EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/68/EL,

15. mai 2014,

surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste surveseadmete ja -seadmestike projekteerimise, valmistamise ja vastavushindamise suhtes, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „surveseade”– surveanum, torustik, ohutus- ja rõhu all olev lisaseadis, sealhulgas vajaduse korral survestatud osade külge kinnitatud osad, näiteks äärikud, otsikud, liited, toed, tõstesangad;

2)   „anum”– anum, sealhulgas selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega, mis on ette nähtud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Anum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist;

3)   „torustik”– torustiku osad, mis on ette nähtud fluidumite transportimiseks, olles kokku ühendatud ja moodustades survesüsteemi. Torustik hõlmab vastavalt vajadusele eelkõige toru või torude, torustike, toruliitmike, kompensaatorite, voolikute või muude survekomponentide süsteemi. Torustikuks loetakse torudest koosnevaid soojusvaheteid, mille otstarve on õhu jahutamine või soojendamine;

4)   „ohutusseadis”– seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest, sealhulgas seadised surve otseseks piiramiseks, näiteks kaitseklapid, kaitsemembraanid, sidestusvardad, juhitavad rõhuvabastussüsteemid (controlled safety pressure relief systems – CSPRS), ja piiramisseadeldised, mis kas aktiveerivad parandusmeetme või tagavad seiskamise või seiskamise ja sulgemise, näiteks survelülitid või temperatuurilülitid või fluidumitaseme lülitid ja ohutusmõõtmiste kontroll- ja reguleerseadeldised (safety related measurement control and regulation – SRMCR);

5)   „lisaseadis”– lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis;

6)   „seadmestik”– tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku;

7)   „rõhk”– atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, st ülerõhk. Sellest tulenevalt tähistatakse vaakumit negatiivse väärtusega;

8)   „maksimaalne lubatud rõhk PS”– tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne rõhk, mille jaoks seade on kavandatud ning mis on määratud tootja poolt näidatud kohas, kas kaitse- ja/või piiramisseadmete ühenduskohas või seadme peal või kui see pole võimalik, siis mis tahes ettenähtud kohas;

9)   „maksimaalne/minimaalne lubatud temperatuur TS”– tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne/minimaalne temperatuur, mille jaoks seade on kavandatud;

10)   „maht (V)”– kambri siseruumala, sealhulgas esimese ühenduse või keevise juures olevate otsikute ruumala, välja arvatud püsivate sisedetailide ruumala;

11)   „nimimõõde (DN)”– suuruse numbriline tähistus, mis on ühine kõigile torujuhtmestiku osadele, välja arvatud komponendid, mille puhul kasutatakse välisdiameetrit või keermesuurust. See on käepärane võrdlusotstarbeline ümmargune number, mis on tootmismõõtmetega nõrgalt seotud. Nimimõõdet märgitakse tähisega DN, millele järgneb number;

12)   „fluidum”– gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu. Fluidumis võib sisalduda ka tahke aine osakesi;

13)   „püsiliited”– liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades;

14)   „Euroopa tunnustus materjalidele”– tehniline dokument, mis määratleb materjalide omadused, mis on mõeldud mitmekordseks kasutamiseks ühtlustatud standarditega reguleerimata surveseadmete tootmiseks;

15)   „turul kättesaadavaks tegemine”– surveseadme või -seadmestiku tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

16)   „turule laskmine”– surveseadme või -seadmestiku esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

17)   „kasutuselevõtt”– surveseadme või -seadmestiku esmakordne kasutamine kasutaja poolt;

18)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveseadme või -seadmestiku või kes laseb surveseadme või -seadmestiku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveseadet või -seadmestikku oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks;

19)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

20)   „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb surveseadme või -seadmestiku kolmandast riigist liidu turule;

21)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks;

22)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

23)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, milles nähakse ette surveseadmele või -seadmestikule esitatavad tehnilised nõuded;

24)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

25)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

26)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

27)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveseadme või -seadmestikuga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

28)   „vastavushindamisasutus”– asutus, kes teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, testib, sertifitseerib ja kontrollib;

29)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveseade või -seadmestik, mis on seal juba tarbijate ja muude kasutajate jaoks kättesaadavaks tehtud;

30)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemist;

31)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveseade või -seadmestik vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

32)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveseadmeid ja -seadmestikke võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste surveseadmete või -seadmestike kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda, et surveseadmeid või -seadmestikke muudetakse käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

3.   Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate surveseadmete või -seadmestike esitlemist messidel, näitustel, esitlemistel või muudel sarnastel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et selliseid surveseadmeid või -seadmestikke ei või turul kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on vastavusse viidud. Esitlemiste ajal tuleb inimeste ohutuse tagamiseks võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid vastavalt kõigile kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse poolt sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Tehnilised nõuded

1.   Järgmised surveseadmed peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele:

2.   Järgmised seadmestikud, mis hõlmavad vähemalt ühte lõikega 1 reguleeritud surveseadet, peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele:

Erandina esimesest lõigust peavad seadmestikud, mis on ette nähtud kuuma vee tootmiseks temperatuuril alla 110 °C, mida köetakse käsitsi tahkekütustega ja mille PS × V on üle 50 baari × L, vastama I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4 ning punkti 5 alapunktides a ja d osutatud olulistele ohutusnõuetele.

3.   Surveseadmed ja -seadmestikud, mis on vastavalt lõike 1 punktides a, b ja c ning lõikes 2 esitatud piiridest allpool või nendega võrdsed, tuleb turvalise kasutamise tagamiseks projekteerida ja toota liikmesriigi hea inseneritava kohaselt. Surveseadmetega ja -seadmestikega peavad olema kaasas piisavad kasutusjuhised.

Ilma et see piiraks muude märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide kohaldamist, ei tohi kõnealused seadmed või -seadmestikud kanda artiklis 18 osutatud CE-märgist.

Artikkel 5

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist tootja poolt määratletud tingimustel, kui need seadmed või seadmestikud vastavad käesolevale direktiivile.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel artikli 4 lõikele 3 vastavate surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist.

2.   Kui liikmesriik on määranud kasutajainspektsiooni vastavalt artiklis 25 sätestatud nõuetele, ei tohi ta survest tuleneva ohu tõttu keelata, piirata või takistada surveseadmete või -seadmestike turuleviimist või kasutuselevõtmist artiklis 16 ettenähtud tingimustel, kui nende seadmete ja seadmestike vastavust on artiklis 25 sätestatud nõuete alusel hinnanud teise liikmesriigi poolt määratud kasutajainspektsioon.

3.   Liikmesriigid võivad nõuda surveseadmete ja -seadmestike ohutu ja nõuetekohase kasutamise tagamiseks vajalikul määral I lisa punktides 3.3 ja 3.4 toodud teabe esitamist liidu ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mis võib olla määratletud selle liikmesriigi poolt, kus seade või seadmestik turul kättesaadavaks tehakse.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

Tootjad tagavad artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud liikmesriigi hea inseneritava kohaselt.

2.   Tootjad koostavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike kohta III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud menetlusega on tõendatud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadme või -seadmestiku vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast surveseadme või -seadmestiku turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi surveseadme või -seadmestiku kavandis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveseadme või -seadmestiku vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad tootjad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete või -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete ja -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest.

5.   Tootjad tagavad, et nende surveseadmed või -seadmestikud kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui seadme või seadmestiku suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või seadmega kaasas olevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad surveseadmele või -seadmestikule oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, surveseadme või -seadmestiku pakendile või seadmega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate, muude kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

Tootjad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas artikli 4 lõike 3 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kõnealuse surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid surveseadmeid või -seadmestikke.

2.   Enne artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on vastavalt artiklile 14 teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveseade või -seadmestik kannab CE-märgist ja et sellega on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni ning et surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveseadet või -seadmestikku turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad surveseadmele või -seadmestikule oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, seadme või seadmestiku pakendile või seadmega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate, muude kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav.

Importijad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseade või -seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused nende vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad importijad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete või -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad 10 aasta jooksul pärast surveseadme või -seadmestiku turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turule lastud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemisel järgivad levitajad hoolikalt käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveseade või -seadmestik kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveseadet või -seadmestikku turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu.

Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et kõnealuse surveseadme või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul kõnealune surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseade või -seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 10

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveseadme või -seadmestiku turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveseadet või -seadmestikku viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui neile surveseadmeid või -seadmestikke tarniti, ning 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveseadmeid või -seadmestikke tarnisid.

3.   PEATÜKK

SURVESEADMETE JA -SEADMESTIKE VASTAVUS JA LIIGITUS

Artikkel 12

Vastavuseeldus

1.   Artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmed või -seadmestikud, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja millele on osutatud I lisas.

2.   Surveseadmete või -seadmestike tootmiseks kasutatavaid materjale, mis vastavad Euroopa tunnustusega materjalidele, mille viited on vastavalt artikli 15 lõikele 4 avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud kohaldatavate oluliste ohutusnõuetega.

Artikkel 13

Surveseadmete liigitus

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadmed liigitatakse vastavalt II lisale kategooriatesse ohtlikkuse astme alusel laskuvas järjestuses.

Kõnealuses liigituses jaotatakse fluidumid järgmisesse kahte gruppi:

2.   Kui anum koosneb mitmest kambrist, liigitatakse see kõrgeimasse kategooriasse, mis kehtib üksikute kambrite suhtes. Kui kamber sisaldab mitut fluidumit, võetakse liigituse aluseks fluidum, mis vastab kõrgeimale kategooriale.

Artikkel 14

Vastavushindamismenetlused

1.   Surveseadme suhtes kohaldatavad vastavushindamismenetlused määratakse kindlaks vastavalt artiklis 13 esitatud kategooriale, kuhu seade kuulub.

2.   Erinevate kategooriate puhul kohaldatakse järgmisi vastavushindamismenetlusi:

Vastavushindamismenetlused on sätestatud III lisas.

3.   Surveseadme suhtes kohaldatakse ühte vastavushindamismenetlustest, mille tootja võib valida vastava kategooria seadmete jaoks ette nähtud menetluste seast. Tootja võib ühtlasi otsustada kohaldada ühte kõrgema kategooria suhtes kohaldatavatest menetlustest, kui see on olemas.

4.   Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i, artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimeses taandes ja artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud III ja IV kategooriasse kuuluvate surveseadmete kvaliteedi tagamise menetluste osana võib teavitatud asutus etteteatamata kontrollkäikude ajal võtta tootmis- või laoruumidest seadmete näidiseid, et teha või lasta teha I lisa punktis 3.2. osutatud lõpphindamine. Selleks esitab tootja teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani. Teavitatud asutus teeb esimese tootmisaasta jooksul vähemalt kaks kontrollkäiku. Järgnevate kontrollkäikude sageduse määrab teavitatud asutus moodulite D, E ja H punktis 4.4 sätestatud kriteeriumide alusel ja mooduli H1 punktis 5.4 sätestatud kriteeriumide alusel.

5.   Artikli 4 lõike 1 punktis b mooduli H menetluse all osutatud III kategooria anumate ja surveseadmete ühekordse tootmise puhul teeb teavitatud asutus või laseb teha iga seadme lõpphindamise vastavalt I lisa punktile 3.2. Selleks esitab tootja teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani.

6.   Artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestike suhtes kohaldatakse üldist vastavushindamismenetlust, mis hõlmab järgmisi hindamisi:

7.   Kui see on põhjendatud, võivad pädevad asutused erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 lubada kõnealuses liikmesriigis turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta artiklis 2 osutatud surveseadmeid ja -seadmestikke, mille suhtes ei ole kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi ja mille kasutamine toimub katsetamise huvides.

8.   Vastavushindamismenetlustega seotud dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, milles asub nende vastavushindamismenetluste läbiviimise eest vastutav organ, või nimetatud organi poolt aktsepteeritud keeles.

Artikkel 15

Euroopa tunnustus materjalidele

1.   Üks artiklis 20 osutatud spetsiaalselt selle ülesande täitmiseks määratud teavitatud asutustest väljastab ühe või mitme materjalitootja taotluse alusel Euroopa tunnustuse materjalidele. Teavitatud asutus määrab ära ja teostab või korraldab asjakohaste kontrollimiste ja katsetuste teostamise, et tõendada materjalitüüpide vastavust käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele. Materjalide puhul, mille kasutamine on tunnistatud ohutuks enne 29. novembrit 1999, arvestab teavitatud asutus kõnealuse vastavuse tõendamisel olemasolevate andmetega.

2.   Enne Euroopa materjalide tunnustuse väljastamist teatab teavitatud asutus sellest liikmesriikidele ja komisjonile, saates neile asjakohase teabe. Liikmesriik või komisjon võib kolme kuu jooksul esitada märkusi koos omapoolse põhjendusega. Teavitatud asutus võib välja anda Euroopa tunnustuse materjalidele, võttes arvesse esitatud märkusi.

3.   Materjalide Euroopa tunnustuse koopia saadetakse liikmesriikidele, teavitatud asutusele ja komisjonile.

4.   Kui Euroopa tunnustus materjalidele vastab nõuetele, mida ta käsitleb ning mis on sätestatud I lisas, siis avaldab komisjon viited kõnealusele tunnustusele. Komisjon ajakohastab selliste tunnustuste loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Euroopa tunnustuse materjalidele väljastanud teavitatud asutus tühistab kõnealuse tunnustuse, kui selgub, et seda poleks pidanud väljastama või kui materjalitüüp on reguleeritud ühtlustatud standardiga. Ta teatab tunnustuse tühistamisest viivitamata teistele liikmesriikidele, teavitatud asutustele ja komisjonile.

6.   Kui liikmesriik või komisjon arvab, et Euroopa tunnustus materjalidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ei vasta täielikult olulistele ohutusnõuetele, mida tunnustus käsitleb ja mis on sätestatud I lisas, teeb komisjon rakendusaktide abil otsuse selle kohta, kas selle tunnustuse viited Euroopa Liidu Teatajast kustutada või mitte.

Käesoleva lõike esimeses lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Kasutajainspektsioonid

1.   Erandina teavitatud asutuste poolt läbiviidavate ülesannete kohta käivatest sätetest võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil selliste surveseadmete või -seadmestike turulelaskmist ja kasutajate poolt kasutuselevõtmist, mille vastavust olulistele nõuetele on hinnanud lõike 7 kohaselt määratud kasutajainspektsioon.

2.   Surveseadmed ja -seadmestikud, mille vastavust on hinnanud kasutajainspektsioon, ei kanna CE-märgist.

3.   Lõikes 1 osutatud surveseadmeid või -seadmestikke võib kasutada üksnes ettevõtetes, mida juhib grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub. Grupp kohaldab surveseadmete ja -seadmestike projekteerimise, tootmise, inspekteerimise, hoolduse ja kasutamise suhtes ühtset turvapoliitikat.

4.   Kasutajainspektsioonid töötavad üksnes grupi heaks, mille koosseisu nad kuuluvad.

5.   Kasutajainspektsioonide poolt kohaldatavad vastavushindamismenetlused on III lisas sätestatud moodulid A2, C2, F ja G.

6.   Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kasutajainspektsioonide nimed, millele nad on volitused andnud, ülesanded, mille jaoks need on määratud, ja iga inspektsiooni kohta loetelu ettevõtetest, mis vastavad lõike 3 sätetele.

7.   Kasutajainspektsioonide määramisel kohaldavad liikmesriigid artiklis 25 sätestatud nõudeid ja tagavad selle, et grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub, kohaldab käesoleva artikli lõike 3 teises lauses osutatud kriteeriume.

Artikkel 17

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete täitmine on tõendatud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III lisas sätestatud asjakohastes vastavushindamismenetlustes määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveseade või -seadmestik turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui surveseadme või -seadmestiku suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, siis koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide jaoks ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveseadme või -seadmestiku vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 18

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 19

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil

Kui surveseadme või seadmestiku laadist tingituna ei ole võimalik CE-märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, siis kinnitatakse see toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

Esimese lõike punktides a ja b osutatud seade või seadmestik peab olema terviklik või olekus, mis võimaldab lõpphindamist I lisa punktis 3.2 kirjeldatud viisil.

2.   CE-märgist ei ole vaja kinnitada igale üksikule surveseadmele, mis moodustavad seadmestiku. Kui CE-märgist juba kandvad eraldiseisvad surveseadmed ühendatakse seadmestikuks, säilitavad nad kõnealuse märgise.

3.   CE-märgis kinnitatakse surveseadmele või -seadmestikule enne selle turule laskmist.

4.   CE-märgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

5.   CE-märgise ja vajaduse korral lõikes 4 osutatud identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatud asutustest ja kasutajainspektsioonidest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid vastavalt artiklitele 14, 15 või 16, ning kolmandast isikust organisatsioonidest, keda nad tunnustavad I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artikli 27 täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamis-, teavitamis- või järelevalvetoimingud asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab kõnealune asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavatele asutustele

1.   Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamise ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalve menetlustest ja neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 24

Nõuded seoses teavitatud asutuste ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonidega

1.   Teavitamise eesmärgil vastab teavitatud asutus või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveseadmest või -seadmestikust, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveseadme või -seadmestiku projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveseadmete või -seadmestike kasutamist ega nende seadmete kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale artiklitega 14 või 15 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artiklite 14 või 15 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 või nende jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.   Vastavushindamisasutus võtab osa asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevusest või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on nendest teavitatud, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuded seoses kasutajainspektsioonidega

1.   Teavitamise eesmärgil vastab kasutajainspektsioon lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Kasutajainspektsioon asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Kasutajainspektsioon on organisatsiooniliselt tuvastatav ja omab aruandlusmeetodeid grupis, millesse see kuulub, et tagada ja tõendada oma erapooletust.

4.   Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveseadme või -seadmestiku projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista kasutajainspektsiooni tegevuseks vajalike hinnatud surveseadmete või -seadmestike kasutamist ega nende seadmete kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

5.   Kasutajainspektsioonid ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Kasutajainspektsioon on võimeline täitma temale artikli 16 sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas kasutajainspektsioon täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Kasutajainspektsiooni käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:

Kasutajainspektsioonil on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

8.   Tagatakse kasutajainspektsioonide, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Kasutajainspektsioon ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus tema otsuste sõltumatuse ja aususega seoses kontrollimistegevusega.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Kasutajainspektsioon võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutab grupp, millesse kasutajainspektsioon kuulub.

10.   Kasutajainspektsioonide töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artikli 16 või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.   Kasutajainspektsioon võtab osa asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevusest või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on nendest teavitatud, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 26

Vastavushindamisasutuste nõuetele vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 27

Vastavushindamisasutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus, kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus, kasutajainspektsioon ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, hoolimata nende asukohast.

3.   Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus, kasutajainspektsioon ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon hoiavad teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt artiklite 14, 15 ja 16 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 alusel tehtud tööd.

Artikkel 28

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.   Teavitamise taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveseadme kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Artikkel 29

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja surveseadmest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teostada teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsiooni tegevusi ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsioonina ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest asjakohastest teavituse muudatustest.

Artikkel 30

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 31

Tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu

Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu ja toimingud, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 32

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 25 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon või et need oleksid nõudmisel kättesaadavad vastutavatele teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 33

Tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei ole enam pädev või teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile nõudmise korral kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase vastavushindamisasutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4.   Kui komisjon on tuvastanud, et teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis võtab ta vastu rakendusakti, millega nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste, kasutajainspektsioonide ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide tegevusalased kohustused

1.   Teavitatud asutused, kasutajainspektsioonid ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonid täidavad artiklites 14, 15 ja 16 või I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud ülesandeid.

2.   Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveseadme või -seadmestiku tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveseadme vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui vastavushindamisasutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveseade ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis vastavushindamisasutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas edasikaebamise kord teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide teabekohustus

1.   Teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ja kasutajainspektsioon teavitab teavitavat asutust järgnevast:

2.   Teavitatud asutused, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonid ja kasutajainspektsioonid esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveseadmetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 37

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud vastavushindamisasutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike vastavushindamisasutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma vastavushindamisasutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate kaudu.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVESEADMETE JA -SEADMESTIKE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUSED

Artikkel 39

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate surveseadmete ja -seadmestike kontroll

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud surveseadmete ja -seadmestike suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 40

Menetlus surveseadmete või -seadmestike jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiiviga hõlmatud surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase seadme või -seadmestiku hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud sellekohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus nimetatud hindamise käigus, et surveseade või -seadmestik ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et surveseade või -seadmestik nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks selle surveseadme või -seadmestiku turult või võtaks selle tarbijalt tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Asjaomane ettevõtja tagab, et kõigi kõnealuse ettevõtja poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, see turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase seadme või seadmestiku mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase seadme või seadmestiku suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse see turult.

Artikkel 41

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava seadme või seadmestiku kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealuse meetme kehtetuks.

3.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja seadme või seadmestiku mittevastavus on seotud puudustega käesoleva direktiivi artikli 40 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 42

Nõuetele vastavad surveseadmed või -seadmestikud, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et surveseade või -seadmestik, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane seade või seadmestik ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades võib määrata.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste seadmete või seadmestike suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu ja tarneahela, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse, koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

Artikkel 43

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavus püsib, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid seadme või seadmestiku turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see turult kõrvaldatakse või võetakse sealt tagasi.

6.   PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 44

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab surveseadmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 45

Volituste delegeerimine

1.   Selleks et võtta arvesse esilekerkivaid väga tõsiseid turvalisusega seotud põhjuseid, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 46 seoses surveseadmete või -seadmestike ümberliigitamisega järgmistel eesmärkidel:

2.   Liikmesriik, kellel on probleeme seoses surveseadmete või -seadmestike turvalisusega, teavitab nendest viivitamata komisjoni ja lisab põhjused.

3.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist korraldab komisjon nende ohtude põhjaliku hindamise, mille tõttu ümberliigitamine on vajalik.

Artikkel 46

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 45 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juunist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 45 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 45 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7.   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriikliku õiguse sätete ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sellised eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Esimeses lõigus osutatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 48

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista surveseadmete ja -seadmestike kasutusele võtmist, mis vastavad nende territooriumil kehtivatele eeskirjadele direktiivi 97/23/EÜ kohaldamise alguskuupäeval ja lasti turule kuni 29. maini 2002.

2.   Liikmesriigid ei takista direktiiviga 97/23/EÜ hõlmatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, kui need vastavad kõnealuse direktiivi nõuetele ning lasti turule enne 1. juunit 2015.

3.   Direktiivi 97/23/EÜ alusel vastavushindamisasutuste antud sertifikaadid ja otsused kehtivad käesoleva direktiivi kohaselt.

Artikkel 49

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 13 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. veebruariks 2015. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. juunist 2015.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid direktiivi 97/23/EÜ artiklile 9 käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artiklile 13. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 2 punktide 15–32, artiklite 6–12, 14, 17 ja 18, artikli 19 lõigete 3–5, artiklite 20–43, 47, 48 ning I, II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigusaktid, õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. juuliks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 19. juulist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivi 97/23/EÜ artikkel 9 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2015, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud nimetatud artikli siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga.

Direktiiv 97/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 19. juulist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 51

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1–14, artikleid 3, 4, 5, 14, 15, 16, artikli 19 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 44, 45 ja 46 kohaldatakse alates 19. juulist 2016.

Artikkel 52

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

(1)  ELT C 67, 6.3.2014, lk 101.

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

(9)  Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).

(14)  Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(21)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/142/EÜ küttegaasiseadmete kohta (ELT L 330, 16.12.2009, lk 10).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).