			Artikli 3 lõige 2
Artikli 63 lõige 2
Artikli 63 lõige 3	Jagu 6.2.1.1		Artikli 3 lõige 3
Artikli 63 lõige 4			Artikli 3 lõige 4
Artikli 63 lõige 5			Artikli 3 lõige 5
Artikli 64	Jagu 6.2.1.1
Artikli 65	Jagu 6.2.1.8
Artikli 66 lõige 1	Jagu 6.2.1.3, EKP/2014/10
Artikli 66 lõige 2	Jagu 6.2.1.3
Artikli 66 lõige 3	Jagu 6.2.1.3
Artikli 67 lõige 1	Jagu 6.2.1.4, EKP/2014/10
Artikli 67 lõige 2
Artikli 68 lõige 1	Jagu 6.2.1.5, EKP/2014/10 lisa
Artikli 68 lõige 2	Jagu 6.2.1.5
Artikli 68 lõige 3	Jagu 6.2.1.5, EKP/2014/10 lisa
Artikli 69 lõige 1	Jagu 6.2.1.6
Artikli 69 lõige 2
Artikli 70 lõige 1	Jagu 6.2.1.7
Artikli 70 lõige 2
Artikli 70 lõige 3
Artikli 70 lõige 4
Artikli 70 lõige 5
Artikli 70 lõige 6
Artikli 71
Artikli 72	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 1	Jagu 6.2.1.1, EKP/2014/10
Artikli 73 lõige 2
Artikli 73 lõige 3	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 4	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 5	Jagu 6.2.1.1
Artikli 73 lõige 6			Artikkel 4
Artikli 73 lõige 7
Artikli 74 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 74 lõige 2	Jagu 6.2.1.1
Artikli 74 lõige 3
Artikli 74 lõige 4	Jagu 6.2.1.1
Artikli 75 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 75 lõige 2	Jagu 6.2.1.1
Artikli 76 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 76 lõige 2
Artikli 77 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 77 lõige 2
Artikli 78 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 78 lõige 2			Artikkel 11
Artikli 79	Jagu 6.2.1.1
Artikli 80 lõige 1	Jagu 6.2.1.1
Artikli 80 lõige 2
Artikli 80 lõige 3
Artikli 80 lõige 4
Artikli 80 lõige 5			Artikli 5 lõige 2
Artikli 81 lõige 1	Jagu 6.2.1
Artikli 81 lõige 2
Artikli 82 lõige 1	Jagu 6.3.1		Artikli 6 lõige 2
Artikli 82 lõige 2	Jagu 6.3.1
Artikli 83			Artikkel 1
Artikli 84			Artikkel 1
Artikli 85
Artikli 86
Artikli 87 lõige 1	Jagu 6.3.2
Artikli 87 lõige 2
Artikli 87 lõige 3	Jagu 6.3.2
Artikli 88 lõige 1	Jagu 6.3.1
Artikli 88 lõige 2
Artikli 89 lõige 1	Jagu 6.2.2.1
Artikli 89 lõige 2
Artikli 89 lõige 3
Artikli 89 lõige 4
Artikli 89 lõige 5
Artikli 90	Jagu 6.2.2.1
Artikli 91	Jagu 6.2.2.1
Artikli 92	Jagu 6.2.2.1
Artikli 93	Jagu 6.2.2.1
Artikli 94	Jagu 6.2.2.1
Artikli 95 lõige 1	Jagu 6.2.2.1
Artikli 95 lõige 2	Jagu 6.2.2.1
Artikli 96 lõige 1	Jagu 6.2.2.1
Artikli 96 lõige 2
Artikli 96 lõige 3
Artikli 97	Jagu 6.2.2.1
Artikli 98	Jagu 6.2.2.1
Artikli 99 lõige 1	Jagu 6.2.3.1
Artikli 99 lõige 2
Artikli 100	7. liide
Artikli 101 lõige 1	7. liide
Artikli 101 lõige 2	7. liide
Artikli 102	7. liide
Artikli 103 lõige 1	7. liide
Artikli 103 lõige 2	7. liide
Artikli 103 lõige 3
Artikli 104 lõige 1	7. liide
Artikli 104 lõige 2	7. liide
Artikli 104 lõige 3
Artikli 104 lõige 4
Artikli 105
Artikli 106	Jagu 6.2.2
Artikli 107 lõige 1	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 2	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 3	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 4	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 5	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 6	Jagu 6.2.2.2
Artikli 107 lõige 7	Jagu 6.2.2.2
Artikli 108	Jaod 6.3.1, 6.2.2.1, 6.3.3.2
Artikli 109 lõige 1	Jagu 6.3.3.1
Artikli 109 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 109 lõige 3	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 1	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 3	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 4	Jagu 6.3.3.1
Artikli 110 lõige 5
Artikli 110 lõige 6
Artikli 110 lõige 7	Jagu 6.3.3.1
Artikli 111 lõige 1	Jagu 6.3.3.1
Artikli 111 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 112	Jagu 6.3.3.2
Artikli 113 lõige 1	Jagu 6.3.2
Artikli 113 lõige 2
Artikli 113 lõige 3
Artikli 114 lõige 1	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 2	Jagu 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 3	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 4	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 114 lõige 5	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 115	Jaod 6.3.2, 6.3.3.1
Artikli 116	Jaod 6.2.1.2, 6.2.2.1
Artikli 117	Jaod 6.2.1.6, 6.2.2.1
Artikli 118 lõige 1
Artikli 119 lõige 1	Jagu 6.3.1
Artikli 119 lõige 2	Jaod 6.3.4.1, 6.3.4
Artikli 119 lõige 3
Artikli 119 lõige 4	Jagu 6.3.4
Artikli 119 lõige 5	Jagu 6.3.5
Artikli 120 lõige 1
Artikli 120 lõige 2
Artikli 120 lõige 3
Artikli 121 lõige 1	Jagu 6.3.4.2
Artikli 121 lõige 2
Artikli 121 lõige 3
Artikli 121 lõige 4
Artikli 122 lõige 1	Jagu 6.3.4.3
Artikli 122 lõige 2
Artikli 122 lõige 3	Jagu 6.3.4.3
Artikli 122 lõige 4
Artikli 122 lõige 5
Artikli 123 lõige 1
Artikli 123 lõige 2
Artikli 123 lõige 3
Artikli 123 lõige 4
Artikli 124 lõige 1	Jagu 6.3.4.4
Artikli 124 lõige 2
Artikli 124 lõige 3
Artikli 124 lõige 4	Jagu 6.3.4.4
Artikli 124 lõige 5	Jagu 6.3.4.4
Artikli 125
Artikli 126 lõige 1	Jagu 6.3.5
Artikli 126 lõige 2	Jagu 6.3.5
Artikli 126 lõige 3
Artikli 126 lõige 4
Artikli 126 lõige 5

Artikli 127 lõige 1	Jagu 6.4.1
Artikli 127 lõige 2	Jagu 6.4.1
Artikli 127 lõige 3	Jagu 6.4.1
Artikli 128 lõige 1	Jagu 6.4.1
Artikli 128 lõige 2	Jagu 6.4.1
Artikli 129 lõige 1	Jagu 6.4.2		Artikli 8 lõige 1
Artikli 129 lõige 2	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 1	Jagu 6.4.2		Artikli 8 lõige 2
Artikli 130 lõige 2			Artikli 8 lõige 3
Artikli 130 lõige 3	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 4			Artikli 8 lõige 4
Artikli 130 lõige 5	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 6	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 7	Jagu 6.4.2
Artikli 130 lõige 8	Jagu 6.4.2
Artikli 131 lõige 1	Jagu 6.4.3.1		Artikli 8 lõige 5
Artikli 131 lõige 2	Jagu 6.4.3.1
Artikli 131 lõige 3	Jagu 6.4.3.1
Artikli 132			Artikli 8 lõige 6
Artikli 133	Jagu 6.4.3.3
Artikli 134	Jaod 6.5, 6.5.1
Artikli 135	Jagu 6.5.2
Artikli 136 lõige 1	Jagu 6.4.2
Artikli 136 lõige 2	Jagu 6.4.2
Artikli 136 lõige 3	Jagu 6.4.2
Artikli 136 lõige 4
Artikli 137 lõige 1	Jagu 6.7
Artikli 137 lõige 2	Jagu 6.7
Artikli 137 lõige 3	Jagu 6.7
Artikli 138 lõige 1	Jagu 6.2.3.2
Artikli 138 lõige 2
Artikli 138 lõige 3	Jagu 6.2.3.2
Artikli 139 lõige 1		Artikli 1 lõige 1
Artikli 139 lõige 2
Artikli 140	Jagu 6.3.2.3
Artikli 141 lõige 1	Jagu 6.4.2
Artikli 141 lõige 2
Artikli 141 lõige 3	Jagu 6.2.3.2
Artikli 142 lõige 1
Artikli 142 lõige 2
Artikli 142 lõige 3
Artikli 142 lõige 4
Artikli 143 lõige 1
Artikli 143 lõige 2	Jagu 6.2.3.2
Artikli 143 lõige 3
Artikli 144	Jagu 6.2.3
Artikli 145 lõige 1	Jagu 6.2.3.2
Artikli 145 lõige 2	Jagu 6.2.3.2
Artikli 145 lõige 3	Jagu 6.2.3.2
Artikli 145 lõige 4	6. liide
Artikli 146
Artikli 147	Jagu 6.2.3.2
Artikli 148 lõige 1	Jagu 6.6
Artikli 148 lõige 2	Jagu 6.6
Artikli 148 lõige 3	Jagu 6.6.1
Artikli 148 lõige 4
Artikli 148 lõige 5
Artikli 148 lõige 6
Artikli 149 lõige 1	Jagu 6.6
Artikli 149 lõige 2	Jaod 6.6, 6.6.2
Artikli 150 lõige 1	Jagu 6.6.2
Artikli 150 lõige 2	Jaod 6.2.1.4, 6.6.2, EKP/2014/10
Artikli 150 lõige 3
Artikli 150 lõige 4	Jagu 6.6.2
Artikli 150 lõige 5	Jagu 6.6.2
Artikli 150 lõige 6
Artikli 151 lõige 1	EKP/2014/10
Artikli 151 lõige 2	EKP/2014/10
Artikli 151 lõige 3	EKP/2014/10
Artikli 151 lõige 4	EKP/2014/10
Artikli 152 lõige 1	EKP/2014/10 lisa
Artikli 152 lõige 2
Artikli 152 lõige 3
Artikli 153 lõige 1	Jagu 2.3
Artikli 153 lõige 2
Artikli 154 lõige 1	Jagu 2.3
Artikli 154 lõige 2
Artikli 155	6. liide
Artikli 156 lõige 1	6. liide
Artikli 156 lõige 2	6. liide
Artikli 156 lõige 3	6. liide
Artikli 156 lõige 4	6. liide
Artikli 156 lõige 5	6. liide, jagu 2.3
Artikli 156 lõige 6	6. liide
Artikli 157	Jagu 2.3
Artikli 158 lõige 1	Jaod 2.4.1, 6.3.1		Artikli 9 lõige 2
Artikli 158 lõige 2	Jagu 6.3.1
Artikli 158 lõige 3	Jagu 2.4.2
Artikli 158 lõige 4	Jagu 2.4.3
Artikli 159 lõige 1	Jagu 6.3.1
Artikli 159 lõige 2	Jagu 6.3.1
Artikli 159 lõige 3	Jagu 6.3.1
Artikli 159 lõige 4	Jagu 6.3.1
Artikli 160
Artikli 161 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 161 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 162	II lisa, I jagu
Artikli 163	II lisa, I jagu
Artikli 164	II lisa, I jagu
Artikli 165 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 165 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 166 lõige 1			Artikli 9 lõige 2
Artikli 166 lõige 2			Artikli 9 lõige 3
Artikli 166 lõige 3			Artikli 9 lõige 4
Artikli 166 lõige 4			Artikli 9 lõige 5
Artikli 166 lõige 5			Artikli 9 lõige 6
Artikli 167	II lisa, I jagu
Artikli 168 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 168 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 169 lõige 1	II lisa, I jagu
Artikli 169 lõige 2	II lisa, I jagu
Artikli 170	II lisa, I jagu
Artikli 171	II lisa, I jagu
Artikli 172	II lisa, II jagu
Artikli 173	II lisa, II jagu
Artikli 174 lõige 1	Jagu 3.1.1.3
Artikli 174 lõige 2
Artikli 174 lõige 3
Artikli 175	II lisa, II jagu
Artikli 176 lõige 1	II lisa, II jagu
Artikli 176 lõige 2	II lisa, II jagu
Artikli 176 lõige 3
Artikli 177 lõige 1	II lisa, II jagu
Artikli 177 lõige 2	II lisa, II jagu
Artikli 177 lõige 3	II lisa, II jagu
Artikli 178	II lisa, II jagu
Artikli 179	II lisa, II jagu
Artikli 180	Jagu 3.1.1.2
Artikli 181 lõige 1	Jagu 4.1.2
Artikli 181 lõige 2	II lisa, II jagu
Artikli 181 lõige 3	II lisa, II jagu
Artikli 182	II lisa, II jagu
Artikli 183	II lisa, III jagu
Artikli 184	II lisa, III jagu
Artikli 185	II lisa, III jagu
Artikli 186 lõige 1	II lisa, III jagu
Artikli 186 lõige 2	II lisa, III jagu
Artikli 187	Jagu 3.4.2
Artikli 188
Artikli 189	Jagu 1.4
Artikli 190 lõige 1
Artikli 190 lõige 2
Artikli 191 lõige 1
Artikli 191 lõige 2
Artikli 191 lõige 3
Artikli 192
Lisa I Sissejuhatus	Jagu 7.1
Lisa I.1	Jagu 7.1
Lisa I.2	Jagu 7.1
Lisa I.3	Jaod 1.3.3, 7.2
Lisa I.4
Lisa I.5
Lisa I.6	Jagu 7.2
Lisa I.7	Jagu 6.6.1
Lisa I.8	Jaod 1.3.3, 7.3.1
Lisa I.9	Jagu 7.3.1
Lisa I.10
Lisa I.11
Lisa I.12	Jaod 1.3.3, 7.4.3
Lisa I.13	Jagu 7.6
Lisa II	Jagu 5.1.3
Lisa III	Jagu 5.1.5.1
Lisa IV	Jagu 5.1.6
Lisa V	I lisa, 3. liide
Lisa VI.I.1	Jagu 6.6.1
Lisa VI.I.2
Lisa VI.I.3
Lisa VI.I.4	Jagu 6.6.1
Lisa VI.I.5	Jagu 6.6.1
Lisa VI.II.1	Jagu 6.6.2
Lisa VI.II.2	Jagu 6.6.2
Lisa VI.III	EKP/2014/10
Lisa VI.IV	EKP/2014/10
Lisa VII.I.1	Jagu 2.3, 6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.2	6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.3	6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.4
Lisa VII.I.5
Lisa VII.I.6
Lisa VII.I.7	6. liide, jagu 1
Lisa VII.I.8	6. liide, jagu 1
Lisa VII.II	6. liide, jagu 2.1
Lisa VIII.I.1	I lisa, 8. liide
Lisa VIII.I.2	I lisa, 8. liide
Lisa VIII.I.3	I lisa, 8. liide
Lisa VIII.I.4
Lisa VIII.II.1	8. liide
Lisa VIII.II.2
Lisa VIII.II.3	8. liide
Lisa VIII.II.4	8. liide
Lisa VIII.III.1	8. liide
Lisa VIII.III.2	8. liide
Lisa VIII.III.3	8. liide
Lisa VIII.III.4	8. liide
Lisa IX	Jagu 6.3.5
Lisa X			I lisa, II lisa
Lisa XI
Lisa XII
Lisa XIII
Lisa XIV

XIV LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD SUUNIS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA

Suunis EKP/2011/14 (ELT L 331, 14.12.2011, lk 1)

Suunis EKP/2012/25 (ELT L 359, 29.12.2012, lk 74)

Suunis EKP/2014/10 (ELT L 166, 5.6.2014, lk 33)

Suunis EKP/2013/6 (ELT L 95, 5.4.2013, lk 22)

Suunis EKP/2013/35 (ELT L 301, 12.11.2013, lk 6)

Suunis EKP/2014/23 (ELT L 168, 7.6.2014, lk 115)