22.8.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/25

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/45/EL (milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 127, 29. aprill 2014 )

Leheküljel 67 I lisa punktis 3 asendatakse tabel järgmisega:

„Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

0.   SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

0.1.

Registreerimismärgid (kui need on nõuete1 kohaselt vajalikud)

Visuaalne kontroll

a)

Registreerimismärk puudub (registreerimismärgid puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see võib (need võivad) ära kukkuda.

 

X

 

b)

Kiri puudub või on loetamatu.

 

X

 

c)

Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

 

X

 

0.2.

Valmistajatehase tähis/ tehasetähis/seerianumber

Visuaalne kontroll

a)

Puudub või seda ei ole võimalik leida.

 

X

 

b)

Mittetäielik, loetamatu, ilmselgelt võltsitud, ei vasta sõiduki dokumentidele.

 

X

 

c)

Sõiduki dokumendid on loetamatud või sisaldavad tehnilisi vigu.

X

 

 

1.   PIDURISÜSTEEM

1.1.   Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali/ käsipiduri hoova šarniir

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel

Märkus: Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)

Šarniir on liiga tihke.

 

X

 

b)

Ülemäärane kulumine või lõtk.

 

X

 

1.1.2.

Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhti misseadme käigutagavara

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel

Märkus: Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

a)

Liigne või ebapiisav käigutagavara.

 

X

 

b)

Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

X

 

 

Toimimine on häiritud.

 

X

 

c)

Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

Komponentide visuaalne kontroll tavapä rase töörõhu juures. Kontrollitakse vaakumi või õhurõhu ohutu taseme saavutamiseks kuluvat aega ning hoiatus seadise, mitmemähiselise kaitseklapi ja rõhualandusventiili toimimist.

a)

Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri raken damist vähemalt neli korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu);

 

X

 

vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakka mist (või kui mõõtur näitab ohtu).

 

 

X

b)

Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg on nõudeid1 arvestades liiga pikk.

 

X

 

c)

Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

 

X

 

d)

Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

 

X

 

e)

Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjus tus.

 

X

 

Varupiduri tõhusus ei ole piisav.

 

 

X

1.1.4.

Alarõhu hoiatus märgutuli või mõõtur

Toimimise kontroll

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

X

 

 

Alarõhku ei ole võimalik kindlaks teha.

 

X

 

1.1.5.

Seisupidurikraan

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel

a)

Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulu nud.

 

X

 

b)

Ebakindel klapivõll või klapp.

 

X

 

c)

Ühendused on lahti või süsteem lekib.

 

X

 

d)

Toimib mitterahuldavalt.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisu pidur

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel

a)

Piduri lukustus ei tööta nõuetekohaselt.

 

X

 

b)

Kangiliigend või lukustusmehhanism on kulunud.

X

 

 

Ülemäärane kulumine.

 

X

 

c)

Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimi sele.

 

X

 

d)

Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

 

X

 

e)

Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

 

X

 

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualan dajad, regulaatorid)

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel

a)

Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

 

X

 

Toimimine on häiritud.

 

 

X

b)

Kompressorist tuleb liigselt õli.

X

 

 

c)

Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

 

d)

Hüdraulikavedeliku leke.

 

X

 

Toimimine on häiritud.

 

 

X

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneu moühendused)

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüstee mide ühenduse lahti- ja uuesti ühenda mine

a)

Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

X

 

 

Toimimine on häiritud.

 

X

 

b)

Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

 

 

Toimimine on häiritud.

 

X

 

c)

Ülemäärased lekked.

 

X

 

Toimimine on häiritud.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

d)

Ei tööta õigesti.

 

X

 

Mõjutab piduri toimimist.

 

 

X

1.1.9.

Energiavaru surve paak

Visuaalne kontroll

a)

Paak on kergelt kahjustunud või kergelt korrodeerunud.

X

 

 

Paak on tugevalt kahjustunud, korrodeerunud või lekib.

 

X

 

b)

Äravooluseadme toimimine halvenenud.

X

 

 

Äravooluseade ei tööta.

 

X

 

c)

Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

 

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel, kui võimalik.

a)

Võimendi on defektne või ebatõhus.

 

X

 

Kui ei tööta.

 

 

X

b)

Peasilinder on defektne, kuid pidur siiski toimib.

 

X

 

Peasilinder on defektne või lekib.

 

 

X

c)

Peasilinder on ebakindel, kuid pidur siiski toimib.

 

X

 

Peasilinder on ebakindel.

 

 

X

d)

Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses, tase allpool miinimummärki.

X

 

 

Pidurivedeliku tase on oluliselt allpool miinimummärki.

 

X

 

Pidurivedelik ei ole nähtav.

 

 

X

e)

Puudub peasilindri paagi kork.

X

 

 

f)

Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

X

 

 

g)

Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korrali kult.

X

 

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.1.11.

Jäigad piduritorud

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel, kui võimalik.

a)

Ilmne purunemise või pragunemise oht.

 

 

X

b)

Torud või ühenduskohad lekivad (õhkpidurisüsteemid).

 

X

 

Torud või ühenduskohad lekivad (hüdraulilised piduri süsteemid).

 

 

X

c)

Torud on kahjustunud või ülemäära korrodeerunud.

 

X

 

Mõjutab pidurite toimimist blokeerumise või ilmse lekkeohu tõttu.

 

 

X

d)

Torud on paigaldatud valesse kohta.

X

 

 

Kahjustusoht.

 

X

 

1.1.12.

Elastsed pidurivoo likud

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel, kui võimalik.

a)

Ilmne purunemise või pragunemise oht.

 

 

X

b)

Voolikud on kahjustunud, hõõrdunud, väändunud või liiga lühikesed.

X

 

 

Voolikud on kahjustunud või hõõrdunud.

 

X

 

c)

Voolikud või ühenduskohad lekivad (õhkpidurisüsteem).

 

X

 

Voolikud või ühenduskohad lekivad (hüdraulilised pidu risüsteemid).

 

 

X

d)

Voolikud paisuvad rõhu all.

 

X

 

Koorti seisund on halvenenud.

 

 

X

e)

Voolikud on poorsed.

 

X

 

1.1.13.

Piduri hõõrdkatted ja -klotsid

Visuaalne kontroll

a)

Katted on ülemääraselt kulunud (kulumine on jõudnud miinimummärgistuseni.)

 

X

 

Katted on ülemääraselt kulunud (miinimummärgistus ei ole nähtav).

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

b)

Katted on määrdunud (õli, määre jne).

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

c)

Kate või klots puudub või on valesti paigaldatud.

 

 

X

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

Visuaalne kontroll

a)

Trumlid või kettad on kulunud.

 

X

 

Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või krii mustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

 

 

X

b)

Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

c)

Trumlid või kettad puuduvad.

 

 

X

d)

Alusplaat on ebakindel.

 

X

 

1.1.15.

Piduritrossid, -var dad, -hoovastik

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel, kui võimalik.

a)

Tross on kahjustunud või sõlmes.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

b)

Komponent on ülemääraselt kulunud või korrodee runud.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

c)

Tross, varras või liitmik on ebakindel.

 

X

 

d)

Trossijuhik on defektne.

 

X

 

e)

Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

 

X

 

f)

Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele regulee rimisele või liigsele kulumisele.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdrauli lised silindrid)

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel, kui võimalik.

a)

Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

b)

Tööseade lekib.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

c)

Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

d)

Tööseade on ülemäära korrodeerunud.

 

X

 

Võib mõraneda.

 

 

X

e)

Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud (liikumisvaru puudub).

 

 

X

f)

Tolmukaitse kahjustunud.

X

 

 

Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

 

X

 

1.1.17.

Koormuse regulaa tor

Komponentide visuaalne kontroll piduri süsteemi käitamisel, kui võimalik.

a)

Ühendused on defektsed.

 

X

 

b)

Ühendused on valesti reguleeritud.

 

X

 

c)

Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta (ABS toimib).

 

X

 

Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

 

 

X

d)

Regulaator puudub (kui on nõutud).

 

 

X

e)

Andmesilt puudub.

X

 

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

f)

Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele.1

X

 

 

1.1.18.

Kulumise kompen saatorid ja näiturid

Visuaalne kontroll

a)

Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

 

X

 

b)

Kompensaator on defektne.

 

X

 

c)

Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

 

X

 

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

Visuaalne kontroll

a)

Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

X

 

 

Toimimine on häiritud.

 

X

 

b)

Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

 

X

 

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüstee mide ühenduse lahtiühendamine

Ühenduse lahtiühendamisel ei rakendu haagisepidur auto maatselt.

 

 

X

1.1.21.

Kogu pidurisüs teem

Visuaalne kontroll

a)

Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X

b)

Õhu või antifriisi leke.

X

 

 

Mõjutab süsteemi toimimist.

 

X

 

c)

Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigalda tud.

 

X

 

d)

Mis tahes komponendi ohtlik muudatus3

 

X

 

Pidurdustõhusus on halvenenud.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Visuaalne kontroll

a)

Puudub.

 

X

 

b)

Kahjustunud.

X

 

 

Kasutuskõlbmatud või lekivad.

 

X

 

1.1.23.

Pealejooksupidur

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ebapiisav tõhusus.

 

X

 

1.2.   Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel ülevaatuse ajal või, kui see ei ole võimalik, teekatsetuse ajal, rakendades pidureid järk-järgult kuni maksimaalse vajutuseni.

a)

Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

 

X

 

Ühe või enama ratta pidurdusjõud puudub.

 

 

X

b)

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

 

X

 

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 50 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust.

 

 

X

c)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

 

X

 

d)

Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

 

X

 

e)

Ratta täispöörde jooksul kõigub pidurdusjõud ülemää raselt.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.2.2.

Tõhusus

Testimine pidurite katsetamise seadmega või kui seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada, siis teekatsetusel meerik-aeglustusmõõdiku abil, et määrata kindlaks pidurdustegur, mis suhestub registrimassi või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summaga.

Sõidukeid või haagist, mille registrimass ületab 3,5 tonni, tuleb kontrollida koos kõlas standardis ISO 21069 sätestatud nõuetega või samaväärsete meetoditega.

Teekatsetused tuleks teha kuivades ilmasti kutingimustes siledal ja sirgel teel.

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust (1):

1.

Esmakordselt pärast 1.1.2012 registreeritud sõidukid:

—

M1-kategooria: 58 %

—

M2- ja M3-kategooria: 50 %

—

N1-kategooria: 50 %

—

N2- ja N3-kategooria: 50 %

—

O2-, O3- ja O4-kategooria:

—

poolhaagised: 45 % (2)

—

täis- ja kesktelghaagised: 50 %

 

X

 

2.

Esmakordselt enne 1.1.2012 registreeritud sõidukid:

—

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (3)

—

N1-kategooria: 45 %

—

N2- ja N3-kategooria: 43 % (4)

—

O2-, O3- ja O4-kategooria: 40 % (5)

 

X

 

3.

Muud kategooriad

L-kategooria (mõlemad pidurid koos):

—

L1e-kategooria: 42 %

—

L2e-, L6e-kategooria: 40 %

—

L3e-kategooria: 50 %

—

L4e-kategooria: 46 %

—

L5e-, L7e-kategooria: 44 %

L-kategooria (tagarataste pidurid):

kõik kategooriad: 25 % sõiduki kogumassist

 

X

 

Saavutatud vähem kui 50 % eespool nimetatud väärtustest.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.3.   Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüs teemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit

a)

Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

 

X

 

Ühe või enama ratta pidurdusjõud puudub.

 

 

X

b)

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

 

X

 

Mis tahes ratta pidurdusjõud on vähem kui 50 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust.

 

 

X

c)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

 

X

 

1.3.2.

Tõhusus

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüs teemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (6) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvu tatuna.

 

X

 

Saavutatud vähem kui 50 % eespool nimetatud pidurdusjõu väärtustest.

 

 

X

1.4.   Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

Piduri rakendamine pidurite katsetamise seadmel ülevaatuse ajal.

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

 

X

 

Katsetamise ajal saavutatud vähem kui 50 % punktis 1.4.2. osutatud pidurdusjõu väärtustes (sõiduki massi järgi arvuta tuna).

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.4.2.

Tõhusus

Testitakse pidurite katsetamise seadmel. Kui see ei ole võimalik, sooritatakse teekatsetus tajur-aeglustusmõõdiku või meerik-aeglustusmõõdiku abil või paigu tades sõiduki teadaoleva gradiendiga kalla kule.

Kõikide sõidukikategooriate puhul ei ole pidurdusjõud vähemalt 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootor sõidukitel vähemalt 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat.

 

X

 

Katsetamise ajal saavutatud vähem kui 50 % eespool nime tatud pidurdusjõu väärtustest.

 

 

X

1.5.

Aeglustisüsteemi toimimine

Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimine

a)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

 

X

 

b)

Süsteem ei tööta.

 

X

 

1.6.

Mitteblokeeruv piduri süsteem (ABS)

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kont roll ja/või sõiduki elektroonilise liidese kasutamine.

a)

Hoiatusseadise rike.

 

X

 

b)

Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

 

X

 

c)

Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

d)

Juhtmestik on kahjustunud.

 

X

 

e)

Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

f)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

1.7.

Elektrooniline süsteem (EBS) piduri

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kont roll ja/või sõiduki elektroonilise liidese kasutamine.

a)

Hoiatusseadise rike.

 

X

 

b)

Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

 

X

 

c)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

1.8.

Pidurivedelik

Visuaalne kontroll

Pidurivedelik on saastunud või settinud.

 

X

 

Ilmne tõrke tekkimise oht.

 

 

X

2.   ROOLISEADE

2.1.   Mehaaniline seisund

2.1.1.

Rooliseadme seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõidukil, mille rattad on õhus või pöörd platvormidel, tehakse roolirattaga täis pööre. Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll.

a)

Seade ei tööta sujuvalt.

 

X

 

b)

Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.

 

X

 

Mõjutab toimimist.

 

 

X

c)

Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.

 

X

 

Mõjutab toimimist.

 

 

X

d)

Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.

 

X

 

Mõjutab toimimist.

 

 

X

e)

Leke.

X

 

 

Tilkade teke.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

2.1.2.

Rooliseadme korpuse kinnitus

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Korpuse šassiile kinnitumise visuaalne kontroll.

a)

Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

 

X

 

Kinnitused ohtlikult lahti või esineb nähtav liikumine šassii/kere suhtes.

 

 

X

b)

Kinnitusavad šassiil on välja veninud.

 

X

 

Kinnitused on olulisel määral mõjutatud.

 

 

X

c)

Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.

 

X

 

Kinnitused on olulisel määral mõjutatud.

 

 

X

d)

Rooliseadme korpus on mõranenud.

 

X

 

Korpuse stabiilsus või kinnitus on kahjustunud.

 

 

X

2.1.3.

Roolihoovastiku seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turva lisuse visuaalne kontroll.

a)

Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.

 

X

 

Ülemäärne liikumine või lahtituleku tõenäosus.

 

 

X

b)

Liigendid on ülemääraselt kulunud.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku oht.

 

 

X

c)

Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.

 

X

 

Mõjutab toimimist.

 

 

X

d)

Puuduvad lukustusseadmed.

 

X

 

e)

Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvar ras).

 

X

 

f)

Ohtlik muudatus3.

 

X

 

Mõjutab toimimist.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

g)

Tolmukaitse on kahjustunud või halvenenud seisundis.

X

 

 

Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisun dis.

 

X

 

2.1.4.

Roolihoovastiku toimimine

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtjat. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turva lisuse visuaalne kontroll.

a)

Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.

 

X

 

b)

Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.

 

X

 

2.1.5.

Roolivõimendi

Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist.

a)

Vedelikuleke või toimimine mõjutatud.

 

X

 

b)

Vedelikku ei ole piisavalt (tase allpool miinimummärki).

X

 

 

Ebapiisav mahuti.

 

X

 

c)

Mehhanism ei tööta.

 

X

 

Mõjutab roolimist.

 

 

X

d)

Mehhanism on mõranenud või ebakindel.

 

X

 

Mõjutab roolimist.

 

 

X

e)

Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.

 

X

 

Mõjutab roolimist.

 

 

X

f)

Ohtlik muudatus3.

 

X

 

Mõjutab roolimist.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

g)

Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemääraselt korrodeerunud.

 

X

 

Mõjutab roolimist.

 

 

X

2.2.   Rooliratas, roolisammas ja juhtraud

2.2.1.

Rooliratta/juhtraua seisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast/ juhtrauda lükatakse roolisamba/sangade suhtes täisnurga all eri suundades. Vaba käigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.

a)

Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku oht.

 

 

X

b)

Roolirattarummul puudub kinnitusseade.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku oht.

 

 

X

c)

Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku oht.

 

 

X

2.2.2.

Roolisammas/kään mikuhargid ja rooliratta külge kinnitatavad sangad ning juhtimissüsteemi amortisaa torid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast/ juhtrauda lükatakse roolisamba/sangade suhtes täisnurga all eri suundades. Vaba käigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.

a)

Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.

 

X

 

b)

Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.

 

X

 

c)

Painduvad ühendused on kahjustunud.

 

X

 

d)

Kinnitus on defektne.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku oht.

 

 

X

e)

Ohtlik muudatus3.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

2.3.

Rooli vabakäik

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud ning massiga ratastele toetuval sõidukil keeratakse rooliratast kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja roolivõi mendiga sõidukitel mootor töötab, kui võimalik. Vabakäigu visuaalne kontroll.

Ülemäärane rooli vabakäik (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust või ei vasta nõuetele1).

 

X

 

Mõjutab ohutut roolimist.

 

 

X

2.4.

Rataste kokku- või lahkujooks (X)2

Asjakohase seadmega kontrollitakse juht rataste kokku-või lahkujooksu.

Kokku- või lahkujooks ei vasta sõiduki tootja andmetele või nõuetele1.

X

 

 

Mõjutab otsesõitu; suunastabiilsus on halvenenud.

 

X

 

2.5.

Haagise juhttelje pöördlaud

Kontrollimine visuaalselt või spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõtja abil

a)

Komponent on kergelt kahjustunud.

 

X

 

Komponent on tugevalt kahjustunud või mõranenud.

 

 

X

b)

Ülemäärane lõtk.

 

X

 

Mõjutab otsesõitu; suunastabiilsus on halvenenud.

 

 

X

c)

Kinnitus on defektne.

 

X

 

Kinnitus on olulisel määral kahjustunud.

 

 

X

2.6.

Elektrooniline roolivõimendi (EPS)

Visuaalne kontroll, mootorit käivitades ja välja lülitades kontrollitakse vastavust rooliratta nurga ja rataste nurga vahel, ja/või kontroll sõiduki elektroonilist liidest kasutades.

a)

EPSi rikkeindikaator näitab süsteemis tõrget.

 

X

 

b)

Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses.

 

X

 

Mõjutab roolimist.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

c)

Roolivõimendi ei tööta.

 

X

 

d)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

3.   NÄHTAVUS

3.1.

Vaateväli

Juhikohalt avaneva vaatevälja visuaalne kontroll

Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähta vust ettepoole või külgedele (väljaspool klaasipuhastite puhastatavat ala).

X

 

 

Klaasipuhastite puhastatav ala on mõjutatud või välispeeglid ei ole nähtavad.

 

X

 

3.2.

Klaasi seisund

Visuaalne kontroll

a)

Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud (väljaspool klaasipuhas tite puhastatavat ala).

X

 

 

Klaasipuhastite puhastatav ala on mõjutatud või välis peeglid ei ole nähtavad.

 

X

 

b)

Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes1 esitatud spetsifikatsioonidele (klaasipuhastite puhastatavast alast väljapoole jääv ala).

X

 

 

Klaasipuhastite puhastatav ala on mõjutatud või välis peeglid ei ole nähtavad.

 

X

 

c)

Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõe tav.

 

X

 

Nähtavus läbi klaasipuhastite puhastatava ala on tugevalt mõjutatud.

 

 

X

3.3.

Tahavaatepeeglid või -seadmed

Visuaalne kontroll

a)

Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele1 (olemas on vähemalt kaks tahavaatevõima lust).

 

X

 

Olemas on vähem kui kaks tahavaatevõimalust.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

b)

Peegel või seade on kergelt kahjustunud või lahti tulnud.

X

 

 

Peegel või seade ei tööta, on tugevalt kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.

 

X

 

c)

Vajalik vaateväli ei ole hõlmatud.

 

X

 

3.4.

Klaasipuhastid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Puhastid ei tööta või puuduvad või ei vasta nõuetele1.

 

X

 

b)

Puhasti hari on defektne.

X

 

 

Puhasti hari puudub või on silmnähtavalt defektne.

 

X

 

3.5.

Klaasipesurid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Pesurid ei tööta nõuetekohaselt (puudub pesemisvedelik, kuid pump töötab, või veejuga on valesti suunatud).

X

 

 

Pesurid ei tööta.

 

X

 

3.6.

Niiskuse eemaldamise süsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta või on silmnähtavalt defektne.

X

 

 

4.   TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED

4.1.   Esilaternad

4.1.1.

Seisund ja toimi mine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgus/valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgustit/valgusallikat; LED valgustite puhul ei tööta kuni 1/3).

X

 

 

Üks valgusti/valgusallikas; LED-valgusti puhul on nähtavus olulisel määral mõjutatud.

 

X

 

b)

Projektsioonisüsteem (reflektor ja hajutiklaas) on kergelt defektne.

X

 

 

Projektsioonisüsteem (reflektor ja hajutiklaas) on tuge valt defektne või puudub.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

 

X

 

4.1.2.

Reguleeritus

Määratakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus, kasutades esila ternate reguleerituse kontrollimise seadet või kasutades sõiduki elektroonilist liidest.

a)

Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes1 sätestatud piirides se.

 

X

 

b)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

4.1.3.

Lülitid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel või kasutades sõiduki elektroonilist liidest.

a)

Lüliti ei tööta nõuetele1 vastavalt (samaaegselt põlevate esilaternate arv).

X

 

 

Lubatud piirmäära ületav valgustugevus sõidukist ette poole.

 

X

 

b)

Kontrollseadise talitlus on häiritud.

 

X

 

c)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

4.1.4.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele1.

 

X

 

b)

Miski hajutiklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.

 

X

 

c)

Valgusallikas ja latern ei ühildu omavahel.

 

X

 

4.1.5.

Reguleerimis seadmed (kui need on kohus tuslikud)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel või kasutades sõiduki elektroonilist liidest.

a)

Seade ei tööta.

 

X

 

b)

Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

 

X

 

c)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

4.1.6.

Esilaternate puhas tusseade (kui see on kohus tuslik)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel

Seade ei tööta.

X

 

 

Gaaslahenduslampide puhul.

 

X

 

4.2.   Eesmised ja tagumised äärelaternad, külgmised äärelaternad, ülemised äärelaternad ning päevasõidutuled.

4.2.1.

Seisund ja toimi mine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne;

 

X

 

b)

Hajutiklaas on defektne.

 

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

X

 

4.2.2.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele1.

 

X

 

Tagumisi äärelaternaid ja külgmisi äärelaternaid on võimalik välja lülitada esilaternate põlemise ajal.

 

X

 

b)

Kontrollseadise talitlus on häiritud.

 

X

 

4.2.3.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Kiirgab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust; valgustugevus on oluliselt vähenenud.

 

X

 

b)

Miski hajutiklaasil või valgusallikal vähendab valgustuge vust või muudab valguse värvi.

X

 

 

Kiirgab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust; valgustugevus on oluliselt vähenenud.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

4.3.   Pidurilaternad

4.3.1.

mine Seisund ja toimi

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat; LED- valgusti puhul ei tööta kuni 1/3).

X

 

 

Üks valgusallikas; LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3.

 

X

 

Ükski valgusallikas ei toimi.

 

 

X

b)

Laternaklaas on kergelt defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust).

X

 

 

Laternaklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).

 

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

X

 

4.3.2.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel või kasutades sõiduki elektroonilist liidest.

a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele1.

X

 

 

Toimimine hilinemisega.

 

X

 

Lüliti ei tööta üldse.

 

 

X

b)

Kontrollseadise talitlus on häiritud.

 

X

 

c)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

d)

Hädapidurituli ei tööta või ei tööta nõuetekohaselt.

 

X

 

4.3.3.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Kiirgab tahapoole valget valgust; valgustugevus on oluliselt vähenenud.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

4.4.   Suuna- ja ohulaternad

4.4.1.

mine Seisund ja toimi

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat; LED- valgusti puhul ei tööta kuni 1/3).

X

 

 

Üks valgusallikas; LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3.

 

X

 

b)

Laternaklaas on kergelt defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust).

X

 

 

Laternaklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).

 

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

X

 

4.4.2.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele1.

X

 

 

Lüliti ei tööta üldse.

 

X

 

4.4.3.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele1.

 

X

 

4.4.4.

Vilkumissagedus

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Vilkumissagedus ei vasta nõuetele1 (sagedus erineb nõuetest rohkem kui 25 %).

X

 

 

4.5.   Eesmised ja tagumised udulaternad

4.5.1.

Seisund ja toimi mine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne (mitu valgusallikat; LED- valgusti puhul ei tööta kuni 1/3).

X

 

 

Üks valgusallikas; LED-valgusti puhul töötab vähem kui 2/3.

 

X

 

b)

Laternaklaas on kergelt defektne (ei mõjuta kiiratavat valgust).

X

 

 

Laternaklaas on tugevalt defektne (mõjutab kiiratavat valgust).

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku või vastutulevate sõidukite pimestamise oht.

 

X

 

4.5.2.

Reguleeritus (X)2

Kontrollimine käitamisel ning esitulede reguleerituse kontrollimise seadme abil

Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud (valgusvihk on liiga madal).

X

 

 

Valguse ja varju piirjoon on esilaternate omast kõrgemal.

 

X

 

4.5.3.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele1.

X

 

 

Ei toimi.

 

X

 

4.5.4.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele1.

 

X

 

b)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele1.

 

X

 

4.6.   Tagurduslaternad

4.6.1.

Seisund ja toimi mine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Valgusallikas on defektne.

X

 

 

b)

Laternaklaas on defektne.

X

 

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

X

 

4.6.2.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern, selle valgusvihu värvus, asend, valgustugevus või märgistus ei vasta nõuetele1.

 

X

 

b)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele1.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

4.6.3.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele1.

X

 

 

Tagurdustule saab sisse lülitada, kui tagasikäik ei ole sisse lülitatud.

 

X

 

4.7.   Tagumine numbrilatern

4.7.1.

Seisund ja toimi mine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Latern heidab otsevalgust või valget valgust taha.

X

 

 

b)

Valgusallikas on defektne; mitu valgusallikat.

X

 

 

Valgusallikas on defektne; üks valgusallikas.

 

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

X

 

4.7.2.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele1.

X

 

 

4.8.   Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.

Seisund

Visuaalne kontroll

a)

Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.

X

 

 

Mõjutab peegeldust.

 

X

 

b)

Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Võib küljest ära kukkuda.

 

X

 

4.8.2.

Vastavus nõuetele1

Visuaalne kontroll

Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Seade puudub või peegeldab ettepoole punast või tahapoole valget värvust.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

4.9.   Valgustusseadmete kohustuslikud märgulambid

4.9.1.

Seisund ja toimi mine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade ei tööta.

X

 

 

Seade ei tööta kaugtulede või tagumiste udulaternate puhul.

 

X

 

4.9.2.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

4.10.

Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise elekt riühendused

Visuaalne kontroll: võimaluse korral kont rollida elektriühenduse jätkuvust.

a)

Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Pistikupesa on lahti tulnud.

 

X

 

b)

Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halve nenud.

X

 

 

Esineb lühise tekke oht.

 

X

 

c)

Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei toimi nõuetekohaselt.

 

X

 

Haagise pidurituled ei tööta.

 

 

X

4.11.

Elektripaigaldised

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, sealhulgas mõnel juhul mootoriruumi sisemuse kont roll.

a)

Juhtmestik on halvasti kinnitatud või ei ole piisavalt kaitstud.

X

 

 

Kinnitused on lahti, puutuvad vastu teravaid servi, ühen dused võivad lahti tulla.

 

X

 

Juhtmestik võib puutuda kokku kuumade või pöörlevate osade või maapinnaga, ühendused on lahti (piduri- või roolisüsteemi jaoks olulised osad).

 

 

X

b)

Juhtmestik on kergelt kahjustunud.

X

 

 

Juhtmestik on tugevalt kahjustunud.

 

X

 

Juhtmestik äärmiselt kahjustunud (piduri-, roolisüsteemi jaoks olulised osad).

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

c)

Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halve nenud.

X

 

 

Esineb lühise tekke oht.

 

X

 

Kõrge tule-/sädelusoht.

 

 

X

4.12.

Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Laterna/helkuri paigaldus ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Kiirgab/peegeldab ettepoole punast valgust või taha poole valget valgust.

 

X

 

b)

Latern ei tööta vastavalt nõuetele1.

X

 

 

Samaaegselt töötavate esilaternate valgustugevus on lubatust suurem; kiirgab ettepoole punast valgust või tahapoole valget valgust.

 

X

 

c)

Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

X

 

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

X

 

4.13.

Aku(d)

Visuaalne kontroll

a)

Aku on ebakindel.

X

 

 

Ei ole õigesti kinnitatud; esineb lühise tekke oht.

 

X

 

b)

Aku lekib.

X

 

 

Ohtlike ainete leke.

 

X

 

c)

Defektne lüliti (kui lüliti on nõutav).

 

X

 

d)

Defektsed kaitsmed (kui kaitsmed on nõutavad).

 

X

 

e)

Ebasobiv ventilatsioon (kui ventilatsioon on nõutav).

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

5.   TELJED, VELJED, REHVID JA VEDRUSTUS

5.1.   Teljed

5.1.1.

Teljed

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5tonniste sõidukite puhul.

a)

Telg on mõranenud või deformeerunud.

 

 

X

b)

Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.

 

X

 

Stabiilsus on halvenenud, mõjutab toimimist: ülemää rane liikumine kinnituste suhtes.

 

 

X

c)

Ohtlik muudatus3.

 

X

 

Stabiilsus on halvenenud, mõjutab toimimist, liiga lähedal muudele sõidukiosadele või maapinnale.

 

 

X

5.1.2.

Käänmikud

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5tonnis sõidukite puhul. Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külg jõudu ning üles märgitakse liikumise ulatus teljetala ja käänmiku vahel.

a)

Käänmik on mõranenud.

 

 

X

b)

Kuulliigend ja/või puksid on ülemäära kulunud.

 

X

 

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

 

 

X

c)

Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.

 

X

 

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

 

 

X

d)

Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.

 

X

 

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

 

 

X

5.1.3.

Rattalaagrid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5tonniste sõidukite puhul. Ratast loksutatakse või rakendatakse igale rattale külgjõudu ning üles märgitakse, kui suures ulatuses liigub ratas käänmiku suhtes üles poole.

a)

Ülemäärane lõtk rattalaagris.

 

X

 

Suunastabiilsus on halvenenud; purunemisoht.

 

 

X

b)

Rattalaager on liiga tihke, kinni kiilunud

 

X

 

Ülekuumenemisoht; purunemisoht.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

5.2.   Veljed ja rehvid

5.2.1.

Rattarumm

Visuaalne kontroll

a)

Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.

 

X

 

Puuduv kinnitus või kinnitus lahti ulatuses, mis mõjutab väga tõsiselt liiklusohutust.

 

 

X

b)

Rumm on kulunud või kahjustunud.

 

X

 

Rumm on kulunud või kahjustunud nii, et see mõjutab velgede kinnitust.

 

 

X

5.2.2.

Veljed

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest

a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

 

 

X

b)

Rehvide lukustusrõngad ei ole nõuetekohaselt paigalda tud.

 

X

 

Võivad küljest ära kukkuda.

 

 

X

c)

Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.

 

X

 

Mõjutab kinnitust rummuga; mõjutab kinnitust rehviga.

 

 

X

d)

Velje suurus, tehniline konstruktsioon, kokkusobivus või tüüp ei vasta nõuetele1 ning mõjutab liiklusohutust.

 

X

 

5.2.3.

Rehvid

Kogu rehvi visuaalne kontroll, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on paigutatud kana lile või tõstetud tõstukile) või sõites sõidu kiga üle kanali edasi ja tagasi

a)

Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele1 ning mõjutab liiklus ohutust.

 

X

 

Kasutamiseks ebapiisav koormus või kiiruskategooria, rehv puutub kokku sõiduki muude liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist.

 

 

X

b)

Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

c)

Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

 

X

 

d)

Mis tahes tõsine kahjustus või sisselõige rehvis.

 

X

 

Koort on nähtav või kahjustatud.

 

 

X

e)

Turvise kulumismärgid muutuvad nähtavaks.

 

X

 

Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele1.

 

 

X

f)

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (painduvad porikaitsed).

X

 

 

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu (ei mõjuta ohutut juhtimist).

 

X

 

g)

Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele1.

 

X

 

Koorti kaitsekiht on kahjustatud.

 

 

X

h)

Rehvirõhu kontrollsüsteemi rike või ilmselge alarõhk rehvis.

X

 

 

Ilmselt ei tööta.

 

X

 

5.3.   Vedrustus

5.3.1.

Vedrud ja stabilisaa tor

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5tonniste sõidukite puhul.

a)

Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

 

X

 

Suhteline liikumine on nähtav. Kinnitused on väga suurel määral lahti.

 

 

X

b)

Vedru osa on kahjustunud või murdunud.

 

X

 

Põhivedru (vedruleht) või lisalehed on väga tõsiselt mõjutatud.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

c)

Vedru puudub.

 

X

 

Põhivedru (vedruleht) või lisalehed on väga tõsiselt mõjutatud.

 

 

X

d)

Ohtlik muudatus3.

 

X

 

Liiga lähedal muudele sõidukiosadele; vedrustussüsteem ei toimi.

 

 

X

5.3.2.

Amortisaatorid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll või võimaluse korral eriseadmeid kasutades

a)

Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

X

 

 

Amortisaator on lahti.

 

X

 

b)

Tõsise lekke või rikke märkidega kahjustunud amorti saator.

 

X

 

5.3.2.1.

Amortiseerimise tõhususe kontroll (X)2

Kasutatakse eriseadmeid ning võrreldakse vasaku/parema külje erinevusi.

a)

Oluline erinevus vasaku ja parema külje vahel.

 

X

 

b)

Esitatud miinimumväärtusi ei ole saavutatud.

 

X

 

5.3.3.

Pöördtorud, reak tiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5tonniste sõidukite puhul.

a)

Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakind lalt.

 

X

 

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

 

 

X

b)

Komponent on kahjustunud või ülemääraselt korrodee runud.

 

X

 

Mõjutab komponendi stabiilsust või komponent on mõranenud.

 

 

X

c)

Ohtlik muudatus3.

 

X

 

Liiga lähedal muudele sõidukiosadele; süsteem ei toimi.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

5.3.4.

Vedrustuse liigendid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada üle 3,5tonniste sõidukite puhul.

a)

Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.

 

X

 

Võib lahti tulla; suunastabiilsus on halvenenud.

 

 

X

b)

Tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis.

X

 

 

Tolmukaitse puudub või on mõranenud.

 

X

 

5.3.5.

Õhkvedrustus

Visuaalne kontroll

a)

Süsteem ei tööta.

 

 

X

b)

Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.

 

X

 

Mõjutab süsteemi toimimist olulisel määral.

 

 

X

c)

Kuuldav leke süsteemis

 

X

 

6.   ŠASSII JA SELLE KINNITUSED

6.1.   Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldseisund

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll

a)

Mis tahes piki- või risttala kerge mõranemine või defor meerumine.

 

X

 

Mis tahes piki- või risttala tõsine mõranemine või defor meerumine.

 

 

X

b)

Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.

 

X

 

Suurem osa kinnitusi lahti; osad ei ole piisavalt tugevad.

 

 

X

c)

Koostu jäikust mõjutav ülemäärane korrosioon.

 

X

 

Osad ei ole piisavalt tugevad.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll

a)

Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.

 

X

 

b)

Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.

 

X

 

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

 

 

X

6.1.3.

Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

Kanalile paigutatud või tõstukile tõstetud sõiduki visuaalne kontroll, LPG-/CNG-/LNG-süsteemide korral kasutatakse lekke tuvastamise seadmeid.

a)

Ebaturvaline paak või torud, mis põhjustab tuleohu.

 

 

X

b)

Vedelikku lekib, täiteava kork puudub või laseb läbi.

 

X

 

Tuleoht; ohtliku materjali ülemäärane kadu.

 

 

X

c)

Hõõrdunud torud.

X

 

 

Kahjustunud torud.

 

X

 

d)

Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.

 

X

 

e)

Tuleoht, mis on tingitud:

—

kütuselekkest;

—

ebaõigesti varjestatud kütusepaagist võiheitgaasito rustikust;

—

mootoriruumi seisundist.

 

 

X

f)

LPG-/CNG-/LNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele1, süsteemi mis tahes osa on defektne.

 

 

X

6.1.4.

Kaitserauad, külg mised ja tagumised allasõidu tõkked

Visuaalne kontroll

a)

Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel tekitada vigastusi.

 

X

 

Osad võivad küljest ära kukkuda; mõjutab toimimist olulisel määral.

 

 

X

b)

Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele1.

 

X

 


spekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

6.1.5.

Varuratta kandur (kui see on olemas)

Visuaalne kontroll

a)

Varuratta kanduri seisund ei vasta nõuetele.

X

 

 

b)

Varuratta kandur on pragunenud või ebakindel.

 

X

 

c)

Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud.

 

X

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

 

X

6.1.6.

Mehaanilised haakeseadmed ja pukseerimis seadised

Võimaliku kulumise ja nõuetekohase talit luse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutus seadistele, ja/või mõõturi kasutamine

a)

Komponent kahjustunud, defektne või mõranenud (kui seda ei kasutata).

 

X

 

Komponent kahjustunud, defektne või mõranenud (kui seda kasutatakse).

 

 

X

b)

Komponent on ülemäära kulunud.

 

X

 

Allpool kulumispiiri.

 

 

X

c)

Kinnitus on defektne.

 

X

 

Mis tahes kinnitus on lahti; väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

 

X

d)

Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.

 

X

 

e)

Mis tahes haakeseadme näidik ei tööta.

 

X

 

f)

Registreerimismärk või üks laternatest (kui seda ei kasu tata) on varjatud.

X

 

 

Registreerimismärk ei ole loetav (kui seadet ei kasutata).

 

X

 

g)

Ohtlik muudatus3 (teisesed osad).

 

X

 

Ohtlik muudatus3 (põhiosad).

 

 

X

h)

Haakeseade liiga nõrk.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

6.1.7.

Jõuülekanne

Visuaalne kontroll

a)

Kinnituspoldid on lahti tulnud või puuduvad.

 

X

 

Kinnituspoldid on lahti tulnud või puuduvad ulatuses, mis ohustab tõsiselt liiklusohutust.

 

 

X

b)

Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

 

 

X

c)

Universaalliigendid või ülekandeketid/-rihmad on ülemäära kulunud.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

 

 

X

d)

Kahjustunud painduvad ühendused.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

 

 

X

e)

Kahjustunud või paindunud võll.

 

X

 

f)

Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.

 

X

 

Väga tõsine lahtituleku või purunemise oht.

 

 

X

g)

Tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis.

X

 

 

Tolmukaitse puudub või on mõranenud.

 

X

 

h)

Jõuseadet on ebaseaduslikult muudetud.

 

X

 

6.1.8.

Mootori kinnitused

Visuaalne kontroll – ei pea toimuma tingi mata kanalil või tõstukil

Kinnitusdetailid on halvenenud seisundis, silmnähtavalt ja tõsiselt kahjustunud.

 

X

 

Kinnitusdetailid on lahti tulnud või mõranenud.

 

 

X

6.1.9.

Mootori jõudlus (X)2

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Juhtseadet on muudetud, millel on mõju ohutusele ja/või keskkonnale.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

b)

Mootorit on muudetud, millel on mõju ohutusele ja/või keskkonnale.

 

 

X

6.2.   Kabiin ja kere

6.2.1.

Seisund

Visuaalne kontroll

a)

Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada vigastusi.

 

X

 

Võib küljest ära kukkuda.

 

 

X

b)

Ebakindel kerepost.

 

X

 

Stabiilsus on halvenenud.

 

 

X

c)

Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.

 

X

 

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

 

 

X

d)

Ohtlik muudatus3.

 

X

 

Liiga lähedal pöörlevatele või liikuvatele osadele ja teele.

 

 

X

6.2.2.

Paigaldus

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil

a)

Ebakindel kere või kabiin.

 

X

 

Mõjutab stabiilsust.

 

 

X

b)

Kere/kabiin on šassiil silmnähtavalt viltu.

 

X

 

c)

Kere/kabiin on šassii või risttalade külge kinnitamata või on kinnitatud ebakindlalt ja sümmeetriliselt.

 

X

 

Kere/kabiini kinnitus šassii või risttalade külge on ebakindel või puudub ulatuses, mis ohustab väga tõsiselt liiklusohutust.

 

 

X

d)

Kinnituskohad on ülemääraselt korrodeerunud.

 

X

 

Stabiilsus on halvenenud.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

6.2.3.

Uksed ja ukselukud

Visuaalne kontroll

a)

Uks ei avane või ei sulgu korralikult.

 

X

 

b)

Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (liuguk sed).

 

X

 

Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (pöör duksed).

 

 

X

c)

Uks, hinged, lukud või tugipost on halvenenud seisun dis.

X

 

 

Uks, hinged, lukud või tugipost on puudu või lahti tulnud.

 

X

 

6.2.4.

Põrand

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil

Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.

 

X

 

Stabiilsus ei ole piisav.

 

 

X

6.2.5.

Juhiiste

Visuaalne kontroll

a)

Istme konstruktsioon on defektne.

 

X

 

Iste on lahti tulnud.

 

 

X

b)

Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.

 

X

 

Iste liigub või seljatugi ei ole fikseeritav.

 

 

X

6.2.6.

Muud istmed

Visuaalne kontroll

a)

Istmed on defektsed või ebakindlad (teisesed osad).

X

 

 

Istmed on defektsed või ebakindlad (põhiosad).

 

X

 

b)

Sõidukisse paigaldatud istmed ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Istmeid on lubatust rohkem; nende asetus ei ole vasta vuses tüübikinnitusega.

 

X

 

6.2.7.

Juhtimisseadised

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.

 

X

 

Mõjutab ohutut käitamist.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

6.2.8.

Kabiini astmed

Visuaalne kontroll

a)

Ebakindel aste või platvorm.

X

 

 

Stabiilsus ei ole piisav.

 

X

 

b)

Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.

 

X

 

6.2.9.

Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

Visuaalne kontroll

a)

Muu seadme kinnitus on defektne.

 

X

 

b)

Muu seade ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Osad on paigaldatud nii, et võivad tekitada vigastusi; mõjutab ohutut käitamist.

 

X

 

c)

Hüdraulikaseade lekib.

X

 

 

Ohtliku materjali ülemäärane kadu.

 

X

 

6.2.10.

Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarus tus

Visuaalne kontroll

a)

Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt korro deerunud.

X

 

 

Võib tekitada vigastusi; võib küljest ära kukkuda.

 

X

 

b)

Komponent on rattale liiga lähedal (pritsmekaitse).

X

 

 

Komponent on rattale liiga lähedal (poritiivad).

 

X

 

c)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Turvis on liiga vähe kaetud.

 

X

 

6.2.11.

Tugijalg

Visuaalne kontroll

a)

Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt korro deerunud.

 

X

 

b)

Ei vasta nõuetele1.

 

X

 

c)

Sõiduki liikumise ajal lahtituleku oht.

 

 

X


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

6.2.12.

Käepidemed ja jalatoed

Visuaalne kontroll

a)

Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt korro deerunud.

 

X

 

b)

Ei vasta nõuetele1.

 

X

 

7.   MUU VARUSTUS

7.1.   Turvavööd/turvavöö pandlad ja turvasüsteemid

7.1.1.

Turvavööde/turva vööde pannalde kinnituste turvalisus

Visuaalne kontroll

a)

Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.

 

X

 

Mõjutab stabiilsust.

 

 

X

b)

Kinnituspunkt on lahti tulnud.

 

X

 

7.1.2.

Turvavööde/turva vööde pannalde seisund

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Kohustuslik turvavöö puudub või seda ei ole paigalda tud.

 

X

 

b)

Turvavöö on kahjustunud.

X

 

 

Mis tahes sisselõige või märk väljavenimisest.

 

X

 

c)

Turvavöö ei vasta nõuetele1.

 

X

 

d)

Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.

 

X

 

e)

Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.

 

X

 

7.1.3.

Turvavöö koormuse piiraja

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Koormuse piiraja puudub ilmselgelt või ei sobi asjaoma sele sõidukile.

 

X

 

b)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

7.1.4.

Turvavöö eelpingu tid

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Eelpinguti puudub ilmselgelt või ei sobi asjaomasele sõidukile.

 

X

 

b)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

7.1.5.

Turvapadjasüsteem

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Turvapadjasüsteem puudub ilmselgelt või ei sobi asja omasele sõidukile.

 

X

 

b)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

c)

Turvapadjasüsteem ilmselgelt ei tööta.

 

X

 

7.1.6.

SRS-süsteemid

Rikkeindikaatori visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

SRS-süsteemi rikkeindikaator näitab süsteemis tõrget.

 

X

 

b)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

7.2.

Tulekustuti (X)2

Visuaalne kontroll

a)

Puudub.

 

X

 

b)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Kui on nõutav (nt taksod, bussid jne).

 

X

 

7.3.

Lukud ja kasutamistõ kis

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Tõkis ei toimi – ei takista sõiduki käitamist.

X

 

 

b)

Defektne.

 

X

 

Soovimatu lukustumine või blokeerumine.

 

 

X

7.4.

Ohukolmnurk (kui see on nõutav) (X)2

Visuaalne kontroll

a)

Puudub või ei ole komplektne.

X

 

 

b)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

7.5.

Esmaabivahendid (kui need on nõutavad) (X)2

Visuaalne kontroll

Puuduvad, ei ole komplektsed või ei vasta nõuetele1.

X

 

 

7.6.

Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõuta vad) (X)2

Visuaalne kontroll

Puuduvad või on halvas seisundis, ei ole piisavalt stabiilsed või piisava suurusega.

 

X

 

7.7.

Helisignaalseade

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Ei tööta korralikult.

X

 

 

Ei tööta üldse.

 

X

 

b)

Ebakindel juhtseadis.

X

 

 

c)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Heli võib ajada segi ametivõimude kasutatavate siree nidega.

 

X

 

7.8.

Kiirusmõõdik

Visuaalne kontroll või kontrollimine käita misel teekatsetuse ajal või elektrooniliste vahendite abil.

a)

Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele1.

X

 

 

Puudub (kui on nõutav).

 

X

 

b)

Talitlus on häiritud.

X

 

 

Ei toimi üldse.

 

X

 

c)

Mõõdikut ei ole piisavalt valgustud.

X

 

 

Mõõdik ei ole valgustatud.

 

X

 

7.9.

Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll

a)

Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele1.

 

X

 

b)

Ei tööta.

 

X

 

c)

Defektsed või puuduvad plommid.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

d)

Paigaldustahvel puudub, on loetamatu või aegunud.

 

X

 

e)

Ilmne rikkumine või manipuleerimine.

 

X

 

f)

Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

 

X

 

7.10.

Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll ja asjakohaste seadmete olemasolu korral kontrollimine käitamisel.

a)

Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele1.

 

X

 

b)

Ei ole ilmselgelt töökorras.

 

X

 

c)

Vale määratud kiirus (kui seda on kontrollitud).

 

X

 

d)

Defektsed või puuduvad plommid.

 

X

 

e)

Plaat puudub või on loetamatu.

 

X

 

f)

Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

 

X

 

7.11.

Läbisõidumõõdik, kui see on olemas (X)2

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Ilmselgelt manipuleeritud (pettus), et vähendada sõiduki läbisõidunäitu või näidata seda tegelikust erinevana.

 

X

 

b)

Ilmselt ei tööta.

 

X

 

7.12.

Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

a)

Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

b)

Juhtmestik on kahjustunud.

 

X

 

c)

Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

 

d)

Lüliti on kahjustunud või ei tööta õigesti.

 

X

 

e)

ESC-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

 

X

 

f)

Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

 

X

 

8.   SAASTE

8.1.   Müra

8.1.1.

Müravähendussüs teem

Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui inspektori arvates võib müratase olla piiri peal – sel juhul võib mõõta seisva auto tekitatud müra, kasutades müramõõ dikut)

a)

Müratasemed ületavad nõuetes1 lubatavaid tasemeid.

 

X

 

b)

Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjub negatiivselt mürata semele.

 

X

 

Väga tõsine küljest äratuleku oht.

 

 

X

8.2.   Heitgaasid

8.2.1.   Ottomootori tekitatav heide

8.2.1.1

Heitgaaside kont rolli seadmed

Visuaalne kontroll

a)

Tootja paigaldatud heitekontrolliseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt vigased.

 

X

 

b)

Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

8.2.1.2.

Gaasiline heide

—

Sõidukitele kuni heitgaasiklassideni Euro 5 ja Euro V (7):

Mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega1 või pardadiagnos tika seadme näidu abil. Väljalasketoru katse on heitgaaside mõõtmise tavapä rane viis. Samaväärsuse hindamise alusel ja võttes arvesse asjakohaseid tüübikinnituse alaseid õigusakte, võivad liikmesriigid lubada kasutada parda diagnostikat vastavalt tootja soovitus tele ja muudele nõuetele.

—

Sõidukid alates heitgaasiklassidest Euro 6 ja Euro VI (8):

Mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas nõuetega1 või pardadiagnos tika seadme näidu abil vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele1.

Mõõtmist ei teostata kahetaktilise mootori korral.

a)

Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid.

 

X

 

b)

Või juhul, kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmo nooksiidi heited ületavad:

i)

sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spet siaalse heitekontrollisüsteemi abil,

—

4,5 % või

—

3,5 %

vastavalt nõuetes1 kindlaksmääratud esmase regist reerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

ii)

sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spet siaalse heitekontrollisüsteemi abil,

—

tühikäigul 0,5 %

—

kõrgendatud pööretel 0,3 % või

—

tühikäigul 0,3 % (7)

—

kõrgendatud pööretel 0,2 %

vastavalt nõuetes1 kindlaksmääratud esmase regist reerimise või kasutuselevõtu kuupäevale;

 

X

 

c)

Lambda koefitsient ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

 

X

 

d)

Pardadiagnostika näit osutab olulisele rikkele.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

8.2.2.   Diiselmootori tekitatav heide

8.2.2.1.

Heitgaaside kont rolli seadmed

Visuaalne kontroll

a)

Tootja paigaldatud heitekontrolliseadmed puuduvad või need on ilmselt vigased.

 

X

 

b)

Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

 

X

 

8.2.2.2.

Suitsusus

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registree ritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

—

Sõidukid kuni heitgaasiklassideni Euro 5 ja Euro V (7):

heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neut raalses asendis ja sidur on lahutatud, või pardadiagnostika seadme näidu abil. Väljalasketorukatse on heitgaaside mõõtmise tavapärane viis. Samaväär suse hindamise alusel võivad liikmes riigid lubada kasutada pardadiagnos tikat vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele.

—

Sõidukitele alates heitgaasiklassidest Euro 6 ja Euro VI (8):

heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), käigukang on neut raalses asendis ja sidur on lahutatud, või pardadiagnostika seadme näidu abil vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele1.

Sõiduki ettevalmistus

1.

Sõidukit võib testida ilma ettevalmistu seta, kuid ohutuse mõttes tuleks kont rollida, kas mootor on soe ja rahul davas mehaanilises seisukorras

a)

Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes1

kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

2.

Eeltingimused:

i)

mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda torus sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või, kui see on madalam, vastama normaalsele töötemperatuurile või peab infrapunase kiirguse alusel mõõdetud mootorisilindrite tempe ratuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt sama väärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori normaalse töötempe ratuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal;

ii)

heitgaasisüsteemi puhastatakse vähemalt kolme vabakiirendustsük liga või samaväärse meetodiga.

 

 

 

 

 

 

b)

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete1 alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis:

—

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m–1,

—

turbomootorite puhul 3,0 m–1 või

—

nõuetes1 määratletud või pärast nõuetes1 kindlaks määratud kuupäeva esmaselt registreeritud või esma selt kasutusele võetud sõidukite puhul

—

1,5 m–1 (9)

—

või 0,7 m–1 (8).

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

Testimise kord

1.

Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmoo torite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipe daali vabastamist.

2.

Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksi maalne sissepritse pritsepumbast.

3.

Iga vabakiirendustsükli ajal jõuab mootor enne gaasipedaali vabastamist maksimaalselt lubatud pööreteni või auto maatülekandega sõidukite puhul tootja määratud pööreteni või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, kahe kolmandikuni maksimaalselt lubatud pööretest. Seda saab kontrollida näiteks mootori pöörete arvu jälgides või jättes piisavalt aega gaasipedaali esimesest vajutamisest kuni selle vabastamiseni, mis M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul peaks olema vähemalt kaks sekundit.

4.

Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbi nuks ainult siis, kui vähemalt viimase kolme vabakiirendustsükli aritmeetiline keskmine ületab piirnormi. Seda võib arvutada, jättes kõrvale mis tahes mõõtmi sed, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud keskmisest, või kasutades mis tahes statistilist arvutusmeetodit, mis võtab arvesse mõõtmiste hajuvust. Liik mesriigid võivad kehtestada piirangu katse tsüklite arvule.

 

 

 

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

 

5.

Mittevajaliku testimise vältimiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille mõõt mistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbi mist ületavad märkimisväärselt piirnormi. Samuti võivad liikmesriigid mittevajaliku testimise vältimiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille mõõtmistu lemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või puhastustsükli läbi mist märkimisväärselt allapoole piirnormi.

 

 

 

 

8.3.   Elektromagnetiliste häirete vähendamine

Raadiohäired (X)2

 

Mis tahes nõuetes1 sätestatud nõue ei ole täidetud.

X

 

 

8.4.   Muud keskkonnaga seotud aspektid

8.4.1.

Vedelikulekked

 

Mis tahes ülemäärane vedelikuleke (muu kui vesi), mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.

 

X

 

Pidev tilkade teke, mis kujutab endast väga tõsist ohtu.

 

 

X

9.   TÄIENDAVAD ÜLEVAATUSED REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2-, M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE

9.1.   Uksed

9.1.1.

Sisse- ja väljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Defektne toimimine.

 

X

 

b)

Halvenenud seisund.

X

 

 

Võivad tekitada vigastusi.

 

X

 

c)

Avariiolukordadeks ettenähtud juhtimisseade on defekt ne.

 

X

 

d)

Uste kaugjuhtimisseadmed või hoiatusseadised on defektsed.

 

X

 

e)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Uks ei ole piisavalt lai.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

9.1.2.

Avariiväljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)

Defektne toimimine.

 

X

 

b)

Avariiväljapääsu tähistavad sildid on loetamatud.

X

 

 

Avariiväljapääsu tähistavad sildid puuduvad.

 

X

 

c)

Puudub klaasipurustushaamer.

X

 

 

d)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Ei ole piisavalt lai või on blokeeritud.

 

X

 

9.2.

Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Ei tööta õigesti.

X

 

 

Mõjutab sõiduki ohutut käitamist.

 

X

 

b)

Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

 

X

 

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

 

 

X

c)

Defektne jäite eemaldamise süsteem (kui see on kohus tuslik).

 

X

 

9.3.

Ventileerimis- ja küttesüsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Defektne toimimine.

X

 

 

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

 

X

 

b)

Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

 

X

 

Oht sõidukis viibivate isikute tervisele.

 

 

X

9.4.   Istmed

9.4.1.

Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed)

Visuaalne kontroll

Klappistmed (kui need on lubatud) ei tööta automaatselt.

X

 

 

Need blokeerivad avariiväljapääsu.

 

X

 

9.4.2.

Juhiiste (lisanõuded)

Visuaalne kontroll

a)

Defektne erivarustus, näiteks pimestamisvastane vari.

X

 

 

Vaateväli on ahenenud.

 

X

 

b)

Juhikabiini vaheseinad on ebakindlad või ei vasta nõue tele1.

X

 

 

Võivad tekitada vigastusi.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

9.5.

Sisevalgustus ja liiniinfo seadmed (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Seade on defektne või ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Ei toimi üldse.

 

X

 

9.6.

Vahekäigud, seisuko had

Visuaalne kontroll

a)

Ebakindel põrand.

 

X

 

Mõjutab stabiilsust.

 

 

X

b)

Defektsed käsipuud või käepidemed.

X

 

 

Ebakindlad või kasutuskõlbmatud.

 

X

 

c)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Ei ole piisavalt laiad ega ruumikad

 

X

 

9.7.

Trepid ja astmed

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)

Halvenenud seisund.

X

 

 

Kahjustatud seisund.

 

X

 

Mõjutab stabiilsust.

 

 

X

b)

Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti.

 

X

 

c)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Liiga kitsad või liiga kõrged

 

X

 

9.8.

Reisijatega suhtlemise süsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

Süsteem on defektne.

X

 

 

Ei toimi üldse.

 

X

 

9.9.

Kirjalik teave (X)2

Visuaalne kontroll

a)

Teave puudub, on väär või loetamatu.

X

 

 

b)

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Eksitav teave.

 

X

 

9.10.   Laste vedu käsitlevad nõuded (X)2

9.10.1.

Uksed

Visuaalne kontroll

Uksed ei ole kaitstud kooskõlas asjaomast transpordiliiki käsitlevate nõuetega1.

 

X

 

9.10.2.

Signaal- ja erisead med

Visuaalne kontroll

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele1.

X

 

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

9.11.   Piiratud liikumisvabadusega isikute vedu käsitlevad nõuded (X)2

9.11.1.

Uksed, rambid ja tõstukid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

a)

Defektne toimimine.

X

 

 

Mõjutab ohutut käitamist.

 

X

 

b)

Halvenenud seisund.

X

 

 

Mõjutab stabiilsust, võib tekitada vigastusi.

 

X

 

c)

Defektne juhtseadis (defektsed juhtseadised).

X

 

 

Mõjutab ohutut käitamist.

 

X

 

d)

Defektne hoiatusseadis (defektsed hoiatusseadised).

X

 

 

Ei toimi üldse.

 

X

 

e)

Ei vasta nõuetele1.

 

X

 

9.11.2.

Ratastooli kinni tussüsteem

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel (kui see on asjakohane)

a)

Defektne toimimine.

X

 

 

Mõjutab ohutut käitamist.

 

X

 

b)

Halvenenud seisund.

X

 

 

Mõjutab stabiilsust, võib tekitada vigastusi.

 

X

 

c)

Defektne juhtseadis (defektsed juhtseadised).

X

 

 

Mõjutab ohutut käitamist.

 

X

 

d)

Ei vasta nõuetele1.

 

X

 

9.11.3.

Signaal- ja erisead med

Visuaalne kontroll

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele1.

 

X

 

9.12.   Muu erivarustus (X)2

9.12.1.

Toiduvalmistamis seadmed

Visuaalne kontroll

a)

Seade ei vasta nõuetele1.

 

X

 

b)

Seade on kahjustunud sellisel määral, et selle kasutamine oleks ohtlik.

 

X

 


Aspekt

Meetod

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Puuduste hindamine

 

Väheoluline

Oluline

Ohtlik

9.12.2.

Tualettruum

Visuaalne kontroll

Ruum ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Võivad tekitada vigastusi.

 

X

 

9.12.3.

Muud seadmed (nt audio-videosüsteemid)

Visuaalne kontroll

Ei vasta nõuetele1.

X

 

 

Mõjutab sõiduki ohutut käitamist

 

X

 

(1)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvad sõidukikategooriad on esitatud suunava teabe andmiseks.

(2)

43 % poolhaagiste puhul, millele on antud tüübikinnitus enne 1. jaanuari 2012.

(3)

48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või millele on antud tüübikinnitus enne 1. oktoobrit 1991.

(4)

45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5)

43 % poolhaagiste ning täis- ja kesktelghaagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(6)

Nt 2,5 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul, mis registreeritakse esmakordselt pärast 1.1.2012.

(7)

Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 70/220/EMÜ, määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 1 (Euro 5), direktiivi 88/77/EMÜ ja direktiivi 2005/55/EÜ kohaselt.

(8)

Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 2 (Euro 6) ja määruse (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI) kohaselt.

(9)

Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiiviga 98/69/EÜ või hiljem muudetud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 sisalduva tabeli B reas esitatud piirnormide kohaselt, direktiivi 88/77/EMÜ I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirnormide kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

MÄRKUSED

1

„Nõuded“ sätestatakse tüübikinnitusega sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval, samuti järelpaigalduskohustustega või sõiduki registree rinud riigi õigusaktidega. Ülevaatuse mitteläbimise põhjused on kohaldatavad üksnes juhul, kui nõuetele vastavust on kontrollitud.

2

(X) tähistab aspekte, mis on seotud sõiduki seisundi ja selle sobivusega liikluses kasutamiseks, kuid mida ei peeta tehnoülevaatusel peamisteks.

3

Ohtlik muudatus tähendab sellist muutmist, mis kahjustab sõiduki liiklusohutust või avaldab ebaproportsionaalset mõju keskkonnale.“