A.

Võttes arvesse jaotiseid C–E peab iga aruandekohustuslik finantsasutus edastama oma liikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta:

B.

Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud.

C.

Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslase identifitseerimisnumbri(te) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist identifitseerimisnumbrit (identifitseerimisnumbreid) või sünniaega ning siseriiklike õigusaktide või liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt teisiti nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab aga tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslase identifitseerimisnumbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod.

D.

Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit väljastanud.

E.

Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea sünnikohta teatama, välja arvatud juhul, kui:

A.

Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse.

B.

Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C.

Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul.

D.

Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused.

E.

Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

A.

Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

B.

Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi.

C.

Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

D.

Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2017.

E.

Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik.

A.

Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus seoses konto avamisega on saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt.

B.

Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on liikmesriigi maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises liikmesriigis (vastavalt I jao D jaotisele) ja sünniaega.

C.

Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed).

A.

Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat.

B.

Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab 31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides.

C.

Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtte või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

D.

Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevatele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

E.

Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg

1)

Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik.

2)

Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise A punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

A.

Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne.

B.

Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedi grupilepingud Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.

Aruandekohustuslik finantsasutus võib käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi grupilepingus finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

„Grupi rahalise väärtusega kindlustusleping” — rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja ii) nõuab rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest, kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused.

„Annuiteedi grupileping” — annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu.

C.

Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

a)

kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

või

b)

kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvarade investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte.

a)

valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud osas, mis puudutab makset, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus;

b)

suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond, või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

c)

mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes B jaotise punkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetelust, tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist;

d)

välistatud kollektiivne investeerimisüksus, või

e)

trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate kontodega.

a)

Liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

b)

Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

c)

Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

a)

fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui viiele protsendile fondi varadest;

b)

fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ning

c)

fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

a)

fondil on alla 50 liikme;

b)

fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed NFEd;

c)

töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d)

osalejatel, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 protsendile fondi varadest, ning

e)

fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele.

a)

ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et ta on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata, ning

b)

ta kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid.

a)

kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 31. detsembrit 2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b)

kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud;

c)

kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaotises sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning

d)

kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1. jaanuari 2018.

a)

investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et ta i) annab kliendile investeerimisalast nõu ja tegutseb tema nimel, või ii) valitseb kliendi portfelle ja tegutseb tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b)

C jaotise punkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist, ning

c)

finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

a)

ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b)

tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

c)

kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest;

d)

kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud C jaotise punkti 8 alapunktis b, või

e)

sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

a)

finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab 31. detsembri 2015. aasta seisuga;

b)

konto omaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui:

a)

pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;

b)

konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele;

c)

elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele:

d)

konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

e)

konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:

f)

hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

g)

mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, millel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes C jaotise punkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud kontodega ning mis on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

a)

mis tahes muu liikmesriik;

b)

mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega asjaomasel liikmesriigil on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik ja millest teatatakse Euroopa Komisjonile;

c)

mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon.

a)

alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b)

NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c)

NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

d)

sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

e)

NFEl ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; NFEle ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFE asutamisest;

f)

NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

g)

NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

h)

NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

1)

„Konto omanik” — isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas direktiivis konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2)

„AML/KYC menetluskord” — aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel.

3)

„Ettevõte” — juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trusti või fond.

4)

Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui i) üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; ii) nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile, või iii) nimetatud kaks ettevõtet on A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 protsendile ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes.

5)

„Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” — maksukohustuslase identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase identifitseerimisnumber puudub.

6)

„Dokumentaalsed tõendid” — millised tahes järgmistest dokumentidest:

Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad aruandekohustuslikud finantsasutused kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma normaalsete äritavadega AML/KYC menetluste läbiviimiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” — kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

1)

eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2)

eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3)

haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest;

4)

haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena määratletud ettevõtete ja kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning

5)

tõhusad sunnimeetmed rikkumiste käsitlemiseks.

a)

ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt;

b)

tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, või

c)

ta allub selle liikmesriigi finantsjärelevalvele.

a)

hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara);

b)

hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus);

c)

finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast finantskontot, peab seda selline finantsasutus;

d)

rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.